Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
MEMO
Teema: Uue ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma
„Ravimite füüsiline kättesaadavus“ koosolek
Kuupäev: 16.09.2020
Algus: kell 11.00
Lõpp: kell 14.30
Memo koostaja: Tiina Titma
Koosolekut juhatas: Eda Lopato (Sotsiaalministeerium, ravimiosakonna juhataja)
Osalesid: Andras Banyasz (TA), Timo Danilov (EPAL), Liisa Eesmaa (EHAS), Priit Enok
(OSPA), Merilin Israel (EPAL), Tõnis Jaagus (TEHIK), Tiina Lätti (ERHL), Katrin Kiisk (RA),
Alice Kivistik (EHK), Tanel Kuusmann (ERHL), Raul Mill (REKS), Inge Mängel (EVS), Katrin
Pudersell (EHK), Priit Ploompuu (OSPA), Priit Enok (OSPA), Aet Raukas (RTL), Arvi Raie
(MEM), Jako Reinaste (MKM), Kaidi Sarv (EAL), Martin-Kaspar Sild (RTL), Riho Tapfer (RTL),
Helvi Tarien (TAI), Marko Tiisler (RA), Teet Torgo (ERHL), Marko Urbala (EHAS), Kaido
Vaatemäe (EPIK), Irja Uiboleht (EHL + EHAS), Eda Lopato (SoM), Tiina Titma (SoM), Maret
Voore (SoM), Madis Tõns (SoM).
Päevakord
• Avasõnad ja sissejuhatav ettekanne. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja
Eda Lopato
• IT lahenduste ülevaade. Tõnis Jaagus
• Töörühma korralduslikud küsimused ja sisulise arutelu juhtimine. Eda Lopato
• Tutvustusringil prioriteetsete teemade esitamine
• Ravimite füüsilise kättesaadavuse teemad 16.09. töögruppide aruteluks, Eda Lopato
• Töö rühmades
• Lõunapaus 12.30 – 13.00
• Töö rühmades
• Arutelud ja ravimipoliitika dokumendi koostamise tegevuste formuleerimine
Ettekanded
E. Lopato ettekanne.
Ravimivaldkonna osapoolte poolt kokkulepitud ühtne ravimipoliitika Eestis puudub. 2013.
aastal avaldas Sotsiaalministeerium erinevate osapooltega koostöös valminud dokumendi
„Ravimipoliitika alused“, mille ajakohastamiseks jätkusid arutelud 2015–2016, kuid uut
1
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
kooskõlastatud versiooni dokumendist ei koostatud. Me ei planeeri 2013. aasta dokumendi
ajakohastamist, vaid tegemist on uue ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamise
protsessiga, kuhu on kaasatud ravimivaldkonna eksperdid.
Esimene ravimivaldkonna osapoole kohtumine uue ravimipoliitika kavandamiseks toimus
sotsiaalministri osalusel juba 17.06.2020, videoümarlauana. Septembris ja oktoobris toimuvad
temaatilised ravimipoliitika töögrupid.
Rahvusvahelised teekaardid ravimipoliitikas.
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koostas 2019. aastal ravimite kättesaadavuse
teekaardi (2019-2023);
- Euroopa Komisjon esitas 3. juunil Euroopa Liidu uue ravimistrateegia väljatöötamise
teekaardi „Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele“ avalikuks
konsultatsiooniks kuni 15. septembrini. EL ravimistrateegia on kavas välja töötada ja esitada
2020. aasta lõpuks.
Kavandatava EL ravimistrateegia peamisteks eesmärkideks on ravimite kättesaadavuse
parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse
tagamine, innovatsiooni soodustamine, EL mõjukuse suurendamine globaalsel tasandil ja EL
tootjate konkurentsivõime.
Lisaks lähtume ka ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030, mille üks oluline
eesmärk on tagada ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga
ravimitele ja vaktsiinidele. Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine.
Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena
elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist.
„Eesti 2035“ strateegia toetab ühiskondlikke muutusi arvestades sotsiaalkaitse korraldamise
uuendamist, et läbi piisava ravikindlustuskaitse ja tervishoiu rahastamise kestlikkuse tagada
ravimite kättesaadavus.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid
järgmisteks aastateks.
Taust – õigusaktide muudatused.
• Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõud 205 SE
menetletakse hetkel Riigikogus, toimub ettevalmistus 2. lugemiseks;
Samuti on sotsiaalministeeriumis lähiajal ettevalmistamisel eelnõud, mis on seotud EL
otsekohalduvate määruste rakendamisega:
• ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis
tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu
2
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku
toimivuse, eeldatavasti 2021;
• veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 , mis jõustub 2022, rakendamise
ettevalmistused.
Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite
järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud
eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab
ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab
oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist.
Märksõnad, mis saadeti osalejatele eelnevalt koos töögrupi kohtumise kutsega.
Ravimite füüsiline kättesaadavus
• ravimitootmise ettevõtluse arendamine Eestis;
• tsentraalse müügiloaga ravimite kiire turustamise alustamine Eestis;
• vanade esmavajalike ravimite jätkuv olemasolu kõigis vajalikes ravimivormides ja
tugevustes;
• esmavajalike ravimite nimekirja koostamine koostöös arstide
erialaorganisatsioonidega; mh selleks, et hinnata katmata ravimivajadust;
• üha sagenevad tarneraskused;
• tarnekindlus, ravimivaru hoidmise kohustuse seadmine;
• ravimite kättesaadavus kui elutähtis teenus kriisiolukordades.
Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab.
• innovatsioon ja läbipaistvus;
• ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning
baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine;
• võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine;
• Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik
koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem
ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm.
Töögruppide eesmärk. Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt erinevaid alateemasid
ning püütakse leida prioriteetsed, mille kohta koostada konkreetsem tegevuskava koos
ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas
vaates kuni 2030.
Ravimipoliitika ja tegevuskava valmimine on kavas I kvartalis 2021.
3
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Ravimite füüsilise kättesaadavusega seotud tegevused aastal 2020
• 08. 01. 2020 Ravimite tarneraskuste ümarlaud.
• COVID-19 eriolukorraga seotud: väljakirjutamise ja väljastamise piirangud; 7
hulgimüüja (HM) hea tahte koostöökokkulepped ravimivaru hoidmiseks; HM laovaru
aruandlus igal tööpäeval.
• 06. 07. 2020 jõustus HM kohustus iganädalaseks aruandluseks laovarude kohta.
• Püsiva ravimivaru hoidmise kohustuse arutelu.
• 26. 06. ja 08. 09. 2020 esitas SoM RavS 205 SE täiendavad muudatusettepanekud
(võõrkeelne pakend, ravimvorm, pakendisuurus jm.).
• EL ravimite ühishanked, programmid.
• IT arendused ravimi tarneraskuse info kuvamiseks.
TEHIK. T. Jaagus ettekanne IT arenduste kohta
Tehtud
• E-ravimileht – Aprillis 2020 avasime teenuse patsiendiportaalis, arstide tarkvarades
veel juurutamata;
• Tarneraskuste info ravimiregistrist X-tee teenusena (alates mai 2019).
Tegemisel
• Ravimiregistri avaliku vaate uus disain (arvutis ja mobiilis), mis on patsientide,
apteekrite ja arstide tagasisidet arvestades üle ehitatud. Avame uue teenuse 2020 IV
kvartalis.
Tulemas
• Retseptiravimitega Schengenis reisimise loa taotlemine patsiendiportaalis ja loa
väljastamine apteegis
• arendus algab 2021 alguses,
• õigusruum jõustub 01.09.2021;
• Ravimiregistrisse ravimite saadavuse ja hinnainfo lisamine, tehtud on eeltöö,
huvigruppide ootuste ja apteekide valmisoleku kaardistamine.
Ettekandele esitatud vastukaja:
• Väga vajalik on ravimite kasutusandmete kättesaadavus reaalajas.
• Kas PIL info ja tarneraskuste info võib liikuda ka eraandmebaasidesse?
• Kas samad arendused tulevad ka veterinaarravimitele? Vastus: Jah laienevad.
• Tarneraskuste andmebaas on hulgimüüjakeskne, aga ka andmed ülal ja allpool
hulgimüüjat on olulised.
4
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Tutvustusringi ajal tõid ravimite füüsilise kättesaadavuse töörühmas osalejad kõige
prioriteetsemate teemadena välja:
ravimite kättesaadavus; lihtsustatud kommunikatsioon ja infovahetus; ahelaülene ravimite
kättesaadavus; müügiloata ravimite kiirem soodusravimi nimekirja kandmine tarneraskuste
korral; uute müügiloga ravimite kiirem turustamise alustamine; vanade ravimite jätkuv
kättesaadavus; tarnekindlus ja parem infovahetus; teadasaamine tarneraskustest; uute
ravimite kiire turule jõudmine; veterinaarravimite parem kättesaadavus; kriisiolukordade varud;
kitsa kuid olulise sihtrühma (TB, HIV jmt. patsiendid) ravimite kättesaadavus; info õigeaegne
edastamine; Eesti Varude Keskus (EVA) osa ravimi tarneahelas tulevikus; varude
keskagentuuri loomine ja koordineerimine; varude organiseerimine ja teadmiste
konsolideerimine kriisi ja rahu ajal; raviained ja ravimid kiiremini apteekidesse; ravimite
kättesaadavus peaks olema riiklikult tagatud; ravimkasutusandmete kasutamine; müügiloata
ravimite kättesaadavus, mitmekeelsed pakendid; COVIDi ajal tekkinud koostöö jätkumine;
varude hoidmise kohustus; tsentraalselt EL tasandil PIL ja SPC digitaliseerimine ja
mitmekeelseks tegemine tagaks Eestis ravimite parema kättesaadavuse.
Ravimivaldkonna esindajatelt kohtumise eelselt saadetud tagasiside esitlus, E. Lopato
(Lisa „Ravimite füüsilise kättesaadavuse teemad 16.09. töögruppide aruteluks“)
Erinevate ravimivaldkonna esindajatest moodustatud töörühmade prioriteetsed teemad.
1. A töögrupp
• Väikese patsientide arvuga haiguste (tuberkuloos, harvikhaigused) raviks
kasutatavate ravimite kättesaadavus. Võib olla kallis ravim ja neid ei ole tellida või
on tellimisel pikk ooteaeg.
• Apteegil (ka haiglaapteegil) ravimite otsetellimise õigus (ka lähteained) ja ka
müügiloata ravimite osas nii tootjalt, välishulgimüüjalt kui ka välisriigi apteegist;
lihtsustatud kord tellimisel. Vajalik üksikute nii müügiloaga kui müügiloata ravimite
tellimiseks patsiendile, kui hulgimüüjal ei ole pakkuda. Spetsiaalravim võib ka olla
teises haiglaapteegis. HM märkus: Kui apteek tellib, siis peab kehtima sama
süsteem kui HM puhul.
• Ravimivaru nimekiri ja ravimturu osapooled kui elutähtsa teenuse osutajad,
elutähtsa teenuse definitsiooni laienemine ravimisektorisse, teenuse osutamise
tasu vorm, riiklik vastutus.
5
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Täiendavalt esile tõstetud olulised teemad
• Valveapteek iga haigla EMO juurde ja/või haiglal õigus anda kaasa või müüa
haiglast lahkuvale patsiendile ravimid või EHK kompenseerib paari päeva
ravimi, mis antakse kaasa.
• Ühine andmebaas ravimite tellimiseks koos hindadega ja laos oleva
preparaadi kogusega; apteekidele ja haiglaapteekidele. Et haigla näeks ka,
mis on tellida.
• Ravimi kättesaadavuse info peaks näha olema arsti töölaual.
Kättesaadavus ebakindel, kui HM ei too Eestisse, sest tülikas, ja EHK ei saa
kokkulepet soodustuse ja hinna osas. Patsient: tellimine venib.
• Aasta, kahe varu harvikhaiguste ravimitel, kui elutähtis ravim, aegumine on
oluline.
• Ekstemporaalse ravimite rahaline kättesaadavus, soodustuse puudumine.
2. B töögrupp
• Ravimite vajadus ja ravimivarud: Varude vajaduse ja tegeliku kasutuse
hindamiseks oluline esmavajalike ravimite nimekirja moodustamine (kuid nimekiri
peab olema ajakohastatav); eelkõige uued ravimid, aga ka vanad peavad jõudma
turule. Uute ja (ka müügiloata) ravimite jõudmine soodusravimite nimekirja.
Ravimivaru tagamine.
• Infovahetus, IT lahendused: ravimite kasutusandmed ja tarneraskuses ravimi info
arsti töölauale, prognooside ja laoseisude info (vajalik tagada ärisaladuse säilimine)
kättesaadavus.
• Geograafiline kättesaadavus ja varustuskindlus: e-apteegiteenuse jt
kaugkonsultatsioonide jm uudsete lahenduste kasutuselevõtu soodustamine
apteegis (ravimite kättesaamine kodulähedasest apteegist); pikaajalises riigi
strateegilises vaates oluline kriisiaegne valmisolek apteegiteenuse osutamiseks.
Täiendavalt esile tõstetud olulised teemad
• Ravimite (geograafiline) kättesaadavus ka kriisi ajal.
• Vaja on tööriista, mille kaudu info liigub erinevate osapoolte vahel.
• Ravimitootjate ja hulgimüüjate hinnangul on vajalik saada täielik ülevaade
varude olemasolust ja liikumistest, kuid see ei tohi mõjutada
ärisaladust/konkurentsi.
• Apteegiteenus kui elutähtis teenus.
6
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Tarneraskuste info liikumine arstile ja tuleks vältida, et arstid kirjutavad välja
ravimeid, millel on küll tsentraalne müügiluba, kuid mida Eestis ei turustata.
• Arstidel harjumuspärasus ravimite väljakirjutamisel, sh ravimite, mida enam
ei turustata või millel on tarneraskust – IT-lahendus võimalike alternatiivsete
ravimite osas.
• Ravijuhiste juurde võiks linkida ka tarneraskuste teabe.
• Patsiendiprogrammid ja harvikhaiguste ravimid.
• Veterinaarias kaskaadi kasutamist tuleks muuta, võimaldada tuleks ka
internetimüüki.
3. C töögrupp
• Infovahetus (info harali, liigub aeglaselt), ravimiregister (kiireks visuaalselt
eristatavaks ravimid, mis on kättesaadavad); ärisaladuse probleem (infovahetus ja
avaldamine).
• Uute ravimite turule tulek ja kättesaadavus (rahaline probleem, EHK soodustused).
• Nn “vanade“ toimeainete ja ravimite kättesaadavuse tagamine.
Täiendavalt esile tõstetud olulised teemad
• Müügiloata ravimite soodustus.
• Reaalne ülevaade ravimivarudest (tootjad, hulgi, apteek, TTO).
• Elutähtis teenus; kriisisituatsioon tervikuna ja kompensatsioonimehhanism.
• Veterinaarravimite kättesaadavus tervikuna (3 veterinaarapteeki apteeki).
• Eluliselt tähtsate ravimite list peab olema regulaarselt uuendatav ja
tõenduspõhine.
• Riigihanked – raamhangete suund (tagavara variandid).
• Hinnakokkulepetega kaasnev probleem.
Ravimivaldkonna sektoripõhiselt moodustatud töörühmade prioriteetsed teemad
1. Üldapteek ja haiglaapteek
• Esmavajalike ravimite nimekirjas olevate ravimite kättesaadavuse tagamine Eestis.
Käsuahelate selgitamine, rahastuse tagamine.
• Retseptide väljakirjutamise otstarbekus ja põhjendatus (ravimi, mida saada ei ole),
vigased retseptid, eakate patsientide ravimite regulaarne hindamine, vananenud
raviskeemi retseptid, otsene infoside arstide ja apteegi vahel.
7
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Lasteravimid ja eripärased ravimvormid (ekstemporaalne, ravimid
neelamisraskustega patsientidele): vajalik spetsialist, kes oskab teha, kaasaegne
mõistlik hüvitamine ja lähteainete kättesaadavus.
2. Arst ja patsient
• Veterinaarravimite tarneraskused võiksid olla leitavad RA kodulehel, märgitud mis
on tarneraskuse põhjus: kas turustamine lõpetatud või ajutine tarneraskus.
• Veterinaarretsept võiks kehtida EÜ-üleselt, oluline teise riigi haige looma
sisenemisel Eestisse.
• Haiglal võiks olla õigus erandjuhul müüa ja väljastada ravimit retsepti alusel.
3. Ravimitootjad ja müügiloahoidjad
• Ravimi kasutusandmete kiire kättesaamine; andmed on olemas EHKil ja RAl;
arvestada tuleb ärisaladust, isikuandmete kaitset ja konkurentsiõigust.
• Uute ravimite kättesaadavus: tsentraalsed ravimid ei ole vaja Eestis uuesti
kontrollida, kasutada tuleb EUNetHTA läbiviidud analüüse.
• Ravimvaru, rahaline kompenseerimine, maht peab olema põhjendatud.
4. Ravimite hulgimüüjad
• Varustamiskohustus koos aegsa teavitusega ravimi tootmisest ja tarnetõrgetest.
• Ravimivajaduse prognooside teadasaamine, kohustuse võtmine teatud koguse
tellimiseks seonduvalt prognoosiga (HM kliendid: haiglad, arstid, TTOd, apteegid ja
patsiendid).
• Rohkem suure pildi vaadet ja proportsionaalsust riigilt nii poliitikas kui ka
õigusloomes ülesannete panemisel turuosalistele; jätkusuutlikkuse ja
toimepidevuse tagamine, sh meetmed (otsesed ja kaudsed) ravimite Eesti turule
lisandumiseks ja siin hoidmiseks.
• Digilahendused peaksid arvestama kaasaegsete IT süsteemide liidestusvõimekust
(masin-masin) ja maksumust.
5. Riik
• Info liikumine: kaardistada, mis info kellel on, millist infot on vaja vahetada,
nõusolekute andmine ja IT tehniline lahendus; > 5 a perspektiiv.
• Varude tekitamine: humaanravimid, oluliste ravimite nimekiri, kas tarneahela
osalised on elutähtsa teenuse osutajad, kelle kohustus ravim tagada ja
kompenseerimismehhanismid; 5 a perspektiiv.
• Veterinaarravimite kättesaadavus: oluliste ravimite nimekiri, eriti toiduloomade
puhul, ravimivaru, kes mis mahus hoiab ja hüvitamine; 5 a perspektiiv.
8
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Otsused
• SoM saadab samal päeval osalejatele töödokumendi „Ravimite füüsilise
kättesaadavuse teemad 16.09. töögruppide aruteluks“.
• Sotsiaalministeerium (T. Titma) koostab koosoleku memo ja edastab osalejatele kuu
jooksul.
• Pärast kõikide töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika dokumendi kavandi
valmimist võetakse osalejatega täiendava sisendi saamiseks uuesti ühendust.
Lisa:
• Ravimite füüsilise kättesaadavuse teemad 16.09. töögruppide aruteluks.
9
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
16. september toimunud ravimipoliitika töögrupi kohtumise Memo Lisa
„Ravimite füüsilise kättesaadavuse teemad 16.09. töögrupi aruteluks“
1. RAVIMITE VAJADUS ja TEGELIK TURUSTAMINE EESTIS
• Ravimivaliku piisavus Eestis? Katmata ravivajadus?
• Katmata ravivajaduse hindamisel võimalike alternatiivsete ravivõimaluste ja -
viiside kaardistamine koostöös arstide erialaorganisatsioonidega.
• Eesti elutähtsate ravimite nimekirja koostamiseks valikukriteeriumite
väljatöötamine ning nende turustamiseks kokkulepete ja tegevusplaani
koostamine.
• Kuidas tõsta Eesti väikesemahulise ravimituru atraktiivsust, et vajalikel ravimitel
oleksid Eestis müügiload?
• Kuidas täiendavalt soodustada (tsentraalse) müügiloaga ravimite tegelikku
turustamist ning kiirendada müügiloa saamise järgset turule jõudmist?
• „Vanade“ (efektiivsete juba pikemat aega kasutusel olevate) esmavajalike
ravimite kättesaadavus.
• Kas müügiloata ravimite kasutamine peaks jätkuma arstide
erialaorganisatsioonide taotluste alusel? Riiklike programmide raames?
• Ravivõimaluste varane kättesaadavus (ravimiuuringutes osalemise võimaluse
toetamine; Compassionate use programmid.
• Tervishoiuteenuse osutajate prognoosid ravimivajaduse osas.
• Veterinaarravimite kättesaadavuse parandamine: tarneraskused; vähe
veterinaarravimeid on riigisiseselt kättesaadavad ja taotlemine erialaseltside
kaudu; humaanravimite kaskaadkorras kasutamine.
• EL tasandil otsustamiseks: MLH selgem kohustus tagada müügiloaga ravimite
turustamine võrdselt kõigis liikmesriikides; EL ravimite transpordi- ja
säilitamistingimuste ühtlustamisele ja lihtsustamisele.
2. TARNE- ja VARUSTUSKINDLUSE TAGAMINE
Tarneraskus on olukord, kus ravimiga varustamine ei vasta ravimi nõudlustele riigis.
https://ravimiamet.ee/tarneraskused-1
• Kuidas tagada tarnekindlus?
• IT lahendused - info tarneraskuste kiireks kuvamiseks arsti/apteekri töölaual;
tarneahela osapoolte ja pädeva asutuse koostöö ja kiire infovahetuse
arendamine. Tarneraskuste proaktiivne seire, nende avastamisel kiire
infovahetus, kokkulepped lahendusteedeks.
• Kas kindlust võiksid anda riiklikud ravimihanked; haiglate koostöö ja
ühishanked; rahvusvahelised ühishanked ning laenamise võimalus?
• Ravimite kättesaadavus kui elutähtis teenus.
• Ravimite väljaveo õigeaegne ja põhjendatud piiramine.
3. RAVIMIVARU
10
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Ravimitootjate tootmisplaanid, varustuskvoodid ja Eesti turule mõeldud ravimite
varud teiste riikide eelhulgiladudes.
• Kas lisaks riiklikule ravimivarule (TA) peaks Eestis olema täiendav
ravimitagavara?
• Püsiva ravimivaru hoidmise kohustuse seadmine ja
kompensatsioonimehhanism.
4. INFOVAHETUS, IT LAHENDUSED
• Tarneraskuste teabe liidestamine arsti töölauaga TIS-is.
• Informatsiooni kättesaadavuse parandamine ravimitootjate ning
tervishoiuteenuse osutajate varude, plaanide, prognooside ja vajaduste osas.
• IT lahendused masinloetavaks; planeerides arvestada lahenduste liitumiste
maksumust ja kulutõhusust.
• Ravimite kasutusandmete operatiivne kättesaadavus erinevatele turuosalistele.
• Aruandluse vähendamine, haldus- jm menetluste lihtsustamine ja
kaasajastamine.
• IT lahendused, mis on tervisevaldkonnas teostamisel; erinevad andmebaasid
võiksid ühilduda; IT lahendused arstidele ravimite kättesaadavuse osas ja
ravimi asendamiseks; E-ravimileht; tehnoloogiline koostöö.
5. GEOGRAAFILINE KÄTTESAADAVUS
Apteekide paiknemine maapiirkonnas, apteegibuss, internetiapteek, videonõustamine,
apteekri lähtetoetus.
• Seni 2 internetiapteeki; apteegibuss ei ole käivitunud.
• E-apteegist tellitud kaupade kättesaamine elukohajärgsest apteegist.
11
Tiina Titma
Saatja: Tiina Titma
Saatmisaeg: neljapäev, 15. oktoober 2020 11:07
Adressaat: Eda Lopato; Maret Voore;
[email protected]; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; Jako Reinaste; '
[email protected]';
[email protected]; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]'; Katrin
Reinhold; '
[email protected]'; '
[email protected]';
'
[email protected]'; '
[email protected]'; '
[email protected]'
Koopia: Maris Jesse
Teema: Memo, 16. septembril toimunud ravimipoliitika töögrupi koosolek
Manused: Memo 16.09.20 ravimipoliitika töögrupi koosolek.pdf
Tere.
Täname, et osalesite 16. septembril toimunud ravimipoliitika töögrupi koosolekul ja jagasite oma mõtteid
meiega.
Manusena on toimunud koosoleku memo.
Teie tagasiside on igati oodatud!
Lugupidamisega
Tiina Titma
Ravimiosakonna nõunik
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122
Telefon: 626 9147
E-post:
[email protected]
1