Vabariigi Valitsuse korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõuga (edaspidi eelnõu) eraldatakse Vabariigi Valitsuse
reservist Sotsiaalministeeriumile sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi
107 740 eurot eesmärgiga kompenseerida Rapla Hooldekeskusele, Lõuna-Eesti
Hooldekeskus AS-le (Kanepi Kodu), Sihtasutusele Alutaguse Hoolekeskus, Sihtasutusele
Jõhvi Hooldekeskus ja Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tabasalu Pihlakodu) täiendav tööjõukulu
seoses asutuste teenuse osutamise kohas tuvastatud COVID-19 juhtumitega.
1.1. Sisukokkuvõte
Seoses COVID-19 juhtumitega 2020. aastal on kaasnenud Rapla Hooldekeskusele, Lõuna-
Eesti Hooldekeskus AS-le (Kanepi Kodu), Sihtasutusele Alutaguse Hoolekeskus,
Sihtasutusele Jõhvi Hooldekeskus ja Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tabasalu Pihlakodu) oluline
täiendav tööjõukulu. Täiendav tööjõukulu on tekkinud seoses hooldustöötajatele lisatasude
maksmisega ületunnitöö eest ja ajutiste töötajate palkamisega. Asutuste enda eelarves ei ole
piisavalt ressursse täiendavate kulude katmiseks. Lisanduvat tööjõukulu ei ole planeeritud
asutuste 2020. a eelarvesse, samuti ei ole vastavat kulu võimalik katta Sotsiaalministeeriumi
valitsemisala muude kulude arvelt.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Korralduse eelnõu ning seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna
KOV sotsiaalteenuste ja -toetuste poliitika juht Triin Raag (
[email protected], 6269 223),
Sotsiaalkindlustusameti kvaliteediosakonna juhataja Raivo Sults
(
[email protected]; 511 0689), Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna
juht Liina Nagel (
[email protected]; 626 9282) ja finantsosakonna finantsnõunik Sirli Jurjev
(
[email protected]; 626 9169). Eelnõu on juriidiliselt üle vaadanud Sotsiaalministeeriumi
õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (
[email protected]; 626 9328).
2. Eelnõu sisu ja analüüs
Lähtudes 3. novembri 2020. a Vabariigi Valitsuse kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 2
(COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud küsimustest) alapunkti 5
(hoolekandeasutuste toetamisest) raames tehtud otsustest ning 26. novembri 2020 Vabariigi
Valitsuse kabinetinõupidamise otsusest Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile
sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekande programmi täiendavate vahendite
eraldamiseks teeb Sotsiaalministeerium Vabariigi Valitsusele ettepaneku kompenseerida
täiendav tööjõukulu kokku 107 740 eurot Rapla Hooldekeskusele, Lõuna-Eesti Hooldekeskus
AS-le (Kanepi Kodu), Sihtasutusele Alutaguse Hoolekeskus, Sihtasutusele Jõhvi
Hooldekeskus ja Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tabasalu Pihlakodu), kuna nende asutuste
teenuseosutamise kohtades on tuvastatud COVID-19 juhtumid.
Kulude kompenseerimisel Rapla Hooldekeskusele ja Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-le
(Kanepi Kodu) võetakse aluseks asutustes töötavate hooldustöötajate arv ning
üldhooldusteenuse hooldustöötajate 2019. aasta ühe kuu keskmine brutotöötasu 837,61
eurot, millele lisanduvad tööjõumaksud. Töötasu koos tööjõumaksudega on 1129,61 eurot
(allikas Sotsiaalministeeriumi statistika). Kuna teenuseosutajad ei oska veel tegelikke kulutusi
täiendavatele tööjõukuludele hinnata, kompenseeritakse asutustele hooldustöötajate ühe kuu
täiendav tööjõukulu. Kui asutuse tegelikud täiendavad tööjõukulud osutuvad väiksemateks,
siis tuleb ülejäänud summa tagastada. Asutustega sõlmitakse toetuste lepingud, mille üheks
lepingutingimuseks on aruande esitamine Sotsiaalministeeriumile tegelike lisanduvate
COVID-19-ga seotud tööjõukulude kohta.
Rapla Hooldekeskuse teenuse osutamise kohas on 50 teenuskohta, asutuses töötab
15 hooldustöötajat. Alates 26.10.2020 on Rapla Hooldekeskuse 15 töötajat ja 50 klienti
haigestunud COVID-19 haigust põhjustavasse koroonaviirusesse. Seoses
koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga Rapla hoolekeskuses jäi enamus
hooldustöötajaid seoses haigestumisega või riskirühma kuulumisega töölt eemale,
millest tulenes vajadus täiendava tööjõu värbamiseks ning lisatasude maksmiseks
ületunnitöö eest. Hooldekeskust toetab asendustöötajate leidmisel Rapla vallavalitsus,
Töötukassa jt organisatsioonid.
Rapla Hooldekeskus tasustab töötajaid praegu kahekordse tunnitasuga. Kuna asutuse
kulud ei ole veel selgunud, on kulude arvestamisel aluseks võetud eespool kirjeldatud
põhimõtted. Sellest tulenevalt on Rapla Hooldekeskuse kompenseeritav tööjõukulu
15x1129,61= 16 944 eurot.
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (Kanepi Kodu) teenuse osutamise kohas on 128
teenuskohta, asutuses töötab 16 hooldustöötajat. Alates 28.oktoobrist 2020. a on
Kanepi Kodu 2 töötajal ja 32 kliendil diagnoositud COVID-19 haigust põhjustav
koroonaviirus. Seoses koroonaviiruse SARS-CoV-2 levikuga Kanepi Kodus jäi enamus
hooldustöötajaid seoses haigestumisega või riskirühma kuulumisega töölt eemale,
millest tulenes vajadus täiendava tööjõu värbamiseks ning lisatasude maksmiseks
ületunnitöö eest.
Kuna Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS (Kanepi Kodu) kulutused täiendavatele
tööjõukuludele ei ole veel selgunud, on kulude arvestamisel aluseks võetud eespool
kirjeldatud põhimõtted. Sellest tulenevalt on Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS-le (Kanepi
Kodu) kompenseeritav tööjõukulu 16x1129,61= 18 074 eurot.
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus (27.07.2020, täpsustav kiri 27.08.2020), Sihtasutus Jõhvi
Hooldekeskus (12.11.2020) ja Aktsiaselts Viru Haigla (Tabasalu Pihlakodu) (13.11.2020)
esitasid Sotsiaalkindlustusameti palvel informatsiooni hooldekodus oleva olukorra ning
rakendatavate meetmete osas ja lisaraha taotlused Sotsiaalministeeriumile. Terviseameti
andmetel eespool nimetatud kolmes hooldekodus täna aktiivset COVID-19 kollet ei ole.
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus, Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus ja Aktsiaselts Viru Haigla
(Tabasalu Pihlakodu) puhul lähtutakse kulude kompenseerimisel taotlustes toodud tegelikest
kuludest.
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus taotles kulude kompenseerimist perioodi
16.03.2020 – 08.05.2020 eest. Täiendav personalikulu asutusele oli 42 650 eurot.
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus sattus esimesena Ida-Viru maakonnas (perioodil
16.03.-08.05.2020.a. lahkus üldhooldus- ja õendushooldusravi teenuselt 14 isikut,
nendest 12 surid) COVID-19 epitsentriks ning seoses hädavajaliku viiruse leviku
tõkestamisega oli tarvis kasutusele võtta rangeid meetmeid, mis omakorda vajasid
täiendavaid rahalisi kulutusi. Lisatasud maksti asutuse juhi käskkirja alusel (töötajad
hooldekodus ja topelttasu COVID-19 osakonnas). Lisatasu maksti ületundide- ja
psühholoogilise motivatsiooni eest.
Viru Haigla Aktsiaselts (Tabasalu Pihlakodu) taotles hüvitist perioodi 09.10.2020-
28.10.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 23 789 eurot.
Tabasalu Pihlakodus algas karantiin ning loodi isolatsiooni- ja eneseisolatsiooni
osakond 9. oktoobril 2020, mil saadi teada esimesest, ühest haigestunud töötajast.
Kohe peale seda toimus kogu maja elanike ja töötajate Covid-19 laustestimine, mille
tulemusel saad teada veel kahest haigestunud kliendist. Nädal hiljem toimunud
testimisel andsid positiivese testi veel kaks töötajat, nendest 1 isolatsiooniosakonnas
töötanud hooldaja. Eneseisolatsiooni jäi 7 hooldajat ja 1 õde.
Tabasalu Pihlakodus on kokku 68 hooldajat, kellest täiendavalt COVID-19 juhtumitega
seotud täiendavate tööülesannete täitmisega oli seotud 22 (3 isolatsiooniosakonnas +
18 Metsa osakonnas + 1 õendusjuht) isikut. Isolatsiooniosakonnas töötas 3 hooldajat
ja 1 õde. Eneseisolatsiooni osakonda (kus nakatumine alguse sai) suunati tööle
hooldajad ja õed teistest osakondadest, mis omakorda suurendas oluliselt teiste
hooldajate töömahtu, tekitades ületunde.
Praeguseks on haiguse levik Tabasalu Pihlakodus peatunud.
Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus taotles kulude kompenseerimist perioodi
06.10.2020-30.10.2020 eest. Täiendav personalikulu oli asutusele 6 291 eurot.
06.10.2020 diagnoositi Sihtasutuse Jõhvi Hooldekeskus 5 töötajal ja 16 kliendil COVID-
19 haigust põhjustav koroonaviirus. Asutuses töötas antud perioodil 13
hooldustöötajat, lisaks tugipersonal, kes olid seotud COVID-19 juhtumitega
hooldekodus.
Praeguseks on haiguse levik Sihtasutuses Jõhvi Hooldekeskus peatunud.
Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile eraldatavat 107 740 eurot kasutatakse
sihtotstarbeliselt ning eraldatud raha kasutamise kohta peetakse eraldi arvestust.
Martin Helme
Rahandusministeerium
[email protected] Meie 27.11.2020 nr 1.8-1/3437-1
Reservitaotlus
Lugupeetud härra minister
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 1 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ ning vastavalt 3. novembri 2020. a ja 26. novembri 2020. a Vabariigi
Valitsuse kabinetinõupidamise otsustele eraldada Vabariigi Valitsuse reservist
Sotsiaalministeeriumile sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 740
eurot eesmärgiga kompenseerida Rapla Hooldekeskusele, Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-le
(Kanepi Kodu), Sihtasutusele Alutaguse Hoolekeskus, Sihtasutusele Jõhvi Hooldekeskus ja
Viru Haigla Aktsiaseltsile (Tabasalu Pihlakodu) täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse
osutamise kohas tuvastatud COVID-19 juhtumitega.
Eelpool nimetatud reservitaotluse osas oleme ette valmistanud Vabariigi Valitsuse istungile
esitamiseks korralduse „Raha eraldamine“ eelnõu.
Käesolev taotlus sisaldab 18.11.2020 kirjaga 1.8-1/3312-1 esitatud taotlust, mistõttu palume
vastavat taotlust edasi mitte menetleda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisad:
1. Vabariigi Valitsuse korralduse eelnõu
2. Vabariigi Valitsuse korralduse seletuskiri
3. Riskihaldusplaan
4. Riigiabi analüüs
Sirli Jurjev 626 9169
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Riigiabi analüüs
1. Sissejuhatus
Vabariigi Valitsuse reservist on küsitud eraldist Sotsiaalministeeriumile eesmärgiga
kompenseerida täiendav tööjõukulu seoses COVID-19 juhtumitega 107 740 euro ulatuses
järgmistele hoolekandeasutustele:
Rapla Hooldekeskus 16 944 eurot;
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (Kanepi Kodu) 18 074 eurot;
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus 42 650 eurot
Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus 6 291 eurot;
Viru Haigla Aktsiaselts (Tabasalu Pihlakodu) 23 789 eurot.
2. Toetuse saajad
Rapla Hooldekeskus tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamine.
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (Kanepi Kodu) tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse osutamine.
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamine.
Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse osutamine.
Viru Haigla Aktsiaseltsi (Tabasalu Pihlakodu) tegevuseks on ööpäevaringse väljaspool kodu
osutatava üldhooldusteenuse osutamine.
Ülaltoodust nähtub, et kõik toetuse saajad osutavavad ööpäevaringset väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenust kohalikele elanikele.
3. Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud.
Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid1 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse (edaspidi
ka KonkS) riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu (edaspidi ka ELTL)
artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik
missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi,
soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu
niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.
1 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad veebis:
http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html
Lk 1/4
Kuivõrd eelnevalt selgus, et abi saajaks on ettevõtja oma majandustegevuses, seega on oluline
riigiabi hindamine 4 kriteeriumi alusel – kui need on üheaegselt täidetud, siis on tegemist
riigiabiga:
- abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest;
- abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks;
- abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
3.1. abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest
Riigiabiks loetakse vaid neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
EL-i struktuurifondidest pärit vahendeid loetakse riigi vahenditeks juhul, kui riigi
ametiasutusele on jäetud abi osutamisel teatud kaalutlusõigus, nt abisaajate valikul. Käesoleval
juhul rahastatakse kompenseeritavat tööjõukulu Vabariigi Valitsuse reservist, eraldades
vajalikud vahendid Sotsiaalministeeriumile, kes maksab need toetuse saajale.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
3.2. abimeetmel on valikuline iseloom, st ta on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate
kategooriale või teatud kaupade tootmiseks
Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja nn üldisi meetmeid. Euroopa
Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil:
varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et
abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel:
- abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik
taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised);
- abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib
regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega
ettevõtjatele (näiteks VKEdele) või teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul hüvitatakse tööjõukulud vastavalt Vabariigi Valitsuse 03.11.2020
kabinetinõupidamise päevakorrapunkti 2 (COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud küsimustest) 5 alapunkti (hoolekandeasutuste toetamisest) raames tehtud
otsustele 1 ja 3 üldhooldus- ja erihoolekandeteenuse osutajatele (sõltumata omandivormist),
kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 juhtum. Kõikidele ettevõtjatele, kelle
teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 juhtum, mis ei ole veel lõppenud
kompenseeritakse tööjõukulu ühtsetel alustel, st et kulude kompenseerimisel võetakse aluseks
asutuses töötavate hooldustöötajate arv ning üldhooldusteenuse hooldustöötajate 2019. aasta
ühe kuu keskmine brutotöötasu 837,61 eurot, millelel lisanduvad tööjõumaksud. Töötasu koos
tööjõumaksudega on 1129,61 eurot (allikas Sotsiaalministeeriumi statistika). Kõikidele
ettevõtjatele, kelle teenuse osutamise kohas on tuvastatud COVID-19 juhtum, mis ei ole enam
aktiivne kompenseeritakse tööjõukulu vastavalt asutuste poolt esitatud taotlusele tegelike
kulude kompenseerimiseks.
Seega makstakse toetust teatud sektori ettevõtjatele.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud.
Lk 2/4
3.3. abimeede annab abi saajale majandusliku eelise
Kohtupraktika näitab, et eelise all peetakse silmas iga majanduslikku eelist või kasu, mida
ettevõtja ei oleks tavalistes turutingimustes saanud. Võrrelda tuleb ettevõtja finantsseisundit
pärast meetme võtmist olukorraga, milles ta oleks olnud, kui meedet ei oleks võetud. Seejuures
saab tugineda ainult ex ante hindamisele (abi andmise otsust hinnatakse otsuse tegemise hetkel
teada olnud asjaolude põhjal).
Toetuse saajate pakutavate teenustega sama või sarnast teenust võivad pakkuda ka mitmed
teised isikud, seega on tegemist majandustegevusega. COVID-19 levikust hoolekandeasutuses
tingitud tööjõukulude kompenseerimine riigi poolt aitab katta toetuse saajate kulusid, mis on
neil tekkinud vaid seoses COVID-19 levikuga hoolekandeasutuses (töötajatele ületunnitöö eest
täiendava tasu maksmine, töötajate haigestumisest või riskigruppi kuulumisest tulenevalt
täiendavate töötajate värbamine). Samuti on toetuse saajatel eelis võrreldes teises valdkonnas
tegutsevate ettevõtetega, kus on tuvastatud COVID-19 levik, kuid kellele seetõttu tekkinud
täiendavaid tööjõukulusid ei kompenseerita.
Käesoleval juhul on kriteerium täidetud vaid põhjusel, et riigi poolt tööjõukulude
kompenseerimiseks hüvitise mittemaksmisel ei oleks ettevõtja vastavat toetust muidu saanud.
3.4. abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust
Euroopa Liidu riikide vahel
Konkurentsi moonutamise hindamisel eeldatakse, et kui abi saab liberaliseeritud sektoris
tegutsev ettevõtja, kus on või võib olla konkurents, on tegemist konkurentsi moonutamisega.
Konkurentsi moonutamine või mõju kaubandusele ei pea seejuures olema märkimisväärne,
piisab ka väikesest abisummast. Seejuures mõju kaubandusele saab eeldada alati, kui riigi antud
eelis tugevdab ettevõtte positsiooni liidusiseses kaubanduses, võrreldes teiste konkureerivate
ettevõtetega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et riigi abi võib mõjutada liikmesriikide
vahelist kaubandust isegi siis, kui abisaaja ei osale vahetult piiriüleses kaubanduses, kuivõrd
saadud riigiabi võib muuta teiste liikmesriikide ettevõtjate turule sisenemise keerulisemaks, sest
säilitab või suurendab kohalikku pakkumist.
Mõju liikmesriigi kaubandusele ei või siiski olla pelgalt hüpoteetiline või eeldatav. Tuleb
selgelt kindlaks teha, miks meede kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi ning võib
mõjutada liikmesriikide vahelist kaubandust, tuginedes meetme prognoositavale mõjule.
Komisjon on mitmetel juhtudel leidnud, et teatavatel tegevustel on konkreetsete asjaolude tõttu
üksnes kohalik mõju ja seetõttu ei mõjutanud need liikmesriikide vahelist kaubandust. Sellistel
juhtudel kontrollis komisjon eelkõige, et abisaaja tarnis kaupa või teenust liikmesriigi piiratud
piirkonda ja tõenäoliselt ei meelita ligi kliente teistest liikmesriikidest, ning et tal ei olnud
võimalik ette näha, et meetmel on rohkem kui vähene mõju piirülestele investeerimis- või
asutamistingimustele. Siiski Euroopa Komisjon riigiabi mõiste teatises toodud avatud loetelu
meetmetest, mida loetakse kohaliku mõjuga olevaiks, ei hõlma üleriigiliste sotsiaalse
iseloomuga teenuste osutamist.
Samas teatises sedastab Komisjon, et isegi kui enamikel juhtudel piisab tõendamiseks, et abi
mõjutab liikmesriikidevahelist kaubandust ja moonutab konkuretsi, abi andmise asjaoludest,
tuleb selliseid asjaolusid nõuetekohaselt kirjeldada. Abikavade puhul piisab tavaliselt
kõnealuse kava tunnusjoonte vaatlemisest. Tõendid selle kohta, et puudub mõju kaubandusele,
Lk 3/4
võivad sisaldada andmeid, mis näitavad, et väljastpoolt asjaomast liikmesriiki kasutatakse
teenust piiratud ulatuses või et piiriülesed investeeringud vaatlusalusel turul on minimaalsed
või tõenäoliselt ei oma negatiivset mõju.
Toetuse saajad osutavad väljaspool kodu osutavat ööpäevaringset üldhooldusteenust.
Nimetatud teenus on kohaliku omavalitsuse üksuse osutatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on
turvalise keskkonna ja toimetuleku tagamine täisealisele isikule, kes terviseseisundist,
tegevusvõimest või elukeskkonnast tulenevatel põhjustel ei suuda kodustes tingimustes ajutiselt
või püsivalt iseseisvalt toime tulla.
Toetuse saajate klientideks on kohalikud elanikud ning nii toetuse saajate omanike ega klientide
ringis ei ole välisriigi isikuid. Mitte kordagi ei ole toetuse saajate poolt teenuseid osutatud
välisriigi isikutele, ka ei ole viimased avaldanud soovi teenuse saamiseks.
Teenus ei ole teiste Euroopa Liidu liikmesriikide elanikele, vaid tegemist on kohalikele
osutatava sotsiaalhoolekandeteenusega. Seega ei mõjuta toetuse saajate tegevus teenuse
osutamisel Euroopa Liidu riikide vahelist kaubandust.
Käesoleval juhul ei ole kriteerium täidetud.
Kõiki üldhooldus- ja erihoolekandeteenust osutavaid hoolekandeasutusi koheldakse
tööjõukulude hüvitamise osas võrdselt, st asutuses tekkinud koroonaviirus SARS-CoV-2
juhtumi(te)st põhjustatud täiendavad tööjõukulud hüvitatakse võrdsetel alustel.
4. Lõppjäreldus
Tegemist ei ole riigiabiga.
Lk 4/4
Riskihaldusplaan
Rapla Hooldekeskus, Lõuna-Eesti Hooldekeskuse AS (Kanepi Kodu), Sihtasutus Alutaguse
Hoolekeskus, Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus ja Viru Haigla Aktsiaselts (Tabasalu Pihlakodu)
rakendavad Terviseameti poolt üldhooldusteenuse osutajatele suunatud juhiseid, mis on
mõeldud COVID-19 haiguse ennetamiseks ning olukorraks, kui hooldekodus on COVID-19
kahtlus või haigestunu. Juhised jm infomaterjalid on kõigile teenuse osutajatele saadetud
Sotsiaalkindlustusameti poolt ning avaldatud Terviseameti kodulehel. Lisaks sellele
rakendatakse hooldekodupõhiseid meetmeid.
Rapla Hooldekeskus
Tegevuse planeerimisel on aluseks Terviseameti juhised, nende alusel on koostatud
hooldekodu spetsiifilised juhised:
- „Kui hooldekeskuses on koroonakahtlus või -viirus“,
- käitumisjuhis epideemia tingimustes ning
- kuidas kasutada isikukaitsevahendeid.
Töötajatele on läbi viidud erinevaid koolitusi, jagatud ning kättesaadavad on erinevad
infomaterjalid, vaadatud on õpetliku sisuga videoid ning korraldatud ühiseid arutelusid. Lisaks
on osakondades läbi viidud rollimänge, nt isolatsiooninõuete täitmisest.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- asutuse personal on juhiste osas koolitatud ning isiku koolituste läbimine on töötajate
poolt allkirjastatud;
- infomaterjalid on hoolekandeasutuses nähtavatel kohtadel (isikukaitsevahendite
kasutusele võtmine, eemaldamine, isolatsiooni nõuded ja nende täitmine jne);
- külastuste hajutamiseks on kehtestatud külastusreeglid (nt eelnev külastusest
teavitamine, külastuste graafik, tervisedeklaratsioon ning pakkide vastuvõtmise
juhend;
- haige töötaja tööle tulemise keeld;
- hoolekandeasutuse töötaja kasutab kaitsemaski, kindaid, kilepõlle klientidega
kokkupuutel, kuna (nakkuspuhangu korral, kittel, kätised, kilesussid, müts, prillid,
visiirid jne) hooldustoiminguid pole võimalik läbi viia distantsilt;
- regulaarne kätepesu, kätepesu ja/või desinfitseerivate vahendite olemasolu tagamine;
- tööruumide regulaarne tuulutamine, koristamine ning kontaktpindade desinfitseerimine
peale iga läbiviidud tegevust;
- isikukaitsevahendite olemasolu;
- COVID-19 levikuajal klientide külastuskeeld ning peale kriisiperioodi külastuspiirang;
- külastajad täidavad tervisedeklaratsiooni. Majja võõrad ette teatamata siseneda ei tohi;
- igapäevaselt klientide ja töötajate kehatemperatuuri kontrollimine;
- klientidele tagatakse nende erivajadusi arvestades ohutu keskkond.
Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS (Kanepi Kodu)
Hooldekodu lähtub oma tegevuses Terviseameti poolt antud juhistest ning infomaterjalidest,
samuti on asutusel koostatud kriisiolukorras (COVID19) käitumise plaan. Juhised on
töötajatega läbi arutatud.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- juhised ja infomaterjalid on kõigile kättesaadavad;
- isikukaitsevahendite olemasolu, valmidus varude täiendamiseks;
- isikukaitsevahendeid kasutatakse Terviseameti ja Tartu Ülikooli Kliinikumi juhiste järgi;
- hoolduspersonal, juhtkond ja õenduse töötajad on õppinud ja omandanud oskusi
COVID-19 olukorras töötamiseks;
- hoolduspersonal on vabastatud kõrvalistest toimingutest, toitlustamise ja koristamise
jaoks leitakse lisapersonal;
- olemas on valmidus eraldada haiged kliendid tervetest (musta ja puhta tsooni loomine);
- korraldatud on järjepidev koristamine ja pindade desinfitseerimine;
- klientide ja töötajate enesetunde jälgimine ning kahel korral päevas kehatemperatuuri
kontrollimine.
Sihtasutus Alutaguse Hoolekeskus
Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Korraldatud on juhiste põhine
kohapealne nõustamine infektsioonikontrolli spetsialistide poolt.
Alutaguse Hoolekeskust on külastanud infektsioonikontrolli spetsialist, kelle hinnangul on
hoolekeskuse töö hästi korraldatud. Hoolekeskus on teinud tööprotsesside läbiviimiseks
vajalike tarvikute ja hooldusvahendite hankimiseks suuremahulisi investeeringuid. Eriliselt
toodi välja asutuse juhi teadmised, hoiakud ja kompetentsid nii infektsioonhaiguste olukorras
protsesside juhtimisel kui kogu inimesekeskse ja tulemusliku hooldusprotsessi osas.
Samasugune suhtumine ja hoiakud on ka tööülesandeid täitnud töötajatel.
Valik hoolekeskuse poolt rakendatavatest meetmetest:
- käitumisjuhised on kõigile kättesaadavad ning infotahvlid on paigutatud nähtavatesse
kohtadesse;
- olemas on isikukaitsevahendite varu ning valmidus nende juurde soetamiseks;
- tagatud on käte desinfitseerimise võimalused;
- töötajatel on isikukaitsevahendite kasutamise oskused ja kohustus;
- läbi on arutatud infektsioonide vältimiseks vajalikud põhitõed, hoiakud ja praktilised
tegevused;
- olemas on valmidus haigestunud klientide eraldi paigutamiseks;
- külastajad peavad oma tulekust ette teatama;
- külastajatel on maski kandmise kohustus;
- olemas on valmidus töötajatele majutusvõimaluste pakkumiseks olukorras, kui
asutuses on COVID-19 juhtumid;
- COVID-19 juhtumite esinemise ajal piiratakse külastusi.
Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus
Hooldekodu lähtub Terviseameti poolt antud juhistest. Töötajatele on korraldatud
videokoolitusi COVID-19 levikust ning sellega toimetulekust.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- juhised ja infomaterjalid on kõigile kättesaadavad;
- isikukaitsevahendite kasutamine toimub vastavalt Terviseameti juhistele;
- tagatud on võimaluse käte pesuks ja desinfitseerimiseks;
- kõrgendatud tähelepanu on ruumide koristamisel, desinfitseerimisel ja õhutamisel;
- olemas on isikukaitsevahendid ning valmidus neid vajadusel juurde osta;
- hoolduspersonal on vabastatud kõrvalistest toimingutest, toitlustamise ja koristamise
jaoks on leitud lisapersonal;
- töötajatele võimaldatakse täiendkoolitusi, nt hoolduspersonali, juhtkonna ja õenduse
töötajate osalesid infektsioonikontrolli pädevuse e-kursusel;
- tagatud on igapäevane perearsti ja pereõe poolne juhendamine klientide hoolduse ja
tervise küsimustes.
Viru Haigla Aktsiaselts (Tabasalu Pihlakodu)
Terviseameti poolt antud juhiste põhjal on koostatud majasisene juhendmaterjal, mida
tutvustati hooldekodu töötajatele kriisikoosolekutel. Lisaks sellele sai iga hooldekodu osakond
oma juhendite paketi, mille kõik töötajad läbi töötasid ja kinnitasid tutvumist oma allkirjaga.
Majasisene töökorraldus (isolatsiooni tagamine, hooldus, koristamine jms) on töötajatega läbi
arutatud ja mängitud. See tähendab, et tegelikus olukorras koostöö laabub.
Valik hooldekodu poolt rakendatavatest meetmetest:
- kui kliendi seisund võimaldab, korraldatakse külastused selleks sisustatud toas;
- töötajatel ja külastajatel on kaitsemaski kandmise kohustus;
- välisuste juures on kõigile kättesaadavad ühekordseks kasutamiseks mõeldud sussid,
kindad ja maskid;
- ruumidesse on paigutatud automaadid käte desinfitseerimiseks, samuti on tagatud käte
pesemise võimalused;
- ustel ja tahvlitel on meeldetuletused distantsi hoidmiseks ning muud infomaterjalid.
- COVID-19 leviku ajal (2020. a sügisel alates septembrist) on peatatud ülemajalised
kogunemised (kontserdid jms);
- COVID-19 juhtumite esinemise ajal piiratakse külastusi, söömine toimub ainult
tubades, läbi ei viida huvitegevusi ning ei pakuta tavapäraseid teenuseid (juuksur,
maniküür, massaaž jne).
EELNÕU
.....12.2020
VABARIIGI VALITSUS
KORRALDUS
Raha eraldamine
Riigieelarve seaduse § 58 lõike 2 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a
määrusega nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite
kasutamise kord“ ja vastavalt 3. novembri 2020. a ja 26. novembri 2020. a Vabariigi Valitsuse
kabinetinõupidamise otsustele eraldada Vabariigi Valitsuse reservist Sotsiaalministeeriumile
sotsiaalse kaitse tulemusvaldkonna hoolekandeprogrammi 107 740 eurot eesmärgiga
kompenseerida Rapla Hooldekeskusele, Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS-le (Kanepi Kodu),
Sihtasutusele Alutaguse Hoolekeskus, Sihtasutusele Jõhvi Hooldekeskus ja Viru Haigla
Aktsiaseltsile (Tabasalu Pihlakodu) täiendav tööjõukulu seoses asutuste teenuse osutamise
kohas tuvastatud COVID-19 juhtumitega.
Jüri Ratas
Peaminister
Taimar Peterkop
Riigisekretär