dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

9.09.20 ravimipoliitika töögrupi memo

Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2020
Viit
5.1-3/2943-1
Registreeritud
9. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Ravimiamet, Ravimitootjate Liit, ERHL, Eesti Proviisorite Koda, Eesti Apteekrite Liit, EPAL, Maaeluministeerium, Tervise Arengu Instituut
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
5.1 Tervisekaitse, haiguste ennetamise ja tervise edendamise korraldamine
Sari
5.1-3 Tervise edendamise ja haiguste ennetamise kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.1-3/2020
Vastutaja
Tiina Titma (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Ravimiosakond)

Failid

  • 📎Memo_Ravimipoliitika töögrupp 9.09.20.pdf151 KB

Sisu (failidest)

Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium MEMO Teema: Uue ravimipoliitika dokumendi ja tegevuskava väljatöötamise töörühma „Ravimite kvaliteet, efektiivsus ohutus“ koosolek Kuupäev: 09.09.2020 Algus: kell 11.00 Lõpp: kell 14.30 Memo koostaja: Tiina Titma Koosolekut juhatas: Margit Plakso (Ravimiamet (RA), müügilubade osakonna juhataja) Osalesid: Janek Kapper (EPIK), Kätlin Luik (RTL), Riho Tapfer (RTL), Ülle Helena Meren (EHAS), Kaidi Sarv (EAL), Lembi Aug (EAL), Argo Aug (EHK), Arvi Raie (MKM), Anneli Simmul (Patendiamet), Kairi Värv (HTM), Triin Suvi (RA), Katrin Kiisk (RA), Timo Danilov (EPAL), Teet Torgo (ERHL), Reet Norden (ERHL), Elina Kull (ERHL), Helvi Tarien (TAI), Marco Uuetalu (Interchemie Werken De Adelaar Eesti AS), Anu Planken (AS Icosagen), Piret Aasmäe (MEM), Eda Lopato (SoM), Tiina Titma (SoM), Madis Tõns (SoM). Päevakord • Avasõnad ja sissejuhatav ettekanne. Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna juhataja Eda Lopato • Töörühma korralduslikud küsimused ja sisulise arutelu juhtimine. Ravimiameti müügilubade osakonna juhataja Margit Plakso • Töö rühmades • Lõunapaus 12.30 – 13.00 • Töö rühmades • Arutelud ja ravimipoliitika dokumendi koostamise tegevuste formuleerimine Ettekanded E. Lopato sissejuhatav ettekanne uue ravimipoliitika ja tegevuskava koostamise eesmärkidest ja protsessi ajakavast. Ravimivaldkonna osapoolte poolt kokkulepitud ühtne ravimipoliitika Eestis puudub. 2013. aastal avaldas Sotsiaalministeerium erinevate osapooltega koostöös valminud dokumendi „Ravimipoliitika alused“, mille ajakohastamiseks jätkusid arutelud 2015–2016, kuid uut kooskõlastatud versiooni dokumendist ei koostatud. Me ei planeeri 2013. aasta dokumendi ajakohastamist, vaid tegemist on uue ravimipoliitika ja selle tegevuskava väljatöötamise protsessiga, kuhu on kaasatud ravimivaldkonna eksperdid. 1 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Esimene ravimivaldkonna osapoole kohtumine uue ravimipoliitika kavandamiseks toimus sotsiaalministri osalusel juba 17.06.2020, videoümarlauana. Septembris ja oktoobris toimuvad temaatilised ravimipoliitika töögrupid. Rahvusvahelised teekaardid ravimipoliitikas. - Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) koostas 2019. aastal ravimite kättesaadavuse teekaardi (2019-2023); - Euroopa Komisjon esitas 3. juunil Euroopa Liidu uue ravimistrateegia väljatöötamise teekaardi „Patsientide õigeaegne juurdepääs taskukohastele ravimitele“, mis on kavas välja töötada ja esitada 2020. aasta lõpuks. Kavandatava EL ravimistrateegia peamisteks eesmärkideks on ravimite kättesaadavuse parandamine, ravimite taskukohasuse ja tervisesüsteemide finantsilise jätkusuutlikkuse tagamine, innovatsiooni soodustamine, EL mõjukuse suurendamine globaalsel tasandil ja EL tootjate konkurentsivõime. Lisaks lähtume ka ÜRO säästva arengu tegevuskavast aastaks 2030, mille üks oluline eesmärk on tagada ligipääs ohututele, efektiivsetele, kvaliteetsetele ja taskukohase hinnaga ravimitele ja vaktsiinidele. Samaväärselt oluline on ravimite ratsionaalne kasutamine. Rahvastiku Tervise Arengukava (RTA) 2020-2030 üldine suund on toetada nii inimeste tervena elatud eluaastate kui ka eluea pikenemist. „Eesti 2035“ strateegia toetab ühiskondlikke muutusi arvestades sotsiaalkaitse korraldamise uuendamist, et läbi piisava ravikindlustuskaitse ja tervishoiu rahastamise kestlikkuse tagada ravimite kättesaadavus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis 2019-2023 on mitmeid ravimitega seotud ülesandeid järgmisteks aastateks. Taust – õigusaktide muudatused. • Ravimiseaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 205 SE on hetkel Riigikogu menetluses, toimub ettevalmistus 2. lugemiseks. Samuti on sotsiaalministeeriumis lähiajal ettevalmistamisel eelnõud, mis on seotud EL otsekohalduvate määruste rakendamisega: • ravimite kliinilisi uuringuid puudutav RavS jt seaduste muutmise seaduse EN, mis tuleneb otsekohalduva EL määruse 536/2014 rakendamisest ning jõustub 6 kuu möödudes, kui kliiniliste uuringute EL portaal ja andmebaas on saavutanud täieliku toimivuse, eeldatavasti 2021; • veterinaarravimite otsekohalduva EL määruse 6/2019 rakendamise ettevalmistused, mis jõustuvad 2022. 2 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium Kavandatava ravimipoliitika eesmärk on tagada efektiivsete, kvaliteetsete ja ohutute ravimite järjepidev kättesaadavus ning ratsionaalne kasutus ja sellega toetada inimeste tervena elatud eluea pikenemist ning patsientide elukvaliteedi paranemist. Kavandatav ravimipoliitika hõlmab ka veterinaarravimeid, toetab innovatsiooni ja läbipaistvust ravimivaldkonnas ning peab oluliseks digitehnoloogia ja terviseandmete paremat kasutamist. Märksõnad, mis saadeti osalejatele eelnevalt koos kutsega. Ravimite kvaliteet, tõhusus ja ohutus. • ravimiarendus, tootmine, ravimi müügiload; • kliinilised uuringud; • müügiloajärgsete ohutusandmete kogumine; • ravimite koos- ja kõrvaltoimed; • ravimialaste eksperthinnangute andmine; • ravimiteabe kiire kättesaadavaks tegemine; • digitehnoloogia arendamine terviseandmete paremaks kasutamiseks (päriselu andmete kogumiseks ja analüüsiks); ravimistatistika; • ravimite käitlemise järelevalve ning ravimi kvaliteedi hindamine; • ravimitealane rahvusvaheline koostöö, jpm. Läbivad alateemad, mida ravimipoliitika toetab. • innovatsioon ja läbipaistvus; • ravimivaldkonnaga seotud spetsialistide ja tervishoiutöötajate arvulise vajaduse ning baas- ja täiendkoolituse analüüs ja seejärel vajadusel ettepanekute tegemine; • võimalike IT arenduste olemasolu ja täiendava vajaduse esmane kaardistamine; • Euroopa Liidu arengud ja rahvusvaheline koostöö laiemalt (sh teadustöö), kuna kõik koostööpartnerid toimetavad rahvusvaheliste organisatsioonidega, puudub täpsem ülevaade hetkeseisust (kes, kus, mida teeb), jpm. Töögruppide eesmärk. Töögruppide arutelude käigus kaalutakse ühiselt erinevaid alateemasid ning püütakse leida prioriteetsed, mille kohta koostatakse konkreetsem tegevuskava koos ajakava ja vastutajatega kuni 2025 ning teemad, millega on vajalik/võimalik jätkata pikemas vaates kuni 2030. Ravimipoliitika ja tegevuskava valmimine on planeeritud jaanuaris 2021. M. Plakso sissejuhatus töögruppide sisuliseks aruteluks. Ravimite kvaliteet, efektiivsus ja ohutus kui märksõnad on väga hästi reguleeritud, nõuded ja protseduurid on paigas ning probleeme ei tohiks olla. Kaupade vaba liikumine on EL tasandil 3 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium tagatud põhiõigusena ja samuti ravimite turustamiseelne kontroll inimeste tervise kaitseks. Ravimiameti arengustrateegia keskendub uudsetele tehnoloogiatele, digijärelevalvele, sisukamale töökorraldusele ja raviminfo olulisusele ja teadlikkusele sellest. Prioriteetsete teemade väljaselgitamiseks kaalukuse järjekorras moodustati neli töörühma. Töörühmade arutelude kokkuvõte 1. Esimese asetusega prioriteetsed teemad • Keskkonnareostuse vähenemisega arvestamine ravimi väljakirjutamisel. Reovee täiendav puhastamine haiglate ja hooldekodude juures. Ravimite käitlemise teemalised keskkonnauuringud (perspektiiviga 2030). • Digilahendused. Raviminfo (tõhusus, ohutus) laiapõhjaline jagamine, ka patsiendile. Kõrvaltoimete teatiste linkimine SPCga ja TISis haiguslooga. • Veterinaarravimite digiretsept; haiglapatsientide digiretsept; digiloo ja digiretsepti ühildamine; TIS operatiivsus vs epikriis; patsiendipõhine e-ravimileht; üleriigiline e- haigusleht. • Andmekvaliteedi tagamine; olemasolevate ja kavandatavate IT-süsteemide sisukaardistus; valdkonnaülesed seosed ja valdkonna kompetentsi tagamine; andmebaaside suhtlus ja infovahetus, andmebaaside liidestus (vajalik ja mitte liiga kallis); rollijaotus juurdepääsul; andmekaitse. • Arendus, statistika; innovatsioon, sh rahvusvaheline dimensioon; kvaliteedi ja ohutusealase teabe kättesaadavus; ärisaladus; bürokraatia vähendamine aruandluses ja menetluses. • Kolmandate riikide müügiloata ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamine nii humaan- kui ka veterinaarravimite korral ja lisaks ka haiglaravimite osas (haiglates on müügiloata ravimeid enim kasutusel); sellised ravimid on kasutusel eelkõige müügiloaga ravimi tarneraskuse korral. • IT otsustustoed (praegu on neid 7), neid võiks olla 1 nii väikses riigis; infovahetus, terviseandmete kasutamine (aina enam antakse kiirendatud korras müügilubasid); päriselu andmed; andmete kvaliteedistandard, ravimi soodustused. • Terviseandmed ei liigu ja ei ole kättesaadavad. Kõik tervishoiuteenuse pakkujad ei edasta andmeid TISi ja andmete ristkasutus ei ole võimalik. Andmed peaksid olema TISis koheselt kättesaadavad. Preparaatide nimed TISis nähtavaks (patsient ostab sama toimeainega erinevad preparaadid, pakendid erinevad, tarbib samaaegselt). 4 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium 2. Teise asetusega prioriteetsed teemad • IT andmestandardid, ka päriseluandmete kvaliteedistandardid. TIS andmete ühildamine rahvusvaheliste standarditega, et võimaldada registriuuringute (sh epidemioloogiliste) teostatavust. Ravimitesse puutuva statistika kättesaadavus. • Päriseluandmete kättesaadavus ja kasutamine. • Rahvusvaheline dimensioon. Varane kaasamine rahvusvahelistesse ja EL otsustusprotsessidesse; standardite ühildamine; teaduskoostöö. • Telefoni teel ravimise piiramine, sest retseptide pikendamisel mittekvalifitseeritud tööjõu poolt tekib palju vigu. • Müügiloata ravimite kasutamise hindamine, koostöö hulgimüüjatega. • Digilahendused. Veterinaarravimite digiretsept; haiglapatsientide digiretsept; digiloo ja digiretsepti ühildamine; TIS operatiivsus vs epikriis; patsiendipõhine e-ravileht. • Kvalifitseeritud tööjõud. Õppekavade ülevaatamine; praktikavõimaluste laiendamine; erialade propageerimine; kliinilise proviisori kutse; apteekri koostöö arstiga. • Haiglaapteekide jätkusuutlikkus: igas haiglas (ka väikehaiglad) peab olema haiglaapteek ja haiglaapteeker (kvalifitseeritud tööjõud), kes nõustab (proviisor on nõustajana kompetentne ja ei ole vajalik kliinilise proviisori väljaõpe) ravi ja ravimite kasutamist. Ei tohiks kaotada ära väikeste haiglate haiglaapteeke nii nagu vahepeal on pakutud. Haiglaapteekidesse ei jätku kvalifitseeritud tööjõudu. • Antimikroobne resistentsus (AMR). • Veterinaarravimite kättesaadavus, sh jaemüügis apteekides. 3. Kolmanda asetusega prioriteetsed teemad • Patsientide infolehtede keerukus, liiga infomürarikkad; ka andmebaaside infomüra; • Ravimite kõrvaltoimete teatamine liiga keerukas; tagasisidestus vajalik nii arstidele, veterinaararstidele kui ka patsientidele. • IT lahendus uute ravimite kättesaadavuse kohta arstidele. Ravimiinfo jagamine arstile – nn järelkoolitus; ravimite koos- ja kõrvaltoimed; ravimi tõhususe akadeemilised ja teadusuuringud; tugistruktuur – arstid, tööstus; uudsed tehnoloogiad, nende hindamine ja kasutamine. • AMR. Andmebaas, diagnostiline testimine; laiatoimeliste antibiootikumide kasutamise vähendamine. • Ravimite koos- ja kõrvaltoimed. • Kliiniliste uuringute tugi. Teave patsiendi osalemisest kliinilises uuringus peab olema nähtav kõigile arstidele. Kliiniliste uuringute register reaalajas Ravimiameti koduleheküljele ja mitte Exceli formaadis tabel; register peaks sisaldama ka osalevate 5 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium tervisekeskuste andmeid. Patsientidele platvorm soovi avaldamiseks osalemiseks kliinilises uuringus. Vajalik portaal, kus patsient saab ise oma huvi kliiniliste uuringute vastu registreerida. • Ekstemporaalsete ja seeriaviisiliste ravimite valmistamise hinna kaasajastamine ja lähteainete kättesaadavuse parandamine; uudsete ravimvormide valmistamine. • Ravimite tarneraskused. • Andmekaitse, isikuandmete kaitse. Töörühmade arutelude kokkuvõttel eelpool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud tegevused. 1. Digilahendused. • Andmekvaliteedi tagamine; olemasolevate ja kavandatavate IT-süsteemide sisukaardistus; andmete sisestamise standardid. • Valdkonnaülesed seosed ja valdkonna kompetentsi (IT spetsialistid) tagamine; andmebaaside suhtlus ja infovahetus; andmebaaside liidestus (vajalik ja mitte liiga kallis); rollijaotus juurdepääsul; andmekaitse. • Rollijaotused: kes mida teeb ja kellelt mida oodatakse. • Kõik tegevus oluline ka veterinaarravimite puhul. • Andmekaitse ja õigusloome. • Eraalgatuse kaasamine. • Kasutajakeskne vaade. • Veterinaarravimite digiretsept, haiglapatsientide digiretsept, digiloo ja digiretsepti ühildamine; patsiendipõhine operatiivne e-ravileht ja e-haigusleht. • Lihtne tagasisidestatav järelevalvemehhanism. Vastutajad: TEHIK, AKI, riik. 2. Antimikroobne resistentsus (AMR). • Andmebaasid AB kasutamise kohta; loomadel liigiti. • Järelevalve kasutamise kohta. • Diagnostiline testimine. Rahastus, sh kiirtestide osas (labori söötmetel läbiviidavad kasvutestid on liialt aeganõudvad – vähemalt 48 tundi kuni nädal ja patsient ei saa sageli raviga nii kaua oodata). • Puudutatud isikute teadlikkuse tõstmine; nn üle-välja ravijuhised; alaravi vältimine (arstide teadlikkus järgida väljakirjutamisel SPC märgitud DDD); kitsa toimega antibiootikumide eelistamine; riiklik AMR tegevuskava (veterinaarias olemas juba). 6 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Veterinaarravimite digiretsept, ka ravisöötadele. • Sobiva suurusega ravimi pakendite ja sobivate annuste kättesaadavus. • Keskkonnaseire. Vastutajad: erasektor, riik, erialaseltsid. 3. Müügiloata ravimid • Müügiloata ravimite kasutamise vähendamine. • EL õiguse järgi müügiloa andmise lihtsustamine ravimitele, millel on teises liikmesriigis müügiluba olemas; bürokraatia vähendamine. • EHK hüvitamisotsus kiiremalt ja lihtsamalt. • Kolmandate riikide odavamate ravimite turule pääsu piiramine. • Müügiloata ravimite adekvaatne hindamine, aegkriitilisus vs kvaliteet; kliiniline audit. Vastutajad: erialaseltsid, haiglad, hulgimüüjad. 4. Tööjõud • Tööjõu vajaduste analüüs; olemasoleva ressursi analüüs, sh tööjõu. • Kvalifitseeritud tööjõu tagamine. • Uute tehnoloogiatega (IT, koeteraapia ravimid, vaktsiinid) seotud kvalifitseeritud tööjõu koolitamine. • Õppe tellimuse ja rahastuse tagamine; õppekavade kaasajastamine, sh erinevate kvalifikatsioonide jaoks. • Valdkonna populariseerimine, sh kliinilise proviisori kutse. • Arstide ja proviisori koostöö suurendamine juba ülikoolis. Vastutajad: erialaseltsid, kutsekoda, HTM. 5. Uuringud. • Teadusalane nõustamine RA poolt. • Kliiniliste uuringute keskus. • Kliiniliste uuringute tugi. Infovahetus, sh patsientidele; avalik register. • Osapoolte teadlikkus kliinilistes uuringutes osalemisest ja võimalustest (arst ja patsient, uuringu läbiviija). • Andmekaitse. Vastutajad: Sotsiaalministeerium, Ravimiamet. 6. Rahvusvaheline dimensioon. • Varajane kaasamine rahvusvahelistesse otsustusprotsessidesse. • Teaduskoostöö. 7 Ravimipoliitika dokument Ravimiosakond Sotsiaalministeerium • Andmestandardid. • Riigisisene rahvusvahelise suhtluse portaal, kus jagatakse teavet töögruppide toimumise kohta. Vastutajad: Ravimiamet, ministeeriumid. Otsused • Koosoleku kokkuvõtte saadab M. Plakso mõne nädala jooksul töögrupis osalejatele kommenteerimiseks. • Sotsiaalministeerium (T. Titma) koostab koosoleku memo ja edastab osalejatele kuu jooksul. • Pärast kõikide ravimipoliitika töögruppide toimumist ja esmase ravimipoliitika dokumendi kavandi valmimist võetakse osalejatega täiendava sisendi saamiseks uuesti ühendust. 8
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel