dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 1. oktoober 2020
Viit
1.8-2/1219-1
Registreeritud
1. oktoober 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
1.8 Finantsplaneerimine ja raamatupidamisarvestus
Sari
1.8-2 Lepingud (töövõtt ja käsundus juriidiliste isikutega, koostöölepe kulude hüvitamiseks, haldus, liising, üür-rent, kindlustus, müük, litsentsid, ost, varaline vastutus, varakasutus, andmevahetus) koos aktidega
Toimik
1.8-2/2021
Vastutaja
Marion Pajumets (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Analüüsi ja statistika osakond)

Failid

  • 📎1.8-21219-1 01.10.2020 Muu leping (1).asice358 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEPINGU NR 1.8-2/1219-1 ERITINGIMUSED Eesti Vabariik, Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Marika Priske (edaspidi nimetatud „tellija“) ja SA Poliitikauuringute Keskus Praxis, registrikood 90005952, asukoht Tallinn, Tartu mnt 50, 10115, keda esindab Tarmo Jüristo (edaspidi nimetatud “töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „pooled“ ja eraldi „pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt artiklikogumikku „Teel tasakaalustatud ühiskonda III“ (1) lõppsõna artikli käsikirja kirjutamine, (2) soolise ja seksuaalse ahistamise lühiartikli kirjutamine ja (3) osalemine kogumiku populariseerimise tegevustes (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud Lisades 1 ja 2. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 31.12.2020. Tööde teostamise täpsem ajakava ja etappide tähtajad lepitakse poolte poolt eraldi kokku e-kirja teel. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 696 eurot koos käibemaksuga (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind tasutakse tellija volitatud esindaja kinnitatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel esitatud arve alusel pärast tööde teostamist. 3.3. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast. 4. Erisätted 4.1. Töövõtja kohustub tagama, et lepingu täitjaks (artiklite kirjutajaks) on Mari-Liis Sepper isiklikult. 5. Volitatud esindajad 5.1.Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Marju Raju, tel 6269 164, e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Mari-Liis Sepper, tel 640 8005, e-post [email protected]. 6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.2. Lisa 1 - Artikli koostamise juhised 6.3. Lisa 2 – Lühiartikli juhised 7. Muud sätted 7.2. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Sotsiaalministeeriumi kodulehel aadressil: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/sisekomm/toovotulepingu_uldtingimused.pdf. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on nende poolt eraldi läbi räägitud, need on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised. 7.3. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega. 7.4. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 626 9301 Tel: 640 8000 E-post: [email protected] E-post: [email protected] LISA 1 Artikli koostamise juhised Autor esitab 10 tööpäeva jooksul kuni 250 sõna pikkuse artikli visiooni, mis annab ülevaate käsitletavatest teemadest ning peamistest andmetest ja andmeallikatest. Toimetuse kolleegium annab visioonile tagasiside 10 tööpäeva jooksul, lähtudes kogumiku tervikvisioonist ja teemade kaetusest. Hiljemalt 6 nädalat peale tagasiside saamist esitab autor artikli toimetuskolleegiumiga kokkulepitud visioonist lähtuva käsikirja. Autoril on kirjutamisprotsessi jooksul võimalik konsulteerida kolleegiumi liikmetega, kui selleks vajadus tekib. Vajadusel saab autor ka toimetuskolleegiumi poolsed soovitused käsikirja viimistlemiseks. Artikli eeldatav pikkus on umbes 4000-5000 sõna, mille hulka kuuluvad ka tabelid ning joonised. Artikli mõistetavuse parandamiseks on soovitav kasutada illustreerivaid jooniseid ning andmete esitlemiseks tabeleid. Artikli käsikirjaga koos esitab autor kuni 200 sõna pikkuse lühikokkuvõtte, milles antakse ülevaade artikli sisust, sh käsitletud teemadest ja tehtud järeldustest. Lühikokkuvõte tõlgitakse ka vene keelde (tõlkimise korraldab SoM) ning see peab andma lugejale võimalikult selge ülevaate artiklist. Autoritel on soovi korral võimalik tõlge üle vaadata. Arvestades kogumiku sihtgruppe, peab artikli stiil järgima akadeemilise kirjutamise häid tavasid (loogiline ülesehitus, selge argumentatsioon, korrektne viitamine ning keelekasutus), kuid püüdlema võimalikult selge ja erialaseid teadmisi mitte nõudva keelekasutuse suunas, mis oleks arusaadav ka lugejale, kes pole antud eriala spetsialist (nt õpilased). Artikkel peaks keskenduma eeskätt Eesti olukorras relevantsete andmete sünteesile, mitte niivõrd välismaiste allikate ja autoriteetide tsiteerimisele. Vajadusel võib esile tuua rahvusvahelisi võrdlusandmeid (nt EL-i keskmise või lähiriikidega), kui need illustreerivad Eesti olukorda ja aitavad seda analüüsida, toetavad käsitletavate trendide valikut vms. Kus asjakohane, tuleks viidata Eestis viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutele. Kirjutamisel peaks silmas pidama kogumiku üldist suunitlust. Autoritelt oodatakse soouurimuslikku lähenemist, mitte pelgalt viiteid naisi ja mehi puudutavatele andmetele. Naiste ja meeste olukorda tuleb käsitleda koosmõjus olevaina. Samuti tuleb arvestada maksimaalselt teiste oluliste intersektsionaalsete tunnustega (rahvus, vanus, sotsiaal-majanduslik olukord, seksuaalsus, jne). Tabelid ja joonised nummerdatakse ning varustatakse pealkirjaga. Tekstis kasutatakse vajadusel lisainfo andmiseks joonealuseid märkusi. Viited kasutatud allikatele vormistatakse teksti siseste viidetena, järgides APA standardit. Erinevate allikate viitamise näiteid saab vaadata siit: https://apastyle.apa.org/style-grammar-guidelines/references/examples LISA 2 Lühiartikli koostamise juhised Autor esitab kolleegiumile e-kirja teel artikli visiooni, mis annab ülevaate käsitletavatest teemadest ning peamistest andmetest ja andmeallikatest. Toimetuse kolleegium annab visioonile tagasiside 10 tööpäeva jooksul, lähtudes kogumiku tervikvisioonist ja teemade kaetusest. Hiljemalt 3 nädalat peale tagasiside saamist esitab autor artikli toimetuskolleegiumiga kokkulepitud visioonist lähtuva käsikirja. Autoril on kirjutamisprotsessi jooksul võimalik konsulteerida kolleegiumi liikmetega, kui selleks vajadus tekib. Artikli eeldatav pikkus on umbes 600-1000 sõna, lühiartikli formaat ei sisalda jooniseid ega tabeleid. Artikli käsikirjaga koos esitab autor kuni 100 sõna pikkuse lühikokkuvõtte, milles antakse ülevaade artikli sisust. Lühikokkuvõte tõlgitakse ka vene keelde (tõlkimise korraldab SoM) ning see peab andma lugejale võimalikult selge ülevaate artiklist. Autoritel on soovi korral võimalik tõlge üle vaadata. Arvestades kogumiku sihtgruppe, peab artikli stiil järgima akadeemilise kirjutamise häid tavasid (loogiline ülesehitus, selge argumentatsioon, korrektne viitamine ning keelekasutus), kuid püüdlema võimalikult selge ja erialaseid teadmisi mitte nõudva keelekasutuse suunas, mis oleks arusaadav ka lugejale, kes pole antud eriala spetsialist (nt õpilased). Artikkel peaks keskenduma eeskätt Eesti olukorras relevantsete andmete sünteesile, mitte niivõrd välismaiste allikate ja autoriteetide tsiteerimisele. Vajadusel võib esile tuua rahvusvahelisi võrdlusandmeid (nt EL-i keskmise või lähiriikidega), kui need illustreerivad Eesti olukorda ja aitavad seda analüüsida, toetavad käsitletavate trendide valikut vms. Võimalusel võiks viidata Eestis viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringutele. Kirjutamisel peaks silmas pidama kogumiku üldist suunitlust. Autoritelt oodatakse soouurimuslikku lähenemist, mitte pelgalt viiteid naisi ja mehi puudutavatele andmetele. Naiste ja meeste olukorda tuleb käsitleda koosmõjus olevaina. Samuti tuleb arvestada võimaluse piires teiste oluliste intersektsionaalsete tunnustega (rahvus, vanus, sotsiaal-majanduslik olukord, seksuaalsus, jne). Viited kasutatud allikatele vormistatakse teksti siseste viidetena, järgides APA standardit. Erinevate allikate viitamise näiteid saab vaadata siit: https://apastyle.apa.org/style-grammar- guidelines/references/examples
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel