KAVAND
06.10.2020
SELETUSKIRI
maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21
„Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise
tingimused ja kord” muutmine” eelnõu juurde
1. Sissejuhatus
Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite
ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord”
muutmine” eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud ravimiseaduse § 15 lõike 7 alusel.
Mikroobide resistentsus (edaspidi AMR) inimtervishoius kasutatavate ravimite ja
veterinaarravimite suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha suurenev terviseprobleem.
Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle
mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud
ülemaailmne rahvatervise probleem. See mõjutab kogu ühiskonda ning nõuab kohest
valdkondadevahelist koordineeritud meetmete vastuvõtmist kooskõlas Euroopa Liidu
terviseühtsuse tegevuskavaga. Meetmed hõlmavad mikroobivastaste ainete vastutustundliku
kasutamise põhimõtete järgimise suurendamist, nende ainete rutiinse profülaktilise ja
metafülaktilise kasutamise vältimist ning loomade puhul selliste mikroobivastaste ainete
kasutamise piiramist, mis on kriitilise tähtsusega inimestele eluohtlike nakkuste ennetamiseks ja
ravimiseks. Mikroobivastaste ainete vastutustundlik kasutamine on mikroobide resistentsuse
probleemi lahendamisel olulise tähtsusega. Käesolev eelnõu on koostatud eesmärgiga soodustada
antibiootikumide vastutustundlikku kasutamist ja vähendada seeläbi AMRi teket.
Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna
loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Piret Aasmäe (tel 625 6110,
[email protected])
ning sama büroo juhataja Enno Piisang (tel 625 6124,
[email protected]). Juriidilise
ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel
625 6166,
[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Leeni
Kohal (625 6165,
[email protected]).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 2 lõike 3 punkti 3 sõnastust
arusaadavamaks ning üheselt mõistetavamaks. Kuna lõike 3 punkti 3 esimene lauseosa võib jätta
mulje veterinaarravimi manustamise nõuetest loomade suhtes üldiselt, sõnastatakse see selguse
tagamiseks nii, et see reguleerib ainult toidu tootmiseks peetavate põllumajandusloomadega
seonduvat. Sättes viidatud Euroopa Liidu määruse sisuks olev toimeainete loetelu seostub
loomsete toiduainetega või loomsete saadustega, mida kasutatakse toiduks. Kuna keeluaegadest
ja piirmääradest räägime toiduohutuse tagamiseks ainult nende põllumajandusloomade
kontekstis, kellelt toiduks kasutatavaid loomseid saaduseid saame, siis saab lõiget 3 ka praegu
tõlgendada nii, et see kehtib ainult põllumajandusloomade kohta. Sama paragrahvi lõike 3 punktis
1 sätestatud nõue kehtib kõikide loomade kohta.
Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 4 ja 5.
Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt tohib inimtervishoius kriitiliselt olulisi
antibiootikume kasutada looma raviks ainult siis, kui on tehtud haigusetekitaja ravimitundlikkuse
uuring ja selle kohaselt on loomal välja arenenud resistentsus teiste selle haigusetekitaja raviks
näidustatud antibiootikumide suhtes. Selliste uuringute tegemiseks on erinevaid võimalusi:
Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis on võimalik määrata bakteriaalsete infektsioonide tekitajate
antibiootikumitundlikkust disk-difusiooni, minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni meetodil,
teatud kahtluse korral reaalaja PCR- või WGS-i meetoditega. Piimaveiste haigusetekitajate
tundlikkust on võimalik uurida karjapõhiselt Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi
piimalaboris piimaproovidest. Farmidele on kättesaadavad kiirtestid nagu mastiiditestid,
penitsilliinitundlikkuse testid. Võimalik on kasutada ka teiste riikide asjaomaste laboratooriumite
teenuseid. Seega on põllumajandusloomade puhul ettevõtet teenindaval veterinaararstil üldiselt
teada karja tundlikkus enam levinud haigusetekitajate suhtes ja esmavalikuna kasutatavate
antibiootikumide kasutamise puhul ei pea tundlikkust uuesti testima. 3. või 4. põlvkonna
antibiootikumi kasutamine ilma eelneva testita on keelatud. Eesti Maaülikoolis on 2020. aastal
koostatud ravijuhis „Antibiootikumiravi juhend produktiivloomade, kodulindude ja kalade
raviks”, milles on eespool toodud skeem haigusetekitajate kaupa põhjalikult lahti kirjutatud.
Ravijuhis ja sellekohane trükitav elektroonne juhendmaterjal veterinaarravimite kasutamise
kohta on avalikult kättesaadavad Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. Tundlikkuse määramise
nõue on olnud ka eespool nimetatud antibiootikumirühmade ravimiinfo üldkokkuvõtetes (SPC):
„preparaadi kasutamine peab põhinema tundlikkustestil ning tuleb arvestada kohalikku ametlikku
antimikrobiaalse ravi poliitikat“.
Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt antakse veterinaararstile võimalus
veterinaarse näidustusega põhjendatud juhtudel kasutada lemmiklooma raviks lõikes 4 nimetatud
antibiootikume ilma ravimitundlikkust määramata. Erand on vajalik tulenevalt ravitava
lemmiklooma seisundist (näiteks kriitiline seisund kliinikusse jõudmisel, käitumishäired) või
haigusetekitaja paiknemise spetsiifikast (näiteks teatud proovist võetud külvid jäävad
negatiivseks). Erandit võib rakendada üksikjuhtumi puhul ning sellisel juhul peab olema
välistatud muude kitsama toimega antibiootikumide kasutamine.
Uute sätete lisamisel on lähtutud valdkondlikust tegevuskavast „Mikroobide
antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks
2019–2023” ning ravijuhistest, mille on koostanud Eesti Maaülikooli teadlased.
Määruse § 4 lõike 3 kohaselt väljastab veterinaararst ravimi loomapidajale üksnes juhul, kui ta
on looma läbi vaadanud ja teinud kindlaks looma tervisliku seisundi. Laiaulatuslik
antibiootikumide kasutamine ilma haigusetekitaja tundlikkust testimata soodustab
multiresistentsete bakterite teket, mis ohustab üha enam nii inimeste kui loomade tervist. 3. ja 4.
põlvkonna tsefalosporiinid ja kinoloonid on olulised inimeste raskesti alluvate infektsioonide
ravis ja nende vastutustundetu kasutamise kaudu tekkiv AMR võtab inimtervishoius selle
võimaluse ära. Oma panuse probleemi laienemise peatamisel saab anda iga veterinaararst,
pöörates enam tähelepanu profülaktilise masskasutamise vähendamisele, ravivajaduse
ennetamisele, haigusetekitaja ja tema tundlikkuse määramisele, et valida teadlikumalt ravis
kasutatavaid antibiootikume. Euroopa Veterinaaride Föderatsiooni (FVE) veebileht viitab nii
ühispositsioonile kui ka mitmete riikide hea tava juhenditele. Eesti Maaülikooli
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on koostatud antibiootikumide
vastutustundliku kasutamise juhendmaterjal põllumajandusloomade (veised, sead, lambad ja
kitsed) kohta, mis on avaldatud ajakirjas Eesti Loomaarstlik Ringvaade, instituudi veebilehel ja
Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Vastutustundliku kasutamise
põhimõte on – nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik.
Eestis veterinaarias kasutatavate antibiootikumide statistika andmed on kättesaadavad
valdkondlikus tegevuskavas „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava
veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023”. Eesti on antibiootikumide veterinaarias
kasutamisel Euroopa riikide hulgas keskmisel tasemel. 2016. aasta andmetel oli Eesti 18. kohal,
2017. aasta andmetel 15. kohal. Eestist vähem kasutavad antibiootikume enamasti riigid, kus on
rangemad AMRi ohjamise kavad. Kui Eestis kasutati 56,7 mg/PCU, siis näiteks Norras (1. koht)
3,1 mg/PCU, Soomes (4. koht) 19,3 mg/PCU ja Taanis (10.) 39,4 mg/PCU. Eestis on
antibiootikumide kasutamine üldiselt vähenemas, samas tekitab olemasolevate andmete põhjal
muret kriitiliselt oluliste antibiootikumide laialdane kasutamine.
Mõlema inimtervishoius kriitiliselt olulise antibiootikumirühma (3. ja 4. põlvkonna
tsefalosporiinid ja kinoloonid) müüginumbrid Eestis on suurenenud. Näiteks tseftiofuuri müüdi
2018. aastal 13,3 kilogrammi puhta toimeainena rohkem kui 2017. aastal. 2018. aasta
müügikogusega on ühe ravikuuri saanud 55 670 täiskasvanud lehma (kehakaaluga 550
kilogrammi) ehk umbes 60% lehmadest. Müügikogused on vähenenud tetratsükliinide ja
penitsilliinide puhul, mis on vastupidine teiste riikide praktikaga. Kriitilised antibiootikumid on
loomaomanikule atraktiivsed, kuna nende keeluaeg piirdub kasutamise päevaga ning nii on
majanduslik kahju toodangu kasutamise keelust minimaalne.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167), mis
käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ,
põhjenduspunktides tuuakse välja, et mikroobivastaste ainete vastutustundliku kasutamise
riikliku poliitika tugevdamiseks liikmesriikides, eriti nende mikroobivastaste ainete puhul, mis
on olulised nakkuste raviks inimestel, kuid mis on vajalikud ka veterinaarmeditsiinis, võib
osutuda vajalikuks nende kasutamist piirata või keelata. Nimetatud määruse artikli 107 punkti 7
kohaselt võib liikmesriik oma territooriumil teatavate mikroobivastaste ainete kasutamist
loomadel piirata või keelata, kui mikroobivastaste ainete manustamine loomadele on vastuolus
mikroobivastaste ainete vastutustundlikku kasutamist käsitleva riikliku poliitika rakendamisega.
Liikmesriik võib teaduslike soovituste alusel määrata piiravaid tingimusi nende kasutamiseks,
näiteks seades nende väljakirjutamise tingimuseks mikroobivastase aine suhtes tundlikkuse testi
tegemise, et teha kindlaks, kas diagnoositud haigust ei ravi ükski teine saadaolev mikroobivastane
aine piisavalt tõhusalt ega sobivalt. Määrust (EL) 2019/6 kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022,
kuid probleemile tuleb kohe reageerida.
Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse § 1 punkti 2 jõustumise kuupäevaks 1. juuli 2021. a.
Jõustumise kuupäev on määratud tingituna veterinaarravimite hulgimüüjate vajadusest mõistliku
üleminekuperioodi järele, et vältida tarnehäireid ning ülemääraseid laoseise.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6,
11. detsember 2018, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks
direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167), täpsemalt selle artikkel 107 punkt 7.
Nimetatud EL-i õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur-
lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0006&qid=1595484456462&from=ET.
4. Määruse mõjud
Määruse rakendamisega kaasneb otsene mõju loodus- ja elukeskkonnale, täpsemalt loomade
tervisele, ning kaudne sotsiaalne mõju inimeste tervisele. Samuti kaasneb majanduslik mõju
loomapidajatele, veterinaararstidele ning veterinaarravimite hulgimüüjatele. Määruse
rakendamisega ei kaasne mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku
omavalitsuse asutuste korraldusele ega regionaalarengule.
Mõju valdkond: keskkonnamõjud ja kaudne sotsiaalne mõju.
Mõju sihtrühmad: keskkond, elanikkond, loomapidamisettevõtted.
Kaasnev mõju: keskkonnamõju hõlmab mõju loomadele ja loomade tervisele ning sööda ja toidu
turvalisusele. Kaudne sotsiaalne mõju hõlmab mõju inimeste tervisele, sest antibiootikumide
kasutamise piirangud aitavad kaasa rahva tervise kaitsele. AMRiga seotud probleeme on seetõttu
vähem.
Mõju olulisus: Muudatuste otsese mõju ulatus, avaldumise sagedus ning otseselt mõjutatud
sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Seega on määruse
mõju pigem väheoluline.
Mõju valdkond: mõju majandusele.
Mõju sihtrühmad: veterinaararstid, loomapidajad ja veterinaarravimite hulgimüüjad.
Kaasnev mõju: Majanduslik mõju avaldub nende veterinaararstide, loomapidajate ja
veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusele, kes peavad oma tegevuses edaspidi arvestama
ravimite uute kasutustingimustega. Eelnõus sätestatud muudatusega muutub veterinaarias
kasutatavate antibiootikumide kasutamine vastutustundlikumaks. Veterinaararstid peavad
raviskeemi paremini läbi mõtlema, seeläbi väheneb kriitiliselt tähtsate antibiootikumide
kasutamine ja lõpptulemusena ravimiresistentsus. Muudatus jätab piisava paindlikkuse
lemmiklooma raviks erakorralistel juhtudel. Võimalike kohanemisraskuste vältimiseks on
eelnõus antud ravimite hulgimüüjatele mõistlik üleminekuaeg selleks, et vältida tarnehäireid ning
ülemääraseid laoseise.
Mõju olulisus: Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühmade käitumises toimuvad
muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus
ning sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Oluline mõju
puudub.
Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada
Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika
eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse
rakendamisega tulusid.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punkt 2, mille jõustumine on eelnõu
kohaselt kavandatud 1. juulil 2021. a. Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus
annaks ravimite hulgimüüjatele mõistliku üleminekuaja uute nõuetega kohanemiseks.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile
ja Keskkonnaministeeriumile.
Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Eesti Loomaarstide Ühingu, Eesti Väikeloomarstide Seltsi,
Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Maaülikooli ning veterinaarravimite hulgimüüjate arvamusi ja
ettepanekuid.
EELNÕU
06.10.2020
MÄÄRUS
xx.10.2020 nr …..
Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr
21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste
ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord”
muutmine
Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 15 lõike 7 alusel.
§ 1. Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrust nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade
loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muudetakse järgmiselt:
1) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „loom” sõnaga „põllumajandusloom”
vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses:
„(4) 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiine ja kinoloone tohib looma raviks kasutada ainult siis, kui
on tehtud haigusetekitaja ravimitundlikkuse uuring ja selle kohaselt on haigusetekitajal välja
arenenud resistentsus teiste selle haigusetekitaja vastaseks raviks näidustatud antibiootikumide
suhtes.
(5) Erandina, veterinaarse näidustusega põhjendatud juhul, võib lemmiklooma raviks kasutada
lõikes 4 nimetatud antibiootikume ilma ravimitundlikkust määramata.”.
§ 2. Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. juulil 2021. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiina Saron
Kantsler
Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium Meie: 06.10.2020 nr 1.4-3/959
Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Austatud minister
Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse
„Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade
loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Lisad:
1. Eelnõu, Ravimid_eelnou.docx;
2. Seletuskiri, Ravimid_SK.docx.
Piret Aasmäe
625 6110
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/20-1228 - Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 21.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f698ab8-12d8-4571-85bb-ee1d48e078e7
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f698ab8-12d8-4571-85bb-ee1d48e078e7?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main