dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 30. november 2020
Viit
1.2-2/130-4
Registreeritud
30. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Perearstide Selts
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Gerli Aavik-Märtmaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎E-kiri.pdf110 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Karmen Joller <[email protected]> Saadetud: 29.11.2020 19:57 Adressaat: SM Info <[email protected]>; EPS Juhatus <[email protected]> Teema: Re: [EPS juhatus] FW: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ni... Tere! Tegemist on väga vajaliku muudatusega, mis tagab psühhoosi haigestunud inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse nii, et inimene ei pea seda ise taotlema, arvestades seejuures isiku eelistusi ja vajadusi. Eesti Perearstide Selts annab oma kinnituse.&nbsp; Lugupidamisega Karmen Joller Eesti Perearstide Selts Kontakt Tiiu DeGalindo (<>) kirjutas kuupäeval E, 16. november 2020 kell 17:01: Tere Edastan. Palun esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 30.11.2020 Tervitades, Tiiu &nbsp; Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / / / registrikood 70001952 RahandusministeeriumJustiitsministeerium&nbsp; Meie 16.11.2020 nr 1.2-2/130-1 Eelnõu kooskõlastamineEsitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 21. detsembri2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuseriigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalikeandmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise tingimused muutmise määruse eelnõu.Palun esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 30.11.2020.Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)Tanel KiikSotsiaalministerLisad:1) muutmise määruse eelnõu;2) muutmise määruse eelnõu seletuskiri.Lisaadressaadid:Andmekaitse InspektsioonEesti Linnade ja Valdade LiitEesti Sotsiaalasutuste Juhtide NõukodaEesti Puuetega Inimeste KodaEesti Rehabilitatsiooniasutuste LiitEesti Psühhiaatrite SeltsVaimse Tervise Õenduse SeltsingTallinna Vaimse Tervise KeskusPERH esmaste psühhooside integratiivravi osakondTartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikPärnu Haigla psühhiaatriakliinikLõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakondViljandi Haigla psühhiaatriakliinik2Ahtme HaiglaEesti Perearstide SeltsEesti Arstide LiitGerli Aavik-Märtmaa 6269 818 &nbsp; EELNÕU16.11.2020&nbsp;MINISTRI MÄÄRUS&nbsp; nr Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. amääruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigipoolt ülevõtmisel teenusevajaduseotsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalikeandmete loetelu ning kohaliku omavalitsuseüksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise tingimusedmuutmineMäärus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 61 lõike 2, § 62 lõike 4 ning § 69 lõigete6 ja 10 alusel.Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseksja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse pooltlapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused tehaksejärgmised muudatused:1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi pooltülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmeteloetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused;2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:„(7) Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike 1 punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastab tema ravimeeskond, kes koostab hinnangu isikusotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kohta. Hinnang peab sisaldama vähemaltjärgmisi andmeid:1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vajava isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed(postiaadress, telefoninumber, e- posti aadress);2) seadusliku esindaja korral esinduse alus, esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed(postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress);3) teenust vajava isiku sotsiaalse võrgustikuga seotud andmed kontaktisikuks olevalähedase või pereliikme nimi, seos isikuga ja kontaktandmed;4) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse Sotsiaalkindlustusametilt dokumente ja teateidsaada (e-postiga, e-postiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga,klienditeeninduses, iseteenindusportaalis);5) teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed raviarsti nimi ja kontaktandmed;info tahtest olenematul ravil viibimise, riskikäitumise, haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaanitäitmise ja iseseisvalt füüsilise tervise eest hoolitsemise kohta ning aktiivravi lõppedessotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajalikkusest arusaamise kohta;6) haiglaravi algus ja prognoositav lõpp (haiglaravil viibimise korral);7) hinnangu koostamise aeg ning hinnangu vormistanud inimese nimi, amet jakontaktandmed..(allkirjastatud digitaalselt)Tanel KiikSotsiaalminister(allkirjastatud digitaalselt)Marika PriskeKantsler &nbsp; 1Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduseotsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuseüksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimusedmuutmise määruse eelnõu seletuskiri1. Sissejuhatus1.1. SisukokkuvõteSotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrusega nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseeest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuseosutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused (edaspidi määrus) reguleeritaksekokkuvõtlikult sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi SRT) eest tasu maksmise kohustuseriigi poolt ülevõtmise taotluse andmete, tasu maksmise kohustuse ülevõtmise otsustamiseksvajalike andmete, SRT plaani ja SRT vajaduse kindlaksmääramisel koostatava tegevuskavaandmete ja rehabilitatsiooniprogrammi andmete loetelu. Määruse muutmise eelnõuga tehaksemääruses muudatused, et täpsustada esmasesse psühhoosi haigestunud inimese raviprotsessisosaleva ravimeeskonna liikme poolt antava SRT vajaduse hinnangu andmed. Lisaks muudetaksemääruse reguleerimisala laienemise tõttu määruse pealkirja.Määruse muudatuse eesmärk on tagada esmasesse psühhoosi haigestunud inimese senisestkiirem ja vajaduspõhisem toetamine. Määruse muudatusega luuakse võimalus esmasessepsühhoosi haigestunute (nii laste kui täiskasvanute) SRT vajaduse tuvastamiseks ja tasu maksmisekohustuse ülevõtmiseks ravimeeskonna hinnangu alusel. Muudatus on vajalik, et pakkudaesmasesse psühhoosi haigestunutele senisest tulemuslikumat tuge. Esmasesse psühhoosihaigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on olulinehakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Senise praktika kohaselt on pärasthaiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal. Vajaliku SRT taotlemisekstuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusametisse (edaspidi SKA) ning tööalase rehabilitatsioonisaamiseks Eesti Töötukassasse. Kuna skisofreenia sagedane tunnus on haiguskriitika puudumineja/või vähene motiveeritus, on sagedased juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi kojuning peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihtilõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb. See viib korduvate rehospitaliseerimisteni ningtoimetulekuoskuste pideva vähenemise tagajärjel võib lõpuks kulmineeruda ööpäevaringseerihoolekandeteenuse vajadusega. Muudatuse tulemusel algab esmasesse psühhoosi haigestunutaastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva aktiivravi ajal ja võimaldab inimesel pärast aktiivravihakata sujuvalt kasutama rehabiliteerivaid teenused, pakkudes kompleksselt taastumist toetavaidtegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral proaktiivset abi.1.2. Eelnõu ettevalmistajaEelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik GerliAavik- Märtmaa (626 9818, ) ja riigiteenuste poliitika juht Lemme Palmet (6269214, ). Eelnõu muudatused on välja töötatud koostöös SKA-ga. Tehtavatemuudatuste väljatöötamisse kaasati erialaspetsialiste, sealhulgas esmasesse psühhoosihaigestunud inimeste sihtrühmaga töötavaid teenuseosutajaid.Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (626 9271,).2Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitusekeeletoimetaja Virge Tammaru (626 9320, ).1.3. MärkusedMäärus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga.Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduseotsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksusepoolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused redaktsiooni, mison avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 19.12.2019, 19.Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud seletuskirja punktis 4.4.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüsEelnõu punktiga 1 sõnastatakse määruse pealkiri ümber järgmiselt: „Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks jateenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajadusetuvastamise tingimused.Määruse pealkirja on vaja muuta, kuna SRT vajaduse tuvastajate ja SRT saamiseks õigustatudisikute ringi laiendati SHS muudatusega (SHS § 62 lg-te 314 muudatused) ning see peabkajastuma ka määruse pealkirjas.Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõikega 7, et täpsustada esmasesse psühhoosihaigestunud inimese raviprotsessis osaleva ravimeeskonna antava SRT vajaduse hinnanguandmeid.Määruse § 2 lõikes 7 täpsustatakse ravimeeskonna antavas hinnangus sisalduvaid andmeid:1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vajava isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed (postiaadress,telefoninumber, e-posti aadress);2) seadusliku esindaja korral esinduse alus, esindaja nimi, isikukood ja kontaktandmed(postiaadress, telefoninumber, e-posti aadress);3) teenust vajava isiku sotsiaalse võrgustikuga seotud andmed kontaktisikuks oleva lähedase võipereliikme nimi, seos isikuga ja kontaktandmed;4) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt dokumente ja teateid saada (e-postiga, epostiga krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga, klienditeeninduses,iseteenindusportaalis);5) teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed raviarsti nimi ja kontaktandmed; infotahtest olenematu ravil viibimise, riskikäitumise, haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaani täitmiseja iseseisvalt füüsilise tervise eest hoolitsemise kohta ning aktiivravi lõppedes SRT vajalikkusestarusaamise kohta;6) haiglaravi algus ja prognoositav lõpp (haiglaravil viibimise korral);7) hinnangu koostamise aeg ning hinnangu vormistanud inimese nimi, amet ja kontaktandmed.Teenust vajava isiku andmed on vajalikud selleks, et oleks SKA saaks teha SRT tasu maksmiseülevõtmise otsuse, vajaduse korral täpsustada inimesega teenuseosutaja valimiseks olulist infotning leppida inimesega kokku kohtumiste ajad SRT-ga alustamiseks.Teenust vajava isiku seadusliku esindaja ja/või sotsiaalse võrgustiku olemasolu korral on oluline kanende kontaktandmete olemasolu, et võimaldada seadusliku esindaja ja/või lähedase kaasamistSRT raames toimuvatele kohtumistele.3Hinnangule tehakse märge eelistuse kohta, mil viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt dokumenteja teateid saada, et edasine suhtlus oleks tagatud võimalikult sujuvalt ning kooskõlas isikueelistustega.Teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed on olulised selleks, et veenduda edasiseabi vajalikkuses ning anda esmane minimaalselt vajalik eelinfo SRT pakkumisega alustamiseks.Terviseandmete küsimisel on lähtutud põhimõttest, et kogutakse nii palju andmeid kui vajalik, aganii vähe kui võimalik. Raviarsti nimi ja kontaktandmed on olulised, et tagada koostööravimeeskonna ja SRT osutaja vahel. Info tahtest olenematu ravil viibimise, riskikäitumise,haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaani täitmise, iseseisvalt füüsilise tervise eest hoolitsemise jaaktiivravi lõppedes SRT vajalikkusest arusaamise kohta on olulised, et SKA-l oleks võimalikveenduda edasise toe vajalikkuses ning teenuseosutajal tagada sujuv alustamine klienditööga SRTraames.Aktiivravi alguse ja prognoositava lõpu andmed on olulised selleks, et võimaluse korral saaksesimene kohtumine abivajaja ja SRT osutaja vahel toimuda haiglaravil viibimise ajal. Sellinekorraldus aitab tagada sujuva ülemineku ravilt SRT-le ning luua usaldusliku suhte abivajaja ja SRTosutaja vahel.Hinnangu koostamise aeg ja hinnangu vormistanud inimese andmed on olulised, et võimaldadatekkivate küsimuste või täpsustusvajaduse korral nii SKA-l kui teenusega jätkaval SRT osutajalhinnangu koostajaga ühendust võtta.3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õiguseleEelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.4. Määruse mõjudEelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada esmasesse psühhoosi haigestunud inimeseraviprotsessis osaleva ravimeeskonna liikme antava SRT vajaduse hinnangu andmeid, et pakkudaesmasesse psühhoosi haigestunutele senisest terviklikumat tuge. Mõju analüüsimise eesmärk onhinnata, kas ja millisel määral mõjutavad eelnõus esitatud muudatused majandust, riigiasutustekorraldust ja eelarvet ning esmasesse psühhoosi haigestunute toimetulekut võrreldes kehtivaolukorraga.Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades:sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele.Eelnõus esitatud muudatused ei avalda mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele,julgeolekule, regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju nendesmõjuvaldkondades hinnatud.4.1. Sotsiaalne mõjuMääruse muudatusega kaasneb esmasesse psühhoosi haigestunutele positiivne mõju. Määrusejõustumisel muutub võimalikuks esmasesse psühhoosi haigestunute SRT vajaduse tuvastamine jatasu maksmise kohustuse ülevõtmine ravimeeskonna hinnangu alusel. Esmasesse psühhoosihaigestunute toetamisel on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on olulinehakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Senise praktika kohaselt on pärasthaiglaravi lõppemist vastutus edasise abi saamise eest inimesel endal. Vajaliku SRT taotlemisekstuleb pöörduda SKA- sse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks Eesti Töötukassasse. Kunaskisofreenia sagedane tunnus on haiguskriitika puudumine ja/või vähene motiveeritus, onsagedased juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravilõppemisega tervenenuks. Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse ravimite võtmine4ning haigus süveneb. See viib korduvate rehospitaliseerimisteni ning toimetulekuoskuste pidevavähenemise tagajärjel võib lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse erihoolekandeteenusevajadusega.1 Muudatuse tulemusel on esmasesse psühhoosi haigestunu ravimeeskonnal võimalikjuba ravi ajal siduda inimene ka talle vajalike toetavate rehabilitatsiooniteenustega. Sel moelvähendatakse riski, et inimese taastumise protsess lõppeb haiglaravilt koju suundumisel.Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju juhul, kui ravimeeskond koostab hinnangu inimesekohta, kes edasist abi ei soovi. 2016.2018. aastal ellu viidud katseprojekt2 näitas, et enamikhaigestunuid, kellega projektis tööd alustati, ei olnud esmakordsel kohtumisel valmis abi vastuvõtma. Nõusoleku saamine võttis kuni neli kohtumist ja eeldas eri osapoolte (sh pereliikmete)panust inimese veenmisel. Samas aitab ebasoovitava mõju riski maandada inimese õigus kamuudatuse rakendamise korral abist keelduda. Muudatuse järel on ravimeeskonna hinnangu aluselvõimalik alustada rehabilitatsiooniteenuse osutamist olukorras, kus passiivne nõusolek koostööalustamiseks on olemas, ent inimene ei ole veel valmis kirjalikke dokumente aktiivselt allkirjastama.Sarnane sekkumisloogika on laialdaselt kasutusel tervishoiuteenuste pakkumisel, kus inimesenõusolekut väljendab visiidile minek ning raviga alustamise valmisolekut ei pea täiendavalt kirjalikunõusolekuga kinnitama. Rehabilitatsiooniteenuse üheks osaks on toetada ka motivatsiooni edasiseabi vastuvõtmiseks, sh muude teenuste kasutamiseks, mille saamine on jätkuvalt seotud kirjalikutaotlemise protsessidega.Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunuid, st igal aastal umbes 300 inimest.Seejuures on enamik haigestunutest tööealised inimesed.4.2. Mõju majanduseleMõju majandusele puudutab eelkõige ravimeeskonna liikmete ja SKA töökoormust. Need mõjud ontäpsemalt lahti kirjutatud järgmises alajaotuses (mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele jatuludele).4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludeleJärgnevalt käsitletakse mõjusid riigiasutuste korraldusele, kuludele ja tuludele. Seejuures on eraldihinnatud mõju ravimeeskondadele, SKA-le ja Eesti Haigekassale.RavimeeskondMuudatuse järel asuvad ravimeeskonnad edaspidi hindama esmasesse psühhoosi haigestunuSRT vajadust. Mõju on väike, kuna vajadust võib hinnata ükskõik milline ravimeeskonna liige ningmitmeid SRT vajaduse tuvastamiseks hinnatavaid aspekte hindavad meeskonnad ravi käigus jubapraegu. Kehtiva korralduse puhul ei liigu see info lihtsalt järgmisesse etappi. Muudatus aitab luuaparemat rolliselgust, andes ravimeeskonnale selged juhised, kuidas esmasesse psühhoosihaigestunut toetada selliselt, et haiglaravi lõpus ei jääks inimene vajaliku jätkutoeta.Ebasoovitav mõju võib kaasneda ravimeeskonnale juhul, kui hinnangu vormis küsitakse infot, mison ravidokumentides juba olemas, ent andmeid ei ole võimalik automaatselt infosüsteemide vahelüle kanda. Sellisel juhul peab meeskond sisestama info mitmesse erinevasse süsteemi. Pikemasvaates on mugavama elektroonse lahenduse loomine võimalik, ent arvestades sihtrühma suurustja arenduste tegemise kulu ainult kõnealuse sihtrühma jaoks, ei ole muudatuse jõustumisesidumine elektroonse lahenduse olemasoluga vähemalt esialgu proportsionaalne.1 Tallinna Vaimse Tervise Keskus (2018). Skisofreeniasse esmahaigestunute integreeritud teenusekorralduse pilootprojekti läbiviimine,integreeritud mudeli metoodiline kirjeldamine ning ettepanekute tegemine mudeli täiendamiseks. Lõpparuanne2 Tallinna Vaimse Tervise Keskus (2018). Skisofreeniasse esmahaigestunute integreeritud teenusekorralduse pilootprojekti läbiviimine,integreeritud mudeli metoodiline kirjeldamine ning ettepanekute tegemine mudeli täiendamiseks. Lõpparuanne5Muudatus mõjutab kõiki esmasesse psühhoosi haigestunutega tegelevaid ravimeeskondi. Ravi onenamasti toimunud kaheksas suuremas keskuses PERH SA, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, AhtmeHaigla SA, Pärnu Haigla SA, Viljandi Haigla SA, Kuressaare Haigla SA, Narva Haigla SA ja LääneTallinna Keskhaigla. Seejuures on enam kui pool juhtumitest tulnud esimesest kahest asutusest.Teistes tervishoiuasutustes on juhtumeid aastas alla viie, seejuures enamasti vaid üks (nt2016. aastal pani esmase diagnoosi välja 22 asutust). See tähendab, et muudatus mõjutabsuhteliselt väikest arvu kõigist tervishoiutöötajatest, keda oli 2018. aasta andmetel kokku 24 0263.Arvestades sihtrühma suurust, on tegemist on ravimeeskonna jaoks väheolulise mõjuga.SKARavimeeskonna hinnangu olemasolul ei hinda SKA edaspidi enam esmasesse psühhoosihaigestunute rehabilitatsioonivajadust. Tasu ülevõtmise otsus tehakse ravimeeskonna hinnanguletoetudes. Sellega kaasneb töökoormuse vähenemine, kuid arvestades sihtrühma suurust, ontegemist väga väikese mõjuga. Samuti säilib sihtrühmal õigus taotleda teenust ka tavapäraseprotsessi alusel ning ka protsessi lihtsustumisel ei ole tõenäoliselt kõik abivajajad valmis ravijärgsettuge vastu võtma, mistõttu ei pruugi muutus kogu sihtrühma puhul toimuda. Kuna tegemist onarvuliselt väikese sihtrühmaga, on muudatuse mõju väike.Eesti HaigekassaKuivõrd haigekassa maksab mõnedel juhtudel oma hinnakirjas hinnangu koostamise elemendieest, on muudatusel väike mõju ka Eesti Haigekassa eelarvele, kuid sihtrühma suurust arvestadeson mõju marginaalne.4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnangTulenevalt 01.05.2020 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest on ravimeeskonnalõigus edastada SRT vajaduse hinnang SKA-le SRT eest tasu maksmise kohustuse ülevõtmiseks(SHS § 62 lg 32) ning SKA-l omakorda teenuse koheseks osutamiseks SRT osutajale (SHS § 63 lg5). Esmasesse psühhoosi haigestunute tulemuslikuks toetamiseks on oluline, et inimesetoetamiseks vajalik info liiguks taastumise protsessis koos inimesega ka järgmistesse etappidessening et seal, kus võimalik, välditaks dubleerivaid hindamisi ja andmete kogumist. Esmasessepsühhoosi haigestunute toetamine on pikk protsess, kus enamasti on esimesekskokkupuutekohaks tervishoiusüsteem, mistõttu on oluline, et inimese toetamise jätkamiseks vajalikinfo liiguks sealt edasi tervikliku protsessi järgmistesse etappidesse. Seega toetatiseadusemuudatusega lähenemisviisi, mille puhul hindab ravimeeskond isiku võimalikku SRTvajadust ning edaspidi tugineb SKA sellele hinnangule. Just sellekohase andmevahetusetagamiseks sätestati selged õigused andmete edastamiseks ja saamiseks.Uue protsessi sujuvaks toimimiseks on vajalikud andmekoosseisud põhjalikult läbi kaalutud,lähtudes põhimõttest, et andmeid jagatakse nii palju kui vajalik, ent samas nii vähe kui võimalik(eesmärgipärasus ja minimaalsus). Infovahetuse võimaldamisel on mõju nii SKA töötajatele,teenuseosutajatele ja ravimeeskonnale kui ka esmasesse psühhoosi haigestunule. SKA töötajadja ravimeeskond saavad info põhjal teha kiiremini ning vajadusele vastavaid otsuseid, esmasessepsühhoosi haigestunud saavad teenuseosutajalt vajaliku abi kiiremini ja süsteemsemalt, misomakorda aitab kaasa nende terviseseisundi ja igapäevaeluga toimetuleku parandamisele. Seegatagatakse sellises protsessis minimaalne eraeluriive ning lõplik tulemus on andmesubjekti kui SRTle suunatava isiku jaoks positiivse mõjuga. Seejuures säilib inimesel alati õigus abist keelduda(muutmisvajaduse kohta vt rohkem sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste3 Tervise Arengu Instituut, 20196sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse eelnõuseletuskirjast).4Teenuse andmeid säilitatakse üksnes osutatud teenuse ja teenuseosutaja poolt esitatud arvetetõendamiseks vastavalt teenuseosutaja sisekorrale või seaduses sätesatud juhul selles määratudtähtajani (nt SKAISis, kui andmed tuleb sinna esitada). Määruse eelnõus täpsustatakse, milliseidandmeid osapoolte vahel jagatakse, vältimaks seda, et hinnangusse koondatakse andmeid, misjätkuteenuste pakkumiseks vajalikud ei ole. Andmestiku koostamisel on lähtutud sellest, et SKA jaSRT osutaja saaksid kätte minimaalsed vajalikud andmed, mis võimaldavad alustada töödesmasesse psühhoosi haigestunu toetamisega. Seeläbi on esmasesse psühhoosi haigestunukaitstud teiste isikute poolt liigse isikuandmete töötlemise eest.Kuivõrd hinnangusse on koondatud vaid tasu ülevõtmise otsuse tegemiseks ja teenusepakkumisealustamiseks vajalikud minimaalsed andmed ning isikuandmete töötlemiseks õigustatud isikute ringon piiratud, saab riski ja mõju pidada väikeseks. Riski aitab maandada ravimeeskondade, SKAtöötajate ja teenuseosutajate teavitamine ja koolitamine, mis tuli igal juhul tagada ka enne, seetähendab, et andmeid tuli hoolsalt hoida ja säilitada vastavalt vajadusele ka kehtinud korra alusel.Kuivõrd isikuandmete töötlemine toimub eelnõus sätestatud andmekoosseisude raamides ningkonkreetne rehabilitatsiooniteenuse andmekoosseis on kindlaks määratud, saab üleüldistandmekaitsealast mõju pidada väikeseks.5. Määruse jõustumineMäärus jõustub üldises korras.6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioonEelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Justiitsministeeriumile ningarvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-leEesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le EestiRehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Vaimse Tervise Õenduse Seltsingule,Tallinna Vaimse Tervise Keskusele, PERHi psühhiaatriakliiniku esmaste psühhoosideintegratiivravi osakonnale, Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikule, Pärnu Haiglapsühhiaatriakliinikule, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnale, Viljandi Haiglapsühhiaatriakliinikule, Ahtme Haigla SA-le, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule,Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Haigekassale ja Eesti Töötukassale.4 Riigikogu koduleht: 93de208e9789 &nbsp; From: <> Sent: Monday, November 16, 2020 4:16 PMTo: Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda <>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <>; Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit <>; Eesti Psühhiaatrite Selts <>; Vaimse Tervise Õenduse Seltsing <>; Tallinna Vaimse Tervise Keskus <>; PERH esmaste psühhooside integratiivravi osakond <>; Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinik <>; Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik <>; Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakond <>; Viljandi Haigla psühhiaatriakliinik <>; Ahtme Haigla <>; Eesti Perearstide Selts <>; Eesti Arstide Liit <>; Eesti Töötukassa <>Subject: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse &nbsp; Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument. Pealkiri: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused muutmise eelnõu ja seletuskiri Registreerimise kuupäev: 16.11.2020 Registreerimise number: 1.2-2/130-1 Lugupidamisega Sotsiaalministeerium &nbsp; Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e- post: &nbsp; &nbsp; _________________________Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsi juhatusele kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. -- Kivimäe Perearstikeskus OÜ Põllu 63 11613 Tallinn Tel 657 2805
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel