dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 12. oktoober 2020
Viit
4.2-3/2843-2
Registreeritud
12. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus, Haridus- ja Teadusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK, e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2020
Vastutaja
Berit Rohtjärv (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)

Failid

  • 📎4.2-32843-2 12.10.2020 Väljaminev kiri.asice292 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 29.09.2020 / [email protected] Meie 12.10.2020 nr 4.2-3/2843-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (103) Lugupeetud Riigikogu liige Jüri Jaanson Täname Teid pöördumise ja olulise teema tõstatamise eest! Alljärgnevalt vastame Teie küsimustele oma vastutusala piires. Viipekeele tõlketeenuse (edaspidi tõlketeenus) kättesaadavus on olnud meie tähelepanu all aastaid. Peamisteks kitsaskohtadeks on teenuse kättesaadavus (sh ebaühtlane piirkondlik kaetus) ning viipekeeletõlkide puudus. 2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste kontseptsioon, mille eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Ühe lahendusena töötasime välja kaug- ja kirjutustõlketeenuse, mida saavad kasutada vähenenud töövõimega tööealised kuulmislangusega inimesed Sotsiaalkindlustusameti vahendusel. Millal jätkatakse kõrghariduse tasandil viipekeele tõlkide väljaõpetamisega? Meile teadaolevalt on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud halduslepingus aastateks 2019-2021 kokku lepitud, et ülikool loob hiljemalt 2020/2021. õa tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel õppivatele üliõpilastele. Praegu õpetatakse tasemeõppes viipekeelt ainult eripedagoogidele (3 EAP). Riiklik viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide koolitamise täienduskoolituse süsteem täna Eestis puudub. Sotsiaalministeerium on püüdnud omalt poolt toetada aastatel 2018-2020 viipekeele- ja kirjutustõlkide täienduskoolituse süsteemi loomist, näiteks rahastame viipekeeletõlkide täienduskoolitust ning kirjutustõlkide erialast koolitust kuni käesoleva aasta lõpuni. Viipekeeletõlkide täienduskoolitust viib läbi Tartu Ülikool ning kirjutustõlkide koolitust Eesti Kirjutustõlkide Ühing. Viipekeeletõlkide täienduskoolituse eesmärgiks on hoida ja tõsta viipekeele tõlketeenuse taset, andes lisaväljaõpet olemasolevatele viipekeeletõlkidele. Kirjutustõlkide erialase koolituse eesmärgiks on koolitada välja täiesti uusi kirjutustõlke, kes teenust pakuksid. Kui suur on uuringute ja analüüsi tulemusel viipekeelsete tõlkide puudujääk Eesti viipekeelse kogukonna vajaduste katmisel? Meie hinnangul ei ole täna murekohaks viipekeeletõlkide puudujääk, vaid pigem nende järelkasv. Seda hinnangut kinnitab meie algatusel 2020. aasta veebruaris läbi viidud küsitlus kohalike omavalitsuse seas, milles paluti hinnata tõlketeenust vajavate inimeste arvu ning anda ülevaade teenuse mahust. Eraldiseisvalt analüüsiti ka Sotsiaalkindlustusameti poolt tööealistele osutatud tõlketeenuseid. Olgu lisatud, et kohalike omavalitsuste poolt osutatavate tõlketeenuste korralduse kohta statistikat Eestis täna ei koguta. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Küsitlusele vastanud 48 omavalitsusest (61% kõikidest omavalitsustest) 27 (56% vastanutest) ei olnud 2019. aastal tõlketeenuseid osutanud. Tõlketeenuse osutamine sõltub omavalitsuste sõnul sellesisulistest pöördumistest, mille puudumist tõlgendatakse vajaduse puudumisena. Vastanud omavalitsused kinnitasid, et vajadusel ollakse valmis tõlketeenust korraldama. Küsitlusele vastanutest osutas tõlketeenust 21 kohalikku omavalitsust (27% kõikidest omavalitsustest), kokku 491 inimesele (33% kõikidest viipekeelsetest kurtidest). Kõige suurem tõlketeenust saanud inimeste hulk oli Tallinna linnas – 230 inimest (47% teenuse saajatest), Tartu linnas 140 inimest (29% teenuse saajatest) ning Pärnu linnas 72 inimest (17%). Kokku moodustasid kolme omavalitsuse teenuse saajad 93% kõikidest teenuse saajatest. Teistes omavalitsustes varieerus teenuse saajate arv ühest kuni kaheksa inimeseni. Kokku osutati kohalike omavalitsuste kaudu tõlketeenuseid 6448 tundi. Teenust osutanud 21 omavalitsusest 13 tõid välja, et osutatud teenuse maht ühe inimese kohta 2019. aastal oli 6 tundi või alla selle, mis tähendab, et inimene kasutas teenust keskmiselt 0,5 tundi kuus või sellest vähem. Lisaks omavalitsustele pakutakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu Euroopa Sotsiaalfondi toel kaug- ja kirjutustõlke teenust. Tõlketeenuseid osutatakse tööealistele kuulmislangusega inimestele, kellel on vähenenud töövõime. Kaugtõlketeenust analüüsiti perioodil mai-detsember 2019. Teenust oli võimalik kasutada Skype’i vahendusel esmaspäevast reedeni kella 9:00-17:00 vahel. Kokku oli teenus perioodi jooksul avatud 1353 tundi. Teenust kasutas 111 inimest (7% kõikidest viipekeelsetest kurtidest), kokku registreeriti 1807 kõnet. Ühe kõne keskmiseks kestuseks oli 7 minutit, mis teeb tõlketööde mahuks 211 tundi. See tähendab, et teenuse mahust vaid 16% kasutati vahetuks tõlketööks. Kirjutustõlketeenust osutati 2019. aastal ajavahemikul mai-detsember 132 korral, mida kasutas 47 inimest. Ühe tõlketöö keskmiseks kestuseks oli 171 minutit. Kirjutustõlke teenust osutati kokku 376 tundi. 2019. aastal osutati küsitletud kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu teenuseid 649 inimesele (43% hinnangulistest viipekeelsetest kurtidest). Kokku osutati kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu tõlketeenuseid 7035 tundi. Viipekeeletõlgid on koondunud peamiselt kahte organisatsiooni, kes 2019. aastal osutasid tõlketeenuseid hinnanguliselt 9500 tundi, mis koondab kõikide omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatud tõlketeenuseid ning inimeste poolt eraldiseisvalt tellitud tõlketeenuseid. Seega, kui arvestada, et tõlketeenuseid osutati ühe aasta jooksul kokku 9500 tundi ning viipekeelseid kurte on hinnanguliselt 1500, siis osutati keskmiselt ühele viipekeelsele kurdile umbes 6 tundi tõlketeenuseid aastas. Viipekeeletõlgid on koondunud peamiselt kahte organisatsiooni, milleks on Viipekeeletõlkide OÜ ning MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid. 2020. aasta märtsi seisuga osutab neis organisatsioonides teenust kokku 23 tõlki, kellest enamus töötab osalise koormusega. Osaline koormus annab võimaluse paindliku tööaja loomiseks, kuna tõlketööde vajadus võib olla ka peale tavapärase tööpäeva lõppemist ja nädalavahetuseti ning tõlkide põhitöökohad on mujal. Tõlkide individuaalne teenuseosutamise maht võib oluliselt erineda, kuna tõlkeolukorrad võivad vajada erineva kvalifikatsioonitasemega tõlki ning samuti eelistatakse valida kogemustega tõlke. Teenuseosutajate hinnangul on ühe täiskohaga tõlgi optimaalne tõlkekoormus umbes 20 tundi nädalas, millele lisandub ettevalmistusaeg tõlketööks ning vajadusel transport. Eeldusel, et viipekeelseid kurte on hinnanguliselt 1500 ning tänased ühingutesse kuuluvad tõlgid (23) osutaksid teenust täiskohaga (20 tundi/nädalas), oleks võimalik tagada ühele viipekeelsele kurdile 15 tõlketundi aastas. 3 Võttes aluseks seni teenust kasutanud viipekeelsete kurtide arvu (kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu teenust saavate inimeste arv 2019. aastal oli 649) ning eeldades, et tänased ühingutesse kuuluvad tõlgid (23) osutaksid teenust täiskohaga (20 tundi/nädalas), oleks võimalik tagada ühele viipekeelsele kurdile 34 tõlketundi aastas. Kui palju on Eestis tööturul võõrkeelseid viipekeele tõlke, sealhulgas Ida-Virumaale vajalikke vene viipekeele tõlke? Kutsekoja andmetel on kutseregistris 2020. aasta jaanuari seisuga 24 kutsetunnistusega tõlki. Kutsetunnistusega tõestab viipekeeletõlk, et tema kutsealane kompetentsus ning kvalifikatsioonitase on määratletud ning riiklikult tunnustatud. Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on kaks viipekeeletõlki, kes on võimelised tõlkima vene keelest vene viipekeelde ning vastupidi ning kolm tõlki, kes on võimelised tõlkima eesti keelest vene viipekeelde ja vastupidi ning vene keelest eesti viipekeelde ja vastupidi. Kuidas on Vabariigi Valitsus endale mõõdikutena sõnastanud eesmärgi „Lahendame viipekeele tõlkide õpetuse küsimuse“? Mitu tundi või muud ühikut eesti ja muu viipekeele teenust peaks olema igale viipekeele kasutajale olema võimaldatud? Riik toetab täna ja ka tulevikus tõlketeenuste arendamist, et aidata erivajadustega inimestel paremini toime tulla igapäevaelus ning suhelda riigiga. Riiklikult ei ole võimalik sätestada tõlketeenusele alam- või ülempiiri, sest inimese vajadus tõlketeenuse järele on individuaalne ning sõltub paljuski ka isiku east ja ühiskondlikust aktiivsusest. Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on toetada kohalikke omavalitsusi viipekeele tõlketeenuse osutamisel, täpsustades seaduse tasandil tõlketeenuse osutamist ning toetada igati omavalitsusi tõlketeenuste korraldamisel. Selleks töötatakse Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel kohalikele omavalitsustele käesoleva aasta lõpuks välja soovituslik tõlketeenuste kvaliteedijuhend, mis võimaldab ühetaoliselt hinnata osutatud teenust, selle kvaliteeti ja tulemuslikkust. Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatava kaugtõlketeenuse pakkumine jätkub, rahastus on hetkel tagatud kuni 2022 a. lõpuni ja tuleb tagada ka edaspidi. Ühtlasi soovime laiendada teenuse kasutajate sihtgruppi lisaks tööealistele ka vanemaealistele ja noortele ning samuti suurendada tõlketeenuseks kasutatavat aega. Töötame selle nimel, et need muudatused rakenduksid võimalikult kiiresti, kõige varasemalt järgmise aasta algusest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium Berit Rohtjärv 6269 157 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel