dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

avalik konsultatsioon

Sotsiaalministeerium · 6. oktoober 2020
Viit
1.4-1.1/2895-1
Registreeritud
6. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.4 EL otsustusprotsess ja rahvusvaheline koostöö
Sari
1.4-1.1 Euroopa Liidu Nõukogu töös osalemise dokumendid
Toimik
1.4-1.1/2020
Vastutaja
Annely Salumaa (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Euroopa Liidu ja väliskoostöö osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. oktoober 2020

Failid

  • 📎20-02127-1.pdf2 KB
  • 📎Seadusliku rände tulevik_avalik konsultatsioon 2020.pdf93 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Avalik konsultatsioon ELi seadusliku rände tuleviku üle Tärniga (*) märgitud väljad on kohustuslikud. Sissejuhatus Teie andmed * Minu vastuse keel: bulgaaria eesti hispaania hollandi horvaadi iiri inglise itaalia kreeka läti leedu malta poola portugali prantsuse rootsi rumeenia saksa slovaki sloveeni soome taani tšehhi 1 ungari * Vastan kui akadeemiline asutus / teadusasutus ettevõtjate ühendus ettevõtja/äriorganisatsioon tarbijaorganisatsioon ELi kodanik keskkonnaorganisatsioon ELi mittekuuluva riigi kodanik valitsusväline organisatsioon (vabaühendus) avalik-õiguslik asutus ametiühing muu * Eesnimi * Perekonnanimi * E-posti aadress (ei avalikustata) * Tegevusulatus Rahvusvaheline Kohalik Riiklik Piirkondlik * Organisatsiooni nimi kuni 255 tähemärki * Organisatsiooni suurus 2 Mikroorganisatsioon (1-9 töötajat) Väikeorganisatsioon (10-49 töötajat) Keskmise suurusega organisatsioon (50-249 töötajat) Suurorganisatsioon (250 või rohkem töötajat) Organisatsioonile läbipaistvusregistris määratud tunnusnumber kuni 255 tähemärki Kontrollige, kas Teie organisatsioon on kantud läbipaistvusregistrisse. See on vabatahtlik andmebaas organisatsioonidele, kes soovivad mõjutada ELi otsustusprotsessi. * Päritoluriik Märkige enda või oma organisatsiooni päritoluriik. Afganistan Gambia Lõuna-Aafrika Saint Kitts ja Nevis Ahvenamaa Ghana Lõuna-Georgia Saint Lucia ja Lõuna- Sandwichi saared Albaania Gibraltar Lõuna-Korea Saint-Martin Alžeeria Grenada Lõuna-Sudaan Saint-Pierre ja Miquelon Ameerika Gröönimaa Luksemburg Saint Vincent Samoa ja Grenadiinid Ameerika Gruusia Macau Saksamaa Ühendriigid Andorra Guadeloupe Madagaskar Sambia Angola Guam Madalmaad Samoa Anguilla Guatemala Malaisia San Marino Antarktis Guernsey Malawi São Tomé ja Príncipe Antigua ja Guinea Maldiivid Saudi Araabia Barbuda Araabia Guinea-Bissau Mali Seišellid Ühendemiraadid Argentina Guyana Malta Senegal Armeenia Haiti Mani saar Serbia 3 Aruba Heardi ja Maroko Sierra Leone McDonaldi saarte ala Aserbaidžaan Hiina Marshalli Singapur saared Austraalia Hispaania Martinique Sint Maarten Austria Honduras Mauritaania Slovakkia Bahama Hongkong Mauritius Sloveenia Bahrein Horvaatia Mayotte Somaalia Bangladesh Ida-Timor Mehhiko Soome Barbados Iirimaa Mikroneesia Sri Lanka Belau Iisrael Moldova Sudaan Belgia India Monaco Suriname Belize Indoneesia Mongoolia Süüria Benin Iraak Montenegro Svalbard ja Jan Mayen Bermuda Iraan Montserrat Šveits Bhutan Island Mosambiik Taani Boliivia Itaalia Myanmar/Birma Tadžikistan Bonaire, Sint Jaapan Namiibia Tai Eustatius ja Saba Bosnia ja Jamaica Nauru Taiwan Hertsegoviina Botswana Jeemen Nepal Tansaania Bouvet’ saar Jersey Nicaragua Togo Brasiilia Jordaania Nigeeria Tokelau Briti India Jõulusaar Niger Tonga ookeani ala Briti Kaimanisaared Niue Trinidad ja Neitsisaared Tobago Brunei Kambodža Norfolki saar Tšaad Bulgaaria Kamerun Norra Tšehhi Burkina Faso Kanada Omaan Tšiili 4 Burundi Kasahstan Paapua Uus- Tuneesia Guinea Cabo Verde Katar Pakistan Türgi Clippertoni saar Keenia Palestiina Türkmenistan Colombia Kesk-Aafrika Panama Turksi ja Vabariik Caicose saared Cooki saared Kiribati Paraguay Tuvalu Costa Rica Komoorid Peruu Uganda Côte d'Ivoire Kongo Pitcairni saared Ühendkuningrii k Curaçao Kongo Põhja-Korea Ühendriikide Demokraatlik Neitsisaared Vabariik Djibouti Kookossaared Põhja- Ühendriikide (Keelingi Makedoonia väikesed saared) hajasaared Dominica Kõrgõzstan Põhja- Ukraina Mariaanid Dominikaani Kosovo Poola Ungari Vabariik Ecuador Kreeka Portugal Uruguay Eesti Küpros Prantsuse Usbekistan Antarktilised ja Lõunaalad Egiptus Kuuba Prantsuse Uus- Guajaana Kaledoonia Ekvatoriaal- Kuveit Prantsuse Uus-Meremaa Guinea Polüneesia El Salvador Lääne-Sahara Prantsusmaa Valgevene Eritrea Laos Puerto Rico Vanuatu Eswatini Läti Réunion Vatikan Etioopia Leedu Rootsi Venemaa Fääri saared Lesotho Rumeenia Venezuela Falklandi saared Libeeria Rwanda Vietnam 5 Fidži Liechtenstein Saalomoni Wallis ja saared Futuna Filipiinid Liibanon Saint- Zimbabwe Barthélemy Gabon Liibüa Saint Helena, Ascension ja Tristan da Cunha * Avaldamise privaatsussätted Komisjon avaldab käesoleva avaliku konsultatsiooni raames laekunud vastused. Saate valida, kas lubada andmed avalikustada või jääda anonüümseks. Anonüümne Avalikustatakse ainult see, kellena vastate, Teie päritoluriik ja vastus. Muid isikuandmeid (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris) ei avaldata. Avalik Koos Teie vastusega avaldatakse ka Teie isikuandmed (nimi, organisatsiooni nimi ja suurus, tunnusnumber läbipaistvusregistris, päritoluriik). Olen nõus isikuandmete kaitset käsitlevate sätetega. Käesoleva konsultatsiooni kohta Seaduslik ränne on valdkond, mille alane pädevus on jagatud Euroopa Liidu ja liikmesriikide vahel. See tähendab, et mõned küsimused, mis puudutavad kolmandate riikide kodanike rännet ELi, otsustatakse ELi tasandil, mõned aga riikide tasandil. Näiteks on iga riigi enda pädevuses otsustada, kui palju kolmandatest riikidest pärit töötajaid oma tööturule lubada. Kahe viimase aastakümne jooksul on EL töötanud välja õigusraamistiku, millega on suures osas ühtlustatud teatavate rändajate kategooriate (nt kõrgelt kvalifitseeritud töötajad ehk nn sinise kaardi omanikud, hooajatöötajad ja ettevõtjasiseselt üleviidud töötajad) liikmesriikidesse sisenemise ja seal elamise tingimused, muu hulgas töö eesmärgil. ELi õigusraamistik reguleerib ka kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste ja teadlaste vastuvõtutingimusi ja õigusi, perekonna taasühinemise õigust ning tingimusi ja menetlusi, mille alusel võivad kolmandate riikide kodanikud saada alalise elamise õiguse (nn pikaajaline e l a m i n e ) . Ühtlasi on ELi õigusega nähtud ette mõningad asjaolud, mis hõlbustavad mõnede seaduslikult ühes ELi liikmesriigis elavate kolmandate riikide kodanike kategooriate (kõrge kvalifikatsiooniga töötajad, pikaajalised elanikud, üliõpilased, teadlased) liikumist teistesse ELi riikidesse. Samuti on ELi õigusega 6 kehtestatud eri liikmesriikide riiklike kavade alusel vastu võetud kolmandatest riikidest pärit töötajate jaoks ühtne menetlus ja ühtne luba, mis võimaldab neil liikmesriigis nii töötada kui ka elada. Muid võõrtöötajate kategooriaid ja füüsilisest isikust ettevõtjaid ELi õigus praegu ei hõlma (ning nende suhtes võivad kehtida liikmesriikide õigusnormid). 2019. aasta märtsis sai Euroopa Komisjon valmis selle õigusraamistiku üldise hindamise (seadusliku rände alaste õigusaktide toimivuskontroll), mille põhjal tehtud järeldused olid vastakad. Ühest küljest leiti, et hinnatud ELi õigus täidab üldjoontes oma eesmärki. Teisalt tõdeti, et „seadusliku rände praeguse raamistiku mõju Euroopa ees seisvatele üldistele rändeprobleemidele on piiratud“ ning „kui EL tahab täielikult saavutada aluslepingu eesmärgi ja luua ühise seadusliku rände poliitika, mis oleks rändevoogude juhtimise tervikliku poliitika peamine komponent, tuleb neid küsimusi edaspidi käsitleda mitmesuguste meetmete abil“. Eeskätt jõuti õigusaktide toimivuskontrolli tulemusena järeldusele, et ELi seadusliku rände süsteemis on rida olemuslikke puudusi (nt killustatus, ELi õigusnormide piiratud ulatus, järjekindluse puudumine eri direktiivide vahel, menetluste keerukus, ebaõige rakendamine) ning nende parandamiseks tuleks võtta meetmeid alates õigusaktide tõhusamast maksmapanekust kuni uute õigusnormide k e h t e s t a m i s e n i . ELi seadusliku rände poliitika vallas järgmiste sammude kavandamisel tuleb arvestada COVID-19 kriisi vahetut mõju. Pärast COVID-19 puhangut kehtestasid kõik ELi riigid reisipiirangud, mis põhjustasid enamiku töörände kanalite ajutise sulgemise. Oma mõju avaldas see ka riikide rände- ja konsulaarasutuste haldussuutlikkusele. Nende meetmete pikaajaline mõju ei ole veel selge ja oleneb paljudest teguritest. Samas on tööpuuduse määr ELis COVID-19 kriisi tõttu juba kasvanud ning seega võib tööjõunõudlus lähitulevikus üldiselt väheneda. Samas säilivad või korduvad struktuursed ning uued ja spetsiifilised puudujäägid, olgu see siis IKT spetsialistide, põllumajanduse hooajatöötajate või tervishoiutöötajate /hooldustöötajate puhul. Neis majandussektorites on tavapäraselt suur sõltuvus kolmandatest riikidest pärit töötajatest. Mõnedes ELi liikmesriikides on seaduslike rändekanalite ajutine sulgemine toonud kaasa ka meetmed, mis puudutavad elamislubade andmist kolmandatest riikidest pärit töötajatele, kes on juba asjaomase riigi territooriumil, kuid õigusevastaselt. Komisjon kuulutas oma rände- ja varjupaigapaktis välja kolm seadusliku rände alast meetmekogumit, mis tuginevad 2019. aasta toimivuskontrolli põhjal tehtud esmastele soovitustele ning mille koostamisel on arvesse võetud COVID-19 kriisi käigus selles valdkonnas omandatud kogemusi. Nende meetmetega tahetakse aidata ligi meelitada ELile vajalikke võõrtöötajaid. Muu hulgas hõlmavad meetmed järgmist: 1) pikaajalisi elanikke käsitleva direktiivi läbivaatamine, et luua kogu ELis kehtiv pikaajalise elaniku staatus; eeskätt tuleb selleks tugevdada pikaajaliste elanike õigust liikuda teistesse liikmesriikidesse ja seal töötada; 2) ELi talendireservi väljatöötamine, et selle abil viia kokku kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajad, kes soovivad ELi kolida, ja ELi tööandjate vajadused; 3) ühtse loa direktiivi läbivaatamine, et lihtsustada ja ühtlustada madala ja keskmise kvalifikatsiooniga töötajate vastuvõtmise menetlused ja e l a m i s e t i n g i m u s e d . Käesoleva avaliku konsultatsiooniga tahetakse välja selgitada, millistes valdkondades veel saaks ELi kehtivat raamistikku pikemas perspektiivis parandada, lähtudes 2019. aasta toimivuskontrolli kõige enam tulevikku vaatavatest soovitustest. Oodatud on arvamused uute ideede kohta, millega suurendada ELi atraktiivsust, hõlbustada oskuste ja tööturu vajaduste vastavusseviimist ning pakkuda võõrtöölistele paremat kaitset ärakasutamise eest. Konsultatsiooni tulemused aitavad komisjonil otsustada, milliseid algatusi on vaja selle valdkonna pikaajaliste probleemide lahendamiseks. 7 Kui soovite esitada üksikasjalikuma vastuse, võite selle küsimustiku lõpus eraldi dokumendina (nt seisukoh avõtuna ) üles laadida. * 1. Milliste elukutsete jaoks on ELis Teie arvates kõige rohkem vaja lähiaastatel tööle võtta kolmandate riikide kodanikke, arvestades sealjuures COVID-19 kriisi majanduslikku mõju? Loodus- ja inseneriteaduste spetsialistid (nt insenerid, arhitektid) Tervishoiutöötajad (nt arstid, õed) Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia spetsialistid (nt tarkvara-arendajad, analüütikud) Klienditeenindajad (nt kliendinõustajad) Teenindussektori töötajad (nt kokad, ettekandjad, juuksurid, majapidamisteenuste osutajad) Hooldustöötajad (lastehoiutöötajad, tervishoiusektori hooldustöötajad) Ehitajad ja muud oskustöölised (nt maalrid, üldehitustöölised) Koristajad ja abilised (nt kodude, hotellide ja kontorite koristajad) Põllumajanduse, metsanduse ja kalanduse valdkonna lihttöölised Muud elukutsed (palun kasutage rahvusvahelist ametite klassifikaatorit) kuni 70 tähemärki 2. Milliste uute algatustega peaks EL Teie arvates lähiaastatel seadusliku rände vallas tegelema? a) Pakkuma praktilisi meetmeid, et toetada liikmesriikide ametiasutusi, tööandjaid ja võimalikke rändajaid (valige üks või mitu, kui nõustute): Üldse Nõustun Ei Nõustun Erapooletu ei täielikult nõustu nõustu * riikide rändepoliitikate koordineerimine ELi tasandil kehtestatavate prioriteetide ja suuniste kaudu, jättes nende rakendamise üle otsustamise siiski liikmesriikidele * liikmesriikide ja kolmandate riikide vaheliste töörände projektide rahastamine * seaduslike liikumisteede kohta käiva teabe parandamine * 8 kolmandates riikides omandatud kutsekvalifikatsioonide tunnustamise ja ametioskuste kinnitamise süsteemide parendamine * heade tavade vahetamise toetamine elamislubade taotlemise menetlustega seotud halduskoormuse vähendamise vallas Muud meetmed (palun täpsustage) kuni 150 tähemärki b) Võtma vastu uusi õigusakte, et ühtlustada ELi tasandil nende töötajate kategooriate vastuvõtmist ja õigusi, kelle puhul need seni ELi tasandil reguleeritud ei ole (valige üks või mitu, kui nõustute) Üldse Nõustun Ei Nõustun Erapooletu ei täielikult nõustu nõustu * koduabilised/hooldajad (kes töötavad kodumajapidamistes ja tegelevad näiteks koristamise, söögi tegemise, pesu pesemise ning laste või eakate või haigete pereliikmete eest hoolitsemisega) * palju ringi liikuvad töötajad (nt transpordi- ja kunstivaldkonna töötajad, kes töötavad lühikest aega ELi eri liikmesriikides) * väljastpoolt ELi pärit teenusepakkujad (isikud, kellel on vaja olla ELis piiratud aja jooksul seoses teenuste osutamiseks sõlmitud lepinguga, kuid kellel ei ole ELis töölepingut) Muud kategooriad (palun täpsustage) kuni 70 tähemärki * c) Kehtestama uued õigusaktid, et ühtlustada ELi tasandil õigusnormid, mis käsitlevad kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate vastuvõtmist, ning töötama selleks välja põhjaliku ELi seadusliku rände seadustiku, mis asendaks kõik kehtivad töörände alased direktiivid. 9 Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu * d) Töötama välja süsteemi, mis hõlmaks nii praktilisi kui ka seadusandlikke meetmeid Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu * 3. Kas Teie arvates peaks EL kehtestama eeskirjad, mis lubaksid kolmandast riigist pärit töötajaid vastu võtta ilma konkreetse tööpakkumiseta, võimaldades neil tööd otsida, kui täidetud on teatavad tingimused (nt teatavate taseme kvalifikatsiooni või oskuste tõendamine ja enda ülalpidamiseks vajalike piisavate vahendite olemasolu)? Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu 4. Euroopa Komisjon on koos OECDga analüüsinud, kas ELi saaks muuta atraktiivsemaks kolmandatest riikidest pärit ja Euroopa jaoks vajalike oskustega töötajate jaoks ELi talendireservi moodustamisega, võttes eeskujuks Austraalias, Kanadas ja Uus-Meremaal kasutatavad huvi avaldamisel põhinevad rände haldamise süsteemid. Sedasi loodaks platvorm, mille kaudu saaksid kolmandatest riikidest pärit kvalifitseeritud töötajad avaldada huvi ELi sisserändamise vastu ning ELi tööandjad ja migratsiooniasutused saaksid oma vajadustest lähtudes inimesi v ä l j a v a l i d a . Komisjon kuulutas rände- ja varjupaigapaktis välja ELi talendireservi väljatöötamise. Millised peaksid Teie arvates olema selle peamised eesmärgid? 10 Üldse Nõustun Ei Nõustun Erapooletu ei täielikult nõustu nõustu * Võtta rahvusvahelise töölevärbamise jaoks kasutusele ELi portaal, et muuta EL tervikuna kolmandatest riikidest pärit kõrge kvalifikatsiooniga töötajate jaoks atraktiivsemaks. * Tegeleda rahvusvahelise töölevärbamise praeguste tõketega, eeskätt selles osas, mis puudutab täitmata töökohtadega VKEsid, kes ei saa endale lubada erasektori vahendusteenuseid. * Kaasata tööandjaid aktiivselt töörände kavadesse, et tagada nende tööturuga seotud vajaduste arvesse võtmine. * Aidata hoida neid kõrge kvalifikatsiooniga kolmanda riigi kodanikke, kes juba elavad seaduslikult ELis, nt kolmandatest riikidest pärit üliõpilased, kes on just ELis diplomi saanud. * 5. Kas Teie arvates võiks ELi talendireservi jaoks kasutada punktipõhise süsteemi elemente, mille puhul seatakse kandidaadid pingeritta eri kriteeriumide (nt tööpakkumise olemasolu, haridustase, varasemad kogemused, keeleoskus, vanus) eest antud punktide põhjal? Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu 6. ELi õigusega on seaduslikult ELis elavatele kolmandatest riikidest pärit töötajatele juba praegu tagatud samad töötingimused kui ELi kodanikele, kuid praktikas ei täideta neid õigusnorme alati korrektselt. Mida võiks EL teha, et tugevdada kolmandatest riikidest pärit töötajate õiguste kaitset ja võidelda nende ekspluateerimise vastu? Üldse Nõustun Ei Nõustun Erapooletu ei täielikult nõustu nõustu * 11 a) Arendada horisontaalseid ELi õigusnorme, mis edendaksid tulemuslikku tööjärelevalvet ja kolmandatest riikidest pärit töötajate tööandjatele suunatud sanktsioonide süsteemi, mida kohaldada kuritarvituste korral. * b) Julgustada sihipäraste toetusmeetmete arendamist riiklikes tööturuasutustes ning kolmandatest riikidest pärit töötajate kaasamist aktiivsesse tööturupoliitikasse. Muud meetmed (palun täpsustage) kuni 150 tähemärki * 7. Arvestades, et ebaseaduslike sisserändajate töölevõtmine võib põhjustada ärakasutamist ja sotsiaalset dumpingut ning samas pärssida seaduslikku tööjõurännet, siis kas Teie arvates peaks EL karmistama kehtivaid õigusnorme, et rakendada sanktsioone nende suhtes, kes võtavad tööle ja kasutavad ära ebaseaduslikke sisserändajaid? Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu * 8. ELi õiguse kohaselt peavad need kolmanda riigi kodanikud, kellel ei ole õigust ELis viibida, tagasi pöörduma. Komisjon on võtnud käsile jõulisema ELi süsteemi rajamise, et muuta tagasisaatmispoliitika tulemuslikumaks. Samas on COVID-19 pandeemia vastu võitlemiseks kogu maailmas kehtestatud reisipiirangud avaldanud märkimisväärset mõju võimalusele hoida töörände kanalid avatuna. Seepärast on mitu liikmesriiki võtnud vastu meetmed nende kolmandatest riikidest pärit töötajate seadustamiseks, kes viibivad juba selle riigi territooriumil, kuid on seal ebaseaduslikult. Samuti on välja töötatud ajutiste lubade andmise tingimused, et hoida ära tõmbetegurite tekkimine. Võttes arvesse kirjeldatud konteksti ja võimalikku ülekanduvat mõju, mida ühe liikmesriigi seadustamismeetmed võivad 12 avaldada teistele liikmesriikidele, siis kas Teie arvates peaks EL toetama ja koordineerima liikmesriikide riiklikke lähenemisviise tasakaalustatud seadustamism eetmete väljatöötamisele? Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu 9. Milliseid muid meetmeid võiks ELi tasandil võtta seoses ebaseaduslikult ELis viibivate kolmandatest riikidest pärit töötajate siin viibimise seadustamise jaoks vajalike hindamiste ja kriteeriumidega? kuni 300 tähemärki * 10. Kas EL peaks kehtestama uusi õigusakte, et ühtlustada ELi tasandil kolmandate riikide ettevõtjate vastuvõtmist ja õigusi ning propageerida kolmandate riikide ettevõtjate (isikud, kes tulevad ELi, et töötada siin füüsilisest isikust ettevõtjana või asutada uus ettevõte) seas idufirmade loomist. Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu * 11. Kas EL peaks parandama kõigi kolmandatest riikidest pärit töötajate õigusi liikuda ELi sees ning lihtsustama seaduslikult ühes ELi liikmesriigis elavate töötajate liikumist teise ELi liikmesriiki ja seal töötamist? Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu * 12. Komisjon kuulutas paktis välja ELi pikaajaliste elanike direktiivi sihipärase läbivaatamise. Kas te usute, et EL peaks seda direktiivi tugevdama ja edasi 13 arendama ning muutma praeguse pikaajalise elaniku staatuse kehtivaks kogu ELis, nii et sellega kaasneksid ka suuremad ELi sisese liikumise õigused? Nõustun täielikult Nõustun Erapooletu Ei nõustu Üldse ei nõustu 13. Palun esitage veel ettepanekuid ELi seadusliku rände poliitika täiustamiseks: täiendage eespool esitatud küsimustele antud vastuseid või kirjeldage hoopis uusi ideid. kuni 500 tähemärki Kui soovite esitada üksikasjalikuma vastuse, võite laadida siia üles dokumendi (nt seisukohavõtu). Fail ei või olla suurem kui 1 MB. Lubatud on üksnes pdf,txt,doc,docx,odt,rtf tüüpi failid 14 Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Siseministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/20-02127 Resolutsiooni teema: Seaduslik ränne – avalik konsultatsioon Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Tulenevalt 30.09.2020 EL koordinatsioonikogu otsusest palun esitada seisukohad Euroopa Komisjoni poolt avaldatud järgneva avaliku konsultatsiooni kohta: Seaduslik ränne – avalik konsultatsioon EISi toimiku nr: 20-2423 Viide avalikule konsultatsioonile: https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say /initiatives/12479-Review-of-EU-rules-on-fluorinated-greenhouse-gases Tähtaeg: 30.11.2020 Adressaat: Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Maaeluministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Siseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud avaliku konsultatsiooni kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 26.10.2020 Lisainfo: Tegevuskava on kavas arutada 02.12.2020 EL koordinatsioonikogu istungil. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 30.11.2020. Seisukohtade esitamine Vabariigi Valitsuse istungile otsustatakse EL koordinatsioonikogu ettepanekul. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 05.10.2020 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 9.6.1/20-2423 - Seaduslik ränne – avalik konsultatsioon Arvamuse andmine Siseministeeriumile vastavalt Riigikantselei 05.10.2020 resolutsioonile. Osapooled: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Justiitsministeerium; Maaeluministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 26.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25a76434-d0a3-4549-ba91-072a08ba2888 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/25a76434-d0a3-4549-ba91-072a08ba2888?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel