Väljaminev kiriAvalik
Eelnõu kooskõlastamine
Sotsiaalministeerium · 25. november 2020
- Viit
- 1.2-3/3184-2
- Registreeritud
- 25. november 2020
- Dokumendi liik
- Väljaminev kiri
- Adressaat
- Justiitsministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- EIS
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
- Toimik
- 1.2-3/2020
- Vastutaja
- Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Sisu (failidest)
Justiitsministeerium Teie 05.11.2020 nr JUM/20-1370/-
[email protected] 1K; 8-1/6511/
Meie 25.11.2020 nr 1.2-3/3184-2
Eelnõu kooskõlastamine
Täname, et esitasite Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks justiitsministri määruse „Riigi
toetatav õigusnõustamine“ eelnõu. Peame vajalikuks esitada oma märkuse erivajadusega
isiku defineerimise osas, kellele on tagatud riigi toetatav õigusnõustamine.
Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 4 lõige 3 (eelnõus ekslikult lõige 4) järgmiselt:
„(3) Erivajadusega isikuks loetakse isik, kellel Sotsiaalkindlustusamet on tuvastanud
keskmise, raske või sügava puude raskusastme või kellel Eesti Töötukassa on tuvastanud
osalise või puuduva töövõime.“.
Eraldi õigusnõustamise sihtgrupina on eelnõu § 4 lõikes 3 välja toodud erivajadusega
inimesed. Samas on erivajadusega inimesena eelnõu tähenduses defineeritud kitsalt vaid
Sotsiaalkindlustusametist keskmise, raske või sügava puude raskusastme otsuse saanud
inimene. Seletuskirjas puuduvad põhjendused, miks on selline kitsas lähenemine valitud.
Sellise definitsiooni järgi jäävad õigusnõustamisest ilma näiteks need erivajadusega
inimesed, kellel ei ole tuvastatud küll puude raskusastet, kuid kes on vähenenud töövõimega.
Kuna toetust jagatakse eelnõu § 33 lõike 1 kohaselt erivajadusega inimeste ja eakate
esindusorganisatsioonidele, kes on tegutsenud vähemalt kaks aastat, võiks jääda konkursi
võitnud organisatsioonile võimalus pakkuda õigusnõustamist ka laiemale erivajadusega
inimeste grupile kui ainult puude raskusastme tuvastamise otsuse saanud inimestele.
Erivajaduse mõistet saaks defineerida väga laialt, kuid ilmselt on õigusnõustamise puhul
vajalik jätta selge õigustatuse alus nõustamisteenuse saamiseks. Seetõttu teeme ettepaneku
defineerida eelnõus erivajadusega inimesed selliselt, et lisaks puude raskusastme
tuvastamise otsuse saanud inimestele oleks tagatud riigi toetatav õigusnõustamine ka Eesti
Töötukassalt osalise või puuduva töövõime hindamise otsuse saanud inimestele.
Statistikaameti andmetel oli 2019. aastal vanuses 16 kuni vanaduspensionieani ilma puude
raskusastme tuvastamise otsuseta 2100 puuduva töövõimega inimest ja 30 600 osalise
töövõimega inimest. Seega suureneks riigi toetatavale õigusnõustamisele õigustatud
inimeste sihtrühm ettepaneku arvestamise korral umbes 32 700 inimese võrra.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kadri Mets 6269 145
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952