23.11.2020 nr 1.1-15/20/11
KORRALDUS
Harju maakonna ja Ida-Viru maakonna
üldhariduskoolide gümnaasiumiastme suhtes
liikumisvabaduse piirangu kehtestamine
Võttes aluseks hädaolukorra seaduse § 14 lõike 41 punkti 3 ning nakkushaiguste ennetamise ja
tõrje seaduse § 28 lõike 2 sissejuhatava lauseosa, lõike 5 punkti 3 ja lõike 8, Terviseameti
peadirektor otsustab:
1. Kohaldada riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse pidamisel olevate
üldhariduskoolidele ja eraüldhariduskoolidele gümnaasiumiastmes liikumis-
piirangut ning jätkata õpet põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõikes 5 sätestatud
muul viisil (näiteks e-õpe).
2. Käesoleva korralduse punktis 1 sätestatud liikumisvabaduse piirang ning toimingu
sooritamise piirang kehtib üldhariduskoolide suhtes, kelle tegutsemiskoht asub
Harju maakonnas või Ida-Viru maakonnas.
3. Käesolevas korralduses nimetatud kooli siseruumides võib läbi viia rahvusvaheliselt
tunnustatud võõrkeeleeksameid ja nendega seotud konsultatsioone ning vajaduse
korral osutada õpilasele hariduslikke tugiteenuseid, kui on tagatud hajutatus,
osalejad kannavad maski või kui on kaetud suu ja nina. Õpilane ei pea kandma maski
või katma suud ega nina, kui see ei ole tervislikel põhjustel, õppe iseloomu tõttu või
muid olulisi põhjuseid arvestades võimalik.
4. Käesoleva korralduse punktides 1 ja 2 nimetatud liikumisvabaduste piirangute
rakendamine ning toimingu sooritamise kohustus tuleb täita viivitamatult, kuid mitte
hiljem kui 30. novembriks 2020. aastal.
5. Käesolev korraldus jõustub 24. novembril 2020. aastal ning kehtib kuni
10. jaanuarini 2021. aasta või kehtetuks tunnistamiseni.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 34 kohaselt on igaühel, kes viibib seaduslikult Eestis, õigus vabalt
liikuda ja elukohta valida. Õigust vabalt liikuda võib seaduses sätestatud juhtudel ja korras piirata
muu hulgas teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks ja nakkushaiguse leviku tõkestamiseks.
Käesoleva korralduse eesmärk on vähendada COVID-19 haiguse levikut Harju maakonna ja Ida-
Viru maakonna üldhariduskoolides. Korralduses ette nähtud piirangud on vajalikud, sest viiruse
SARS-CoV-2 levik Eestis on nimetatud piirkondades kiiresti tõusnud. Terviseameti peadirektori
10. novembri 2020. a käskkirjaga on Eestis koroonaviiruse laialdase leviku tõttu otsustatud, et
tegemist on tervishoiualase hädaolukorraga.
Käesolev korraldus ei piira koolipidaja poolt kooli sulgemist nakkushaiguste ennetamise ja tõrje
seaduse § 28 lõike 4 alusel ja korras väljaspool Harju maakonda ja Ida-Viru maakond. Kooli
sulgemiseks Harju maakonnas ega Ida-Viru maakonnas gümnaasiumiastmes ei pea koolipidaja
Terviseameti kooskõlastust taotlema ja võib vahetult rakendada käesolevat korraldust.
Terviseameti 22. novembri 2020. a andmete põhjal lisandus viimase ööpäevaga 349 positiivset
testi, viimase 14 päeva haigestumus 100 000 elaniku kohta on 270,51. Võrdluseks, 14. oktoobril
2020. a oli sama näitaja 43,49, 12. septembril 2020. a 22,80 ja 1. augustil 2020. a 4,4. Haiglaravil
on 22. novembri 2020. a seisuga 146 patsienti, juhitaval hingamisel on seitse patsienti. Harju
maakonna viimase 14 päeva nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on 340,64 ning Ida-Virumaa
sama näitaja 569,79, mis on kõrgeimaid nakatumisnäitajad Eestis. Siinjuures tuleb silmas pidada,
et nimetatud piirkondade näol on tegemist tiheasustuspiirkondadega, kus elab, töötab ja õpib suur
hulk Eesti elanikkonnast ning kus on seeläbi ka võimalik nakkuse edasikandumine tõenäoline.
Piirangute kehtestamise lähtekohaks on teadusuuringutel ja epidemioloogilistel andmetel tuginev
tõendus, mille kohaselt on koroonaviiruse SARS-CoV-2 põhjustatav COVID-19 haigus
nakkushaigus, mis levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähikontaktsel
nakkusohtliku inimesega. See tähendab, et viirust on võimalik saada nakatunud inimesega
lähikontaktis olles või saastunud pindade ning käte kaudu. Viirus levib kiiremini siseruumides
ning riskirühmadel on suurem risk haiguse raskekujuliseks kulgemiseks, tüsistusteks ning
haiglaravi vajaduseks. Eelnevast nähtub, et õpilaste elu ja tervise kaitseks on vajalik piirata nende
liikumisvabadust selliselt, et õppetöö korraldatakse väljaspool klassiruumi, spordisaali või muud
õppetöö kohta.
Korralduse punkt 1. Korraldusega reguleeritakse üldhariduskoolide gümnaasiumiastme õpilaste
ohutuse tagamist seoses õppetööst osavõtuga. Kui see on vajalik, siis kehtestatakse kutse- ja
põhikoolide õpilaste ohutuse tagamise meetmed eraldi korraldusega ning käesolevast korraldusest
tulenevad piirangud neile ei kehti. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 1 alusel
on nakkushaiguste epideemilisest levikust tuleneva ohu üle otsustamine Terviseameti pädevuses.
Ülaltoodud andmetest nähtub, et paljud nakkushaiguse COVID-19 leviku kolded on seotud
õppetööst osavõtuga. Klassiruumis ei ole reeglina võimalik tagada hajutatuse nõudeid ning paljude
õpilaste pikaajalisel viibimisel samades siseruumides on viiruse SARS-CoV-2 ülekandumise risk
suur. Kuna gümnaasiumiastme õpilased suudavad töötada iseseisvalt ja digitaalõppe vormis ning
suur osa õppetööst ei eelda õpilase vahetut füüsilist kohalolekut, siis saab selle vanuserühma puhul
kaaluda distantsõppe rakendamist. Terviseamet kaalus üldhariduskoolide gümnaasiumiastme
sulgemist nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 2 punkti 1 alusel, kuid pidas seda
ülemääraseks seni, kuni sama eesmärki on võimalik tagada õppetööga seotud liikumisvabaduse
piiramise abil. Koolidel on võimalik korraldada gümnaasiumiastmes õppetöö ümber selliselt, et
kontaktõpe asendatakse distantsõppega (põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 24 lõige 5).
Hädaolukorra seaduse § 14 lõike 41 punkt 3 kohaselt võib hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus
hädaolukorra lahendamiseks anda täidesaatva riigivõimu asutusele, kohaliku omavalitsuse
üksusele või muule avaliku võimu kandjale korralduse, arvestades nende asutuste ja isikute
pädevust ning volitusi toimingu sooritamise osaliseks või täielikuks peatamiseks. Sellest tulenevalt
on Terviseametil pädevus sekkuda ka kohaliku omavalitsuse üksuse või riigi peetavate
üldhariduskoolide tegevusse niivõrd, kui see on vajalik hädaolukorras haldusülesande täitmise
kujundamiseks.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 37 lõike 5 kohaselt on hariduse andmine riigi järelevalve all. Kuigi
hariduse andmine on sõltuvalt haridusastmest riigi ja kohaliku omavalitsuse ülesanne, vastutab
kvaliteetse hariduse kättesaadavuse eest riik läbi Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes peab
tagama tõhusa järelevalve ning õppekorralduse. Käesolev korraldus on koostatud koostöös ja
kooskõlastatult Haridus- ja Teadusministeeriumiga, kelle hinnangul on põhjendatud nimetatud
piirkondades distantsõppele üleminekuks.
2/4
Viirusega SARS-CoV-2 levikuga seoses on Haridus- ja Teadusministeerium analüüsinud senist
distantsõppe rakendamist. Distantsõppe õiguslik korraldus tuleneb põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 24 lõikest 5, mille kohaselt juhendatud õpe on kooli määratud viisil toimuv
õpe, mida võib korraldada e-õppena. Lisaks sätestavad riiklikud õppekavad võimaluse korraldada
õpet virtuaalses õppekeskkonnas. Haridus- ja Teadusministeerium on edastanud
üldhariduskoolidele ka distantsõppe korraldamise juhise 1 , milles on kirjeldatud distantsõppega
seotud õppekorralduse läbiviimine. Harjumaa ja Ida-Virumaa üldhariduskoolid on kohustatud
lähtuma distantsõppe korraldamisel nimetatud juhisest.
Korralduse punkt 2. Liikumisvabaduse piirangu aluseks on nakkushaiguse COVID-19 levik
konkreetses piirkonnas. Nendes piirkondades, kus nakkushaigus on teistest enam levinud, on
põhjendatud reguleerida ühetaoliselt kõiki koole ja mitte otsustada iga kooli suhtes eraldi.
Korralduse andmise hetkel on haiguskordaja kõige suurem Harju maakonnas ja Ida-Viru
maakonnas. Harju maakonnas on haiguskordaja 347,8 ja Ida-Viru maakonnas on haiguskordaja
690,7, samas kui Eestis tervikuna on haiguskordaja 247,64. Mõlemas maakonnas on ka kõrge
nakatumiste kasvutrend. Nendes piirkodandes on suur tõenäosus, et koolides tunni, loengu,
seminari, harjutuse, treeningu vms (edaspidi kontaktõpe) säilimisel nakatuvad õpilased koolis või
kooliteel ning kannavad nakkus ka edasi. Teistes piirkondades otsustab Terviseamet kooli
sulgemise või liikumisvabaduse piirangu kehtestamise iga konkreetse kooli kohta eraldi, kuid
olukorra muutudes võib Terviseamet sulgeda koole või piirata liikumisvabadust ka teiste
piirkondades või selle piirangu kehtetuks tunnistada.
Korralduse punkt 3. Ka gümnaasiumiastmes võib olla vajadus viia läbi osa õppetööst
kontaktõppe vormis. Sellise õppetöö läbiviimise eelduseks on hajutatuse, maskide ja teiste
täiendavate nakkushaiguse leviku tõkestamise nõuete järgimine. Sellisteks õppetöö vormideks
võivad olla rahvusvaheliselt tunnustatud võõrkeeleeksamid ja nendega seotud konsultatsioonid või
ning vajaduse korral osutada õpilasele hariduslikke tugiteenuseid. Tingimuseks on, et osalejad
kannavad maski või kui on kaetud suu ja nina. Maskina on käsitletavad nii isikukaitsevahendid,
meditsiinilised maskid kui ka laiatarbe näokatted 1 , nende puudumisel võib nõude täitmiseks
piirduda suu ja nina samaaegse katmisega, kui katteks kasutatav materjal võimaldab inimesel käsi
kasutamata seda vajaliku aja näokattena kasutada. Õpilane ei pea kandma maski või katma suud
ega nina, kui see ei ole tervislikel põhjustel, õppe iseloomu tõttu või muid olulisi põhjuseid
arvestades võimalik.
Korralduse punktid 4 ja 5. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõike 10 jõustub
haldusakt teatavaks tegemisel vahetule adressaadile või avaldamisel massiteabevahendis, kui
haldusaktis eneses ei sätestata teist tähtaega. Arvestades vajadust jõustada nakkushaiguse levikut
tõkestavad meetmed võimalikult kiiresti, jõustatakse korraldus 24. novembril 2020. aastal.
Korralduse jõustumisest alates ei või koolipidajad nõuda õpilastelt kontaktõppes osalemist ning
nad peavad viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 30. novembriks 2020. aastal, korraldama ümber
õppetöö muus kui kontaktõppe vormis. Arvestades kiiret nakatumise kasvutrendi tuleb tagada, et
esmaspäeva, 30. novembri 2020. aasta hommikust alates toimuks õpe e-õppe või muu distantsõppe
vormis ning õpilased ei puutuks füüsiliselt omavahel kokku.
Korraldus kehtib kuni nakkushaiguse leviku taandumiseni ning piirangud tunnistatakse kehtetuks
niipea, kui see on õpilaste elu ja tervise ohutust arvestades võimalik. Õigusselguse tagamiseks
kehtib korraldus esialgselt kuni 10. jaanuarini 2021. aastal, kuid Terviseamet hindab selle
kehtetuks tunnistamise või pikendamise vajadust jooksvalt.
Vaidlustamisviide. Kui isik leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on
rikutud tema õigusi või vabadusi, siis võib ta esitada 30 päeva jooksul vaide Terviseameti kaudu
1
https://www.hm.ee/sites/default/files/distantsoppe_korralduse_juhis.pdf.
3/4
Sotsiaalministeeriumile või kaebuse halduskohtule. Vaie tuleb esitada aadressil Paldiski mnt 81,
10617 Tallinn või e-postiga
[email protected]. Kaebus tuleb esitada Tallinna Halduskohtule
aadressil Pärnu mnt 7, 10141 Tallinn, e-postiga
[email protected] või e-toimiku
kaudu. Korralduse vaidlustamisel tuleb arvestada, et HOS § 14 lõike 43 kohaselt ei kohaldata sama
paragrahvi lõikes 41 nimetatud korraldusele haldusmenetluse seadust.
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Lanno
peadirektor
4/4