dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 5. oktoober 2020
Viit
4.1-1/2752-2
Registreeritud
5. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu
Saabumis/saatmisviis
DVK, Outlook
Funktsioon
4.1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonna korraldamine
Sari
4.1-1 Tööturu, töösuhete ja töökeskkonnapoliitika kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus
Toimik
4.1-1/2020
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎4.1-12752-2 05.10.2020 Väljaminev kiri.asice216 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 21.09.2020 nr 2-3/14-100 [email protected] Meie 05.10.2020 nr 4.1-1/2752-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 100) Lugupeetud Riigikogu liige Raimond Kaljulaid Vastame Teie küsimustele äriühingu juhatuse liikme töötuna arvelevõtmise kohta. Kuna küsimused on omavahel seotud, siis esitame neile ühe vastuse. Tööturuteenuste- ja toetuste seaduse (edaspidi TTTS) § 6 lõike 5 punkti 4 kohaselt võetakse äriühingu juhatuse liige töötuna arvele vaid juhul, kui ta ei saa äriühingu juhtimise eest tasu ning ta vastab töötuskindlustuse seaduse § 6 lõike 1 punktis 2 (piisav kindlustusstaaž) ja lõikes 2 (sunnitud töötus) sätestatud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele. Selgitame, et äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise tingimused töötati välja (eelnõu 479 SE) lähtuvalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. mai 2017 otsusest nr 3-4-1-17-16. Riigikohus leidis, et kui äriühingu juht on teinud kõrvuti äriühingu juhtimisega tööd ning tasunud sellelt töösuhtelt töötuskindlustusmakseid, vastab kõigile töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele ning ta on kaotanud sissetuleku, peab tal olema võimalik saada töötuskindlustushüvitist. Sellest tulenevalt on äriühingu juhatuse liikme töötuna arvele võtmise tingimused seotud töötuskindlustushüvitise saamise tingimustega. Töötuna arvele võtmise alused on sätestatud TTTS-s. Lisaks äriühingu juhtidele on töötuna arvele võtmise tingimused erinevad ka mõnel teisel sihtgrupil, näiteks kutseõppe statsionaarses õppes õppivad inimesed (edaspidi õppijad). Riigikogu sotsiaalkomisjonis algatatud eelnõu 479 SE järgi seati sarnaselt õppijatele äriühingu juhi töötuna arvelevõtmise üheks tingimuseks vähemalt 180-päevane töötamine 12 kuu jooksul. 180-päevane nõue oleks osa äriühingu juhtidest jätnud töötuskindlustushüvitisest ilma, mistõttu muudeti Riigikogus eelnõu menetluse käigus töötuna arvele võtmise tingimusi ja jäeti vastav nõue välja. 180-päevane töötamise nõue oleks välistanud töötuskindlustushüvitise saamise võimaluse nendel äriühingu juhtidel, kellel on töötuskindlustusstaaži 12 kuud 36 kuu jooksul, kuid sellest vähemalt kuus kuud ei ole täitunud viimase aasta jooksul. TKindlS § 6 lõike 1 punkti 2 järgi on hüvitise saamise õigus töötul, kellel on töötuskindlustusstaaži 12 kuud 36 kuu jooksul, st isik võib hüvitist taotleda kuni kaks aastat pärast töötamise lõpetamist. Vaadeldes spetsiifilisi sihtgruppe ja nende töötuskindlustuse ja töötuna arvele võtmise aluseid, tuleb arvestada sihtgrupi erisuste ja riskidega. Äriühingu juhtide ülesanded ja volitused äriühingute juhtimisel eeldavad, et nad on selles suhtes teisel positsioonil kui töölepingu alusel tööd tegev isik (töötaja). Äriühingu juht võib end töötuna registreerida, saada töötuskindlustushüvitist ning ka äriühingut (tasu saamata) edasi juhtida. Töölepingu alusel töötanud inimene aga saab end töötuna registreerida ja töötuskindlustushüvitist saada vaid siis, kui töösuhe on lõppenud. Kokkuvõtlikult on äriühingute juhtidele Riigikohtu otsuse Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 selgituste taustal ja nende tegutsemise eripärasid arvesse võttes ette nähtud mõnevõrra teistsugused töötuna arvele võtmise tingimused. Lisame samas, et kirjeldatud olukorras ei jää inimene abita. Eesti Vabariigi põhiseaduse § 28 lõikes 2 on sätestatud riigi kohustus anda abi sotsiaalsete riskide, sh töötuse riski, realiseerumisel. Põhiseadus ei kirjuta ette, millises vormis ja milliste seadustega tuleb isikule abi tagada. Kui inimesel ei ole võimalik ennast registreerida töötuna, saab ta ennast registreerida Eesti Töötukassas tööotsijana. Tööotsijana arvele võetud inimesel aitab Töötukassa leida tööpakkumisi ja sobivat tööd ning täiendada tööotsinguteks vajalikke oskusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel