dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Tööinspektsiooni arvamus haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta

Sotsiaalministeerium · 16. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2660-5
Registreeritud
16. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tööinspektsioon
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Aili Petti

Failid

  • 📎Tooinspektsiooni_arvamus_haldustrahvimenetluse_seaduse_eelnou_kohta_161020.asice280 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 11.09.2020 nr 8-1/5458 [email protected] Meie 16.10.2020 nr 1.1-7/1457-1 Koopia Sotsiaalministeerium Tööinspektsiooni arvamus haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta Edastasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlatamiseks haldustrahvimenetluse seaduse eelnõu ja seletuskirja. Vabandame vastuse viibimise pärast. Tööinspektsioon toob seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta välja järgmised tähelepanekud: 1. Mõistame, et eelnõuga luuakse Eesti õiguskorda uus haldussanktsiooni liik Euroopa Liidu õiguses ettenähtud rahaliste karistuste ülevõtmiseks – haldustrahv. Haldustrahvi võib määrata haldusorgan seaduses ettenähtud juhul õigusrikkumise eest, tehes seda kindlatele nõuetele vastavas menetluses, millel on nii haldus- kui süüteomenetlusele omaseid tunnuseid. Siiski märgime, et esineb vastuolu seaduse seletuskirja ja eelnõu vahel, st kui seaduse eelnõus kohaselt saab haldustrahvi rakendada „õigusrikkumise eest, mille puhul näeb Euroopa Liidu õigus ette rahalise karistuse, mille minimaalne ülemmäär ületab Eesti õiguses ettenähtud väärteotrahvi ülemmäära või mille arvutamise alustest tulenevalt võib trahvisumma Eesti õiguses ettenähtud väärteotrahvi ülemmäära ületada“, kuid seletuskiri piiritleb läbivalt eelnõu eesmärgi konkreetsete valdkondadega, nimetades „eelkõige finantsõiguses, andmekaitses ja konkurentsiõiguses“. Jääb arusaamatuks, mis on tegelik eesmärk, kas piiritleda valdkonnapõhiselt haldustrahvi tegemise õigus ja võimalus või siiski mitte. 2. Tööinspektsioonil ei ole küll järelevalvepädevus seaduse seletuskirjas nimetatud valdkondades, kuid siiski on Tööinspektsioonile ja tööinspektorile antud näiteks järelevalve ja väärteomenetluspädevus liiklusseaduse 5. peatükis nimetatud nõuete täitmise rikkumiste puhul, viidetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 tingimustele. Jääb arusaamatuks, kas tulevikus võiks Tööinspektsioon rakendada halduskaristust viidatud määruse ehk sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja rikkumiste puhul või ei ole see siiski võimalik. Kindlasti on oluline nimetatud teema läbi arutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes vastutab transpordisektori poliitika kujundamise eest ning koordineerib liiklusrikkumistega seotud andmevahetust Euroopa Komisjoniga. 3. Euroopa Liidu õiguse ühetaolise rakendatavuse ja arusaadavuse huvides toetab Tööinspektsioon haldustrahvi kontseptsiooni toomist Eesti õigusesse, mis oleks küll sisuliselt neljas menetlusliik järelevalve- (haldus-), väärteo- ja kriminaalmenetluse kõrval, kuid sobituks kontseptuaalselt terviksüsteemi ehk meie hinnangul võikski jagunemine toimuda nii, et tulevikus oleks võimalik:  Korrakatiseseaduse alusel läbi viia ohuhinnangu tulemusel otsustada järelevalvemenetluse läbiviimine, mis oleks selgelt ennetava ning menetlusosalisega koostööle suunatud menetlus, koos nö positiivselt motiveeriva sunniraha hoiatuse Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 / [email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee Registrikood 70001969 kontseptsiooniga;  Juhul, kui rikkumine on kestev või lõpetatud ja otsest kahjulikku tagajärge ei ole saabunud, kuid on ilmne, et ettekirjutusega (koos sunniraha hoiatusega) ei ole võimalik eesmärki saavutada, siis oleks võimalik rakendada haldustrahvimenetlust, motiveerimaks menetlusosalist rikkumist lõpetama. Samas ei oleks karistusel pikaajalist mõju ehk seda ei kantaks karistusregistrisse, kuid sellega võiks arvestada nt riigihangete protsessis vms olukorras (teatud ajaliste piirangutega ja vaid lõppavaliku tegemisel, mitte kõrvalejätmiseks);  Kui rikkumine on kestev või lõpetatud, kuid on juba saabunud kahjulik tagajärg ning tegemist on väärteokvalifikatsioonile vastava teoga seaduse mõistes, siis on kohtuvälisel menetlejal õigus ja kohustus alustada väärteomenetlust;  Kui tegemist on seaduse mõistes kriminaalkorras karistatava süüteoga, siis alustatakse kriminaalmenetlust. 4. Eelkirjeldatud lähenemine eeldab kõigi eriseaduste ülevaatamist ja hindamist Euroopa Liidu õiguse kontekstis ning hinnangu andmist, milliste rikkumiste puhul piisaks haldustrahvist ning milliste rikkumiste puhul saaks rääkida juba väärteost. Näiteks töösuhte puhul töölepingu seaduse mõistes, kus töötajal on alati keeldumise õigus ja ka vaidlustamise õigus töövaidlusorganis, on küsitav väärteomenetluse eesmärgipärasus ning riikliku järelevalve vaates ja ka Euroopa Liidu õigust arvestades, sobituks sellesse konteksti paremini kavandatav haldustrahvimenetluste kontseptsioon. Näiteks alaealise tööle lubamisel talle mittesobivale tööle või töötajatega seotud informeerimise ja konsulteerimise kohustuse rikkumise või ka töö- ja puhkeaja rikkumiste puhul (kahtlemata sõltuvalt rikkumise ulatusest ja tagajärjest) võib oluliselt asjakohasem olla haldustrahvi kontseptsioon, võrreldes praeguse väärteomenetluse õigusega. Kuid see vajaks kindlasti kaalumist ja arutamist Sotsiaalministeeriumiga. Samas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud rikkumiste korral, kui on juba saabunud kahjulik tagajärg töötaja(te) tervisele, on väärteomenetlemise õigus täiesti asjakohane. 5. Kooskõlastamiseks saadetud eelnõus ja seletuskirjas torkavad silma ka mõned normitehnilised puudused, sh  haldusmenetluse reeglite ning võlaõigusliku ja karistusõigusliku vastutuse segunemine, mis võib hilisemate vaidluste korral tekitada olulist segadust ehk ei taga kontseptsiooni õigusselgust;  jääb arusaamatuks, kuidas rikkumine omistatakse juriidilisele isikule, kas see on alati võimalik, kui seadusest tuleneb juriidilise isiku kohustus ja vastutus või see saab siiski toimuda füüsilise isiku tegevuse või tegevusetuse tõendamise kaudu;  kohati soovitakse haldustrahvimenetlusega anda tugevamaid menetlusõigusi/-võimalusi, kui seda näeb ette VTMS, sh nt võimalus karistada ka õigusjärglast „Haldustrahvi võib määrata ka juriidilise isiku õigusjärglasele, juriidilisele isikule, kes jätkab teise juriidilise isiku majandustegevust, ning juriidilisele isikule tema valitseva mõju all oleva teise juriidilise isiku õigusrikkumise eest“. See saaks olla eesmärgipärane ainult kestva rikkumise puhul või ka eelnõu § 13 „Menetlusaluse juriidilise isiku jagunemise, ühinemise ja registrist kustutamise kande tegemise keeld“;  lahendamata on, kuidas on välditud süüteo- ja haldustrahvimenetluse võistlevus;  Seaduseelnõu § 10 lg 2 kohaselt „Menetleja ei või koguda tõendeid käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud riikliku või haldusjärelevalve või muu menetluse käigus, kui selle ainsaks eesmärgiks on tõendi kasutamine haldustrahvimenetluses.“, seletuskirjas ei selgu, kuidas menetleja saab tõendada, et ta ei viinud järelevalvemenetlust läbi selleks, et koguda tõendeid eelseisvaks haldustrahvimenetluseks, kui võib eeldada, et haldustrahvimenetlusele eelneb suure tõenäosusega järelevalvemenetlus, sest järelevalvaja peab ju eelnevalt rakendama kõiki meetmeid, et ilma karistuseta tagada rikkumiste/puuduste kõrvaldamine ja/või lõpetamine;  Eelnõu § 14 haldustrahvimenetluse erimeetmed. Vastuseta jääb küsimus, kas need on rakendatavad ka juhul, kui eriseadus järelevalvemenetluse läbiviimiseks neid õigusi järelevalveasutusele andnud ei ole;  lahendamata on haldustrahvi piiriülese jõustamise võimalus ehk selliseid sätteid ei ole eelnõusse lisatud, kuid Euroopa Liidu õiguse ning teenuste- ja tööjõu vaba liikumise kontekstis möödapääsmatu küsimus. Seega kokkuvõttes teeb Tööinspektsioon ettepaneku jätkata laiapõhjalisi arutelusid haldustrahviõiguse kontseptsiooni toomiseks Eesti õigusesse, et lõpptulemusena saavutada Euroopa Liidu õigusega kooskõlasolev, Eesti õigusesse sobituv ning nii menetlusosalise kui ka menetleja õigusi 2 selgelt piiritlev ja kaitsev lahendus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Peadirektor Meeli Miidla-Vanatalu [email protected] 3
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel