dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 2. oktoober 2020
Viit
5.2-7/2876-1
Registreeritud
2. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Ravimihulgimüüjate Liit
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)
Lahendamise tähtaeg
1. november 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf263 KB
  • 📎EHRL avalik pöördumine ja õiendus, 2. okt 2020.asice278 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Teet Torgo <[email protected]> Saadetud: 02.10.2020 14:44 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]>; SM Info <[email protected]> Teema: ERHL avalik pöördumine Manused: EHRL avalik pöördumine ja õiendus, 2. okt 2020.asice Lugupeetavad! Saadan Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu (ERHL avaliku pöördumise ja õienduse täna Õhtulehe arvamusartiklis ilmunud valeandmetega seoses. Lugupidamisega Teet Torgo tegevjuht ERH Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Õhtuleht [email protected] [email protected] [email protected] Eesti Proviisorite Koda [email protected] Eesti meediaettevõtete liit [email protected] Riigikogu sotsiaalkomisjon [email protected] [email protected] Sotsiaalministeerium [email protected] 2.10.2020 Avalik pöördumine ja õiendus – Õhtuleht ja Proviisorite Koda valetavad Tänases Õhtulehes ilmutatud Proviisorite Koja juhatuse esimehe Karin Alamaa-Aasa arvamusloo järjekordne vale paneb jahmuma. Alles eile tuli hulgimüügiettevõttel õiendada eelmise eksitava infoga. Täna näeme, et ajalehes püütakse otsese valega panna eksiarvamustele uut hagu alla. Ilmselt on nii Proviisorite Koja kui Õhtulehe tegelik eesmärk vahendeid valimata kahjustada ravimite hulgimüüjaid. Unustatud on ajakirjanduseetika baasnõue, et ebatäpse, moonutatud või eksitava informatsiooni ilmumist ei tohi ajakirjandusorganisatsioon lubada. Karin Alamaa-Aas väidab, et Eestis on ravimite hulgilao lubatud juurdehindlus üle 12,78 eurot maksval ravimipakil 3% ehk 5000-eurose ravimi puhul 150 eurot. Et keegi riisuvat kusagilt koort. See on sõnaselge vale. Iga ravimi müügil hulgimüügis keelab seadus juurdehindlusel ületada 6.39.- euro piiri ühe pakendi kohta. See on maksimum, mis kehtib ka kõige kallimatele ravimitele, olgu selle hind 50, 1000, 5000 või ka 2 000 000 eurot. Eurodesse ümberpanduna on see ikka veel seesama 100 eesti kroonine lagi, mille riik hulgimüüjate jaoks 15 aastat tagasi 2005. aastal kehtestas. Oluline on ka märkida, et tegelikult on apteekide juurdehindluste keskmine tase oluliselt kõrgem kui hulgimüüjatel: sotsiaalministeeriumi poolt 2019 koostatud analüüsi põhjal on hulgimüügi kaalutud keskmine juurdehindlus 4.11%, aga apteekide puhul 13.44%. Võiks ju eeldada, et apteegisektorit esindav organisatsioon ja tema arvamusi avaldav meedia vaevuks vähemalt kõige elementaarsemaks faktikontrolliks, enne kui paiskab avalikkuse ette otseseid valeandmeid ning sellele ehitatud emotsionaalseid tühiväiteid. Kurb on see, et Alamaa-Aas kahjustab oma avalike väljaütlemiste ja tegevusega kogu Eesti proviisorkonna Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 Eesti Ravimihulgimüüjate Liit mainet, kuigi tema juhitav Proviisorite Koda esindab kõigest umbes 10% Eesti tegevproviisoritest. Eesti Ravimihulgimüüjate Liit oma liikmetega esindab kolmveerandit Eesti ravimite hulgimüügiturust. Me oleme osalenud ja panustame ka edaspidi kõigis mõistlikes aruteludes, mis aitavad Eesti ravimimaailma edasi viia ning tuua vajamineva ravimi patsiendile lähemale. Patsiendi tervis peaks olema kõigi ravimivaldkonna esindajate tegevust juhtiv mõte. Olgu siis tegemist ravimitootjate, hulgimüüjate, apteekide või ravimeid patsiendile manustavate tervishoiuteenuse osutajatega. Kui aga mõne osapoole kontrollimatu päevapoliitiline sensatsioonihimu liidus meedia kõmujanuga ei kohku tagasi isegi otsese faktivale ees, siis ei saa nende avaldused olla usaldusväärsed. Parafraseerides Proviisorite Koja esinaist pr Alamaa-Aasa ennast, siis mis koort ta siin riisutakse? Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Teet Torgo tegevdirektor Lisa: Õhtuleht, 2.10.2020, „Apteegireformi tulihingeline toetaja: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel“ – Õhtulehe veebis avaldatud artikli algtekst. Vae tn 16, Laagri alevik, Saue vald, Harju maakond, 76401 10/2/2020 APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel | Õhtuleht ÕHTULEHT | ARVAMUS APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel (1) Karin Alamaa-Aas, proviisorite koja esinaine, täna, 10:30 Karin Alamaa-Aas Foto: Raul Mee / Scanpix TELLIJALE Aitäh! Sinu digitellimus on aktiivne. Loed tasulist artiklit. Eesti proviisorite koda ja selle esinaine Karin Alamaa on olnud apteegireformi üks agaramaid eestkõnelejaid. Oma arvamusloos kirjeldab ta, kuidas apteegireformiga võttis Eesti suuna patsiendikeskse apteegiteenuse poole, kus valdkonna tulevikku saavad ravimite hulgimüüjate asemel suunata apteekrid. Alamaa hinnangul pole reform siiski veel soovitud tulemusteni jõudnud ning riigil tuleb jälgida, et hulgimüüjad ei püüaks mööda kõveraid teid apteeke enda mõju all hoida. 1. aprillil jõudis koroonakriisi varjus lõpule viis aastat kestnud apteegireform. Kuigi ravimite hulgimüüjad ja rida poliitikuid ähvardasid apteekide mass-sulgemise ja https://www.ohtuleht.ee/1013660/apteegireformi-tulihingeline-toetaja-reformi-onnestumine-nouab-riigiametite-joulisemat-tegevust-hulgimuujate-ohjamisel?prin… 1/3 10/2/2020 APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel | Õhtuleht vanainimeste südamerohuta jäämisega, siis läksime proviisorapteekide süsteemile üle ilma ühegi tõsise tõrketa. Ainus sulgemine oli 17. detsembril, kui hulgimüüjad panid ettehoiatuseta kinni endale kuuluvad ketiapteegid. Patsientidel olid ravimid sel päeval üksnes seetõttu, et meil oli üle Eesti sadakond sõltumatutele proviisoritele kuuluvat apteeki. Kelle sõna maksab apteegis? Alates 1. aprillist kuuluvad kõik apteegid proviisoritele, sest reformiga lahutati ravimite jae- ja hulgimüük. Apteegid peavad olema vabad oma hindade ja sortimendi kujundamisel. Kas kõik varem hulgimüüjatele kuulunud apteegid on varasema omaniku mõjust vabad? See on pigem ebatõenäoline. Seega ei saa kindlasti öelda, et apteegireform oleks lõppenud 1. aprilliga. Apteekide lõplik iseseisvumine võtab ilmselt päris mitu aastat, sest ravimite hulgilaod püüavad päris kindlasti oma mõjujõudu säilitada. Muidugi tahaks kõike kohe, kuid ilmselt ei õnnestu ravimite hulgimüüjate mõju kaotamine päevapealt, kuid oluline on siinkohal riigi roll mõjude kontrollimisel. Seega tabas Õhtuleht oma põhjalikus uurimuses üsna täpselt apteegisüsteemi ja -reformi järgmise etapi põhilist kitsaskohta – ravimite hulgimüüjate jätkuvat mõju apteekide üle. Seaduse järgi ei tohiks seda enam olla, kuid märgid ometi viitavad sellele. Koore riisub hulgimüük Apteegireformi lõpuga 1. aprillil toimus suur samm paremuse poole – apteekrite iseseisvusel on nüüd seaduse kaitse. Apteegi omanikuks saab olla vaid erialainimene ja eesmärk on olla inimese lihtsama tervisemure korral esimene abistaja. Mitte ravimite hulgimüüjate kauba jaotuspunkt, mille poole viimaste aastate arengud üha suunasid. Küll on probleem apteekrite majanduslik iseseisvus, mille toel järjest paremat apteegiteenust pakkuda. Õigemini asjaolu, et ravimite hulgiladu võtab ravimite müügilt endiselt koore samas kui apteekritelt ootab patsient paremaid hindu. Toon näite, miks ilmselt enamikes apteekides rakendatakse maksimaalset juurdehindlust, mis on muutmata juba üle 15 aasta. Näiteks üle 44,74€ maksva ravimi maksimaalne juurdehindlus on fikeeritud 5 eurot ja 11 senti – see on ühesugune nii 50, 1000 kui ka 5000 eurot maksva ravimi puhul, kuigi ravimi käitlemisega kaasnev kulu võib olla oluliselt suurem. Võrdluseks toon, et hulgilao lubatud juurdehindlus on üle 12,78 eurot maksval ravimipakil 3% ehk 5000 eurose ravimi puhul 150 eurot. See on ilmselt ka põhjus, miks https://www.ohtuleht.ee/1013660/apteegireformi-tulihingeline-toetaja-reformi-onnestumine-nouab-riigiametite-joulisemat-tegevust-hulgimuujate-ohjamisel?prin… 2/3 10/2/2020 APTEEGIREFORMI TULIHINGELINE TOETAJA: reformi õnnestumine nõuab riigiametite jõulisemat tegevust hulgimüüjate ohjamisel | Õhtuleht püütakse hoida oma kaubamärgi all haiglates ja tervisekeskustes asuvaid apteeke – nende kaudu müüaksegi enamasti kallimad ravimid. Hinnad võivad alaneda, või vähemalt hinnatõus peatuda, kui konkurentsiamet ja ravimiamet võtavad eesmärgiks harutada lahti sasipuntra ravimite hulgimüüjate ja tootjate vahel. Mis on valitsev mõju apteegis? Ravimite hulgimüüja valitsev mõju apteegi üle on seadusega keelatud. Selle tuvastamiseks ja lõpetamiseks on antud nii ravimiametile kui ka konkurentsiametile piisav voli. Näiteks võib ravimiamet osapooltelt kahtluse korral nõuda välja erinevaid lepinguid ja dokumente vajadusel kuni panga väljavõteteni välja. Tõsi, kohtu- ja halduspraktika valitseva mõju kohta on hetkel napp, kuid see on miski mis peaks nüüd tururegulaatorite kontrollimise käigus hakkama tekkima. Ja vähemalt üks juhtum valitseva mõju sisustamise osas on praegu juba ka Riigikohtus, kes peaks lähiajal valitseva mõju sisu ja kontrollikohustust täpsustama. Aga Eesti kohtupraktika puudumisel tasub vaadata Euroopa kohtulahendite poole. Nii on Euroopa Kohus lugenud valitsevaks mõjuks ka olukorda, kus näiteks ettevõtja kaubandusstateegiat mõjutab otsustavalt isik, kes pole enamusomanik. Selle alla käib näiteks juhtum, kus üks ettevõtja mõjutab teise ettevõtja olulisi juhtimisotsuseid (näiteks juhatuse liikmete ametisse nimetamine, üldise poliitika ja visiooni kujundamine, äriplaani koostamine, ettevõtte vara käsutamine ning laenu, tööjõu või õigusabi pakkumine). Samuti tuleks valitseva mõju hindamisel arvesse võtta kõiki õiguslikke, majanduslikke ja organisatsioonilisi seoseid, sh hinnapoliitikat, tootmis- ja turustustegevust, müügieesmärke, marginaale, rahavoogusid, laoseisu ja turundustegevuse kujundamist. Loodan tõesti, et riigiasutused hakkavad senisest tähelepanelikult hoolitsema apteegisektoris keelatud võtete kasutamise lõpetamise ja valitseva mõju tuvastamise eest. Nii hakkaks toimima ka terve konkurents. Lõpetuseks kutsun üles ka apteekreid selga sirgu lööma. Ravimite hulgimüüjate valitseva mõju alla sattumise vältimiseks on üht-teist võimalik ära teha ka meil enestel ja vältida liigselt piiravaid kokkuleppeid ravimite hulgimüüjatega. Seaduse rikkumise korral vastutavad ju mõlemad. https://www.ohtuleht.ee/1013660/apteegireformi-tulihingeline-toetaja-reformi-onnestumine-nouab-riigiametite-joulisemat-tegevust-hulgimuujate-ohjamisel?prin… 3/3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel