dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamuse küsimine

Sotsiaalministeerium · 15. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2997-1
Registreeritud
15. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Kaija Kasekamp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)
Lahendamise tähtaeg
26. oktoober 2020

Failid

  • 📎1-1-14-244-1_-_Vabariigi_Valitsuselt_arvamuse_küsimine_eelnõu_244_SE_kohta.asice2600 KB
  • 📎Ülesande täitmise menetlusetapi dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus .09.2020 nr 1-1/14-244/1 Eelnõu saatmine arvamuse andmiseks Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 14 lõike 2 punktile 11 ja § 94 lõikele 1 saadan Vabariigi Valitsuse arvamuse saamiseks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni k.a 17. septembril algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE). Riigikogu juhatus määras eelnõu juhtivkomisjoniks sotsiaalkomisjoni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Henn Põlluaas Lisad: 1) eelnõu kahel lehel 2) seletuskiri neljal lehel Eneli Illaru 631 6332, [email protected] Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse ja t öötervishoiu ja tööohutuse muutmise seaduse eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Eelnõu eesmärgiks on hüvitada töötajale 1-8 haiguspäev a 80% ulatuses riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud töötaja keskmisest töötasust hüvita b h aigekassa ja järgmised 40 protsenti tööandja. Alates haigestumise või vigastuse 9. päevast maksab sarnaselt kehtiva regulatsiooniga hüvitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule . Sügisene haiguste periood läheneb ja Covid-19 nakkuse levik kasvab, kuid haiguspäevade hüvitamis t ei ole valitsus es suudetud kokku leppida . Vaja on lahendust, mis annaks nii töötajale, tööandjale kui ka näiteks perearstile selguse ja kindluse haiguslehtede võtmise ja andmise osas. Eriti oluliselt puudutab see väiksemate sissetulekutega inimesi ja lastega peresid, et neil ei tekiks toimetulekuriski. Töölt koju jäämine tähendab praegu inimesele kaotust sissetulekus – esimest kolme haiguspäeva ei kompenseerita . Haigushüvitist hakatakse arvestama alates 4. haiguspäevast ning see kulu on tööandja kanda. Haigekassa hüvitab töölt koju jäämist alates üheksandast haiguspäevast. Sissetuleku kaotus kolmel esimesel päeval tähendab paljudele toimetulekuraskusi. Ei saa eeldada, et kõik inimesed kergemate haigusnähtude korral kodus püsivad. Risk, et osa nakatunuid läheb tööle on suur. Selleks, et säästa inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste levikut tööl, tuleb ki välja töötada uus haiguspäevade hüvitamise skeem . Kevadel e riolukorra ajal toetas riik haiguslehele jäänud inimesi . H aigekassa maks is eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhul kolm esimest haiguspäeva. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki h aigekassale lisaraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra lõppedes taastus varasem olukord ehk esimese d kolm päeva pole töötajale enam haigekassa poolt tasustatud. Haiguspäevade hüvitamine riigi ja tööandjate koostöös alates esimesest päevast 80% ulatuses võrdselt on parim lahendus, sest võimaldab inimestel järgida valitsuse antud soovitusi viiruste perioodiks jääda esimeste haigusnähtudega koju ning on tervikuna loogilisem. Kuna Covid-19 nakkuse kadumine või vaktsiiniga immuunsuse saavutamise aeg on teadmata, siis on pakutud lahendus sobiv pikemaks perioodiks . Ühtlasi toetatakse e elnõuga teadmispõhist lähenemist ning sätestatakse nõue, et Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta 1. juuliks analüüsi haigushüvitise mõju kohta ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushüvitiste maksmise muutmiseks. Selleks tähtajaks tuleks valitsusel kahe viiruste perioodi andmeid analüüsida, et aru saada, kui palju võetakse haiguslehti, kas täiskasvanute seas on hingamisteede haiguste levik vähenenud ning kas haigena tööl käimine on vähenenud Muudatuste seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnõu eesmärgiks on hüvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvita b h aigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja . Sealt edasi üheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga h aigekassa. Haiguspäevade hüvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud või nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus. 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu §-ga 1 tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 3 , mille kohaselt ei maksustata sotsiaalmaksuga töötervishoiu ja tööohutuse seaduse §-s 12 2 sätestatud tingimustele vastavat haigushüvitist, mida makstakse töötaja haigestumise või vigastuse esimese kuni kaheksanda päeva eest ja mis ei ületa töötaja keskmist töötasu. Analoogne muudatus tehakse ka sama seaduse § 3 punktis 18 , mille alusel vähendatakse FIE sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushüvitise võrra. Täiendav mahaarvamise õigus tekib töövõimetuse esimese kuni kaheksanda päeva kohta. S eega laieneb tööandjatele kehtestatud haigushüvitise maksusoodustus ka FIE- le . Eelnõu § 2 pun ktiga 1 kehtestatakse uus h aigekassa ja tööandja makstav haiguspäevade hüvitamise skeem. Haigekassa ja tööandja maksavad töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (§ 12 2 lg 1) . Nimetatud haigushüvitise suurus 80% jaguneb võrdselt Haigekassa ja tööandja vahel selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust hüvitab Haigekassa ja ülejäänud 40 protsenti tööandja (§ 12 2 lg 2 ) . Sarnaselt kehtiva seadusega sätestab eelnõu § 12 2 lg 3 juhtumid, mille esinemisel tööandj a ja nüüd haigekassa koostöös ei maksa haigushüvitist töötaja haigestumise või vigastuse korral, mi lle eest Haigekassa maksab juba kindlustatud isikule haigushüvitist RaKS § 54 lõike 1 punktide 6–8 esinevate juhtumite (kutsehaigused ja tööõnnetused, kuriteo tõkestamise või riiklike ja ühiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel tekkinud tervisekahjustused , elundidoonorlus ) ning RaKS § 56 lõigete 1 2 , 1 3 ja 1 4 alusel nimetatud juhtumite ( kergemale tööle viimine ning haigestumine või vigastus raseduse ajal ) ning RaKS § 60 sätestatud juhtumite korral (üldised piirangud, mis sätestab piirangud ajutise töövõimetuse hüvitise saamiseks ). Nendel puhkudel säilib siis tavapärane hüvitamise kord, kus Haigekassa tasub juba praegu RaKS alusel haiguse esimeste päevade eest (näiteks elundidoonorlus) või alates teisest päevast . Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates ( 12 2 lg 4 ) . Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga sätestatakse, et siis haigekassa ja tööandja maksa vad haigushüvitist, kui töötaja on haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe või välisriigis isikut ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövõimetuslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast (§ 12 2 lg 5 ). Samuti sätestatakse, et haigekassa ja tööandja maksa vad haigushüvitise välja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teada saamisest või nõuetekohase paberil väljakirjutatud haiguslehe või tõendi esitamisest haigekassale ja tööandjale (§ 12 2 lg 6 ) . Eelnõu § 2 punkti ga 2 täiendatakse seadust uue §-ga 12 3 , mille kohaselt Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta 1. juuliks analüüsi haigushüvitise mõju kohta ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushüvitiste maksmise muutmiseks. 4. Eelnõu terminoloogia Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid. 5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 6. Seaduse mõjud Haigekassa 2019. aasta statistika kohaselt oli inimene keskmiselt haige 13 päeva ehk haiguslehti võet i pigem pikemateks haigusperioodideks. Haigekassa hüvitas 2019. aastal üle 291 000 haiguslehe ehk kõik need haigestumised kestsid vähemalt üheksa päeva. Kokku kulus hüvitamisele 80,7 miljonit eurot, millega kompenseeriti üle 3,8 miljoni haiguspäeva. See teeb haiguspäeva keskmiseks hüvitissummaks 21 eurot. 4-8-päevaseid haiguslehti võttis üle 13 000 inimese kokku 19 000 korral. 2019. aastal võttis kuni kolmepäevaseid haiguslehti 7000 inimest kokku 8500 korral. Mõju haigekassa kuludele on 2021 . aastal 9,6 mln eurot, arvestades, et hüvitis läheb heldemaks (70% asemel 80%), rahandusministeerium prognoosib 2020. ja 2021. aastaks keskmise brutopalga kasvu kokku 1,5% ning haiguslehtede arv püsib 2019. aasta tasemel. Kolme esimest haiguspäeva hüvitama hakates kasvab ilmselt haiguslehtede võtmise arv. Kui haiguslehtede arv esimese kolme päeva eest ka kümnekordistub, siis oleks täiendav maksumus u 12,6 mln eurot. Tööandja maksab 4.-8. päeva 70% hüvitise asemel 1.-8. päeva 40% ehk 3,5-kordse töötasu asemel 3,2 kordse. Kui haiguslehe pikkus on üle seitsme päeva, siis tööandja koormus on väiksem kui kehtiva ajutise töövõimetuse hüvitamise skeemi korral. Kui keskmine hüvitissumma on sama kui vähemalt üheksapäevaste haiguslehtede keskmine hüvitis (21 eurot), siis tööandjad tasusid kehtiva skeemi järgi hüvitist kuni 2 mln eurot. Uue skeemi järgi kuni 1,4 mln eurot. Kui esimese kolme päeva eest võetakse kümme korda rohkem haiguslehti, siis on kulu 3 mln eurot. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnõu seadusena vastuvõtmisel kaasnevad kulud riigieelarvele 12,6 mln eurot, tööandjatele 3 mln eurot. 8. Rakendusaktid Eelnõu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jõustumine Seadus t jõustub üldises korras . ________________________________________________________________________ Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 17 .0 9 .2020. a. Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees EELNÕU Sotsiaalmaksuseaduse ja t öötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus § 1. Sotsiaalmakseseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punkti des 3 ja 18 asendatakse sõna „teise“ sõnaga „esimese“. § 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse s tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 12 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt : „ § 12 2 . Haigekassa ja tööandja makstav haigushüvitis (1) Haigekassa ja tööandja maksavad töötajale hüvitist haigestumise või vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushüvitis ). ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud haigushüvitise suurus jaguneb võrdselt Haigekassa ja tööandja vahel. ( 3 ) Haigekassa ja tööandja ei maksa haigushüvitist: 1) töötaja haigestumise või vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushüvitist ravikindlustuse seaduse § 54 lõike 1 punktide 6–8 ning § 56 lõigete 1 2 , 1 3 ja 1 4 alusel; 2) ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatud juhtudel. ( 4 ) Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitist haiguslehel märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates. ( 5 ) Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitist, kui töötaja on Haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teavitanud või töötaja on Haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe või teda välisriigis ravinud arsti või hambaarsti väljakirjutatud pabertõendi (edaspidi tõend ) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel või tõendil märgitud töö- või teenistuskohustusi täitma asumise päevast. ( 6 ) Haigekassa ja tööandja maksavad haigushüvitise välja töötaja palgapäeval või 30 kalendripäeva jooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe lõpetamisest teadasaamisest või nõuetekohase paberil haiguslehe või tõendi esitamisest Haigekassale ja tööandjale. “ ; “. 2) seadust täiendatakse §-ga 12 3 järgmises sõnastuses: „§ 12 3 . A nalüüs ikohustus Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta 1. juuliks analüüsi käesolevas seaduses sätestatud haigushüvitise mõju kohta ravikindlustussüsteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepaneku d haigushüvitiste maksmise muutmiseks . “.“. Henn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, 20 20 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 1 7 . 0 9 .20 20 Ind r ek Saar Sotsiaaldemokraatl iku Erakonna fraktsiooni esimee s Seletuskiri sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse muutmise seaduse eelnöu juurde l. Sissejuhatus Eelnöu eesmärgiks on huvitada töötajale 1-8 haiguspäeva 80% ulatuses riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud töötaja keskmisest töötasust huvitab haigekassa ja järgmised 40 protsenti tööandja. Alates haigestumise voi vigastuse 9. päevast maksab samaselt kehtiva regulatsiooniga hiivitist haigekassa vastavalt ravikindlustuse seaduses sätestatule. Sugisene haiguste periood läheneb ja Covid-19 nakkuse levik kasvab, kuid haiguspäevade huvitamist ei ole valitsuses suudetud kokku leppida. Vaja on lahendust, mis annaks nii töötajale, tööandjale kui ka näiteks perearstile selguseja kindluse haiguslehtede vötmiseja andmise osas. Eriti oluliselt puudutab see väiksemate sissetulekutega inimesi ja lastega peresid, et neil ei tekiks toimetulekuriski. Töölt koju jäämine tähendab praegu inimesele kaotust sissetulekus - esimest kolme haiguspäeva ei kompenseerita. Haigushuvitist hakatakse arvestama alates 4. haiguspäevast ning see kulu on tööandja kanda. Haigekassa huvitab töölt koju jäämist alates uheksandast haiguspäevast. Sissetuleku kaotus kolmel esimesel päeval tähendab paljudele toimetulekuraskusi. Ei saa eeldada, et köik inimesed kergemate haigusnähtude korral kodus pusivaa. Risk, et osa nakatunuid läheb tööle on suur. Selleks, et säästä inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste levikut tool, tulebki väljä töötada uus haiguspäevade huvitamise skeem. Kevadel eriolukorra ajal toetas riik haiguslehelejäänud inimesi. Haigekassa maksis eriolukorra ajal avatud haiguslehtede puhui kolm esimest haiguspäeva. Nende haiguspäevade maksmiseks eraldas riiki haigekassale lisäraha seitse miljonit eurot. Eriolukorra löppedes taastus varasem olukord ehk esimesed kolm päeva pole töötajale enam haigekassa poolt tasustatud. Haiguspäevade huvitamine riigi ja tööandjate koostöös alates esimesest päevast 80% ulatuses vördselt on parim lahendus, sest vöimaldab inimesteljärgida valitsuse antud soovitusi viiruste perioodiks jäädä esimeste haigusnähtudega koju ning on tervikuna loogilisem. Kuna Covid-19 nakkuse kadumine voi vaktsiiniga immuunsuse saavutamise aeg on teadmata, siis on pakutud lahendus sobiv pikemaks perioodiks. Uhtlasi toetatakse eelnöuga teadmispöhist lähenemist ning sätestatakse nöue, et Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta l. juuliks analuusi haigushuvitise möju kohta ravikindlustussusteemi finantsiliselejätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushuvitiste maksmise muutmiseks. Selleks tähtajaks tuleks valitsusel kahe viiruste perioodi andmeid analuilsida, et aru saada, kui palju vöetakse haiguslehti, kas täiskasvanute seas on hingamisteede haiguste levik vähenenud ning kas haigena tool kaimine on vähenenud Muudatuste seadusena vastuvötmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. 2. Seaduse eesmärk Eelnöu eesmärgiks on huvitada töötajale esimesed kaheksa haiguspäeva riigi ja tööandjate koostöös selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust huvitab haigekassa ja ulejäänud 40 protsenti tööandja. Sealt edasi uheksandast päevast kannab kulud sarnaselt kehtiva regulatsiooniga haigekassa. Haiguspäevade huvitamine esimesed kaheksa päeva aitab tagada, et isik ei lähe tööle, kui ta on haigestunud voi nakkusega kokku puutunud, vaid viibib kodus. 3. Eelnöu sisu ja vördlev analuus Eelnöu §-ga l tehakse muudatused sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktis 3, mille kohaselt ei maksustatasotsiaalmaksugatöötervishoiujatööohutuse seaduse §-s 122 sätestatud tingimustele vastavat haigushuvitist, mida makstakse töötaja haigestumise voi vigastuse esimese kuni kaheksanda päeva eest ja mis ei uleta töötaja keskmist töötasu. Analoogne muudatus tehakse ka sama seaduse § 3 punktis 18, mille alusel vähendatakse FIE sotsiaalmaksuga maksustatavat tulemit arvestusliku haigushuvitise vörra. Täiendav mahaarvamise öigus tekib töövöimetuse esimese kuni kaheksanda päeva kohta. Seega laieneb tööandjatele kehtestatud haigushuvitise maksusoodustus ka FIE-le. Eelnou § 2 punktiga l kehtestatakse uus haigekassa ja tööandja makstav haiguspäevade huvitamise skeem. Haigekassa ja tööandja maksavaa töötajale huvitist haigestumise voi vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 löikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (§ 122 Ig l). Nimetatud haigushuvitise suurus 80% jaguneb vördselt Haigekassaja tööandja vahel selliselt, et 40 protsenti haigestunud inimese keskmisest töötasust huvitab Haigekassaja ulejäänud 40 protsenti tööandja (§ 122 Ig 2). Sarnaselt kehtiva seadusega sätestab eelnöu § 122 Ig 3 juhtumid, mille esinemisel tööandjaja nuud haigekassa koostöös ei maksa haigushuvitist töötaja haigestumise voi vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab juba kindlustatud isikule haigushuvitist RaKS § 54 löike l punktide 6-8 esinevate juhtumite (kutsehaigused ja tööönnetused, kuriteo tokestamise voi riiklike ja uhiskondlike huvide kaitsmise ning inimelu päästmise tagajärjel tekkinud tervisekahjustused, elundidoonorlus) ning RaKS § 56 löigete l , l3 ja l4 alusel nimetatud juhtumite (kergemale tööle viimine ning haigestumine voi vigastus raseduse ajal) ning RaKS § 60 sätestatud juhtumite korral (uldised piirangud, mis sätestab piirangud ajutise töövöimetuse huvitise saamiseks). Nendel puhkudel säilib siis tavapärane huvitamise kord, kus Haigekassa tasub juba praegu RaKS alusel haiguse esimeste päevade eest (näiteks elundidoonorlus) voi alates teisest päevast1. Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist haiguslehel märgitud töö- voi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates (122 Ig 4). Sarnaselt kehtiva regulatsiooniga sätestatakse, et siis haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist, kui töötaja on haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe löpetamisest l https://www.haiKekassa.ee/inimesele/haiRekassa-huvitised/toovoimetushuvitised teavitanud voi haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe voi välisriigis isikut ravinud arsti voi hambaarsti väljakirjutatud pabertöendi esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates töövöimetuslehel märgitud too- voi teenistuskohustuste täitmisele asumise päevast (§ 122 Ig 5). Samuti sätestatakse, et haigekassaja tööandja maksavaa haigushuvitise väljä palgapäeval voi 30 kalendripäevajooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe löpetamisest teada saamisest voi nöuetekohase paberil väljakirjutatud haiguslehe voi töendi esitamisest haigekassale ja tööandjale (§ 122 lg 6). Eelnöu § 2 punktiga 2 täiendatakse seadust uue §-ga 123 , mille kohaselt Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta l. juuliks analuusi haigushuvitise möju kohta ravikindlustussusteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushuvitiste maksmise muutmiseks. 4. Eelnöu terminoloogia Eelnöu ei sisalda uusi, vähetuntud ega vöörkeelseid termineid. 5. Eelnöu vastavus Euroopa Liidu öigusele Eelnöu on kooskölas Euroapa Liidu öigusega. 6. Seaduse mojud Haigekassa 2019. aasta statistika kohaselt oli inimene keskmiselt haige 13 päeva ehk haiguslehti vöeti pigem pikemateks haigusperioodideks. Haigekassa huvitas 2019. aastal ule 291 000 haiguslehe ehk köik need haigestumised kestsid vähemalt uheksa päeva. Kokku kulus huvitamisele 80,7 miljonit eurot, millega kompenseeriti ule 3,8 miljoni haiguspäeva. See teeb haiguspäeva keskmiseks huvitissummaks 21 eurot. 4-8-päevaseid haiguslehti vöttis ule 13 000 inimese kokku 19 000 korral. 2019. aastal vöttis kuni kolmepäevaseid haiguslehti 7000 inimest kokku 8500 korral.2 Möju haigekassa kuludele on 2021 . aastal 9,6 min eurot, arvestades, et hiivitis läheb heldemaks (70% asemel 80%), rahandusministeerium prognoosib 2020. ja 2021. aastaks keskmise brutopalga kasvu kokku 1,5% ning haiguslehtede arv pusib 2019. aasta tasemel. Kolme esimest haiguspäeva huvitama hakates kasvab ilmselt haiguslehtede vötmise arv. Kui haiguslehtede arv esimese kolme päeva eest ka kumnekordistub, siis oleks täiendav maksumus u 12,6 min eurot. Tööandja maksab 4.-8. päeva 70% huvitise asemel l.-8. päeva 40% ehk 3,5-kordse töötasu asemel 3,2 kordse. Kui haiguslehe pikkus on ule seitsme päeva, siis tööandja koormus on väiksem kui kehtiva ajutise töövöimetuse hiivitamise skeemi korral. Kui keskmine huvitissumma on sama kui vähemalt uheksapäevaste haiguslehtede keskmine huvitis (21 eurot), siis tööandjad tasusid kehtiva skeemijärgi huvitist kuni 2 min eurot. Uue skeemijärgi kuni 1,4 2 https://www.err.ee/l 031393/haiguslehtede-huvitamine-esimesest-paevast-nouaks-20-mil jonit- lisaeurot min eurot. Kui esimese kolme päeva eest vöetakse kumme korda rohkem haiguslehti, siis on kulu 3 min eurot. 7. Seaduse rakendamisega seotud eeldatavad kulud Eelnöu seadusena vastuvötmisel kaasnevad kulud riigieelarvele 12,6 min eurot, tööandjatele 3 min eurot. 8. Rakendusaktid Eelnöu rakendamiseks ei ole kavandatud rakendusakte. 9. Seaduse jöustumine Seadustjöustub uldises korras. Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 17.09.2020. a. Indrä<, $aar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees EELNÖU Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus § l. Sotsiaalmakseseaduse muutmine Sotsiaalmaksuseaduse § 3 punktides 3 ja 18 asendatakse söna ,,teise" sönaga ,,esimese". § 2. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine Töötervishoiuja tööohutuse seaduses tehaksejärgmised muudatused: l) paragrahv 122 muudetakseja sönastataksejärgmiselt: „ § 122. Haigekassa ja tööandja makstav haigushuvitis (l) Haigekassaja tööandj a maksavaa töötajale hilvitist haigestumise voi vigastuse esimese kuni kaheksanda kalendripäeva eest 80% töölepingu seaduse § 29 löikes 8 sätestatud korras arvutatud töötaja keskmisest töötasust (edaspidi haigushuvitis). (2) Käesoleva paragrahvi löikes l nimetatud haigushuvitise suums jaguneb vördselt Haigekassaja tööandja vahel. (3) Haigekassaja tööandja ei maksa haigushuvitist: l) töötaja haigestumise voi vigastuse korral, mille eest Haigekassa maksab kindlustatud isikule haigushuvitist ravikindlustuse seaduse § 54 löike l punktide 6-8 ning § 56 löigete l2, l3 ja l4 alusel; 2) ravikindlustuse seaduse §-s 60 sätestatudjuhtudel. (4) Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist haiguslehel märgitud töö- voi teenistuskohustuste täitmisest vabastuse esimesest kalendripäevast alates. (5) Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitist, kui töötaja on Haigekassat ja tööandjat elektroonilise haiguslehe löpetamisest teavitanud voi töötaja on Haigekassale ja tööandjale paberil haiguslehe voi teda välisriigis ravinud arsti voi hambaarsti väljakirjutatud pabertöendi (edaspidi töend) esitanud hiljemalt 90. kalendripäeval alates haiguslehel voi töendil märgitud too- voi teenistuskohustusi täitma asumise päevast. (6) Haigekassa ja tööandja maksavaa haigushuvitise väljä töötaja palgapäeval voi 30 kalendripäevajooksul alates töötajalt elektroonilise haiguslehe löpetamisest teadasaamisest voi nöuetekohase paberil haiguslehe voi töendi esitamisest Haigekassaleja tööandjale.";". 2) seadust täiendatakse §-ga 123järgmises sönastuses: „§ 123. Analuusikohustus Riigikogu Kantsetei Kuupäev /^0^-^0^ö l Viit /^//^-/^ Vabariigi Valitsus koostab 2022. aasta l. juuliks analuusi käesolevas seaduses sätestatud haigushuvitise möju kohta ravikindlustussusteemi finantsilisele jätkusuutlikkusele ning esitab Riigikogule vajaduse korral ettepanekud haigushuvitiste maksmise muutmiseks.".". Henn Pölluaas Riigikogu esimees Tallinn, 2020 Algatab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon 17.09.2020 r^ .a-sa-^ Indrek Säar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees 2 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: RIIGIKOGU/20-1136 - Sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) Sotsiaalministril esitada Vabariigi Valitsuse arvamus Riigikogu sotsiaalkomisjonile vastavalt valitsuse 15.10.2020 istungil otsustatule. Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 26.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b6bae9fa-303e-4af3-b7b9-cda6d6c5b782 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/b6bae9fa-303e-4af3-b7b9-cda6d6c5b782?activity=3 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel