Riigikogu juhatus Teie 29.09.2020 /
[email protected] Meie 12.10.2020 nr 4.2-3/2843-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(103)
Lugupeetud Riigikogu liige Jüri Jaanson
Täname Teid pöördumise ja olulise teema tõstatamise eest! Alljärgnevalt vastame Teie
küsimustele oma vastutusala piires. Viipekeele tõlketeenuse (edaspidi tõlketeenus)
kättesaadavus on olnud meie tähelepanu all aastaid. Peamisteks kitsaskohtadeks on
teenuse kättesaadavus (sh ebaühtlane piirkondlik kaetus) ning viipekeeletõlkide puudus.
2016. aastal koostati Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse eestvedamisel tõlketeenuste
kontseptsioon, mille eesmärgiks oli välja tuua takistused tõlketeenuste kättesaadavuses ning
teha ettepanekud olukorra parandamiseks. Ühe lahendusena töötasime välja kaug- ja
kirjutustõlketeenuse, mida saavad kasutada vähenenud töövõimega tööealised
kuulmislangusega inimesed Sotsiaalkindlustusameti vahendusel.
Millal jätkatakse kõrghariduse tasandil viipekeele tõlkide väljaõpetamisega?
Meile teadaolevalt on Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Tartu Ülikooli vahel sõlmitud
halduslepingus aastateks 2019-2021 kokku lepitud, et ülikool loob hiljemalt 2020/2021. õa
tasemeõppes viipekeele mooduli ja võimaldab sellele ligipääsu eri õppekavade alusel
õppivatele üliõpilastele. Praegu õpetatakse tasemeõppes viipekeelt ainult eripedagoogidele
(3 EAP).
Riiklik viipekeeletõlkide ja kirjutustõlkide koolitamise täienduskoolituse süsteem täna Eestis
puudub. Sotsiaalministeerium on püüdnud omalt poolt toetada aastatel 2018-2020
viipekeele- ja kirjutustõlkide täienduskoolituse süsteemi loomist, näiteks rahastame
viipekeeletõlkide täienduskoolitust ning kirjutustõlkide erialast koolitust kuni käesoleva aasta
lõpuni. Viipekeeletõlkide täienduskoolitust viib läbi Tartu Ülikool ning kirjutustõlkide koolitust
Eesti Kirjutustõlkide Ühing. Viipekeeletõlkide täienduskoolituse eesmärgiks on hoida ja tõsta
viipekeele tõlketeenuse taset, andes lisaväljaõpet olemasolevatele viipekeeletõlkidele.
Kirjutustõlkide erialase koolituse eesmärgiks on koolitada välja täiesti uusi kirjutustõlke, kes
teenust pakuksid.
Kui suur on uuringute ja analüüsi tulemusel viipekeelsete tõlkide puudujääk Eesti
viipekeelse kogukonna vajaduste katmisel?
Meie hinnangul ei ole täna murekohaks viipekeeletõlkide puudujääk, vaid pigem nende
järelkasv. Seda hinnangut kinnitab meie algatusel 2020. aasta veebruaris läbi viidud küsitlus
kohalike omavalitsuse seas, milles paluti hinnata tõlketeenust vajavate inimeste arvu ning
anda ülevaade teenuse mahust. Eraldiseisvalt analüüsiti ka Sotsiaalkindlustusameti poolt
tööealistele osutatud tõlketeenuseid. Olgu lisatud, et kohalike omavalitsuste poolt
osutatavate tõlketeenuste korralduse kohta statistikat Eestis täna ei koguta.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Küsitlusele vastanud 48 omavalitsusest (61% kõikidest omavalitsustest) 27 (56%
vastanutest) ei olnud 2019. aastal tõlketeenuseid osutanud. Tõlketeenuse osutamine sõltub
omavalitsuste sõnul sellesisulistest pöördumistest, mille puudumist tõlgendatakse vajaduse
puudumisena. Vastanud omavalitsused kinnitasid, et vajadusel ollakse valmis tõlketeenust
korraldama.
Küsitlusele vastanutest osutas tõlketeenust 21 kohalikku omavalitsust (27% kõikidest
omavalitsustest), kokku 491 inimesele (33% kõikidest viipekeelsetest kurtidest). Kõige
suurem tõlketeenust saanud inimeste hulk oli Tallinna linnas – 230 inimest (47% teenuse
saajatest), Tartu linnas 140 inimest (29% teenuse saajatest) ning Pärnu linnas 72 inimest
(17%). Kokku moodustasid kolme omavalitsuse teenuse saajad 93% kõikidest teenuse
saajatest. Teistes omavalitsustes varieerus teenuse saajate arv ühest kuni kaheksa
inimeseni. Kokku osutati kohalike omavalitsuste kaudu tõlketeenuseid 6448 tundi. Teenust
osutanud 21 omavalitsusest 13 tõid välja, et osutatud teenuse maht ühe inimese kohta 2019.
aastal oli 6 tundi või alla selle, mis tähendab, et inimene kasutas teenust keskmiselt 0,5 tundi
kuus või sellest vähem.
Lisaks omavalitsustele pakutakse alates 2018. aastast Sotsiaalkindlustusameti kaudu
Euroopa Sotsiaalfondi toel kaug- ja kirjutustõlke teenust. Tõlketeenuseid osutatakse
tööealistele kuulmislangusega inimestele, kellel on vähenenud töövõime. Kaugtõlketeenust
analüüsiti perioodil mai-detsember 2019. Teenust oli võimalik kasutada Skype’i vahendusel
esmaspäevast reedeni kella 9:00-17:00 vahel. Kokku oli teenus perioodi jooksul avatud 1353
tundi. Teenust kasutas 111 inimest (7% kõikidest viipekeelsetest kurtidest), kokku
registreeriti 1807 kõnet. Ühe kõne keskmiseks kestuseks oli 7 minutit, mis teeb tõlketööde
mahuks 211 tundi. See tähendab, et teenuse mahust vaid 16% kasutati vahetuks tõlketööks.
Kirjutustõlketeenust osutati 2019. aastal ajavahemikul mai-detsember 132 korral, mida
kasutas 47 inimest. Ühe tõlketöö keskmiseks kestuseks oli 171 minutit. Kirjutustõlke teenust
osutati kokku 376 tundi.
2019. aastal osutati küsitletud kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu
teenuseid 649 inimesele (43% hinnangulistest viipekeelsetest kurtidest). Kokku osutati
kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti kaudu tõlketeenuseid 7035 tundi.
Viipekeeletõlgid on koondunud peamiselt kahte organisatsiooni, kes 2019. aastal osutasid
tõlketeenuseid hinnanguliselt 9500 tundi, mis koondab kõikide omavalitsuste ja
Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatud tõlketeenuseid ning inimeste poolt eraldiseisvalt
tellitud tõlketeenuseid. Seega, kui arvestada, et tõlketeenuseid osutati ühe aasta jooksul
kokku 9500 tundi ning viipekeelseid kurte on hinnanguliselt 1500, siis osutati keskmiselt
ühele viipekeelsele kurdile umbes 6 tundi tõlketeenuseid aastas.
Viipekeeletõlgid on koondunud peamiselt kahte organisatsiooni, milleks on Viipekeeletõlkide
OÜ ning MTÜ Tartu Viipekeeletõlgid. 2020. aasta märtsi seisuga osutab neis
organisatsioonides teenust kokku 23 tõlki, kellest enamus töötab osalise koormusega.
Osaline koormus annab võimaluse paindliku tööaja loomiseks, kuna tõlketööde vajadus võib
olla ka peale tavapärase tööpäeva lõppemist ja nädalavahetuseti ning tõlkide põhitöökohad
on mujal. Tõlkide individuaalne teenuseosutamise maht võib oluliselt erineda, kuna
tõlkeolukorrad võivad vajada erineva kvalifikatsioonitasemega tõlki ning samuti eelistatakse
valida kogemustega tõlke.
Teenuseosutajate hinnangul on ühe täiskohaga tõlgi optimaalne tõlkekoormus umbes 20
tundi nädalas, millele lisandub ettevalmistusaeg tõlketööks ning vajadusel transport.
Eeldusel, et viipekeelseid kurte on hinnanguliselt 1500 ning tänased ühingutesse kuuluvad
tõlgid (23) osutaksid teenust täiskohaga (20 tundi/nädalas), oleks võimalik tagada ühele
viipekeelsele kurdile 15 tõlketundi aastas.
3
Võttes aluseks seni teenust kasutanud viipekeelsete kurtide arvu (kohalike omavalitsuste ja
Sotsiaalkindlustusameti kaudu teenust saavate inimeste arv 2019. aastal oli 649) ning
eeldades, et tänased ühingutesse kuuluvad tõlgid (23) osutaksid teenust täiskohaga (20
tundi/nädalas), oleks võimalik tagada ühele viipekeelsele kurdile 34 tõlketundi aastas.
Kui palju on Eestis tööturul võõrkeelseid viipekeele tõlke, sealhulgas Ida-Virumaale
vajalikke vene viipekeele tõlke?
Kutsekoja andmetel on kutseregistris 2020. aasta jaanuari seisuga 24 kutsetunnistusega
tõlki. Kutsetunnistusega tõestab viipekeeletõlk, et tema kutsealane kompetentsus ning
kvalifikatsioonitase on määratletud ning riiklikult tunnustatud.
Sotsiaalministeeriumile teadaolevalt on kaks viipekeeletõlki, kes on võimelised tõlkima vene
keelest vene viipekeelde ning vastupidi ning kolm tõlki, kes on võimelised tõlkima eesti
keelest vene viipekeelde ja vastupidi ning vene keelest eesti viipekeelde ja vastupidi.
Kuidas on Vabariigi Valitsus endale mõõdikutena sõnastanud eesmärgi „Lahendame
viipekeele tõlkide õpetuse küsimuse“? Mitu tundi või muud ühikut eesti ja muu
viipekeele teenust peaks olema igale viipekeele kasutajale olema võimaldatud?
Riik toetab täna ja ka tulevikus tõlketeenuste arendamist, et aidata erivajadustega inimestel
paremini toime tulla igapäevaelus ning suhelda riigiga. Riiklikult ei ole võimalik sätestada
tõlketeenusele alam- või ülempiiri, sest inimese vajadus tõlketeenuse järele on individuaalne
ning sõltub paljuski ka isiku east ja ühiskondlikust aktiivsusest.
Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on toetada kohalikke
omavalitsusi viipekeele tõlketeenuse osutamisel, täpsustades seaduse tasandil tõlketeenuse
osutamist ning toetada igati omavalitsusi tõlketeenuste korraldamisel. Selleks töötatakse
Sotsiaalkindlustusameti eestvedamisel kohalikele omavalitsustele käesoleva aasta lõpuks
välja soovituslik tõlketeenuste kvaliteedijuhend, mis võimaldab ühetaoliselt hinnata osutatud
teenust, selle kvaliteeti ja tulemuslikkust.
Sotsiaalkindlustusameti poolt osutatava kaugtõlketeenuse pakkumine jätkub, rahastus on
hetkel tagatud kuni 2022 a. lõpuni ja tuleb tagada ka edaspidi. Ühtlasi soovime laiendada
teenuse kasutajate sihtgruppi lisaks tööealistele ka vanemaealistele ja noortele ning samuti
suurendada tõlketeenuseks kasutatavat aega. Töötame selle nimel, et need muudatused
rakenduksid võimalikult kiiresti, kõige varasemalt järgmise aasta algusest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Teadmiseks: Haridus- ja Teadusministeerium
Berit Rohtjärv 6269 157
[email protected]