dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse edastamine

Sotsiaalministeerium · 26. november 2020
Viit
1.2-2/117-17
Registreeritud
26. november 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Arstide Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2021
Vastutaja
Monika Koks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)

Failid

  • 📎2020_11_02_EAL_arvamus_KLS_muutmine.docx.asice109 KB
  • 📎2020_11_25_EAL_arvamus_KLS_muutmine.asice121 KB
  • 📎E-kiri.pdf110 KB

Sisu (failidest)

Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 02.11.2020 Eesti Arstide Liidu arvamus kollektiivlepingu seaduse (KLS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Eesti Arstide Liit ei toeta kollektiivlepingu seaduse muudatusi esitatud kujul. Eelnõu põhjalikuks analüüsiks ja seisukohtade kujundamiseks oli antud tähtaeg (5 tööpäeva) kahjuks liiga lühike. Samuti ei kaasatud arstide liitu eelnõu koostamisele eelnenud aruteludesse. Toome välja mõned probleemsena tunduvad asjaolud. • Informeerimine ja konsulteerimine Eelnõu § 43 järgi peavad läbirääkimiste pooled enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamist informeerima laiendamise kavatsusest tööandjaid ning töötajate ühinguid ja liite, kelle suhtes soovitakse lepingu tingimust laiendada, ja nendega konsulteerima. Nähakse ette, et läbirääkimiste pooled teavitavad avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel vähemalt 30 päeva enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste alustamist. On ebaselge, kuidas saavad läbirääkimiste pooled tagada, et nende teade koos kogu nõutava teabega avaldatakse üleriigilise levikuga meediakanalis. Meediakanalitele saab sellise teate saata, kuid nad ei ole kohustatud seda avaldama. KLS § 7 järgi alustavad pooled läbirääkimisi seitsme päeva jooksul pärast kollektiivlepingu projekti esitamist ja läbirääkimiste alustamise soovist teatamist läbirääkimiste algataja poolt. Seega tuleb seaduse miinimumnõuete järgi teavitada avalikkust enne läbirääkimiste alustamise soovist teada andmist. Selles olukorras on eksitav eelnõu § 43 lõigetes 1–4 termini „läbirääkimiste pooled“ kasutamine, kuivõrd läbirääkimisi ei ole veel alustatud. Jääb arusaamatuks, kas informeerimise kohustust peavad täitma läbirääkimiste pooled ühiselt, st seaduses nõutud teavitused avaldatakse ühiselt või võib teate avaldada ka ainult üks pooltest, st läbirääkimiste algataja. Kui tegemist on ühise kohustusega, võib tekkida oht, et kollektiivlepingu tingimuste laiendamisest mittehuvitatud pool ei tee enne kollektiivlepingu läbirääkimiste algust koostööd informeerimiskohustuse täitmisel ning takistab sellega kollektiivlepingu tingimuste laiendamist. Ametiühingute seaduse § 20 lg 1 p 4 tulenevalt on tööandjal küll kohustus asuda ametiühingu valitud esindaja taotlusel läbirääkimistesse kollektiivlepingu sõlmimiseks, täiendamiseks või muutmiseks, kuid läbirääkimistele eelnevateks toiminguteks seadus teda ei kohusta. Kui see on ainult ametiühingu või ametiühingute liidu kohustus, siis tundub see ebaproportsionaalne. • Laiendatud tingimuste kehtivus Eelnõus tekitavad küsimusi ka KLS täiendamine paragrahvidega 45 ja 19. Eelnõu ja seletuskirja kohaselt kollektiivlepingu laiendatud tingimuseks on tingimus, mille puhul lepingu pooled on kokku leppinud, et see kehtib lisaks kollektiivlepingu sõlminud tööandjate ühingule või liidule ja töötajate ühingule või liidule ka teiste tööandjate ja töötajate suhtes, kes Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected] tegutsevad samal tegevusalal. KLS § 6 lg 1 punktidest 1 ja 3 järgi võib laiendada palgatingimusi ja töö- ja puhkeaja tingimusi. KLS § 11 lg 1 kohaselt jõustub kollektiivleping sellele allakirjutamise päevast, kui kollektiivlepingus ei ole ette nähtud teisiti. Eelnõu järgi on laiendatud tingimuste jõustumise eelduseks nende seaduses sätestatud nõuetele vastavuse kontrollimine valdkonna eest vastutava ministri poolt ja avaldamine Ametlikes Teadaannetes. Ei saa välistada olukorda, kus leitakse, et laiendatud tingimused ei vasta nõuetele ning neid ei avaldata seetõttu Ametlikes Teadaannetes. Sellisel juhul ei jõustu kollektiivlepingus sisalduvad palgatingimused ja/või töö- ja puhkeaja tingimused isegi kollektiivlepingu poolteks olevate tööandjate ja töötajate suhtes. Samasugust probleemi näeme ka eelnõu § 19 puhul, mille alusel kaotaks 30.06.2021 kehtivuse enne 01.11.2020. Ametlikes Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingutes sisalduvad laiendatud tingimused, s.o palgatingimused ja/või töö- ja puhkeajatingimused, mis ei vasta eelnõu § 42 lõikes 3 sätestatud tingimustele. Kuigi seletuskirjas on selgitatud, et kollektiivlepingu tingimus jääb siiski kehtima lepingu sõlminud osapoolte vahel, ei ole seda võimalik eelnõu sõnastusest välja lugeda. Leiame, et eelnõu § 45 ja § 19 sätestatud laiendatud tingimuste jõustumise ja kehtivuse regulatsioon ei ole mõistlik, kuna kollektiivlepingu tingimused ei jõustu või kaotavad kehtivuse põhjendamatult suures ulatuses. Samuti sekkutakse lepinguvabadusse, kuivõrd laiendatud palgatingimused ja/või töö- ja puhkeaja tingimused lepingus toodud kujul võivad olla seotud teiste kollektiivlepingu tingimustega (üks tingimus on olnud teise eelduseks). Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise eelduste mittetäitmine ei tohiks kaasa tuua nende tingimuste kehtetust lepingu poolte jaoks, vaid välistama üksnes nende laiendamise isikute suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu pooled. Seletuskirja võiks lisada, missuguses korras on vaidlustatav ministri otsus, millega ta keeldub kollektiivlepingu laiendatud tingimuste avaldamisest Ametlikes Teadaannetes. Juhul, kui tervishoiuvaldkonnas sõlmitakse kollektiivleping, milles palgatingimused on laiendamata, tuleks kaaluda kahe erineva tervishoiuteenuste loetelu kehtestamist. Kui kõigile tööandjatele kehtib sama palgakomponent, siis saavad majandusliku eelise need raviasutused, mis võivad maksta töötasu kollektiivlepinguga kehtestatud tunnitasu alammäärast vähem. • Töölepingu seaduse (TLS) muudatus Toetame TLS § 109 lg 2 muudatust, millega tagatakse parem kaitse usaldusisikutele. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa EAL tegevjuht Eesti Arstide Liit MTÜ Pepleri 32 tel: +372 742 0429 registrikood 80077896 51010 Tartu faks: +372 742 0932 www.arstideliit.ee Eesti [email protected] Hr Tanel Kiik Sotsiaalministeerium 25.11.2020 Eesti Arstide Liidu arvamus kollektiivlepingu seaduse (KLS) ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta Eelnõu seletuskirja järgi kasutatakse kollektiivlepingu laiendamist praegu ainult tervishoiu- ja transpordisektoris. Sellele vaatamata ei teavitatud kavandatavatest seadusemuudatustest ega kaasatud eelnõu koostamisele eelnenud aruteludesse tervishoiuvaldkonna suuri ametiühinguid, sh Eesti Arstide Liitu, mis esindab rohkem kui 3200 arsti. Leiame, et eelnõule arvamuse küsimine tähtajaga viis tööpäeva on formaalne kaasamine, mis ei vasta õigusloome heale tavale. Eesti Arstide Liit ei toeta kollektiivlepingu seaduse muudatusi esitatud kujul. Jääme oma 02.11.2020 esitatud arvamuse juurde ja lisame järgmist. Seadus peab olema üheselt arusaadav ning täidetav ka ilma seaduse eelnõu seletuskirja lugemata. Seaduse eelnõu seletuskirjaga ei saa muuta seaduse sätteid. Seletuskiri on täiendav materjal, mille juurde pöördutakse üksnes juhul, kui seaduse tõlgendamisel on vaja täpsustada, mis on olnud seadusandja mõte ja eesmärk konkreetse seaduse või sätte loomisel. Eelnõu seletuskirjaga ei saa anda adressaatidele õigusi või neile panna täiendavaid kohustusi või kehtestada protseduurireegleid – need peavad olema sätestatud vajalikus ulatuses seaduses endas. 1. Võrreldes eelnõu eelmise versiooniga on § 1 p 4 muudetud § 42 lõike 3 p 2 sõnastust, mis sätestab, kes võivad kollektiivlepingu tingimuse laiendamise kokku leppida: Varasem: “2) tööandjate ühing või tööandjate liit, kelle liikmed on tööandjaks vähemalt 20 % vastava tegevusala töötajatele, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust.“ Uus: „2) tööandjad, kelle juures töötab vähemalt 20 % vastava tegevusala töötajaid, kellele kohaldatakse kollektiivlepingu laiendatud tingimust.“ Sellise sõnastuse muutmisega on oluliselt piiratud võimalusi kollektiivlepingu tingimuste laiendamiseks, kuna õigus kollektiivlepingu tingimuste laiendamises kokku leppida on uue sõnastuse järgi antud ainult tööandjatele, kuid tööandjate ühingul või liidul laiendamiseks võimalus puudub. Eeltoodud seisukohta põhjendame järgnevalt. Kehtiva kollektiivlepingu seaduse § 2 lg 1 sätestab üldpõhimõttena, et kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid. KLS § 2 lg 2 kohaselt tööandjate ühing või liit ühendab teatud tegevusharu või muul alusel juriidilisi ja füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses, ning kaitseb ja esindab oma liikmete huve töösuhetes. § 3 lg 2 loetleb, kelle vahel kollektiivleping sõlmitakse: 1) tööandja ja töötajate ühingu, liidu või volitatud esindaja vahel; 2) tööandjate ühingu või liidu ja töötajate ühingu või liidu vahel; 21) omavalitsusüksuste liidu ning töötajate ja teenistujate ühingu või liidu vahel; 3) tööandjate keskliidu ja töötajate keskliidu vahel; 1 4) töötajate ühingute keskliidu, tööandjate keskliidu ja Vabariigi Valitsuse vahel, samuti töötajate ühingute paikkondlike liitude, tööandjate liidu ja kohalike omavalitsuste vahel. Nähtuvalt KLS § 2 lg 1 ja 2 ning § 3 lg 2 ei ole kollektiivlepingu sõlmimisel tööandjad samastatud tööandjate ühingu, liidu või keskliiduga. Kuna seaduse tõlgendamisel tuleb seaduses kasutatud mõisteid sisustada läbivalt ühtemoodi, tuleb ka eelnõu § 1 p 4 toodud § 42 lõike 3 punktis 2 tööandjatena mõista konkreetseid tööandjaid, s.o juriidilisi või füüsilisi isikuid, kes on tööandjad töölepingu seaduse tähenduses. Sellist tõlgendust toetab koostoimes kehtiva KLS § 3 lõikega 2 ka eelnõu § 1 p 4 toodud § 42 lõige 1, mille kohaselt kollektiivlepingut saab laiendada poolte kokkuleppel ning kollektiivlepingu laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus. Seega tuleb eelnõu § 1 p 4 toodud § 42 lõikes 3 määratledes, kes võivad kollektiivlepingu tingimuste laiendamises kokku leppida, lähtuda kehtiva KLS § 3 lõikest 2 sätestatust. Eelnõu seletuskiri on eksitav eelnõu § 1 p 4 toodud § 42 lõike 3 osas. Kuivõrd § 42 lõikes 3 ei ole mainitud kollektiivlepingu tingimuste laiendamise kokkuleppe poolena tööandjate ühingut, liitu ega keskliitu, siis ei saa õigeks lugeda seletuskirjas antud selgitust, mille kohaselt võib § 42 lõike 3 rakendamisel tööandjaks olla nii töötajate ühing või liit kui ka tööandjad, kes ei kuulu ühessegi liitu. Sellist tõlgendust ei toeta kehtiva KLS § 2 lg 1 ja 2, § 3 lg 2 ega TLS. Koos eelnõu § 1 p 4 toodud § 42 lg 3 muutmisega oleks pidanud muutma ka § 43 lg 6 sõnastust ja asendama seal lauseosa „tööandjate ühingu või tööandjate liidu veebilehel“ sõnadega „tööandjate veebilehel“. 2. Eelnõu seletuskiri on eelnõu § 1 p 4 toodud § 43 osas vastuoluline ja vastuolus eelnõu tekstiga, kuivõrd selgitab lõiget 1 kommenteerides, et informeerimise ja konsulteerimise kohustus tekib juhul, kui pooled saavad kollektiivlepingus kokkuleppele ning seejuures soovivad sama tingimust laiendada kogu tegevusalale. Seevastu eelnõu enda tekstist ( § 43 lg 3) nähtuvalt on informeerimise ja konsulteerimise kohustuse täitmiseks vaja teha toiminguid juba enne kollektiivlepingu tingimuste laiendamisega seotud läbirääkimiste (st kollektiivlepingu läbirääkimiste) alustamist. 3. Eelnõu seletuskiri on eksitav ka eelnõu § 1 p 6 osas. Kuigi seletuskirjas on eelnõu § 1 p 6 kommentaarides märgitud, et ülemineku säte (lisatud § 19) reguleerib vaid kollektiivlepingu laiendatud tingimuse kehtivust ehk kehtivust töötajate ja tööandjate suhtes, kes ei ole kollektiivlepingu poolteks, ei nähtu selline piiratud kehtivus eelnõu enda tekstist. Eelnõuga lisatav § 19 sätestab üheselt, ilma eranditeta, et enne käesoleva seaduse jõustumist Ametlikes Teadaannetes avaldatud kollektiivlepingu laiendatud tingimus, mis ei vasta käesoleva seaduse § 42 lõikes 3 sätestatud tingimustele, kaotab kehtivuse 2021. aasta 30. juunil, kui kollektiivlepingus ei ole sätestatud varasemat tähtaega. Leiame, et kui eelnõus soovitakse reguleerida laiendamise jõustumist (§ 45) ja laiendamise kehtivust (§ 19) nendele tööandjatele ja töötajatele, kes ei ole lepingu pooled, siis tuleb seda ka eelnõus selgesõnaliselt väljendada. Lugupidamisega allkirjastatud digitaalselt Katrin Rehemaa EAL tegevjuht 2 Saatja: Katrin Rehemaa / Eesti Arstide Liit <[email protected]> Saadetud: 25.11.2020 22:41 Adressaat: Tanel Kiik <[email protected]>; Monika Koks <[email protected]> Koopia: SM Info <[email protected]>; Marika Priske <[email protected]> Teema: arstide liidu arvamus KLS muutmise eelnõule Manused: 2020_11_25_EAL_arvamus_KLS_muutmine.asice; 2020_11_02_EAL_arvamus_KLS_muutmine.docx.asice Lp hr Tanel Kiik Edastan arstide liidu arvamuse kollektiivlepingu seaduse jt seaduste muutmise eelnõule. Lugupidamisega Katrin Rehemaa EAL tegevjuht
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel