Saatja: Teet Torgo <
[email protected]>
Saadetud: 02.10.2020 14:44
Adressaat: <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>; <
[email protected]>; SM Info <
[email protected]>
Teema: ERHL avalik pöördumine
Manused: EHRL avalik pöördumine ja õiendus, 2. okt 2020.asice
Lugupeetavad!
Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL avaliku pöördumise ja õienduse täna Õhtulehe
arvamusartiklis ilmunud valeandmetega seoses.
Lugupidamisega
Teet Torgo
tegevjuht
ERH
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Õhtuleht
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Eesti Proviisorite Koda
[email protected]
Eesti meediaettevõtete liit
[email protected]
Riigikogu sotsiaalkomisjon
[email protected]
[email protected]
Sotsiaalministeerium
[email protected]
2.10.2020
Avalik pöördumine ja õiendus – Õhtuleht ja Proviisorite Koda valetavad
Tänases Õhtulehes ilmutatud Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa
arvamusloo järjekordne vale paneb jahmuma.
Alles eile tuli hulgimüügiettevõttel õiendada eelmise eksitava infoga. Täna näeme, et ajalehes
püütakse otsese valega panna eksiarvamustele uut hagu alla. Ilmselt on nii Proviisorite Koja
kui Õhtulehe tegelik eesmärk vahendeid valimata kahjustada ravimite hulgimüüjaid. Unustatud
on ajakirjanduseetika baasnõue, et ebatäpse, moonutatud või eksitava informatsiooni ilmumist
ei tohi ajakirjandusorganisatsioon lubada.
Karin Alamaa-Aas väidab, et Eestis on ravimite hulgilao lubatud juurdehindlus üle 12,78 eurot
maksval ravimipakil 3% ehk 5000-eurose ravimi puhul 150 eurot. Et keegi riisuvat kusagilt
koort.
See on sõnaselge vale. Iga ravimi müügil hulgimüügis keelab seadus juurdehindlusel
ületada 6.39.- euro piiri ühe pakendi kohta. See on maksimum, mis kehtib ka kõige
kallimatele ravimitele, olgu selle hind 50, 1000, 5000 või ka 2 000 000 eurot. Eurodesse
ümberpanduna on see ikka veel seesama 100 eesti kroonine lagi, mille riik hulgimüüjate jaoks
15 aastat tagasi 2005. aastal kehtestas. Oluline on ka märkida, et tegelikult on apteekide
juurdehindluste keskmine tase oluliselt kõrgem kui hulgimüüjatel: sotsiaalministeeriumi poolt
2019 koostatud analüüsi põhjal on hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus 4.11%, aga
apteekide puhul 13.44%.
Võiks ju eeldada, et apteegisektorit esindav organisatsioon ja tema arvamusi avaldav meedia
vaevuks vähemalt kõige elementaarsemaks faktikontrolliks, enne kui paiskab avalikkuse ette
otseseid valeandmeid ning sellele ehitatud emotsionaalseid tühiväiteid. Kurb on see, et
Alamaa-Aas kahjustab oma avalike väljaütlemiste ja tegevusega kogu Eesti proviisorkonna
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
mainet, kuigi tema juhitav Proviisorite Koda esindab kõigest umbes 10% Eesti
tegevproviisoritest.
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit oma liikmetega esindab kolmveerandit Eesti ravimite
hulgimüügiturust. Me oleme osalenud ja panustame ka edaspidi kõigis mõistlikes aruteludes,
mis aitavad Eesti ravimimaailma edasi viia ning tuua vajamineva ravimi patsiendile lähemale.
Patsiendi tervis peaks olema kõigi ravimivaldkonna esindajate tegevust juhtiv mõte. Olgu siis
tegemist ravimitootjate, hulgimüüjate, apteekide või ravimeid patsiendile manustavate
tervishoiuteenuse osutajatega.
Kui aga mõne osapoole kontrollimatu päevapoliitiline sensatsioonihimu liidus meedia
kõmujanuga ei kohku tagasi isegi otsese faktivale ees, siis ei saa nende avaldused olla
usaldusväärsed. Parafraseerides Proviisorite Koja esinaist pr Alamaa-Aasa ennast, siis mis
koort ta siin riisutakse?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Teet Torgo
tegevdirektor
Lisa:
Õhtuleht, 2.10.2020, „Apteegireformi tulihingeline toetaja: reformi õnnestumine nõuab
riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel“ – Õhtulehe veebis avaldatud artikli
algtekst.
Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401
10/2/2020 APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel | Õhtuleht
ÕHTULEHT | ARVAMUS
APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine
nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel (1)
Karin Alamaa-Aas, proviisorite koja esinaine, täna, 10:30
Karin Alamaa-Aas Foto: Raul Mee / Scanpix
TELLIJALE Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit.
Eesti proviisorite koda ja selle esinaine Karin Alamaa on olnud apteegireformi üks
agaramaid eestkõnelejaid. Oma arvamusloos kirjeldab ta, kuidas apteegireformiga
võttis Eesti suuna patsiendikeskse apteegiteenuse poole, kus valdkonna tulevikku
saavad ravimite hulgimüüjate asemel suunata apteekrid. Alamaa hinnangul pole
reform siiski veel soovitud tulemusteni jõudnud ning riigil tuleb jälgida, et
hulgimüüjad ei püüaks mööda kõveraid teid apteeke enda mõju all hoida.
1. aprillil jõudis koroonakriisi varjus lõpule viis aastat kestnud apteegireform. Kuigi
ravimite hulgimüüjad ja rida poliitikuid ähvardasid apteekide mass-sulgemise ja
https://www.ohtuleht.ee/1013660/apteegireformi-tulihingeline-toetaja-reformi-onnestumine-nouab-riigiametite-joulisemat-tegevust-hulgimuujate-ohjamisel?prin… 1/3
10/2/2020 APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel | Õhtuleht
vanainimeste südamerohuta jäämisega, siis läksime proviisorapteekide süsteemile üle ilma
ühegi tõsise tõrketa. Ainus sulgemine oli 17. detsembril, kui hulgimüüjad panid
ettehoiatuseta kinni endale kuuluvad ketiapteegid. Patsientidel olid ravimid sel päeval
üksnes seetõttu, et meil oli üle Eesti sadakond sõltumatutele proviisoritele kuuluvat
apteeki.
Kelle sõna maksab apteegis?
Alates 1. aprillist kuuluvad kõik apteegid proviisoritele, sest reformiga lahutati ravimite
jae- ja hulgimüük. Apteegid peavad olema vabad oma hindade ja sortimendi kujundamisel.
Kas kõik varem hulgimüüjatele kuulunud apteegid on varasema omaniku mõjust vabad?
See on pigem ebatõenäoline.
Seega ei saa kindlasti öelda, et apteegireform oleks lõppenud 1. aprilliga. Apteekide lõplik
iseseisvumine võtab ilmselt päris mitu aastat, sest ravimite hulgilaod püüavad päris
kindlasti oma mõjujõudu säilitada. Muidugi tahaks kõike kohe, kuid ilmselt ei õnnestu
ravimite hulgimüüjate mõju kaotamine päevapealt, kuid oluline on siinkohal riigi roll
mõjude kontrollimisel.
Seega tabas Õhtuleht oma põhjalikus uurimuses üsna täpselt apteegisüsteemi ja -reformi
järgmise etapi põhilist kitsaskohta – ravimite hulgimüüjate jätkuvat mõju apteekide üle.
Seaduse järgi ei tohiks seda enam olla, kuid märgid ometi viitavad sellele.
Koore riisub hulgimüük
Apteegireformi lõpuga 1. aprillil toimus suur samm paremuse poole – apteekrite
iseseisvusel on nüüd seaduse kaitse. Apteegi omanikuks saab olla vaid erialainimene ja
eesmärk on olla inimese lihtsama tervisemure korral esimene abistaja. Mitte ravimite
hulgimüüjate kauba jaotuspunkt, mille poole viimaste aastate arengud üha suunasid.
Küll on probleem apteekrite majanduslik iseseisvus, mille toel järjest paremat
apteegiteenust pakkuda. Õigemini asjaolu, et ravimite hulgiladu võtab ravimite müügilt
endiselt koore samas kui apteekritelt ootab patsient paremaid hindu.
Toon näite, miks ilmselt enamikes apteekides rakendatakse maksimaalset juurdehindlust,
mis on muutmata juba üle 15 aasta. Näiteks üle 44,74€ maksva ravimi maksimaalne
juurdehindlus on fikeeritud 5 eurot ja 11 senti – see on ühesugune nii 50, 1000 kui ka 5000
eurot maksva ravimi puhul, kuigi ravimi käitlemisega kaasnev kulu võib olla oluliselt
suurem. Võrdluseks toon, et hulgilao lubatud juurdehindlus on üle 12,78 eurot maksval
ravimipakil 3% ehk 5000 eurose ravimi puhul 150 eurot. See on ilmselt ka põhjus, miks
https://www.ohtuleht.ee/1013660/apteegireformi-tulihingeline-toetaja-reformi-onnestumine-nouab-riigiametite-joulisemat-tegevust-hulgimuujate-ohjamisel?prin… 2/3
10/2/2020 APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel | Õhtuleht
püütakse hoida oma kaubamärgi all haiglates ja tervisekeskustes asuvaid apteeke – nende
kaudu müüaksegi enamasti kallimad ravimid. Hinnad võivad alaneda, või vähemalt
hinnatõus peatuda, kui konkurentsiamet ja ravimiamet võtavad eesmärgiks harutada lahti
sasipuntra ravimite hulgimüüjate ja tootjate vahel.
Mis on valitsev mõju apteegis?
Ravimite hulgimüüja valitsev mõju apteegi üle on seadusega keelatud. Selle tuvastamiseks
ja lõpetamiseks on antud nii ravimiametile kui ka konkurentsiametile piisav voli. Näiteks
võib ravimiamet osapooltelt kahtluse korral nõuda välja erinevaid lepinguid ja dokumente
vajadusel kuni panga väljavõteteni välja. Tõsi, kohtu- ja halduspraktika valitseva mõju
kohta on hetkel napp, kuid see on miski mis peaks nüüd tururegulaatorite kontrollimise
käigus hakkama tekkima. Ja vähemalt üks juhtum valitseva mõju sisustamise osas on
praegu juba ka Riigikohtus, kes peaks lähiajal valitseva mõju sisu ja kontrollikohustust
täpsustama.
Aga Eesti kohtupraktika puudumisel tasub vaadata Euroopa kohtulahendite poole. Nii on
Euroopa Kohus lugenud valitsevaks mõjuks ka olukorda, kus näiteks ettevõtja
kaubandusstateegiat mõjutab otsustavalt isik, kes pole enamusomanik. Selle alla käib
näiteks juhtum, kus üks ettevõtja mõjutab teise ettevõtja olulisi juhtimisotsuseid (näiteks
juhatuse liikmete ametisse nimetamine, üldise poliitika ja visiooni kujundamine, äriplaani
koostamine, ettevõtte vara käsutamine ning laenu, tööjõu või õigusabi pakkumine). Samuti
tuleks valitseva mõju hindamisel arvesse võtta kõiki õiguslikke, majanduslikke ja
organisatsioonilisi seoseid, sh hinnapoliitikat, tootmis- ja turustustegevust,
müügieesmärke, marginaale, rahavoogusid, laoseisu ja turundustegevuse kujundamist.
Loodan tõesti, et riigiasutused hakkavad senisest tähelepanelikult hoolitsema
apteegisektoris keelatud võtete kasutamise lõpetamise ja valitseva mõju tuvastamise eest.
Nii hakkaks toimima ka terve konkurents.
Lõpetuseks kutsun üles ka apteekreid selga sirgu lööma. Ravimite hulgimüüjate valitseva
mõju alla sattumise vältimiseks on üht-teist võimalik ära teha ka meil enestel ja vältida
liigselt piiravaid kokkuleppeid ravimite hulgimüüjatega. Seaduse rikkumise korral
vastutavad ju mõlemad.
https://www.ohtuleht.ee/1013660/apteegireformi-tulihingeline-toetaja-reformi-onnestumine-nouab-riigiametite-joulisemat-tegevust-hulgimuujate-ohjamisel?prin… 3/3