dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Perehüvitiste seaduse muutmine

Sotsiaalministeerium · 26. november 2020
Viit
1.2-3/3416-1
Registreeritud
26. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Gerly Lootus (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
1. detsember 2020

Failid

  • 📎1-62218-1 26.11.2020 Väljaminev kiri.asice1342 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Rahandusministeerium Justiitsministeerium 26.11.2020 nr 1-6/2218-1 Perehüvitiste seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Rahvastikuminister esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Erandkorras palume esitada arvamus 3 tööpäeva jooksul. Oleme eelnõu väljatöötamisel teinud tihedat koostööd, samuti oleme saatnud eelnõu ja seletuskirja kavandi teile ka eelnevalt tutvumiseks. Seega loodame Teie mõistvale suhtumisele tavapärasest kiirema kooskõlastamise palve osas. Tavapärasest kiiremat eelnõu kooskõlastamist palume seoses asjaoluga, et eelnõu saaks jõustuda 2021. aasta alguses. Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste menetlemisel. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman rahvastikuminister Teadmiseks: Sotsiaalkindlustusamet Eesti Töötukassa Lastekaitse Liit Eesti Lasterikaste Perede Liit Lisa: 1) Eelnõu 2-l lehel; 2) Seletuskiri 15-l lehel. Merlin Murumets 6125019 [email protected] Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 EELNÕU 23.11.2020 Perehüvitiste seaduse muutmise seadus § 1. Perehüvitiste seaduse muutmine Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41– 43 järgmises sõnastuses: „(41) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. (42) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisest. (43) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse § 3 järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud.“; 2) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses: „(61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud päevade arv, mis töövõimetuslehe päevadega ei kattu. (62) Kui isik on töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt õigustatud saama kindlustushüvitist koondamise korral, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade möödumisel. (63) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse § 3 järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud.“; 3) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 633 järgmises sõnastuses: 1 „§ 633. Paragrahvi 37 lõigete 41–43 rakendamine Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 41–43 sätestatut rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2023 sündinud laste puhul.“; 4) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 634 järgmises sõnastuses: „§ 634. Paragrahvi 39 lõigete 61–63 rakendamine Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 61–63sätestatut rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021 kuni 31.12.2023 sündinud laste puhul.“. § 2. Rakendussätted (1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 1 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist ja kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, „…“ ………………… 2020 Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2020 (allkirjastatud digitaalselt) ………………………….. 2 Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga on kavas arvata vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks olevast arvestusperioodist peale haigus- ja hoolduslehel oldud aja välja ka Eesti Töötukassas töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse eesmärk on: a) vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu; b) tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek. Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Töötuna arvel olnud isikute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid 2020. aasta märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Nimetatud pered on eriti haavatav sihtrühm, sest peres on kasvamas erivajadusega laps või lapsed. COVID-19 haigust (edaspidi koroonahaigust) põhjustava viiruse SARS-Cov-2 (edaspidi koroonaviiruse) pandeemilise leviku, selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse tõttu on paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse olukorda. Paljud lapsevanemad on kaotanud töö ja perede sissetulek on vähenenud. Koroonaviiruse leviku ja selle tõttu kehtestatud eriolukorra sotsiaal-majanduslik ja demograafiline negatiivne mõju ulatub seega lähikuudest palju kaugemale. Majanduse ja tööturu madalseisu aeg võib samas olla paljudele sobiv võimalus keskenduda perele ja laste kasvatamisele, mis on väga vajalik ka riigi kestlikkuse tagamiseks. Ajutiselt halvenenud majandusolud ei tohiks takistada pereplaneerimist ega põhjustada sündide edasilükkamist inimesest endast sõltumatutel asjaoludel. Edasi lükatud sünnid ei pruugi eri põhjustel hiljem enam teoks saada. Samuti on oht, et esimese lapse sünni hilisemasse vanusesse nihkumisel ei pruugi peredel enam olla võimalust järgmiste laste sünniks. Riigi kestlikkuse jaoks on oluline, et õigusaktid võimaldaksid peresid toetada ja sündimust suurendada ka majanduslikult keerulisel ajal. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna nõunikud Merlin Murumets (tel 612 5019, [email protected]) ja Alis Tammur (tel 5300 8477, [email protected]) ning rahvastiku- ja perepoliitika osakonna juhataja Lea Danilson-Järg (tel 612 5101, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel 612 5064, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241, [email protected]). Eelnõu väljatöötamises osalesid Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa eksperdid. 1 1.3. Märkused Eelnõu: 1) punktidega 1 ja 3 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2020, 32; 2) punktidega 2 ja 4 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2020, 33. Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023 püstitatud eesmärki „Peresõbralik Eesti“. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 2. Seaduse eesmärk Vanemahüvitise suuruse arvutamine on sätestatud perehüvitiste seaduses. Kehtiva seaduse järgi jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise alusperioodist (edaspidi vanemahüvitise arvestusperiood) välja haigus- või hoolduslehel oldud aeg. Samasugust erisust on kavas rakendada ka Eesti Töötukassas registreeritud töötuse ajale. Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on ennetada ja leevendada lastega perede koroonaviiruse pandeemilise leviku põhjustatud sotsiaal-majanduslikke probleeme ning toetada senisest tõhusamalt sündimust ja laste kasvatamist. Selleks muudetakse vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseid ning kui lapsevanem oli töötu eriolukorra ajal või sellele järgnevatel aastatel, arvatakse vanemahüvitise arvestusperioodist peale töövõimetuslehel oldud aja välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei vähendaks koroonaviiruse levikust tingitud töötus lähiaastatel vanemahüvitise suurust, mistõttu ei lükka pered plaanitud lapse saamist majanduslikel põhjustel edasi. Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Sel ajal sündinud laste puhul jääb vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 01.03.2020–28.02.2023, hõlmates seega koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse aja. Kuna vanemahüvitise arvestusperiood on 21 kalendrikuud1 enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, on meedet põhjendatud rakendada pikema aja vältel. Tuginesime meetme rakendamise kestuse määramisel 2008. aasta majanduskriisist saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine aega ligikaudu kolm aastat. Pärast muudatusettepaneku rakendamist on oluline hinnata meetme mõju sündimusele ja riigieelarvele. Arvestades, et muudatusettepaneku mõju selgub pikema aja vältel, teeb Siseministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks. Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline (vt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 2 punkti 1). 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) muudatused ja teises sätestatakse eelnõu rakendussätted. Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 lisatakse seadusesse sätted vanemahüvitise suuruse arvutamise erisuste kohta. Eelnõuga reguleeritakse vanemahüvitise suuruse arvutamist juhul, kui hüvitise saaja on vanemahüvitise arvestusperioodil olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas. 1 See on ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood. 2 Kehtiva seaduse kohaselt jäetakse töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Koroonaviiruse levikust tingitud töötuse kasvu tõttu jäetakse järgmisel kolmel aastal vanemahüvitise arvestusperioodist välja ka töötuna arvel oldud aeg. Eelnõuga tehtav muudatus laieneb vaid neile, kes on end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud. Vanemahüvitise määramisel saab Sotsiaalkindlustusamet andmed hüvitise taotleja töötuse kohta Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu. Muudatusettepaneku rakendamisel tuleb pidada silmas, et kui vanemahüvitise taotlejal algas töövõimetusleht töölepingu ajal, makstakse talle haigushüvitist edasi ka siis, kui ta on töötuna arvel. Nimelt ei kontrolli Haigekassa enne hüvitise maksmist, kas töösuhe kehtib. Seega tuleb arvestada, et samal ajal töövõimetushüvitise saamisega võidakse arvel olla töötuna ja saada töötutoetust. Sel juhul tuleks kattuv ajavahemik arvesse võtta ühekordselt. Näide 1. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui eriolukorra ajal tema töösuhe lõppes Mari ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021. Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021. Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 200 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus). Eriolukorra ajal Mari töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Uuesti asus Mari tööle 1. augustil 2020. Kehtiva seaduse järgi on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : 12 = 933 eurot kuus. Muudatusettepaneku kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Mari oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : [(365– 122) : 30] = 1383 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 450 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 8100 eurot rohkem. Eelnõuga korraldatakse töötuse aja kindlaksmääramine juhul, kui vanemahüvitise saaja töösuhe lõppes koondamisega ja töötajale maksti kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi: koondamishüvitis). Töötuskindlustuse seaduse § 141 järgi on koondamise korral töötajal õigus Eesti Töötukassa makstavale koondamishüvitisele. Seda makstakse varasema töö- või teenistusstaaži alusel kas ühe või kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Seetõttu, kui vanemahüvitise saajal on õigus koondamishüvitisele, arvestatakse tema töötuna arvel oldud aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1–2 sätestatud kalendripäevade möödumisest – seega 30- või 60-päevane ajavahemik, mille eest saadi koondamishüvitist –, ei lähe arvesse töötuna arvel oleku ajana. Näide 2. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui ta eriolukorra ajal koondati Kati ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021. Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021. Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 14 000 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus+ 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis tööandja + 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis töötukassa). Eriolukorra ajal Kati koondati ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele. Koondamishüvitist sai Kati Eesti Töötukassalt 30 päeva eest. Uuesti asus Kati tööle 1. augustil 2020, olles töötu olnud 4 kuud. Kehtiva seaduse järgi on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : 12 = 1166 eurot kuus. Muudatusettepaneku kohaselt jäetakse periood 1. mai kuni 31. juuli, mil Kati oli töötu, vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : 3 [(365–92) : 30] = 1538 eurot kuus. Töötuse aja hulka ei arvestata 30 päeva (01.04.2020– 30.04.2020), kuna siis sai Kati koondamishüvitist töötukassalt. Kati saab vanemahüvitist ühel kuul 372 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 6696 eurot rohkem. Tööandja ja ka Eesti Töötukassa poolt makstav koondamishüvitis on sotsiaalmaksuga maksutatav tulu. Kui sellelt on vanemahüvitise arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks, läheb tulu arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kui tööandjapoolse koondamishüvitise maksmise ajal on töötaja end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud, läheb 30-päevane aeg, mille eest tööandja maksis koondamishüvitist, arvesse töötuna arvel olekuna, st need päevad lahutatakse vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust. Peale töötuna arvel olnute reguleeritakse eelnõuga ka nende lapsevanemate vanemahüvitis, kellele Sotsiaalkindlustusamet maksis eriolukorra ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Eriolukorra ajal riigi poolt makstud palgatoetus on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja see läheb arvesse vanemahüvitise suuruse arvestamisel. Kuid samal ajal oli ka lapsevanemaid, kes töötamise registri andmetel olid tööandja juurest palgata puhkusel ja sel ajal ei teeninud sotsiaalmaksuga maksustavat tulu ega saanud ka Eesti Töötukassa kaudu palgatoetust, kuid said puudega lapse hooldamise eest Sotsiaalkindlustusameti makstavat eritoetust – neil lapsevanematel ei olnud eriolukorra ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksid nad lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a määrusest „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise alused“ ajavahemikul 12.03–31.05.2020 erivajadusega lapse vanema toetust 1304 isikule. Kuna tegemist on üsna väikese, kuid väga haavatava sihtrühmaga, kelle peres kasvab puudega laps või lapsed, on põhjendatud kohaldada neile vanemahüvitise arvutamisel erisust. Seega, kui isik oli õigustatud saama erivajadusega lapse vanema toetust, siis edaspidi lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel PHS-i § 37 lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil võlaõiguslik leping oli peatunud. Alles seejärel jagatakse saadud päevade arv 30-ga. Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritutel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka nii öelda tööampse2, ilma et nende töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Kuivõrd need tööampsud saavad olla tõesti väikesed (brutotasu on ühekordne või on eri tasude suurus kokku mitte rohkem kui 233,60 eurot ehk 2020. aasta töötasu alammäärast 40%) ja kui töötasult tasutud sotsiaalmaks laekub vanemahüvitise arvestusperioodil, võetakse seda vanemahüvitise suuruse arvestamisel arvesse ja töötatud aega käsitatakse töötuna arvel oldud ajana. See tähendab, et kirjeldatud olukord lahendatakse inimesele soodsalt, toetades seeläbi ka tööampsude tegemist. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 sätestatakse, et tehtavad muudatused on kavandatud tähtajalisena ja neid rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul, arvestusega, et vanemahüvitise arvestusperioodi jääb koroonakriisist mõjutatud vahemik 01.03.2020– 28.02.2023. Arvestades, et vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21 kuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg 9 kuud, on põhjendatud rakendada muudatust pikema aja vältel. Meetme rakendamise kestuse määramisel tuginesime 2 Tööamps on ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal. 4 2008. aasta majanduskriisi ajal saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine ligikaudu kolm aastat. Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tehtavad muudatused on sisult identsed, kuid sätestatud eraldi seetõttu, et § 1 punktiga 1 tehtav muudatus rakendub kehtivas PHS-i redaktsioonis ning § 1 punktiga 2 tehtav muudatus rakendub varem vastu võetud ja 2022. aasta 1. aprillil jõustuvas redaktsioonis vastava numeratsiooniga. Kui taotlejal, kelle vanemahüvitis on arvutatud eelnõus nimetatud erisusest lähtudes, sünnib järgmine laps pärast 31. detsembrit 2023, st ajal, kui vanemahüvitise arvestusperioodist ei arvestata enam välja töötuna oldud aega, aga laste sünni vahe on lühem kui kolm aastat, siis kohaldatakse vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni sätteid (PHS-i § 41). See tähendab, et kui hüvitise taotlejale arvutatud vanemahüvitis on uue lapsega väiksem talle eelmisel korral määratud hüvitisest või sellega võrdne, makstakse taotlejale vanemahüvitist varasemas suuruses. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse rakendussätted. Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkte 1 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist ja kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. Kehtivusaeg on vaja lisada seepärast, et § 1 punktidega 1 ja 3 tehtavate muudatuste sõnastus peab kehtima 2021. aasta 1. jaanuarist 2022. aasta 31. märtsini. 2022. aasta 1. aprillist aga jõustub PHS-i redaktsioon, kus seaduste muutmise seadustega on tehtud muudatusi. Kuna käesolev eelnõu on viimane muutmise seaduse eelnõu, muudab hilisem eelnõu alates jõustumisest ära kõik järgmised redaktsioonid. Kuna aga eelnõu § 1 punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused ei tohi edasi kanduda 2022. aasta 1. aprillist jõustuvasse redaktsiooni, on vaja lisada jõustumist täpsustav säte. Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja kehtivad 2026. aasta 31. detsembrini. Sätete kehtimise aeg tuleneb asjaolust, et eelnõuga tehtavat muudatust rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul, ja reeglist, et vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (PHS-i § 34 lg 2). Seega, kui laps sündis sel ajavahemikul, on vanemahüvitist võimalik kasutada 2026. aasta 31. detsembrini. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. 6. Seaduse mõju Eelnõu, millega täiendatakse vanemahüvitise regulatsiooni, on suunatud lastega perede heaolu toetamiseks. Eelnõus toodud muudatusega võib eeldada mõju esinemist järgmistes mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele ning mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele. Seadusel puudub mõju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ning riigi julgeolekule ja välissuhetele. 5 6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii pereplaneerimise valikuid kui ka olemasolevate laste heaolu. Koroonaviiruse pandeemilise leviku negatiivse mõju leevendamiseks ning sündimuse hoidmiseks ja lastega perede toetamiseks on eelnõuga kavas muuta vanemahüvitise määramise tingimusi töötuse korral. Riigi kestlikkusele on oluline, et õigusaktid toetaksid peresid ja sündimust ka majanduslikult keerulisel ajal. Eelmisest majanduskriisist saadud kogemuse põhjal võib eeldada (vt joonis 1), et muudatus aitab ennetada esimese lapse sündide vähenemist ja seeläbi leevendada negatiivset demograafilist mõju. Sündide statistika näitab, et 2008. aasta majandussurutise järel vähenes esimeste laste sündide arv märkimisväärselt. Kuna vanemahüvitis määratakse vanema varasema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mõjutab töötus ja sellest tingitud töise tulu vähenemine otseselt vanemahüvitise suurust. Vanema väiksem sissetulek omakorda mõjutab negatiivselt pereplaneerimise valikuid. Teise ja kolmanda lapse sündide arv aastatel pärast majanduskriisi samas kasvas, eeldatavalt tänu järjestikuste sündide kaitsele vanemahüvitise määramisel. Nimelt kui järgmine laps sünnib 3 aasta (toona 2,5 aasta) jooksul, säilib vanemal sama suur vanemahüvitis, mida ta sai eelmise lapsega. Kuna pea pooltel juhtudel sünnivadki teised ja järgmised lapsed järjestikku ehk vanusevahe on vähem kui 36 kuud (toona 30 kuud), siis teise ja järgmise lapse saajaid kriisiaegne töötus ja sissetuleku vähenemine suuresti ei mõjutanud, küll aga mõjutas see esimese lapse saajate vanemahüvitist. 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 1. laps 2. laps 3. laps 4. laps ja järgmised Joonis 1. Sünnid sünnijärjekorra järgi aastatel 2000–2018 Allikas: Statistikaamet Lähiaastate töötus vähendaks aastatel 2021–2023 sündivate laste eest makstava vanemahüvitise suurust märkimisväärselt. Halveneks noorte perede toimetulek ja soovitud sünnid jäetaks ära või lükataks edasi. Eelnõu aitab seda vältida, välistades töötuse mõju vanemahüvitise suurusele. Eelnõust positiivselt mõjutatud sihtrühma suuruse hindamiseks kasutasime Eesti Töötukassa statistikat aastatel 2019–2020, Statistikaameti sündimuse andmeid ja töötute analüüsi ning Sotsiaalkindlustusameti 2019. aasta vanemahüvitise saajate andmeid. 2019. aastal sündis 80% lapsi emadele vanuses 24–37 aastat. Isad on keskmiselt 2–3 aastat vanemad. Seetõttu on registreeritud töötuse olukorra hindamisel vaadeldud 23–37-aastaseid 6 mehi ja naisi. Vanemahüvitise saajate hulgas on isasid vähem (11,6%), seetõttu on töötuse arvutamisel lähtutud peamiselt naistest. Joonisel 2 on näidatud sünnid aastatel 2017–2019 ema vanuse järgi. 140,0 120,0 100,0 80,0 60,0 40,0 20,0 0,0 13141516171819202122232425262728293031323334353637383940414243444546474849505152 2017 2018 2019 Joonis 2. Sünnid ema vanuse järgi aastatel 2017–2019 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Käsitletavast sihtrühmast, 23–37-aastastest naistest, oli 2019. aastal keskmiselt ühes kuus töötuna arvel 7,6%. Meeste hulgas oli töötus mõnevõrra väiksem (vt joonis 3). 2019. aasta andmetel väitsid end raseduse ajal töötu olevat 3,3% sünnitajatest (Tervise Arengu Instituudi andmed). Kuigi neid numbreid ei saa üksüheselt võrrelda, näitab seos, et enne lapse saamist on naiste hulgas töötuid pigem vähem kui ühiskonnas keskmiselt. Näiteks, eelmise majanduskriisi ajal oli töötuid rahvastikus keskmiselt poole rohkem kui sünnitajate hulgas. Varasemad analüüsid on näidanud, et lapse saamisel arvestatakse majanduslike aspektidega väga, sest vanemahüvitis on pikaajaline pere sissetulek3. 3 Raid, K., A. Tammur 2018. Millisesse perre sünnivad lapsed. – Eesti statistika kvartalikiri 4/18. Tallinn: 9–17 7 12,0% 10,0% 8,0% 6,0% 4,0% 2,0% 0,0% 2019 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2020 I kv 2020 II kv Registreeritud töötuse määr vanuses 25-49 Mehed Registreeritud töötuse määr vanuses 25-49 Naised Registreeritud töötuse määr vanuses 25-49 KOKKU Joonis 3. Registreeritud töötuse määr aastatel 2019–2020 vanusrühmas 25–49-eluaastat Allikas: Statistikaamet Eelnõust positiivselt mõjutatud sihtrühma suuruse hindamisel on võetud aluseks Eesti Töötukassas registreeritud töötud. Registreeritud töötuse määra aluseks on vanusrühm 25–49, sest Statistikaamet avaldab andmeid selle rühma kohta. Üldjoontes kattub see eelnõu sihtrühma vanuserühmaga. Eri vanuserühmades ei erine registreeritud töötuse määr oluliselt. Keskmisest mõnevõrra suurem on töötus kuni 24-aastaste noorte seas, kuid selle vanusrühma panus sündide koguarvu ja seeläbi ka vanemahüvitise saajate arvu on väike. Registreeritud töötud, kes on töötusele eelnenud ajal saanud töist tulu üle töötasu alammäära (nii need, kellele riik maksab töötuskindlustushüvitist, kui ka need, kellele ei maksa) on potentsiaalsed lapsevanemad, kelle keskmist tulu ja selle tõttu ka vanemahüvitise suurust võib eriolukorrast ja koroonapandeemiast põhjustatud majanduslangus lapse sünni korral kõige enam puudutada. Kogu töötute hulgast moodustab see sihtrühm u 47%. Lisaks eelnevatele on töötuna arvel inimesi, kellel ei ole olnud varasemat töist tulu või see on olnud alampalga suurune või väiksem. Neid inimesi vanemahüvitise arvestuse muudatus ei mõjutaks. Kui vanemahüvitise saaja ei teeninud vanemahüvitise arvestusperioodil sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, näiteks oli ta registreeritud pikaajaline töötu, kellele Eesti Töötukassa maksis töötutoetust, on tema hüvitise suuruseks ka kehtiva korra järgi vanemahüvitise määr, see on sama, mis 2019. aasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär. 2020. aastal on vanemahüvitise määr 540 eurot. Kui inimene vanemahüvitise arvestusperioodil töötas, kuid tema sissetulek jäi alampalga tasemele või alla selle, on ka kehtiva seaduse alusel tema hüvitise suuruseks kuupalga alammäär, mis 2020. aastal on 584 eurot. Alatest eriolukorra kehtestamisest märtsis 2020 kasvas Eesti Töötukassas töötuna registreeritud naiste ja meeste arv järsult (vt joonis 4). Töötuid naisi on pisut rohkem kui töötuid mehi. 8 Joonis 4. 23–37-aastaste meeste ja naiste töötus aastatel 2019–2020 Allikas: Eesti Töötukassa Samuti on kasvanud töötuskindlustushüvitist saavate töötute arv (vt joonis 5). Sooline erinevus töötuskindlustushüvitise saajate hulgas, kui võrrelda 2019. ja 2020. aasta suve, on pisut vähenenud. Kõik töötuskindlustushüvitise saajad on teeninud enne töist tulu. Nende arvu kasv näitab kriisiga seoses eelneva töise tuluga töötute hulga proportsionaalset suurenemist kõigist töötutest. Sama näitas ka Statistikaameti analüüs: kevadega võrreldes on nii 23–37-aastaste naiste kui ka meeste hulgas üle 1100 sellise töötu rohkem, kes on töötusele eelnenud aasta jooksul saanud alampalgast (584 €) suuremat töist tulu. Joonis 5. 23–37-aastaste töötuskindlustushüvitise saajate töötus aastatel 2019–2020 Allikas: Eesti Töötukassa 9 Kõigist registreeritud töötutest said töötuskindlustushüvitist enne eriolukorra kehtestamist umbes 30%, suveks 2020 oli see tõusnud 40%-ni, olles meeste hulgas kõrgemgi. Augustis- septembris on toimunud väike langus. Töötute meeste hulgas on rohkem neid, kes on töötuskindlustushüvitise saajad (vt joonis 6). Joonis 6. Töötuskindlustushüvitise saajad 2019–2020. a Allikas: Eesti Töötukassa Keskmise 23–37-aastase töötuna arvel olija töötuse aeg lühenes aprillis 2020, mil lisandus suur hulk uusi registreeritud töötuid. Juuliks 2020 oli töötus keskmiselt sama pikk nagu enne eriolukorda ja on järgmisel kahel kuul pikenenud poole kuu võrra. Töötuskindlustushüvitise saajate hulgas ei ole meeste ja naiste töötuse pikkus erinev (vt joonis 7). Veerandil naistest on töötusele eelnenud aasta sees olnud veel töötuse perioode, mis on kestnud keskmiselt kolm kuud. Kui võrrelda 2020. a sügise kohta tehtud töötuse statistikat eriolukorra-eelse kevadise seisuga, on pisut vähenenud töötuskindlustushüvitise saajate hulgas nende meeste ja naiste osatähtsus, kes on olnud mitu korda töötud, samas on töötuskindlustushüvitise saajaid kokku veidi rohkem. 10 Joonis 7. Registreeritud töötuse kestus vanuserühmas 23–37 eluaastat aastatel 2019–2020 Allikas: Eesti Töötukassa Töötusele eelnenud aasta jooksul töist tulu teeninud sihtrühma naiste osatähtsus kõigist töötutest oli nii enne eriolukorra kehtestamist 12. märtsi 2020 kui ka septembri lõpu seisuga 70%. Analüüsis on arvestatud neid, kelle töine tulu ületas alampalka. Selliseid naisi oli 2020. aasta septembri lõpu seisuga kõigist töötutest 47% (märtsi lõpus 43%), mehi oli mõlemal vaadeldud ajal ligikaudu 60%. Alampalgast suuremat töist tulu teeninud töötutel on töötuse pikkus nii naistel kui ka meestel keskmiselt 4,1 kuud. Arvutuste tulemusel selgus, et huvipakkuvas vanusrühmas moodustavad töötusele eelnenud aasta jooksul alampalgast suuremat töist tulu teeninud töötud tööjõus osalevatest naistest ja ka meestest umbes 5,1%. Vanemahüvitise saajate seas on neid, kes on olnud töötud, keskmisest vähem ning seda eriti meeste hulgas. Lisaks on 22% sünde järjestikused, mis tähendab, et vanemahüvitis on määratud eelmise lapsega makstud vanemahüvitise järgi. Teise ja järgmise järjestikuse lapse eest vanemahüvitise saajate osatähtsus kasvab tulevikus veelgi, kuna esimesi lapsi sünnib väiksemaarvulise 90-ndate põlvkonna sünnitusikka jõudmise tõttu vähem. Seega, kui vanemahüvise saajate hulgas oleks registreeritud töötuid sama palju, nagu on töötuid vastavas vanusrühmas, mõjutaks eelnõu 550 naise ja 100 mehe vanemahüvitise suurust. Samas arvestades, et ligi neljandik sünde on järjestikused ja et sünnitajate hulgas on töötuid keskmisest vähem, mõjutab muudatus hinnanguliselt 330 naise ja 50 mehe vanemahüvitise suurust. Mõjutatud sihtrühm moodustab u 3% last saavatest peredest. Arvutustes on kasutatud võimalikult uuemaid töötuse näitajaid. Koroonakriisi lahenedes peaks töötus ja seega ka muudatusest mõjutatud perede arv vähenema hakkama, kuigi lähemal ajal seda oodata ei ole. 11 6.2. Mõju majandusele Muudatus vanemahüvitise suuruse arvutamisel mõjutab ka majandust, kuna leibkondade sissetulekud ei vähene ja seetõttu on neil võimalik oma tarbimiskäitumine säilitada. Mõju ulatuse võib hinnata riigi majanduse mõistes väikseks, kuna mõjutatud leibkonnad moodustavad väikese osa kõigist leibkondadest. Mõju sagedus on samuti väike. Kuigi vanemahüvitis on regulaarne igakuine hüvitis, mis mõjutab ka majandust igal kuul, makstakse seda kindlal, kuni kolmeaastasel ajavahemikul. Mõjutatud sihtrühm on hinnanguliselt u 3% vanemahüvitise saajatest, kes on enne hüvitise saamist olnud tööga hõivatud, kuid koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra ning sellele järgnenud majanduslanguse tõttu töö kaotanud. Sihtrühma täpne kirjeldus ja riigieelarve prognoositava kulu arvutuskäik on esitatud eelnõu seletuskirja punktis 7. Ebasoovitava mõju avaldumise risk puudub. Seega on muudatuse mõju majandusele ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väiksed ja ebasoovitav mõju puudub. 6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Eelnõus esitatud muudatusettepanek ei mõjuta perehüvitiste saajate ega avaliku sektori halduskoormust, kuna kogu menetlus automatiseeritakse. Muudatuse rakendamisega kaasneb vajadus arendada nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Eesti Töötukassa infosüsteeme. Nende tööde maksumus on kirjutatud lahti eelnõu seletuskirja punktis 7. 6.4. Järelhindamine Pärast seaduse rakendamist on oluline hinnata, kas muudatus vanema registreeritud töötuse korral vanemahüvitise suuruse arvestamisel on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud, kui esimeste laste sündide hulk on kahanenud oodatust vähem. Järelhindamise analüüsis vaadeldakse ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2023 ja võrreldakse seda varasema perioodiga. Arvestades, et muudatusettepaneku mõju selgub pikema aja vältel, teeb Siseministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks. 7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Vanemahüvitise puhul on tegemist arvestuslike kuludega Sotsiaalministeeriumi eelarves. Kuigi muudatusega kaasneb ka riigieelarve kulusid, võib öelda, et lisakulud on pigem tinglikud. Nimelt, koroonakriisi ja majandusolude muutumise tõttu vähendas Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) oma sügisprognoosides vanemahüvitise 2020. a kulu riigieelarvele ligikaudu kolme miljoni euro võrra võrreldes kevadel antud prognoosiga. Kui viiruse tõkestamiseks ei oleks eriolukorda 12. märtsil 2020. aastal välja kuulutatud ja sellele ei oleks järgnenud majanduslangust, oleksid emad ja isad endiselt töötanud ja teeninud tulu, nagu oli varem vanemahüvitise kulude prognoosimisel aluseks võetud. Sel juhul oleks vanemahüvitise algne prognoos katnud ka kavandatud muudatusega seotud lisavajaduse ja isegi ületanud seda. 12 Muudatuga, mille kohaselt võetakse registreeritud töötuse aeg arvesse vanemahüvitise suuruse arvestamisel, kaasnev lisavajadus võrreldes SKA korrigeeritud prognoosiga on 2021. aastal ligikaudu 1,94 miljonit eurot. See moodustab vanemahüvitise eelarvest vaid 0,6% ehk väga väikese osa. Ühtlasi on see summa väiksem kui 3 miljonit eurot, mille võrra vanemahüvitise kulude prognoosi keskmise palga vähenemise tõttu kärbiti. SKA muudetud prognoosi aluseks on Rahandusministeeriumi suvine keskmise palga prognoos (https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid). Muudatust on kavas rakendada ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2023 ehk kolmel aastal, mida koroonakriis eelduslikult mõjutab. Kuna töötuse olukorra leevenemist on raske prognoosida, on lisavajadus kogu meetme kehtimise ajal jäetud samaks, kuigi majandusolude paranemisel võib lisavajadus tegelikult väiksemaks osutuda. Tabel 1. Eelarveprognoos eurodes, kui seadusmuudatus jõustub 2021. aastal VANEMA- HÜVITISE 2020 2021 2022 2023 2024 EELARVE- AASTAD EELARVE KOKKU 309 120 294 362 243 263 380 889 158 (olemasolev + lisavajadus) 289 265 059 360 301 909 (SKA kevad- (sh prognoos), 50 090 950 Olemasolev 307 178 940 ema vanema- 378 947 804 381 167 873 eelarve 286 103 529 hüvitist, mis (SKA sügis- tuleb üle prognoos) Haigekassast) Lisavajadus 1 941 354 1 941 354 1 941 354 Allikas: Sotsiaalkindlustusamet Lisavajaduse prognoosi metoodika kokkuvõtlikult. Eelarve lisavajaduse arvutamisel on kasutatud Eesti Töötukassa töötuse statistikat kuude kaupa aastatel 2019–2020, Statistikaameti analüüsi töötuse pikkuse, töötusele eelnenud töötamise ja töiste sissetulekute kohta ja Sotsiaalkindlustusameti 2019. aasta vanemahüvitise saajate andmeid. Lähtutud on sellest, et 80% sündinud laste emasid on vanuses 24–37, keskmine isa on mõni aasta vanem. Samas on isad harva vanemahüvitise saajad (11%), mistõttu pole seda erinevust kulu hindamisel arvesse võetud. Seega on registreeritud töötuse hindamisel vaadatud 23–37-aastaseid mehi ja naisi. Vanemahüvitis teenitakse välja 9–21 kuud enne lapse sündi. 2020. aasta kevadest kuni septembri lõpuni oli kõigist töötutest neid, kes olid aasta jooksul enne töötuks jäämist saanud alampalgast suuremat töist tulu, vahemikus 40–60%. Täpsemalt, selliseid naisi oli septembri lõpu seisuga kõigist töötutest 47% (märtsi lõpus 43%) ja mehi oli mõlemal vaadeldud ajavahemikul u 60% (pisut suurenenud võrreldes ajaga enne eriolukorda). Naisi on jäänud töötuks mõnevõrra enam kui mehi. Keskmiselt kestab töötus 4,1 kuud ning selle pikkus on meestel ja naistel sarnane. Arvutuste tulemusel selgus, et huvipakkuvas vanuserühmas moodustavad töötud, kes on töötusele eelnenud ajal saanud alampalgast kõrgemat töist tulu, tööjõus osalevatest naistest ja meestest umbes 5,1%. Potentsiaalsete eelnõust mõjutatud vanemahüvitise saajate hulgast on seega töötuna arvel olnud hinnanguliselt umbes 330 naist ja 50 meest. 13 Nimetatud naiste ja meeste keskmise sissetuleku arvutuse aluseks on Statistikaameti andmed töötusele eelnenud töise tulu kohta vastavalt töötuse ja sellele eelnenud töötamise pikkusele. Arvestatud ei ole ajaga nende kahe seisundi vahel, kuna see teeks niigi keeruka arvutuse veelgi keerukamaks. Selle tulemusel on eelarvekulu hinnatud pigem suuremaks. Keskmine töötuks jäänud naine kaotaks kehtiva seaduse korral vanemahüvitises 414 eurot ja mees 500 eurot kuus. Tegemist on konservatiivse hinnanguga, kus on arvestatud eri näitajate pigem kõrgema tasemega. Tegelikult ei ole kõigil inimestel kogu aasta (vanemahüvitise arvestusperiood) kaetud registreeritud töötuse ja töötamisega. Tabel 2. Eelnõu prognoositava kulu arvutuskäik Nr Näitaja Naine Mees Kokku 1 2019. a vanemahüvitise saajaid aasta jooksul, kui vanemahüvitise saaja on vanemahüvitise arvestusperioodil 136 710 23 915 töötanud ja määratud vanemahüvitis on suurem kui miinimumpalk 1.1 2019. a selliseid vanemahüvitise saajaid ühes kuus keskmiselt 11 393 1 993 2 Miinimumpalgast suurema vanemahüvitise saajate prognoositav keskmine arv kuus 2021. aastal, 10 823 1 893 korrigeeritud esmasünnitajate arvu vähenemisega 3 Töötute osatähtsus tööjõus osalevatest naistest/meestest vanuserühmas 23–37, kes on enne töötanud ja saanud 5,11% 5,15% miinimumpalgast suuremat töötasu (seisuga II kv 2020) 4 Prognoositav töötute osatähtsus vanemahüvitise saajate hulgas, kes on enne töötanud ja saanud miinimumpalgast 3,07% 2,58% suuremat töötasu 5 Prognoositav vanemahüvitise saajate arv, kelle vanemahüvitis on suurem miinimumpalgast ja kes on 332 49 vanemahüvitise arvestusperioodil töötud olnud 6 Töötusele eelnenud keskmine palk seisuga 31.03.2020, kui inimene teenis aasta jooksul enne töötuks jäämist 1 212 € 1 463 € miinimumpalgast kõrgemat töötasu 7 Sihtrühma keskmine töötuse kestus kuudes seisuga 4,1 4,1 30.09.2020 7.1 Sihtrühma keskmine töötatud kuude arv 7,9 7,9 7.2 Aastas töötusest üle jäävate kuude osatähtsus 66% 66% Vanemahüvitise keskmine suurus sihtrühmas kehtiva 798 € 963 € 8 regulatsiooni korral 8.1 Vanemahüvitise prognoositav keskmine suurus pärast eelnõu 1 212 € 1 463 € rakendamist 8.2 Eelnõu prognoositav mõju keskmise vanemahüvitise 414 € 500 € suurusele 9 Eelnõu prognoositav kulu riigieelarvele ühes kuus 137 411 € 24 369 € 161 779 € 9.1 Eelnõu prognoositav kulu riigieelarvele ühel aastal 1 648 926 € 292 427 € 1 941 354 € Muudatuse rakendamise sujuvuse seisukohast on oluline automaatne infovahetus SKA ja Eesti Töötukassa infosüsteemi vahel. Muudatuse rakendamiseks on vajalik SKA infosüsteemi SKAIS arendus summas 63 000 eurot (+ km). Arendustöödeks vajalik eelarve on planeeritud Vabariigi Valituse sihtotstarbelisse reservi. 14 Eesti Töötukassa esialgsel hinnangul ei too eelnõu kaasa nende infosüsteemi arendamise vajadust. Kui infosüsteemi arendamise vajadus peaks siiski ilmnema, rahastatakse see Eesti Töötukassa eelarvest. Muudatusettepaneku võimaliku tulu hindamisel saab võtta aluseks, et üks laps toob täiskasvanuna riigile keskmiselt üle ühe miljoni euro maksutulu (vt http://riigitulu.ee/lapsed/index.html). Seega, kui muudatuse tõttu sünnib kasvõi kaks last rohkem, on muudatus olnud eesmärgipärane ja riigi saadav tulu katab kulud. 8. Rakendusaktid Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Eelnõu § 1 punkte 1 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist ja kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini ning § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja kehtivad kuni 2026. aasta 31. detsembrini, sest koroonakriisist tingitud töötuse mõju vanemahüvitisele avaldub pärast 2021. aasta 1. jaanuarit sündinud laste puhul. Kuna eelnõuga muudetakse PHS-i eri redaktsioone on vaja rakendussätetega eristada muudatuste kehtivus, et eri muudatused ei kanduks edasi järgmisesse redaktsiooni. Seega sätestataksegi, et eelnõu § 1 punktid 1 ja 3 kehtivad 2022. aasta 31. märtsini. Kuna eelnõuga kavandatav muudatus on tähtajaline – seda rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul –, ja arvestades asjaolu, et vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, on eelnõu eri sätetele seatud kehtimise aeg. See tähendab, et: 1) paragrahvi 1 punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused tehakse PHS-i redaktsiooni, mis kehtib 2022. aasta 31. märtsini; 2) paragrahvi 1 punktidega 2 ja 4 tehtavad muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. aprillist. 10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Lastekaitse Liidule ja Eesti Lasterikaste Perede Liidule. Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………….. 2020 (allkirjastatud digitaalselt) .......................................... .......................................... 15 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/20-1448 - Perehüvitiste seaduse muutmine Erandkorras palume esitada arvamus 3 tööpäeva jooksul. Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 01.12.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/178c9855-9833-4aac-b05e-4ab5879c3ba6 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/178c9855-9833-4aac-b05e-4ab5879c3ba6?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel