Lp Maris Jesse
Terviseala asekantsler
Sotsiaalministeerium
[email protected]
[email protected]
Meie: 12.10.2020 nr 5-4/2020-115-3
Konkurentsiameti vastused Sotsiaalministeeriumi küsimustele
Käesolevas kirjas esitab Konkurentsiamet oma mõtted ja kommentaarid 09.07.2020
Sotsiaalministeeriumi kirja LISA-s toodud ettepanekutele seonduvalt apteegiteenuse
sõltumatuse ja ravimituru konkurentsiolukorra parandamisega (I). Samuti vastame 11.09.2020
kirjas esitatud küsimustele (II).
I
Peale 01.04.2020 jõustunud apteegireformi on apteegid hulgimüüjatega endiselt erinevate
lepingute kaudu tihedalt seotud. Samas ei ole kõikvõimalikud seosed võrdsustatavad valitseva
mõjuga. Kuigi Ravimiametil on õigus küsida Konkurentsiametilt valitseva mõju kaudu seotud
ettevõtja tuvastamist ravimiseaduse alusel, siis tegelikkuses toimub ettevõtjate vaheliste
seoste hindamine üksnes konkurentsiseaduse ja konkurentsiõiguse praktika alusel. See aga ei
pruugi anda kõikide apteegireformi eesmärkidega kooskõlas olevat tulemust.
Konkurentsiametil ei ole võimalik valitseva mõju osas hinnangut andes konkurentsireeglid
kõrvale heita ja lähtuda nt ravimiseaduse eesmärkidest ja rahvatervise kaitse alastest
argumentidest. Konkurentsiamet ei ole sellistes küsimustes ka pädevaks asutuseks.
Konkurentsiamet on Ravimiameti taotlusel hinnanud valitseva mõju küsimust kokku ca 100
apteegi puhul. Neist ühelgi juhul ei ole väljastatud lõplikku seisukohta selle kohta, et proviisor
ei oma tegelikku võimu apteegi üle (RavS § 41 lg 3) või apteek on keelatud viisil seotud
ravimite hulgimüüjaga (RavS § 42 lg 5). Siiski oleme palunud mitmete hindamiste raames
ettevõtjatel muuta sõlmitud lepinguid ja põhikirju, tulenevalt vastuoludest nii ravimiseaduse
kui konkurentsiseadusega. Seda on ka tehtud.
1) Olete palunud omapoolsete täiendavate tegevuste kavandamiseks Konkurentsiametilt
ülevaadet tehingutest, mis toimusid apteegiteenuse osutamise tegevusloa omajate ning
kolmandate osapoolte vahel omandisuhete ümberkujundamise perioodil.
Selgitame, et info kõnealuste tehingute kohta on ärisaladuseks, mille avaldamine
Konkurentsiameti poolt ei ole võimalik. Konkurentsiamet on analüüsinud lepinguid ja
tehingute tingimusi üksnes valitseva mõju kontekstis. Nagu eelnevalt mainitud, siis valitseva
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
mõju esinemist Konkurentsiamet tuvastanud ei ole. Oma mõtted apteekrite sõltumatuse
suurendamisel oleme esitanud allpool.
2) Olete küsinud Konkurentsiameti seisukohta kirjas loetletud mitmete üldapteegi tegevusloa
omaja majandus- ja kutsetegevuses tehtavate tehingute täpsustamise kohta.
Loetletud tingimused seonduvad valdavalt apteegi pädeva isiku õiguste ja kohustustega, need
on apteegiteenuse spetsiifilised ning need kuuluvad ravimiseaduse reguleerimisalasse.
Konkurentsiamet ei pea ennast pädevaks hindamaks apteegitegevuse igapäevaste toimingute
asjakohasust, seda peaks tegema Ravimiamet, kes hakkab nende nõuete täitmist kontrollima.
Siiski märgime, et osad loetletud nõuetest on liialt laialt sõnastatud (nt see, et tehingud peavad
olema kooskõlas ravimiseaduse eesmärkidega), mis omakorda võib kaasa tuua hulganisti
vaidlusi nõuete sisustamise osas. Ravimiseaduse üldised eesmärgid, mis on sätestatud RavS §
1 lg-s 1, on ravimite ohutus, kvaliteet ja efektiivsus ning ravimite sihipärane kasutamine.
Need eesmärgid ei ole üheselt mõistetavalt seotud apteegireformile seatud eesmärkidega.
3) Soovite teada, kas Konkurentsiamet peab vajalikuks rendi- või üürilepingute sõlmimise
regulatsiooni täpsustamist näiteks selliselt, et rendi- või üürilepingu puhul võib lepingu
sõlmida üksnes kinnisasja omaniku ja apteegiteenuse osutamise tegevusloa omaja vahel?
Apteekide asutamisel on üheks suurimaks küsimuseks sobivate ruumide leidmine. On
üldteada, et vähegi tasuvates asukohtades (nt kaubanduskeskustes või muudes suurema
liiklusega asukohtades) on ruumide leidmine väga keeruline, kui mitte võimatu, sest
potentsiaalsetes kohtades on vastavad pinnad hulgimüüjate/frantsiisiandjate poolt juba (ette)
hõivatud. Sellest tingituna allrendivad nt kaubanduskeskustes tegutsevad frantsiisiapteegid
endale ruume frantsiisiandjalt.
Konkurentsiamet ei ole allrendi keelamise vastu, kuid enne muudatuse tegemist soovitame
Sotsiaalministeeriumil pöörata tähelepanu järgmisele.
Kaubanduspindade renditurg on üldiselt hästi toimiv ja konkureeriv ning vabade pindade
lauspuudust olla ei tohiks. Konkurentsiametil puudub teadmine, kui laialt levinud on ruumide
allrentimine ja sellest tulenev probleemistik apteegiturul tervikuna. Soovitame enne
muudatuste tegemist Sotsiaalministeeriumil see välja selgitada.
Samuti juhime tähelepanu, et allrendi keelamisel tuleb arvestada riskiga, et apteekrite
võimalused iseseisvalt tasuvates kohtades ruume rentide võivad väheneda, samuti võivad
halveneda renditingimused, sh hind, mis võib omakorda kajastuda ravimite jm
apteegikaupade hinnatõusus. Seega muudatuse tegelikud mõjud võivad osutuda loodetust
erinevaks. See omakorda seab kahtluse alla piirangu proportsionaalsuse.
Kuigi allrendilepingud võivad soosida põhirentnikku ja apteekril ei pruugi olla tingimuste jms
osas kuigi palju kaasarääkimisõigust, siis ruumide allrentimine ei too kaasa apteegi valitseva
mõju kaudu seotust frantsiisiandjaga/hulgimüüjaga.
4) Soovite teada, kas Konkurentsiameti hinnangul on frantsiisilepingutes (või mingites
muudes lepingutes) kokkulepped, mis ei võimalda või raskendavad apteegipidajatel seadust
täita. Samuti palute konkreetseid ettepanekuid, millised frantsiisi- (või muu koostöövormi)
2
tehingud peaksid olema keelatud. Ettepanekute pinnalt saab ühiselt arutada, kas osutub
vajalikuks näiteks seaduse täpsustamine.
Konkurentsiamet, olles läbi vaadanud meile esitatud ravimiturul sõlmitud kokkulepped
(eelkõige frantsiisikokkulepped), on seisukohal, et need sisaldavad enamasti tavapäraseid
majandustegevuses kasutatavaid piiranguid ja tingimusi. Vertikaalsetes kokkulepetes ehk
tarnija ja ostja/edasimüüja vahelistes kokkulepetes kasutatakse tarneahela efektiivsuse
suurendamiseks tihti teatud piiranguid. Taolised piirangud tekitavad konkurentsiprobleeme
ainult siis, kui ühel või mitmel turustustasandil on konkurents liiga väike ehk kui mõnel
osapoolel on teatav turuvõim. Selliselt hindab amet kõikides valdkondades sõlmitavaid
vertikaalseid kokkuleppeid.
Ravimiturul sõlmitud frantsiisikokkulepete osas on amet kontrollinud, kas neist kokkulepetest
võib tuleneda valitsev mõju, samuti oleme hinnanud kokkulepetes sisalduvaid
konkurentsiõiguslikke piiranguid. Frantsiisilepingu mõiste tuleneb VÕS § 375, mille kohaselt
frantsiisilepinguga kohustub üks isik (frantsiisiandja) andma teisele isikule (frantsiisivõtja)
õiguse kasutada frantsiisivõtja majandus- või kutsetegevuses frantsiisiandjale kuuluvat
õiguste ja teabe kogumit, muu hulgas õigust frantsiisiandja kaubamärgile, ärilisele tähistusele
ja oskusteabele. Lisaks õiguste ja teabe kogumi loovutamisele sisaldavad
frantsiisikokkulepped harilikult ka turustatavate toodetega seotud mitmesuguseid vertikaalseid
piiranguid. Seega on frantsiisikokkulepete eesmärgiks eelkõige kaubamärgi ja oskusteabe
kaitse, toodete/teenuste ühtne kvaliteet ja valik ning selle tagamiseks on lepingutes kasutatud
teatud vertikaalseid piiranguid.
Frantsiis ei ole iseenesest halb koostöövorm. Samas on frantsiisiketiga liitunud apteekri
otsustusvabadus frantsiisiandja huvide kaitseks piiratud ning frantsiisiandjal on võimalus
teatud määral sekkuda frantsiisivõtja tegevusse. Seoses valitseva mõjuga selgitame, et
konkurentsiõiguses üldlevinud põhimõtte kohaselt ei loeta frantsiisiandjat ja frantsiisivõtjat
automaatselt valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjateks. Seda üksnes tingimusel, kui
frantsiisivõtja on oma strateegiliste otsuste vastuvõtmisel iseseisev ja kannab ise oma ärilist
riski. Seega on oluline, et lepingus kokkulepitud tingimused oleksid iseloomulikud
frantsiisile. Just seda ongi Konkurentsiamet frantsiisilepingute puhul valitseva mõju
hindamisel siiani kontrollinud.
Konkurentsiamet on analüüsinud ja pidanud aktsepteeritavaks ka ravimiturul sõlmitud
kokkuleppeid mittekonkureerimise kohta (ehk frantsiisiandja poolt frantsiisivõtjale seatud
ostukohustusi). Rõhutame veelkorda, et vertikaalsete konkurentsipiirangute kasutamine on
kõikides majandusvaldkondades laialt levinud, need ei too kaasa valitsevat mõju ja need on
keelatud ainult teatud turuvõimu olemasolul. Selline konkurentsiõiguslik regulatsioon kehtib
kogu Euroopas, mistõttu on taoliste piirangute keelamine riigisiseselt problemaatiline, kuna
vastavalt Euroopa Nõukogu 16.detsember 2002 määruse (EÜ) 1/2003 artikkel 3 punktile 2 ei
tohi siseriikliku konkurentsiõiguse kohaldamine põhjustada selliste kokkulepete ja ettevõtjate
ühenduste otsuste või niisuguse kooskõlastatud tegevuse keelamist, mis võivad mõjutada
liikmesriikidevahelist kaubandust, kuid ei piira konkurentsi asutamislepingu artikli 81 lõike 1
(ELTL 101 lõike 1) tähenduses, või vastavad asutamislepingu artikli 81 lõike 3 (ELTL 101
lõige 3) tingimustele või on hõlmatud asutamislepingu artikli 81 lõike 3 kohaldamiseks vastu
võetud määrusega. Eelnimetatud vertikaalsete piirangute lubatavus tuleneb just ELTL artikli
3
11 lõike 3 kohaldamiseks vastu võetud määrusest (https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/EN/ALL/?uri=CELEX:32010R0330).
Valitseva mõju hindamiste raames oleme mitmetel juhtudel pannud tähele, et apteegiteenuse
tegevusluba omava ettevõtte juhatuse liikmeks on määratud advokaat või mõni frantsiisiandja
töötaja. See ei too jällegi kaasa valitsevat mõju konkurentsiseaduse tähenduses ning
Konkurentsiametil puuduvad hoovad selle keelustamiseks, samas apteegireformi
eesmärkidega läheb see ilmselt vastuollu. Seetõttu võiks ravimiseadus sätestada nõude, et
apteeker peaks olema samaaegselt nii 51% osade omanik kui ka juhatuse liige. Samas tooks
selline nõue kaasa selle, et apteeker peab kohustuslikus korras oma erialatöö arvelt tegelema
ettevõtte juhtimisega.
II
5) Olete palunud täpsustada, millise perioodi andmeid Konkurentsiamet ravimite
hulgimüüjatelt ja ravimite müügiloa hoidjatelt küsis ning analüüsis kasutas. Kas joonistus
välja mustreid analüüsis kirjeldatud ravimi jaemüügis mittekajastunud tagasimaksete või
allahindluste määrades erinevate ravimirühmade (käsimüügiravimid, geneerilised
retseptiravimid, patendialused retseptiravimid) ja hulgimüüjate lõikes?
Konkurentsiamet küsis analüüsi teostamiseks 10-lt tootjalt ja 3-lt hulgimüüjalt välja kehtivad
koostöölepingud ja mõne aasta tagused arveldused. Neid andmeid analüüsides ei keskendunud
amet tagasimaksete skeemide erinevustele erinevate ravimigruppide lõikes, seega ei oska me
selles osas vastust anda. Analüüsis kirjeldatud tagasimaksete tegemine on hulgimüüjate seas
levinud.
6) Olete palunud Konkurentsiametil hinnata Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ seotust teiste
ravimite hulgimüügiga tegelevate ettevõtetega (sh ka sisseostetavate põhiteenuste kaudu) ning
anda hinnang, kas teenuseid ostetakse võrreldavate turuhindadega. Kas on olemas risk, et
teenuste sisseostu kaudu seotud ettevõtjate vahel ei esine tegelikku konkurentsiolukorda ning
kas seetõttu võib olla oht, et turul on läbi omavahelise tiheda seotuse ja kokkulepete turgu
valitsevas seisundis ettevõtjad?
Kuivõrd Apteekide Koostöö Hulgimüük OÜ on teatanud, et lõpetab alates 01.11.2020 oma
tegevuse, siis ei ole Konkurentsiametil põhjust viidatud ettevõtja tegevust, turuosa ja seoseid
teiste turuosalistega enam põhjalikumalt analüüsida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
4
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 12.10.2020 09:42
Adressaat: info.sm <
[email protected]>; Maris Jesse <
[email protected]>
Teema: Konkurentsiameti vastus SOM küsimustele ravimituru kohta
Tere Konkurentsiamet on saatnud Teile dokumendi. Pealkiri:
Konkurentsiameti vastus SOM küsimustele ravimituru kohta Registreerimise
kuupäev: 08.10.2020 Registreerimise number: 5-4/2020-115-3 NB!
Dokumendile on kehtestatud juurdepääsupiirang alates kuni , vastavalt .
Palun kinnitage kirja kättesaamist ja manuse avanemist. Lugupidamisega
Konkurentsiamet 667 2400 Tatari 39 | 10134 Tallinn