Sotsiaalministeerium
Rahandusministeerium
Justiitsministeerium
26.11.2020 nr 1-6/2218-1
Perehüvitiste seaduse eelnõu kooskõlastamiseks
esitamine
Rahvastikuminister esitab kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks perehüvitiste
seaduse muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS.
Erandkorras palume esitada arvamus 3 tööpäeva jooksul. Oleme eelnõu väljatöötamisel teinud
tihedat koostööd, samuti oleme saatnud eelnõu ja seletuskirja kavandi teile ka eelnevalt
tutvumiseks. Seega loodame Teie mõistvale suhtumisele tavapärasest kiirema kooskõlastamise
palve osas. Tavapärasest kiiremat eelnõu kooskõlastamist palume seoses asjaoluga, et eelnõu
saaks jõustuda 2021. aasta alguses.
Täname ja jääme lootma igakülgsele koostööle muudatuste menetlemisel.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
rahvastikuminister
Teadmiseks:
Sotsiaalkindlustusamet
Eesti Töötukassa
Lastekaitse Liit
Eesti Lasterikaste Perede Liit
Lisa:
1) Eelnõu 2-l lehel;
2) Seletuskiri 15-l lehel.
Merlin Murumets 6125019
[email protected]
Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 /
[email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
EELNÕU
23.11.2020
Perehüvitiste seaduse muutmise seadus
§ 1. Perehüvitiste seaduse muutmine
Perehüvitiste seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 37 täiendatakse lõigetega 41– 43 järgmises sõnastuses:
„(41) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise
suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud põhimõtetest, kuid
arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt
vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud päevade arv, mis
töövõimetuslehe päevadega ei kattu.
(42) Kui isik on koondamise korral õigustatud saama töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt
kindlustushüvitist, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud töötuna arvel oldud
aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade
möödumisest.
(43) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga
sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse § 3
järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud
põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse
vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil
võlaõiguslik leping oli peatunud.“;
2) paragrahvi 39 täiendatakse lõigetega 61–63 järgmises sõnastuses:
„(61) Kui isik on olnud arvestusperioodi jooksul töötuna arvel, lähtutakse vanemahüvitise
suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud põhimõtetest, kuid
arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse peale töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt
vabastatud päevade arvu ka arvestusperioodil töötuna arvel oldud päevade arv, mis
töövõimetuslehe päevadega ei kattu.
(62) Kui isik on töötuskindlustuse seaduse § 141 kohaselt õigustatud saama kindlustushüvitist
koondamise korral, arvestatakse käesoleva paragrahvi lõikes 61 nimetatud töötuna arvel oldud
aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1 ja 2 sätestatud kalendripäevade
möödumisel.
(63) Kui tegemist on erivajadusega lapse vanema toetust saama õigustatud isikuga
sotsiaalhoolekande seaduse § 1402 lõike 1 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse määruse § 3
järgi, lähtutakse vanemahüvitise suuruse arvutamisel käesoleva paragrahvi lõikes 61 sätestatud
põhimõtetest, kuid arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse
vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil
võlaõiguslik leping oli peatunud.“;
3) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 633 järgmises sõnastuses:
1
„§ 633. Paragrahvi 37 lõigete 41–43 rakendamine
Käesoleva seaduse § 37 lõigetes 41–43 sätestatut rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021 kuni
31.12.2023 sündinud laste puhul.“;
4) seaduse 5. peatüki 1. jagu täiendatakse §-ga 634 järgmises sõnastuses:
„§ 634. Paragrahvi 39 lõigete 61–63 rakendamine
Käesoleva seaduse § 39 lõigetes 61–63sätestatut rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021 kuni
31.12.2023 sündinud laste puhul.“.
§ 2. Rakendussätted
(1) Käesoleva seaduse § 1 punkte 1 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1.
jaanuarist ja kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja kehtivad kuni 2026.
aasta 31. detsembrini.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „…“ ………………… 2020
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
…………………………..
2
Perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga on kavas arvata vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks olevast
arvestusperioodist peale haigus- ja hoolduslehel oldud aja välja ka Eesti Töötukassas töötuna
arvel oldud aeg. Muudatuse eesmärk on:
a) vältida lastesaamise edasilükkamist töötusest tingitud väiksema vanemahüvitise tõttu;
b) tagada koroonakriisi tõttu töö kaotanud vanemahüvitise saajate parem toimetulek.
Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023
sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel.
Töötuna arvel olnud isikute kõrval puudutab eelnõu ka lapsevanemaid, kes olid 2020. aasta
märtsis välja kuulutatud eriolukorra ajal tööandja juurest palgata puhkusel ja kellele riik maksis
sel ajal erivajadusega lapse vanema toetust. Nimetatud pered on eriti haavatav sihtrühm, sest
peres on kasvamas erivajadusega laps või lapsed.
COVID-19 haigust (edaspidi koroonahaigust) põhjustava viiruse SARS-Cov-2 (edaspidi
koroonaviiruse) pandeemilise leviku, selle tõkestamiseks kehtestatud eriolukorra ja järgnenud
majanduslanguse tõttu on paljud lastega pered sattunud sotsiaalselt ja majanduslikult keerulisse
olukorda. Paljud lapsevanemad on kaotanud töö ja perede sissetulek on vähenenud.
Koroonaviiruse leviku ja selle tõttu kehtestatud eriolukorra sotsiaal-majanduslik ja
demograafiline negatiivne mõju ulatub seega lähikuudest palju kaugemale.
Majanduse ja tööturu madalseisu aeg võib samas olla paljudele sobiv võimalus keskenduda
perele ja laste kasvatamisele, mis on väga vajalik ka riigi kestlikkuse tagamiseks. Ajutiselt
halvenenud majandusolud ei tohiks takistada pereplaneerimist ega põhjustada sündide
edasilükkamist inimesest endast sõltumatutel asjaoludel. Edasi lükatud sünnid ei pruugi eri
põhjustel hiljem enam teoks saada. Samuti on oht, et esimese lapse sünni hilisemasse vanusesse
nihkumisel ei pruugi peredel enam olla võimalust järgmiste laste sünniks. Riigi kestlikkuse
jaoks on oluline, et õigusaktid võimaldaksid peresid toetada ja sündimust suurendada ka
majanduslikult keerulisel ajal.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Siseministeeriumi rahvastiku- ja perepoliitika osakonna
nõunikud Merlin Murumets (tel 612 5019,
[email protected]) ja Alis
Tammur (tel 5300 8477,
[email protected]) ning rahvastiku- ja perepoliitika
osakonna juhataja Lea Danilson-Järg (tel 612 5101,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis siseministeeriumi rahvastiku- ja
perepoliitika osakonna õigusnõunik Tairi Tonkson (tel 612 5064,
[email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud
Siseministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Airi Kapanen (tel 612 5241,
[email protected]).
Eelnõu väljatöötamises osalesid Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti
Töötukassa eksperdid.
1
1.3. Märkused
Eelnõu:
1) punktidega 1 ja 3 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2020, 32;
2) punktidega 2 ja 4 muudetakse perehüvitiste seadust redaktsioonis RT I, 30.06.2020, 33.
Eelnõuga toetatakse Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019–2023 püstitatud eesmärki
„Peresõbralik Eesti“. Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu
õiguse rakendamisega.
2. Seaduse eesmärk
Vanemahüvitise suuruse arvutamine on sätestatud perehüvitiste seaduses. Kehtiva seaduse järgi
jäetakse vanemahüvitise suuruse arvestamise alusperioodist (edaspidi vanemahüvitise
arvestusperiood) välja haigus- või hoolduslehel oldud aeg. Samasugust erisust on kavas
rakendada ka Eesti Töötukassas registreeritud töötuse ajale.
Perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on ennetada ja leevendada
lastega perede koroonaviiruse pandeemilise leviku põhjustatud sotsiaal-majanduslikke
probleeme ning toetada senisest tõhusamalt sündimust ja laste kasvatamist. Selleks muudetakse
vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseid ning kui lapsevanem oli töötu eriolukorra ajal või
sellele järgnevatel aastatel, arvatakse vanemahüvitise arvestusperioodist peale
töövõimetuslehel oldud aja välja ka töötuna arvel oldud aeg. Muudatuse tulemusena ei
vähendaks koroonaviiruse levikust tingitud töötus lähiaastatel vanemahüvitise suurust, mistõttu
ei lükka pered plaanitud lapse saamist majanduslikel põhjustel edasi.
Tegemist on tähtajalise meetmega, mida rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023
sündinud laste eest määratud vanemahüvitise arvutamisel. Sel ajal sündinud laste puhul jääb
vanemahüvitise arvestusperioodi ajavahemik 01.03.2020–28.02.2023, hõlmates seega
koroonaviiruse pandeemilise leviku tõttu kehtestatud eriolukorra ja järgnenud majanduslanguse
aja. Kuna vanemahüvitise arvestusperiood on 21 kalendrikuud1 enne lapse sündi, millest on
maha lahutatud raseduse aeg ehk üheksa kuud, on meedet põhjendatud rakendada pikema aja
vältel. Tuginesime meetme rakendamise kestuse määramisel 2008. aasta majanduskriisist
saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine aega ligikaudu kolm aastat.
Pärast muudatusettepaneku rakendamist on oluline hinnata meetme mõju sündimusele ja
riigieelarvele. Arvestades, et muudatusettepaneku mõju selgub pikema aja vältel, teeb
Siseministeerium järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks.
Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuna eelnõu menetlus on põhjendatult
kiireloomuline (vt „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 1 lg 2 punkti 1).
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist, millest esimeses sätestatakse perehüvitiste seaduse
(edaspidi PHS) muudatused ja teises sätestatakse eelnõu rakendussätted.
Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 lisatakse seadusesse sätted vanemahüvitise suuruse arvutamise
erisuste kohta. Eelnõuga reguleeritakse vanemahüvitise suuruse arvutamist juhul, kui hüvitise
saaja on vanemahüvitise arvestusperioodil olnud töötuna arvel Eesti Töötukassas.
1
See on ühe kalendrikuu keskmise isikustatud sotsiaalmaksu suuruse arvutamise periood.
2
Kehtiva seaduse kohaselt jäetakse töövõimetuslehe alusel ajutiselt töölt vabastatud aeg
vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Koroonaviiruse levikust tingitud töötuse kasvu tõttu
jäetakse järgmisel kolmel aastal vanemahüvitise arvestusperioodist välja ka töötuna arvel oldud
aeg. Eelnõuga tehtav muudatus laieneb vaid neile, kes on end Eesti Töötukassas töötuna arvele
võtnud.
Vanemahüvitise määramisel saab Sotsiaalkindlustusamet andmed hüvitise taotleja töötuse
kohta Eesti Töötukassalt automaatse infovahetuse kaudu.
Muudatusettepaneku rakendamisel tuleb pidada silmas, et kui vanemahüvitise taotlejal algas
töövõimetusleht töölepingu ajal, makstakse talle haigushüvitist edasi ka siis, kui ta on töötuna
arvel. Nimelt ei kontrolli Haigekassa enne hüvitise maksmist, kas töösuhe kehtib. Seega tuleb
arvestada, et samal ajal töövõimetushüvitise saamisega võidakse arvel olla töötuna ja saada
töötutoetust. Sel juhul tuleks kattuv ajavahemik arvesse võtta ühekordselt.
Näide 1. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui eriolukorra ajal tema töösuhe
lõppes
Mari ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 11 200 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot kuus).
Eriolukorra ajal Mari töösuhe lõppes ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele.
Uuesti asus Mari tööle 1. augustil 2020.
Kehtiva seaduse järgi on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : 12 = 933 eurot kuus.
Muudatusettepaneku kohaselt jäetakse aeg aprillist augustini, mil Mari oli töötu,
vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Mari vanemahüvitis 11 200 eurot : [(365–
122) : 30] = 1383 eurot kuus. Ta saab vanemahüvitist ühel kuul u 450 eurot rohkem ja kogu
vanemahüvitise saamise ajal u 8100 eurot rohkem.
Eelnõuga korraldatakse töötuse aja kindlaksmääramine juhul, kui vanemahüvitise saaja töösuhe
lõppes koondamisega ja töötajale maksti kindlustushüvitist koondamise korral (edaspidi:
koondamishüvitis). Töötuskindlustuse seaduse § 141 järgi on koondamise korral töötajal õigus
Eesti Töötukassa makstavale koondamishüvitisele. Seda makstakse varasema töö- või
teenistusstaaži alusel kas ühe või kahe kuu keskmise töötasu või palga ulatuses. Seetõttu, kui
vanemahüvitise saajal on õigus koondamishüvitisele, arvestatakse tema töötuna arvel oldud
aega töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 4 punktides 1–2 sätestatud kalendripäevade
möödumisest – seega 30- või 60-päevane ajavahemik, mille eest saadi koondamishüvitist –, ei
lähe arvesse töötuna arvel oleku ajana.
Näide 2. Last ootava naise vanemahüvitise arvutamine, kui ta eriolukorra ajal koondati
Kati ootab esimest last, kelle eeldatav sünniaeg on 31.12.2021.
Vanemahüvitise arvestusperiood on 01.03.2020–28.02.2021.
Arvestusperioodil teenitud brutotulu on 14 000 eurot (8 töötatud kuu eest 1400 eurot
kuus+ 1 kuu koondamishüvitist, mida maksis tööandja + 1 kuu koondamishüvitist, mida
maksis töötukassa).
Eriolukorra ajal Kati koondati ja 1. aprillil 2020 võttis ta end töötuna arvele.
Koondamishüvitist sai Kati Eesti Töötukassalt 30 päeva eest.
Uuesti asus Kati tööle 1. augustil 2020, olles töötu olnud 4 kuud.
Kehtiva seaduse järgi on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot : 12 = 1166 eurot kuus.
Muudatusettepaneku kohaselt jäetakse periood 1. mai kuni 31. juuli, mil Kati oli töötu,
vanemahüvitise arvestusperioodist välja. Seega on Kati vanemahüvitis 14 000 eurot :
3
[(365–92) : 30] = 1538 eurot kuus. Töötuse aja hulka ei arvestata 30 päeva (01.04.2020–
30.04.2020), kuna siis sai Kati koondamishüvitist töötukassalt. Kati saab
vanemahüvitist ühel kuul 372 eurot rohkem ja kogu vanemahüvitise saamise ajal u 6696
eurot rohkem.
Tööandja ja ka Eesti Töötukassa poolt makstav koondamishüvitis on sotsiaalmaksuga
maksutatav tulu. Kui sellelt on vanemahüvitise arvestusperioodil tasutud sotsiaalmaks, läheb
tulu arvesse vanemahüvitise suuruse arvutamisel. Kui tööandjapoolse koondamishüvitise
maksmise ajal on töötaja end Eesti Töötukassas töötuna arvele võtnud, läheb 30-päevane aeg,
mille eest tööandja maksis koondamishüvitist, arvesse töötuna arvel olekuna, st need päevad
lahutatakse vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust.
Peale töötuna arvel olnute reguleeritakse eelnõuga ka nende lapsevanemate vanemahüvitis,
kellele Sotsiaalkindlustusamet maksis eriolukorra ajal erivajadusega lapse vanema toetust.
Eriolukorra ajal riigi poolt makstud palgatoetus on sotsiaalmaksuga maksustatud tulu ja see
läheb arvesse vanemahüvitise suuruse arvestamisel. Kuid samal ajal oli ka lapsevanemaid, kes
töötamise registri andmetel olid tööandja juurest palgata puhkusel ja sel ajal ei teeninud
sotsiaalmaksuga maksustavat tulu ega saanud ka Eesti Töötukassa kaudu palgatoetust, kuid said
puudega lapse hooldamise eest Sotsiaalkindlustusameti makstavat eritoetust – neil
lapsevanematel ei olnud eriolukorra ajal sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksid nad lähtudes Vabariigi Valitsuse 9. aprilli 2020. a
määrusest „Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse
arvutamise alused“ ajavahemikul 12.03–31.05.2020 erivajadusega lapse vanema toetust
1304 isikule. Kuna tegemist on üsna väikese, kuid väga haavatava sihtrühmaga, kelle peres
kasvab puudega laps või lapsed, on põhjendatud kohaldada neile vanemahüvitise arvutamisel
erisust.
Seega, kui isik oli õigustatud saama erivajadusega lapse vanema toetust, siis edaspidi lähtutakse
vanemahüvitise suuruse arvutamisel PHS-i § 37 lõikes 41 sätestatud põhimõtetest, kuid
vanemahüvitise arvestusperioodi kalendripäevade arvust lahutatakse erivajadusega lapse
vanema toetuse saamiseks tasustamata puhkusel oldud päevade arv ja nende päevade arv, mil
võlaõiguslik leping oli peatunud. Alles seejärel jagatakse saadud päevade arv 30-ga.
Alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritutel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka
nii öelda tööampse2, ilma et nende töötuna arvel olek töötamise tõttu lõppeks. Kuivõrd need
tööampsud saavad olla tõesti väikesed (brutotasu on ühekordne või on eri tasude suurus kokku
mitte rohkem kui 233,60 eurot ehk 2020. aasta töötasu alammäärast 40%) ja kui töötasult
tasutud sotsiaalmaks laekub vanemahüvitise arvestusperioodil, võetakse seda vanemahüvitise
suuruse arvestamisel arvesse ja töötatud aega käsitatakse töötuna arvel oldud ajana. See
tähendab, et kirjeldatud olukord lahendatakse inimesele soodsalt, toetades seeläbi ka
tööampsude tegemist.
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 sätestatakse, et tehtavad muudatused on kavandatud tähtajalisena
ja neid rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul, arvestusega,
et vanemahüvitise arvestusperioodi jääb koroonakriisist mõjutatud vahemik 01.03.2020–
28.02.2023. Arvestades, et vanemahüvitise suuruse arvutamise aluseks on arvestusperiood 21
kuud enne lapse sündi, millest on maha lahutatud raseduse aeg 9 kuud, on põhjendatud
rakendada muudatust pikema aja vältel. Meetme rakendamise kestuse määramisel tuginesime
2
Tööamps on ajutine töötamine töötuna arveloleku ajal.
4
2008. aasta majanduskriisi ajal saadud kogemusele, mille kohaselt võttis majanduse taastumine
ligikaudu kolm aastat.
Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 tehtavad muudatused on sisult identsed, kuid sätestatud eraldi
seetõttu, et § 1 punktiga 1 tehtav muudatus rakendub kehtivas PHS-i redaktsioonis ning § 1
punktiga 2 tehtav muudatus rakendub varem vastu võetud ja 2022. aasta 1. aprillil jõustuvas
redaktsioonis vastava numeratsiooniga.
Kui taotlejal, kelle vanemahüvitis on arvutatud eelnõus nimetatud erisusest lähtudes, sünnib
järgmine laps pärast 31. detsembrit 2023, st ajal, kui vanemahüvitise arvestusperioodist ei
arvestata enam välja töötuna oldud aega, aga laste sünni vahe on lühem kui kolm aastat, siis
kohaldatakse vanemahüvitise arvutamisel laste järjestikuse sünni sätteid (PHS-i § 41). See
tähendab, et kui hüvitise taotlejale arvutatud vanemahüvitis on uue lapsega väiksem talle
eelmisel korral määratud hüvitisest või sellega võrdne, makstakse taotlejale vanemahüvitist
varasemas suuruses.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse rakendussätted.
Eelnõu § 2 lõikega 1 sätestatakse, et eelnõu § 1 punkte 1 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt
alates 2021. aasta 1. jaanuarist ja kehtivad kuni 2022. aasta 31. märtsini. Kehtivusaeg on vaja
lisada seepärast, et § 1 punktidega 1 ja 3 tehtavate muudatuste sõnastus peab kehtima
2021. aasta 1. jaanuarist 2022. aasta 31. märtsini. 2022. aasta 1. aprillist aga jõustub PHS-i
redaktsioon, kus seaduste muutmise seadustega on tehtud muudatusi. Kuna käesolev eelnõu on
viimane muutmise seaduse eelnõu, muudab hilisem eelnõu alates jõustumisest ära kõik
järgmised redaktsioonid. Kuna aga eelnõu § 1 punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused ei tohi
edasi kanduda 2022. aasta 1. aprillist jõustuvasse redaktsiooni, on vaja lisada jõustumist
täpsustav säte.
Eelnõu § 2 lõikega 2 sätestatakse, et eelnõu § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil
ja kehtivad 2026. aasta 31. detsembrini. Sätete kehtimise aeg tuleneb asjaolust, et eelnõuga
tehtavat muudatust rakendatakse ajavahemikus 01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul,
ja reeglist, et vanemahüvitist võib kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni (PHS-i § 34
lg 2). Seega, kui laps sündis sel ajavahemikul, on vanemahüvitist võimalik kasutada 2026. aasta
31. detsembrini.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
6. Seaduse mõju
Eelnõu, millega täiendatakse vanemahüvitise regulatsiooni, on suunatud lastega perede heaolu
toetamiseks. Eelnõus toodud muudatusega võib eeldada mõju esinemist järgmistes
mõjuvaldkondades: sotsiaalne, sh demograafiline mõju, mõju majandusele ning mõju
riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele.
Seadusel puudub mõju regionaalarengule, loodus- ja elukeskkonnale ning riigi julgeolekule ja
välissuhetele.
5
6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju
Majandusliku turvatunde kadumine mõjutab nii pereplaneerimise valikuid kui ka olemasolevate
laste heaolu. Koroonaviiruse pandeemilise leviku negatiivse mõju leevendamiseks ning
sündimuse hoidmiseks ja lastega perede toetamiseks on eelnõuga kavas muuta
vanemahüvitise määramise tingimusi töötuse korral. Riigi kestlikkusele on oluline, et
õigusaktid toetaksid peresid ja sündimust ka majanduslikult keerulisel ajal.
Eelmisest majanduskriisist saadud kogemuse põhjal võib eeldada (vt joonis 1), et muudatus
aitab ennetada esimese lapse sündide vähenemist ja seeläbi leevendada negatiivset
demograafilist mõju. Sündide statistika näitab, et 2008. aasta majandussurutise järel vähenes
esimeste laste sündide arv märkimisväärselt. Kuna vanemahüvitis määratakse vanema
varasema keskmise sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel, mõjutab töötus ja sellest tingitud
töise tulu vähenemine otseselt vanemahüvitise suurust. Vanema väiksem sissetulek omakorda
mõjutab negatiivselt pereplaneerimise valikuid.
Teise ja kolmanda lapse sündide arv aastatel pärast majanduskriisi samas kasvas, eeldatavalt
tänu järjestikuste sündide kaitsele vanemahüvitise määramisel. Nimelt kui järgmine laps sünnib
3 aasta (toona 2,5 aasta) jooksul, säilib vanemal sama suur vanemahüvitis, mida ta sai eelmise
lapsega. Kuna pea pooltel juhtudel sünnivadki teised ja järgmised lapsed järjestikku ehk
vanusevahe on vähem kui 36 kuud (toona 30 kuud), siis teise ja järgmise lapse saajaid
kriisiaegne töötus ja sissetuleku vähenemine suuresti ei mõjutanud, küll aga mõjutas see
esimese lapse saajate vanemahüvitist.
8000
7000
6000
5000
4000
3000
2000
1000
0
2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019
1. laps 2. laps 3. laps 4. laps ja järgmised
Joonis 1. Sünnid sünnijärjekorra järgi aastatel 2000–2018
Allikas: Statistikaamet
Lähiaastate töötus vähendaks aastatel 2021–2023 sündivate laste eest makstava vanemahüvitise
suurust märkimisväärselt. Halveneks noorte perede toimetulek ja soovitud sünnid jäetaks ära
või lükataks edasi. Eelnõu aitab seda vältida, välistades töötuse mõju vanemahüvitise suurusele.
Eelnõust positiivselt mõjutatud sihtrühma suuruse hindamiseks kasutasime Eesti Töötukassa
statistikat aastatel 2019–2020, Statistikaameti sündimuse andmeid ja töötute analüüsi ning
Sotsiaalkindlustusameti 2019. aasta vanemahüvitise saajate andmeid.
2019. aastal sündis 80% lapsi emadele vanuses 24–37 aastat. Isad on keskmiselt 2–3 aastat
vanemad. Seetõttu on registreeritud töötuse olukorra hindamisel vaadeldud 23–37-aastaseid
6
mehi ja naisi. Vanemahüvitise saajate hulgas on isasid vähem (11,6%), seetõttu on töötuse
arvutamisel lähtutud peamiselt naistest. Joonisel 2 on näidatud sünnid aastatel 2017–2019 ema
vanuse järgi.
140,0
120,0
100,0
80,0
60,0
40,0
20,0
0,0
13141516171819202122232425262728293031323334353637383940414243444546474849505152
2017 2018 2019
Joonis 2. Sünnid ema vanuse järgi aastatel 2017–2019
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Käsitletavast sihtrühmast, 23–37-aastastest naistest, oli 2019. aastal keskmiselt ühes kuus
töötuna arvel 7,6%. Meeste hulgas oli töötus mõnevõrra väiksem (vt joonis 3). 2019. aasta
andmetel väitsid end raseduse ajal töötu olevat 3,3% sünnitajatest (Tervise Arengu Instituudi
andmed).
Kuigi neid numbreid ei saa üksüheselt võrrelda, näitab seos, et enne lapse saamist on naiste
hulgas töötuid pigem vähem kui ühiskonnas keskmiselt. Näiteks, eelmise majanduskriisi ajal
oli töötuid rahvastikus keskmiselt poole rohkem kui sünnitajate hulgas. Varasemad analüüsid
on näidanud, et lapse saamisel arvestatakse majanduslike aspektidega väga, sest vanemahüvitis
on pikaajaline pere sissetulek3.
3
Raid, K., A. Tammur 2018. Millisesse perre sünnivad lapsed. – Eesti statistika kvartalikiri 4/18. Tallinn: 9–17
7
12,0%
10,0%
8,0%
6,0%
4,0%
2,0%
0,0%
2019 I kv 2019 II kv 2019 III kv 2019 IV kv 2020 I kv 2020 II kv
Registreeritud töötuse määr vanuses 25-49 Mehed Registreeritud töötuse määr vanuses 25-49 Naised
Registreeritud töötuse määr vanuses 25-49 KOKKU
Joonis 3. Registreeritud töötuse määr aastatel 2019–2020 vanusrühmas 25–49-eluaastat
Allikas: Statistikaamet
Eelnõust positiivselt mõjutatud sihtrühma suuruse hindamisel on võetud aluseks Eesti
Töötukassas registreeritud töötud. Registreeritud töötuse määra aluseks on vanusrühm 25–49,
sest Statistikaamet avaldab andmeid selle rühma kohta. Üldjoontes kattub see eelnõu sihtrühma
vanuserühmaga. Eri vanuserühmades ei erine registreeritud töötuse määr oluliselt. Keskmisest
mõnevõrra suurem on töötus kuni 24-aastaste noorte seas, kuid selle vanusrühma panus sündide
koguarvu ja seeläbi ka vanemahüvitise saajate arvu on väike.
Registreeritud töötud, kes on töötusele eelnenud ajal saanud töist tulu üle töötasu alammäära
(nii need, kellele riik maksab töötuskindlustushüvitist, kui ka need, kellele ei maksa) on
potentsiaalsed lapsevanemad, kelle keskmist tulu ja selle tõttu ka vanemahüvitise suurust võib
eriolukorrast ja koroonapandeemiast põhjustatud majanduslangus lapse sünni korral kõige
enam puudutada. Kogu töötute hulgast moodustab see sihtrühm u 47%.
Lisaks eelnevatele on töötuna arvel inimesi, kellel ei ole olnud varasemat töist tulu või see on
olnud alampalga suurune või väiksem. Neid inimesi vanemahüvitise arvestuse muudatus ei
mõjutaks. Kui vanemahüvitise saaja ei teeninud vanemahüvitise arvestusperioodil
sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, näiteks oli ta registreeritud pikaajaline töötu, kellele Eesti
Töötukassa maksis töötutoetust, on tema hüvitise suuruseks ka kehtiva korra järgi
vanemahüvitise määr, see on sama, mis 2019. aasta 1. jaanuaril kehtinud töötasu alammäär.
2020. aastal on vanemahüvitise määr 540 eurot. Kui inimene vanemahüvitise arvestusperioodil
töötas, kuid tema sissetulek jäi alampalga tasemele või alla selle, on ka kehtiva seaduse alusel
tema hüvitise suuruseks kuupalga alammäär, mis 2020. aastal on 584 eurot.
Alatest eriolukorra kehtestamisest märtsis 2020 kasvas Eesti Töötukassas töötuna registreeritud
naiste ja meeste arv järsult (vt joonis 4). Töötuid naisi on pisut rohkem kui töötuid mehi.
8
Joonis 4. 23–37-aastaste meeste ja naiste töötus aastatel 2019–2020
Allikas: Eesti Töötukassa
Samuti on kasvanud töötuskindlustushüvitist saavate töötute arv (vt joonis 5). Sooline erinevus
töötuskindlustushüvitise saajate hulgas, kui võrrelda 2019. ja 2020. aasta suve, on pisut
vähenenud. Kõik töötuskindlustushüvitise saajad on teeninud enne töist tulu. Nende arvu kasv
näitab kriisiga seoses eelneva töise tuluga töötute hulga proportsionaalset suurenemist kõigist
töötutest. Sama näitas ka Statistikaameti analüüs: kevadega võrreldes on nii 23–37-aastaste
naiste kui ka meeste hulgas üle 1100 sellise töötu rohkem, kes on töötusele eelnenud aasta
jooksul saanud alampalgast (584 €) suuremat töist tulu.
Joonis 5. 23–37-aastaste töötuskindlustushüvitise saajate töötus aastatel 2019–2020
Allikas: Eesti Töötukassa
9
Kõigist registreeritud töötutest said töötuskindlustushüvitist enne eriolukorra kehtestamist
umbes 30%, suveks 2020 oli see tõusnud 40%-ni, olles meeste hulgas kõrgemgi. Augustis-
septembris on toimunud väike langus. Töötute meeste hulgas on rohkem neid, kes on
töötuskindlustushüvitise saajad (vt joonis 6).
Joonis 6. Töötuskindlustushüvitise saajad 2019–2020. a
Allikas: Eesti Töötukassa
Keskmise 23–37-aastase töötuna arvel olija töötuse aeg lühenes aprillis 2020, mil lisandus suur
hulk uusi registreeritud töötuid. Juuliks 2020 oli töötus keskmiselt sama pikk nagu enne
eriolukorda ja on järgmisel kahel kuul pikenenud poole kuu võrra.
Töötuskindlustushüvitise saajate hulgas ei ole meeste ja naiste töötuse pikkus erinev (vt
joonis 7). Veerandil naistest on töötusele eelnenud aasta sees olnud veel töötuse perioode, mis
on kestnud keskmiselt kolm kuud. Kui võrrelda 2020. a sügise kohta tehtud töötuse statistikat
eriolukorra-eelse kevadise seisuga, on pisut vähenenud töötuskindlustushüvitise saajate hulgas
nende meeste ja naiste osatähtsus, kes on olnud mitu korda töötud, samas on
töötuskindlustushüvitise saajaid kokku veidi rohkem.
10
Joonis 7. Registreeritud töötuse kestus vanuserühmas 23–37 eluaastat aastatel 2019–2020
Allikas: Eesti Töötukassa
Töötusele eelnenud aasta jooksul töist tulu teeninud sihtrühma naiste osatähtsus kõigist
töötutest oli nii enne eriolukorra kehtestamist 12. märtsi 2020 kui ka septembri lõpu seisuga
70%. Analüüsis on arvestatud neid, kelle töine tulu ületas alampalka. Selliseid naisi oli
2020. aasta septembri lõpu seisuga kõigist töötutest 47% (märtsi lõpus 43%), mehi oli mõlemal
vaadeldud ajal ligikaudu 60%. Alampalgast suuremat töist tulu teeninud töötutel on töötuse
pikkus nii naistel kui ka meestel keskmiselt 4,1 kuud.
Arvutuste tulemusel selgus, et huvipakkuvas vanusrühmas moodustavad töötusele eelnenud
aasta jooksul alampalgast suuremat töist tulu teeninud töötud tööjõus osalevatest naistest ja ka
meestest umbes 5,1%. Vanemahüvitise saajate seas on neid, kes on olnud töötud, keskmisest
vähem ning seda eriti meeste hulgas. Lisaks on 22% sünde järjestikused, mis tähendab, et
vanemahüvitis on määratud eelmise lapsega makstud vanemahüvitise järgi. Teise ja järgmise
järjestikuse lapse eest vanemahüvitise saajate osatähtsus kasvab tulevikus veelgi, kuna esimesi
lapsi sünnib väiksemaarvulise 90-ndate põlvkonna sünnitusikka jõudmise tõttu vähem.
Seega, kui vanemahüvise saajate hulgas oleks registreeritud töötuid sama palju, nagu on töötuid
vastavas vanusrühmas, mõjutaks eelnõu 550 naise ja 100 mehe vanemahüvitise suurust. Samas
arvestades, et ligi neljandik sünde on järjestikused ja et sünnitajate hulgas on töötuid keskmisest
vähem, mõjutab muudatus hinnanguliselt 330 naise ja 50 mehe vanemahüvitise suurust.
Mõjutatud sihtrühm moodustab u 3% last saavatest peredest.
Arvutustes on kasutatud võimalikult uuemaid töötuse näitajaid. Koroonakriisi lahenedes peaks
töötus ja seega ka muudatusest mõjutatud perede arv vähenema hakkama, kuigi lähemal ajal
seda oodata ei ole.
11
6.2. Mõju majandusele
Muudatus vanemahüvitise suuruse arvutamisel mõjutab ka majandust, kuna leibkondade
sissetulekud ei vähene ja seetõttu on neil võimalik oma tarbimiskäitumine säilitada.
Mõju ulatuse võib hinnata riigi majanduse mõistes väikseks, kuna mõjutatud leibkonnad
moodustavad väikese osa kõigist leibkondadest. Mõju sagedus on samuti väike. Kuigi
vanemahüvitis on regulaarne igakuine hüvitis, mis mõjutab ka majandust igal kuul, makstakse
seda kindlal, kuni kolmeaastasel ajavahemikul.
Mõjutatud sihtrühm on hinnanguliselt u 3% vanemahüvitise saajatest, kes on enne hüvitise
saamist olnud tööga hõivatud, kuid koroonaviiruse levikust tingitud eriolukorra ning sellele
järgnenud majanduslanguse tõttu töö kaotanud. Sihtrühma täpne kirjeldus ja riigieelarve
prognoositava kulu arvutuskäik on esitatud eelnõu seletuskirja punktis 7.
Ebasoovitava mõju avaldumise risk puudub. Seega on muudatuse mõju majandusele
ebaoluline, kuna mõju ulatus, sagedus ja sihtrühm on väiksed ja ebasoovitav mõju puudub.
6.3. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Eelnõus esitatud muudatusettepanek ei mõjuta perehüvitiste saajate ega avaliku sektori
halduskoormust, kuna kogu menetlus automatiseeritakse.
Muudatuse rakendamisega kaasneb vajadus arendada nii Sotsiaalkindlustusameti kui ka Eesti
Töötukassa infosüsteeme. Nende tööde maksumus on kirjutatud lahti eelnõu seletuskirja
punktis 7.
6.4. Järelhindamine
Pärast seaduse rakendamist on oluline hinnata, kas muudatus vanema registreeritud töötuse
korral vanemahüvitise suuruse arvestamisel on olnud eesmärgipärane. Eesmärk on saavutatud,
kui esimeste laste sündide hulk on kahanenud oodatust vähem. Järelhindamise analüüsis
vaadeldakse ajavahemikku 01.01.2021–31.12.2023 ja võrreldakse seda varasema perioodiga.
Arvestades, et muudatusettepaneku mõju selgub pikema aja vältel, teeb Siseministeerium
järelhindamise hiljemalt 2024. aasta lõpuks.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Vanemahüvitise puhul on tegemist arvestuslike kuludega Sotsiaalministeeriumi eelarves.
Kuigi muudatusega kaasneb ka riigieelarve kulusid, võib öelda, et lisakulud on pigem tinglikud.
Nimelt, koroonakriisi ja majandusolude muutumise tõttu vähendas Sotsiaalkindlustusamet
(edaspidi SKA) oma sügisprognoosides vanemahüvitise 2020. a kulu riigieelarvele ligikaudu
kolme miljoni euro võrra võrreldes kevadel antud prognoosiga. Kui viiruse tõkestamiseks ei
oleks eriolukorda 12. märtsil 2020. aastal välja kuulutatud ja sellele ei oleks järgnenud
majanduslangust, oleksid emad ja isad endiselt töötanud ja teeninud tulu, nagu oli varem
vanemahüvitise kulude prognoosimisel aluseks võetud. Sel juhul oleks vanemahüvitise algne
prognoos katnud ka kavandatud muudatusega seotud lisavajaduse ja isegi ületanud seda.
12
Muudatuga, mille kohaselt võetakse registreeritud töötuse aeg arvesse vanemahüvitise suuruse
arvestamisel, kaasnev lisavajadus võrreldes SKA korrigeeritud prognoosiga on 2021. aastal
ligikaudu 1,94 miljonit eurot. See moodustab vanemahüvitise eelarvest vaid 0,6% ehk väga
väikese osa. Ühtlasi on see summa väiksem kui 3 miljonit eurot, mille võrra vanemahüvitise
kulude prognoosi keskmise palga vähenemise tõttu kärbiti. SKA muudetud prognoosi aluseks
on Rahandusministeeriumi suvine keskmise palga prognoos
(https://www.rahandusministeerium.ee/et/riigieelarve-ja-majandus/majandusprognoosid).
Muudatust on kavas rakendada ajavahemikul 01.01.2021–31.12.2023 ehk kolmel aastal, mida
koroonakriis eelduslikult mõjutab. Kuna töötuse olukorra leevenemist on raske prognoosida,
on lisavajadus kogu meetme kehtimise ajal jäetud samaks, kuigi majandusolude paranemisel
võib lisavajadus tegelikult väiksemaks osutuda.
Tabel 1. Eelarveprognoos eurodes, kui seadusmuudatus jõustub 2021. aastal
VANEMA-
HÜVITISE
2020 2021 2022 2023 2024
EELARVE-
AASTAD
EELARVE
KOKKU
309 120 294 362 243 263 380 889 158
(olemasolev +
lisavajadus)
289 265 059 360 301 909
(SKA kevad- (sh
prognoos), 50 090 950
Olemasolev
307 178 940 ema vanema- 378 947 804 381 167 873
eelarve
286 103 529 hüvitist, mis
(SKA sügis- tuleb üle
prognoos) Haigekassast)
Lisavajadus 1 941 354 1 941 354 1 941 354
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet
Lisavajaduse prognoosi metoodika kokkuvõtlikult. Eelarve lisavajaduse arvutamisel on
kasutatud Eesti Töötukassa töötuse statistikat kuude kaupa aastatel 2019–2020, Statistikaameti
analüüsi töötuse pikkuse, töötusele eelnenud töötamise ja töiste sissetulekute kohta ja
Sotsiaalkindlustusameti 2019. aasta vanemahüvitise saajate andmeid. Lähtutud on sellest, et
80% sündinud laste emasid on vanuses 24–37, keskmine isa on mõni aasta vanem. Samas on
isad harva vanemahüvitise saajad (11%), mistõttu pole seda erinevust kulu hindamisel arvesse
võetud. Seega on registreeritud töötuse hindamisel vaadatud 23–37-aastaseid mehi ja naisi.
Vanemahüvitis teenitakse välja 9–21 kuud enne lapse sündi. 2020. aasta kevadest kuni
septembri lõpuni oli kõigist töötutest neid, kes olid aasta jooksul enne töötuks jäämist saanud
alampalgast suuremat töist tulu, vahemikus 40–60%. Täpsemalt, selliseid naisi oli septembri
lõpu seisuga kõigist töötutest 47% (märtsi lõpus 43%) ja mehi oli mõlemal vaadeldud
ajavahemikul u 60% (pisut suurenenud võrreldes ajaga enne eriolukorda). Naisi on jäänud
töötuks mõnevõrra enam kui mehi. Keskmiselt kestab töötus 4,1 kuud ning selle pikkus on
meestel ja naistel sarnane.
Arvutuste tulemusel selgus, et huvipakkuvas vanuserühmas moodustavad töötud, kes on
töötusele eelnenud ajal saanud alampalgast kõrgemat töist tulu, tööjõus osalevatest naistest ja
meestest umbes 5,1%. Potentsiaalsete eelnõust mõjutatud vanemahüvitise saajate hulgast on
seega töötuna arvel olnud hinnanguliselt umbes 330 naist ja 50 meest.
13
Nimetatud naiste ja meeste keskmise sissetuleku arvutuse aluseks on Statistikaameti andmed
töötusele eelnenud töise tulu kohta vastavalt töötuse ja sellele eelnenud töötamise pikkusele.
Arvestatud ei ole ajaga nende kahe seisundi vahel, kuna see teeks niigi keeruka arvutuse veelgi
keerukamaks. Selle tulemusel on eelarvekulu hinnatud pigem suuremaks.
Keskmine töötuks jäänud naine kaotaks kehtiva seaduse korral vanemahüvitises 414 eurot ja
mees 500 eurot kuus. Tegemist on konservatiivse hinnanguga, kus on arvestatud eri näitajate
pigem kõrgema tasemega. Tegelikult ei ole kõigil inimestel kogu aasta (vanemahüvitise
arvestusperiood) kaetud registreeritud töötuse ja töötamisega.
Tabel 2. Eelnõu prognoositava kulu arvutuskäik
Nr Näitaja Naine Mees Kokku
1 2019. a vanemahüvitise saajaid aasta jooksul, kui
vanemahüvitise saaja on vanemahüvitise arvestusperioodil
136 710 23 915
töötanud ja määratud vanemahüvitis on suurem kui
miinimumpalk
1.1 2019. a selliseid vanemahüvitise saajaid ühes kuus keskmiselt 11 393 1 993
2 Miinimumpalgast suurema vanemahüvitise saajate
prognoositav keskmine arv kuus 2021. aastal, 10 823 1 893
korrigeeritud esmasünnitajate arvu vähenemisega
3 Töötute osatähtsus tööjõus osalevatest naistest/meestest
vanuserühmas 23–37, kes on enne töötanud ja saanud 5,11% 5,15%
miinimumpalgast suuremat töötasu (seisuga II kv 2020)
4 Prognoositav töötute osatähtsus vanemahüvitise saajate
hulgas, kes on enne töötanud ja saanud miinimumpalgast 3,07% 2,58%
suuremat töötasu
5 Prognoositav vanemahüvitise saajate arv, kelle
vanemahüvitis on suurem miinimumpalgast ja kes on 332 49
vanemahüvitise arvestusperioodil töötud olnud
6 Töötusele eelnenud keskmine palk seisuga 31.03.2020, kui
inimene teenis aasta jooksul enne töötuks jäämist 1 212 € 1 463 €
miinimumpalgast kõrgemat töötasu
7 Sihtrühma keskmine töötuse kestus kuudes seisuga
4,1 4,1
30.09.2020
7.1 Sihtrühma keskmine töötatud kuude arv 7,9 7,9
7.2 Aastas töötusest üle jäävate kuude osatähtsus 66% 66%
Vanemahüvitise keskmine suurus sihtrühmas kehtiva
798 € 963 €
8 regulatsiooni korral
8.1 Vanemahüvitise prognoositav keskmine suurus pärast eelnõu
1 212 € 1 463 €
rakendamist
8.2 Eelnõu prognoositav mõju keskmise vanemahüvitise
414 € 500 €
suurusele
9 Eelnõu prognoositav kulu riigieelarvele ühes kuus 137 411 € 24 369 € 161 779 €
9.1 Eelnõu prognoositav kulu riigieelarvele ühel aastal 1 648 926 € 292 427 € 1 941 354 €
Muudatuse rakendamise sujuvuse seisukohast on oluline automaatne infovahetus SKA ja Eesti
Töötukassa infosüsteemi vahel.
Muudatuse rakendamiseks on vajalik SKA infosüsteemi SKAIS arendus summas 63 000 eurot
(+ km). Arendustöödeks vajalik eelarve on planeeritud Vabariigi Valituse sihtotstarbelisse
reservi.
14
Eesti Töötukassa esialgsel hinnangul ei too eelnõu kaasa nende infosüsteemi arendamise
vajadust. Kui infosüsteemi arendamise vajadus peaks siiski ilmnema, rahastatakse see Eesti
Töötukassa eelarvest.
Muudatusettepaneku võimaliku tulu hindamisel saab võtta aluseks, et üks laps toob
täiskasvanuna riigile keskmiselt üle ühe miljoni euro maksutulu (vt
http://riigitulu.ee/lapsed/index.html). Seega, kui muudatuse tõttu sünnib kasvõi kaks last
rohkem, on muudatus olnud eesmärgipärane ja riigi saadav tulu katab kulud.
8. Rakendusaktid
Seaduse rakendamiseks ei ole vaja muuta rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Eelnõu § 1 punkte 1 ja 3 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 2021. aasta 1. jaanuarist ja kehtivad
kuni 2022. aasta 31. märtsini ning § 1 punktid 2 ja 4 jõustuvad 2022. aasta 1. aprillil ja kehtivad
kuni 2026. aasta 31. detsembrini, sest koroonakriisist tingitud töötuse mõju vanemahüvitisele
avaldub pärast 2021. aasta 1. jaanuarit sündinud laste puhul.
Kuna eelnõuga muudetakse PHS-i eri redaktsioone on vaja rakendussätetega eristada
muudatuste kehtivus, et eri muudatused ei kanduks edasi järgmisesse redaktsiooni. Seega
sätestataksegi, et eelnõu § 1 punktid 1 ja 3 kehtivad 2022. aasta 31. märtsini.
Kuna eelnõuga kavandatav muudatus on tähtajaline – seda rakendatakse ajavahemikus
01.01.2021–31.12.2023 sündinud laste puhul –, ja arvestades asjaolu, et vanemahüvitist võib
kasutada kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni, on eelnõu eri sätetele seatud kehtimise aeg.
See tähendab, et:
1) paragrahvi 1 punktidega 1 ja 3 tehtavad muudatused tehakse PHS-i redaktsiooni, mis kehtib
2022. aasta 31. märtsini;
2) paragrahvi 1 punktidega 2 ja 4 tehtavad muudatused jõustuvad 2022. aasta 1. aprillist.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks
Sotsiaalministeeriumile, Justiitsministeeriumile ja Rahandusministeeriumile. Samuti arvamuse
avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötukassale, Lastekaitse Liidule ja Eesti
Lasterikaste Perede Liidule.
Algatab Vabariigi Valitsus
„…“ ……………….. 2020
(allkirjastatud digitaalselt)
..........................................
..........................................
15
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: SIM/20-1448 - Perehüvitiste seaduse muutmine
Erandkorras palume esitada arvamus 3 tööpäeva jooksul.
Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 01.12.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/178c9855-9833-4aac-b05e-4ab5879c3ba6
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/178c9855-9833-4aac-b05e-4ab5879c3ba6?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main