dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 13. oktoober 2020
Viit
4.2-3/2843-3
Registreeritud
13. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Berit Rohtjärv (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎HTM_väljaminev kiri.asice208 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie: 29.09.2020 nr 7-1.2/20- [email protected] 02098 Meie: 12.10.2020 nr 8- 5/20/4067-2 Vastuskiri Riigikogu liikme küsimusele Austatud härra Jaanson Viipekeeletõlkide õpetamise üle on muret tuntud juba pikka aega. Selleks, et tõenduspõhiselt asuda lahendama viipekeeletõlkide õpetuse küsimust algatati koostöös Sotsiaalministeeriumiga analüüsi ja ettepanekute koostamine viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks ja viipekeeletõlkide piisaval hulgal tagamiseks. Viipekeeletõlkide vajaduse hindamiseks viis Sotsiaalministeerium 2020. a algul läbi uuringu kohalike omavalitsuste seas, milles paluti hinnata teenusevajadusega inimeste arvu ning anda ülevaade osutatud tõlketeenustest. Lisaks analüüsiti Sotsiaalkindlustusameti poolt tööealistele osutatud tõlketeenuseid. Viipekeele tõlketeenust osutas 21 kohalikku omavalitsust kokku 491 inimesele mahus 6448 tundi. Kaugtõlketeenust kasutas 111 inimest, teenust osutati 211 tundi ning kirjutustõlketeenust kasutas 47 inimest kokku mahus 376 tundi. Eeldusel, et tõlketeenuste kasutajad on arvestuses unikaalsed, osutati 2019. aastal kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu teenuseid kokku 649 inimesele mahus 7035 tundi. Põhjalikuma ülevaate uuringust annab Sotsiaalministeerium oma vastuskirjas. Kahjuks näitavad need numbrid, et praegu tööturul olevatel viipekeeletõlkidel ei ole piisavalt rakendust. Arvestades kirjeldatud olukorda tuleb viipekeeletõlkide koolitamiseks otsida paindlikke lahendusi. Tartu Ülikool on alustanud eraldi viipekeele mooduli välja töötamist, et võimaldada sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Rohkem viipekeelt õpetades on võimalik leida motiveeritud inimesi, kes tulevikus soovivad saada viipekeeletõlgiks. Haridus- ja Teadusministeerium jätkab arutelusid Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Viipekeeletõlkide kutseühinguga, et leida toimiv lahendus viipekeeletõlkide õpetamiseks. Märgime, et kutseõppe vahendamiseks ei ole viipekeeletõlkidele seatud eraldiseisvalt kvalifikatsiooninõudeid. Kutseõppes on võimalik õppida väga erinevatel erialadel ning eriala valiku teeb kuulmispuudega õpilane oma huvidest lähtuvalt. Viipekeeletõlgi teenus on kutseõppeasutustes tagatud vajaduspõhiselt, mistõttu pole võimalik välja tuua puuduolevate tõlkide arvu. Eesti viipekeel kahtlemata areneb nagu iga teine keel ning vajab selles tuge. „Eesti keele arengukava 2021–2035“ eelnõus on keele uurimise ja taristu alamvaldkonnas sõnastatud tegevussuund „Arendatakse ja uuritakse eesti viipekeelt ja punktkirja ning nende õpet, sh Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 kasutades keeletehnoloogilisi vahendeid“. Täpsed tegevused eesti viipekeele toetamiseks planeeritakse arengukava elluviimise programmis, mida koostame loomulikult koostöös kõikide osapooltega. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mailis Reps minister Koopia: Sotsiaalministeerium Sigrid Vaher 735 0263 [email protected] 2 (2)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel