Riigikogu juhatus Teie 21.09.2020 nr 2-3/14-100
[email protected] Meie 05.10.2020 nr 4.1-1/2752-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 100)
Lugupeetud Riigikogu liige Raimond Kaljulaid
Vastame Teie küsimustele äriühingu juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise kohta. Kuna
küsimused on omavahel seotud, siis esitame neile ühe vastuse.
Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lõike 5 punkti 4 kohaselt võetakse
äriühingu juhatuse liige töötuna arvele vaid juhul, kui ta ei saa äriühingu juhtimise eest tasu
ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 (piisav kindlustusstaaž) ja
lõikes 2 (sunnitud töötus) sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.
Selgitame, et äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise tingimused töötati välja
(eelnõu 479 SE) lähtuvalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2017
otsusest nr 3-4-1-17-16. Riigikohus leidis, et kui äriühingu juht on teinud kõrvuti äriühingu
juhtimisega tööd ning tasunud sellelt töösuhtelt töötuskindlustusmakseid, vastab kõigile
töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ning ta on kaotanud sissetuleku, peab tal
olema võimalik saada töötuskindlustushüvitist. Sellest tulenevalt on äriühingu juhatuse liikme
töötuna arvele võtmise tingimused seotud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustega.
Töötuna arvele võtmise alused on sätestatud TTTS-s. Lisaks äriühingu juhtidele on töötuna
arvele võtmise tingimused erinevad ka mõnel teisel sihtgrupil, näiteks kutseõppe
statsionaarses õppes õppivad inimesed (edaspidi õppijad). Riigikogu sotsiaalkomisjonis
algatatud eelnõu 479 SE järgi seati sarnaselt õppijatele äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise
üheks tingimuseks vähemalt 180-päevane töötamine 12 kuu jooksul. 180-päevane nõue
oleks osa äriühingu juhtidest jätnud töötuskindlustushüvitisest ilma, mistõttu muudeti
Riigikogus eelnõu menetluse käigus töötuna arvele võtmise tingimusi ja jäeti vastav nõue
välja. 180-päevane töötamise nõue oleks välistanud töötuskindlustushüvitise saamise
võimaluse nendel äriühingu juhtidel, kellel on töötuskindlustusstaaži 12 kuud 36 kuu jooksul,
kuid sellest vähemalt kuus kuud ei ole täitunud viimase aasta jooksul. TKindlS § 6 lõike 1
punkti 2 järgi on hüvitise saamise õigus töötul, kellel on töötuskindlustusstaaži 12 kuud 36
kuu jooksul, st isik võib hüvitist taotleda kuni kaks aastat pärast töötamise lõpetamist.
Vaadeldes spetsiifilisi sihtgruppe ja nende töötuskindlustuse ja töötuna arvele võtmise
aluseid, tuleb arvestada sihtgrupi erisuste ja riskidega. Äriühingu juhtide ülesanded ja
volitused äriühingute juhtimisel eeldavad, et nad on selles suhtes teisel positsioonil kui
töölepingu alusel tööd tegev isik (töötaja). Äriühingu juht võib end töötuna registreerida,
saada töötuskindlustushüvitist ning ka äriühingut (tasu saamata) edasi juhtida. Töölepingu
alusel töötanud inimene aga saab end töötuna registreerida ja töötuskindlustushüvitist saada
vaid siis, kui töösuhe on lõppenud. Kokkuvõtlikult on äriühingute juhtidele Riigikohtu otsuse
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
selgituste taustal ja nende tegutsemise eripärasid arvesse võttes ette nähtud mõnevõrra
teistsugused töötuna arvele võtmise tingimused.
Lisame samas, et kirjeldatud olukorras ei jää inimene abita. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28
lõikes 2 on sätestatud riigi kohustus anda abi sotsiaalsete riskide, sh töötuse riski,
realiseerumisel. Põhiseadus ei kirjuta ette, millises vormis ja milliste seadustega tuleb isikule
abi tagada. Kui inimesel ei ole võimalik ennast registreerida töötuna, saab ta ennast
registreerida Eesti Töötukassas tööotsijana. Tööotsijana arvele võetud inimesel aitab
Töötukassa leida tööpakkumisi ja sobivat tööd ning täiendada tööotsinguteks vajalikke
oskusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kadi Kanarbik 6269 235
[email protected]