Riigikogu juhatus Teie: 29.09.2020 nr 7-1.2/20-
[email protected] 02098
Meie: 12.10.2020 nr 8-
5/20/4067-2
Vastuskiri Riigikogu liikme küsimusele
Austatud härra Jaanson
Viipekeeletõlkide õpetamise üle on muret tuntud juba pikka aega. Selleks, et tõenduspõhiselt
asuda lahendama viipekeeletõlkide õpetuse küsimust algatati koostöös Sotsiaalministeeriumiga
analüüsi ja ettepanekute koostamine viipekeele tõlketeenuse kättesaadavuse parandamiseks ja
viipekeeletõlkide piisaval hulgal tagamiseks.
Viipekeeletõlkide vajaduse hindamiseks viis Sotsiaalministeerium 2020. a algul läbi uuringu
kohalike omavalitsuste seas, milles paluti hinnata teenusevajadusega inimeste arvu ning anda
ülevaade osutatud tõlketeenustest. Lisaks analüüsiti Sotsiaalkindlustusameti poolt tööealistele
osutatud tõlketeenuseid. Viipekeele tõlketeenust osutas 21 kohalikku omavalitsust kokku 491
inimesele mahus 6448 tundi. Kaugtõlketeenust kasutas 111 inimest, teenust osutati 211 tundi
ning kirjutustõlketeenust kasutas 47 inimest kokku mahus 376 tundi. Eeldusel, et tõlketeenuste
kasutajad on arvestuses unikaalsed, osutati 2019. aastal kohalike omavalitsuste ja
Sotsiaalkindlustusameti kaudu teenuseid kokku 649 inimesele mahus 7035 tundi. Põhjalikuma
ülevaate uuringust annab Sotsiaalministeerium oma vastuskirjas. Kahjuks näitavad need
numbrid, et praegu tööturul olevatel viipekeeletõlkidel ei ole piisavalt rakendust.
Arvestades kirjeldatud olukorda tuleb viipekeeletõlkide koolitamiseks otsida paindlikke
lahendusi. Tartu Ülikool on alustanud eraldi viipekeele mooduli välja töötamist, et võimaldada
sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Rohkem viipekeelt õpetades on
võimalik leida motiveeritud inimesi, kes tulevikus soovivad saada viipekeeletõlgiks. Haridus-
ja Teadusministeerium jätkab arutelusid Tartu Ülikooli, Sotsiaalministeeriumi ja Eesti
Viipekeeletõlkide kutseühinguga, et leida toimiv lahendus viipekeeletõlkide õpetamiseks.
Märgime, et kutseõppe vahendamiseks ei ole viipekeeletõlkidele seatud eraldiseisvalt
kvalifikatsiooninõudeid. Kutseõppes on võimalik õppida väga erinevatel erialadel ning eriala
valiku teeb kuulmispuudega õpilane oma huvidest lähtuvalt. Viipekeeletõlgi teenus on
kutseõppeasutustes tagatud vajaduspõhiselt, mistõttu pole võimalik välja tuua puuduolevate
tõlkide arvu.
Eesti viipekeel kahtlemata areneb nagu iga teine keel ning vajab selles tuge. „Eesti keele
arengukava 2021–2035“ eelnõus on keele uurimise ja taristu alamvaldkonnas sõnastatud
tegevussuund „Arendatakse ja uuritakse eesti viipekeelt ja punktkirja ning nende õpet, sh
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/
[email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
kasutades keeletehnoloogilisi vahendeid“. Täpsed tegevused eesti viipekeele toetamiseks
planeeritakse arengukava elluviimise programmis, mida koostame loomulikult koostöös
kõikide osapooltega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mailis Reps
minister
Koopia: Sotsiaalministeerium
Sigrid Vaher
735 0263
[email protected]
2 (2)