dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Leping

Sotsiaalministeerium · 8. oktoober 2020
Viit
2-2.2/1235-1
Registreeritud
8. oktoober 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2
Vastutaja
Elen Preimann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎2-2.21235-1 08.10.2020 Muu leping (1).asice1894 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1235-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab sotsiaalministeeriumi kantsler Marika Priske ja Civitta Eesti AS (edaspidi töövõtja), registrikood 11092241, asukoht Riia 24A, Tartu 51010, mida esindab volituse alusel Triin Andresson edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihankes „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)” (viitenumber 223839) (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1- Andmetöötluse leping; 1.3.2. Lisa 2- Tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib läbi võrdleva analüüsi praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (v.a. ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ning isikukeskse erihoolekande teenusmudeli maksumuste kohta (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Töö rahastatakse ESF meetme 3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine, projekti TAT 3.1.1. “Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine“ vahenditest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 38100 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest kahes osas, pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel: 3.3.1. I etapi ehk vaheraporti üleandmise järgselt 40% lepingu hinnast; 3.3.2. III etapi ehk lõppraporti üleandmise järgselt 60% lepingu hinnast. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 223839. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 1 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Tööd teostatakse alates lepingu sõlmimisest kuni kaheksa kuu jooksul. 4.2. Kui lepingu täitmiseks on vajalik kolmanda osapoole luba, kinnitus vm ning selle saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4.2.1. Kui kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu ei osutu võimalikuks töö või mõne töö osa teostamine lepingus nimetatud tingimustel, on tellijal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt kui tegevuste edasine jätkamine ei ole enam võimalik. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, kohtumised jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid analüüsi teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijatega kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või hanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.9. Tellija edastab hiljemalt avakoosolekul kokku lepitud kuupäevaks ning vormis töövõtjale töö teostamiseks vajalikud andmemahud. 4.10. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.11. Tellijal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.12. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 2 4.12.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.12.2. Kui töövõtja teeb töö kolmandate isikute läbiviidud tööde jätkuna või tuginedes kolmandate isikute koostatud andmetele, on ta kohustatud kontrollima nende sobivust ja vastavust. Mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.13. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima töö rahastaja tingimusi tulenevalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduses § 25 sätestatust (sh vormistamisele ja sümboolikale). 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides esitatud ajakavale etappide kaupa: 5.1.1. I etapp 4 kuud pärast lepingu sõlmimist- vaheraporti esitamine; 5.1.2. II etapp 5 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti mustandi esitamine; 5.1.3. III etapp 6 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti esitamine; 5.1.4. IV etapp 2 kuud pärast lõppraporti kinnitamist- analüüsitulemuste tutvustamine. 5.2. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade täpsustamiseks ning täiendava analüüsi läbiviimiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3. Töövõtja esitab vastava etapi valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest või puudustest eeltöödes või andmetes ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 3 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,05% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.6. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.8. Kui tellija viivitab töö tegemiseks vajaliku dokumentatsiooni üleandmisega on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.9. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.10. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.11. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.12. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.13. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.13. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.13.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.13.2. Punktis 6.13. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste 4 kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja/või refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu punktis 4.13 sätestatud nõudeid. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Elen Preimann, telefon 626 9246, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Triin Andresson , telefon 5130710, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 5 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus tööde järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 1 kuu. 10.4. Kui lepingu täitmise ajal COVID-19 viiruse puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta tööde teostamise aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.4.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viirust tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. 6 Tehniline kirjeldus Riigihange „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeerium). TAUSTAINFO/ Analüüsi probleemistik Psüühikahäiretega inimeste arv kasvab. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca 24-26 tuhat1 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00-F99). Kui vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, siis oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 31.12.2019 seisuga 28 311. Kui tuua siia juurde ka liitpuude koosseisus olev psüühikahäire ja vaimupuue, siis oli psüühikahäirega ja/või vaimupuudega inimesi, kellel võivad nimetatud puudeliigid esineda ka liitpuude koosseisus, 2019. aasta lõpus 44 2092. Puude kontekstis on psüühilise erivajadusega isikute arvu kasv viimaste aastate põhjal olnud ca 5% aastas. Kuigi psüühikahäiretega inimeste arv kasvab, siis osutati erinevaid erihoolekandeteenuseid Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) andmetel riigieelarvelistel kohtadel 2019. aasta lõpus vaid 5776 inimesele3 ja erihoolekandeteenuste järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oli SKA andmetel 2019. aasta lõpu seisuga 1812 inimest4. Erihoolekandeteenused on sotsiaalteenused, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega täisealistele isikutele, kes oma tervislikust seisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks ning igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel. Erihoolekandeteenuseid kasutades saab inimene lisaks kasutada sotsiaalse rehabilitatsiooni teenust. Sotsiaalne rehabilitatsioon on sotsiaalteenus, mis on mõeldud nende keeruliste juhtude toetamiseks, kus on vaja mitmete spetsialistide (nt logopeed, tegevusterapeut, eripedagoog) abi, et inimene ja tema lähedased saaksid õppida, kuidas erivajadusega igapäevaselt hakkama saada. Teenuse osutamist korraldab Sotsiaalkindlustusamet. Edaspidi peetakse siin dokumendis erihoolekandeteenuste osutamise mudelist rääkides silmas nii erihoolekandeteenuseid kui sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid. Praeguse erihoolekande- ja rehabilitatsioonisüsteemi ülesehituse puhul on küsimus kahe süsteemi pidamise efektiivsuses ja rahastamise läbipaistvuses. Mõlemal valdkonnal on eelarves küll oma eelarverida, ent kuna erihoolekandeteenuse kasutajatel on õigus samal ajal kasutada ka rehabilitatsiooniteenuseid, on administratiivselt keeruline hinnata ühe või teise valdkonna finantseerimise tulemuslikkust. Erihoolekande arengukava toob välja, et erihoolekandeteenuseid võiks vajada hinnanguliselt mingis eluetapis veel ca 13 000 inimest, kuigi tänane baasrahastus ei võimalda teenust pakkuda isegi 7 500 inimesele (tänased teenuse saajad ja järjekorras olijad), kes on selleks taotluse esitanud. 1 Tervise Arengu Instituut, 2020. Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/table /tableViewLayout2/?rxid=d3c89e01-0247-476c-a8dd- 19b4aaa1c259http://pxweb.tai.ee/PXWeb2015/pxweb/et/02Haigestumus/02Haigestumus__05Psyyhikahaired /?tablelist=true&rxid=5d380695-8567-4c0e-8b0a-c988c714b513 Viimati kuvatud 22.05.20. 2 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 3 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. 4 Sotsiaalkindlustusamet, 2020. Seega on paljud neist inimestest, kes erihoolekandeteenuseid täna vajavad, oma kodudes ning paljudes peredes on hoolduskoormuse tõttu vähemalt üks pereliige tööturult eemal. 2017. aasta Statistikaameti Eesti Tööjõu-uuringu andmetel oli 13 500 15-74-aastase inimese, sh umbes 20% mehed ja umbes 80% naised, mitteaktiivsuse põhjuseks vajadus hoolitseda laste või teiste pereliikmete eest5. Lisaks oli Tööjõu-uuringu kohaselt 5 384 inimese osaajatöö põhjuseks vajadus hoolitseda laste või hooldamist vajavate täiskasvanute eest6. Euroopa Komisjon võttis 2014. aastal üheks oma peamiseks prioriteediks erihoolekande kogukonnapõhisuse rakendamise, mis oli aluseks Eesti erihoolekande arengukavale 2014-20207. Erihoolekande arengukava peamiseks eesmärgiks on toetada erihoolekandeteenuste osutamist kogukonnapõhiselt ja lähtuda teenuse arendamisel deinstitutsionaliseerimise põhimõtetest. Tallinna Ülikooli poolt läbi viidud analüüs ,,Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel“8 kirjeldab deinstitutsionaliseerimist kui paindlikuma, kättesaadavama, tulemuslikuma ja jätkusuutlikuma kogukonnapõhiste teenuste süsteemi arendamist, mille hulka kuulub mh ennetus, et vältida inimeste vajadust institutsionaalse hooldussüsteemi järele. Enamusele psüühilise erivajadusega inimestest, kes täna erihoolekandeteenuseid vajavad, osutatakse Sotsiaalhoolekandeseaduses kirjeldatud erihoolekandeteenuseid riikliku teenusena läbi Sotsiaalkindlustusameti (SKA). Vastavalt toetusvajaduse hindamise tulemusele leiab SKA juhtumikorraldaja inimese sobiva teenuse ning suunab inimese teenusele tegevusluba omava teenusepakkuja juurde, kelle juures on vaba koht. Võimalusel arvestatakse teenusepakkuja valikul inimese sooviga. Kui sobivas piirkonnas teenusepakkujat, kellel oleks vaba teenusekoht, ei ole, pannakse inimene teenuse järjekorda. Teenusepakkujatega on SKA-l sõlmitud teenuse osutamise lepingud, tasumine toimub vastavalt esitatud arvetele. Igale teenusele on kehtestatud sotsiaalministri määrusega ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ kuu-, ööpäeva- või päeva hind. Suunamine teenusele tehakse maksimaalselt 5 aastaks. Teenuspakkujal on kohustus iga-aastaselt koostada inimesele tegevusplaan ja seda vastavalt inimese vajaduste muutumisele üle vaadata. Teenuste maksimaalsed maksumused ei kata teenuseosutajate sõnul kulusid. Et välja selgitada teenuste pakkumise kulusid, alustas Sotsiaalkindlustusamet 2017. aastal erihoolekandeteenuste kulumudeli koostamisega. Kuna erihoolekandeteenuste tegevused on kirjeldatud, siis oli võimalik kõikide tegevuste kulud samuti kirjeldada. Esialgu kaardistas SKA ise suuremad ja olulisemad teenuste komponendid ning nende mahud. Teenuseosutajatelt saadi sisend reaalsete kulude kohta. Teenuseosutajate võimekus kulumudeli komponentide osas sisendit anda oli väga erinev – oli asutusi, kes teadsid oma kulusid detailselt, kuid enamus siiski väga detailset ülevaadet ei omanud. Kulumudeli loomisel võeti lisaks teenuseosutajate antud sisendile ka keskmisi turuhindu. Peale kulumudeli valmimist on SKA seda täiendanud erinevate prognooside läbi. Näiteks on kulumudelisse lisatud prognoos, millise loogikaga peaks erihoolekandeteenuste töötajate palgad tõusma 5 Statistikaamet, 2017. Eesti Tööjõu-uuring. 6 Statistikaamet, 2017. Eesti Tööjõu-uuring. 7 Erihoolekande arengukava 2014-2020: http://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sotsiaalhoolekanne/Puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_2014- 2020.pdf 8 Tallinna Ülikool ,,Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel’’: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Uudised_pressiinfo/di_uuringu_loppraport_08.02.2016.pdf Kulumudeli abil on valdkonda lisavahendite taotlemisel lihtsam selgitada, milliste komponentide tarbeks ja kui palju lisavahendeid vaja on. Heaolu arengukava 2016-20239 rakendusplaani järgi luuakse erihoolekandeteenustele uued teenusesüsteemi alused kasutades teenusedisaini metoodikat. Tegevuse eesmärgiks on ümber kujundada erihoolekandeteenused psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt, millega kaasneb kogu teenusesüsteemi parem sidusus ja paindlikum korraldus. Sotsiaalkindlustusamet on koostöös lepingupartneri Trinidad Wiseman OÜ-ga alates 2017. aastast tegelenud teenusedisainiga erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi arendamiseks. Teenusedisaini tööprotsessis töötasid Trinidad Wiseman OÜ disainerid koos Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, erihoolekandeteenuse kasutajate ja nende esindajate ning teenuseosutajatega välja uue isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli prototüübi. Komponendipõhine teenusmudeli prototüüp käsitleb psüühikahäirega isikule abimeetmete osutamist eluvaldkondade üleselt integreerides erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused isikut ja tema lähedasi toetavaks terviklikuks plaaniks. Aastatel 2017- 2018 piloteeritud ja edasi arendatud ning ja 2019- 2021 aastatel edasi piloteeritava isikukeskse erihoolekande teenusmudeli (ISTE) eesmärk on paremini toetada sihtgrupi osalemist ja kaasatust kogukonna tasandil, sh toetades võimetekohaselt tööhõives osalemist. Disaini tööprotsessi tulemustele tuginedes on isikukeskse lähenemise puhul kõige otstarbekam hoida erihoolekandeteenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige lähemal ning omab paremat ülevaadet ja võimalusi kogukonnas olevate ressursside kaasamiseks, sh kaasneb võimalus paremini korraldada suhtlust teenuse pakkujatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuskomponente. Kui isikukeskse mudeli piloteerimine toob välja süsteemi korralduse vaatest need aspektid, mida peaks võrreldes tänase olukorraga muutma, siis käesolev rahastamist puudutav analüüs aitaks mõista, milline oleks isikukesksele mudelile ülemineku rahaline mõju võrreldes praeguse süsteemiga. Samuti, milline on isikukeskse rahastamismudeli mõju võrreldes praeguse rahastamismudeliga tulevikuperspektiivi arvestades, lähtudes sellest, et teenuste vajadus tulevikus kasvab. Ühtlasi annab see võimaluse teha ettepanekuid isikukeskse rahastamismudeli täiendamiseks. HANKE ESE Hanke tulemusel viiakse läbi võrdlev analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (v.a. ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ning isikukeskse erihoolekande teenusmudeli maksumuste kohta. 1. Hanke eesmärgid 1.1. Sotsiaalministeeriumi (edaspidi Tellija) eesmärgiks on leida partner, kellega koostöös töötatakse välja mõjuanalüüsi täpne sisu. 1.2. Analüüsida, millised on praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (v.a. ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ja sotsiaalse rehabilitatsiooni rakendamise finantsilised (sh korralduslikud) kulud, millised kulud on vajalikud tervikliku muudatuse elluviimiseks uue, isikukeskse teenusmudeli rakendamisele ja millised on prognoositavad püsikulud, kui teenuseid osutatakse muudetud süsteemi kohaselt. 1.3. Analüüsida, milline võiks olla erihoolekandeteenuste tulevikuvaade 10 aasta perspektiivis, võttes aluseks möödunud 10 aasta andmed psühhiaatriliste haigusjuhtude levimuse ja psüühilise erivajaduse 9 Heaolu arengukava 2016-2023 https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 tekkimise osas, isikukeskse teenusmudeli põhimõtted nii korralduse kui rahastamise (kulu ja tulu) vaatest ning võrreldes neid praeguse erihoolekandeteenuste rahastamise põhimõtetega. Võimalusel võrrelda praeguse mudeli jätkamise puhul rakendamise kulusid ka kulupõhiste hindadega. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse teenusmudeli rahastamise mudeli täiendamiseks. 1.4. Lõppraporti valmimine. 2. Lepingupartneri tegevused: 2.1. Viib läbi võrdleva süsteemide maksumuse analüüsi: praeguse erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamise mudeli ja isikukeskse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli maksumus erinevate komponentide lõikes, lähtudes terviksüsteemist ehk inimese esimesest kontaktist kuni teenuse saamiseni k.a. Lepingupartner võrdleb olemasoleva süsteemi kulusid ja ISTE süsteemi ülalpidamise kulusid, kui vaadeldav periood on esimesest kontaktist sotsiaalkaitsesüsteemiga kuni süsteemi abimeetmete kasutamise aja jooksul ühe kuu lõikes (nt personalikulud, administreerimiskulud, teenuse osutamise kulud, ruumide halduskulud) ning toob välja, milliste komponentide poolest ja millistes summades erineb praegune erihoolekandeteenuste osutamise mudel isikukeskse erihoolekande teenusmudelist; Analüüsitavad mõlema teenusmudeli kulu-tulu andmed peavad olema võrreldavad, et näha võimalikku kulude kokkuhoidu/suurenemist ning tulude vähenemist/kasvu. Analüüsis tuleb arvestada kulude-tulude puhul ka selle kasutajate elukvaliteedi aspekti ning rakendamise kulutõhusust teenuste eesmärgist lähtudes. Analüüsis toob välja ka uuele teenusemudelile üleminekuga seotud kulud. 2.2. Prognoosib järgneva 10 aasta erihoolekandeteenuste vajaduse, võttes aluseks inimeste vanuse, soo, diagnooside ja SKA poolt läbiviidud toetusvajaduse hindamise tulemuste proportsiooni. Arvestab ka rahvastiku demograafiast tulenevaid muudatusi (nt linnastumine, ääremaastumine, vananemine) ning prognoosib teenuste vajaduse piirkonniti. 2.3. Esitab koondatud andmete pinnalt iga-aastase mõlema mudeli rakendamise võrdleva eelarve vajaduse prognoosi. Toob välja tänase mudeli põhimõtete rakendamise jätkamisel prognoositavad rakendamise kulud ning uue teenusmudeli rakendamisel prognoositava eelarve vajaduse (aluseks on kehtiva mudeli ja uue mudeli hinnakujundamise põhimõtted ja teadaolevad hinnad). Praegu mudeli rakendamise osas prognoosib kulud kahes vaates- teenuste pakkumise jätkumine praeguste maksimaalsete hindade tasemel vrs kulupõhiste hindadega. Esitab ettepanekud erihoolekandeteenuste rahastamise skeemiks uue teenusemudeli rakendumise korral. 3. Ajaraam: Avakoosolek 2 nädala jooksul lepingu sõlmimisest. I etapp 4 kuud pärast lepingu sõlmimist – vaheraporti esitamine. Lepingupartner viib läbi võrdleva süsteemide maksumuse analüüsi: praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli ja isikukeskse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli maksumus erinevate komponentide lõikes, lähtudes terviksüsteemist ehk inimese esimesest kontaktist kuni teenuse saamiseni k.a. Analüüsis toob lepingupartner välja ka uuele teenusemudelile üleminekuga seotud kulud. II etapp 5 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti mustandi esitamine (sisaldab vaheraporti ja allpool toodud osade sünteesi). Lepingupartner prognoosib järgneva 10 aasta erihoolekandeteenuste vajaduse ning esitab koondatud andmete pinnalt iga-aastase mõlema mudeli rakendamise võrdleva eelarve vajaduse prognoosi. Lisaks tehakse ettepanekuid isikukeskse rahastamise mudeli täiendamiseks. III etapp 6 kuud pärast lepingu sõlmimist- lõppraporti esitamine. IV etapp 2 kuud pärast lõppraporti esitamist- analüüsi tulemuste ettekanne 4. Lepingupartneri kohustused tellija ees I etapp: võrdlev süsteemide maksumuse analüüs ja vaheraport Toimub avakoosolek, kus lepitakse kokku andmemahud, mis antakse tellija poolt lepingupartnerile üle avakoosolekul kokkulepitud kuupäeval, kuid mitte hiljem kui 1 kuu peale lepingu sõlmimist ja kuidas toimub edasine andmete üleandmine. I etapis viiakse läbi võrdlev maksumuse analüüs praeguse erihoolekandeteenuste osutamise mudeli (sh sotsiaalse rehabilitatsiooni teenus) rakendamisel (va ööpäevaringne erihoolekandeteenus kohtumääruse alusel) ning uue, aastatel 2017- 2018 piloteeritud ja 2019- 2021 aastatel piloteeritava isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendumisel. Maksumuse analüüsis võrreldakse tänase mudeli ja isikukeskse teenusmudeli kõiki komponente ning tuuakse välja, millistes komponentides on isikukeskne mudel kallim kui tänane mudel ning millistes komponentides odavam kui tänane mudel. Analüüsi tuleb hõlmata mõlema rakendusmudeli puhul kõik kulud, mis tekivad alates inimese 1. kontaktist KOV sotsiaaltöötaja/ Sotsiaalkindlustusameti juhtumikorraldaja/ erihoolekandeteenuse pakkujaga ja sealt edasi teenuse osutamisega seotud kulud. Analüüsiga tuleb hõlmata ka uuele teenusemudelile üleminekuga seotud kulud kõigi seotud sihtrühmade lõikes. Maksumuse analüüsiks edastab SKA avakoosolekul kokkulepitud ajaks Exceli kujul teenuskomponentide andmekogu isikustamata andmed, tänaseks valminud erihoolekandeteenuste kulumudeli. Teenuskomponentide andmekogu andmekoosseis on kirjeldatud dokumendis „Teenuskomponentide andmekogu andmekoosseis“. II etapp: Tulevikuvaade ja ettepanekud Esitatakse eelmises etapis koondatud andmete pinnalt iga-aastane mõlema mudeli eelarvevajaduse prognoos järgmise 10 aasta perspektiivis. Järgneva 10 aasta eelarvevajaduse prognoosimiseks analüüsitakse erihoolekandeteenuste pakkumist soo, vanuse ja diagnooside lõikes, uusi haigusjuhtusid, SKA puude määramise aluseks olevate diagnooside andmed, kogurahvastiku vanuselist, soolist, haigestumise aluseks olevate diagnooside põhist jaotus ning SKA poolt läbiviidud toetusvajaduse hindamise tulemusi. Seejärel hinnatakse, kas tegemist on pigem toetavate teenuste vajadusega või ööpäevaringse toetuse vajadusega ja taandatakse see komponentide maksumusele. Tulevikuvaadet sisaldava analüüsi läbiviimiseks tuleb arvestada, et andmete edastamiseks võib olla vajalik teadusuuringu loa taotlemine Andmekaitse Inspektsioonilt10 ja eetikakomitee menetluse läbimine. Taotluse koostab lepingupartner, seda täiendab vajadusel ning selle esitab Andmekaitse Inspektsioonile Tellija. Andmekaitse Inspektsioonilt võib teadusuuringu loa saamiseks kuluda 30 päeva, lisaküsimuste tekkimisel ka kauem, millega tuleb lepingupartneril arvestada kõigi loa saamisega seotud tööde ajakavas. 10 Luba uuringuteks. Andmekaitse Inspektsioon https://www.aki.ee/et/teenused-poordumisvormid/luba- uuringuteks Eelarveprognoosis esitatakse 2 vaadet- teenuste pakkumise jätkumine praeguste maksimaalsete hindade tasemel versus kulupõhiste hindadega. Lisaks eelarvevajaduste prognoosile analüüsitakse ka, millised võiksid olla isikukeskse mudeli rakendumisest riigile, kohalikele omavalitsustele, teenuse saajatele, teenuse osutajatele ning Eesti elanikkonnale üldiselt kaasnevad tulud ja kulud võrreldes praeguse mudeliga. Analüüsis tuleb arvestada kulude-tulude puhul lisaks rahalisele poolele ka elukvaliteedi aspekti ning rakendamise kulutõhusust teenuste eesmärgist lähtudes. Eelneva kahe etapi baasilt valmivad ettepanekud isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rahastamiseks. Ettepanekud peavad olema põhjendatud ning lähtuma isikukeskse mudeli põhimõtetest. Esitatakse lõppraporti mustand. III etapp: Lõppraport Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli lühikirjeldus Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli lühikirjeldus Isikukeskne erihoolekande teenusmudel käsitleb psüühilise erivajadusega inimese toetamist eluvaldkondade üleselt, integreerides seni erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused isikut ja tema lähedasi toetavaks terviklikuks teenuseks. Uues teenusmudelis on psüühilise erivajadusega inimesele pakutava toetuse sisu ja korraldus hetkel kehtivast teenusekorraldusest erinev: 1) Pilootprojekti raames pakutakse abivajajatele senistest erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenustest erineva sisuga teenust (nö teenuskomponentidest koosnevat teenust), mis põhineb seni erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osaks olevatel tegevustel. Uues teenusmudelis käsitletakse psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatavat abi ühe tervikliku integreeritud teenusena, mis kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema toetamiseks vajalikest tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuste tegevused on jagatud teenuskomponentideks, mida kombineeritakse vastavalt inimese vajadustele. Igale teenusmudeli piloteerimises osalevale abivajajale pakub personaalset tuge selleks määratud spetsialist (baastoetuse osutaja), kes teda nõustab ja koordineerib koostööd teiste osapooltega (sh teenuskomponentide osutajatega, sidusvaldkondade partneritega). 2) Uues teenusmudelis on lisaks sisule tänasest erinev ka teenuste korraldamise viis. Praegu korraldab psüühilise erivajadusega inimestele osutatavaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid SKA, muid sellele sihtrühmale vajalikke sotsiaalteenuseid aga KOV. Uues teenusmudeli piloteerimisel vastutab kogu psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise protsessi eest oma piirkonnas KOV. Praktikas tähendab see KOV tegevust selle nimel, et a) KOVis elavate pilootprojekti kaasatud psüühilise erivajadusega inimeste abivajadus on hinnatud, b) iga abivajaja on kokku viidud teda järjepidevalt toetava spetsialistiga, kes inimesele vajaliku abi andmist korraldab (sh viib abivajaja kontakti teenuseosutajatega ja korraldab teenuse osutamise), b) piirkonnas on abivajajatele vajalikud teenuskomponendid kättesaadavad (teenuseosutajateks võivad olla nii senised KOVi lepingupartnerid kui SKA lepingupartnerid kui uued teenuseosutajad). Teenusmudeli piloteerimisel on olulisteks osapoolteks: • valla- või linnavalitsus, kes vastutab teenusmudeli korralduse ja koordineerimise eest oma piirkonnas (sh tagasiside andmise eest SKAle), samuti psüühilise erivajadusega inimeste abivajaduse märkamise, hindamise ja isiku teenussüsteemiga seostamise eest; • baastoetuse osutaja(d), kes pakub abivajajale terviklikku ja läbivat personaalset juhtumikorralduslikku tuge. Baastoetuse osutajaks võib olla KOV või tema hallatav asutus või omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja. Baastoetuse osutaja vastutab teenuse planeerimise ja plaani elluviimise tagamise eest; • lisatoetuse osutaja(d), kelleks on erinevad teenuskomponentide pakkujad, sh tänased erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste osutajad jm sotsiaalteenuste osutajad, aga ka kogukonnateenuste osutajad; • SKA, kes vastutab teenusmudeli piloteerimisel omavalitsustele vajaliku toe pakkumise eest, samuti teenusmudeli tegevuste finantseerimise eest. SKA loob piloteerimise üldise raamistiku. Lisaks on SKA ülesanne koostöö raames koondada, vahendada ja analüüsida informatsiooni erinevate KOVide pilootprojektis saadud kogemuste kohta, teostada järelevalvet, ühtlustada üle-eestilist teenusmudeli juurutamise praktikat; • koostööd tehakse ka sidusvaldkondade partneritega ja kogukonnaga. Teenusmudeli piloteerimisel tohib kasutada vaid spetsialiste, kellel on olemas vajalik pädevus. • KOVis on võtmespetsialistiks teenusmudeli tegevusi koordineeriv juhtumikorraldaja, kes peab olema sotsiaalhoolekandes töötav vastava erialase ettevalmistusega kõrgharidusega isik. Teenusmudeli piloteerimiseks võib KOVi juhtumikorraldaja täiendavalt tööle võtta või rakendada olemasolevaid KOV sotsiaaltöö spetsialiste. Oluline on seejuures, et piloteerimisel oleksid piirkonnas kaetud kõik juhtumikorraldaja tööülesanded, sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat (nt abivajaduse hindamine, abivajaja seostamine baastoetuse osutajaga, teenuskomponentide hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja partneritega jm pilootprojekti administratiivsete küsimustega tegelemine); • Baas- või lisatoetuse teenuskomponente vahetult osutavad isikud peavad olema läbinud vastavasisulise väljaõppe. Piloteerimises osalev KOV peab tagama, et projekti elluviimisel rakendatakse vaid vajaliku kvalifikatsiooniga isikuid. ANDMETÖÖTLUSE LEPING Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingu lisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa riigihankes „Erihoolekandeteenuste korraldussüsteemi mõjude analüüs üleminekul isikukesksele teenusmudelile (Sotsiaalministeerium)“ (viitenr 223839) sõlmitud lepingule (edaspidi: leping), mis on sõlmitud Sotsiaalministeeriumi (edaspidi: vastutav töötleja) ja AS Civitta (edaspidi: volitatud töötleja) vahel, teostamaks lepingus nimetatud tegevusi sihtgrupi seas (edaspidi: klient). 1. Leping eesmärk 1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel (edaspidi: teenused). Lisa jõustub pärast selle allkirjastamist mõlema poole poolt. Lisa rakendatakse, kui volitatud töötleja töötleb vastutava töötleja nimel vastavalt lepingule kliendi isikuandmeid. Käesolev lisa kujutab endast isikuandmete töötlemist puudutavat andmetöötlus lepingut vastavalt Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusele (2016/679) (edaspidi: üldmäärus). 1.2. Andmesubjektide kategooriad ja isikuandmete liigid, mida teenuse osutamisel töödeldakse (edaspidi: kliendiandmed), isikuandmete töötlemise kestus, iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja poolt antud juhised on välja toodud hanke alusdokumentides, lepingus ja selle lisades. 1.3. Pooled kohustuvad järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid õigusakte seoses mis tahes isikuandmetega, mida on lepingu alusel jagatud. 1.4. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest. 2. Definitsioonid 2.1. Lähtuvalt käesoleva lisa eesmärkidest kasutatakse käesolevas lisas üldmääruse mõisteid s.h. järgmiseid mõisteid: 2.1.1.„Asjakohased tehnilised ja organisatsioonilised meetmed“ tähendavad selliseid protsesse ja protseduure, mis tehnoloogilist arengut ning rakendamise maksumust ja isikuandmeid arvesse võttes tagavad turvalisuse taseme vastavalt isikuandmete võimalikust volitusteta või ebaseaduslikust töötlemisest või juhuslikust kaotsiminekust või hävitamisest või kahjustamisest tulenevale kahju suurusele. 2.1.2.„Andmekaitseseadused“ on üldmäärus ja Eesti Vabariigis kehtivad muud isikuandmete töötlemist reguleerivad õigusaktid ning nende rakendusaktid või täiendavad aktid koos nende paranduste, muudatuste või asendustega, mis tahes täitmisele kuuluvad juhendid ja tegevusjuhised, mis on väljastatud isikuandmete kaitse eest vastutava mis tahes kohaliku või EL reguleeriva asutuse poolt. 2.1.3.„isikuandmete töötlemine” – isikuandmete või nende kogumitega tehtav automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, , nagu näiteks kogumine, dokumenteerimine,, korrastamine, struktureerimine, säilitamine, kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise, levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine. 2.1.4.„isikuandmed” – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku (edaspidi: andmesubjekt) kohta. Tuvastatav füüsiline isik on isik, keda on võimalik kaudselt või otseselt tuvastada, eelkõige sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave, võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise, geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal; 2.1.5.„isikuandmetega seotud rikkumine” – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või ebaseadusliku hävimise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile juurepääsu. 3. Andmekaitse ja isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustused: 3.1.1.Volitatud töötleja kohustub töötlema kliendiandmeid vastavalt andmekaitseseadustele ja lepingule ning ainult sellisel määral, mis on vajalik teenuse osutamiseks. Kui see on lepingu täitmisega seonduvalt vajalik, võib volitatud töötleja kliendiandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel: i) asjakohaste IT-süsteemide hooldamine ja kasutamine; ii) kvaliteedi-, riski- ja kliendihaldusega seotud tegevused 3.1.2.Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid ainult vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, sealhulgas seoses isikuandmete edastamisega kolmandale riigile või rahvusvahelisele organisatsioonile, välja arvatud juhul, kui ta on kohustatud tegema seda volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega. Sellisel juhul teatab volitatud töötleja selle õigusliku nõude enne isikuandmete töötlemist vastutavale töötlejale, kui selline teatamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu kõnealuse õigusega keelatud. 3.1.3.Juhul, kui volitatud töötleja kogub kliendiandmeid vahetult andmesubjektilt, peab volitatud töötleja tagama, et tal on vajalikud õigused ja ta on omandanud asjassepuutuvad nõusolekud kliendiandmete töötlemiseks. Lisaks andmesubjektide teavitamisele nende andmete töötlemise kohta vastutab volitatud töötleja kirjete koostamise ja nende kättesaadavaks tegemise eest vastutavale töötlejale. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse eest. 3.1.4.Volitatud töötleja kohustub võtma mõistliku aja jooksul ühendust vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks, kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist avastatud vastuoludest juhendi ja Euroopa Liidu või pädeva jurisdiktsiooni andmekaitseseaduste või määruste vahel ja sellisel juhul võib volitatud töötleja koheselt keelduda vastutava töötleja juhendit täitmast 3.1.5.Volitatud töötleja võib kliendiandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid (edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja kirjalikul nõusolekul. Ilma vastutava töötleja kirjaliku nõusolekuta võib volitatud töötleja kasutada kliendiandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on vajalik volitatud töötleja IT-teenuse osutajatele info- ja sidesüsteemide ekspluatatsiooniks ning hoolduse korraldamiseks ja teostamiseks. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest samuti nagu enda tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artiklile 28 lõikele 4, mis on lepingus sätestatuga samaväärsed (ja mitte vähem ranged). Kui volitatud töötleja soovib lepingu kestel kaasata isikuandmete töötlemisse teisi volitatud töötlejaid, teavitab volitatud töötleja sellest vastutavat töötlejat kirjalikult. Pooled lepivad kokku, et kui teise volitatud töötleja kaasamine on volitatud töötleja tegevuse toimimise jaoks oluline ning vastutaval töötlejal pole etteheiteid teise volitatud töötleja usaldusväärsusele, nõustub vastutav töötleja teise volitatud töötleja kaasamisega isikuandmete töötlemisse. Vastutav töötleja kinnitab oma nõustumist teise volitatud töötleja kaasamiseks kirjalikult. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on käesolevast lepingust tulenevate küsimuste vastamisel kontaktisikuks Vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab käesoleva lepingu nõudeid ja on sellega seotud samal viisil nagu volitatud töötleja ise. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud loa kasutada teisi volitatud töötlejaid. 3.1.6.Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud kliendiandmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama kliendiandmeid muul kui lepingus sätestatud eesmärgil. Samuti tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud isikud (sh teised volitatud töötlejad, volitatud töötleja töötajad jt, kellel on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) järgivad konfidentsiaalsusnõuet või nende suhtes kehtib põhikirjajärgne konfidentsiaalsuskohustus. 3.1.7.Volitatud töötleja võtab kasutusele kõik üldmääruse artiklis 32 nõutud meetmed isikuandmete töötlemisel ning rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslike meetmeid sellisel viisil, et töötlemine vastaks üldmääruses toodud nõuetele. 3.1.8.Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke turvameetmeid kliendi andmete kaitseks juhusliku või ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise ja loata avalikustamise või neile juurdepääsu saamise eest s.h.:  vältima kõrvaliste isikute ligipääsu andmete töötlemiseks kasutatavatele seadmetele;  ära hoidma andmete omavolilist lugemist, kopeerimist ja muutmist, samuti andmekandjate omavolilist teisaldamist;  ära hoidma andmete omavolilist salvestamist, muutmist ja kustutamist ning tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid isikuandmeid salvestati, muudeti või kustutati või millal, kelle poolt ja millistele andmetele juurdepääs saadi;  tagama, et igal kliendi andmete kasutajal oleks juurdepääs ainult temale töötlemiseks lubatud andmetele ja temale lubatud andmetöötluseks;  tagama andmete olemasolu andmete edastamise kohta: millal, kellele ja millised isikuandmed edastati, samuti selliste andmete muutusteta säilimise;  tagama, et andmete edastamisel andmesidevahenditega ja andmekandjate transportimisel ei toimuks andmete omavolilist lugemist, kopeerimist, muutmist või kustutamist;. 3.1.9.Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötleja asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata üldmääruse tähenduses kõigile andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise, andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende saamisest alates. 3.1.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32-36 sätestatud kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet. 3.1.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, taotledes volitatud töötlejalt kirjalikult asjakohast teavet eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja lisast tulenevate kohustuste täitmist. Vastutava töötleja auditeid võib läbi viia kas (i) vastutav töötleja, või (ii) volitatud töötlejaga eelnevalt kokku lepitud kolmas isik, keda vastutav töötleja on selleks volitanud. Kui vastutav töötleja ja volitatud töötleja ei jõua kokkuleppele kolmanda isiku osas, kes peaks auditi läbi viima, võib auditi läbi viia ainult vastutav töötleja. Teabenõudes volitatud töötlejale peab täpsustama, millist teavet, andmeid ja dokumente volitatud töötlejalt auditi osana nõutakse. Pooled on kokku leppinud, et: 1) volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, andmeid ja dokumente, mida on mõistlikult vaja selleks, et tõendada volitatud töötleja lepingust tulenevate kohustuste täitmist, mis võib hõlmata olemasolevaid kolmandate osapoolte poolt teostatud turvalisusauditite aruandeid; 2) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mille avaldamisega rikuks volitatud töötleja asjakohastest õigusaktidest või kutse-eeskirjadest tulenevat konfidentsiaalsuskohustust; 3) volitatud töötleja ei avalda mis tahes teavet, andmeid või muid dokumente, mis on seotud käimasoleva, võimaliku või ähvardava kohtuasja või muu vastutava ja volitatud töötleja vahelise vaidluse lahendamisega. Vastutav töötleja käsitleb kogu volitatud töötleja poolt auditi raames saadud teavet konfidentsiaalsena. Auditit ei või teostada sagedamini kui kord kalendriaasta jooksul ning vastav õigus lõpeb igal juhul 2 kuu jooksul pärast seda, kui volitatud töötleja lõpetab vastutava töötleja nimel isikuandmete töötlemise. 3.1.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud otse vastutavale töötlejale, kuna suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada ega tema nimel tegutseda. 4. Töötlemine väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda 4.1. Vastutav töötleja lubab volitatud töötlejal ja teistel volitatud töötlejatel edastada isikuandmeid riikidesse väljaspool Euroopa Majanduspiirkonda, aga ainult siis, kui neil on selleks seaduslik alus, sh (i) vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on tagatud piisav isikuandmete kaitse tase, või (ii) lepingu alusel, mis vastab Euroopa Liidu nõutele isikuandmete edastamiseks väljaspool Euroopa Liitu asuvatele isikuandmete töötlejatele. 4.2. Pooled lepivad eelnevalt kirjalikult kokku igas väljaspool Euroopa Liitu / Euroopa Majanduspiirkonda toimuvas kliendiandmete edastamises või töötlemises. 5. Isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamine 5.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõigist isikuandmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav teine volitatud töötleja saab teada isikuandmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud. 5.2. Volitatud töötleja peab ilma põhjendamatu viivituseta aga mitte hiljem kui 48 tundi pärast sellest teada saamist, edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni. Määral, mil volitatud töötlejale on vastav informatsioon kättesaadav, peab teade kirjeldama vähemalt järgmist: 5.2.1.toimunud isikuandmetega seotud rikkumise laad, eeldatav kuupäev ja kellaaeg; 5.2.2.volitatud töötleja andmekaitseametniku või teise asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni; 5.2.3.asjaomaste andmesubjektide kategooriaid ja ligikaudset arv ning isikuandmete asjaomaste kirjete liik ja ligikaudne arv; 5.2.4.isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed, ja 5.2.5.meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida isikuandmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid. 5.3. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja jaoks viivitamatult dokumenteerima uurimise tulemused ja tarvitusele võetud meetmed. 5.4. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et välja töötada ja täita tegevusplaani isikuandmetega seotud rikkumiste kõrvaldamiseks. 5.5. Vastutav töötleja vastutab järelevalveasutuse teavitamise eest. 6. Muud sätted 6.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel tagastama vastutavale töötlejale kõik kliendi andmed või kustutama andmed ja nende koopiad vastavalt vastutava töötleja antud juhistele, juhul kui kehtiv seadusandlus ei nõua isikuandmete säilitamist või kui volitatud töötlejal ei ole õiguslikku alust isikuandmete töötlemiseks iseseisva vastutava töötlejana. 6.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku poolt allkirjastatud tõendi kinnitades, et lisa punktis 6.1 nimetatud toimingud on teostatud tema ja kõigi tema poolt kasutatud teiste volitatud töötlejate poolt. 6.3. Volitatud töötleja vastutab kahju eest, mida Volitatud töötleja on tekitanud Vastutavale töötlejale, andmesubjektidele või muudele kolmandatele isikutele Lepingu alusel üle antud isikuandmete töötlemise tagajärjel, mida on tehtud Lepingut või õigusnorme rikkudes, ning eelkõige isikuandmete volitamata isikutele avaldamise tagajärjel. Kui kohaldatavaid õigusnorme või Lepingut rikutakse Volitatud töötlejale omistatavatel põhjustel ja selle tagajärjel on Vastutav töötleja kohustatud maksma hüvitist või trahvi, on Volitatud töötleja kohustatud hüvitama Vastutavale töötlejale sellega seoses kantud kulud. Kui Volitatud töötleja ei täida Lepingut või täidab seda mittenõuetekohaselt, on Volitatud töötleja kohustatud maksma leppetrahvi 1000 eurot iga rikkumise eest võlateate alusel, mis tuleb tasuda 14 päeva jooksul pärast seda, kui Vastutav töötleja on vastava nõude väljastanud. Lepingu mittenõuetekohane täitmine tähendab eelkõige olukorda, mil isikuandmete töötlemise põhimõtete täitmist kontrolliv järelevalveasutus leiab, et Volitatud töötleja ei ole talle üle antud andmeid töödelnud kooskõlas nende põhimõtetega. Vastutav töötleja jätab endale õiguse nõuda lisaks leppetrahvile Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult. 6.4. Käesolev lisa jõustub selle allkirjastamisel mõlema poole poolt. Lisa kehtib, kuni (i) kehtib pooltevaheline leping või (ii) pooltel on omavahelisi kohustusi, mis on seotud isikuandmete töötlemisega. 6.5. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa kehtivuse lõppemisest, jäävad pärast käesoleva lisa kehtivuse lõppemist jõusse. Vastutav töötleja Volitatud töötleja allkirjastatud digitaalselt allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel