dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 12. oktoober 2020
Viit
5.2-7/2570-3
Registreeritud
12. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Konkurentsiamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-7 Ravimite, meditsiiniseadmete ja verepreparaatidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-7/2020
Vastutaja
Katri Eespere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond)

Failid

  • 📎5-42020-115-3 08.10.2020 Väljaminev kiri.asice355 KB
  • 📎E-kiri.pdf66 KB

Sisu (failidest)

Lp Maris Jesse Terviseala asekantsler Sotsiaalministeerium [email protected] [email protected] Meie: 12.10.2020 nr 5-4/2020-115-3 Konkurentsiameti vastused Sotsiaalministeeriumi küsimustele Käesolevas kirjas esitab Konkurentsiamet oma mõtted ja kommentaarid 09.07.2020 Sotsiaalministeeriumi kirja LISA-s toodud ettepanekutele seonduvalt apteegiteenuse sõltumatuse ja ravimituru konkurentsiolukorra parandamisega (I). Samuti vastame 11.09.2020 kirjas esitatud küsimustele (II). I Peale 01.04.2020 jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate lepingute kaudu tihedalt seotud. Samas ei ole kõikvõimalikud seosed võrdsustatavad valitseva mõjuga. Kuigi Ravimiametil on õigus küsida Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja tuvastamist ravimiseaduse alusel, siis tegelikkuses toimub ettevõtjate vaheliste seoste hindamine üksnes konkurentsiseaduse ja konkurentsiõiguse praktika alusel. See aga ei pruugi anda kõikide apteegireformi eesmärkidega kooskõlas olevat tulemust. Konkurentsiametil ei ole võimalik valitseva mõju osas hinnangut andes konkurentsireeglid kõrvale heita ja lähtuda nt ravimiseaduse eesmärkidest ja rahvatervise kaitse alastest argumentidest. Konkurentsiamet ei ole sellistes küsimustes ka pädevaks asutuseks. Konkurentsiamet on Ravimiameti taotlusel hinnanud valitseva mõju küsimust kokku ca 100 apteegi puhul. Neist ühelgi juhul ei ole väljastatud lõplikku seisukohta selle kohta, et proviisor ei oma tegelikku võimu apteegi üle (RavS § 41 lg 3) või apteek on keelatud viisil seotud ravimite hulgimüüjaga (RavS § 42 lg 5). Siiski oleme palunud mitmete hindamiste raames ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, tulenevalt vastuoludest nii ravimiseaduse kui konkurentsiseadusega. Seda on ka tehtud. 1) Olete palunud omapoolsete täiendavate tegevuste kavandamiseks Konkurentsiametilt ülevaadet tehingutest, mis toimusid apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate ning kolmandate osapoolte vahel omandisuhete ümberkujundamise perioodil. Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine Konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 mõju esinemist Konkurentsiamet tuvastanud ei ole. Oma mõtted apteekrite sõltumatuse suurendamisel oleme esitanud allpool. 2) Olete küsinud Konkurentsiameti seisukohta kirjas loetletud mitmete üldapteegi tegevusloa omaja majandus- ja kutsetegevuses tehtavate tehingute täpsustamise kohta. Loetletud tingimused seonduvad valdavalt apteegi pädeva isiku õiguste ja kohustustega, need on apteegiteenuse spetsiifilised ning need kuuluvad ravimiseaduse reguleerimisalasse. Konkurentsiamet ei pea ennast pädevaks hindamaks apteegitegevuse igapäevaste toimingute asjakohasust, seda peaks tegema Ravimiamet, kes hakkab nende nõuete täitmist kontrollima. Siiski märgime, et osad loetletud nõuetest on liialt laialt sõnastatud (nt see, et tehingud peavad olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega), mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti vaidlusi nõuete sisustamise osas. Ravimiseaduse üldised eesmärgid, mis on sätestatud RavS § 1 lg-s 1, on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine. Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega. 3) Soovite teada, kas Konkurentsiamet peab vajalikuks rendi- või üürilepingute sõlmimise regulatsiooni täpsustamist näiteks selliselt, et rendi- või üürilepingu puhul võib lepingu sõlmida üksnes kinnisasja omaniku ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja vahel? Apteekide asutamisel on üheks suurimaks küsimuseks sobivate ruumide leidmine. On üldteada, et vähegi tasuvates asukohtades (nt kaubanduskeskustes või muudes suurema liiklusega asukohtades) on ruumide leidmine väga keeruline, kui mitte võimatu, sest potentsiaalsetes kohtades on vastavad pinnad hulgimüüjate/frantsiisiandjate poolt juba (ette) hõivatud. Sellest tingituna allrendivad nt kaubanduskeskustes tegutsevad frantsiisiapteegid endale ruume frantsiisiandjalt. Konkurentsiamet ei ole allrendi keelamise vastu, kuid enne muudatuse tegemist soovitame Sotsiaalministeeriumil pöörata tähelepanu järgmisele. Kaubanduspindade renditurg on üldiselt hästi toimiv ja konkureeriv ning vabade pindade lauspuudust olla ei tohiks. Konkurentsiametil puudub teadmine, kui laialt levinud on ruumide allrentimine ja sellest tulenev probleemistik apteegiturul tervikuna. Soovitame enne muudatuste tegemist Sotsiaalministeeriumil see välja selgitada. Samuti juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentide võivad väheneda, samuti võivad halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse. Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga. 4) Soovite teada, kas Konkurentsiameti hinnangul on frantsiisilepingutes (või mingites muudes lepingutes) kokkulepped, mis ei võimalda või raskendavad apteegipidajatel seadust täita. Samuti palute konkreetseid ettepanekuid, millised frantsiisi- (või muu koostöövormi) 2 tehingud peaksid olema keelatud. Ettepanekute pinnalt saab ühiselt arutada, kas osutub vajalikuks näiteks seaduse täpsustamine. Konkurentsiamet, olles läbi vaadanud meile esitatud ravimiturul sõlmitud kokkulepped (eelkõige frantsiisikokkulepped), on seisukohal, et need sisaldavad enamasti tavapäraseid majandustegevuses kasutatavaid piiranguid ja tingimusi. Vertikaalsetes kokkulepetes ehk tarnija ja ostja/edasimüüja vahelistes kokkulepetes kasutatakse tarneahela efektiivsuse suurendamiseks tihti teatud piiranguid. Taolised piirangud tekitavad konkurentsiprobleeme ainult siis, kui ühel või mitmel turustustasandil on konkurents liiga väike ehk kui mõnel osapoolel on teatav turuvõim. Selliselt hindab amet kõikides valdkondades sõlmitavaid vertikaalseid kokkuleppeid. Ravimiturul sõlmitud frantsiisikokkulepete osas on amet kontrollinud, kas neist kokkulepetest võib tuleneda valitsev mõju, samuti oleme hinnanud kokkulepetes sisalduvaid konkurentsiõiguslikke piiranguid. Frantsiisilepingu mõiste tuleneb VÕS § 375, mille kohaselt frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja) õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele ja oskusteabele. Lisaks õiguste ja teabe kogumi loovutamisele sisaldavad frantsiisikokkulepped harilikult ka turustatavate toodetega seotud mitmesuguseid vertikaalseid piiranguid. Seega on frantsiisikokkulepete eesmärgiks eelkõige kaubamärgi ja oskusteabe kaitse, toodete/teenuste ühtne kvaliteet ja valik ning selle tagamiseks on lepingutes kasutatud teatud vertikaalseid piiranguid. Frantsiis ei ole iseenesest halb koostöövorm. Samas on frantsiisiketiga liitunud apteekri otsustusvabadus frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse. Seoses valitseva mõjuga selgitame, et konkurentsiõiguses üldlevinud põhimõtte kohaselt ei loeta frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat automaatselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjateks. Seda üksnes tingimusel, kui frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist riski. Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud frantsiisile. Just seda ongi Konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju hindamisel siiani kontrollinud. Konkurentsiamet on analüüsinud ja pidanud aktsepteeritavaks ka ravimiturul sõlmitud kokkuleppeid mittekonkureerimise kohta (ehk frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale seatud ostukohustusi). Rõhutame veelkorda, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on kõikides majandusvaldkondades laialt levinud, need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna vastavalt Euroopa Nõukogu 16.detsember 2002 määruse (EÜ) 1/2003 artikkel 3 punktile 2 ei tohi siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada liikmesriikidevahelist kaubandust, kuid ei piira konkurentsi asutamislepingu artikli 81 lõike 1 (ELTL 101 lõike 1) tähenduses, või vastavad asutamislepingu artikli 81 lõike 3 (ELTL 101 lõige 3) tingimustele või on hõlmatud asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamiseks vastu võetud määrusega. Eelnimetatud vertikaalsete piirangute lubatavus tuleneb just ELTL artikli 3 11 lõike 3 kohaldamiseks vastu võetud määrusest (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/ALL/?uri=CELEX:32010R0330). Valitseva mõju hindamiste raames oleme mitmetel juhtudel pannud tähele, et apteegiteenuse tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks on määratud advokaat või mõni frantsiisiandja töötaja. See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning Konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu. Seetõttu võiks ravimiseadus sätestada nõude, et apteeker peaks olema samaaegselt nii 51% osade omanik kui ka juhatuse liige. Samas tooks selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema ettevõtte juhtimisega. II 5) Olete palunud täpsustada, millise perioodi andmeid Konkurentsiamet ravimite hulgimüüjatelt ja ravimite müügiloa hoidjatelt küsis ning analüüsis kasutas. Kas joonistus välja mustreid analüüsis kirjeldatud ravimi jaemüügis mittekajastunud tagasimaksete või allahindluste määrades erinevate ravimirühmade (käsimüügiravimid, geneerilised retseptiravimid, patendialused retseptiravimid) ja hulgimüüjate lõikes? Konkurentsiamet küsis analüüsi teostamiseks 10-lt tootjalt ja 3-lt hulgimüüjalt välja kehtivad koostöölepingud ja mõne aasta tagused arveldused. Neid andmeid analüüsides ei keskendunud amet tagasimaksete skeemide erinevustele erinevate ravimigruppide lõikes, seega ei oska me selles osas vastust anda. Analüüsis kirjeldatud tagasimaksete tegemine on hulgimüüjate seas levinud. 6) Olete palunud Konkurentsiametil hinnata Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ seotust teiste ravimite hulgimüügiga tegelevate ettevõtetega (sh ka sisseostetavate põhiteenuste kaudu) ning anda hinnang, kas teenuseid ostetakse võrreldavate turuhindadega. Kas on olemas risk, et teenuste sisseostu kaudu seotud ettevõtjate vahel ei esine tegelikku konkurentsiolukorda ning kas seetõttu võib olla oht, et turul on läbi omavahelise tiheda seotuse ja kokkulepete turgu valitsevas seisundis ettevõtjad? Kuivõrd Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ on teatanud, et lõpetab alates 01.11.2020 oma tegevuse, siis ei ole Konkurentsiametil põhjust viidatud ettevõtja tegevust, turuosa ja seoseid teiste turuosalistega enam põhjalikumalt analüüsida. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Märt Ots Peadirektor 4 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 12.10.2020 09:42 Adressaat: info.sm <[email protected]>; Maris Jesse <[email protected]> Teema: Konkurentsiameti vastus SOM küsimustele ravimituru kohta Tere Konkurentsiamet on saatnud Teile dokumendi. Pealkiri: Konkurentsiameti vastus SOM küsimustele ravimituru kohta Registreerimise kuupäev: 08.10.2020 Registreerimise number: 5-4/2020-115-3 NB! Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates kuni , vastavalt . Palun kinnitage kirja kättesaamist ja manuse avanemist. Lugupidamisega Konkurentsiamet 667 2400 Tatari 39 | 10134 Tallinn
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel