dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Sotsiaalministeerium · 5. oktoober 2020
Viit
5.2-7/2886-1
Registreeritud
5. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎LN_protokoll_22_09_2020.asice384 KB

Sisu (failidest)

PROTOKOLL 22.09.2020 nr 1.11-38/12 Laborite nõukogu (LN) 12. kohtumine Toimumiskoht: Maaeluministeerium Algus kell 15.30, lõpp kell 16.45 Juhatas Maaeluministeeriumi toiduohutuse asekantsler Hendrik Kuusk Protokollis Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist Anneli Haugas Võtsid osa: Kristi Talving (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, MKM); Madis Tõns (Sotsiaalministeerium, SOM); Toivo Räim (Haridus- ja Teadusministeerium, HTM); Üllar Lanno (Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, EKEI); Harry Liiv (Keskkonnaministeerium, KEM); Piret Lilleväli (Siseministeerium, SIM); Ülle Harak (Rahandusministeerium, RAM), Karl Laas (RAMi partner); Pille Tammemägi (Maaeluministeerium, MEM); Maia Radin (MEM); Sille Vahter (MEM); Anneli Tuvike (MEM) 1. Laborite 2021. a investeeringute hetkeseis Kuna Vabariigi Valitsuses (VV) riigieelarve läbirääkimised on pooleli, siis täpsemat teemat ei käsitletud. 2. Laborite konsolideerimise protsessi tutvustus 11.06.2020 a. toimunud VV kabinetiistungi otsusest lähtuvalt tuleb RAMil esitada aasta lõpuks valitsuskabineti nõupidamisele ettepanekud riiklike laborite konsolideerimise kohta. Ülesande täitmiseks on appi võetud väline konsultant/partner. Kohtumise eelselt oli nõukogu liikmetele saadetud kirjalik küsimus „Millistest põhimõtetest lähtuvalt peaks Teie arvates riigi laborite konsolideerimine toimuma?“. Küsimuse tagasisidena toodi kohtumisel välja järgmist:  MEMi haldusalas on kaks laborit, tulevikus on kavas need liita. Pikemas ajaraamis peetakse otstarbekas paljude funktsioonidega teadus-arendusasutuse loomist (liidetakse Veterinaar- ja Toidulaboratoorium, Põllumajandusuuringute Keskus ja Eesti Taimekasvatuse Instituut).  SOMi haldusalas on kaks laborit, nende liitmist ei kavandata ning nende liitmine oleks ka soovi korral keeruline. Ravimiameti väikesel ja spetsialiseerunud laboril on oma eelised, nt ligipääs teiste Euroopa pädevate asutuste laborite andmetele, mis lihtsustab järelevalvega seotud küsimuste lahendamist.  HTMil riigi laboreid ei ole, mistõttu arvamust ei avaldanud.  MKM teavitas hiljuti läbi viidud konsolideerimisest (Eesti Geoloogiateenistuse veelabori viimine Eesti Keskkonnauuringute Keskuse koosseisu). Tegi ettepaneku vaadata laborite võimalikku konsolideerimist teenuse mitte asutusepõhiselt (s.t vaadata kes on teenuse tarbijad ja mis on osutatav teenus). Oluline, et konsolideerimise tulemusena on teenus kiiresti kätte saadav. Riigiasutuste vahelised tehingud võiksid toimuda lihtsamalt. Vaadata tuleks, kus on ja kus ei ole riigil mõistlik vabal turul teenust pakkuda ning vaadata ka teenuse hinnastamist.  KEMi haldusalas on üks labor, mille töö on fokuseeritud keskkonnakeemia analüüside pakkumisele. Selle labori kompetentsi on arendatud aastakümnete jooksul ning labor täidab ka riikliku referentlabori rolli. Hetkel toimib see labor piisavalt efektiivselt. Konsolideerimisel peaks teenus muutuma paremaks ja mitte toimuma mehaaniline laborite liitmine. Samuti peab tulemus olema selget defineeritav ja arusaadav ka avalikkusele.  JUMi haldusalas viidi konsolideerimine läbi 2008. a ning hetkel on üks labor, mille spetsiifika on kriminaalmenetlusele tõendi tekitamine; teenuse mujale viimine oleks väga keeruline. Täiendavate ekspertiisiülesannete ilmnemisel pöördutakse esmalt riigi laborite poole; vastava tehnoloogia või kompetentsi puudumisel pöördutakse järgmise sammuna Euroopa laborite poole.  SIM toetas KEMi mõtet ning tõi välja, et lõplik seisukoht on veel kujundamisel. MEM tõi täiendavalt välja järgmised aspektid: i) teatud valdkondades on laboritele või kasutatavatele analüüsimetoodikatele kehtestatud nõuded, mis sageli ei ole erasektorile atraktiivsed täita; ii) seadusandlusega on pandud ettevõtjale kohustus teha enesekontrolli/analüüse, mille võimalikkus peaks olema tagatud; iii) seadusandlusest tulenev referentfunktsioonide täitmine, mis võimaldab ka erasekori laborite arengut. KEM tõi välja, et teatud juhtudel võivad hoopis erasektori laborid teha proove odavamalt. JUMi arvates oleks mõistlik vaadata üle seadusliku hinna kujundamisega seonduv. N-ö dumping võib tekkida sellest, et hinna komponendid on piiratumad riikliku teenuse puhul. Konsolideerimise protsessist:  Eesmärk on jõuda võimalike konsolideerimisettepanekute ja alternatiivideni, mis osaliselt olid ka Civitta analüüsis kirjeldatud ehk vaadata üle ja ajakohastada Civitta analüüs. Konsolideerimisettepanekud võiksid olla juba järgmisel aastal rakendatavad.  Vajalik on konsolideerimiseesmärkide kirjeldamine. Suures plaanis on eesmärgid järgmised: o i) raiskamise vältimine/efektiivsed investeeringud: puudutab läbimõeldud hankeid, ettevaatavat investeeringute kava, kindlat rahastust (mitte ainult seadmete ostmiseks vaid ka hoolduseks, tagavaraosadeks). Samuti puudutab see geograafiliste asukohtade optimaalsust ja optimaalset teenuste valikut, dubleerimise vältimist. Võimaldada erasektoril osutada teenust, kus nad on tugevad. o ii) töötajate võimekuste ühendamine: s.t parimad inimesed on rakendatud parimal moel. Inimesed on koormatud huvitava ja arendava tööga ning tagatud on järelkasv. Personaliga seoses on esmatähtis küsimus võrreldavuse loomine – ülevaade labori personaliandmetest oleks vajalik ka RIHATOle (RAMi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakond), kes teeb ametnike palgauuringuid. Riigiasutusutel kasutatakse personali arvestuses tööperede põhimõtet, millega seoses on kavas tööpered laborites fikseerida. See võimaldab tagada labori inimeste omavahelise võrreldavuse palgatasemete osas. o iii) parem teenus: laborid peaksid olema kompetentsikeskused nii praegu kui edaspidi, s.t teevad ettepanekuid järelevalveametile. Teenuse kvaliteet peaks olema tagatud, samuti kvaliteedi juhtimise süsteem ja selle pidev ajakohastamine. Civitta analüüsis käsitleti teenuste mahte (tasuvuse seisukohast min 50 analüüsi aastas); samas on teada, et teatud analüüsi meetodeid võib olla vajadus kasutada ehk kord 5 a jooksul, mis tähendab et erasektor ei hakka kompetentsi looma, aga riigil on vaja võimekust strateegilise valmisoleku tagamiseks.  Civitta analüüsi ajakohastamisest täpsemalt: plaanis on vaadata hankeprotsessi, sh lisavarustuse hankimist. Kõige olulisem on aga vaadata aparatuuri liigendamisega seonduvat – ei saa lähtuda üksnes seadmete maksumusest, vaid peaks vaatama, mis seadmetega on tegu, millise koormatusega seadmed on ning nende hanketingimusi. Soov oleks jõuda teatud seadmete grupeerimisteni, mis võimaldaks üht tüüpi seadmetega käituda ühtemoodi. Võttes seejuures arvesse, kas võimalikud konsolideerimisettepanekud loovad võimalusi tulevikus investeeringuid paremini teha, kuidas tagada võimekus riistavara hoida jms.  Ajakavaga seoses: septembris on kavas kohtumised kõigi laboritega, pärast mida, eeldatavalt 6. või 7. oktoobril on kavas kutsuda kõik laborid ühisele arutelule konsolideerimisküsimuste teemal. Novembri keskpaigaks peaksid konkreetsed ettepanekud olema valmis LNis tutvustamiseks, et detsembris ettepanekud valitsusele esitada. Tulenevalt detsembri tähtajast on töö maht piiratud; kindlasti on kavas käsitleda personali ning teenuse kvaliteediga, sh hanke ja masinate teemaga seonduvat. Töö resultaadid seega on: ajakohastatud Civitta analüüs ning kabineti memorandumi kavand. 3. Laborite nõukogu edasised tegevused MEM tõstatas LN töö ja toimimise senise korralduse küsimuse. Otsustati, et vähemalt selle aasta lõpuni jätkab LN tööd samas formaadis. Investeeringute vajaduste kava koostamisega aastateks 2022–2025 ei ole alustatud põhjusel, et ei ole veel tehtud otsuseid 2021. a eelarve suhtes. Ekspertkogu võiks investeeringute vajaduste koostamise kavaga alustada oktoobris. Ekspertkogu võimaliku uue juhi ettepanekuid küsitakse ekspertkogu liikmetelt endilt, arvestades et ekspertkogu juhtimine oli kavandatud roteeruvana. RAMi partner teavitab ministeeriumide personaliosakondi seoses SAPist personali andmete vaatamisega. Ministeeriumidele esitati palve oma haldusala laboreid ette informeerida. Järgmine kohtumine: 18. november algusega kell 14.00. (allkirjastatud digitaalselt) Hendrik Kuusk Juhataja (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Haugas Protokollija
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →