A B C
10 10
9 9
8
7 B 201
ŠAHT 2150 /1000
6
D
5
4 1 600 x 2 400
SU-1
201
2 204
D-54
2K TREPIKOJA PLAATIMINE
SU-1
1 600 x 2 400
Tööinspektsioon
[email protected] Meie 12.10.2020 nr 1.9-5/2958-1
Tööinspektsiooni üürilepingu kooskõlastamine
(Tartu, Riia tn 142)
Vastavalt sotsiaalministri ning tervise- ja tööministri 08.03.2019 käskkirjaga nr 22 kinnitatud
„Sotsiaalministeeriumi valitsemisel oleva riigivara kasutamise ja käsutamise korra“ punktile
1.7 kooskõlastame Tööinspektsiooni ja Riigi Kinnisvara ASi üürilepingu nr KPJ-4/2020-266
projekti, üüripinna aadress Tartu linn, Riia tn 142.
Palun üürileping peale kahepoolset digitaalset allkirjastamist esitada Kaja Roosipuu e-mailile
(
[email protected]) riigi kinnisvararegistris arvele võtmise korraldamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Aare Aun
talituse juhataja
Lisa:
Lisaadressaadid:
Riigi Kinnisvara AS
Kaja Roosipuu 611 3217 (5982 4998)
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
ÜÜRILEPING NR KPJ-4/2020-266
Üürileping on sõlmitud
üürileandja Riigi Kinnisvara AS
Registrikood/isikukood: 10788733
Juriidiline aadress: Tartu mnt 85, Tallinn 10115
Telefon: (372) 606 3400
Faks: (372) 606 3401
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: juhatuse esimees Kati Kusmin, põhikirja alusel
Kontaktisik: Lõuna piirkonna kinnisvarahaldur Tiina Kaber
Kontaktisiku telefon: (372) 5300 2146
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
ja
üürniku Eesti Vabariik Tööinspektsiooni kaudu
Registrikood: 70001969
Juriidiline aadress: Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn
Telefon: (372) 640 6000
E-post:
[email protected]
Esindaja lepingu sõlmimisel: peadirektor Maret Maripuu, põhimääruse alusel
Kontaktisik: peaspetsialist halduse alal Heli Teder
Kontaktisiku telefon: (372) 5348 9333
Kontaktisiku e-post:
[email protected]
vahel, kes on kokku leppinud, et üürileandja annab üürniku kasutusse üüripinna alljärgnevatel
tingimustel ning võttes arvesse, et:
- käesolev leping on allüürileping, mille suhtes peaüürileping on üürileandja ja üüripinna
omaniku vahel sõlmitud üürileping. Peaüürilepingu erakorralisel ülesütlemisel, mis ei
ole tingitud üürileandjast sõltuvatest põhjustest, lõpeb
ka käesolev leping, kui pooled ei lepi kokku teisiti, seejuures üürileandja ja üürnik
deklareerivad, et peaüürilepingust tulenevate mistahes kohustuste või nõuete rikkumise
korral tegutsevad pooled üürniku huvide kaitsmisel ühiselt.
2
ERITINGIMUSED
1. Üüripinna kinnistu asukoht, suurus ja koosseis
1.1 Aadressil Tartu, Riia tn 142 asuv kinnistu, kinnistusraamatu registriosa number
4963603, katastritunnus 79505:003:0011, pindala 22 691,0 m².
1.2. Kinnistu oluliseks osaks on büroohoone-kohvik (ehitisregistri kood 104038740, ehitise
kasutamise otstarve büroohoone, mälestise number puudub).
2. Üüripinna suurus, paiknemine ja koosseis
2.1. Üürniku ainukasutuses olev üüripind hoones kokku on arvestuslikult 401,0 m².
Üüripinna arvestamisel on aluseks lepingu lisas 1 toodu.
2.2. Üüripind paikneb büroohoone - kohviku 2. korrusel.
2.3. Üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade arv kokku: 8 parkimiskohta
üldkasutatavas parklas, mis on hoovialal määratlemata ning millest 2 parkimiskohta on
elektriautodele koos laadimiskohaga.
2.4. Üürniku ainukasutuses olev maa (territoorium) kokku: puudub, territoorium on
üürnike ühiskasutuses.
2.5. Üürniku ainukasutuses olevad rajatised: puuduvad.
2.6. Üürniku kasutuses olevad seadmed ja inventar, mille asendamise ja hooldamise
kohustus on üürileandjal: poolte vahel kokku lepitud seadmete ja inventari nimekiri on
loetletud lepingu lisas 4.
2.7. Üüripinna paiknemine on toodud lepingu lisas 1 oleval plaanil.
3. Üüripinna sihtotstarve
Üüripinna sihtotstarve on büroopind.
4. Üüripinna nõutav seisund
Üürileandja on kohustatud tagama üüripinna säilitamise üleandmise seisundis, v.a harilikust
kulumisest tingitud muutused üüripinna seisundis.
5. Üüripinna valduse üleandmine
Üüripinna valduse üleandmise tähtpäev on 04.01.2021.
6. Üüriteenused ja üür
6.1. Üüri liik on turupõhine.
6.2. Üüriteenused on toodud lepingu lisas 2.
3
6.3. Üüri suurus on toodud lepingu lisas 3. Üürile lisandub käibemaks.
6.4. Üüri arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
6.5. Pooled on kokku leppinud, et üüri muudetakse indeksi alusel.
6.6. Üüri muutmisel indeksi alusel lähtutakse järgmisest:
6.6.1. Üüri muudetakse esimest korda alates 01.01.2023.
6.6.2. Üüri muutmise aluseks olev tüüptingimuste punktis 3.16 nimetatud indeks
leitakse muutmisest teatamise aastale eelneva 31. detsembri seisuga.
6.6.3. Üürileandja esitab üürnikule üüri muutmise teate hiljemalt muutmisele eelneva
aasta 1. aprilliks.
6.6.4. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul
teate kättesaamisest arvates.
7. Kõrvalteenused ja kõrvalteenuste tasu
7.1. Kõrvalteenused on toodud lepingu lisas 2.
7.2. Kõrvalteenuste tasu suurus on toodud lepingu lisas 3. Kõrvalteenuste tasule lisandub
käibemaks.
7.3. Kõrvalteenuste tasu arvestamise põhimõtted on toodud lepingu lisas 3.
7.4. Pooled on kokku leppinud, et kõrvalteenuste tasu muudetakse vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.15.2.
7.5. Kõrvalteenuste tasu muutmisel vastavalt tüüptingimuste punktile 3.15.2 lähtutakse
järgmisest:
7.5.1. Üürileandja teeb kõrvalteenuste tasu muutmiseks üürnikule ettepaneku hiljemalt
tasu muutmisele eelneva aasta 1. aprilliks esitatava teatega.
7.5.2. Üürnik võib esitada teatele põhjendatud vastuväite 60 (kuuekümne) päeva jooksul
teate kättesaamisest arvates.
7.5.3. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad pooled kõrvalteenuste tasu muutmise
kokkuleppe hiljemalt tasu muutmisele eelneva aasta 31. detsembriks.
8. Üüri ja kõrvalteenuste eest maksmine
8.1. Tasu arvestamine algab üüripinna valduse üürnikule üleandmisest.
8.2. Üürileandja esitab üürnikule arve üüri ja kõrvalteenuste eest hiljemalt iga kuu 15.
kuupäevaks. Üür arvestatakse jooksva kuu eest ning fikseerimata kõrvalteenuste tasu
eelneva kuu eest. Arved saadetakse üürniku e-arvete teenusepakkuja infosüsteemi kaudu.
Üürileandja esitab üürnikule e-arveid, mis vastavad Eesti e-arve standardile. E-arves peab
lisaks standardis nimetatud andmetele olema toodud täiendavalt ka üürniku kontaktisiku
eesnimi ja perekonnanimi.
8.3. Arve tasumise tähtaeg on 21 (kakskümmend üks) kalendripäeva arve saamisest arvates.
9. Lepingu tähtaeg
9.1. Leping jõustub kui pooled on lepingu allkirjastanud.
9.2. Leping lõpeb 5 (viie) aasta möödumisel üüripinna valduse üleandmisest üürnikule.
9.3. Üürnik kohustub üüripinna kasutamise jätkamise soovist teatama üürileandjale hiljemalt
12 (kaksteist) kuud enne käesoleva lepingu lõppemist. Üürileandja vastab eelnimetatud
üürniku teatele 30 (kolmekümne) päeva jooksul uue üüripakkumisega, mille üürnikule
sobivuse korral sõlmivad pooled käesoleva lepingu muudatuse või uue üürilepingu
hiljemalt käesoleva lepingu lõppemise tähtajaks.
4
10. Erisused ja täiendused tüüptingimustele
10.1. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel, juhul kui
tegemist on üürileandja poolt lepingu rikkumisega, on üürnikul õigus nõuda üürileandjalt
leppetrahvi summas, mis saadakse lepingu ülesütlemise ajal kehtiva 1 (ühe) kalendrikuu
üüri korrutamisel 6 (kuuega). Juhul, kui leping lõppeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu
erakorraliselt ja pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürileandjal õigus nõuda
üürnikult saamata jäävat üüri 6 (kuue) kuu üüri ulatuses.
11. Muud kinnitused ja kokkulepped
11.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja teostab üüripinna üürniku tööks vajalikku
seisukorda viimiseks ehitustööd (sh ehitatakse välja WC, köök - puhkeruum
(köögimööbli ja köögitehnika tarnib üürileandja), sisseehitatud garderoob, üks kinnine
bürooruum ning 20 töökohaga bürooala, mis eraldatakse vaheseintega vastavalt
projektdokumentatsioonile hiljemalt üüripinna üürnikule üleandmise tähtajaks (lepingu
eritingimuste punkt 5)). Lisaks paigaldab üürileandja üüripinna üürnikule üleandmise
tähtajaks parklasse üürniku ainukasutuses olevate parkimiskohtade lähedusse 2
elektriauto laadimispunkti (laadijad on üürileandja poolt). Ehitustöödele eelnevalt
koostab üürileandja ja kooskõlastab üürnikuga ehitustöödeks vajaliku üürnikupoolse
ruumiprogrammi koos kasutatavate lahendustega, milles täpsustatakse ehitustööde maht,
ulatus ja maksumus (lepingu lisa nr 5). Ehitustööde lõppedes esitab üürileandja üürniku
nõudmisel teostuse projektdokumentatsiooni (lepingu lisa nr 7). Ehitustööde (sh
projektdokumentatsiooni koostamine) maksumus on arvestatud üürileandja poolt pakutud
üürihinda ning sisaldub lepingu lisas nr 3 fikseeritud netoüüris, st üürnik ei hüvita
üürileandjale ehitustöödega kaasnevaid kulusid eraldi täiendavalt netoüürile.
11.2. Juhul, kui üürileandjal ei ole võimalik lepingu eritingimuste punktis 5 toodud tähtajaks
üüripinda üürnikule üle anda (sh seoses lepingu eritingimuste punktis 11.1 kirjeldatud
ehitustööde tähtaja pikenemisega), kohustub üürileandja sellest üürnikule vähemalt 30
(kolmkümmend) päeva ette teatama.
11.3. Juhul kui käesolev leping lõpeb üürnikust tuleneva asjaolu tõttu ennetähtaegselt ja pooled
ei ole kokku leppinud teisiti, kohustub üürnik 60 (kuuekümne) kalendripäeva jooksul
üürileandja kirjaliku nõude saamisest arvates üürileandjale hüvitama järgmised kulud:
a) sisustuse kapitalikomponendi põhiosa jääk (lepingu lisa 3
annuiteetmaksegraafik), mis arvestatakse käesoleva lepingu lõppemise kuupäeva
seisuga, millest on lahutatud kapitali lõppväärtus;
b) kolmandate isikutega lepingu täitmise eesmärgil sõlmitud lepingute (sh
võõrkapitali kaasamiseks sõlmitud lepingute) ennetähtaegse lõpetamisega
kaasnevad tegelikud kulud.
11.4. Üürileandja on kohustatud kandma kinnistusraamatusse lepingu kohta võlaõigusseaduse
§ 324 kohase märke 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul lepingu jõustumisest.
Üürnik on teadlik, et üürileandja ei ole hoone omanik ning märge kantakse
kinnistusraamatusse üürileandja ja üüripinna omaniku vahelise üürilepingu kohta. Juhul,
kui üürileandja ei täida nimetatud kohustust tähtaegselt, on üürnikul õigus nõuda
üürileandjalt leppetrahvi ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie) kordses ulatuses iga
viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.
11.5. Pooled on kokku leppinud, et pärast lepingu lõppemist, on üürnik kohustatud andma
nõusoleku kinnistusraamatusse lepingu kohta kantud märke (eritingimuste punkt 11.3)
kustutamiseks 30 (kolmekümne) kalendripäeva jooksul arvates üürileandja poolt lepingu
lõppemise järel saadetud vastavasisulise kirjaliku taotluse kättesaamisest üürniku poolt.
5
Juhul, kui üürnik ei täida nimetatud kohustust, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult
leppetrahvi lepingu lõppemisele eelneva kalendrikuu ühe päeva üüri 0,5 (null koma viie)
kordses ulatuses iga viivitatud päeva eest kuni kohustuse täitmiseni.
11.6. Pooled töötlevad teise poole esindajate ja lepingu täitmisega seotud teiste isikute
isikuandmeid ilma nimetatud isikute eraldi antud nõusolekuta poolte vahel sõlmitud
lepingu täitmiseks, poolte õigustatud huvides või muul õiguslikul alusel. Pooled lähtuvad
isikuandmete töötlemisel õigusaktidest ja oma organisatsioonis kehtestatud isikuandmete
töötlemise põhimõtetest.
12. Lepingu dokumendid ja lepingutingimuste kohaldamine
12.1. Lepingu dokumendid koosnevad lepingu eritingimustest, tüüptingimustest, lepingu
lisadest ja lepingu muudatustest (sealhulgas lepingus nimetatud üürileandja teadetest üüri
muutmise kohta).
12.2. Lepingu tüüptingimustena kohaldatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse nr 16
„Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“
lisas 1 esitatud tüüptingimusi, mis kehtivad poolte vahel lepingu tüüptingimustena ilma
allkirjastamata. Kui eelnimetatud määrust muudetakse lepingu tähtaja jooksul,
kohaldatakse määrusest tulenevaid muudatusi lepingule üksnes lepingu muutmisel poolte
kirjalikul kokkuleppel.
12.3. Juhul kui lepingu eritingimused, tüüptingimused või lisad on omavahel vastuolus,
lähtutakse dokumentidest järgmises järjekorras:
1) eritingimused;
2) lisad;
3) tüüptingimused.
Eri aegadel allkirjastatud sama järjekorra lepingu dokumentide vastuolu korral lähtutakse
hiljem allkirjastatud dokumendist.
12.4. Pooled käsitavad tüüptingimuste punktis 5.3 nimetatud kinnisvara korrashoiu hea tavana
kinnisvarakeskkonna korraldamist reguleerivat standardit, milleks lepingu sõlmimisel on
Eesti standardi EVS 807:2016 „Kinnisvarakeskkonna juhtimine ja korrashoid.“.
13. Lepingu lisad
1. Üüripinna plaan
2. Poolte kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel ja teenuste liigitus
3. Üür ja kõrvalteenuste tasu
4. Üüripinna üleandmise - vastuvõtmise akt koos seadmete ja inventari nimekirjaga
(koostatakse üüripinna üürnikule üleandmise kuupäeva seisuga ja allkirjastatakse
hiljemalt ühe kuu jooksul üüripinna üürnikule üleandmise kuupäevast)
5. Üüripinna ruumiprogramm ja maksumuse kalkulatsioon (allkirjastatakse ja lisatakse
lepingule peale lahenduste kokkuleppimist)
6. Parendustööde teostamise kokkulepe
7. Üüripinna teostus projektdokumentatsioon (allkirjastatakse ja lisatakse lepingule
teostus projektdokumentatsiooni valmimise järgselt üürniku nõudmisel peale
üüripinna üleandmist)
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
6
7
TÜÜPTINGIMUSED
1. MÕISTED
Lepingus kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses:
1.1. avarii on rike, mis ohustab kas inimelusid või üürniku julgeolekut või on tekitanud või
võib tekitada olulist kahju tervisele või varale, sealhulgas keskkonnale. Pooled võivad
eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse avariiks lepingu tähenduses;
1.2. hoone on kinnistul paiknev hoone, milles üürilepingu osaks olevad ruumid asuvad;
1.3. isik on iga pooleks mitteolev isik;
1.4. kasutustasu on üürilepingus kokku lepitud tasu, mis koosneb üürist ja kõrvalteenuste
tasust;
1.5. kinnistu on eritingimustes märgitud kinnistu(d);
1.6. kõrvalteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel lisaks üüriteenustele ning mille
maksumus ei sisaldu üüris;
1.7. kõrvalteenuste tasu on üürileandjale kõrvalteenuste eest makstav tasu, millele vastavalt
õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.8. leping on poolte vahel sõlmitud üürileping, mis koosneb eritingimustest ja
tüüptingimustest koos muudatuste ja lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad;
1.9. lepingu tähtaeg on aeg lepingu jõustumisest kuni lepingu kehtivuse lõppemiseni;
1.10. parendustöö on tegevus, mille peamine eesmärk on:
1.10.1. üüripinna või selle osa sihtotstarbe või suuruse muutmine;
1.10.2. üüripinna või selle osa uuendamine, sealhulgas tehnosüsteemide või muude
süsteemide uuendamine;
1.10.3. üüripinna täiendava mugavuse, meeldivuse või ilu saavutamine;
1.10.4. uute tehnoloogiate kasutuselevõtmine üüripinnal, kuigi üüripind oleks
sihtotstarbeliselt kasutatav ka ilma nendeta;
1.11. pool on üürileandja või üürnik;
1.12. pooled on üürileandja ja üürnik ühiselt nimetatuna;
1.13. puudus on üüripinna mittevastavus ettenähtud tingimustele, sealhulgas kokkulepetele või
kohustustele, mis ei pruugi kaasa tuua süsteemi seiskumist ega rikke või avarii ega otsese
kahju tekkimist. Pooled võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi
loetakse puuduseks lepingu tähenduses;
8
1.14. remonttöö on tegevus, millega taastatakse üüripinna või selle osa, sealhulgas
konstruktsioonide ning tehnosüsteemide eesmärgipärane toimimine vastavalt
üürilepingus kokku lepitud seisundile;
1.15. rike on puudus, mille tulemusel seade või süsteem seiskub või jätkab tööd nõuetele
mittevastavalt või mitteusaldusväärselt või häiritud on normaalne töö- või elukorraldus
üüripinnal, kuid sellega ei kaasne otsest ohtu inimeludele või olulist varalist kahju. Pooled
võivad eritingimustes täpsustada, milliseid mittevastavusi loetakse rikkeks lepingu
tähenduses;
1.16. tööpäev on iga nädalapäev, välja arvatud laupäev, pühapäev, Eesti Vabariigi riigipüha ja
rahvuspüha;
1.17. vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest
lähtudes ei saanud oodata, et pool lepingu sõlmimise ajal sellise asjaoluga arvestaks või
seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Selline asjaolu takistab
lepingu täitmist, kuid ei pruugi põhjustada üüripinna kahjustumist;
1.18. üür on üürileandjale üüripinna kasutamise ja üüriteenuste eest makstav tasu, millele
vastavalt õigusaktidele ja üürilepingule võib lisanduda käibemaks;
1.19. üüripind on üürilepingu alusel üürniku kasutusse antud eritingimustes kirjeldatud
kinnistu, hoone ja/või selle osa ning juhul kui üürniku kasutusse antakse osa kinnistust
ja/või hoonest, koosneb üüripind üürniku ainukasutuses olevast pinnast ja ühiskasutuses
olevast pinnast, mida üürnik kasutab ühiselt koos teiste hoone üürnikega või kasutajatega;
1.20. üüriteenused on üüripinna kasutamisega ja kinnisvara korrashoiuga seotud teenused,
mida üürileandja osutab üürnikule üürilepingu alusel ning mille maksumus sisaldub üüris.
2. ÜÜRIPINNA ÜLEANDMINE ÜÜRNIKULE
2.1. Üüripind peab üürnikule üleandmisel olema sihtotstarbeliselt kasutatav, puhas ja
heakorrastatud.
2.2. Pooled koostavad üüripinna valduse üleandmise kuupäevaks üüripinna üleandmise-
vastuvõtmise akti, mis pärast allkirjastamist saab lepingu lahutamatuks osaks ja lepingu
lisaks. Vajaduse korral võivad pooled üüripinna tehnilise seisukorra fikseerimiseks
koostada käesolevas punktis nimetatud akti asendavaid või täiendavaid dokumente ja
sõlmida täiendavaid kokkuleppeid.
3. ÜÜR JA KÕRVALTEENUSTE TASU
Üüri ja kõrvalteenuste tasu arvestus
3.1. Üürnik tasub üürileandjale kasutustasu üürileandja esitatud arve alusel, kui eritingimustes
ei ole kokku lepitud teisiti. Arvel peab olema eraldi näidatud üüri kogusumma ja
kõrvalteenuste tasu vastavalt kokkulepitud teenuste loetelule.
3.2. Kui pooled ei ole kokku leppinud kõrvalteenuste tasu fikseeritud suuruses või muudes
arvestamise põhimõtetes, arvestatakse kõrvalteenuste tasu suurused alljärgnevalt:
3.2.1. Tarbimismahtude mõõtmine toimub tarbimisteenuste (elektrienergia,
soojusenergia, vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenused) korral
9
vastavalt üüripinna tarbimist mõõtvatele arvestitele, välja arvatud juhul, kui
arvestid puuduvad. Tarbimismahtude mõõtmine toimub ka muudel teenustel, mille
tasu arvestuse aluseks on tarbimismahud.
3.2.2. Tarbimismahtude proportsionaalne arvestamine toimub tüüptingimuste punktis
3.2.1 nimetamata kõrvalteenuste korral, sealhulgas ühiskasutuses olevate pindade
ja tehnosüsteemide korrashoiuga seotud teenuste ning muude teenuste ja nendega
seotud tarbimisteenuste korral. Proportsionaalsel arvestamisel leitakse
kõrvalteenuse tasu, arvestades teenusega kaetud üüripinna osakaalu teenusega
kaetud hoone üüritavast pinnast, see tähendab, et üürniku kuluks hoone vastavatest
kuludest on nii mitu protsenti, kui mitu protsenti moodustab üürniku teenusega
kaetud üüripind hoones kogu hoone vastava teenusega kaetud üüritavast pinnast,
sõltumata sellest, kas hoone üüritav pind on välja üüritud või mitte.
3.2.3. Kõrvalteenuste tasude suurused arvestatakse vastavalt tüüptingimuste punkti 3.2.1
või 3.2.2 alusel leitud tegelikule tarbimisele ja teenuseosutajate kehtestatud
hindadele või riigihankemenetluse tulemusena teenuseosutajatega kokku lepitud
hindadele.
3.3. Remonttööde maksumus sisaldub üüris, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti:
3.3.1. ulatuses, mis tagab üüripinna säilimise lepingus kokku lepitud seisundis;
3.3.2. kui selliste tööde tegemine on põhjustatud õigusaktide muudatustest, välja arvatud
juhul, kui õigusaktide muudatused on seotud üürniku tööspetsiifikaga.
Lisaks punktides 3.3.1 ja 3.3.2 nimetatule sisaldub üüris remonttööde maksumus lepingus
kokku lepitud rahaliste vahendite ja tegevuste ulatuses.
3.4. Kui üürnik soovib üüripinnal teha parendustöid või selliseid remonttöid, mille maksumus
vastavalt lepingule ei sisaldu üüris või mis oma olemuselt ei ole üürileandja kui omaniku
kohustuseks, ning selliste tööde tulemusena üüri või kõrvalteenuste tasu suurus muutuks,
lähtuvad pooled tüüptingimuste punktides 5.8–5.14 sätestatust.
3.5. Kui lepingu kehtivuse ajal viiakse läbi hoone mõõdistamine, mille tulemusena
täpsustatakse hoone üüritava pinna suurust, siis korrigeeritakse lepingujärgset üüripinna
suurust hoones ja üürina makstavat üüripinna ruutmeetri tasu ning kõrvalteenuste tasu
selliselt, et korrigeerimise hetkel kehtiv kasutustasu kogusumma kalendrikuus ei muutu.
3.6. Üürnik tasub kõik üürileandjale tasumisele kuuluvate summade ülekandmisega seotud
kulud, tingimusel, et ülekanne tuleb teha Eesti Vabariigis registreeritud krediidiasutuse
arveldusarvele või välismaa krediidiasutuse Eesti Vabariigis registreeritud filiaali
arveldusarvele.
Üürniku poolt üüriteenuste ja kõrvalteenuste lepingute sõlmimine ning selle mõju üürile
3.7. Üürnikul on üüriteenuste või kõrvalteenuste saamiseks õigus sõlmida enda nimel
lepinguid vastavate teenuste osutajatega või teha vastavad tegevused ise, kui pooled on
lepingu sõlmimisel kokku leppinud, et nimetatud teenuslepingud sõlmib või vastavad
tegevused teeb üürnik.
3.8. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid haldusteenuse või tehnohoolduse osutamiseks, samuti omanikukohustuste
täitmiseks või teha vastavad tegevused ise, kui üürileandja on selliste teenuste osutamisel
lepingut rikkunud, alljärgnevatel tingimustel:
3.8.1. Üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta.
10
3.8.2. Ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, milliste viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega, sest on põhjendatud üürniku organisatsiooni riskijuhtimisest
tulenevate vajadustega.
3.9. Lisaks tüüptingimuste punktis 3.7 sätestatule on üürnikul õigus sõlmida enda nimel
lepinguid tüüptingimuste punktis 3.8 nimetamata teenuste saamiseks või teha vastavad
tegevused ise alljärgnevatel tingimustel:
3.9.1. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 60 päeva
ja kannab kulud, mis üürileandjal tuleb kanda juba sõlmitud teenuslepingute enne-
tähtaegse lõpetamise tõttu (näiteks leppetrahvi nõuded). Selliste lepingute
sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt tüüptingimuste
punktile 3.10;
3.9.2. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva
ja pooled ei ole kokku leppinud, et üüriteenust või kõrvalteenust osutab üürileandja.
Selliste lepingute sõlmimine on lubatud üürileandja kirjalikul nõusolekul vastavalt
tüüptingimuste punktile 3.10;
3.9.3. üürnik on selliste lepingute sõlmimise kavatsusest ette teatanud vähemalt 30 päeva,
tingimusel, et üürileandja on korduvalt rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel ja üürnik on esitanud üürileandjale korduvalt
pretensioone selliste teenuste kvaliteedi kohta;
3.9.4. ilma ette teatamata, kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi
selliste teenuste osutamisel, kui nende viivitamatu osutamine on üürniku jaoks
kriitilise tähtsusega.
3.10. Üürileandja kohustub tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud nõusoleku
andma või põhjendama sellest keeldumist viie tööpäeva jooksul vastava taotluse
saamisest arvates. Üürileandjal on õigus keelduda nõusoleku andmisest, kui sellistest
lepingutest kas lepingu kehtivuse ajal või pärast seda:
3.10.1. tulenevad või võivad tuleneda kahjulikud mõjutused kinnistule;
3.10.2. halveneb või võib halveneda hoone seisund;
3.10.3. kaasnevad või võivad kaasneda kohustused, kitsendused või piirangud üürile-
andjale või teistele üürnikele.
3.11. Üürileandjal ei ole õigust keelduda tüüptingimuste punktides 3.9.1 ja 3.9.2 nimetatud
nõusoleku andmisest, kui üürileandja on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis
nõustunud selliste mõjutuste, seisundi halvenemise, kohustuste, piirangute või
kitsendustega või kui pooled lepivad kirjalikult kokku sellistest asjaoludest põhjustatud
mõjutustega kaasnevate kulutuste hüvitamises üürileandjale. Viidatud negatiivsete
mõjutuste tõendamise koormis lasub üürileandjal, kusjuures esitatud põhjendused peavad
olema asjakohased. Juhul kui üürnik sõlmib eelnimetatud teenuste saamiseks
teenuslepingud ilma üürileandja nõusolekuta, vastutab üürnik sellega kaasnevate riskide
ja võimalike kahjude eest ning kohustub üürileandjale põhjustatud kahju hüvitama.
3.12. Kui üürnik kasutab tüüptingimuste punktis 3.9 nimetatud õigust lepingute sõlmimiseks,
kohaldatakse vastavate teenuste eest tasumise suhtes üürniku valikul ühte varianti
alljärgnevatest:
3.12.1. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üüri või
kõrvalteenuste tasude suurust ei muudeta, kuid üürileandja hüvitab üürnikule
vastava teenuse maksumuse. Tasu hüvitatakse juhul, kui üürileandja üürnikule
vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.12.2. Üürnik tasub vastavate teenuste eest otse teenuste osutajatele ning üürileandja ja
üürnik lepivad kokku üüri või kõrvalteenuste tasude vähendamises vastavate
11
teenuste ulatuses. Üüri või kõrvalteenuste tasusid vähendatakse juhul, kui
üürileandja üürnikule vastavat üüriteenust või kõrvalteenust osutas.
3.13. Kui üürnik sõlmib isikutega lepingud tarbimisteenuste (elektrienergia, soojusenergia,
vee-, kanalisatsiooni- ja kommunikatsiooniteenuse) kohta, edastab ta üürileandjale iga
järgneva kuu 10. kuupäevaks andmed üüripinna tarbimisteenuste kohta, välja arvatud
juhul, kui üürileandja selliseid andmeid saada ei soovi.
Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmine
3.14. Üüri võib kokkulepitud indeksi alusel muuta üks kord aastas kuni 3%, kui eritingimustes
on selles kokku lepitud. Üüri võib muuta suuremas ulatuses juhul, kui muudetakse
üürilepingu muid tingimusi, mis toovad kaasa üüri muutmise vajaduse. Indeksi alusel üüri
muutmisel lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15. Kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine toimub üks kord aastas vastavalt eritingimustes ja
lisades kokkulepitule järgmiselt:
3.15.1. Kui pooled on kokku leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel,
lähtutakse tüüptingimuste punktis 3.16 sätestatust.
3.15.2. Kui pooled ei ole kõrvalteenuste tasu muutmist välistanud ega ole kokku
leppinud kõrvalteenuste tasu muutmises indeksi alusel ja üürileandja soovib
kõrvalteenuste tasu muuta, esitab ta üürnikule sellekohase ettepaneku, mille aluseks
on andmed eelmise kalendriaasta üüripinna kulude ja järgmise kalendriaasta
prognoositavate kulude kohta, muu hulgas andmed selle kohta, milline põhjendatud
ja objektiivne alus tingib kõrvalteenuste tasude muutmise. Fikseeritud
kõrvalteenuste tasu korral ja juhul, kui kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku
esitamisele eelneva aasta tegelik kõrvalteenuste kulu erines sama aasta kohta
lepingus fikseeritud tasust, tasaarvestab üürileandja fikseeritud tasu ja tegeliku kulu
vahe järgneva kalendriaasta kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamsel,
juhul kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti. Kui üürnik ei ole nõus teates
esitatuga, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik vastuväidet
tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate alusel ning
üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Kui üürnik esitab vastuväite, sõlmivad
pooled kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe. Kui pooled ei saavuta
eritingimustes kokku lepitud tähtajaks kõrvalteenuste tasu muutmises kokkulepet,
siis kohaldatakse osas, milles kokkulepet ei saavutatud, alates järgmisest
kalendriaastast tüüptingimuste punktis 3.2 sätestatut. Üürileandja poolt
kõrvalteenuste tasu muutmise ettepaneku esitamise, üürniku poolt vastuväite
esitamise ning kõrvalteenuste tasu muutmise kokkuleppe sõlmimise tähtajad
lepitakse kokku eritingimustes. Erinevate kõrvalteenuste tasude muutmisele võib
rakendada erinevaid muutmise põhimõtteid.
3.16. Üüri ja kõrvalteenuste tasu suuruse muutmine kokkulepitud indeksi alusel toimub
järgmiselt:
3.16.1. Üüri ja kõrvalteenuste tasu muutmisel kasutatavaks indeksiks on tüüptingimuste
punktis 3.16.2 nimetatud tarbijahinna indeksi aastane protsentuaalne muutus.
3.16.2. Tarbijahinna indeksiks on eritingimustes kokku lepitud kuupäeva seisuga
lõppeva aastase perioodi kohta avaldatud Eesti tarbijahinna koondindeks, mis
sisaldab kõiki regioone ja kaubagruppe. Kui vastavat koondindeksit ei ole avaldatud
üüri või kõrvalteenuste tasu muutmise teate esitamise kuupäevaks, võetakse aluseks
nimetatud kuupäevale eelnenud kalendrikuu viimase päeva seisuga lõppenud
aastase perioodi Eesti tarbijahinna koondindeksi aastane muutus protsentides.
12
3.16.3. Üüri ja kõrvalteenuste tasu indeksi alusel muutmise kohta esitab üürileandja
üürnikule teate. Juhul kui üürnik leiab, et teates esitatu ei vasta lepingus
kokkulepitule, võib ta esitada teatele põhjendatud vastuväite. Kui üürnik
vastuväidet tähtaegselt ei esita, loetakse üür muudetuks üürileandja esitatud teate
alusel ning üürilepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita. Teate ja vastuväite
esitamise tähtajad lepitakse kokku eritingimustes.
3.17. Pikema tähtajaga kui kümme aastat sõlmitud üürilepingus vaadatakse kasutustasu suurus
üle vähemalt iga viie aasta järel.
4. ÜÜRIPINNA KASUTAMINE JA VALDAMINE
4.1. Üürileandja on kohustatud võimaldama üürnikul üüripinda kasutada ja vallata vastavalt
lepingule, sealhulgas tagama mõistliku aja jooksul üürileandjast põhjustatud takistuste
kõrvaldamise ning hoiduma tegevusest või tegevusetusest, mis võib mis tahes viisil
ohustada või häirida üürniku poolt üüripinna kasutamist lepingus toodud tingimustel või
üürniku poolt lepingust või seadusest tulenevate kohustuste täitmist.
4.2. Kui üürileandjal on vaja kasutada üüripinda lepingust mittetulenevatel põhjustel,
sealhulgas seoses üüripinna isikule võõrandamise või üürimise ettevalmistamisega, on ta
kohustatud eelnevalt üürnikuga kooskõlastama selleks vajaliku juurdepääsu koha, ulatuse
ja aja. Täiendavalt lähtutakse üüripinnale sisenemise ja viibimise korral hoone
sisekorraeeskirjas sätestatust.
4.3. Üürnik kohustub kasutama üüripinda heaperemehelikult ning täitma tuleohutust ja
tervishoidu reguleerivaid õigusakte.
4.4. Üürnik kohustub mitte paigaldama üüripinnale seadmeid, mille koormus ületab teenuse,
süsteemi või seadme võimsuse. Juhul kui üürniku installeeritav seade nõuab lisasüsteeme,
paigaldatakse sellised süsteemid üürniku kulul ja vastavalt üürileandjaga kooskõlastatud
plaanidele ja spetsifikatsioonidele.
4.5. Üürnikul on õigus paigaldada üürileandjaga kooskõlastatult üüripinnale, sealhulgas
hoone seintele, oma kulul enda soovitud ulatuses ja viisil reklaame, lippe, plakateid,
logosid, sümboolikat ning muid visuaalseid tähiseid ja viitasid tingimusel, et need
vastavad õigusaktides kehtestatud nõuetele. Üürileandja on kohustatud tagama, et
üürnikul oleks võimalik paigaldada üüripinnale üürniku sümboolika, mille kasutamise
kohustus on üürnikule ette nähtud õigusaktidega. Üürniku paigaldatud reklaami
vastavuse eest kohaliku omavalitsuse kehtestatud nõuetele vastutab ning reklaamimaksu
maksab üürnik. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on üürnik kohustatud
üürileandjale hüvitama tekitatud kahju.
4.6. Üürnikul on õigus kasutada üüripinda eritingimustes sätestamata sihtotstarbel üksnes
üürileandja eelneval kirjalikul nõusolekul. Üürileandjal on koos nõusoleku andmisega
õigus kehtestada üüripinna kasutamise suhtes piiranguid või muid tingimusi. Üürileandjal
on õigus keelduda nõusoleku andmisest juhul, kui:
4.6.1. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib kahjustada või kahjustab
üüripinda või muul viisil vähendab selle väärtust;
4.6.2. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve võib suurendada või suurendab
üürileandja kulutusi üüripinnale;
4.6.3. üürniku soovitud üüripinna uus sihtotstarve on vastuolus heade kommetega;
4.6.4. üürnik ei ole nõus üüripinna sihtotstarbe muutmisest tingitud, üürileandja pakutud
uue üüri või kõrvalteenuste tasudega või üürileandja pakutud üüripinna kasutamise
piirangute või muude tingimustega.
13
4.7. Üürnik teavitab üürileandjat viivitamata igast üüripinnal asetleidnud avariist või muust
ohust üüripinnale ning võtab tarvitusele mõistlikud abinõud selliste sündmustega seotud
asjaolude ja tagajärgede likvideerimiseks.
4.8. Üürileandjal on õigus siseneda üüripinnale lepingus sätestatud üürileandja kohustuste
täitmiseks, samuti avariide ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks, kui
nimetatud avariid või reaalne oht nende tekkimiseks võivad ohustada hoones viibivaid
isikuid või vara. Sellisel juhul lähtutakse üüripinnale sisenemisel ja sellel viibimisel
hoone sisekorraeeskirjas sätestatud korrast.
4.9. Üürnikul on keelatud üürileandja nõusolekuta siseneda tehnilistesse ruumidesse, välja
arvatud üüripinna hulka kuuluvad tehnilised ruumid, reguleerida või seadistada
tehnosüsteeme, mis ei ole otseselt ette nähtud reguleerimiseks või seadistamiseks
üürnikule, sealhulgas tema töötajale, ega teha muid toiminguid, mis mõjutavad või võivad
ebamõistlikult mõjutada üüripinna energiakulu suurenemist või tehnosüsteemide
korrasolekut. Eelnimetatud keeldu ei kohaldata juhul, kui:
4.9.1. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise vajadus on tingitud avariist ja üürnik
täidab tüüptingimuste punktist 4.7 tulenevat kohustust;
4.9.2. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemise õigus ja tingimused on eraldi kokku
lepitud eritingimustes või hoone sisekorraeeskirjas;
4.9.3. üürniku tehnilistesse ruumidesse sisenemiseks esineb muu põhjendatud vajadus,
mis on seotud üürniku põhitegevuse, julgeolekukaalutluste või üürniku
organisatsiooni riskijuhtimisest tulenevate vajadustega. Põhjendatud vajaduseks ei
loeta üürniku soovi iseseisvalt reguleerida või seadistada tehnosüsteeme.
4.10. Kui üüripinna tehnosüsteemide reguleerimisvajadus tekib väljaspool avariid, pöördub
üürnik üürileandja poole, kes reageerib üürniku ettepanekule esimesel võimalusel, kuid
hiljemalt 48 tunni jooksul, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
4.11. Lepinguga sätestamata poolte kohustused üüripinna valdamisel ja kasutamisel on
sätestatud hoone suhtes kehtivates õigusaktides ja muudes dokumentides, sealhulgas
hoone sisekorraeeskirjas.
4.12. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni üüripinna tegeliku
energiatarbimise, veetarbimise ja jäätmetekke kohta. Informatsioon esitatakse kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis sellises sisus, ulatuses ja detailsuses, mis võimaldab
analüüsida üüripinna kasutamisega seotud keskkonna- ja energiatõhususe aspekte. Muu
hulgas peab informatsioon sisaldama teavet tarbitud taastuva ja taastumatu energia mahu
ning tarbitud energia CO2 ekvivalendi kohta. Informatsiooni esitamise eest ei ole õigust
küsida lisatasu.
4.13. Pooled kohustuvad esitama teise poole nõudmisel informatsiooni, mis on vajalik Euroopa
Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. a direktiivist 2012/27/EL hoonete
energiatõhususe kohta tulenevate nõuete täitmiseks. Informatsiooni esitamise eest ei ole
õigust küsida lisatasu. Pooled võivad eritingimustes täpsustada hoonete energiatõhususe
nõuete aluseks olevaid dokumente.
5. ÜÜRIPINNA KORRASHOID
5.1. Kui eritingimustes ei ole kokku lepitud teisiti, on üürileandja kohustatud tagama
üüripinna hoidmise eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel kasutamiseks sobivas
seisundis ja eritingimuste punktis 4 kokku lepitud seisundis, arvestades lepingust
tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust.
5.2. Üürileandja ja üürniku kohustused üüripinna korrashoiu tagamisel lepingu kehtivuse ajal
on kirjeldatud tüüptingimuse punktides 5.3–5.14, eritingimustes ja lisades.
14
5.3. Üürileandja osutab üürnikule üüri- ja kõrvalteenuseid vastavalt eritingimustes kokku
lepitud kinnisvara korrashoiu heale tavale ning lepingus täpsustatud ulatuses ja poolte
kohustuste jaotuse alusel.
Puuduste, rikete ja avariide kõrvaldamine
5.4. Üürileandja on kohustatud tagama, et üüripind oleks eritingimustes sätestatud
sihtotstarbel kasutatav, ja kõrvaldama puudused viivitamata, kuid hiljemalt 72 tunni
jooksul puudusest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.5. Üürileandja on kohustatud kõrvaldama rikked viivitamata, kuid hiljemalt 48 tunni jooksul
rikkest teada saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
5.6. Üürileandja on kohustatud avarii lokaliseerima viivitamata, kuid hiljemalt kahe tunni
jooksul avariist teada saamisest arvates, ning tegema avariijärgse remondi viivitamata,
kuid hiljemalt 72 tunni jooksul avarii lokaliseerimisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
5.7. Kui üürileandjal ei ole objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade ja vastavate tööde tegemiseks vajalike materjalide
ettetellimistähtaegade tõttu võimalik kinni pidada tüüptingimuste punktides 5.4–5.6
nimetatud tähtaegadest, on üürileandja kohustatud sama tähtaja jooksul esitama üürnikule
edasise tegevusplaani. Juhul kui üürnikule ei ole põhjendatult vastuvõetav üürileandja
esitatud tegevusplaan, on tal õigus kõrvaldada puudus, rike või avarii ise või lasta see
kõrvaldada isikul ja nõuda üürileandjalt selleks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist,
teavitades sellest üürileandjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esimesel
võimalusel pärast puuduse, rikke või avarii kõrvaldamist.
Remonttööde ja parendustööde tegemine
5.8. Üürileandja teeb remonttöid üksnes lepingus ja selle lisades kokku lepitud viisil, ulatuses
ja ajal, lähtudes üürniku kui üüripinna kasutaja huvidest, seejuures võivad pooled
remonttöödes kokkuleppimiseks sõlmida lisakokkuleppeid.
5.9. Üürileandja teeb remonttöid üürniku igapäevast tegevust võimalikult vähe mõjutaval
viisil. Üürileandjal ei ole õigust nõuda üürnikult remonttööde tegemist.
5.10. Pooled võivad lepingu tähtaja jooksul kokku leppida parendustööde tegemises
üürileandja poolt. Sellisel juhul lepivad pooled eelnevalt kirjalikult kokku parendustööde
mahu ja tähtajad. Kui üürnik on kohustatud parendustöödega kaasnevad kulutused
hüvitama, siis lepitakse kokku ka kaasnevate kulutuste suurus ning nende hüvitamise
tingimused ja kord.
5.11. Kui üürniku tööspetsiifikaga seotud uute õigusaktide vastuvõtmine või selliste
õigusaktide muutmine toob kaasa vajaduse teha üüripinna remonttöid või parendustöid
üüripinna sihtotstarbelise kasutamise jätkamiseks, lepivad pooled kokku vajalike tööde
mahu, tähtajad ja maksumuse ning mõju üürile või kõrvalteenuste tasudele või mõlemale.
Sellisest nõuetele mittevastavusest tingitud takistused üüripinna kasutamisel üürniku
poolt ei ole käsitatavad üürileandjapoolse lepingu rikkumisena, üürnikul ei ole õigust
alandada üüri, peatada üüri tasumist ega kasutada üürileandja suhtes muid
õiguskaitsevahendeid.
5.12. Kui üürileandja ei täida kohaselt kohustust teha remont- või parendustöid, on üürnikul
õigus eelneval teatamisel teha vastavad tööd ise või sõlmida leping vastavate tööde
tegemiseks isikuga ning sellisel juhul kohaldatakse tüüptingimuste punktides 3.8–3.12
sätestatut. Üürnikul on õigus kohaldada üürileandja suhtes lepingus sätestatud
õiguskaitsevahendeid.
15
5.13. Üürnik võib teha üüripinnal muudatusi – remonttöid ja parendustöid – poolte kirjalikul
kokkuleppel, milles sätestatakse muu hulgas selliste tööde tegemise maht ja tingimused,
samuti üürileandja poolt lepingu lõppemisel üüripinnal tehtud muudatuste hüvitamise
maht ja tingimused. Üürileandja ei või käesolevas punktis nimetatud kokkuleppe
sõlmimisest põhjendamatult keelduda, ennekõike juhul, kui üüripinnal muudatuste
tegemine on vajalik üüripinna kasutamiseks või üüripinna mõistlikuks majandamiseks.
5.14. Üürnik võib lepingu lõppemisel ära võtta üüripinnale tehtud muudatused, kui see on
võimalik üüripinda kahjustamata. Üürnikul ei ole õigust muudatusi ära võtta, kui
üürileandja tasub üürnikule selle eest mõistliku hüvitise, välja arvatud juhul, kui üürnikul
on muudatuste äravõtmiseks õigustatud huvi.
6. ÜÜRIPINNA ANDMINE ISIKUTE KASUTUSSE
6.1. Üürnikul ei ole õigust ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta anda üüripinda või osa
sellest isikute kasutusse, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Kui üürnik annab
üüripinna allkasutusse, vastutab ta allkasutaja tegevuse eest nagu enda tegevuse eest.
Allkasutaja ei või kasutada asja pärast lepingu lõppemist ega teisiti, kui see on lubatud
üürnikule.
6.2. Üürnikul on õigus võimaldada riigiasutustel kasutada üüripinda tingimusel, et üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel. Üürnik on kohustatud
üürileandjat kasutusse andmisest kirjalikult teavitama kümne tööpäeva jooksul
üleandmisest või kasutusse andmisest arvates.
7. LOAD
7.1. Üürileandja on kohustatud väljastama üürnikule tema tegevuseks või üüriteenuste või
kõrvalteenuste saamiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja kooskõlastused,
arvestades lepingus üüriteenuste või kõrvalteenuste lepingute sõlmimise suhtes poolte
vahel kokku lepitud tingimustega, või osutama võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürileandja kui
üüripinna omaniku abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürileandjast
tulenevate asjaolude tõttu.
7.2. Üürnik on kohustatud väljastama üürileandjale ja tema alltöövõtjatele lepingus tulenevate
üürileandja kohustuste täitmiseks vajalikud volikirjad, load, nõusolekud ja
kooskõlastused (sealhulgas sissepääsuload, kui need on vajalikud), välja arvatud
põhjendatud juhtudel. Samuti osutab üürnik võimaluse korral abi vajalike litsentside,
nõusolekute, kooskõlastuste või lubade saamisel mis tahes isikult, kui üürniku kui
üüripinna otsese valdaja abi on selleks vajalik või takistused on tekkinud üürnikust
tulenevate asjaolude tõttu.
8. LEPINGU LÕPPEMINE
8.1. Pooled on kokku leppinud, et kummalgi poolel on õigus leping enne tähtaega üles öelda
üksnes käesoleva lepingu eri- või tüüptingimustes sätestatud juhtudel.
8.2. Leping lõpeb järgmistel juhtudel:
8.2.1. juhul kui leping on tähtajaline, lepingus nimetatud tähtaja möödumisel;
8.2.2. poolte kirjaliku kokkuleppe alusel selles kokkuleppes toodud tähtpäeval;
8.2.3. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürileandja poolt tüüptingimuste punktis 8.3
toodud alustel;
16
8.2.4. lepingu erakorralisel ülesütlemisel üürniku poolt tüüptingimuste punktis 8.4 toodud
alustel;
8.2.5. seaduses või eritingimustes sätestatud muul alusel.
8.3. Üürileandjal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt kolm
kuud ette, järgnevatel juhtudel:
8.3.1. üürnik ei ole tasunud üüri või kõrvalteenuste tasusid vähemalt kolm kuud järjest või
lepingu alusel tasumisele kuuluvate summade võlgnevus ületab kolme kuu eest
maksmisele kuuluva üüri või kõrvalteenuste tasude summa;
8.3.2. üürnik tahtlikult ja õigustamatult kahjustab üüripinda või teeb üüripinnal
ümberehitusi või muudatusi ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta ja selle tõttu
saab üüripind oluliselt kahjustada ning üürnik ei ole tekitatud kahjustust
kõrvaldanud kahe kuu jooksul üürileandjalt sellesisulise kirjaliku nõude saamisest
arvates. Üürnikul on õigus eelnimetatud tähtaega pikendada, teavitades sellest
viivitamata üürileandjat, kui kahjustuste kõrvaldamine eelnimetatud tähtaja jooksul
ei ole võimalik objektiivsetel põhjustel, sealhulgas riigihangete seadusest
tulenevate hankemenetluse tähtaegade tõttu;
8.3.3. üürnik annab üüripinna ilma üürileandja kirjaliku nõusolekuta isiku kasutusse ning
üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud ühe kuu jooksul üürileandja vastavasisulise
kirjaliku nõude saamisest arvates, välja arvatud tüüptingimuste punktis 6.2
sätestatud juhul;
8.3.4. muul mõjuval põhjusel, kui selle esinemisel ei saa üürileandjalt kõiki asjaolusid
arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta lepingu täitmist jätkab.
8.4. Üürnikul on õigus leping erakorraliselt üles öelda, teatades sellest vähemalt 30 päeva ette,
järgnevatel juhtudel:
8.4.1. üürnikul ei ole võimalik üüripinda eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel
kasutada või kui üüripinna lepingujärgne kasutamine on takistatud või häiritud
asjaolu tõttu, mille eest üürnik ei vastuta;
8.4.2. üürileandja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust ega ole rikkumist
kõrvaldanud ka üürniku antud täiendava mõistliku tähtaja jooksul. Tähtaja
määramisel arvestavad pooled muu hulgas õigusaktides sätestatud kohustustest
tulenevaid nõudeid, nt riigihangete menetlustähtaegu jm;
8.4.3. üürnikult ei saa kõiki asjaolusid arvestades ja poolte huvisid kaaludes eeldada, et ta
lepingu täitmist jätkab.
8.5. Lepingu lõppemisel kohustub üürnik lõpetama tema nimel üüripinna kohta isikutega
sõlmitud lepingud ning tasuma sõlmitud lepingutest tulenevad maksed hiljemalt lepingu
lõppemise päevaks. Juhul kui kõiki lepingust tulenevaid makseid ei ole võimalik
üürnikust mittetulenevatel põhjustel lepingu lõppemise päevaks tasuda, kohustub üürnik
vastavad maksed tasuma 30 päeva jooksul lepingu lõppemisest arvates, kui pooled ei ole
kokku leppinud teistsuguses tähtajas.
8.6. Lepingu lõppemine ei vabasta pooli selliste lepingust tulenevate kohustuste täitmisest,
mille täitmine peab tulenevalt lepingu olemusest või teise poole huvist jätkuma ka pärast
lepingu lõppemist.
9. ÜÜRIPINNA TAGASTAMINE ÜÜRILEANDJALE
9.1. Üürnik tagastab üürileandjale üüripinna pärast lepingu tähtaja möödumist või lepingu
ennetähtaegset ülesütlemist lepingu kehtivuse viimaseks päevaks, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
9.2. Üürnik tagastab üüripinna seisundis, mis vastab selle lepingujärgsele kasutamisele,
arvestades lepingust tulenevaid poolte kohustusi ja vastutust ning üüripinna harilikku
17
füüsilist kulumist ning poolte kokkuleppel üüripinnale jäetavaid ümberehitusi ja
muudatusi. Üürnik peab üüripinna enne tagastamist heakorrastama ning vabastama talle
ja isikutele kuuluvast varast.
9.3. Pooled koostavad üüripinna valduse üürileandjale üleandmise tähtpäevaks üüripinna
üleandmise-vastuvõtmise akti. Üüripinna valduse üleandmise-vastuvõtmise akt
moodustab lepingu lahutamatu lisa.
9.4. Kui üüripinna seisund üürileandjale tagastamisel ei vasta tüüptingimuste punktis 9.2
sätestatule, fikseeritakse tuvastatud puudused tüüptingimuste punktis 9.3 nimetatud aktis
ning juhul kui üürnik vastutab puuduse eest, on üürileandjal õigus nõuda üürnikult
üüripinna seisundi lepinguga vastavusse viimiseks ja üüripinna kahjustuste
likvideerimiseks vajalike mõistlike kulutuste hüvitamist.
9.5. Kui poolte vahel tekib puuduste esinemise, tekkepõhjuste või nende eest vastutuse üle
vaidlus, on ükskõik kummal poolel õigus tellida ekspertiis. Ekspertiisi kulud kannab pool,
kes vastutab puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest. Kui ekspertiisist ilmneb, et
puuduste esinemise ja tekkepõhjuste eest vastutavad mõlemad pooled, kannavad pooled
ekspertiisiga kaasnevad kulud võrdsetes osades, välja arvatud juhul, kui ekspert määrab
proportsioonid, millises ulatuses kumbki pool vastutab. Sellisel juhul kannavad pooled
ekspertiisikulud vastavates proportsioonides. Pooled võivad igal konkreetsel juhul
ekspertiisikulude kandmise kohta ka teistsuguse kokkuleppe sõlmida.
10. VASTUTUS
Poolte vastutuse ja kahjude hüvitamise üldised põhimõtted
10.1. Pool on kohustatud hüvitama teisele poolele lepingu rikkumisega põhjustatud kahju.
Üürnik on kohustatud üürileandjale hüvitama ka sellise kahju, mis on põhjustatud
üürniku, üürniku allüürniku või nende poolt üüripinnale lubatud isikute tegevusest, kui
pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Üürnikul ei ole kahju hüvitamise kohustust, kui
üürniku poolt üüripinnale lubatud isikuks on üürileandja või üürileandja korraldusel
üüripinnal tegutsev isik. Poolte vastutus on piiratud otsese varalise kahjuga, välja arvatud
juhul, kui pool rikkus lepingut tahtlikult.
10.2. Lepingust tulenevate kohustuste rikkumist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle
põhjuseks oli vääramatu jõud. Pool, kelle tegevus lepingujärgsete kohustuste täitmisel on
takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, on kohustatud sellest kohe kirjalikult teatama
teisele poolele. Kui vääramatu jõu asjaolud kestavad järjest üle 60 päeva, võivad
mõlemad pooled lepingu üles öelda. Sellisel juhul ei ole kummalgi poolel õigust nõuda
teiselt poolelt lepingu rikkumise või lepingu ülesütlemisega tekitatud kahju hüvitamist.
10.3. Seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kasutamine ei ole piiratud, välja arvatud, kui
pooled on lepingus eraldi kokku leppinud poole vastutuse või õiguskaitsevahendite
kohaldamise piiramises või välistamises. Ühe õiguskaitsevahendi kohaldamine ei välista
teiste seaduses või lepingus sätestatud õiguskaitsevahendite kohaldamist, ennekõike
õigust nõuda kahjude hüvitamist, kui lepingust ei tulene teisiti.
10.4. Leppetrahvi tasumine ei vabasta ühelgi juhul kohustuse täitmisest. Pool kaotab õiguse
leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist
teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pool kohustub leppetrahvi tasuma 60
päeva jooksul teise poole vastavasisulise nõude saamisest arvates, kui pooled ei ole kokku
leppinud teisiti.
10.5. Lepingust või seadusest tuleneva rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel on viivitanud
pool kohustatud tasuma teisele poolele viivist 0,03% tasumata summast kohustuse
täitmisega viivitatud iga päeva eest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
18
Õiguskaitsevahendid lepingu lõppemise korral
10.6. Lepingut rikkunud pool on kohustatud hüvitama kahjustatud poolele rikkumise tõttu
lepingu ülesütlemisest tekkiva kahju 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest
arvates, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7. Lepingu erakorralisel ülesütlemisel tüüptingimuste punkti 8.3 või 8.4 alusel on poolel
õigus nõuda rikkunud poolelt leppetrahvi eritingimustes kokku lepitud ulatuses.
10.8. Lepingu lõppemise järel üüripinna mitteõigeaegse vabastamise korral on üürileandjal
õigus nõuda üürnikult kõrvalteenuste tasude hüvitamist ning leppetrahvi lepingu
lõppemise ajal kehtiva ühe päeva üüri kahekordses ulatuses iga päeva eest kuni üüripinna
vabastamiseni.
Õiguskaitsevahendid lepingu rikkumisel korral
10.9. Lepingu sellise rikkumise korral, millega ei kaasne lepingu ülesütlemist teise poole poolt,
on lepingut rikkunud pool kohustatud hüvitama kahjustatud poolele lepingu rikkumisega
kantud kahjud 60 päeva jooksul poole sellekohase nõude saamisest arvates, kui pooled ei
ole kokku leppinud teisiti.
10.10. Kui üürnikust tulenevalt ei ole üürileandjal või tema esindajal võimalik viivitamata
siseneda üüripinnale ja selle tulemusena tekib üürnikul kahju või üüripinna kasutamine
muutub osaliselt või tervikuna võimatuks või pikeneb üüripinna osalise või tervikuna
kasutamise võimatus, siis üürileandja ei vastuta selliste tagajärgede eest, sealhulgas ei ole
üürnikul õigust keelduda üüripinna kasutamise takistuse tõttu vastavas ulatuses üüri
tasumisest (ei ole õigust üüri alandada) ning üürileandja ei ole kohustatud hüvitama
selliselt tekkinud kahju ega tasuma leppetrahvi või viivist.
10.11. Kui üüripinnal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus või takistus, mille eest üürnik ei
vastuta ja mida ta ei pea omal kulul kõrvaldama, ning seetõttu ei saa üürnik üüripinda
sihtotstarbeliselt kasutada, on üürnikul õigus üüri ja kõrvalteenuste tasude maksmisest
keelduda. Kui üüripinna sihtotstarbelise kasutamise võimalus on üksnes vähenenud, on
üürnikul õigus alandada üüri ja kõrvalteenuste tasusid puudusele vastaval määral
ajavahemiku eest üürniku poolt üürileandjale puudusest või takistusest teavitamisest kuni
üürileandja poolt puuduse või takistuse kõrvaldamiseni.
10.12. Kui üürileandja on rikkunud endale lepinguga võetud kohustusi üüriteenuste või
kõrvalteenuste osutamisel ja seetõttu ei ole üürnik rahul osutatavate üüriteenuste või
kõrvalteenuste kvaliteediga ning pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on üürnikul õigus
kuni rikkumise kõrvaldamiseni kasutada ühte varianti alljärgnevatest:
10.12.1. üüriteenuste puhul alandada üüri proportsionaalselt sellise üüriteenuse
osakaalule üüris või kõrvalteenuste puhul jätta selliste kõrvalteenuste eest
üürileandjale tasumata.
10.12.2. nõuda leppetrahvi tasumist, mille suuruseks on 0,05% kasutustasust iga päeva
eest, kuni rikkumise kõrvaldamiseni kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.13. Üürnikul on õigus punktis 10.12 nimetatud õiguskaitsevahendeid kasutada 3 (kolme)
kuu jooksul rikkumisest teada saamisest või rikkumise kõrvaldamisest, vastavalt kumb
on hilisem.
10.14. Lisaks punktides 10.11 ja 10.12 sätestatule on üürnikul õigus alandada üüri või
kõrvalteenuste tasusid või mõlemat või nimetatud tasude maksmisest keelduda ning
kasutada muid õiguskaitsevahendeid muudel õigusaktides sätestatud juhtudel, kui see
ei ole lepingus kokkulepituga vastuolus.
19
10.15. Üürileandja kohustub maksma üürnikule leppetrahvi remonttööde mitteõigeaegse või
mittekohase üleandmise korral 0,05% mitteõigeaegselt või mittekohaselt üle antud
tööde maksumusest iga päeva eest kuni nende vastuvõtmiseni üürniku poolt.
10.16. Üürnik kohustub maksma üürileandjale leppetrahvi üüripinna kasutamisel muul kui
eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel, kui üürnik ei ole rikkumist kõrvaldanud
ühe kuu jooksul üürileandjalt vastavasisulise nõude saamisest, lepingu rikkumise ajal
kehtiva ühe kuu üüri ulatuses.
11. TEADETE EDASTAMINE
11.1. Kõik teated ja muu informatsioon peab olema esitatud eesti keeles. Teated ja
informatsioon loetakse nõuetekohaselt esitatuks, kui need on üle antud allkirja vastu või
esitatud digitaalselt allkirjastatuna poole üldisel e-posti aadressil. Informatsioonilist
teadet, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, samuti kiireloomulist teadet võib edastada
telefoni, faksi või elektronposti teel. Pooled võivad lepingu lisade või eritingimustega
leppida kokku täpsemad tingimused puudustest, riketest ja avariidest teavitamise kohta.
11.2. Lepingus fikseeritud kontaktisikute vahetumisest teavitab pool teist poolt viivitamata
kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
12. VAIDLUSTE LAHENDAMINE
12.1. Kõik lepingust tulenevad või sellega seotud vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel.
Kõik vaidlused, vastuolud või nõuded, mis tulenevad lepingust või selle rikkumisest,
lõpetamisest või kehtetusest või on sellega seotud ja mida pooled ei ole suutnud
lahendada läbirääkimiste teel, lahendatakse kohtus õigusaktidega ette nähtud korras.
12.2. Lepingule kohaldatakse Eesti Vabariigi materiaal- ja menetlusõigust.
13. KONFIDENTSIAALSUS
13.1. Pool kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid. Eelkõige, kuid mitte ainult, kohustub pool hoidma konfidentsiaalsena andmeid,
mis sisalduvad lepingu täitmiseks üleantud dokumentides ja muudes dokumentides, mille
sisuga on poolel, sealhulgas tüüptingimuste punktides 13.2 ja 13.5 nimetatud isikutel,
olnud võimalus seoses lepingu täitmisega tutvuda, ning mis tahes muid andmeid, mille
konfidentsiaalsena hoidmise vastu on teisel poolel eeldatavalt õigustatud huvi.
13.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise
poole eelneval kirjalikul nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei
laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, õigusnõustajatele, pankadele,
kontserni ettevõtetele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud
informatsiooni avaldama. Pool on teadlik, et leping on avalik, välja arvatud osad, mis on
märgitud avaliku teabe seadusest tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.
13.3. Pooled kohustuvad rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnilisi
turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata
muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
13.4. Pool kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet mitte ühelgi kujul isikliku kasu
saamise eesmärgil ega kolmandate isikute huvides.
13.5. Muu hulgas kohustuvad pooled tagama, et nende esindajad, töötajad, alltöövõtjad,
lepingupartnerid ja muud isikud, keda nad oma lepingust tulenevate kohustuste täitmisel
kasutavad, ning tüüptingimuste punktis 13.2 nimetatud isikud oleksid käesolevas
20
lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud, ning nõudma nimetatud
isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
14. MITMESUGUST
14.1. Kumbki pool ei loovuta lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi ilma teise poole eelneva
kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kinnistu võõrandamisel. Üürileandjal ei ole õigust
keelduda nõusoleku andmisest, juhul kui üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused
loovutatakse teisele riigiasutusele, eelkõige sama valitsemisala asutusele, ning üüripinda
kasutatakse eritingimuste punktis 3 sätestatud sihtotstarbel.
14.2. Kõik lepingu täiendused ja muudatused, sealhulgas lõpetamine, tuleb koostada kirjalikus
vormis.
14.3. Lepingu üksiku sätte kehtetus või tühisus ei põhjusta kogu lepingu või lepingu teiste
sätete kehtetust ega tühisust, välja arvatud juhul, kui lepingu mis tahes sätte kehtetuse või
tühisuse tulemusena kaotavad pooled huvi üürisuhte jätkamise vastu. Kui pooled
avastavad mingi sätte kehtetuse, kohustuvad nad tegema kõik endast oleneva vastava sätte
muutmiseks selliselt, et see oleks kooskõlas õigusaktidega niisugusel määral, et see jääks
võimalikult lähedaseks poolte esialgsele kavatsusele.
14.4. Lepingus on pealkirju kasutatud ainult viitamise lihtsustamiseks ning need ei piira ega
mõjuta mingil viisil lepingu sätete tähendust ega tõlgendamist. Lepingus viitavad
ainsuses toodud sõnad ka mitmusele ja vastupidi, kui kontekstist ei tulene teisiti.
14.5. Lepingus nõutud kirjaliku vormi järgimine tähendab dokumendi, teate vms koostamist
kirjalikus vormis, kirjalikku vormi asendavas (notariaalses) vormis või kirjaliku vormiga
võrdses elektroonilises (digitaalallkirjaga allkirjastatud) vormis ja need ei kehti enne, kui
poolte nõuetekohaselt volitatud esindajad on need allkirjastanud.
Lisa nr 6.1
üürilepingule nr KPJ-4/2020-266
ÜÜRIPINNALE SISUSTUSE HANKIMISE JA
PAIGALDAMISE KOKKULEPE
1. Eesmärk ja tähtaeg
1.1. Pooled on kokku leppinud, et üürileandja hangib ja paigaldab pisiparendusena käesoleva
kokkuleppe (edaspidi kokkulepe) lisas loetletud sisustuse (edaspidi sisustus).
1.2. Kokkuleppega reguleeritakse pooltevaheline koostöö lähtuvalt kokkuleppe eesmärgist ning poolte
kohustused ja õigused.
1.3. Käesolev kokkulepe on üürilepingu lahutamatu osa.
1.4. Üürileandja on kohustatud hankima, paigaldama ja andma sisustuse üürnikule üle hiljemalt 6
(kuue) kuu jooksul käesoleva kokkuleppe allkirjastamisest tingimusel, et:
1.4.1. üürnik on kokkuleppe punktis 4.2 sätestatud tähtaja jooksul kooskõlastanud
hankedokumentide tehnilised kirjeldused ning ei esine muid üürnikust tingitud takistusi
tööde riigihangete väljakuulutamiseks;
1.4.2. ei esine kokkuleppe punkti 6.2 alapunktides kirjeldatud tähtaegu edasilükkavaid asjaolusid;
1.4.3. puuduvad mis tahes muud üürileandjast mittesõltuvad takistused sisustuse hankelepingu
sõlmimiseks.
2. Üürileandja on kohustatud:
2.1. finantseerima sisustuse hankimist kuni 45 000 (neljakümne viie tuhande) euro ulatuses, millele
lisandub käibemaks. Üürile lisanduva kapitalikomponendi (vastavalt punktile 7) arvestamise
aluseks olev eeldatav kogumaksumus on 48 150 (nelikümmend kaheksa tuhat ükssada
viiskümmend) eurot, millele lisandub käibemaks ning mis lisaks eelnevalt toodud maksumusele
on arvestatud koos üürileandja projektijuhtimise kulude ja üürileandja finantseeritava sisustuse
hankimisaegse omakapitali ja võõrkapitali intressikuluga. Sisustuse täpne maksumus selgub pärast
hanke korraldamist ja sisustuse paigaldamist. Juhul, kui sisustuse eeldatav maksumus suureneb,
kooskõlastab üürileandja selle eelnevalt üürnikuga ning pooled sõlmivad kokkuleppe muudatuse;
2.2. sisustuse hankimisel ja paigaldamisel kinni pidama punktis 1.4 kokkulepitud tähtajast;
2.3. teatama esimesel võimalusel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis üürniku esindajale
sisustuse üleandmise lõpptähtaja muutmise soovist ja tähtaja muutumise põhjustest.
3. Üürileandjal on õigus:
3.1. saada üürnikult sisustuse hankimiseks vajalikku informatsiooni ja lähteandmeid;
3.2. kasutada kokkulepitust erinevaid lahendusi juhul, kui üürnik ei ole eelnimetatud muudatuse
tegemise kooskõlastamise taotlusele vastanud käesoleva kokkuleppe punktis 4.2 toodud tähtaja
jooksul ning vastav muudatus lahenduste kasutamises on samaväärne eelnevalt kokkulepituga;
3.3. peatada sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud toimingud juhul, kui üürnik ei täida käesoleva
kokkuleppe punkti 4 alapunktides nimetatud kohustusi ning nõuda üürnikult sisustuse hankimise ja
paigaldamisega seoses tekkiva kahju hüvitamist.
4. Üürnik on kohustatud:
1/4
4.1. esitama üürileandja nõudmisel sisustuse hankimiseks vajalikud lähteandmed. Juhul kui
lähteandmed on vastuolus või ebaselged, on üürileandja kohustatud küsima üürnikult vastavaid
selgitusi;
4.2. vastama kõikidele üürileandja kokkuleppe kohastele järelepärimistele, taotlustele (sh taotlused
dokumentide kooskõlastamiseks), kirjadele jm nõuetele hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul või
teatama sama tähtaja jooksul mõjuval põhjusel vastamise tähtaja pikendamisest või kooskõlastuse
andmisest keeldumisest, välja arvatud kokkuleppe punktis 4.3 nimetatud erisus. Nõusoleku
andmisest keeldumine peab olema mõistlikult põhjendatud;
4.3. kooskõlastama tehnilise kirjelduse kohta hankemenetluses esitatud küsimustele koostatud
selgitused 1 (ühe) tööpäeva jooksul;
4.4. esitama sisustuse hankimise ja paigaldamisega seotud pretensioonid viivitamatult vastava asjaolu
teadasaamisest.
5. Üürnikul on õigus:
5.1. esitada enne sisustuse riigihanke väljakuulutamist täpsustavaid ettepanekuid erinevate materjalide
või lahenduste kasutamiseks. Kui üürnik soovib muudatusi, mis on tulenevalt sisustuse hankimise
järgust realiseeritavad ja mille realiseerimisega kaasneva ajakulu on üürnik kirjalikult
aktsepteerinud ning mis jäävad kokkuleppe punktis 2.1 nimetatud investeeringu summa piiresse,
sõlmivad üürileandja ja üürnik kirjaliku kokkuleppe, millega muudetakse sisustuse hankimise
tähtaega ning kirjeldatakse teostatavad muudatused. Juhul, kui eelnimetatud kokkulepet ei sõlmita
(sh tulenevalt investeeringusumma suurenemise tõttu Vabariigi Valitsuse poolt seatavatest
piirangutest), ei ole üürileandjal kohustust kirjeldatud muudatusi teostada;
5.2. kontrollida sisustuse hankimise ja paigaldamise käiku ning puuduste avastamisel nõuda nende
kõrvaldamist;
5.3. nõuda kokkuleppega reguleeritud dokumentidele vastamise tähtaja pikendamist, kui selleks on
mõjuvad põhjused. Mõjuva põhjuse esinemise korral, mis tingib vastamise tähtaja pikendamist,
peab üürnik sellest üürileandjat teavitama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avaldusele
vastamise tähtaja jooksul. Üürniku teates tuleb näidata uus vastamise tähtaeg või tähtpäev. Sellisel
juhul kohaldatakse vajadusel tähtaegade osas kokkuleppe punktis 6.2.2 sätestatut.
6. Tähtaegade pikenemine
6.1. Üürileandja kohustub hankima ja paigaldama ning andma sisustuse üürniku kasutusse kokkuleppe
punktis 1.4 nimetatud tähtajaks ning kokkuleppes sätestatud tingimustel.
6.2. Kokkuleppe punktis 1.4 nimetatud tähtaeg pikeneb ja üürileandja suhtes ei kohaldata üürilepingust,
käesolevast kokkuleppest ega õigusaktidest tulenevaid õiguskaitsevahendeid seoses sisustuse
üleandmise tähtaja edasilükkumisega juhul, kui sisustuse hankimine on ajutiselt takistatud ja/või
viibib järgmistel põhjustel:
6.2.1. sisustuse hankimine viibib või on takistatud üürileandjast mittesõltuvatel põhjustel (sealhulgas
seoses üüripinna üleandmise tähtaja pikenemisega) – tähtaeg lükkub edasi selle takistava
põhjuse kõrvaldamisest tingitud sisustuse hankimise pikenemise aja võrra;
6.2.2. üürnik viivitab kokkuleppes sätestatud kohustuste täitmisega või on kokkuleppe punkti 5.3
kohaselt pikendanud avaldusele vastamise tähtaega ja üürileandjal ei ole seetõttu võimalik täita
kokkuleppega endale võetud kohustusi tähtaegselt – tähtaeg lükkub edasi üürniku kohustuse
täitmisega viivitamise või pikendamise aja võrra;
6.2.3. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke
hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud
vaidlustus ja/või kaebus jäetakse rahuldamata või vaidlustuse esitaja loobub vaidlustusest või
2/4
kaebusest – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja
võrra;
6.2.4. riigihanke hankemenetluses vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud isikud keelduvad
hankelepingu sõlmimisest või kui hankelepingu sõlmimine ühegi pakkujaga ei ole osutunud
võimalikuks pakkumuste jõusoleku tähtaja kestel üürileandjast mitteolenevatel põhjustel,
samuti juhul, kui hankemenetluses ei esitata ühtegi pakkumust või ühtegi riigihangete seaduse
§-ides 95-106 sätestatud tingimustele vastavat pakkumust või kui kõik esitatud pakkumused
tuleb tagasi lükata põhjendamatult madala maksumuse või üürniku jaoks liiga kõrge hinna tõttu
– tähtaeg lükkub edasi uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja
võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.5. riigihanke hankemenetluses esitatakse vaidlustus või kaebus, kuigi üürileandja on riigihanke
hankemenetluse korraldamisel omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud ja esitatud
vaidlustus ja/või kaebus rahuldatakse põhjusel, mis on tingitud riigihangete seaduse sätete
mittevastavusest Euroopa Liidu direktiividele ja/või Eesti Vabariigi põhiseadusele – tähtaeg
lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse pikenemise aja võrra ja uue
riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja võrra, mis ei või olla pikem
kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.6. kuigi üürileandja on omapoolsed kohustused nõuetekohaselt täitnud, esitatakse riigihanke
hankemenetluses vaidlustus või kaebus, kuid vaidlustuse või kaebuse menetlemise ajal
tunnistab üürileandja üürniku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul
(üürnik ei või seejuures nõusoleku andmisest põhjendamatult keelduda) hankemenetluse
kehtetuks ilma vaidlustuskomisjoni või kohtu otsust ära ootamata, eesmärgiga vältida
vaidlustusest või kaebusest või selle tagajärgedest tulenevaid kahjulikke tagajärgi üürileandjale
ja/või üürnikule (sealhulgas eesmärgiga vältida kokkuleppega kokku lepitud tähtaja liigset
edasilükkumist) – tähtaeg lükkub edasi vaidlustuse või kaebuse tõttu hankemenetluse
pikenemise aja võrra ning uue riigihanke ettevalmistamise ning hankemenetluse läbiviimise aja
võrra, mis ei või olla pikem kui käesolevas kokkuleppes esmase hanke ettevalmistamiseks ja
läbiviimiseks ettenähtud aeg;
6.2.7. üürnik soovib sisustuse nimekirja või käesoleva kokkuleppe aluseks olevate põhimõtete
muutmist – üürnik ja üürileandja määravad vajadusel sisustuse hankimisele täiendava tähtaja.
6.3. Kokkuleppe punktis 6.2 sätestatu ei piira üürniku õigust nõuda üürilepingus sätestatud muu
leppetrahvi maksmist ja kahju hüvitamist ning kasutada muid seadusest tulenevaid
õiguskaitsevahendeid.
6.4. Üürileandja teavitab üürnikku viivitamatult kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, kui:
6.4.1. esineb kokkuleppe punktides 6.2.1 – 6.2.6 nimetatud mis tahes asjaolu ja seetõttu pikeneb
kokkuleppes sätestatud tähtaeg (sellisel juhul on üürileandja kohustatud teates esitama tähtaja
pikenemise põhjused koos seda tõendavate dokumentidega (olemasolul) ning näitama
ajavahemiku, mille võrra kokkuleppes sätestatud tähtaeg pikeneb) või
6.4.2. esineb kokkuleppe punktis 6.2.7 nimetatud asjaolu ja seetõttu on vajalik kokkuleppes sätestatud
tähtaja pikendamiseks täiendava kokkuleppe sõlmimine.
7. Sisustuse kapitalikomponendi arvutamise alused ja kulude hüvitamine
7.1. Pärast sisustuse üürnikule üleandmist sõlmivad üürileandja ja üürnik 2 (kahe) kalendrikuu jooksul
üüris sisalduva sisustuse kapitalikomponendi suuruse muutmiseks ja annuiteetmaksegraafiku
asendamiseks üürilepingu muutmise kokkuleppe.
7.2. Üüris sisalduvas sisustuse kapitalikomponent arvutatakse Vabariigi Valitsuse 26.01.2017 määruse
nr 16 „Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimused ja kasutustasu kujunemise alused“ lisa
2 (edaspidi lühendatult määruse lisa 2) punktis 1 toodud valemi alusel, arvestades järgmist:
3/4
7.2.1. sisustuse kapitalikomponendi makse kuude arvuks arvestatakse 57 (viiskümmend seitse) kuud
alates 01.02.2021.
7.2.2. Kapitali tulumäärana arvestatakse üürileandja üldkoosoleku otsusega kinnitatud perioodilist
tulumäära määruse lisa 2 punktis 2 sätestatu alusel, mis kokkuleppe allkirjastamise hetkel on
3,0%.
7.2.3. Sisustuse kapitali algväärtus arvutatakse lähtudes järgmistest üürileandja kuludest:
7.2.3.1 üürileandja poolt sisustuse hankimiseks ja paigaldamiseks tehtavatest tegelikest kuludest;
7.2.3.2 õigusaktidest tulenevatest maksudest ja maksete kohustustest, mittetagastatavatest
maksudest maksukohustuse tekkimise hetkel kogu sisustuse komponendi makseperioodi
jooksul, lõivudest, õigusaktidest tulenevatest muudest kohustustest jm;
7.2.3.3 üürileandja projektijuhtimise kuludest, mille suuruseks on 7% (seitse protsenti) kokkuleppe
punktides 7.2.3.1 ja 7.2.3.2 kirjeldatud kuludest;
7.2.3.4 üürileandja finantseeritavast sisustuse hankimise aegsest omakapitali ja võõrkapitali
intressikulust, mida arvestatakse kasutustasusse liitintressi meetodil punktides 7.2.3.1 ja
7.2.3.2 kirjeldatud kuludest.
7.2.4. Sisustuse kapitali lõppväärtus on 0 (null) eurot.
8. Poolte esindajad ja töörühmade töökorraldus
8.1. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks lepingulistes küsimustes:
8.1.1. üürnik – Heli Teder (GSM 53489333, e-post:
[email protected]);
8.1.2. üürileandja – Maivi Suurmäe (GSM 5887 3438, e-post:
[email protected]).
8.2. Pooled nimetavad oma volitatud esindajateks tehnilistes küsimustes:
8.2.1. üürnik – Heli Teder (GSM 53489333, e-post:
[email protected]);
8.2.2. üürileandja – Kristiina Vasar (GSM 5383 8162, e-post:
[email protected]).
8.3. Punktis 8.2 nimetatud esindajate volituste hulka kuulub muuhulgas:
8.3.1. üüripinna sisustuse hankimisel ja paigaldamisel lahenduste kooskõlastamine või lahenduste
muutmiseks põhjendatud ettepanekute tegemine;
8.3.2. käesoleva kokkuleppe täitmisel teisele poolele vajaliku informatsiooni kogumine ja teisele
poolele esitamine.
8.4. Poolel on õigus muuta kokkuleppe punktis 8.1 nimetatud esindajat, teavitades sellest viivitamatult
teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
Kokkuleppe lisad:
Lisa 1 – Üürileandja poolt hangitava ja paigaldatava sisustuse nimekiri ja eeldatav maksumus
Allkirjastatud digitaalselt Allkirjastatud digitaalselt
Üürileandja Üürnik
4/4
Kirjeldus
fuajee - ooteala, sekretärid
8h ergonoomiline töötool
Dokumendikapp
Hoiukapp
kliendiala
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Diivanilaud
Lillekast
riidenagi
Diivan
Tugitool
Klienditool
TVK - koosolekute saal
Koosolekute lauad ja kokkupandav
seina äärde, ratastel
Koosolekutool
TV seina kinnitus
Puhkenurk
Ümar koosolekulaud
Diivan
Diivanilaud
TV seina kinnitus
Tugitool
Panipaik
riiulid
Riidekärud garderoobi
Teabeosakond
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Akustiline lauasirm laua ette, taga
küljele
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
klienditool
väike koosolekute laud
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
klienditool
väike koosolekute laud
Tugitool
Nõustamine
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
klienditool
TVK juhatajad
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
väike koosolekute laud
klienditool
Nõunik
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
klienditool
Juristid - 2
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Akustiline lauasirm laua ette, taga
küljele
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
klienditool
Uurijad - 3
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Akustiline lauasirm laua ette, taga
küljele
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
Inspektorid - 4
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Akustiline lauasirm laua ette, taga
küljele
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
Inspektorid - 2 +1
Dokumendikapp
Elektriliselt kõrgusreguleeritav laud
Akustiline lauasirm laua ette, taga
küljele
Ratastega sahtliboks
8h ergonoomiline töötool
Voldikkardinad
Mõõdud (s x l x h)
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1220x580xh1270mm
1400x700xh610-1260mm
700x1300x380mm
600x250x650mm
620x1860mm
Laius 54 cm Sügavus 54 cm Kõrgus 80,4 cm Istme kõrgus 42,9 cm
Laius 52,1 cm Sügavus 55,2 cm Kõrgus 80,6 cm Istme kõrgus 42,5 cm
(20.le inimesele)
700x1300x380mm
(hoiukoht: brozüürid, koristaja asjad, arhiivimaterjalid)
kõrgus 1800 mm, laisu 1150 mm, sügavus 550 mm
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
1400x450x40mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
1400x450x40mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
1400x450x40mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
1400x450x40mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
420x800, h-1250mm
1400x700xh610-1260mm
1400x450x40mm
424x575x600mm
üldkõrgus 1050-1230mm, istme kõrgus 430-540mm, istme laius 500mm, istme
sügavus 460mm regul. 50mm, seljatoe kõrgus 640mm, regul. 60mm.
Kandevõime 120kg.
Märkused Arv
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 2,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
3,00 €
Mõõdud 1200x1200x400mm; moodulis 6 eraldi ustega lukustatavat panipaika; komplektis 2,00 €
kaks peavõtit, igal lukul kaks võtit erinevast sarjast; paksused: korpus 19mm, tagasein ja
uksed 16mm; materjal melamiinplaat REPO valge või helehall; metallist jalad on
neljakandilised, viimistlus valge RAL9016 või hõbehall RAL9006. Jalgade põrandale
toetuvates otstes on
reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 1,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
Diivanilaud Zeeta või sellega samaväärne toode. - lauaplaat 1300x700x22mm, vineer 1,00 €
kaetud naturaalse tamme spooniga 22mm/naturaalne tamme spoon kant; - U-jalaraam,
metallist nelikanttoru 40x40, toruseina paksus 2mm, raamjalg pulbervärvitud must
RAL9005 H:740mm, jalgade otstes reguleerimiseks plastkork, lauaplaadi all kaks
metallsarja, metallraam ühendatud poltühendusega, metallraami ja lauaplaadi vahel
10mm distants; Pilt on illustratiivse tähendusega ja toodud näidisena
Lille pedestaal 600 x 250, H- 650 mm, lillepoti kõrgus 150 mm, pulbervärvitud metall - 2,00 €
toon tumeroheline.
põrandanagi FUAJEE materjal metall, viimistluseks pulbervärv valge RAL9016; hea 1,00 €
püsivusega kuni 8-le riideesemele; võimalik kasutada riidepuid. Põrandakaitseks on
plastikust jalaotsikud.
1,00 €
1,00 €
Iste: Hästi puhastatav valge perforeeritud polüpropüleen või lakitud kasevineer. Jalad: 4 6,00 €
metalljalga (valged). Võimalik ka toolile lisada käetoed.
10,00 €
Iste: Hästi puhastatav valge perforeeritud polüpropüleen või lakitud kasevineer. Jalad: 4 12,00 €
metalljalga (valged). Võimalik ka toolile lisada käetoed.
1,00 €
1,00 €
1,00 €
Diivanilaud Zeeta või sellega samaväärne toode. - lauaplaat 1300x700x22mm, vineer 1,00 €
kaetud naturaalse tamme spooniga 22mm/naturaalne tamme spoon kant; - U-jalaraam,
metallist nelikanttoru 40x40, toruseina paksus 2mm, raamjalg pulbervärvitud must
RAL9005 H:740mm, jalgade otstes reguleerimiseks plastkork, lauaplaadi all kaks
metallsarja, metallraam ühendatud poltühendusega, metallraami ja lauaplaadi vahel
10mm distants; Pilt on illustratiivse tähendusega ja toodud näidisena
1,00 €
2,00 €
4,00 €
Metallist riidekäru. Varustatud rataste, mütsi- ja kingariiuli ning riputustoruga. Mõõdud 4
1800x1150x550mm
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 2,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 2,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
"viltpaneel+ kangas; väga heade akustiliste omadustega (C-klass); villakangas Nevotex 1,00 €
Wooly- 70% villa, kulumiskindlus 150 000 Martindale, tulekindlus test EN 1021 1&2,;
kangas ei halvenda sirmi akustilisi omadusi. "
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 2,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 2,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
4,00 €
1,00 €
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 1,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 1,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 1,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 1,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
4,00 €
1,00 €
2,00 €
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 1,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 1,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 1,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 1,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
4,00 €
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 2,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 2,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 2,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 2,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
1,00 €
4,00 €
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 1,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 1,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 1,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 1,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
2,00 €
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 2,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 3,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
"viltpaneel+ kangas; väga heade akustiliste omadustega (C-klass); villakangas Nevotex 1,00 €
Wooly- 70% villa, kulumiskindlus 150 000 Martindale, tulekindlus test EN 1021 1&2,;
kangas ei halvenda sirmi akustilisi omadusi. "
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 2,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 2,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
2,00 €
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 3,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 3,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
"viltpaneel+ kangas; väga heade akustiliste omadustega (C-klass); villakangas Nevotex 2,00 €
Wooly- 70% villa, kulumiskindlus 150 000 Martindale, tulekindlus test EN 1021 1&2,;
kangas ei halvenda sirmi akustilisi omadusi. "
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 3,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 3,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 4,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 4,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
"viltpaneel+ kangas; väga heade akustiliste omadustega (C-klass); villakangas Nevotex 2,00 €
Wooly- 70% villa, kulumiskindlus 150 000 Martindale, tulekindlus test EN 1021 1&2,;
kangas ei halvenda sirmi akustilisi omadusi. "
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 4,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 4,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
Tiibustega kapp SERIE SE2431, korpus ja riiuliplaadid 19mm, tagasein ja uksed 16mm. 2,00 €
Materjal melamiinplaat REPO valge, valge ABS kant 2mm; reguleeritavad riiulikandurid;
lukustatav, komplektis kaks võtit; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; metallist jalad on neljakandilised, viimistlus valge RAL9016. Jalgade
põrandale toetuvates otstes on reguleeritavad otsikud.
sujuvalt kõrguses reguleeritav laua eesservas asuva puldiga; lauaplaadi paksus 22mm; 2,00 €
materjal melamiinplaat REPO valge; servad kaetud plaadiga ühte tooni 2 mm ABS
kandiga; mootor mõlemas jalas,kokkupõrkekaitse; jalaraami viimistlus pulbervärv valge
RAL9016. Mõlemas jalatallas reguleeritavad otsikud; juhtmerosett plastik d80mm;
kaablikorv pulbervärvitud valge.
"viltpaneel+ kangas; väga heade akustiliste omadustega (C-klass); villakangas Nevotex 1,00 €
Wooly- 70% villa, kulumiskindlus 150 000 Martindale, tulekindlus test EN 1021 1&2,;
kangas ei halvenda sirmi akustilisi omadusi. "
kolme sahtliga, alumine sahtel suur, nn käekotisahtel (vt pilt); kesklukustusega, 2,00 €
komplektis kaks võtit; korpus ja esipaneelid melamiinplaadist paksusega 16 mm,
tagaseina melamiinplaadist paksusega 12 mm; materjal REPO valge; servad kaetud
plaadiga ühte tooni 1 mm ABS kandiga; metallist siinid metallist kuullaagritel,isesulguvad
sahtlid kui sahtel on 50 mm lahti; metallist käepidemed on pikkusega 200 mm, viimistlus
pulbervärvitud valge; neli kummiratast, millest kaks on lukustatavad
Polsterdatud selg ja iste tumehalli kangaga Dino D8010, kulumiskindlus 100 000, 2,00 €
Martindale. Istuja kaalule vastavaks reguleeritav kiikemehhanism; istme ja seljatoe,
kaldenurga reguleerimine sünkroonmehhanismi abil, Nimmetoe kõrgus reguleeritav koos
seljatoe kõrguse muutmisega, võimaldab maksimaalse, toetuspinna töötaja seljale igas
istumisasendis, 3D käetoed on pehme polüuretaankattega, reguleeritavad kõrguses,
laiuses ja sügavuses, Metallist jalalaristi läbimõõt 680mm, pulbervärv must.
Isepidurduvad rattad läbimõõduga, 60mm, nii kõvale kui vaipkattega põrandale. Vastab
standarditele EVS-EN 1335-1:2000, EVS EN 1335-2:2009, EVS-EN 1335-3:2009
kangas poolpimendav/UV kiirgust eemaldav - kokku 23 akent
Maksumus ilma reservita
Tellija reserv
Maksumus koos reserviga:
RKAS korraldustasu
Maksumus kokku km-ta
Käibemaks
Maksumus kokku koos km-ga
Eeldatav Eeldatav maksumus
Tarne tähtaeg
maksumus kokku
340,00 € 680,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 339,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
400,00 € 800,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 357,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
200,00 € 200,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
180,00 € 360,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
71,00 € 71,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
700,00 € 700,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
380,00 € 380,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 900,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
320,00 € 3 200,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 1 800,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
200,00 € 200,00 €
1 000,00 € 1 000,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
700,00 € 700,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
200,00 € 200,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
200,00 € 200,00 €
380,00 € 760,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 600,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
235,00 € 940,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 226,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 714,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
180,00 € 180,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 232,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 680,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 600,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
350,00 € 350,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 113,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 357,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 116,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 340,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 600,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
350,00 € 350,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
380,00 € 760,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 113,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 357,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 116,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 340,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 600,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 226,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 714,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 232,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 680,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
350,00 € 350,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 600,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 113,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 357,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 116,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 340,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 300,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 226,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 1 071,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
180,00 € 180,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 232,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 680,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
150,00 € 300,00 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 339,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 1 071,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
180,00 € 360,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 348,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 1 020,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 452,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 1 428,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
180,00 € 360,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 464,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 1 360,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
113,00 € 226,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
357,00 € 714,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
180,00 € 180,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
116,00 € 232,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
340,00 € 680,00 € 2 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
5 375 € 6 kuu jooksul peale parendustööde
teostamise kokkuleppe nr 1 sõlmimist
Maksumus ilma reservita 42 857,14 €
5% 2 142,86 €
Maksumus koos reserviga: 45 000,00 €
7% 3 150,00 €
Maksumus kokku km-ta 48 150,00 €
20% 9 630,00 €
Maksumus kokku koos km-ga 57 780,00 €