Saatja: Karmen Joller <
[email protected]>
Saadetud: 29.11.2020 19:57
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; EPS Juhatus <
[email protected]>
Teema: Re: [EPS juhatus] FW: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a
määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja
teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ni...
Tere!
Tegemist on väga vajaliku muudatusega, mis tagab psühhoosi haigestunud
inimesele sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse nii, et inimene ei pea
seda ise taotlema, arvestades seejuures isiku eelistusi ja vajadusi.
Eesti Perearstide Selts annab oma kinnituse.
Lugupidamisega
Karmen Joller
Eesti Perearstide Selts
Kontakt Tiiu DeGalindo (<>) kirjutas kuupäeval E, 16. november 2020 kell
17:01:
Tere
Edastan.
Palun esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt 30.11.2020
Tervitades,
Tiiu
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / / / registrikood 70001952
RahandusministeeriumJustiitsministeerium
Meie 16.11.2020 nr 1.2-2/130-1
Eelnõu kooskõlastamineEsitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
sotsiaalkaitseministri 21. detsembri2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise kohustuseriigi poolt
ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse osutamiseks
vajalikeandmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse
sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise tingimused
muutmise määruse eelnõu.Palun esitada arvamus eelnõu kohta hiljemalt
30.11.2020.Lugupidamisega(allkirjastatud digitaalselt)Tanel
KiikSotsiaalministerLisad:1) muutmise määruse eelnõu;2) muutmise määruse
eelnõu seletuskiri.Lisaadressaadid:Andmekaitse InspektsioonEesti Linnade
ja Valdade LiitEesti Sotsiaalasutuste Juhtide NõukodaEesti Puuetega
Inimeste KodaEesti Rehabilitatsiooniasutuste LiitEesti Psühhiaatrite
SeltsVaimse Tervise Õenduse SeltsingTallinna Vaimse Tervise KeskusPERH
esmaste psühhooside integratiivravi osakondTartu Ülikooli Kliinikumi
psühhiaatriakliinikPärnu Haigla psühhiaatriakliinikLõuna-Eesti Haigla
psühhiaatriaosakondViljandi Haigla psühhiaatriakliinik2Ahtme HaiglaEesti
Perearstide SeltsEesti Arstide LiitGerli Aavik-Märtmaa 6269 818
EELNÕU16.11.2020 MINISTRI MÄÄRUS
nr
Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. amääruse nr 69 „Sotsiaalse
rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigipoolt
ülevõtmisel teenusevajaduseotsustamiseks ja teenuse osutamiseks
vajalikeandmete loetelu ning kohaliku omavalitsuseüksuse poolt lapse
sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse vajaduse tuvastamise
tingimusedmuutmineMäärus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 61
lõike 2, § 62 lõike 4 ning § 69 lõigete6 ja 10
alusel.Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 69
„Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi
poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseksja teenuse osutamiseks
vajalike andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse pooltlapse
sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused
tehaksejärgmised muudatused:1) määruse pealkiri sõnastatakse
järgmiselt:„Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu maksmise
kohustuse riigi pooltülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuse
osutamiseks vajalike andmeteloetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuse vajaduse tuvastamise tingimused;2) paragrahvi 2 täiendatakse
lõikega 7 järgmises sõnastuses:„(7) Sotsiaalhoolekande seaduse § 59 lõike
1 punktis 9 nimetatud isiku sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse vajaduse
tuvastab tema ravimeeskond, kes koostab hinnangu isikusotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse vajaduse kohta. Hinnang peab sisaldama
vähemaltjärgmisi andmeid:1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vajava
isiku nimi, isikukood ja kontaktandmed(postiaadress, telefoninumber, e-
posti aadress);2) seadusliku esindaja korral esinduse alus, esindaja
nimi, isikukood ja kontaktandmed(postiaadress, telefoninumber, e-posti
aadress);3) teenust vajava isiku sotsiaalse võrgustikuga seotud andmed
kontaktisikuks olevalähedase või pereliikme nimi, seos isikuga ja
kontaktandmed;4) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse
Sotsiaalkindlustusametilt dokumente ja teateidsaada (e-postiga, e-postiga
krüpteeritult, posti teel tähtkirjaga, posti teel
lihtkirjaga,klienditeeninduses, iseteenindusportaalis);5) teenust vajava
isiku terviseseisundiga seotud andmed raviarsti nimi ja
kontaktandmed;info tahtest olenematul ravil viibimise, riskikäitumise,
haigusteadlikkuse, iseseisvalt raviplaanitäitmise ja iseseisvalt
füüsilise tervise eest hoolitsemise kohta ning aktiivravi
lõppedessotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse vajalikkusest arusaamise
kohta;6) haiglaravi algus ja prognoositav lõpp (haiglaravil viibimise
korral);7) hinnangu koostamise aeg ning hinnangu vormistanud inimese
nimi, amet jakontaktandmed..(allkirjastatud digitaalselt)Tanel
KiikSotsiaalminister(allkirjastatud digitaalselt)Marika PriskeKantsler
1Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse
rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmisel teenusevajaduseotsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike
andmete loetelu ning kohaliku omavalitsuseüksuse poolt lapse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimusedmuutmise määruse
eelnõu seletuskiri1. Sissejuhatus1.1. SisukokkuvõteSotsiaalkaitseministri
21. detsembri 2015. a määrusega nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuseeest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel
teenusevajaduse otsustamiseks ja teenuseosutamiseks vajalike andmete
loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksuse poolt lapse
sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused
(edaspidi määrus) reguleeritaksekokkuvõtlikult sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse (edaspidi SRT) eest tasu maksmise
kohustuseriigi poolt ülevõtmise taotluse andmete, tasu maksmise kohustuse
ülevõtmise otsustamiseksvajalike andmete, SRT plaani ja SRT vajaduse
kindlaksmääramisel koostatava tegevuskavaandmete ja
rehabilitatsiooniprogrammi andmete loetelu. Määruse muutmise eelnõuga
tehaksemääruses muudatused, et täpsustada esmasesse psühhoosi haigestunud
inimese raviprotsessisosaleva ravimeeskonna liikme poolt antava SRT
vajaduse hinnangu andmed. Lisaks muudetaksemääruse reguleerimisala
laienemise tõttu määruse pealkirja.Määruse muudatuse eesmärk on tagada
esmasesse psühhoosi haigestunud inimese senisestkiirem ja vajaduspõhisem
toetamine. Määruse muudatusega luuakse võimalus esmasessepsühhoosi
haigestunute (nii laste kui täiskasvanute) SRT vajaduse tuvastamiseks ja
tasu maksmisekohustuse ülevõtmiseks ravimeeskonna hinnangu alusel.
Muudatus on vajalik, et pakkudaesmasesse psühhoosi haigestunutele
senisest tulemuslikumat tuge. Esmasesse psühhoosihaigestunute toetamisel
on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on
olulinehakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Senise
praktika kohaselt on pärasthaiglaravi lõppemist vastutus edasise abi
saamise eest inimesel endal. Vajaliku SRT taotlemisekstuleb pöörduda
Sotsiaalkindlustusametisse (edaspidi SKA) ning tööalase
rehabilitatsioonisaamiseks Eesti Töötukassasse. Kuna skisofreenia
sagedane tunnus on haiguskriitika puudumineja/või vähene motiveeritus, on
sagedased juhud, kus inimene läheb pärast statsionaarset ravi kojuning
peab ennast haiglaravi lõppemisega tervenenuks. Sellest tulenevalt kaob
kontakt arstiga, tihtilõpetatakse ravimite võtmine ning haigus süveneb.
See viib korduvate rehospitaliseerimisteni ningtoimetulekuoskuste pideva
vähenemise tagajärjel võib lõpuks kulmineeruda
ööpäevaringseerihoolekandeteenuse vajadusega. Muudatuse tulemusel algab
esmasesse psühhoosi haigestunutaastumine juba meditsiinisüsteemis toimuva
aktiivravi ajal ja võimaldab inimesel pärast aktiivravihakata sujuvalt
kasutama rehabiliteerivaid teenused, pakkudes kompleksselt taastumist
toetavaidtegevusi inimesele ja tema lähedastele ning vajaduse korral
proaktiivset abi.1.2. Eelnõu ettevalmistajaEelnõu ja seletuskirja on
koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik GerliAavik-
Märtmaa (626 9818, ) ja riigiteenuste poliitika juht Lemme Palmet
(6269214, ). Eelnõu muudatused on välja töötatud koostöös SKA-ga.
Tehtavatemuudatuste väljatöötamisse kaasati erialaspetsialiste,
sealhulgas esmasesse psühhoosihaigestunud inimeste sihtrühmaga töötavaid
teenuseosutajaid.Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusosakonna
õigusnõunik Alice Sündema (626 9271,).2Eelnõu on keeletoimetanud
Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalitusekeeletoimetaja
Virge Tammaru (626 9320, ).1.3. MärkusedMäärus ei ole seotud ühegi
menetluses oleva eelnõuga.Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 21.
detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalserehabilitatsiooni teenuse eest
tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel
teenusevajaduseotsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete
loetelu ning kohaliku omavalitsuse üksusepoolt lapse sotsiaalse
rehabilitatsiooni teenuse vajaduse tuvastamise tingimused redaktsiooni,
mison avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I, 19.12.2019,
19.Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse
üldmääruse tähenduses.Andmekaitsealane mõjuhinnang on esitatud
seletuskirja punktis 4.4.2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüsEelnõu punktiga
1 sõnastatakse määruse pealkiri ümber järgmiselt: „Sotsiaalse
rehabilitatsiooniteenuse eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt
ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks jateenuse osutamiseks vajalike
andmete loetelu ning sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
vajadusetuvastamise tingimused.Määruse pealkirja on vaja muuta, kuna SRT
vajaduse tuvastajate ja SRT saamiseks õigustatudisikute ringi laiendati
SHS muudatusega (SHS § 62 lg-te 314 muudatused) ning see peabkajastuma ka
määruse pealkirjas.Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõikega 7,
et täpsustada esmasesse psühhoosihaigestunud inimese raviprotsessis
osaleva ravimeeskonna antava SRT vajaduse hinnanguandmeid.Määruse § 2
lõikes 7 täpsustatakse ravimeeskonna antavas hinnangus sisalduvaid
andmeid:1) sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust vajava isiku nimi,
isikukood ja kontaktandmed (postiaadress,telefoninumber, e-posti
aadress);2) seadusliku esindaja korral esinduse alus, esindaja nimi,
isikukood ja kontaktandmed(postiaadress, telefoninumber, e-posti
aadress);3) teenust vajava isiku sotsiaalse võrgustikuga seotud andmed
kontaktisikuks oleva lähedase võipereliikme nimi, seos isikuga ja
kontaktandmed;4) märge, mil viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt
dokumente ja teateid saada (e-postiga, epostiga krüpteeritult, posti teel
tähtkirjaga, posti teel lihtkirjaga,
klienditeeninduses,iseteenindusportaalis);5) teenust vajava isiku
terviseseisundiga seotud andmed raviarsti nimi ja kontaktandmed;
infotahtest olenematu ravil viibimise, riskikäitumise, haigusteadlikkuse,
iseseisvalt raviplaani täitmiseja iseseisvalt füüsilise tervise eest
hoolitsemise kohta ning aktiivravi lõppedes SRT vajalikkusestarusaamise
kohta;6) haiglaravi algus ja prognoositav lõpp (haiglaravil viibimise
korral);7) hinnangu koostamise aeg ning hinnangu vormistanud inimese
nimi, amet ja kontaktandmed.Teenust vajava isiku andmed on vajalikud
selleks, et oleks SKA saaks teha SRT tasu maksmiseülevõtmise otsuse,
vajaduse korral täpsustada inimesega teenuseosutaja valimiseks olulist
infotning leppida inimesega kokku kohtumiste ajad SRT-ga
alustamiseks.Teenust vajava isiku seadusliku esindaja ja/või sotsiaalse
võrgustiku olemasolu korral on oluline kanende kontaktandmete olemasolu,
et võimaldada seadusliku esindaja ja/või lähedase kaasamistSRT raames
toimuvatele kohtumistele.3Hinnangule tehakse märge eelistuse kohta, mil
viisil ja mis aadressil soovitakse SKA-lt dokumenteja teateid saada, et
edasine suhtlus oleks tagatud võimalikult sujuvalt ning kooskõlas
isikueelistustega.Teenust vajava isiku terviseseisundiga seotud andmed on
olulised selleks, et veenduda edasiseabi vajalikkuses ning anda esmane
minimaalselt vajalik eelinfo SRT pakkumisega alustamiseks.Terviseandmete
küsimisel on lähtutud põhimõttest, et kogutakse nii palju andmeid kui
vajalik, aganii vähe kui võimalik. Raviarsti nimi ja kontaktandmed on
olulised, et tagada koostööravimeeskonna ja SRT osutaja vahel. Info
tahtest olenematu ravil viibimise, riskikäitumise,haigusteadlikkuse,
iseseisvalt raviplaani täitmise, iseseisvalt füüsilise tervise eest
hoolitsemise jaaktiivravi lõppedes SRT vajalikkusest arusaamise kohta on
olulised, et SKA-l oleks võimalikveenduda edasise toe vajalikkuses ning
teenuseosutajal tagada sujuv alustamine klienditööga SRTraames.Aktiivravi
alguse ja prognoositava lõpu andmed on olulised selleks, et võimaluse
korral saaksesimene kohtumine abivajaja ja SRT osutaja vahel toimuda
haiglaravil viibimise ajal. Sellinekorraldus aitab tagada sujuva
ülemineku ravilt SRT-le ning luua usaldusliku suhte abivajaja ja
SRTosutaja vahel.Hinnangu koostamise aeg ja hinnangu vormistanud inimese
andmed on olulised, et võimaldadatekkivate küsimuste või
täpsustusvajaduse korral nii SKA-l kui teenusega jätkaval SRT
osutajalhinnangu koostajaga ühendust võtta.3. Eelnõu vastavus Euroopa
Liidu õiguseleEelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.4.
Määruse mõjudEelnõus esitatud muudatuste eesmärk on täpsustada esmasesse
psühhoosi haigestunud inimeseraviprotsessis osaleva ravimeeskonna liikme
antava SRT vajaduse hinnangu andmeid, et pakkudaesmasesse psühhoosi
haigestunutele senisest terviklikumat tuge. Mõju analüüsimise eesmärk
onhinnata, kas ja millisel määral mõjutavad eelnõus esitatud muudatused
majandust, riigiasutustekorraldust ja eelarvet ning esmasesse psühhoosi
haigestunute toimetulekut võrreldes kehtivaolukorraga.Eelnõus esitatud
muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes
valdkondades:sotsiaalne mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste
korraldusele, kuludele ja tuludele.Eelnõus esitatud muudatused ei avalda
mõju välissuhetele, kohaliku omavalitsuse asutustele,julgeolekule,
regionaalarengule ega elu- ja looduskeskkonnale ning seetõttu ei ole mõju
nendesmõjuvaldkondades hinnatud.4.1. Sotsiaalne mõjuMääruse muudatusega
kaasneb esmasesse psühhoosi haigestunutele positiivne mõju.
Määrusejõustumisel muutub võimalikuks esmasesse psühhoosi haigestunute
SRT vajaduse tuvastamine jatasu maksmise kohustuse ülevõtmine
ravimeeskonna hinnangu alusel. Esmasesse psühhoosihaigestunute toetamisel
on võtmetähtsusega pakutava toe järjepidevus, mille tagamiseks on
olulinehakata hoolekandelist tuge pakkuma paralleelselt raviga. Senise
praktika kohaselt on pärasthaiglaravi lõppemist vastutus edasise abi
saamise eest inimesel endal. Vajaliku SRT taotlemisekstuleb pöörduda SKA-
sse ning tööalase rehabilitatsiooni saamiseks Eesti Töötukassasse.
Kunaskisofreenia sagedane tunnus on haiguskriitika puudumine ja/või
vähene motiveeritus, onsagedased juhud, kus inimene läheb pärast
statsionaarset ravi koju ning peab ennast haiglaravilõppemisega
tervenenuks. Sellest tulenevalt kaob kontakt arstiga, tihti lõpetatakse
ravimite võtmine4ning haigus süveneb. See viib korduvate
rehospitaliseerimisteni ning toimetulekuoskuste pidevavähenemise
tagajärjel võib lõpuks kulmineeruda ööpäevaringse
erihoolekandeteenusevajadusega.1 Muudatuse tulemusel on esmasesse
psühhoosi haigestunu ravimeeskonnal võimalikjuba ravi ajal siduda inimene
ka talle vajalike toetavate rehabilitatsiooniteenustega. Sel
moelvähendatakse riski, et inimese taastumise protsess lõppeb
haiglaravilt koju suundumisel.Muudatusega võib kaasneda ebasoovitav mõju
juhul, kui ravimeeskond koostab hinnangu inimesekohta, kes edasist abi ei
soovi. 2016.2018. aastal ellu viidud katseprojekt2 näitas, et
enamikhaigestunuid, kellega projektis tööd alustati, ei olnud esmakordsel
kohtumisel valmis abi vastuvõtma. Nõusoleku saamine võttis kuni neli
kohtumist ja eeldas eri osapoolte (sh pereliikmete)panust inimese
veenmisel. Samas aitab ebasoovitava mõju riski maandada inimese õigus
kamuudatuse rakendamise korral abist keelduda. Muudatuse järel on
ravimeeskonna hinnangu aluselvõimalik alustada rehabilitatsiooniteenuse
osutamist olukorras, kus passiivne nõusolek koostööalustamiseks on
olemas, ent inimene ei ole veel valmis kirjalikke dokumente aktiivselt
allkirjastama.Sarnane sekkumisloogika on laialdaselt kasutusel
tervishoiuteenuste pakkumisel, kus inimesenõusolekut väljendab visiidile
minek ning raviga alustamise valmisolekut ei pea täiendavalt
kirjalikunõusolekuga kinnitama. Rehabilitatsiooniteenuse üheks osaks on
toetada ka motivatsiooni edasiseabi vastuvõtmiseks, sh muude teenuste
kasutamiseks, mille saamine on jätkuvalt seotud kirjalikutaotlemise
protsessidega.Muudatus mõjutab esmasesse psühhoosi haigestunuid, st igal
aastal umbes 300 inimest.Seejuures on enamik haigestunutest tööealised
inimesed.4.2. Mõju majanduseleMõju majandusele puudutab eelkõige
ravimeeskonna liikmete ja SKA töökoormust. Need mõjud ontäpsemalt lahti
kirjutatud järgmises alajaotuses (mõju riigiasutuste korraldusele,
kuludele jatuludele).4.3. Mõju riigiasutuste korraldusele, kuludele ja
tuludeleJärgnevalt käsitletakse mõjusid riigiasutuste korraldusele,
kuludele ja tuludele. Seejuures on eraldihinnatud mõju ravimeeskondadele,
SKA-le ja Eesti Haigekassale.RavimeeskondMuudatuse järel asuvad
ravimeeskonnad edaspidi hindama esmasesse psühhoosi haigestunuSRT
vajadust. Mõju on väike, kuna vajadust võib hinnata ükskõik milline
ravimeeskonna liige ningmitmeid SRT vajaduse tuvastamiseks hinnatavaid
aspekte hindavad meeskonnad ravi käigus jubapraegu. Kehtiva korralduse
puhul ei liigu see info lihtsalt järgmisesse etappi. Muudatus aitab
luuaparemat rolliselgust, andes ravimeeskonnale selged juhised, kuidas
esmasesse psühhoosihaigestunut toetada selliselt, et haiglaravi lõpus ei
jääks inimene vajaliku jätkutoeta.Ebasoovitav mõju võib kaasneda
ravimeeskonnale juhul, kui hinnangu vormis küsitakse infot, mison
ravidokumentides juba olemas, ent andmeid ei ole võimalik automaatselt
infosüsteemide vahelüle kanda. Sellisel juhul peab meeskond sisestama
info mitmesse erinevasse süsteemi. Pikemasvaates on mugavama elektroonse
lahenduse loomine võimalik, ent arvestades sihtrühma suurustja arenduste
tegemise kulu ainult kõnealuse sihtrühma jaoks, ei ole muudatuse
jõustumisesidumine elektroonse lahenduse olemasoluga vähemalt esialgu
proportsionaalne.1 Tallinna Vaimse Tervise Keskus (2018). Skisofreeniasse
esmahaigestunute integreeritud teenusekorralduse pilootprojekti
läbiviimine,integreeritud mudeli metoodiline kirjeldamine ning
ettepanekute tegemine mudeli täiendamiseks. Lõpparuanne2 Tallinna Vaimse
Tervise Keskus (2018). Skisofreeniasse esmahaigestunute integreeritud
teenusekorralduse pilootprojekti läbiviimine,integreeritud mudeli
metoodiline kirjeldamine ning ettepanekute tegemine mudeli täiendamiseks.
Lõpparuanne5Muudatus mõjutab kõiki esmasesse psühhoosi haigestunutega
tegelevaid ravimeeskondi. Ravi onenamasti toimunud kaheksas suuremas
keskuses PERH SA, Tartu Ülikooli Kliinikum SA, AhtmeHaigla SA, Pärnu
Haigla SA, Viljandi Haigla SA, Kuressaare Haigla SA, Narva Haigla SA ja
LääneTallinna Keskhaigla. Seejuures on enam kui pool juhtumitest tulnud
esimesest kahest asutusest.Teistes tervishoiuasutustes on juhtumeid
aastas alla viie, seejuures enamasti vaid üks (nt2016. aastal pani esmase
diagnoosi välja 22 asutust). See tähendab, et muudatus mõjutabsuhteliselt
väikest arvu kõigist tervishoiutöötajatest, keda oli 2018. aasta andmetel
kokku 24 0263.Arvestades sihtrühma suurust, on tegemist on ravimeeskonna
jaoks väheolulise mõjuga.SKARavimeeskonna hinnangu olemasolul ei hinda
SKA edaspidi enam esmasesse psühhoosihaigestunute
rehabilitatsioonivajadust. Tasu ülevõtmise otsus tehakse ravimeeskonna
hinnanguletoetudes. Sellega kaasneb töökoormuse vähenemine, kuid
arvestades sihtrühma suurust, ontegemist väga väikese mõjuga. Samuti
säilib sihtrühmal õigus taotleda teenust ka tavapäraseprotsessi alusel
ning ka protsessi lihtsustumisel ei ole tõenäoliselt kõik abivajajad
valmis ravijärgsettuge vastu võtma, mistõttu ei pruugi muutus kogu
sihtrühma puhul toimuda. Kuna tegemist onarvuliselt väikese sihtrühmaga,
on muudatuse mõju väike.Eesti HaigekassaKuivõrd haigekassa maksab mõnedel
juhtudel oma hinnakirjas hinnangu koostamise elemendieest, on muudatusel
väike mõju ka Eesti Haigekassa eelarvele, kuid sihtrühma suurust
arvestadeson mõju marginaalne.4.4. Andmekaitsealane mõjuhinnangTulenevalt
01.05.2020 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse muudatusest on
ravimeeskonnalõigus edastada SRT vajaduse hinnang SKA-le SRT eest tasu
maksmise kohustuse ülevõtmiseks(SHS § 62 lg 32) ning SKA-l omakorda
teenuse koheseks osutamiseks SRT osutajale (SHS § 63 lg5). Esmasesse
psühhoosi haigestunute tulemuslikuks toetamiseks on oluline, et
inimesetoetamiseks vajalik info liiguks taastumise protsessis koos
inimesega ka järgmistesse etappidessening et seal, kus võimalik,
välditaks dubleerivaid hindamisi ja andmete kogumist. Esmasessepsühhoosi
haigestunute toetamine on pikk protsess, kus enamasti on
esimesekskokkupuutekohaks tervishoiusüsteem, mistõttu on oluline, et
inimese toetamise jätkamiseks vajalikinfo liiguks sealt edasi tervikliku
protsessi järgmistesse etappidesse. Seega toetatiseadusemuudatusega
lähenemisviisi, mille puhul hindab ravimeeskond isiku võimalikku
SRTvajadust ning edaspidi tugineb SKA sellele hinnangule. Just
sellekohase andmevahetusetagamiseks sätestati selged õigused andmete
edastamiseks ja saamiseks.Uue protsessi sujuvaks toimimiseks on vajalikud
andmekoosseisud põhjalikult läbi kaalutud,lähtudes põhimõttest, et
andmeid jagatakse nii palju kui vajalik, ent samas nii vähe kui
võimalik(eesmärgipärasus ja minimaalsus). Infovahetuse võimaldamisel on
mõju nii SKA töötajatele,teenuseosutajatele ja ravimeeskonnale kui ka
esmasesse psühhoosi haigestunule. SKA töötajadja ravimeeskond saavad info
põhjal teha kiiremini ning vajadusele vastavaid otsuseid,
esmasessepsühhoosi haigestunud saavad teenuseosutajalt vajaliku abi
kiiremini ja süsteemsemalt, misomakorda aitab kaasa nende terviseseisundi
ja igapäevaeluga toimetuleku parandamisele. Seegatagatakse sellises
protsessis minimaalne eraeluriive ning lõplik tulemus on andmesubjekti
kui SRTle suunatava isiku jaoks positiivse mõjuga. Seejuures säilib
inimesel alati õigus abist keelduda(muutmisvajaduse kohta vt rohkem
sotsiaalhoolekande seaduse, puuetega inimeste3 Tervise Arengu Instituut,
20196sotsiaaltoetuste seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse
muutmise seaduse eelnõuseletuskirjast).4Teenuse andmeid säilitatakse
üksnes osutatud teenuse ja teenuseosutaja poolt esitatud
arvetetõendamiseks vastavalt teenuseosutaja sisekorrale või seaduses
sätesatud juhul selles määratudtähtajani (nt SKAISis, kui andmed tuleb
sinna esitada). Määruse eelnõus täpsustatakse, milliseidandmeid osapoolte
vahel jagatakse, vältimaks seda, et hinnangusse koondatakse andmeid,
misjätkuteenuste pakkumiseks vajalikud ei ole. Andmestiku koostamisel on
lähtutud sellest, et SKA jaSRT osutaja saaksid kätte minimaalsed
vajalikud andmed, mis võimaldavad alustada töödesmasesse psühhoosi
haigestunu toetamisega. Seeläbi on esmasesse psühhoosi haigestunukaitstud
teiste isikute poolt liigse isikuandmete töötlemise eest.Kuivõrd
hinnangusse on koondatud vaid tasu ülevõtmise otsuse tegemiseks ja
teenusepakkumisealustamiseks vajalikud minimaalsed andmed ning
isikuandmete töötlemiseks õigustatud isikute ringon piiratud, saab riski
ja mõju pidada väikeseks. Riski aitab maandada ravimeeskondade,
SKAtöötajate ja teenuseosutajate teavitamine ja koolitamine, mis tuli
igal juhul tagada ka enne, seetähendab, et andmeid tuli hoolsalt hoida ja
säilitada vastavalt vajadusele ka kehtinud korra alusel.Kuivõrd
isikuandmete töötlemine toimub eelnõus sätestatud andmekoosseisude
raamides ningkonkreetne rehabilitatsiooniteenuse andmekoosseis on
kindlaks määratud, saab üleüldistandmekaitsealast mõju pidada
väikeseks.5. Määruse jõustumineMäärus jõustub üldises korras.6. Eelnõu
kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioonEelnõu
esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja
Justiitsministeeriumile ningarvamuse avaldamiseks Andmekaitse
Inspektsioonile, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-leEesti
Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, MTÜ-le
EestiRehabilitatsiooniasutuste Liit, Eesti Psühhiaatrite Seltsile, Vaimse
Tervise Õenduse Seltsingule,Tallinna Vaimse Tervise Keskusele, PERHi
psühhiaatriakliiniku esmaste psühhoosideintegratiivravi osakonnale, Tartu
Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikule, Pärnu
Haiglapsühhiaatriakliinikule, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnale,
Viljandi Haiglapsühhiaatriakliinikule, Ahtme Haigla SA-le, Eesti
Perearstide Seltsile, Eesti Arstide Liidule,Sotsiaalkindlustusametile,
Eesti Haigekassale ja Eesti Töötukassale.4 Riigikogu koduleht:
93de208e9789
From: <> Sent: Monday, November 16, 2020 4:16 PMTo: Eesti
Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda <>; Eesti Puuetega Inimeste Koda <>;
Eesti Rehabilitatsiooniasutuste Liit <>; Eesti Psühhiaatrite Selts <>;
Vaimse Tervise Õenduse Seltsing <>; Tallinna Vaimse Tervise Keskus <>;
PERH esmaste psühhooside integratiivravi osakond <>; Tartu Ülikooli
Kliinikumi psühhiaatriakliinik <>; Pärnu Haigla psühhiaatriakliinik <>;
Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakond <>; Viljandi Haigla
psühhiaatriakliinik <>; Ahtme Haigla <>; Eesti Perearstide Selts <>;
Eesti Arstide Liit <>; Eesti Töötukassa <>Subject: Sotsiaalkaitseministri
21. detsembri 2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
eest tasu maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse
otsustamiseks ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning
kohaliku omavalitsuse
Tere! Teile on saadetud Sotsiaalministeeriumi dokumendihaldussüsteemi
Delta kaudu dokument. Pealkiri: Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri
2015. a määruse nr 69 „Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse eest tasu
maksmise kohustuse riigi poolt ülevõtmisel teenusevajaduse otsustamiseks
ja teenuse osutamiseks vajalike andmete loetelu ning kohaliku
omavalitsuse üksuse poolt lapse sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse
vajaduse tuvastamise tingimused muutmise eelnõu ja seletuskiri
Registreerimise kuupäev: 16.11.2020 Registreerimise number: 1.2-2/130-1
Lugupidamisega Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 TallinnTel. (372) 626 9301, faks (372) 626 9209e-
post:
_________________________Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud
manused) on mõeldud Eesti Perearstide Seltsi juhatusele kasutamiseks ning
seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet
ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes
viisil kõrvalistele isikutele avaldada.
--
Kivimäe Perearstikeskus OÜ
Põllu 63
11613 Tallinn
Tel 657 2805