Sissetulev kiriAvalik
Vastus pöördumisele
Sotsiaalministeerium · 24. november 2020
- Viit
- 1.4-2/3194-4
- Registreeritud
- 24. november 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Justiitsministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
- Sari
- 1.4-2 Rahvusvahelise koostöö korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.4-2/2020
- Vastutaja
- Eneken Sepa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Töö- ja pensionipoliitika osakond)
Sisu (failidest)
Ulla Saar
Teie 13.11.2020 nr 1.4-2/3194-2
Sotsiaalministeerium
Meie 23.11.2020 nr 7-1/6705
[email protected]
Vastus töötajate lähetamise riigisisestele
meetmetele antava hinnangu kohta
Justiitsministeerium märgib esmalt, et me ei ole direktiivi 2014/67/EL regulatsiooni ega selle
kujunemislooga üksikasjalikult kursis. Meile näib see üldiste lepinguõiguslike reeglite valguses küllaltki
spetsiifilise eriregulatsioonina, mistõttu on meil ka keeruline kõigi üksikasjade osas seisukohti võtta.
Kuid püüame omalt poolt siiski kaasa mõelda, kuidas oleks võimalik Komisjonile vastata.
Punktis 2.3.1. heidab Komisjon Eestile ette reeglite kohaldumist üksnes piiriülestes olukordades.
Meile näib, et kuivõrd direktiiv reguleerib „lähetatud“ töötajate õigusi, siis olemuslikult ongi siin tegemist
piiriülese olukorraga. Eesmärgile kaitsta lähetatud töötajate õigusi teenuste piiriülese osutamise
raames on otsesõnu viidatud ka direktiivi artikli 1 lõikes 1.
Mittediskrimineerimise nõuet artikli 12 lõikes 1 on meie hinnangul võimalik mõista nii, et see tähendab
erinevate lähetatud töötajate mittediskrimineerivat kohtlemist. Selline tõlgendus, mille kohaselt peaks
mittediskrimineerimise nõude tagamiseks laienema reeglistik, mis on mõeldud lähetatud töötajate
kaitseks, ilmtingimata ka riigisisestele õigussuhetele, oleks meie hinnangul arvestades direktiivi üldisi
eesmärke ja reguleerimiseset üllatav.
Punktis 2.3.2 toob Komisjon välja, et riigisisene õigus ei käsitle alltöövõttu, vaid ainult klassikalist
teenuse osutamise lepingut kliendi ja tellija vahel.
Meile näib, et Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 2 viitab suhtes lähetatud töötajaga
nii tööandjale kui ka tellijale, kes on teenuse tellinud tööandjalt. Seda saab mõista nii, et tööandja on
alltöövõtja ja tellija peatöövõtja, kellel on lepinguline suhte tööandjaga. Seega kuigi seadus ei nimeta
seda alltöövõtuks, on sisuliselt siiski tegemist sellise olukorraga.
Punktis 2.3.3. nimetatud kuue kuu reeglit ei oska me kommenteerida. Esmapilgul ei leidnud me sellele
direktiivist vastet, aga nagu juba eespool mainitud, ei ole me ka selle direktiivi asjatundjad.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristiina Koll
nõunik
Kristiina Koll 620 8265
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee
Registrikood 70000898