Sotsiaalministeerium · 5. oktoober 2020
- Viit
- 5.2-7/2886-1
- Registreeritud
- 5. oktoober 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Maaeluministeerium
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
- Sari
- 5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 5.2-7/2020
- Vastutaja
- Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)
Sisu (failidest)
PROTOKOLL 22.09.2020 nr 1.11-38/12
Laborite nõukogu (LN) 12. kohtumine
Toimumiskoht: Maaeluministeerium
Algus kell 15.30, lõpp kell 16.45
Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk
Protokollis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise
ohutuse büroo peaspetsialist Anneli Haugas
Võtsid osa: Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns
(Sotsiaalministeerium, SOM); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); Üllar
Lanno (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, EKEI); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM);
Piret Lilleväli (Siseministeerium, SIM); Ülle Harak (Rahandusministeerium, RAM), Karl Laas
(RAMi partner); Pille Tammemägi (Maaeluministeerium, MEM); Maia Radin (MEM); Sille
Vahter (MEM); Anneli Tuvike (MEM)
1. Laborite 2021. a investeeringute hetkeseis
Kuna Vabariigi Valitsuses (VV) riigieelarve läbirääkimised on pooleli, siis täpsemat teemat ei
käsitletud.
2. Laborite konsolideerimise protsessi tutvustus
11.06.2020 a. toimunud VV kabinetiistungi otsusest lähtuvalt tuleb RAMil esitada aasta lõpuks
valitsuskabineti nõupidamisele ettepanekud riiklike laborite konsolideerimise kohta. Ülesande
täitmiseks on appi võetud väline konsultant/partner.
Kohtumise eelselt oli nõukogu liikmetele saadetud kirjalik küsimus „Millistest põhimõtetest
lähtuvalt peaks Teie arvates riigi laborite konsolideerimine toimuma?“. Küsimuse tagasisidena
toodi kohtumisel välja järgmist:
MEMi haldusalas on kaks laborit, tulevikus on kavas need liita. Pikemas ajaraamis
peetakse otstarbekas paljude funktsioonidega teadus-arendusasutuse loomist (liidetakse
Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti
Taimekasvatuse Instituut).
SOMi haldusalas on kaks laborit, nende liitmist ei kavandata ning nende liitmine oleks
ka soovi korral keeruline. Ravimiameti väikesel ja spetsialiseerunud laboril on oma
eelised, nt ligipääs teiste Euroopa pädevate asutuste laborite andmetele, mis lihtsustab
järelevalvega seotud küsimuste lahendamist.
HTMil riigi laboreid ei ole, mistõttu arvamust ei avaldanud.
MKM teavitas hiljuti läbi viidud konsolideerimisest (Eesti Geoloogiateenistuse
veelabori viimine Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koosseisu). Tegi ettepaneku
vaadata laborite võimalikku konsolideerimist teenuse mitte asutusepõhiselt (s.t vaadata
kes on teenuse tarbijad ja mis on osutatav teenus). Oluline, et konsolideerimise
tulemusena on teenus kiiresti kätte saadav. Riigiasutuste vahelised tehingud võiksid
toimuda lihtsamalt. Vaadata tuleks, kus on ja kus ei ole riigil mõistlik vabal turul teenust
pakkuda ning vaadata ka teenuse hinnastamist.
KEMi haldusalas on üks labor, mille töö on fokuseeritud keskkonnakeemia analüüside
pakkumisele. Selle labori kompetentsi on arendatud aastakümnete jooksul ning labor
täidab ka riikliku referentlabori rolli. Hetkel toimib see labor piisavalt efektiivselt.
Konsolideerimisel peaks teenus muutuma paremaks ja mitte toimuma mehaaniline
laborite liitmine. Samuti peab tulemus olema selget defineeritav ja arusaadav ka
avalikkusele.
JUMi haldusalas viidi konsolideerimine läbi 2008. a ning hetkel on üks labor, mille
spetsiifika on kriminaalmenetlusele tõendi tekitamine; teenuse mujale viimine oleks
väga keeruline. Täiendavate ekspertiisiülesannete ilmnemisel pöördutakse esmalt riigi
laborite poole; vastava tehnoloogia või kompetentsi puudumisel pöördutakse järgmise
sammuna Euroopa laborite poole.
SIM toetas KEMi mõtet ning tõi välja, et lõplik seisukoht on veel kujundamisel.
MEM tõi täiendavalt välja järgmised aspektid: i) teatud valdkondades on laboritele või
kasutatavatele analüüsimetoodikatele kehtestatud nõuded, mis sageli ei ole erasektorile
atraktiivsed täita; ii) seadusandlusega on pandud ettevõtjale kohustus teha
enesekontrolli/analüüse, mille võimalikkus peaks olema tagatud; iii) seadusandlusest tulenev
referentfunktsioonide täitmine, mis võimaldab ka erasekori laborite arengut. KEM tõi välja, et
teatud juhtudel võivad hoopis erasektori laborid teha proove odavamalt. JUMi arvates oleks
mõistlik vaadata üle seadusliku hinna kujundamisega seonduv. N-ö dumping võib tekkida
sellest, et hinna komponendid on piiratumad riikliku teenuse puhul.
Konsolideerimise protsessist:
Eesmärk on jõuda võimalike konsolideerimisettepanekute ja alternatiivideni, mis
osaliselt olid ka Civitta analüüsis kirjeldatud ehk vaadata üle ja ajakohastada Civitta
analüüs. Konsolideerimisettepanekud võiksid olla juba järgmisel aastal rakendatavad.
Vajalik on konsolideerimiseesmärkide kirjeldamine. Suures plaanis on eesmärgid
järgmised:
o i) raiskamise vältimine/efektiivsed investeeringud: puudutab läbimõeldud
hankeid, ettevaatavat investeeringute kava, kindlat rahastust (mitte ainult
seadmete ostmiseks vaid ka hoolduseks, tagavaraosadeks). Samuti puudutab see
geograafiliste asukohtade optimaalsust ja optimaalset teenuste valikut,
dubleerimise vältimist. Võimaldada erasektoril osutada teenust, kus nad on
tugevad.
o ii) töötajate võimekuste ühendamine: s.t parimad inimesed on rakendatud
parimal moel. Inimesed on koormatud huvitava ja arendava tööga ning tagatud
on järelkasv. Personaliga seoses on esmatähtis küsimus võrreldavuse loomine –
ülevaade labori personaliandmetest oleks vajalik ka RIHATOle (RAMi
riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond), kes teeb ametnike palgauuringuid.
Riigiasutusutel kasutatakse personali arvestuses tööperede põhimõtet, millega
seoses on kavas tööpered laborites fikseerida. See võimaldab tagada labori
inimeste omavahelise võrreldavuse palgatasemete osas.
o iii) parem teenus: laborid peaksid olema kompetentsikeskused nii praegu kui
edaspidi, s.t teevad ettepanekuid järelevalveametile. Teenuse kvaliteet peaks
olema tagatud, samuti kvaliteedi juhtimise süsteem ja selle pidev
ajakohastamine. Civitta analüüsis käsitleti teenuste mahte (tasuvuse seisukohast
min 50 analüüsi aastas); samas on teada, et teatud analüüsi meetodeid võib olla
vajadus kasutada ehk kord 5 a jooksul, mis tähendab et erasektor ei hakka
kompetentsi looma, aga riigil on vaja võimekust strateegilise valmisoleku
tagamiseks.
Civitta analüüsi ajakohastamisest täpsemalt: plaanis on vaadata hankeprotsessi, sh
lisavarustuse hankimist. Kõige olulisem on aga vaadata aparatuuri liigendamisega
seonduvat – ei saa lähtuda üksnes seadmete maksumusest, vaid peaks vaatama, mis
seadmetega on tegu, millise koormatusega seadmed on ning nende hanketingimusi.
Soov oleks jõuda teatud seadmete grupeerimisteni, mis võimaldaks üht tüüpi
seadmetega käituda ühtemoodi. Võttes seejuures arvesse, kas võimalikud
konsolideerimisettepanekud loovad võimalusi tulevikus investeeringuid paremini teha,
kuidas tagada võimekus riistavara hoida jms.
Ajakavaga seoses: septembris on kavas kohtumised kõigi laboritega, pärast mida,
eeldatavalt 6. või 7. oktoobril on kavas kutsuda kõik laborid ühisele arutelule
konsolideerimisküsimuste teemal. Novembri keskpaigaks peaksid konkreetsed
ettepanekud olema valmis LNis tutvustamiseks, et detsembris ettepanekud valitsusele
esitada. Tulenevalt detsembri tähtajast on töö maht piiratud; kindlasti on kavas käsitleda
personali ning teenuse kvaliteediga, sh hanke ja masinate teemaga seonduvat. Töö
resultaadid seega on: ajakohastatud Civitta analüüs ning kabineti memorandumi
kavand.
3. Laborite nõukogu edasised tegevused
MEM tõstatas LN töö ja toimimise senise korralduse küsimuse. Otsustati, et vähemalt selle
aasta lõpuni jätkab LN tööd samas formaadis.
Investeeringute vajaduste kava koostamisega aastateks 2022–2025 ei ole alustatud põhjusel, et
ei ole veel tehtud otsuseid 2021. a eelarve suhtes. Ekspertkogu võiks investeeringute vajaduste
koostamise kavaga alustada oktoobris. Ekspertkogu võimaliku uue juhi ettepanekuid küsitakse
ekspertkogu liikmetelt endilt, arvestades et ekspertkogu juhtimine oli kavandatud roteeruvana.
RAMi partner teavitab ministeeriumide personaliosakondi seoses SAPist personali andmete
vaatamisega. Ministeeriumidele esitati palve oma haldusala laboreid ette informeerida.
Järgmine kohtumine: 18. november algusega kell 14.00.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Kuusk
Juhataja
(allkirjastatud digitaalselt)
Anneli Haugas
Protokollija