Vabariigi Valitsus
.09.2020 nr 1-1/14-244/1
Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks
Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan
Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a
17. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (244 SE).
Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Henn Põlluaas
Lisad: 1) eelnõu kahel lehel
2) seletuskiri neljal lehel
Eneli Illaru
631 6332,
[email protected]
Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse ja t öötervishoiu ja tööohutuse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on hüvitada töötajale 1-8 haiguspäev a 80% ulatuses riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud töötaja keskmisest töötasust hüvita b h aigekassa ja järgmised 40 protsenti tööandja. Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab sarnaselt kehtiva regulatsiooniga hüvitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule . Sügisene haiguste periood läheneb ja Covid-19 nakkuse levik kasvab, kuid haiguspäevade hüvitamis t ei ole valitsus es suudetud kokku leppida . Vaja on lahendust, mis annaks nii töötajale, tööandjale kui ka näiteks perearstile selguse ja kindluse haiguslehtede võtmise ja andmise osas. Eriti oluliselt puudutab see väiksemate sissetulekutega inimesi ja lastega peresid, et neil ei tekiks toimetulekuriski. Töölt koju jäämine tähendab praegu inimesele kaotust sissetulekus – esimest kolme haiguspäeva ei kompenseerita . Haigushüvitist hakatakse arvestama alates 4. haiguspäevast ning see kulu on tööandja kanda. Haigekassa hüvitab töölt koju jäämist alates üheksandast haiguspäevast. Sissetuleku kaotus kolmel esimesel päeval tähendab paljudele toimetulekuraskusi. Ei saa eeldada, et kõik inimesed kergemate haigusnähtude korral kodus püsivad. Risk, et osa nakatunuid läheb tööle on suur. Selleks, et säästa inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste levikut tööl, tuleb ki välja töötada uus haiguspäevade hüvitamise skeem . Kevadel e riolukorra ajal toetas riik haiguslehele jäänud inimesi . H aigekassa maks is eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhul kolm esimest haiguspäeva. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki h aigekassale lisaraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra lõppedes taastus varasem olukord ehk esimese d kolm päeva pole töötajale enam haigekassa poolt tasustatud. Haiguspäevade hüvitamine riigi ja tööandjate koostöös alates esimesest päevast 80% ulatuses võrdselt on parim lahendus, sest võimaldab inimestel järgida valitsuse antud soovitusi viiruste perioodiks jääda esimeste haigusnähtudega koju ning on tervikuna loogilisem. Kuna Covid-19 nakkuse kadumine või vaktsiiniga immuunsuse saavutamise aeg on teadmata, siis on pakutud lahendus sobiv pikemaks perioodiks . Ühtlasi toetatakse e elnõuga teadmispõhist lähenemist ning sätestatakse nõue, et Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta 1. juuliks analüüsi haigushüvitise mõju kohta ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushüvitiste maksmise muutmiseks. Selleks tähtajaks tuleks valitsusel kahe viiruste perioodi andmeid analüüsida, et aru saada, kui palju võetakse haiguslehti, kas täiskasvanute seas on hingamisteede haiguste levik vähenenud ning kas haigena tööl käimine on vähenenud Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvita b h aigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja . Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga h aigekassa. Haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 3 , mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 12 2 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse esimese kuni kaheksanda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Analoogne muudatus tehakse ka sama seaduse § 3 punktis 18 , mille alusel vähendatakse FIE sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Täiendav mahaarvamise õigus tekib töövõimetuse esimese kuni kaheksanda päeva kohta. S eega laieneb tööandjatele kehtestatud haigushüvitise maksusoodustus ka FIE- le . Eelnõu § 2 pun ktiga 1 kehtestatakse uus h aigekassa ja tööandja makstav haiguspäevade hüvitamise skeem. Haigekassa ja tööandja maksavad töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (§ 12 2 lg 1) . Nimetatud haigushüvitise suurus 80% jaguneb võrdselt Haigekassa ja tööandja vahel selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja (§ 12 2 lg 2 ) . Sarnaselt kehtiva seadusega sätestab eelnõu § 12 2 lg 3 juhtumid, mille esinemisel tööandj a ja nüüd haigekassa koostöös ei maksa haigushüvitist töötaja haigestumise või vigastuse korral, mi lle eest Haigekassa maksab juba kindlustatud isikule haigushüvitist RaKS § 54 lõike 1 punktide 6–8 esinevate juhtumite (kutsehaigused ja tööõnnetused, kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel tekkinud tervisekahjustused , elundidoonorlus ) ning RaKS § 56 lõigete 1 2 , 1 3 ja 1 4 alusel nimetatud juhtumite ( kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal ) ning RaKS § 60 sätestatud juhtumite korral (üldised piirangud, mis sätestab piirangud ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks ). Nendel puhkudel säilib siis tavapärane hüvitamise kord, kus Haigekassa tasub juba praegu RaKS alusel haiguse esimeste päevade eest (näiteks elundidoonorlus) või alates teisest päevast . Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates ( 12 2 lg 4 ) . Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga sätestatakse, et siis haigekassa ja tööandja maksa vad haigushüvitist, kui töötaja on haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe või välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast (§ 12 2 lg 5 ). Samuti sätestatakse, et haigekassa ja tööandja maksa vad haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teada saamisest või nõuetekohase paberil väljakirjutatud haiguslehe või tõendi esitamisest haigekassale ja tööandjale (§ 12 2 lg 6 ) . Eelnõu § 2 punkti ga 2 täiendatakse seadust uue §-ga 12 3 , mille kohaselt Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta 1. juuliks analüüsi haigushüvitise mõju kohta ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushüvitiste maksmise muutmiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Haigekassa 2019. aasta statistika kohaselt oli inimene keskmiselt haige 13 päeva ehk haiguslehti võet i pigem pikemateks haigusperioodideks. Haigekassa hüvitas 2019. aastal üle 291 000 haiguslehe ehk kõik need haigestumised kestsid vähemalt üheksa päeva. Kokku kulus hüvitamisele 80,7 miljonit eurot, millega kompenseeriti üle 3,8 miljoni haiguspäeva. See teeb haiguspäeva keskmiseks hüvitissummaks 21 eurot. 4-8-päevaseid haiguslehti võttis üle 13 000 inimese kokku 19 000 korral. 2019. aastal võttis kuni kolmepäevaseid haiguslehti 7000 inimest kokku 8500 korral. Mõju haigekassa kuludele on 2021 . aastal 9,6 mln eurot, arvestades, et hüvitis läheb heldemaks (70% asemel 80%), rahandusministeerium prognoosib 2020. ja 2021. aastaks keskmise brutopalga kasvu kokku 1,5% ning haiguslehtede arv püsib 2019. aasta tasemel. Kolme esimest haiguspäeva hüvitama hakates kasvab ilmselt haiguslehtede võtmise arv. Kui haiguslehtede arv esimese kolme päeva eest ka kümnekordistub, siis oleks täiendav maksumus u 12,6 mln eurot. Tööandja maksab 4.-8. päeva 70% hüvitise asemel 1.-8. päeva 40% ehk 3,5-kordse töötasu asemel 3,2 kordse. Kui haiguslehe pikkus on üle seitsme päeva, siis tööandja koormus on väiksem kui kehtiva ajutise töövõimetuse hüvitamise skeemi korral. Kui keskmine hüvitissumma on sama kui vähemalt üheksapäevaste haiguslehtede keskmine hüvitis (21 eurot), siis tööandjad tasusid kehtiva skeemi järgi hüvitist kuni 2 mln eurot. Uue skeemi järgi kuni 1,4 mln eurot. Kui esimese kolme päeva eest võetakse kümme korda rohkem haiguslehti, siis on kulu 3 mln eurot. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasnevad kulud riigieelarvele 12,6 mln eurot, tööandjatele 3 mln eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus t jõustub üldises korras . ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 17 .0 9 .2020. a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
EELNÕU Sotsiaalmaksuseaduse ja t öötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalmakseseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti des 3 ja 18 asendatakse sõna „teise“ sõnaga „esimese“. § 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 12 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 12 2 . Haigekassa ja tööandja makstav haigushüvitis (1) Haigekassa ja tööandja maksavad töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis ). ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigushüvitise suurus jaguneb võrdselt Haigekassa ja tööandja vahel. ( 3 ) Haigekassa ja tööandja ei maksa haigushüvitist: 1) töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6–8 ning § 56 lõigete 1 2 , 1 3 ja 1 4 alusel; 2) ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel. ( 4 ) Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates. ( 5 ) Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitist, kui töötaja on Haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on Haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend ) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast. ( 6 ) Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitise välja töötaja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest Haigekassale ja tööandjale. “ ; “. 2) seadust täiendatakse §-ga 12 3 järgmises sõnastuses: „§ 12 3 . A nalüüs ikohustus Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta 1. juuliks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud haigushüvitise mõju kohta ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku d haigushüvitiste maksmise muutmiseks . “.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 1 7 . 0 9 .20 20 Ind r ek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimee s
Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse
muutmise seaduse eelnöu juurde
l. Sissejuhatus
Eelnöu eesmärgiks on huvitada töötajale 1-8 haiguspäeva 80% ulatuses riigi ja tööandjate
koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud töötaja keskmisest töötasust huvitab haigekassa
ja järgmised 40 protsenti tööandja. Alates haigestumise voi vigastuse 9. päevast maksab
samaselt kehtiva regulatsiooniga hiivitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses
sätestatule.
Sugisene haiguste periood läheneb ja Covid-19 nakkuse levik kasvab, kuid haiguspäevade
huvitamist ei ole valitsuses suudetud kokku leppida. Vaja on lahendust, mis annaks nii töötajale,
tööandjale kui ka näiteks perearstile selguseja kindluse haiguslehtede vötmiseja andmise osas.
Eriti oluliselt puudutab see väiksemate sissetulekutega inimesi ja lastega peresid, et neil ei
tekiks toimetulekuriski.
Töölt koju jäämine tähendab praegu inimesele kaotust sissetulekus - esimest kolme
haiguspäeva ei kompenseerita. Haigushuvitist hakatakse arvestama alates 4. haiguspäevast ning
see kulu on tööandja kanda. Haigekassa huvitab töölt koju jäämist alates uheksandast
haiguspäevast.
Sissetuleku kaotus kolmel esimesel päeval tähendab paljudele toimetulekuraskusi. Ei saa
eeldada, et köik inimesed kergemate haigusnähtude korral kodus pusivaa. Risk, et osa
nakatunuid läheb tööle on suur. Selleks, et säästä inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste
levikut tool, tulebki väljä töötada uus haiguspäevade huvitamise skeem.
Kevadel eriolukorra ajal toetas riik haiguslehelejäänud inimesi. Haigekassa maksis eriolukorra
ajal avatud haiguslehtede puhui kolm esimest haiguspäeva. Nende haiguspäevade maksmiseks
eraldas riiki haigekassale lisäraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra löppedes taastus varasem
olukord ehk esimesed kolm päeva pole töötajale enam haigekassa poolt tasustatud.
Haiguspäevade huvitamine riigi ja tööandjate koostöös alates esimesest päevast 80% ulatuses
vördselt on parim lahendus, sest vöimaldab inimesteljärgida valitsuse antud soovitusi viiruste
perioodiks jäädä esimeste haigusnähtudega koju ning on tervikuna loogilisem. Kuna Covid-19
nakkuse kadumine voi vaktsiiniga immuunsuse saavutamise aeg on teadmata, siis on pakutud
lahendus sobiv pikemaks perioodiks.
Uhtlasi toetatakse eelnöuga teadmispöhist lähenemist ning sätestatakse nöue, et Vabariigi
Valitsus koostab 2022. aasta l. juuliks analuusi haigushuvitise möju kohta
ravikindlustussusteemi finantsiliselejätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral
ettepanekud haigushuvitiste maksmise muutmiseks. Selleks tähtajaks tuleks valitsusel kahe
viiruste perioodi andmeid analuilsida, et aru saada, kui palju vöetakse haiguslehti, kas
täiskasvanute seas on hingamisteede haiguste levik vähenenud ning kas haigena tool kaimine
on vähenenud
Muudatuste seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Eelnöu eesmärgiks on huvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate
koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust huvitab haigekassa
ja ulejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi uheksandast päevast kannab kulud sarnaselt
kehtiva regulatsiooniga haigekassa.
Haiguspäevade huvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on
haigestunud voi nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus.
3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus
Eelnöu §-ga l tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 3, mille kohaselt ei
maksustatasotsiaalmaksugatöötervishoiujatööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele
vastavat haigushuvitist, mida makstakse töötaja haigestumise voi vigastuse esimese kuni
kaheksanda päeva eest ja mis ei uleta töötaja keskmist töötasu. Analoogne muudatus tehakse
ka sama seaduse § 3 punktis 18, mille alusel vähendatakse FIE sotsiaalmaksuga maksustatavat
tulemit arvestusliku haigushuvitise vörra. Täiendav mahaarvamise öigus tekib töövöimetuse
esimese kuni kaheksanda päeva kohta. Seega laieneb tööandjatele kehtestatud haigushuvitise
maksusoodustus ka FIE-le.
Eelnou § 2 punktiga l kehtestatakse uus haigekassa ja tööandja makstav haiguspäevade
huvitamise skeem. Haigekassa ja tööandja maksavaa töötajale huvitist haigestumise voi
vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 löikes 8
sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (§ 122 Ig l). Nimetatud haigushuvitise
suurus 80% jaguneb vördselt Haigekassaja tööandja vahel selliselt, et 40 protsenti haigestunud
inimese keskmisest töötasust huvitab Haigekassaja ulejäänud 40 protsenti tööandja (§ 122 Ig 2).
Sarnaselt kehtiva seadusega sätestab eelnöu § 122 Ig 3 juhtumid, mille esinemisel tööandjaja
nuud haigekassa koostöös ei maksa haigushuvitist töötaja haigestumise voi vigastuse korral,
mille eest Haigekassa maksab juba kindlustatud isikule haigushuvitist RaKS § 54 löike l
punktide 6-8 esinevate juhtumite (kutsehaigused ja tööönnetused, kuriteo tokestamise voi
riiklike ja uhiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel tekkinud
tervisekahjustused, elundidoonorlus) ning RaKS § 56 löigete l , l3 ja l4 alusel nimetatud
juhtumite (kergemale tööle viimine ning haigestumine voi vigastus raseduse ajal) ning RaKS §
60 sätestatud juhtumite korral (uldised piirangud, mis sätestab piirangud ajutise töövöimetuse
huvitise saamiseks). Nendel puhkudel säilib siis tavapärane huvitamise kord, kus Haigekassa
tasub juba praegu RaKS alusel haiguse esimeste päevade eest (näiteks elundidoonorlus) voi
alates teisest päevast1.
Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist haiguslehel märgitud töö- voi
teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates (122 Ig 4).
Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga sätestatakse, et siis haigekassa ja tööandja maksavaa
haigushuvitist, kui töötaja on haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe löpetamisest
l
https://www.haiKekassa.ee/inimesele/haiRekassa-huvitised/toovoimetushuvitised
teavitanud voi haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe voi välisriigis isikut ravinud arsti
voi hambaarsti väljakirjutatud pabertöendi esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates
töövöimetuslehel märgitud too- voi teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast (§ 122 Ig 5).
Samuti sätestatakse, et haigekassaja tööandja maksavaa haigushuvitise väljä palgapäeval voi
30 kalendripäevajooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe löpetamisest teada saamisest
voi nöuetekohase paberil väljakirjutatud haiguslehe voi töendi esitamisest haigekassale ja
tööandjale (§ 122 lg 6).
Eelnöu § 2 punktiga 2 täiendatakse seadust uue §-ga 123 , mille kohaselt Vabariigi Valitsus
koostab 2022. aasta l. juuliks analuusi haigushuvitise möju kohta ravikindlustussusteemi
finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud
haigushuvitiste maksmise muutmiseks.
4. Eelnöu terminoloogia
Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid.
5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele
Eelnöu on kooskölas Euroapa Liidu öigusega.
6. Seaduse mojud
Haigekassa 2019. aasta statistika kohaselt oli inimene keskmiselt haige 13 päeva ehk
haiguslehti vöeti pigem pikemateks haigusperioodideks. Haigekassa huvitas 2019. aastal ule
291 000 haiguslehe ehk köik need haigestumised kestsid vähemalt uheksa päeva. Kokku kulus
huvitamisele 80,7 miljonit eurot, millega kompenseeriti ule 3,8 miljoni haiguspäeva. See teeb
haiguspäeva keskmiseks huvitissummaks 21 eurot. 4-8-päevaseid haiguslehti vöttis ule 13 000
inimese kokku 19 000 korral. 2019. aastal vöttis kuni kolmepäevaseid haiguslehti 7000 inimest
kokku 8500 korral.2
Möju haigekassa kuludele on 2021 . aastal 9,6 min eurot, arvestades, et hiivitis läheb heldemaks
(70% asemel 80%), rahandusministeerium prognoosib 2020. ja 2021. aastaks keskmise
brutopalga kasvu kokku 1,5% ning haiguslehtede arv pusib 2019. aasta tasemel. Kolme esimest
haiguspäeva huvitama hakates kasvab ilmselt haiguslehtede vötmise arv. Kui haiguslehtede arv
esimese kolme päeva eest ka kumnekordistub, siis oleks täiendav maksumus u 12,6 min eurot.
Tööandja maksab 4.-8. päeva 70% huvitise asemel l.-8. päeva 40% ehk 3,5-kordse töötasu
asemel 3,2 kordse. Kui haiguslehe pikkus on ule seitsme päeva, siis tööandja koormus on
väiksem kui kehtiva ajutise töövöimetuse hiivitamise skeemi korral. Kui keskmine
huvitissumma on sama kui vähemalt uheksapäevaste haiguslehtede keskmine huvitis (21 eurot),
siis tööandjad tasusid kehtiva skeemijärgi huvitist kuni 2 min eurot. Uue skeemijärgi kuni 1,4
2 https://www.err.ee/l 031393/haiguslehtede-huvitamine-esimesest-paevast-nouaks-20-mil jonit-
lisaeurot
min eurot. Kui esimese kolme päeva eest vöetakse kumme korda rohkem haiguslehti, siis on
kulu 3 min eurot.
7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud
Eelnöu seadusena vastuvötmisel kaasnevad kulud riigieelarvele 12,6 min eurot, tööandjatele
3 min eurot.
8. Rakendusaktid
Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte.
9. Seaduse jöustumine
Seadustjöustub uldises korras.
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 17.09.2020. a.
Indrä<, $aar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
EELNÖU
Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seadus
§ l. Sotsiaalmakseseaduse muutmine
Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktides 3 ja 18 asendatakse söna ,,teise" sönaga ,,esimese".
§ 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine
Töötervishoiuja tööohutuse seaduses tehaksejärgmised muudatused:
l) paragrahv 122 muudetakseja sönastataksejärgmiselt:
„ § 122. Haigekassa ja tööandja makstav haigushuvitis
(l) Haigekassaja tööandj a maksavaa töötajale hilvitist haigestumise voi vigastuse esimese kuni
kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 löikes 8 sätestatud korras
arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushuvitis).
(2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud haigushuvitise suums jaguneb vördselt
Haigekassaja tööandja vahel.
(3) Haigekassaja tööandja ei maksa haigushuvitist:
l) töötaja haigestumise voi vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule
haigushuvitist ravikindlustuse seaduse § 54 löike l punktide 6-8 ning § 56 löigete l2, l3 ja
l4 alusel;
2) ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatudjuhtudel.
(4) Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist haiguslehel märgitud töö- voi
teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates.
(5) Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist, kui töötaja on Haigekassat ja tööandjat
elektroonilise haiguslehe löpetamisest teavitanud voi töötaja on Haigekassale ja tööandjale
paberil haiguslehe voi teda välisriigis ravinud arsti voi hambaarsti väljakirjutatud pabertöendi
(edaspidi töend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel voi töendil märgitud
too- voi teenistuskohustusi täitma asumise päevast.
(6) Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitise väljä töötaja palgapäeval voi 30
kalendripäevajooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe löpetamisest teadasaamisest voi
nöuetekohase paberil haiguslehe voi töendi esitamisest Haigekassaleja tööandjale.";".
2) seadust täiendatakse §-ga 123järgmises sönastuses:
„§ 123. Analuusikohustus Riigikogu Kantsetei
Kuupäev /^0^-^0^ö
l Viit /^//^-/^
Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta l. juuliks analuusi käesolevas seaduses sätestatud
haigushuvitise möju kohta ravikindlustussusteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab
Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushuvitiste maksmise muutmiseks.".".
Henn Pölluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, 2020
Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 17.09.2020
r^
.a-sa-^
Indrek Säar
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees
2
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne.
Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1136 - Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu (244 SE)
Sotsiaalministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu sotsiaalkomisjonile vastavalt valitsuse 15.10.2020 istungil otsustatule.
Osapooled: Sotsiaalministeerium
Tähtaeg: 26.10.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b6bae9fa-303e-4af3-b7b9-cda6d6c5b782
Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b6bae9fa-303e-4af3-b7b9-cda6d6c5b782?activity=3
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main