TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1235-1
Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida
esindab sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske
ja
Civitta Eesti AS (edaspidi töövõtja), registrikood 11092241, asukoht Riia 24A, Tartu 51010, mida
esindab volituse alusel Triin Andresson
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihankes „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs
üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)” (viitenumber 223839)
(edaspidi riigihange).
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel
lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1- Andmetöötluse leping;
1.3.2. Lisa 2- Tehniline kirjeldus.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja viib läbi võrdleva analüüsi praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (v.a.
ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ning isikukeskse erihoolekande
teenusmudeli maksumuste kohta (edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja
pakkumuses.
2.3. Töö rahastatakse ESF meetme 3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine, projekti
TAT 3.1.1. “Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise
soodustamine“ vahenditest.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 38100
eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus
sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud
arve alusel:
3.3.1. I etapi ehk vaheraporti üleandmise järgselt 40% lepingu hinnast;
3.3.2. III etapi ehk lõppraporti üleandmise järgselt 60% lepingu hinnast.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 223839.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile,
kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-
arvete operaatorile edastamiseks.
1
3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on
vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud
müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus
tellija volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Tööd teostatakse alates lepingu sõlmimisest kuni kaheksa kuu jooksul.
4.2. Kui lepingu täitmiseks on vajalik kolmanda osapoole luba, kinnitus vm ning selle saamine on
viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel
õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste
tähtaega selle aja võrra pikendada.
4.2.1. Kui kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö või mõne töö osa
teostamine lepingus nimetatud tingimustel, on tellijal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt kui
tegevuste edasine jätkamine ei ole enam võimalik.
4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, kohtumised
jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks
vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama.
4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja
esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema
vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides
sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka.
4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele.
4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle
eelnevalt tellijatega kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema
tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja
kogemusega isikud.
4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja
esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu
suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema
kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu
täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud
ülesannete täitmisse.
4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused
ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või
vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.9. Tellija edastab hiljemalt avakoosolekul kokku lepitud kuupäevaks ning vormis töövõtjale töö
teostamiseks vajalikud andmemahud.
4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes.
4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle
kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad
takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
2
4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste
sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata
jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.12.2. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes
kolmandate isikute koostatud andmetele, on ta kohustatud kontrollima nende sobivust ja
vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata
jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.13. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima töö rahastaja tingimusi tulenevalt perioodi
2014–2020 struktuuritoetuse seaduses § 25 sätestatust (sh vormistamisele ja sümboolikale).
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides esitatud ajakavale etappide kaupa:
5.1.1. I etapp 4 kuud pärast lepingu sõlmimist- vaheraporti esitamine;
5.1.2. II etapp 5 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti mustandi esitamine;
5.1.3. III etapp 6 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti esitamine;
5.1.4. IV etapp 2 kuud pärast lõppraporti kinnitamist- analüüsitulemuste tutvustamine.
5.2. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või
probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti
aadressile.
5.2.1. Tellijal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö
nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise
metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade täpsustamiseks ning
täiendava analüüsi läbiviimiseks.
5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei
esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel
teeb lõpliku otsuse tellija.
5.3. Töövõtja esitab vastava etapi valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub
üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud töö
vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule.
5.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja
pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni
ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija
määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui
sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui
töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal
ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija
poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes või andmetes ning töövõtja oli
tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks
ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest
keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale
ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud
töövõtja kanda.
6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
3
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud,
töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama
rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on
võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga
rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta
lepingutingimustele.
6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud
tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05%
lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd
puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal
õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.6. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda
tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu
hinnast.
6.8. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmisega on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast.
6.9. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4.
nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast
ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.10. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid
saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse
oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus
töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva
summaga.
6.12. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.13. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
6.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab
vääramatu jõuna.
6.13.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus
sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.13.2. Punktis 6.13. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva
seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid.
Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste
esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik
tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva
olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud,
mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste
autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt
üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste
4
kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste
loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi
õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma
äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul
peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija
töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist
töö tulemitelt.
7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade
avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu
punktis 4.13 sätestatud nõudeid.
7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele
isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema
edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti
poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga
on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on
saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest
on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide,
saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes:
8.4.1. Tellija esindaja on Elen Preimann, telefon 626 9246, e-post
[email protected]. Tellija
volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes,
v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise
või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja esindaja on Triin Andresson , telefon 5130710, e-post
[email protected].
8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid
muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni
loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud
kontaktandmetel.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku
kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on
seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama.
5
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või
kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist.
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides
sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal
puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab
töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 1 kuu.
10.4. Kui lepingu täitmise ajal COVID-19 viiruse puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud
inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu
võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta tööde teostamise
aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Töövõtja esitab aja- ja
tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab
põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal
läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia
alternatiivsete meetoditega.
10.4.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks
tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid
tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest
neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
10.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud
piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul
pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta
sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta
see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju Maakohtule.
6
Tehniline kirjeldus
Riigihange „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele
teenusmudelile (Sotsiaalministeerium).
TAUSTAINFO/ Analüüsi probleemistik
Psüühikahäiretega inimeste arv kasvab. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel
ca 24-26 tuhat1 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00-F99). Kui vaadata
psüühikahäiret puude kontekstis, siis oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas psüühikahäire
või vaimupuude liigiga inimesi 31.12.2019 seisuga 28 311. Kui tuua siia juurde ka liitpuude koosseisus
olev psüühikahäire ja vaimupuue, siis oli psüühikahäirega ja/või vaimupuudega inimesi, kellel võivad
nimetatud puudeliigid esineda ka liitpuude koosseisus, 2019. aasta lõpus 44 2092. Puude kontekstis on
psüühilise erivajadusega isikute arvu kasv viimaste aastate põhjal olnud ca 5% aastas.
Kuigi psüühikahäiretega inimeste arv kasvab, siis osutati erinevaid erihoolekandeteenuseid
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) andmetel riigieelarvelistel kohtadel 2019. aasta lõpus vaid 5776
inimesele3 ja erihoolekandeteenuste järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oli SKA andmetel 2019.
aasta lõpu seisuga 1812 inimest4.
Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga
psüühilise erivajadusega täisealistele isikutele, kes oma tervislikust seisundist tulenevate
tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust
igapäevaelus osalemiseks ning igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel.
Erihoolekandeteenuseid kasutades saab inimene lisaks kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust.
Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalteenus, mis on mõeldud nende keeruliste juhtude toetamiseks,
kus on vaja mitmete spetsialistide (nt logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog) abi, et inimene ja tema
lähedased saaksid õppida, kuidas erivajadusega igapäevaselt hakkama saada. Teenuse osutamist
korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Edaspidi peetakse siin dokumendis erihoolekandeteenuste
osutamise mudelist rääkides silmas nii erihoolekandeteenuseid kui sotsiaalse rehabilitatsiooni
teenuseid.
Praeguse erihoolekande- ja rehabilitatsioonisüsteemi ülesehituse puhul on küsimus kahe süsteemi
pidamise efektiivsuses ja rahastamise läbipaistvuses. Mõlemal valdkonnal on eelarves küll oma
eelarverida, ent kuna erihoolekandeteenuse kasutajatel on õigus samal ajal kasutada ka
rehabilitatsiooniteenuseid, on administratiivselt keeruline hinnata ühe või teise valdkonna
finantseerimise tulemuslikkust.
Erihoolekande arengukava toob välja, et erihoolekandeteenuseid võiks vajada hinnanguliselt mingis
eluetapis veel ca 13 000 inimest, kuigi tänane baasrahastus ei võimalda teenust pakkuda isegi 7 500
inimesele (tänased teenuse saajad ja järjekorras olijad), kes on selleks taotluse esitanud.
1
Tervise Arengu Instituut, 2020. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi.
Kättesaadav:
http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/table
/tableViewLayout2/?rxid=d3c89e01-0247-476c-a8dd-
19b4aaa1c259http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired
/?tablelist=true&rxid=5d380695-8567-4c0e-8b0a-c988c714b513 Viimati kuvatud 22.05.20.
2
Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused.
3
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
4
Sotsiaalkindlustusamet, 2020.
Seega on paljud neist inimestest, kes erihoolekandeteenuseid täna vajavad, oma kodudes ning
paljudes peredes on hoolduskoormuse tõttu vähemalt üks pereliige tööturult eemal. 2017. aasta
Statistikaameti Eesti Tööjõu-uuringu andmetel oli 13 500 15-74-aastase inimese, sh umbes 20% mehed
ja umbes 80% naised, mitteaktiivsuse põhjuseks vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest5.
Lisaks oli Tööjõu-uuringu kohaselt 5 384 inimese osaajatöö põhjuseks vajadus hoolitseda laste või
hooldamist vajavate täiskasvanute eest6.
Euroopa Komisjon võttis 2014. aastal üheks oma peamiseks prioriteediks erihoolekande
kogukonnapõhisuse rakendamise, mis oli aluseks Eesti erihoolekande arengukavale 2014-20207.
Erihoolekande arengukava peamiseks eesmärgiks on toetada erihoolekandeteenuste osutamist
kogukonnapõhiselt ja lähtuda teenuse arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Tallinna
Ülikooli poolt läbi viidud analüüs ,,Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud
erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“8
kirjeldab deinstitutsionaliseerimist kui paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja
jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist, mille hulka kuulub mh ennetus, et
vältida inimeste vajadust institutsionaalse hooldussüsteemi järele.
Enamusele psüühilise erivajadusega inimestest, kes täna erihoolekandeteenuseid vajavad, osutatakse
Sotsiaalhoolekandeseaduses kirjeldatud erihoolekandeteenuseid riikliku teenusena läbi
Sotsiaalkindlustusameti (SKA). Vastavalt toetusvajaduse hindamise tulemusele leiab SKA
juhtumikorraldaja inimese sobiva teenuse ning suunab inimese teenusele tegevusluba omava
teenusepakkuja juurde, kelle juures on vaba koht. Võimalusel arvestatakse teenusepakkuja valikul
inimese sooviga. Kui sobivas piirkonnas teenusepakkujat, kellel oleks vaba teenusekoht, ei ole,
pannakse inimene teenuse järjekorda. Teenusepakkujatega on SKA-l sõlmitud teenuse osutamise
lepingud, tasumine toimub vastavalt esitatud arvetele. Igale teenusele on kehtestatud sotsiaalministri
määrusega ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest
makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ kuu-, ööpäeva- või päeva hind. Suunamine teenusele
tehakse maksimaalselt 5 aastaks. Teenuspakkujal on kohustus iga-aastaselt koostada inimesele
tegevusplaan ja seda vastavalt inimese vajaduste muutumisele üle vaadata.
Teenuste maksimaalsed maksumused ei kata teenuseosutajate sõnul kulusid. Et välja selgitada
teenuste pakkumise kulusid, alustas Sotsiaalkindlustusamet 2017. aastal erihoolekandeteenuste
kulumudeli koostamisega. Kuna erihoolekandeteenuste tegevused on kirjeldatud, siis oli võimalik
kõikide tegevuste kulud samuti kirjeldada. Esialgu kaardistas SKA ise suuremad ja olulisemad teenuste
komponendid ning nende mahud. Teenuseosutajatelt saadi sisend reaalsete kulude kohta.
Teenuseosutajate võimekus kulumudeli komponentide osas sisendit anda oli väga erinev – oli asutusi,
kes teadsid oma kulusid detailselt, kuid enamus siiski väga detailset ülevaadet ei omanud. Kulumudeli
loomisel võeti lisaks teenuseosutajate antud sisendile ka keskmisi turuhindu. Peale kulumudeli
valmimist on SKA seda täiendanud erinevate prognooside läbi. Näiteks on kulumudelisse lisatud
prognoos, millise loogikaga peaks erihoolekandeteenuste töötajate palgad tõusma
5
Statistikaamet, 2017. Eesti Tööjõu-uuring.
6
Statistikaamet, 2017. Eesti Tööjõu-uuring.
7
Erihoolekande arengukava 2014-2020: http://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014-
2020.pdf
8
Tallinna Ülikool ,,Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi
ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel’’:
https://www.sm.ee/sites/default/files/content-
editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf
Kulumudeli abil on valdkonda lisavahendite taotlemisel lihtsam selgitada, milliste komponentide
tarbeks ja kui palju lisavahendeid vaja on.
Heaolu arengukava 2016-20239 rakendusplaani järgi luuakse erihoolekandeteenustele uued
teenusesüsteemi alused kasutades teenusedisaini metoodikat. Tegevuse eesmärgiks on ümber
kujundada erihoolekandeteenused psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest
lähtuvalt, millega kaasneb kogu teenusesüsteemi parem sidusus ja paindlikum korraldus.
Sotsiaalkindlustusamet on koostöös lepingupartneri Trinidad Wiseman OÜ-ga alates 2017. aastast
tegelenud teenusedisainiga erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamiseks.
Teenusedisaini tööprotsessis töötasid Trinidad Wiseman OÜ disainerid koos Sotsiaalministeeriumi,
Sotsiaalkindlustusameti, erihoolekandeteenuse kasutajate ja nende esindajate ning
teenuseosutajatega välja uue isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli prototüübi.
Komponendipõhine teenusmudeli prototüüp käsitleb psüühikahäirega isikule abimeetmete osutamist
eluvaldkondade üleselt integreerides erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused isikut ja tema
lähedasi toetavaks terviklikuks plaaniks.
Aastatel 2017- 2018 piloteeritud ja edasi arendatud ning ja 2019- 2021 aastatel edasi piloteeritava
isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) eesmärk on paremini toetada sihtgrupi osalemist ja
kaasatust kogukonna tasandil, sh toetades võimetekohaselt tööhõives osalemist. Disaini tööprotsessi
tulemustele tuginedes on isikukeskse lähenemise puhul kõige otstarbekam hoida
erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele
kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks,
sh kaasneb võimalus paremini korraldada suhtlust teenuse pakkujatega, kes osutavad piirkonnas
vajalikke teenuskomponente.
Kui isikukeskse mudeli piloteerimine toob välja süsteemi korralduse vaatest need aspektid, mida peaks
võrreldes tänase olukorraga muutma, siis käesolev rahastamist puudutav analüüs aitaks mõista, milline
oleks isikukesksele mudelile ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga. Samuti, milline
on isikukeskse rahastamismudeli mõju võrreldes praeguse rahastamismudeliga tulevikuperspektiivi
arvestades, lähtudes sellest, et teenuste vajadus tulevikus kasvab. Ühtlasi annab see võimaluse teha
ettepanekuid isikukeskse rahastamismudeli täiendamiseks.
HANKE ESE
Hanke tulemusel viiakse läbi võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (v.a.
ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ning isikukeskse erihoolekande
teenusmudeli maksumuste kohta.
1. Hanke eesmärgid
1.1. Sotsiaalministeeriumi (edaspidi Tellija) eesmärgiks on leida partner, kellega koostöös töötatakse
välja mõjuanalüüsi täpne sisu.
1.2. Analüüsida, millised on praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (v.a. ööpäevaringne
erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rakendamise finantsilised (sh
korralduslikud) kulud, millised kulud on vajalikud tervikliku muudatuse elluviimiseks uue, isikukeskse
teenusmudeli rakendamisele ja millised on prognoositavad püsikulud, kui teenuseid osutatakse
muudetud süsteemi kohaselt.
1.3. Analüüsida, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade 10 aasta perspektiivis, võttes
aluseks möödunud 10 aasta andmed psühhiaatriliste haigusjuhtude levimuse ja psüühilise erivajaduse
9
Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023
tekkimise osas, isikukeskse teenusmudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu)
vaatest ning võrreldes neid praeguse erihoolekandeteenuste rahastamise põhimõtetega. Võimalusel
võrrelda praeguse mudeli jätkamise puhul rakendamise kulusid ka kulupõhiste hindadega. Lisaks
tehakse ettepanekuid isikukeskse teenusmudeli rahastamise mudeli täiendamiseks.
1.4. Lõppraporti valmimine.
2. Lepingupartneri tegevused:
2.1. Viib läbi võrdleva süsteemide maksumuse analüüsi: praeguse erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse
rehabilitatsiooni osutamise mudeli ja isikukeskse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli maksumus
erinevate komponentide lõikes, lähtudes terviksüsteemist ehk inimese esimesest kontaktist kuni
teenuse saamiseni k.a.
Lepingupartner võrdleb olemasoleva süsteemi kulusid ja ISTE süsteemi ülalpidamise kulusid, kui
vaadeldav periood on esimesest kontaktist sotsiaalkaitsesüsteemiga kuni süsteemi abimeetmete
kasutamise aja jooksul ühe kuu lõikes (nt personalikulud, administreerimiskulud, teenuse osutamise
kulud, ruumide halduskulud) ning toob välja, milliste komponentide poolest ja millistes summades
erineb praegune erihoolekandeteenuste osutamise mudel isikukeskse erihoolekande teenusmudelist;
Analüüsitavad mõlema teenusmudeli kulu-tulu andmed peavad olema võrreldavad, et näha
võimalikku kulude kokkuhoidu/suurenemist ning tulude vähenemist/kasvu. Analüüsis tuleb arvestada
kulude-tulude puhul ka selle kasutajate elukvaliteedi aspekti ning rakendamise kulutõhusust teenuste
eesmärgist lähtudes.
Analüüsis toob välja ka uuele teenusemudelile üleminekuga seotud kulud.
2.2. Prognoosib järgneva 10 aasta erihoolekandeteenuste vajaduse, võttes aluseks inimeste vanuse,
soo, diagnooside ja SKA poolt läbiviidud toetusvajaduse hindamise tulemuste proportsiooni. Arvestab
ka rahvastiku demograafiast tulenevaid muudatusi (nt linnastumine, ääremaastumine, vananemine)
ning prognoosib teenuste vajaduse piirkonniti.
2.3. Esitab koondatud andmete pinnalt iga-aastase mõlema mudeli rakendamise võrdleva eelarve
vajaduse prognoosi. Toob välja tänase mudeli põhimõtete rakendamise jätkamisel prognoositavad
rakendamise kulud ning uue teenusmudeli rakendamisel prognoositava eelarve vajaduse (aluseks on
kehtiva mudeli ja uue mudeli hinnakujundamise põhimõtted ja teadaolevad hinnad).
Praegu mudeli rakendamise osas prognoosib kulud kahes vaates- teenuste pakkumise jätkumine
praeguste maksimaalsete hindade tasemel vrs kulupõhiste hindadega.
Esitab ettepanekud erihoolekandeteenuste rahastamise skeemiks uue teenusemudeli rakendumise
korral.
3. Ajaraam:
Avakoosolek 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest.
I etapp 4 kuud pärast lepingu sõlmimist – vaheraporti esitamine.
Lepingupartner viib läbi võrdleva süsteemide maksumuse analüüsi: praeguse erihoolekandeteenuste
osutamise mudeli ja isikukeskse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli maksumus erinevate
komponentide lõikes, lähtudes terviksüsteemist ehk inimese esimesest kontaktist kuni teenuse
saamiseni k.a. Analüüsis toob lepingupartner välja ka uuele teenusemudelile üleminekuga seotud
kulud.
II etapp 5 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti mustandi esitamine (sisaldab vaheraporti ja
allpool toodud osade sünteesi).
Lepingupartner prognoosib järgneva 10 aasta erihoolekandeteenuste vajaduse ning esitab koondatud
andmete pinnalt iga-aastase mõlema mudeli rakendamise võrdleva eelarve vajaduse prognoosi. Lisaks
tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks.
III etapp 6 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti esitamine.
IV etapp 2 kuud pärast lõppraporti esitamist- analüüsi tulemuste ettekanne
4. Lepingupartneri kohustused tellija ees
I etapp: võrdlev süsteemide maksumuse analüüs ja vaheraport
Toimub avakoosolek, kus lepitakse kokku andmemahud, mis antakse tellija poolt lepingupartnerile üle
avakoosolekul kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1 kuu peale lepingu sõlmimist ja kuidas
toimub edasine andmete üleandmine.
I etapis viiakse läbi võrdlev maksumuse analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli
(sh sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) rakendamisel (va ööpäevaringne erihoolekandeteenus
kohtumääruse alusel) ning uue, aastatel 2017- 2018 piloteeritud ja 2019- 2021 aastatel piloteeritava
isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendumisel.
Maksumuse analüüsis võrreldakse tänase mudeli ja isikukeskse teenusmudeli kõiki komponente ning
tuuakse välja, millistes komponentides on isikukeskne mudel kallim kui tänane mudel ning millistes
komponentides odavam kui tänane mudel. Analüüsi tuleb hõlmata mõlema rakendusmudeli puhul kõik
kulud, mis tekivad alates inimese 1. kontaktist KOV sotsiaaltöötaja/ Sotsiaalkindlustusameti
juhtumikorraldaja/ erihoolekandeteenuse pakkujaga ja sealt edasi teenuse osutamisega seotud kulud.
Analüüsiga tuleb hõlmata ka uuele teenusemudelile üleminekuga seotud kulud kõigi seotud
sihtrühmade lõikes. Maksumuse analüüsiks edastab SKA avakoosolekul kokkulepitud ajaks Exceli kujul
teenuskomponentide andmekogu isikustamata andmed, tänaseks valminud erihoolekandeteenuste
kulumudeli. Teenuskomponentide andmekogu andmekoosseis on kirjeldatud dokumendis
„Teenuskomponentide andmekogu andmekoosseis“.
II etapp: Tulevikuvaade ja ettepanekud
Esitatakse eelmises etapis koondatud andmete pinnalt iga-aastane mõlema mudeli eelarvevajaduse
prognoos järgmise 10 aasta perspektiivis.
Järgneva 10 aasta eelarvevajaduse prognoosimiseks analüüsitakse erihoolekandeteenuste pakkumist
soo, vanuse ja diagnooside lõikes, uusi haigusjuhtusid, SKA puude määramise aluseks olevate
diagnooside andmed, kogurahvastiku vanuselist, soolist, haigestumise aluseks olevate diagnooside
põhist jaotus ning SKA poolt läbiviidud toetusvajaduse hindamise tulemusi. Seejärel hinnatakse, kas
tegemist on pigem toetavate teenuste vajadusega või ööpäevaringse toetuse vajadusega ja
taandatakse see komponentide maksumusele. Tulevikuvaadet sisaldava analüüsi läbiviimiseks tuleb
arvestada, et andmete edastamiseks võib olla vajalik teadusuuringu loa taotlemine Andmekaitse
Inspektsioonilt10 ja eetikakomitee menetluse läbimine. Taotluse koostab lepingupartner, seda
täiendab vajadusel ning selle esitab Andmekaitse Inspektsioonile Tellija. Andmekaitse Inspektsioonilt
võib teadusuuringu loa saamiseks kuluda 30 päeva, lisaküsimuste tekkimisel ka kauem, millega tuleb
lepingupartneril arvestada kõigi loa saamisega seotud tööde ajakavas.
10
Luba uuringuteks. Andmekaitse Inspektsioon https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/luba-
uuringuteks
Eelarveprognoosis esitatakse 2 vaadet- teenuste pakkumise jätkumine praeguste maksimaalsete
hindade tasemel versus kulupõhiste hindadega.
Lisaks eelarvevajaduste prognoosile analüüsitakse ka, millised võiksid olla isikukeskse mudeli
rakendumisest riigile, kohalikele omavalitsustele, teenuse saajatele, teenuse osutajatele ning Eesti
elanikkonnale üldiselt kaasnevad tulud ja kulud võrreldes praeguse mudeliga. Analüüsis tuleb
arvestada kulude-tulude puhul lisaks rahalisele poolele ka elukvaliteedi aspekti ning rakendamise
kulutõhusust teenuste eesmärgist lähtudes.
Eelneva kahe etapi baasilt valmivad ettepanekud isikukeskse erihoolekande teenusmudeli
rahastamiseks. Ettepanekud peavad olema põhjendatud ning lähtuma isikukeskse mudeli
põhimõtetest.
Esitatakse lõppraporti mustand.
III etapp: Lõppraport
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli lühikirjeldus
Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli lühikirjeldus
Isikukeskne erihoolekande teenusmudel käsitleb psüühilise erivajadusega inimese toetamist
eluvaldkondade üleselt, integreerides seni erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused isikut ja
tema lähedasi toetavaks terviklikuks teenuseks. Uues teenusmudelis on psüühilise erivajadusega
inimesele pakutava toetuse sisu ja korraldus hetkel kehtivast teenusekorraldusest erinev:
1) Pilootprojekti raames pakutakse abivajajatele senistest erihoolekande- ja
rehabilitatsiooniteenustest erineva sisuga teenust (nö teenuskomponentidest koosnevat teenust), mis
põhineb seni erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osaks olevatel tegevustel. Uues
teenusmudelis käsitletakse psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatavat abi ühe
tervikliku integreeritud teenusena, mis kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema toetamiseks
vajalikest tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuste
tegevused on jagatud teenuskomponentideks, mida kombineeritakse vastavalt inimese vajadustele.
Igale teenusmudeli piloteerimises osalevale abivajajale pakub personaalset tuge selleks määratud
spetsialist (baastoetuse osutaja), kes teda nõustab ja koordineerib koostööd teiste osapooltega (sh
teenuskomponentide osutajatega, sidusvaldkondade partneritega).
2) Uues teenusmudelis on lisaks sisule tänasest erinev ka teenuste korraldamise viis. Praegu korraldab
psüühilise erivajadusega inimestele osutatavaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid SKA,
muid sellele sihtrühmale vajalikke sotsiaalteenuseid aga KOV. Uues teenusmudeli piloteerimisel
vastutab kogu psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise protsessi eest oma piirkonnas KOV.
Praktikas tähendab see KOV tegevust selle nimel, et a) KOVis elavate pilootprojekti kaasatud psüühilise
erivajadusega inimeste abivajadus on hinnatud, b) iga abivajaja on kokku viidud teda järjepidevalt
toetava spetsialistiga, kes inimesele vajaliku abi andmist korraldab (sh viib abivajaja kontakti
teenuseosutajatega ja korraldab teenuse osutamise), b) piirkonnas on abivajajatele vajalikud
teenuskomponendid kättesaadavad (teenuseosutajateks võivad olla nii senised KOVi lepingupartnerid
kui SKA lepingupartnerid kui uued teenuseosutajad).
Teenusmudeli piloteerimisel on olulisteks osapoolteks:
• valla- või linnavalitsus, kes vastutab teenusmudeli korralduse ja koordineerimise eest oma
piirkonnas (sh tagasiside andmise eest SKAle), samuti psüühilise erivajadusega inimeste abivajaduse
märkamise, hindamise ja isiku teenussüsteemiga seostamise eest;
• baastoetuse osutaja(d), kes pakub abivajajale terviklikku ja läbivat personaalset
juhtumikorralduslikku tuge. Baastoetuse osutajaks võib olla KOV või tema hallatav asutus või
omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja. Baastoetuse osutaja vastutab teenuse planeerimise ja
plaani elluviimise tagamise eest;
• lisatoetuse osutaja(d), kelleks on erinevad teenuskomponentide pakkujad, sh tänased
erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutajad jm sotsiaalteenuste osutajad, aga ka
kogukonnateenuste osutajad;
• SKA, kes vastutab teenusmudeli piloteerimisel omavalitsustele vajaliku toe pakkumise eest,
samuti teenusmudeli tegevuste finantseerimise eest. SKA loob piloteerimise üldise raamistiku. Lisaks
on SKA ülesanne koostöö raames koondada, vahendada ja analüüsida informatsiooni erinevate KOVide
pilootprojektis saadud kogemuste kohta, teostada järelevalvet, ühtlustada üle-eestilist teenusmudeli
juurutamise praktikat;
• koostööd tehakse ka sidusvaldkondade partneritega ja kogukonnaga.
Teenusmudeli piloteerimisel tohib kasutada vaid spetsialiste, kellel on olemas vajalik pädevus.
• KOVis on võtmespetsialistiks teenusmudeli tegevusi koordineeriv juhtumikorraldaja, kes peab
olema sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik.
Teenusmudeli piloteerimiseks võib KOVi juhtumikorraldaja täiendavalt tööle võtta või rakendada
olemasolevaid KOV sotsiaaltöö spetsialiste. Oluline on seejuures, et piloteerimisel oleksid piirkonnas
kaetud kõik juhtumikorraldaja tööülesanded, sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat
(nt abivajaduse hindamine, abivajaja seostamine baastoetuse osutajaga, teenuskomponentide
hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja partneritega jm pilootprojekti
administratiivsete küsimustega tegelemine);
• Baas- või lisatoetuse teenuskomponente vahetult osutavad isikud peavad olema läbinud
vastavasisulise väljaõppe. Piloteerimises osalev KOV peab tagama, et projekti elluviimisel rakendatakse
vaid vajaliku kvalifikatsiooniga isikuid.
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihankes
„Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile
(Sotsiaalministeerium)“ (viitenr 223839) sõlmitud lepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud
Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS Civitta (edaspidi: volitatud töötleja) vahel,
teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient).
1. Leping eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses
isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused).
Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud
töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev
lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus).
1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse
(edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning
vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja
selle lisades.
1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis tahes
isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud.
1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa
sätetest.
2. Definitsioonid
2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse mõisteid s.h.
järgmiseid mõisteid:
2.1.1.„Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid
protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja
isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete
võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust
või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele.
2.1.2.„Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete
töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos
nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid
ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes
kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt.
2.1.3.„isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav
automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, , nagu näiteks
kogumine, dokumenteerimine,, korrastamine, struktureerimine, säilitamine,
kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise,
levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või
ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine.
2.1.4.„isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi:
andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või
otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood,
asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise,
füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse
põhjal;
2.1.5.„isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab
edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurepääsu.
3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine
3.1. Volitatud töötleja kohustused:
3.1.1.Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt andmekaitseseadustele
ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on
lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka
järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii)
kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused
3.1.2.Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud
juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või
rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda
volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle
õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline
teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud.
3.1.3.Juhul, kui volitatud töötleja kogub kliendiandmeid vahetult andmesubjektilt, peab
volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud
asjassepuutuvad nõusolekud kliendiandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide
teavitamisele nende andmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete
koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud
töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest.
3.1.4.Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga
selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava
töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud
vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste
või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava
töötleja juhendit täitmast
3.1.5.Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid
(edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma
vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada kliendiandmete
töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja
IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse
korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud
töötlejate tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud
töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile
28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui
volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi volitatud
töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat kirjalikult. Pooled
lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse
toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud töötleja
usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega
isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja kinnitab oma nõustumist teise volitatud
töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa
kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud
töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks
Vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et
kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud
samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi
volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid.
3.1.6.Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud
kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama
kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid
töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt,
kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad
konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne
konfidentsiaalsuskohustus.
3.1.7.Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed
isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike
meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele.
3.1.8.Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke
turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise,
kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest s.h.:
vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele
seadmetele;
ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist, samuti
andmekandjate omavolilist teisaldamist;
ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning
tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele
andmetele juurdepääs saadi;
tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale
töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;
tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised
isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;
tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate
transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist
või kustutamist;.
3.1.9.Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja
korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse
tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas
edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja
kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale
viivitamatult nende saamisest alates.
3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36
sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale
kättesaadavat teavet.
3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult
asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste
täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii)
volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks
volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku
osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja.
Teabenõudes volitatud töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja
dokumente volitatud töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1)
volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja
dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust
tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte
poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes
teavet, andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja
asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust;
3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on
seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud
töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud
töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada
sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul
pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete
töötlemise.
3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale
töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust
vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda.
4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada
isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on
selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete
kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete
edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele.
4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa
Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises.
5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine
5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või
kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta
alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab
teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset
leidnud.
5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta aga mitte hiljem kui 48 tundi pärast
sellest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist
puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav
informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist:
5.2.1.toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg;
5.2.2.volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja
kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
5.2.3.asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete
asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv;
5.2.4.isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja
5.2.5.meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või
võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka
meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid.
5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise
tulemused ja tarvitusele võetud meetmed.
5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja
täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks.
5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest.
6. Muud sätted
6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik kliendi
andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele,
juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole
õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana.
6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku
poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud
tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt.
6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud Vastutavale
töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud
isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning
eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid
õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle
tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja
kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud
töötleja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja
kohustatud maksma leppetrahvi 1000 eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb
tasuda 14 päeva jooksul pärast seda, kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud.
Lepingu mittenõuetekohane täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete
töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei ole
talle üle antud andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab
endale õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.
Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad
mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja
vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates
täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
6.4. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib
pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete
töötlemisega.
6.5. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse
lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt