dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine

Sotsiaalministeerium · 7. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2910-1
Registreeritud
7. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
21. oktoober 2020

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎maaruse_21_eelnou.asice787 KB

Sisu (failidest)

KAVAND 06.10.2020 SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu (edaspidi eelnõu) on koostatud ravimiseaduse § 15 lõike 7 alusel. Mikroobide resistentsus (edaspidi AMR) inimtervishoius kasutatavate ravimite ja veterinaarravimite suhtes on nii Eestis kui ka mujal maailmas üha suurenev terviseprobleem. Probleemi keerukuse, piiriülese mõõtme ning suure majandusliku koormuse tõttu ei piirdu selle mõju mitte üksnes raskete tagajärgedega inimeste ja loomade tervisele, vaid sellest on saanud ülemaailmne rahvatervise probleem. See mõjutab kogu ühiskonda ning nõuab kohest valdkondadevahelist koordineeritud meetmete vastuvõtmist kooskõlas Euroopa Liidu terviseühtsuse tegevuskavaga. Meetmed hõlmavad mikroobivastaste ainete vastutustundliku kasutamise põhimõtete järgimise suurendamist, nende ainete rutiinse profülaktilise ja metafülaktilise kasutamise vältimist ning loomade puhul selliste mikroobivastaste ainete kasutamise piiramist, mis on kriitilise tähtsusega inimestele eluohtlike nakkuste ennetamiseks ja ravimiseks. Mikroobivastaste ainete vastutustundlik kasutamine on mikroobide resistentsuse probleemi lahendamisel olulise tähtsusega. Käesolev eelnõu on koostatud eesmärgiga soodustada antibiootikumide vastutustundlikku kasutamist ja vähendada seeläbi AMRi teket. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Piret Aasmäe (tel 625 6110, [email protected]) ning sama büroo juhataja Enno Piisang (tel 625 6124, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse paragrahvi 2 lõike 3 punkti 3 sõnastust arusaadavamaks ning üheselt mõistetavamaks. Kuna lõike 3 punkti 3 esimene lauseosa võib jätta mulje veterinaarravimi manustamise nõuetest loomade suhtes üldiselt, sõnastatakse see selguse tagamiseks nii, et see reguleerib ainult toidu tootmiseks peetavate põllumajandusloomadega seonduvat. Sättes viidatud Euroopa Liidu määruse sisuks olev toimeainete loetelu seostub loomsete toiduainetega või loomsete saadustega, mida kasutatakse toiduks. Kuna keeluaegadest ja piirmääradest räägime toiduohutuse tagamiseks ainult nende põllumajandusloomade kontekstis, kellelt toiduks kasutatavaid loomseid saaduseid saame, siis saab lõiget 3 ka praegu tõlgendada nii, et see kehtib ainult põllumajandusloomade kohta. Sama paragrahvi lõike 3 punktis 1 sätestatud nõue kehtib kõikide loomade kohta. Eelnõu paragrahvi 1 punktiga 2 täiendatakse määruse § 2 lõigetega 4 ja 5. Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 4, mille kohaselt tohib inimtervishoius kriitiliselt olulisi antibiootikume kasutada looma raviks ainult siis, kui on tehtud haigusetekitaja ravimitundlikkuse uuring ja selle kohaselt on loomal välja arenenud resistentsus teiste selle haigusetekitaja raviks näidustatud antibiootikumide suhtes. Selliste uuringute tegemiseks on erinevaid võimalusi: Veterinaar- ja Toidulaboratooriumis on võimalik määrata bakteriaalsete infektsioonide tekitajate antibiootikumitundlikkust disk-difusiooni, minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni meetodil, teatud kahtluse korral reaalaja PCR- või WGS-i meetoditega. Piimaveiste haigusetekitajate tundlikkust on võimalik uurida karjapõhiselt Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli ASi piimalaboris piimaproovidest. Farmidele on kättesaadavad kiirtestid nagu mastiiditestid, penitsilliinitundlikkuse testid. Võimalik on kasutada ka teiste riikide asjaomaste laboratooriumite teenuseid. Seega on põllumajandusloomade puhul ettevõtet teenindaval veterinaararstil üldiselt teada karja tundlikkus enam levinud haigusetekitajate suhtes ja esmavalikuna kasutatavate antibiootikumide kasutamise puhul ei pea tundlikkust uuesti testima. 3. või 4. põlvkonna antibiootikumi kasutamine ilma eelneva testita on keelatud. Eesti Maaülikoolis on 2020. aastal koostatud ravijuhis „Antibiootikumiravi juhend produktiivloomade, kodulindude ja kalade raviks”, milles on eespool toodud skeem haigusetekitajate kaupa põhjalikult lahti kirjutatud. Ravijuhis ja sellekohane trükitav elektroonne juhendmaterjal veterinaarravimite kasutamise kohta on avalikult kättesaadavad Veterinaar- ja Toiduameti veebilehel. Tundlikkuse määramise nõue on olnud ka eespool nimetatud antibiootikumirühmade ravimiinfo üldkokkuvõtetes (SPC): „preparaadi kasutamine peab põhinema tundlikkustestil ning tuleb arvestada kohalikku ametlikku antimikrobiaalse ravi poliitikat“. Paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 5, mille kohaselt antakse veterinaararstile võimalus veterinaarse näidustusega põhjendatud juhtudel kasutada lemmiklooma raviks lõikes 4 nimetatud antibiootikume ilma ravimitundlikkust määramata. Erand on vajalik tulenevalt ravitava lemmiklooma seisundist (näiteks kriitiline seisund kliinikusse jõudmisel, käitumishäired) või haigusetekitaja paiknemise spetsiifikast (näiteks teatud proovist võetud külvid jäävad negatiivseks). Erandit võib rakendada üksikjuhtumi puhul ning sellisel juhul peab olema välistatud muude kitsama toimega antibiootikumide kasutamine. Uute sätete lisamisel on lähtutud valdkondlikust tegevuskavast „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023” ning ravijuhistest, mille on koostanud Eesti Maaülikooli teadlased. Määruse § 4 lõike 3 kohaselt väljastab veterinaararst ravimi loomapidajale üksnes juhul, kui ta on looma läbi vaadanud ja teinud kindlaks looma tervisliku seisundi. Laiaulatuslik antibiootikumide kasutamine ilma haigusetekitaja tundlikkust testimata soodustab multiresistentsete bakterite teket, mis ohustab üha enam nii inimeste kui loomade tervist. 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinid ja kinoloonid on olulised inimeste raskesti alluvate infektsioonide ravis ja nende vastutustundetu kasutamise kaudu tekkiv AMR võtab inimtervishoius selle võimaluse ära. Oma panuse probleemi laienemise peatamisel saab anda iga veterinaararst, pöörates enam tähelepanu profülaktilise masskasutamise vähendamisele, ravivajaduse ennetamisele, haigusetekitaja ja tema tundlikkuse määramisele, et valida teadlikumalt ravis kasutatavaid antibiootikume. Euroopa Veterinaaride Föderatsiooni (FVE) veebileht viitab nii ühispositsioonile kui ka mitmete riikide hea tava juhenditele. Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudis on koostatud antibiootikumide vastutustundliku kasutamise juhendmaterjal põllumajandusloomade (veised, sead, lambad ja kitsed) kohta, mis on avaldatud ajakirjas Eesti Loomaarstlik Ringvaade, instituudi veebilehel ja Maaeluministeeriumi ning Veterinaar- ja Toiduameti kodulehel. Vastutustundliku kasutamise põhimõte on – nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vajalik. Eestis veterinaarias kasutatavate antibiootikumide statistika andmed on kättesaadavad valdkondlikus tegevuskavas „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023”. Eesti on antibiootikumide veterinaarias kasutamisel Euroopa riikide hulgas keskmisel tasemel. 2016. aasta andmetel oli Eesti 18. kohal, 2017. aasta andmetel 15. kohal. Eestist vähem kasutavad antibiootikume enamasti riigid, kus on rangemad AMRi ohjamise kavad. Kui Eestis kasutati 56,7 mg/PCU, siis näiteks Norras (1. koht) 3,1 mg/PCU, Soomes (4. koht) 19,3 mg/PCU ja Taanis (10.) 39,4 mg/PCU. Eestis on antibiootikumide kasutamine üldiselt vähenemas, samas tekitab olemasolevate andmete põhjal muret kriitiliselt oluliste antibiootikumide laialdane kasutamine. Mõlema inimtervishoius kriitiliselt olulise antibiootikumirühma (3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiinid ja kinoloonid) müüginumbrid Eestis on suurenenud. Näiteks tseftiofuuri müüdi 2018. aastal 13,3 kilogrammi puhta toimeainena rohkem kui 2017. aastal. 2018. aasta müügikogusega on ühe ravikuuri saanud 55 670 täiskasvanud lehma (kehakaaluga 550 kilogrammi) ehk umbes 60% lehmadest. Müügikogused on vähenenud tetratsükliinide ja penitsilliinide puhul, mis on vastupidine teiste riikide praktikaga. Kriitilised antibiootikumid on loomaomanikule atraktiivsed, kuna nende keeluaeg piirdub kasutamise päevaga ning nii on majanduslik kahju toodangu kasutamise keelust minimaalne. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/6 (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167), mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ, põhjenduspunktides tuuakse välja, et mikroobivastaste ainete vastutustundliku kasutamise riikliku poliitika tugevdamiseks liikmesriikides, eriti nende mikroobivastaste ainete puhul, mis on olulised nakkuste raviks inimestel, kuid mis on vajalikud ka veterinaarmeditsiinis, võib osutuda vajalikuks nende kasutamist piirata või keelata. Nimetatud määruse artikli 107 punkti 7 kohaselt võib liikmesriik oma territooriumil teatavate mikroobivastaste ainete kasutamist loomadel piirata või keelata, kui mikroobivastaste ainete manustamine loomadele on vastuolus mikroobivastaste ainete vastutustundlikku kasutamist käsitleva riikliku poliitika rakendamisega. Liikmesriik võib teaduslike soovituste alusel määrata piiravaid tingimusi nende kasutamiseks, näiteks seades nende väljakirjutamise tingimuseks mikroobivastase aine suhtes tundlikkuse testi tegemise, et teha kindlaks, kas diagnoositud haigust ei ravi ükski teine saadaolev mikroobivastane aine piisavalt tõhusalt ega sobivalt. Määrust (EL) 2019/6 kohaldatakse alates 28. jaanuarist 2022, kuid probleemile tuleb kohe reageerida. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse määruse § 1 punkti 2 jõustumise kuupäevaks 1. juuli 2021. a. Jõustumise kuupäev on määratud tingituna veterinaarravimite hulgimüüjate vajadusest mõistliku üleminekuperioodi järele, et vältida tarnehäireid ning ülemääraseid laoseise. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu väljatöötamisel on võetud aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/6, 11. detsember 2018, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (ELT L 4, 07.01.2019, lk 43–167), täpsemalt selle artikkel 107 punkt 7. Nimetatud EL-i õigusakt on kättesaadav Euroopa Liidu Teataja veebilehel https://eur- lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32019R0006&qid=1595484456462&from=ET. 4. Määruse mõjud Määruse rakendamisega kaasneb otsene mõju loodus- ja elukeskkonnale, täpsemalt loomade tervisele, ning kaudne sotsiaalne mõju inimeste tervisele. Samuti kaasneb majanduslik mõju loomapidajatele, veterinaararstidele ning veterinaarravimite hulgimüüjatele. Määruse rakendamisega ei kaasne mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele, riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele ega regionaalarengule. Mõju valdkond: keskkonnamõjud ja kaudne sotsiaalne mõju. Mõju sihtrühmad: keskkond, elanikkond, loomapidamisettevõtted. Kaasnev mõju: keskkonnamõju hõlmab mõju loomadele ja loomade tervisele ning sööda ja toidu turvalisusele. Kaudne sotsiaalne mõju hõlmab mõju inimeste tervisele, sest antibiootikumide kasutamise piirangud aitavad kaasa rahva tervise kaitsele. AMRiga seotud probleeme on seetõttu vähem. Mõju olulisus: Muudatuste otsese mõju ulatus, avaldumise sagedus ning otseselt mõjutatud sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Seega on määruse mõju pigem väheoluline. Mõju valdkond: mõju majandusele. Mõju sihtrühmad: veterinaararstid, loomapidajad ja veterinaarravimite hulgimüüjad. Kaasnev mõju: Majanduslik mõju avaldub nende veterinaararstide, loomapidajate ja veterinaarravimite hulgimüüjate tegevusele, kes peavad oma tegevuses edaspidi arvestama ravimite uute kasutustingimustega. Eelnõus sätestatud muudatusega muutub veterinaarias kasutatavate antibiootikumide kasutamine vastutustundlikumaks. Veterinaararstid peavad raviskeemi paremini läbi mõtlema, seeläbi väheneb kriitiliselt tähtsate antibiootikumide kasutamine ja lõpptulemusena ravimiresistentsus. Muudatus jätab piisava paindlikkuse lemmiklooma raviks erakorralistel juhtudel. Võimalike kohanemisraskuste vältimiseks on eelnõus antud ravimite hulgimüüjatele mõistlik üleminekuaeg selleks, et vältida tarnehäireid ning ülemääraseid laoseise. Mõju olulisus: Muudatuste mõju ulatus on keskmine, kuna sihtrühmade käitumises toimuvad muudatused, kuid nendega ei kaasne eeldatavalt kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus ning sihtrühma suurus on väike. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike. Oluline mõju puudub. Kuna määruse rakendamisega eeldatavasti ei kaasne olulisi mõjusid, ei ole vajadust koostada Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri” § 65 lõike 2 kohast mõjude analüüsi aruannet. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulutusi riigieelarvest, samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, välja arvatud määruse § 1 punkt 2, mille jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 1. juulil 2021. a. Jõustumise kuupäev on sätestatud arvestusega, et määrus annaks ravimite hulgimüüjatele mõistliku üleminekuaja uute nõuetega kohanemiseks. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud Eesti Loomaarstide Ühingu, Eesti Väikeloomarstide Seltsi, Veterinaar- ja Toiduameti, Eesti Maaülikooli ning veterinaarravimite hulgimüüjate arvamusi ja ettepanekuid. EELNÕU 06.10.2020 MÄÄRUS xx.10.2020 nr ….. Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine Määrus kehtestatakse ravimiseaduse § 15 lõike 7 alusel. § 1. Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrust nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõike 3 punktis 3 asendatakse sõna „loom” sõnaga „põllumajandusloom” vastavas käändes; 2) paragrahvi 2 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) 3. ja 4. põlvkonna tsefalosporiine ja kinoloone tohib looma raviks kasutada ainult siis, kui on tehtud haigusetekitaja ravimitundlikkuse uuring ja selle kohaselt on haigusetekitajal välja arenenud resistentsus teiste selle haigusetekitaja vastaseks raviks näidustatud antibiootikumide suhtes. (5) Erandina, veterinaarse näidustusega põhjendatud juhul, võib lemmiklooma raviks kasutada lõikes 4 nimetatud antibiootikume ilma ravimitundlikkust määramata.”. § 2. Määruse § 1 punkt 2 jõustub 1. juulil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Meie: 06.10.2020 nr 1.4-3/959 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine” eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: 1. Eelnõu, Ravimid_eelnou.docx; 2. Seletuskiri, Ravimid_SK.docx. Piret Aasmäe 625 6110 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/20-1228 - Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 21.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f698ab8-12d8-4571-85bb-ee1d48e078e7 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3f698ab8-12d8-4571-85bb-ee1d48e078e7?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel