Justiitsministeerium Teie 11.09.2020 nr 8-1/5458
[email protected] Meie 16.10.2020 nr 1.1-7/1457-1
Koopia Sotsiaalministeerium
Tööinspektsiooni arvamus haldustrahvimenetluse
seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta
Edastasite Tööinspektsioonile arvamuse avaldamiseks ja kooskõlatamiseks haldustrahvimenetluse
seaduse eelnõu ja seletuskirja. Vabandame vastuse viibimise pärast.
Tööinspektsioon toob seaduse eelnõu ja seletuskirja kohta välja järgmised tähelepanekud:
1. Mõistame, et eelnõuga luuakse Eesti õiguskorda uus haldussanktsiooni liik Euroopa Liidu
õiguses ettenähtud rahaliste karistuste ülevõtmiseks – haldustrahv. Haldustrahvi võib
määrata haldusorgan seaduses ettenähtud juhul õigusrikkumise eest, tehes seda kindlatele
nõuetele vastavas menetluses, millel on nii haldus- kui süüteomenetlusele omaseid
tunnuseid.
Siiski märgime, et esineb vastuolu seaduse seletuskirja ja eelnõu vahel, st kui seaduse
eelnõus kohaselt saab haldustrahvi rakendada „õigusrikkumise eest, mille puhul näeb
Euroopa Liidu õigus ette rahalise karistuse, mille minimaalne ülemmäär ületab Eesti õiguses
ettenähtud väärteotrahvi ülemmäära või mille arvutamise alustest tulenevalt võib
trahvisumma Eesti õiguses ettenähtud väärteotrahvi ülemmäära ületada“, kuid seletuskiri
piiritleb läbivalt eelnõu eesmärgi konkreetsete valdkondadega, nimetades „eelkõige
finantsõiguses, andmekaitses ja konkurentsiõiguses“.
Jääb arusaamatuks, mis on tegelik eesmärk, kas piiritleda valdkonnapõhiselt haldustrahvi
tegemise õigus ja võimalus või siiski mitte.
2. Tööinspektsioonil ei ole küll järelevalvepädevus seaduse seletuskirjas nimetatud
valdkondades, kuid siiski on Tööinspektsioonile ja tööinspektorile antud näiteks järelevalve
ja väärteomenetluspädevus liiklusseaduse 5. peatükis nimetatud nõuete täitmise rikkumiste
puhul, viidetega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 561/2006, mis käsitleb
teatavate autovedusid käsitlevate sotsiaalõigusnormide ühtlustamist ja millega muudetakse
nõukogu määrusi (EMÜ) nr 3821/85 ja (EÜ) nr 2135/98 ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrus (EMÜ) nr 3820/85 tingimustele.
Jääb arusaamatuks, kas tulevikus võiks Tööinspektsioon rakendada halduskaristust viidatud
määruse ehk sõidukijuhtide töö- ja puhkeaja rikkumiste puhul või ei ole see siiski võimalik.
Kindlasti on oluline nimetatud teema läbi arutada Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga, kes vastutab transpordisektori poliitika kujundamise eest
ning koordineerib liiklusrikkumistega seotud andmevahetust Euroopa Komisjoniga.
3. Euroopa Liidu õiguse ühetaolise rakendatavuse ja arusaadavuse huvides toetab
Tööinspektsioon haldustrahvi kontseptsiooni toomist Eesti õigusesse, mis oleks küll sisuliselt
neljas menetlusliik järelevalve- (haldus-), väärteo- ja kriminaalmenetluse kõrval, kuid
sobituks kontseptuaalselt terviksüsteemi ehk meie hinnangul võikski jagunemine toimuda nii,
et tulevikus oleks võimalik:
Korrakatiseseaduse alusel läbi viia ohuhinnangu tulemusel otsustada
järelevalvemenetluse läbiviimine, mis oleks selgelt ennetava ning menetlusosalisega
koostööle suunatud menetlus, koos nö positiivselt motiveeriva sunniraha hoiatuse
Mäealuse 2/3 / 12618 Tallinn / 626 9400 /
[email protected] / www.ti.ee / Kliendiportaal eti.ti.ee
Registrikood 70001969
kontseptsiooniga;
Juhul, kui rikkumine on kestev või lõpetatud ja otsest kahjulikku tagajärge ei ole
saabunud, kuid on ilmne, et ettekirjutusega (koos sunniraha hoiatusega) ei ole võimalik
eesmärki saavutada, siis oleks võimalik rakendada haldustrahvimenetlust,
motiveerimaks menetlusosalist rikkumist lõpetama. Samas ei oleks karistusel pikaajalist
mõju ehk seda ei kantaks karistusregistrisse, kuid sellega võiks arvestada nt riigihangete
protsessis vms olukorras (teatud ajaliste piirangutega ja vaid lõppavaliku tegemisel,
mitte kõrvalejätmiseks);
Kui rikkumine on kestev või lõpetatud, kuid on juba saabunud kahjulik tagajärg ning
tegemist on väärteokvalifikatsioonile vastava teoga seaduse mõistes, siis on kohtuvälisel
menetlejal õigus ja kohustus alustada väärteomenetlust;
Kui tegemist on seaduse mõistes kriminaalkorras karistatava süüteoga, siis alustatakse
kriminaalmenetlust.
4. Eelkirjeldatud lähenemine eeldab kõigi eriseaduste ülevaatamist ja hindamist Euroopa Liidu
õiguse kontekstis ning hinnangu andmist, milliste rikkumiste puhul piisaks haldustrahvist
ning milliste rikkumiste puhul saaks rääkida juba väärteost.
Näiteks töösuhte puhul töölepingu seaduse mõistes, kus töötajal on alati keeldumise õigus
ja ka vaidlustamise õigus töövaidlusorganis, on küsitav väärteomenetluse eesmärgipärasus
ning riikliku järelevalve vaates ja ka Euroopa Liidu õigust arvestades, sobituks sellesse
konteksti paremini kavandatav haldustrahvimenetluste kontseptsioon. Näiteks alaealise tööle
lubamisel talle mittesobivale tööle või töötajatega seotud informeerimise ja konsulteerimise
kohustuse rikkumise või ka töö- ja puhkeaja rikkumiste puhul (kahtlemata sõltuvalt
rikkumise ulatusest ja tagajärjest) võib oluliselt asjakohasem olla haldustrahvi kontseptsioon,
võrreldes praeguse väärteomenetluse õigusega. Kuid see vajaks kindlasti kaalumist ja
arutamist Sotsiaalministeeriumiga.
Samas töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud rikkumiste korral, kui on juba
saabunud kahjulik tagajärg töötaja(te) tervisele, on väärteomenetlemise õigus täiesti
asjakohane.
5. Kooskõlastamiseks saadetud eelnõus ja seletuskirjas torkavad silma ka mõned
normitehnilised puudused, sh
haldusmenetluse reeglite ning võlaõigusliku ja karistusõigusliku vastutuse segunemine,
mis võib hilisemate vaidluste korral tekitada olulist segadust ehk ei taga kontseptsiooni
õigusselgust;
jääb arusaamatuks, kuidas rikkumine omistatakse juriidilisele isikule, kas see on alati
võimalik, kui seadusest tuleneb juriidilise isiku kohustus ja vastutus või see saab siiski
toimuda füüsilise isiku tegevuse või tegevusetuse tõendamise kaudu;
kohati soovitakse haldustrahvimenetlusega anda tugevamaid menetlusõigusi/-võimalusi,
kui seda näeb ette VTMS, sh nt võimalus karistada ka õigusjärglast „Haldustrahvi võib
määrata ka juriidilise isiku õigusjärglasele, juriidilisele isikule, kes jätkab teise juriidilise
isiku majandustegevust, ning juriidilisele isikule tema valitseva mõju all oleva teise
juriidilise isiku õigusrikkumise eest“. See saaks olla eesmärgipärane ainult kestva
rikkumise puhul või ka eelnõu § 13 „Menetlusaluse juriidilise isiku jagunemise, ühinemise
ja registrist kustutamise kande tegemise keeld“;
lahendamata on, kuidas on välditud süüteo- ja haldustrahvimenetluse võistlevus;
Seaduseelnõu § 10 lg 2 kohaselt „Menetleja ei või koguda tõendeid käesoleva paragrahvi
lõikes 1 nimetatud riikliku või haldusjärelevalve või muu menetluse käigus, kui selle
ainsaks eesmärgiks on tõendi kasutamine haldustrahvimenetluses.“, seletuskirjas ei
selgu, kuidas menetleja saab tõendada, et ta ei viinud järelevalvemenetlust läbi selleks,
et koguda tõendeid eelseisvaks haldustrahvimenetluseks, kui võib eeldada, et
haldustrahvimenetlusele eelneb suure tõenäosusega järelevalvemenetlus, sest
järelevalvaja peab ju eelnevalt rakendama kõiki meetmeid, et ilma karistuseta tagada
rikkumiste/puuduste kõrvaldamine ja/või lõpetamine;
Eelnõu § 14 haldustrahvimenetluse erimeetmed. Vastuseta jääb küsimus, kas need on
rakendatavad ka juhul, kui eriseadus järelevalvemenetluse läbiviimiseks neid õigusi
järelevalveasutusele andnud ei ole;
lahendamata on haldustrahvi piiriülese jõustamise võimalus ehk selliseid sätteid ei ole
eelnõusse lisatud, kuid Euroopa Liidu õiguse ning teenuste- ja tööjõu vaba liikumise
kontekstis möödapääsmatu küsimus.
Seega kokkuvõttes teeb Tööinspektsioon ettepaneku jätkata laiapõhjalisi arutelusid
haldustrahviõiguse kontseptsiooni toomiseks Eesti õigusesse, et lõpptulemusena saavutada Euroopa
Liidu õigusega kooskõlasolev, Eesti õigusesse sobituv ning nii menetlusosalise kui ka menetleja õigusi
2
selgelt piiritlev ja kaitsev lahendus.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Maripuu
Peadirektor
Meeli Miidla-Vanatalu
[email protected]
3