Pöördumine

Saatja: Kristiina Luht <[email protected]> Saadetud: 12.10.2020 07:50 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: OAS eelnõu väljatöötamiskavatsus - Tere Palun see kiri registreerida ja mulle täitmiseks panna. Tänna Kristiina From: Pille Tsopp-Pagan <[email protected]> Sent: Sunday, October 11, 2020 5:36 PMTo: Kristiina Luht <[email protected]>Cc: Margo Orupõld <[email protected]>Subject: OAS eelnõu väljatöötamiskavatsus - Tere, Saadame meie MTÜ-de arvamuse OAS VTK kohta. Tean, et arvamus on hiline ja loodan, et see on siiski võimalik arvesse võtta. Erinevatel põhjustel polnud seda võimalik varem saata. Kui on küsimusi, vastame meeleldi, Kena päeva soovides, Pille Tsopp-Pagan MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus Tegevjuht Euroopa naised vägivalla vastu võrgustik Asepresident Sotsiaalministeerium Ohvriabi seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud Tanel Kiik Peame oluliseks, et ohvriabiseaduse (OAS) väljatöötamiskavatsus (VTK) on algatatud. Senine seadus ei kata riigis toimuvaid ohvrite abistamise vajadusi ning ei kajasta viimastel aastatel abistamises toimunud häid arenguid. Oleme aastate jooksul naiste tugikeskuste töös xxx ja testinud erinevaid viise naiste ja laste abistamiseks ning vastavalt abisaajate tagasisidele oma tegevusi ka täiendanud. Eesti poolt 2017.aastal ratifitseeritud Istanbuli Konventsioon on olnud heaks mehhanismiks vägivallaohvritest naiste ja laste abistamise töö koordineerimise arendamisel ja korraldamisel. Spetsialiseeritud tugikeskuste töö korraldamine Tugikeskuste töö on valdavas osas riikide poolt lahendatud riigi ja kodanikuühiskonna koostöös. Istanbuli konventsiooni artikkel 9 selgitab: ”Konventsiooniosalised tunnustavad, julgustavad ja toetavad kõikidel tasanditel naistevastase vägivallaga võitlevate asjaomaste vabaühenduste ja kodanikuühiskonna tööd ning seavad nende organisatsioonidega sisse tõhusa koostöö̈.” Leiame, et senine töökorraldus, kus ohvreid abistavad MTÜ-d, peab jätkuma, kuivõrd selline töökorraldus on tänaseks Eesti ühiskonnas toiminud edukalt juba üle 15 aasta. Erinevalt riiklikult pakutavast teenusest on MTÜ-de võimalus olla oma töös paindlikum, kiirem ja võimalusterohkem. Samuti on ühes kompaktses väikeorganisatsioonis pakutav teenus ohvri jaoks efektiivseim nii ajaliselt, rahaliselt kui emotsionaalselt. Naiste tugikeskused on oma senise pikaajalise tööga näidanud, et suudetakse lahendada korraga hulka abivajaja keerulisi vajadusi. Naiste tugikeskuse töö peamine alustala on usalduse pakkumine ohvrile. Koos ohvriga leitakse lahendusi erinevaid ametiasutusi kaasates, neisse tugiisikuna kaasa minnes. Oleme kogenud olukordi, kus ohver koos ohvriabitöötajaga kasutavad kohtumisteks naiste tugikeskuse ruume, sest ohver ei tunne olemasolevates riigi poolt ettenähtud kabinettides ja ametiruumides end turvaliselt. Kindlasti tuleb arvestada ka seda, et riigile on täna vähem ressursimahukam teenus sisse osta, kui seda täies mahus ise osutama hakata. MTÜ-del on võimalus algatada ohvrite kaitseks erinevaid innovatiivseid projekte, osaleda ühiskonnas toimuvatel aruteludel, olla oma tegevusega kohalikus kogukonnas vägivallaohvrite teema kajastamisel olemas ka siis, kui riigi organisatsiooni esindaja seda teha ei saa või ametijuhendist lähtuvalt pole see võimalik. Teenuse kvaliteedi tagab Sotsiaalkindlustusameti Ohvriabi kui teenust koordineeriva riikliku organisatsiooni poolt korraldatav teenuse arendus ja järelevalve. Teeme ettepaneku jätkata teenuse korraldust viisil, et MTÜ-de kogemuste ja riiklikult reguleeritud väljaõppega spetsialistid osutavad teenust riigile jätkuvalt riigihanke korras. Haridusnõue esmase reageerimise spetsialistidele Tugikeskuste pikaajaline töö vägivallaohvritega kokku puutuvate institutsioonidega ei kinnita kirjeldatud väidet, nagu tugikeskuse töötajatega suhtlevad kohtunikud või ametnikud ei hinda keskuse spetsialistide ekspertsust erialase hariduse puudumise tõttu. Meie kogemus näitab, vägivallale spetsialiseerunud juriste ebapädevateks ekspertideks. Neilt kohtusaalis arvamust ei küsita või nende arvamust kohtunike poolt ei arvestata. Seega haridusnõue ise ei muuda süsteemi poolset suhtumist tugikeskuste töötajatesse. Toetame kohustuslikku spetsialiseeruvate koolituste läbimist, mis on teenusekirjelduses kirjeldatud. Tööle kandideerijate isikuomadused on selle töö puhul kõige olulisemad. Kohustuslik perioodiline juhtumite analüüs ja tugikeskuste pisteline auditeerimine peaks olema tugikeskuste spetsialistide töö kvaliteeti tagav osa riiklikust tööprotsessist. Psühholoogilise abi kättesaadavus Oleme tugikeskuste klientide vaimse toetamisega tegelemise aja jooksul näinud väga erinevaid viise, mis naiste ja laste taastumisele kaasa aitavad. Vaimse tervise taastumisele ei aita kaasa ainult Eestis kutseregistrisse kantud psühholoogid vaid ka erinevate psühhoteraapia meetodite spetsialistid - näiteks gestalt- või loovterapeudid, neurolingvistilise programmeerimise terapeudid. OAS-s peaks olema kirjeldatud võimalus taastumiseks kasutatavat raha naise poolt kasutada tema enda poolt valitud ehk talle sobivaima vaimse tervise spetsialistide juures. Praegu toimuvad suunamised väga kitsa ringi spetsialistide juurde ning see on probleem. Probleem nii logistiliselt - naised ei saa SKA lepinguliste partnerite juurde minna, kui ka vaimse tervise poolelt - spetsialistid oma töömeetoditega ei aita naise tervise paranemisele kuidagi kaasa ja probleem jääb lahendamata. Sageli jääb seetõttu raha kasutamata ja lisaks ei tule naiste vaimse tervise abi tegelik vajaduse suurus puudulike aruannete tõttu välja. Lugupidamisega, Margo Orupõld Pärnu Naiste Tugikeskus MTÜ Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/ Pille Tsopp-Pagan MTÜ Naiste Tugi- ja Teabekeskus Juhatuse liige /allkirjastatud digitaalselt/