Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2020
Sisu (failidest)
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
MEMO
Teema: Uue ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma
„Ravimite kvaliteet, efektiivsus ohutus“ koosolek
Kuupäev: 09.09.2020
Algus: kell 11.00
Lõpp: kell 14.30
Memo koostaja: Tiina Titma
Koosolekut juhatas: Margit Plakso (Ravimiamet (RA), müügilubade osakonna juhataja)
Osalesid: Janek Kapper (EPIK), Kätlin Luik (RTL), Riho Tapfer (RTL), Ülle Helena Meren
(EHAS), Kaidi Sarv (EAL), Lembi Aug (EAL), Argo Aug (EHK), Arvi Raie (MKM), Anneli Simmul
(Patendiamet), Kairi Värv (HTM), Triin Suvi (RA), Katrin Kiisk (RA), Timo Danilov (EPAL), Teet
Torgo (ERHL), Reet Norden (ERHL), Elina Kull (ERHL), Helvi Tarien (TAI), Marco Uuetalu
(Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS), Anu Planken (AS Icosagen), Piret Aasmäe (MEM),
Eda Lopato (SoM), Tiina Titma (SoM), Madis Tõns (SoM).
Päevakord
• Avasõnad ja sissejuhatav ettekanne. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja
Eda Lopato
• Töörühma korralduslikud küsimused ja sisulise arutelu juhtimine. Ravimiameti
müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso
• Töö rühmades
• Lõunapaus 12.30 – 13.00
• Töö rühmades
• Arutelud ja ravimipoliitika dokumendi koostamise tegevuste formuleerimine
Ettekanded
E. Lopato sissejuhatav ettekanne uue ravimipoliitika ja tegevuskava koostamise eesmärkidest
ja protsessi ajakavast.
Ravimivaldkonna osapoolte poolt kokkulepitud ühtne ravimipoliitika Eestis puudub. 2013.
aastal avaldas Sotsiaalministeerium erinevate osapooltega koostöös valminud dokumendi
„Ravimipoliitika alused“, mille ajakohastamiseks jätkusid arutelud 2015–2016, kuid uut
kooskõlastatud versiooni dokumendist ei koostatud. Me ei planeeri 2013. aasta dokumendi
ajakohastamist, vaid tegemist on uue ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamise
protsessiga, kuhu on kaasatud ravimivaldkonna eksperdid.
1
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Esimene ravimivaldkonna osapoole kohtumine uue ravimipoliitika kavandamiseks toimus
sotsiaalministri osalusel juba 17.06.2020, videoümarlauana. Septembris ja oktoobris toimuvad
temaatilised ravimipoliitika töögrupid.
Rahvusvahelised teekaardid ravimipoliitikas.
- Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koostas 2019. aastal ravimite kättesaadavuse
teekaardi (2019-2023);
- Euroopa Komisjon esitas 3. juunil Euroopa Liidu uue ravimistrateegia väljatöötamise
teekaardi „Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele“, mis on kavas välja
töötada ja esitada 2020. aasta lõpuks.
Kavandatava EL ravimistrateegia peamisteks eesmärkideks on ravimite kättesaadavuse
parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse
tagamine, innovatsiooni soodustamine, EL mõjukuse suurendamine globaalsel tasandil ja EL
tootjate konkurentsivõime.
Lisaks lähtume ka ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030, mille üks oluline
eesmärk on tagada ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga
ravimitele ja vaktsiinidele. Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine.
Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena
elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist.
„Eesti 2035“ strateegia toetab ühiskondlikke muutusi arvestades sotsiaalkaitse korraldamise
uuendamist, et läbi piisava ravikindlustuskaitse ja tervishoiu rahastamise kestlikkuse tagada
ravimite kättesaadavus.
Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid
järgmisteks aastateks.
Taust – õigusaktide muudatused.
• Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE on
hetkel Riigikogu menetluses, toimub ettevalmistus 2. lugemiseks.
Samuti on sotsiaalministeeriumis lähiajal ettevalmistamisel eelnõud, mis on seotud EL
otsekohalduvate määruste rakendamisega:
• ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse EN, mis
tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu
möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku
toimivuse, eeldatavasti 2021;
• veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 rakendamise ettevalmistused,
mis jõustuvad 2022.
2
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite
järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud
eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist.
Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust
ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist.
Märksõnad, mis saadeti osalejatele eelnevalt koos kutsega.
Ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus.
• ravimiarendus, tootmine, ravimi müügiload;
• kliinilised uuringud;
• müügiloajärgsete ohutusandmete kogumine;
• ravimite koos- ja kõrvaltoimed;
• ravimialaste eksperthinnangute andmine;
• ravimiteabe kiire kättesaadavaks tegemine;
• digitehnoloogia arendamine terviseandmete paremaks kasutamiseks (päriselu
andmete kogumiseks ja analüüsiks); ravimistatistika;
• ravimite käitlemise järelevalve ning ravimi kvaliteedi hindamine;
• ravimitealane rahvusvaheline koostöö, jpm.
Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab.
• innovatsioon ja läbipaistvus;
• ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning
baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine;
• võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine;
• Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik
koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem
ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm.
Töögruppide eesmärk. Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt erinevaid alateemasid
ning püütakse leida prioriteetsed, mille kohta koostatakse konkreetsem tegevuskava koos
ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas
vaates kuni 2030.
Ravimipoliitika ja tegevuskava valmimine on planeeritud jaanuaris 2021.
M. Plakso sissejuhatus töögruppide sisuliseks aruteluks.
Ravimite kvaliteet, efektiivsus ja ohutus kui märksõnad on väga hästi reguleeritud, nõuded ja
protseduurid on paigas ning probleeme ei tohiks olla. Kaupade vaba liikumine on EL tasandil
3
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
tagatud põhiõigusena ja samuti ravimite turustamiseelne kontroll inimeste tervise kaitseks.
Ravimiameti arengustrateegia keskendub uudsetele tehnoloogiatele, digijärelevalvele,
sisukamale töökorraldusele ja raviminfo olulisusele ja teadlikkusele sellest.
Prioriteetsete teemade väljaselgitamiseks kaalukuse järjekorras moodustati neli töörühma.
Töörühmade arutelude kokkuvõte
1. Esimese asetusega prioriteetsed teemad
• Keskkonnareostuse vähenemisega arvestamine ravimi väljakirjutamisel. Reovee
täiendav puhastamine haiglate ja hooldekodude juures. Ravimite käitlemise teemalised
keskkonnauuringud (perspektiiviga 2030).
• Digilahendused. Raviminfo (tõhusus, ohutus) laiapõhjaline jagamine, ka patsiendile.
Kõrvaltoimete teatiste linkimine SPCga ja TISis haiguslooga.
• Veterinaarravimite digiretsept; haiglapatsientide digiretsept; digiloo ja digiretsepti
ühildamine; TIS operatiivsus vs epikriis; patsiendipõhine e-ravimileht; üleriigiline e-
haigusleht.
• Andmekvaliteedi tagamine; olemasolevate ja kavandatavate IT-süsteemide
sisukaardistus; valdkonnaülesed seosed ja valdkonna kompetentsi tagamine;
andmebaaside suhtlus ja infovahetus, andmebaaside liidestus (vajalik ja mitte liiga
kallis); rollijaotus juurdepääsul; andmekaitse.
• Arendus, statistika; innovatsioon, sh rahvusvaheline dimensioon; kvaliteedi ja
ohutusealase teabe kättesaadavus; ärisaladus; bürokraatia vähendamine aruandluses
ja menetluses.
• Kolmandate riikide müügiloata ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamine nii humaan- kui
ka veterinaarravimite korral ja lisaks ka haiglaravimite osas (haiglates on müügiloata
ravimeid enim kasutusel); sellised ravimid on kasutusel eelkõige müügiloaga ravimi
tarneraskuse korral.
• IT otsustustoed (praegu on neid 7), neid võiks olla 1 nii väikses riigis; infovahetus,
terviseandmete kasutamine (aina enam antakse kiirendatud korras müügilubasid);
päriselu andmed; andmete kvaliteedistandard, ravimi soodustused.
• Terviseandmed ei liigu ja ei ole kättesaadavad. Kõik tervishoiuteenuse pakkujad ei
edasta andmeid TISi ja andmete ristkasutus ei ole võimalik. Andmed peaksid olema
TISis koheselt kättesaadavad. Preparaatide nimed TISis nähtavaks (patsient ostab
sama toimeainega erinevad preparaadid, pakendid erinevad, tarbib samaaegselt).
4
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
2. Teise asetusega prioriteetsed teemad
• IT andmestandardid, ka päriseluandmete kvaliteedistandardid. TIS andmete
ühildamine rahvusvaheliste standarditega, et võimaldada registriuuringute (sh
epidemioloogiliste) teostatavust. Ravimitesse puutuva statistika kättesaadavus.
• Päriseluandmete kättesaadavus ja kasutamine.
• Rahvusvaheline dimensioon. Varane kaasamine rahvusvahelistesse ja EL
otsustusprotsessidesse; standardite ühildamine; teaduskoostöö.
• Telefoni teel ravimise piiramine, sest retseptide pikendamisel mittekvalifitseeritud
tööjõu poolt tekib palju vigu.
• Müügiloata ravimite kasutamise hindamine, koostöö hulgimüüjatega.
• Digilahendused. Veterinaarravimite digiretsept; haiglapatsientide digiretsept; digiloo ja
digiretsepti ühildamine; TIS operatiivsus vs epikriis; patsiendipõhine e-ravileht.
• Kvalifitseeritud tööjõud. Õppekavade ülevaatamine; praktikavõimaluste laiendamine;
erialade propageerimine; kliinilise proviisori kutse; apteekri koostöö arstiga.
• Haiglaapteekide jätkusuutlikkus: igas haiglas (ka väikehaiglad) peab olema
haiglaapteek ja haiglaapteeker (kvalifitseeritud tööjõud), kes nõustab (proviisor on
nõustajana kompetentne ja ei ole vajalik kliinilise proviisori väljaõpe) ravi ja ravimite
kasutamist. Ei tohiks kaotada ära väikeste haiglate haiglaapteeke nii nagu vahepeal on
pakutud. Haiglaapteekidesse ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu.
• Antimikroobne resistentsus (AMR).
• Veterinaarravimite kättesaadavus, sh jaemüügis apteekides.
3. Kolmanda asetusega prioriteetsed teemad
• Patsientide infolehtede keerukus, liiga infomürarikkad; ka andmebaaside infomüra;
• Ravimite kõrvaltoimete teatamine liiga keerukas; tagasisidestus vajalik nii arstidele,
veterinaararstidele kui ka patsientidele.
• IT lahendus uute ravimite kättesaadavuse kohta arstidele. Ravimiinfo jagamine arstile
– nn järelkoolitus; ravimite koos- ja kõrvaltoimed; ravimi tõhususe akadeemilised ja
teadusuuringud; tugistruktuur – arstid, tööstus; uudsed tehnoloogiad, nende hindamine
ja kasutamine.
• AMR. Andmebaas, diagnostiline testimine; laiatoimeliste antibiootikumide kasutamise
vähendamine.
• Ravimite koos- ja kõrvaltoimed.
• Kliiniliste uuringute tugi. Teave patsiendi osalemisest kliinilises uuringus peab olema
nähtav kõigile arstidele. Kliiniliste uuringute register reaalajas Ravimiameti
koduleheküljele ja mitte Exceli formaadis tabel; register peaks sisaldama ka osalevate
5
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
tervisekeskuste andmeid. Patsientidele platvorm soovi avaldamiseks osalemiseks
kliinilises uuringus. Vajalik portaal, kus patsient saab ise oma huvi kliiniliste uuringute
vastu registreerida.
• Ekstemporaalsete ja seeriaviisiliste ravimite valmistamise hinna kaasajastamine ja
lähteainete kättesaadavuse parandamine; uudsete ravimvormide valmistamine.
• Ravimite tarneraskused.
• Andmekaitse, isikuandmete kaitse.
Töörühmade arutelude kokkuvõttel eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud
tegevused.
1. Digilahendused.
• Andmekvaliteedi tagamine; olemasolevate ja kavandatavate IT-süsteemide
sisukaardistus; andmete sisestamise standardid.
• Valdkonnaülesed seosed ja valdkonna kompetentsi (IT spetsialistid) tagamine;
andmebaaside suhtlus ja infovahetus; andmebaaside liidestus (vajalik ja mitte
liiga kallis); rollijaotus juurdepääsul; andmekaitse.
• Rollijaotused: kes mida teeb ja kellelt mida oodatakse.
• Kõik tegevus oluline ka veterinaarravimite puhul.
• Andmekaitse ja õigusloome.
• Eraalgatuse kaasamine.
• Kasutajakeskne vaade.
• Veterinaarravimite digiretsept, haiglapatsientide digiretsept, digiloo ja
digiretsepti ühildamine; patsiendipõhine operatiivne e-ravileht ja e-haigusleht.
• Lihtne tagasisidestatav järelevalvemehhanism.
Vastutajad: TEHIK, AKI, riik.
2. Antimikroobne resistentsus (AMR).
• Andmebaasid AB kasutamise kohta; loomadel liigiti.
• Järelevalve kasutamise kohta.
• Diagnostiline testimine. Rahastus, sh kiirtestide osas (labori söötmetel
läbiviidavad kasvutestid on liialt aeganõudvad – vähemalt 48 tundi kuni nädal
ja patsient ei saa sageli raviga nii kaua oodata).
• Puudutatud isikute teadlikkuse tõstmine; nn üle-välja ravijuhised; alaravi
vältimine (arstide teadlikkus järgida väljakirjutamisel SPC märgitud DDD); kitsa
toimega antibiootikumide eelistamine; riiklik AMR tegevuskava (veterinaarias
olemas juba).
6
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Veterinaarravimite digiretsept, ka ravisöötadele.
• Sobiva suurusega ravimi pakendite ja sobivate annuste kättesaadavus.
• Keskkonnaseire.
Vastutajad: erasektor, riik, erialaseltsid.
3. Müügiloata ravimid
• Müügiloata ravimite kasutamise vähendamine.
• EL õiguse järgi müügiloa andmise lihtsustamine ravimitele, millel on teises
liikmesriigis müügiluba olemas; bürokraatia vähendamine.
• EHK hüvitamisotsus kiiremalt ja lihtsamalt.
• Kolmandate riikide odavamate ravimite turule pääsu piiramine.
• Müügiloata ravimite adekvaatne hindamine, aegkriitilisus vs kvaliteet; kliiniline
audit.
Vastutajad: erialaseltsid, haiglad, hulgimüüjad.
4. Tööjõud
• Tööjõu vajaduste analüüs; olemasoleva ressursi analüüs, sh tööjõu.
• Kvalifitseeritud tööjõu tagamine.
• Uute tehnoloogiatega (IT, koeteraapia ravimid, vaktsiinid) seotud kvalifitseeritud
tööjõu koolitamine.
• Õppe tellimuse ja rahastuse tagamine; õppekavade kaasajastamine, sh erinevate
kvalifikatsioonide jaoks.
• Valdkonna populariseerimine, sh kliinilise proviisori kutse.
• Arstide ja proviisori koostöö suurendamine juba ülikoolis.
Vastutajad: erialaseltsid, kutsekoda, HTM.
5. Uuringud.
• Teadusalane nõustamine RA poolt.
• Kliiniliste uuringute keskus.
• Kliiniliste uuringute tugi. Infovahetus, sh patsientidele; avalik register.
• Osapoolte teadlikkus kliinilistes uuringutes osalemisest ja võimalustest (arst ja
patsient, uuringu läbiviija).
• Andmekaitse.
Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Ravimiamet.
6. Rahvusvaheline dimensioon.
• Varajane kaasamine rahvusvahelistesse otsustusprotsessidesse.
• Teaduskoostöö.
7
Ravimipoliitika dokument
Ravimiosakond
Sotsiaalministeerium
• Andmestandardid.
• Riigisisene rahvusvahelise suhtluse portaal, kus jagatakse teavet töögruppide
toimumise kohta.
Vastutajad: Ravimiamet, ministeeriumid.
Otsused
• Koosoleku kokkuvõtte saadab M. Plakso mõne nädala jooksul töögrupis osalejatele
kommenteerimiseks.
• Sotsiaalministeerium (T. Titma) koostab koosoleku memo ja edastab osalejatele kuu
jooksul.
• Pärast kõikide ravimipoliitika töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika
dokumendi kavandi valmimist võetakse osalejatega täiendava sisendi saamiseks
uuesti ühendust.
8