dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Veterinaarseaduse eelnõu

Sotsiaalministeerium · 9. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2939-1
Registreeritud
9. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Merilin Oldekop (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
11. november 2020

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Veterinaarseadus_EK.asice944 KB

Sisu (failidest)

3549015 88900 EELNÕU 08.10.2020 0 0 EELNÕU 08.10.2020 Veterinaar seadus 1 1. peatükk Üld sätted § 1. Reguleerimisala (1) Käesolevas seaduses sätestatakse: 1) normid, et üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EL L 255, 30.09.2005, lk 22–142); 2) normid, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208) ; 3) normid, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009 , milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ( ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33 ) ; 4) normid, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 146, 13. 0 6.2003, lk 1–9 ) ; 5) normid, et rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) nr 2016/429 ja (EL) nr 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) ; 6) normid, et üle võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 ) . (2) Käesolev seadus reguleerib: 1) veterinaararsti kutsetegevuse aluseid; 2) looma pidamist , loomse saaduse , loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote käitlemist, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1069/2009; 3) loomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ; 4) lemmikloomade liikumist Euroopa Liidu liikmesriikide (edaspidi liikmesriik ) vahel , täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõ ukogu määrust (EL) nr 576/2013 ; 5) looma ja inimese tervise kaitseks vajalikke loomataudi ennetamise ja tõrje korralduse aluseid, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 ; 6) z oonooside seire ja toidutekkeli s e haiguspuhang u uurimise aluseid ; 7) loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamist; 8) looma ja inimese tervise ning looma heaolu kaitseks vajalik u riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve ) käigus ja tegevus- või muu loa andmise menetluse käigus tehtava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll ) korralduse aluse id, täpsustades ja täiendades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 ; 9) vastutust veterinaarnõuete rikkumise eest. (3 ) Käesolevas seaduses kasutatakse mõisteid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. ( 4 ) Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevuse piires kehtestada looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks õigusakti küsimuses, mille otsustamise õigus on Euroopa Liidu õigusakti kohaselt liikmesriigil. § 2 . S eaduste kohaldamine (1) Käesolevas seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 ning käesoleva s seaduse s sätestatud erisusi. (2) Käesoleva seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (3) Käesoleva seaduse alusel teostatavale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punkti a loetellu kantud loomataudi tõrjele kohaldatakse hädaolukorra seadust käesolevas seaduses sätestatud erisustega. (4) Põllumajanduslooma pidamisel ja loomse saaduse , välja arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust. § 3 . Veterinaarnõuded Veterinaarnõuded käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Liidu õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil veterinaararsti kutsetegevuse kohta, loomataudi ennetamise ja tõrje kohta ning loomse saaduse , loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote ning loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta kehtestatud nõuded. Veterinaarnõuetena käsitatakse ka ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarravimite ja ravimsöötade kasutamise nõudeid, toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid ning loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõudeid. § 4 . Loomne saadus (1) Loomne saadus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode. (2) Loomse saaduse kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote kohta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 5 . Loomapidaja ja loomapidamisettevõte ( 1 ) Loomapidaja käesoleva seaduse tähenduses on ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses . ( 2 ) Loomapidamisettevõte käesoleva seaduse tähenduses on ettevõte Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 27 tähenduses . § 6 . Loomataud ( 1 ) Loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu loomahaigus, mi lle on põhjusta n ud bioloogili ne haigusetekitaja , mis või b kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Käesoleva seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda . ( 2 ) Eriti ohtlik loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetel us nimetatud loomataud . ( 3 ) Muu loomataud käesoleva seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mi da ei peeta esilekerkiv aks loomataud iks määruse (EL) 2016/429 artikli 6 tähenduses . ( 4 ) Teatamiskohustuslik loomataud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b, c ja e nimetatud loomataud. § 7 . Zoonoos ja toidutekkeline haiguspuhang ( 1 ) Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikan duv haigus või nakkus . Zoonoosi suhtes kohaldatakse loomataudi kohta käivaid sätteid. ( 2 ) Zoonoosne haigus e tekitaja on viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend, mis võib põhjustada zoonoosi. ( 3 ) Toidutekkeline haiguspuhang käesoleva seaduse tähenduses on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkus juhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga . § 8 . V eterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingud käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 nimetatud toimingud. § 9 . Pädev asutus Kui käesolevas seadus es ei ole sätestatud teisiti , on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 art ikli 4 punkt i 55 tähenduses ; 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 tähenduses, välja arvatud nimetatud määruse artiklites 33–35 sätestatud juhtudel, kui pädev asutus on Maksu- ja Tolliamet ; 3 ) välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses. § 1 0 . Koostöö korraldus (1) Põllumajandus- ja Toiduamet on järelevalvekoostöö kontaktasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. (2) Muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus teatab Põllumajandus- ja Toiduametile viivitamata veterinaarnõuete järgmiste st võimalike st rikkumiste st : 1) rikkumine, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele või looma heaolule; 2) rikkumine, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. § 11 . Otsuse kättetoimetamine Kui käesoleva seaduse alusel tehtud otsus toimetatakse kätte posti teel, võib s eda teha lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. 2. peatükk Veterinaararsti kutsetegevus § 1 2 . Veterinaararsti kvalifikatsioon (1) Veterinaararsti kvalifikatsioon i omanda miseks läbi takse loomaarstiõppe õppekava kas Eesti Maa ülikoolis või liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või muu välisriigi asj a omases õppeasutuses. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamine toimub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse ja käesoleva seaduse kohaselt. (2 ) Eesti Maaülikooli loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmis t lisa rahastatakse riigieelarvest Maaeluministeeriumi eelarve kaudu. Maaeluministeerium lähtub l oomaarstiõppe kliinilise õppe lisa rahastamisel Eesti Maa ülikooli ettepanekutest ja loomaarstiõppe kliiniliseks õppeks riigieelarves ettenähtud vahenditest. ( 3 ) Maaeluministeerium sõlmib Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisa rahastamiseks kuueks aastaks halduslepingu. § 1 3 . Kutsetegevuse luba (1) V eterinaararst käesoleva seaduse tähenduses on veterinaararsti kvalifika tsiooniga isik, kellel on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba ). ( 2 ) Veterinaarteenus käesoleva seaduse tähenduses on veterinaararsti osutatav loomahaiguse ravi ning looma haiguse ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise teenus. ( 3 ) Veterinaararst osutab veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või temaga lepingulises suhtes oleva ettevõtja kaudu . (4 ) Põllum ajandus- ja Toiduamet otsustab kutsetegevuse loa andmise, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise või loa andmisest keeldumise. ( 5 ) K utsetegevuse luba on tähtajatu. § 1 4 . Kutsetegevuse loa taotlemine ( 1 ) Kutsetegevuse loa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toidumetile : 1) taotluse; 2) elulookirjelduse, mis sisaldab muu hulgas taotleja ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või selle puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha asukoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust; 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia; 4) erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia. ( 2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud dokumenti ei pea esitama , kui kutsetegevuse l uba taotle takse viie aasta jooksul veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamis es t arvates . (3 ) Enne taotluse esitamist tasub kutsetegevuse loa taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4 ) Kutsetegevuse loa taotluse võib k utsetegevuse loa taotleja esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab taotlejat tuvastada. § 1 5 . Kutsetegevuse loa taotlemine liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omanda mise korral (1) Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis, esitab Põllumajandus- ja Toiduametile käesoleva seaduse § 1 4 lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud dokumendid ja andmed ning Euroopa kutsekaardi olemasolu korral ka selle andmed. (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva seaduse § 1 4 lõike 1 punktides 1 – 3 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. (3 ) Kui kutsetegevuse loa taotluse menetlemise käigus selgub käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud asjaolu, võib Põllumajandus- ja Toiduamet pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 tööpäevani, teatades loa taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja selle põhjusest. (4 ) Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendab dokument, mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust asjaomases liikmesriigis , lepinguriigis või Šveitsis. (5 ) K utsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis , Euroopa M ajanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6 ) Kui liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatu kohaselt , küsides vajaduse korral Eesti Maaülikooli arvamust. (7 ) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21 1 , 21 4 ja 21 5 . § 1 6 . Kutsetegevuse loa taotlemine muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omanda mise korral (1 ) Käesoleva seaduse §-s 1 5 nimetamata välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab kutsetegevuse loa saamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile lisaks käesoleva seaduse § 1 4 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava. (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jook sul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates ning esitab nõuetekohased dokumendid ja andmed Eesti Maaülikoolile hinnangu saamiseks kolme tööpäeva jooksul nende saamisest arvates. (3 ) Eesti Maaülikool annab hinnangu selle kohta, kas kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava vasta b Eesti asjakohasele õppekavale , ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta, võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täiendusõppeid, 40 tööpäeva jooks ul käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. (4 ) Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel ei erine kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast, menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet taotlust käesolevas seaduses sätestatud korras. (5 ) Kui Eesti Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik teha hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja korraldatud sobivustest oma teadmiste tõendamiseks või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti Maaülikoolis tasulise õppe raames vastavalt õppekorraldusele. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametiteadmisi ning oskusi ja vilumus t . (6 ) Veterinaararsti s obivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning tulemustest teavitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (7 ) Kui käesoleva seaduse §-s 1 5 nimetamata välisriigis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on varem tunnustanud teine liikmesriik , Euroop a Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isik ul on tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis kolmeaasta n e töökogemus veterinaararstina , otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet kutsetegevuse loa andmise käesolevas seaduses sätestatud korras, arvestades välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduses sätestatut. Kutsetegevuse loa taotlemiseks esitab isik lisaks käesoleva seaduse § 1 4 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab tema töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi s või Šveitsis. ( 8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud juhul, kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21 1 , 21 4 ja 21 5 . § 1 7 . Kutsetegevuse loa andmine ja loa andmisest keeldumine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise otsuse 20 tööpäeva jooksul otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates. ( 2 ) Kutsetegevuse loale märgitakse: 1) kutsetegevuse loa omaja ees- ja perekonnanimi; 2) kutsetegevuse loa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg; 3) kutsetegevuse loa väljaandmise kuupäev ja koht; 4) kutsetegevuse loa number. ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub kutsetegevuse loa andmisest, kui: 1) loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid; 2) veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarteenuse osutamise õigus; 3 ) loa taotleja kvalifikatsioon ei vasta asjaomasel erialal töötamiseks nõutavale k valifikatsioonile; 4 ) loa taotlejal on kehtiv tööleping üldapteegis , veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt ; 5 ) taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalveametnikuna ja tal on avaliku teenistuse seaduse § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega . § 1 8 . Kutsetegevuse loa peatamine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib peatada kutsetegevuse loa kehtivuse, tehes asjakohase märke käesoleva seaduse § 22 lõike s 1 nimetatud registrisse , kui : 1) veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oluline oht looma elule või tervisele ; 2) veterinaararst ei pea oma kutsetegevuses kinni veterinaararsti kutse-eetika s t ega järgi head veterinaarset tava; 3) veterinaararst ei ole esita nud Põllumajandus- ja Toiduametile oma ajakohaseid andmeid või ei ole kand nud neid andmeid riikliku sse veterinaararstide registri sse ; 4 ) veterinaararst on korduvalt rikkunud r avimiseaduse s või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar r avimi soetamise ning loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid ; 5 ) veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ega ole täitnud temale selle kohta tehtud ettekirjutust, milles teda on loa kehtivuse peatamise eest hoiatatud . (2) Käesoleva paragrahvi lõike s 1 nimetatud juhtudel peatatakse kutsetegevuse loa kehtivus kuni rikkumise kõrvaldamiseni , kutsetegevus e loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni või veterinaarjärelevalve teostamise võimaldamiseni. § 19 . Kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamine ja kehtetuks muutumine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks järgmistel alustel: 1) käesoleva seaduse § 1 8 lõike s 1 nimeta tud kutse tegevus e loa kehtivuse peatamise aluseks olnud rikkumi ne ei ole ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud; 2) veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma; 3 ) veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt veterinaarteenuse osutamise õigus ära võetud ; 4 ) veterinaararst loobub enda taotlusel veterinaarteenuse osutamisest . (2 ) Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3 2 . peatükis kehtestatud korras. § 2 0 . Veterinaararsti kohustused ( 1 ) Veterinaararst on kohustatud: 1) l ähtuma oma tegevuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest ; 2) pidama kinni veterinaararsti kutse-eetikast ja järgima head veterinaarset tava; 3) loobuma enda taotlusel kutsetegevuse loast tööleping u sõlmimise korral üldapteegis , veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt ; 4 ) täiendama ennast erialaselt vähemalt üks kord viie kalendriaasta jooksul; 5 ) pidama arvestust haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, te htud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaar ravimite üle õigusaktide s kehtestatud korras ning säilitama nimetatud a ndmeid kolm aastat; 6 ) esitama käesoleva lõike punktis 5 nimetatud arvestuse kohta aruande i d Põllumajandus- ja Toiduametile ; 7 ) lisama lemmiklooma identifitseerimisdokumendi ja lemmikloomale te htud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbriga pitsati jäljendi ; 8 ) täitma Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrje ga ; 9 ) juhtima loomapidaja ja lemmikloomapidaja ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali k äitleja tähelepanu veterinaar nõuete rikkumisele, te gema ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ning an dma esmased juhise i d looma tauditõrje korraldamiseks loomapidamis ettevõttes või kodu majapidamises . ( 2 ) Käesoleva paragrahvi l õike 1 punkti de s 5 ja 6 nimetatud arvestuse pidamise ja arua nde esitamise t äpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 2 1 . Erialane täiendamine Veterinaararsti erialane täiendamine on: 1) osavõtt loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli , riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist; 2) praktiseerimine veterinaararsti või loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli juures; 3) erialase teaduskraadi omandamine; 4) loomaarstiõppe õppekava l õppiva üliõpilase erialase teoreetilise, praktilise või kliinilise õppe juhendamine; 5) teaduslik-praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisriigi eria la väljaandes või erialase õppe- või teaduskirjanduse avaldamine; 6) erialase ettekandega esinemine loomaarstiõppe õppekava alusel õpetava ülikooli , riigiasutuse või erialaorganisatsiooni korraldatud infopäeval, õppepäeval, kursusel, seminaril või konverentsil. § 2 2 . Riiklik veterinaararstide register ( 1 ) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register ) põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (2 ) Veterinaararstide r egistri eesmärk on tagada : 1) tarbijale teave veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta; 2) tõhus veterinaarteenuse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll; 3) vajalik e andme te kogumine veterinaaria valdkonna paremaks korraldami seks. (3 ) Veterinaararstide r egistri vastutav töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . (4 ) Vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse loa taotlejal ja veterinaararstil . ( 5 ) Vastutav töötleja võib teha veterinaararstide registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringu ja saada andmeid teisest andmekogust. (6 ) Veterinaararstide r egistrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha asukoha riik; 2) kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed; 3) andmed töökoha ja volitatud veterinaararsti pädevuse kohta ; 4) andmed kutsetegevuse loa ja selle kehtivuse kohta ; 5) toimingute registreerimise andmed. (7 ) Veterinaararstide r egistrisse kantud andmetel on infor matiivne tähendus. Veterinaararstide r egistri digitaalsesse andmebaasi kantud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse v eterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt . ( 8 ) Veterinaararstide r egistrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide r egistrisse kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks . (9) Veterinaararst esita b veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise st viie kalendriaasta möödumise l a ndmed erialase täiendamise kohta iga viieaastase ajavahemiku kohta järgneva aasta 31. jaanuariks . § 2 3 . Veterinaararsti teenuse ajutise osutamise õigus Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva seaduse § 1 3 lõikes 1 sätestatu d kutsetegevuse loata osutada Eesti s veterinaararsti teenust ajutiselt, lähtudes välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3 1 . peatükis sätestatust. Pädev asutus välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet . § 2 4 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend (1 ) Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eesti t , taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduametilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi. (2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotle miseks esitab veterinaararst Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse järgmiste andmetega : 1) taotleja ees- ja perekonnanimi; 2) taotleja kutsetegevuse loa number; 3) riik, kus kutsekvalifikatsiooni tunnustamist kavatsetakse taotleda; 4) senise erialase töökäigu kirjeldus. (3 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotlemiseks tasub veterinaararst enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. (4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tõendi taotluse võib veterinaararst esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab isikut tuvastada. (5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. (6 ) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates. (7 ) Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat. (8 ) Kui veterinaararsti kutsealal on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel Euroopa Komisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse §-e 21 1 –21 3 . 3 . peatükk L ooma pidamine ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemine 1 . jagu Ettevõtja ja muu isiku t eatamis- ja loakohustus § 2 5 . Teatamiskohustus ( 1 ) Teatamiskohustus käesoleva seaduse tähenduses on tegevuskoha registreerimine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 IV osa ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 tähend uses . ( 2 ) Majandustegevusteade esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile järgmistel tegevusaladel tegutsemiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud tegevusalad ; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/ 2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 314, 0 5.12 . 20 19 , lk 115 – 169 ) , artikli 3 lõikes 1 nimetatud tegevusalad ; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 20 20 / 691 , millega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses nõuetega vesiviljelusettevõtete ja vesiviljelusloomade vedajate kohta ( ELT L 174, 03.06.2020, lk 345–378 ) , artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tegevusalad ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud tegevusalad ; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti s 4 nimetatud loomade pidamine toidu - ja sööda tootmise eesmärgil . ( 3 ) Majandustegevusteates esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 , artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmed; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis b nimetatud andmed. ( 4 ) Isik, kes soovib tegele da Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud loomade pidamisega muul eesmärgil kui majandustegevus, esita b Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti le käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed. Käesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse tähenduses. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud isik esita b Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti le käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmed enne käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tegevuse alustamist. ( 6 ) Teatamiskohustuse täitmisel saadud a ndmete registrisse kandmise eest riigilõivu ei tasuta . § 2 6 . Loakohustus ( 1 ) Loakohustus käesoleva seaduse tähenduses on : 1) heakskiitmine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 IV osa , komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) artikli 2 punkt i 9 tähenduses; 2) tunnustamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 tähenduses. ( 2 ) Tegevusluba taotletakse järgmistel tegevusaladel või järgmistes ettevõtetes tegutsemiseks: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõikes 1 nimetatud tegevusala ; 2 ) loomade pidamine Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 95 kohases ettevõttes ; 3 ) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 9 nimetatud tegevusala ; 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõi k es 1 ning artiklites 178 ja 179 nimetatud tegevusala ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli s 4 nimetatud tegevusala ; 5 ) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 kohane ettevõte, kus ladustatakse toiduks mittekasutatavat loomset saadust ; 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevus ala . (3) Tegevusluba võib taotleda, tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõikes 1 ja artiklis 178 nimetatud tegevusalal ettevõtete rühmana artikli 176 lõikes 6 nimetatud juhul ja tingimustel. (4) Tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal. ( 5 ) Tegevusluba annab ettevõtjale õiguse alustada majandustegevus t ja sellel tegevusalal tegutseda üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. § 2 7 . Tegevusloa taotlemine (1) Tegevusloa taotluses esitatakse lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 ja artikli 180 lõikes 1 nimetatud asjakohased andmed . ( 2 ) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) veovahendi andmed; 2) asendiplaan koos vee ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga; 3) ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga; 4) andmed käitlemisruumis kasutatud viimistlusmaterjalide kohta; 5) käitlemisprotsessi tehnoloogiline skeem koos kasutatavate seadmete tehnilise kirjeldusega; 6) andmed projekteeritud ning kavandatava või tegeliku tootmis- või töötlemisvõimsuse kohta; 7) andmed ettevõtte ladude mahutavuse ja eeldatava toodangumahu kohta; 8) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta; 9) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjemeetmete kohta; 10) tekkinud heitvee töötlemise kirjeldus; 11) toorme ja kõrval saaduste veo vahendite puhastamise kirjeldus ; 12) andmed ja kirjeldused erinevatesse kategooriatesse kuuluvate loomsete kõrvalsaaduste või ne ndest saadud toodete pideva eraldamise tagamise kohta ning ristsaastumise välistamiseks. ( 3 ) K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 koha s e ettevõte, kus ladustatakse toiduks mittekasutatavat loomset saadust , kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule järgmised andmed ja dokumendid: 1) andmed käideldava toiduks mittekasutatava loomse saaduse ja selle säilitamise nõuete kohta; 2) ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotusega; 3 ) puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, mis sisaldab andmeid seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise meetmete ning kasutatavate ainete kohta; 4 ) kahjuritõrjeplaan koos andmetega tõrjemeetmete kohta; 5 ) andmed toiduks mittekasutatava te loomse te saadus t e üle arvestuse pidamise kohta. ( 4 ) Tegevusloa taotluse lahendamise eest riigilõivu ei tasuta . ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt. (6) Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates, arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklit 99. § 2 8 . Tegevusloa kontrolliese Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning järgmiste Euroopa Liidu õigusaktide asjakohastele nõuetele: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artik lid 97 ja 181 ; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli d 5 – 8 ja 10 – 17; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artikkel 4 ; 4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklid 5 – 19; 5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikl id 25 ja 27 ; 6) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 artik kel 23 . § 29 . Tegevusloa peatam ise ja kehtetuks tunnistamise erisused Põllumajandus- ja Toiduamet võib lisaks majandustegevuse sead use üldosa seaduse §-s 37 ja §-s 43 sätestatud juhtudele tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või loa kehtetuks tunnistada, kui loa omanik on rik kunud käesoleva seaduse, selle alusel kehtestatud õigusakti või Euroopa Liidu õigusakti nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. 2 . jagu Loomade jälgitavus § 30 . Looma identifitseerimi s e viisid (1) Looma identifitseerimis e viisid on looma märgistamine, kirjeldamine ja kuuluvuse määramine. (2) Looma märgistamine on tema mikrokiipimine süstitava transponderiga või varustamine muu eristamist võimaldava püsiva ja kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab tuvastada looma kuuluvuse. (3) Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse looma puhul, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada. (4) Loom, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse tema kuuluvuse kaudu. (5) Kuuluvuse kaudu identifitseerimise korra l loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses või kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises loom asub, kui tema kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist. § 31 . Peetava looma identifitseerimi ne (1) Loomapidaja identifitseeri b oma peetava maismaa looma , välja arvatud lemmikloomana peetava koera, kassi ja valgetuhkru Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite s 112 ‒ 115 , artikli s 117 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/2035 sätestatu d korras . (2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonsed identifitseerimisvahendid , mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 punkti c alusel kehtestatud nõuetele . ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud elektroonse identifitseerimisvahendi kasutamisele heakskiidu andmise 30 päeva jooksul . ( 4 ) Loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma j a hobuslase (edaspidi põllumajandusloom ) märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet iga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja kulul. Põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatav süstitav transponder väljasta takse ainult veterinaararstile . ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud isik edastab andmed väljastatud identifitseerimisvahendite kohta Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti le masinloetaval viisil . (6) Käesoleva paragrahvi l õikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i veebi lehel. § 3 2 . Põllumajandus looma kohta arvestuse pidamine ( 1 ) Loomapidaja peab oma tegevuse kohta arvestust järgmiste õigusaktide sätete kohaselt : 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli d 102 – 107 ja 186 – 188; 2) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli d 22 – 37; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artikli d 8 ja 9 ; 4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artikli d 22 – 35 . ( 2 ) Loomapidaja esitab oma tegevuse kohta peetava arvestuse alusel andmed põllumajandusloomade registrile käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras. ( 3 ) Põllumajanduslooma märgistamise, registreerimise ning veisepassi väljastamise korra, põllumajanduslooma kohta teatise esitamise nõuded ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (4) K omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli tes 39 – 41, 47, 48, 53, 54 ja 59 – 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotl emise ja selle lahendamise korra võib kehtesta da valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 3 3 . Lemmiklooma identifitseerimi ne ja lemmikloomade üle arvestuse pidami ne (1) L emmik l oomapidaja korraldab oma lemmiklooma identifitseerimise . (2) Teise liikmesriiki kaubanduslikul eesmärgil ja rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korral märgistatakse lemmikloomad komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artikli 70 kohaselt. (3) T eise liikmesriiki mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korra l märgistatakse lemmikloom Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 17 kohaselt. ( 4 ) Koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus. (5) K äesoleva seaduse § 30 lõike 2 kohaselt mikrokiibitud lemmik looma kohta kantakse mikrokiibi andmed arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse. § 34. Lemmikloomadel kasutatavate s üstitavate transponderite heakskiitmine ja lemmikloomapass ( 1 ) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks lemmikloomadel kasutatavad süstitavad transponderid , mis vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 II lisa nõuetele ja avaldab nende l oetelu tootjate kaupa oma veebilehel. ( 2 ) Lemmiklooma märgistamiseks kasutatavate süstitavate transponderite tootja või turustaja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit soovist saada heakskiit nimetatud transponderi kasutamis eks lemmikloomadel ja käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud loetellu kandmiseks . ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud transponderi kasutamise le heakskiidu andmise 30 päeva jooksul. ( 4 ) Veterinaararst väljastab nõuetekohaselt täidetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass ), lemmik loomapidajale nimetatud määruse artikli 22 kohaselt . ( 5 ) Lemmikloomapass i väljastav veterinaararst säilitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 1 punktides a–c ja artikli 21 lõikes 3 nimetatud andmeid vähemalt kümme aastat lemmikloomapassi väljastamisest arvates. ( 6 ) Lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise üle arvestuse pidamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud i sik. ( 7 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 6 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebi lehel. 3 . jagu Põllumajandusloomade register § 3 5 . Põllumajandusloomade register (1) Põllumajandusloomade register on register Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite 101 , 109 ja 18 5 tähenduses. (2) Põllumajandusloomade r egistri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse üle : 1) käesoleva seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik ja käesoleva seaduse § 2 5 lõikes 4 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik ; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik ; 4) toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmiseks tegevusloa saanud isik . ( 3 ) Põllumajandusloomade registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 4 ) Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. § 3 6 . Põllumajandusloomade registrisse kantavad andmed ( 1 ) Põllumajandusloomade r egistrisse kantakse isiku ja tema tegevuse kohta järgmised andmed: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklite s 93, 101 , 109 , 173 ja 18 5 nimetatud asjakohased andmed; 3) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 18 – 21 , 42, 4 9 , 56 ja 64 nimetatud asjakohased andmed; 4) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 artiklites 6 ja 7 nimetatud andmed ; 5) komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 artiklites 20 ja 21 nimetatud andmed ; 6) Euroopa Parlamendi ja n õukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõikes 1 ning artikli 24 lõikes 1 nimetatud andmed . (2) Toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmiseks tegevusloa saanud isiku andmed saadakse riiklikust toidu ja sööda käitlejate registrist. ( 3 ) Põllumajanduse Reg istrite ja Informatsiooni Amet keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus loomakaitseseaduse § 65 kohaselt ära võetud. ( 4 ) Andmed põllumajandusloomade registri sse esitatakse paberkandjal või Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenus te keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu põllumajandusloomade registriga. ( 5 ) Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis ei pea selle kaudu Põllumajanduse Regi strite ja Informatsiooni Ameti le esitatud põllumajandusloomade registrisse andmete kandmise või registriandmete muutmise taotlusele lisama digitaalallkirja. ( 6 ) Põllumajandusloomade r egistrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Põllumajandusloomade r egistrisse isiku ja tema tegevuskoha kohta ning loomade ja nende liikumise kohta kantud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata , kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul andmete muutumisest taotlus andmete muutmiseks. ( 7 ) Põllumajandusloomade r egistrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille puhul on kehtestatud juurdepääsupiirang. Isikuandmete säilitamise tähtaeg määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. ( 8 ) Põllumajandusloomade r egistrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades käesolevas seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi. 4. jagu Loomade pidamine , avalik näitamine , kogumine ja vedu § 3 7 . Bioturvalisus e kava (1) Bioturvalisuse kava koostatakse käesoleva seaduse § 2 5 lõike 2 punktide 1 – 3 ning lõike 4 kohaselt majandustegevuse teate esitanud või § 2 6 lõike 2 punktide 1 – 4 kohaselt tegevusloa taotlenud isiku poolt ettevõttes rakendatavate bioturvameetmete kohta. (2 ) Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . Nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade vanusegruppide ja pidamisviiside kaupa. ( 3 ) Bioturvalisuse kava koostamisel ja ajakohastamisel võetakse arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli s 10 sätestatu d bioturvameetmeid ja nimetatud määruse artikli s 25 sätestatud loomatervise ülevaatuse tulemusi . (4) Isik koostab bioturvalisuse kava 30 päeva jooksul majandustegevuse teate esitamisest või tegevusloa saamisest arvates , ajakohastab seda ja peab bioturvalisuse kava täitmise kohta arvestust. (5) Isik säilitab b ioturvalisuse kava kaks aastat selle rakendamise kohustuse lõppemisest arvates. § 3 8 . Looma pidamine, lahtipääsenud ja omanikuta loom ning looma püüdmine (1) Loomapidaja ja lemmikloomapidaja taga vad oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakenda vad vajalikke meetmeid tema lahtipääsemise vältimiseks . (2) Loomapidaja või lemmikloomapidaja juurest lahti pääsenud loomaks loetakse loom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale või lemmikloomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. (3) Loomapidaja ja lemmikloomapidaja korraldavad nende juurest lahti pääsenud looma püüdmis e . ( 4 ) Omanikuta loomaks loetakse identifitseerimata loom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. ( 5 ) Kohalik omavalitsus korraldab omanikuta looma püüdmis e , pidamis e ja hukkamis e loomakaitseseaduse kohaselt . ( 6 ) Kui loomapidaja või lemmikloomapidaja ei korralda temale kuuluva looma püüdmist , korraldab selle kohalik omavalitsus käesoleva paragrahvi lõike 5 kohaselt . (7) L ooma püüdmise ja pidamisega seotud kulud kannab looma omanik. § 3 9 . Loomanäitus, -võistlus, -laa t , -oksjon ja loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus (1) Loomanäitusele, -võistlusele, -laadale, -oksjonile ja loomade kokkutoomisega seotud muule avalikule üritusele (edaspidi üritus ) võib tuua kliiniliselt terve , nõuetekohaselt identifitseeritud ning asjakohastele veterinaarnõuetele vastava looma. (2) Ürituse korraldaja tagab kogu ürituse vältel looma heaolu ning veterinaarteenuse kättesaadavuse . (3) Ürituse korraldaja teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust , edastades vähemalt järgmise d teabe : 1) ürituse liik : loomanäitus, -võistlus, -laat, -oksjon või loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus; 2) ürituse alguse ja lõpu kuupäev; 3) ürituse toimumise koht; 4) üritusele toodavate loomade liigid; 5) üritusele toodavate loomade päritoluriik ja -piirkond; 6) üritusel veterinaarteenust pakkuva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed; 7) ü ritusel osalemiseks nõutavad looma terviseandme d ; 8 ) ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toidu amet peab arvestust toimuvate ürituste üle. Andmed ürituste arvestuse kohta on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toidu amet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata ürituse korraldajat ning vajaduse korral avalikkust massiteabevahendi kaudu. Ürituse korraldaja teavitab loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest teadasaamis es t üritusel osalejaid. ( 7 ) Ü rituselt looma alalisse pidamiskohta vedamise korral rakenda vad loomapidaja ja lemmikloomapidaja loomataudi võimaliku leviku tõkestamiseks asjakohaseid bioturvameetmeid . § 40 . Põllumajandusl oomade v e du (1) V eovahend puhastatakse pärast iga põllumajandus loomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist vedu ning desinfitseeri takse . (2) Haige t või haiguskahtlas t põllumajandus loom a veetakse eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Sellise l ooma haigestumisest ja surmast teavitab tema vedaja viivitamata veterinaararsti. (3) Vedaja säilitab põllumajandus loomade vedamise arvestuse aluseks olevaid dokumente kolm aastat veo toimumisest arvates . § 4 1 . Erand kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumise kohta Kabiloom i ja kodulind e kogutakse veovahendile otse päritoluettevõttest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 133 lõike 2 kohaselt . 5 . jagu Veterinaarnõuded tapaloomadele ja l oomse saaduse käitlemi sele § 42 . Tapalooma ning loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote käitlemi ne (1 ) Tapaloom on liha ja lihasaaduste tootmise e esmärgil tapmisele määratud loom. (2) T apaloom a ja loomse t saadus t käideldakse määruses (EL) 2016/429 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse s (EÜ) nr 853/2004 sätestatud veterinaarnõuete kohaselt . ( 3 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 3 alapunktides d ja e nimetatud juhtudel võib looma tappa ja temast saadud loomse t saadus t käidelda toiduseaduse § 26 lõike 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 artikli 1 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt. ( 4 ) Põllumajandus- ja Toidu a met võib lubada kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 19 sätestatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise erisusi. ( 5 ) Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded , sealhulgas looma enda tarbeks tapmise v eterinaarnõuded , kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . 4 . peatükk Looma ja kau ba Eestisse toimetamine, nendega kauplemine ja eksport ning lemmikloomade liikumine liikmesriikide vahel 1. jagu Eestisse toimetamine § 43 . Eestisse toimetamise tingimused (1) Loom se t saadus t , loomset paljundusmaterjali, heina ja põhku (edaspidi koos kaup ) ning loom a võib Eestisse toimetada üksnes Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 alusel määratud piiripunkti kaudu. (2) Looma ja kauba Eestisse toimetamine käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 40 sätestatud tegevus. (3 ) Piiripunkt käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktis 38 nimetatud koht Euroopa L iidu välisest riigist Eestisse toimetatava looma ja kaupa sisaldava saadetis e üle veterinaarkontrolli tegemiseks. ( 4 ) Eestisse toimetamisel tehakse veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel kehtestatud loetelus nimetatud looma ja kau ba üle . ( 5 ) Piiripunktis veterinaarkontrolli tegemiseks teavitab loom a või kaup a sisaldava saadetise eest vastutav isik kavandatavast Eestisse toimetamisest vähemalt üks tööpäev ette seda piiripunkti, mille kaudu saadetise Eestisse toimetamine on kavandatud. Maanteepiiripunkti kaudu Eestisse kavandatavast loom a ja kaup a sisaldava saadetise toimetamise st teavitatakse seda piiripunkti, mille kaudu saadetise Eestisse toimetamine on kavandatud, vähemalt neli tundi ette. ( 6 ) Looma või kauba laeva või lennukiga Eestisse toimetamisel esitab saadetise eest vastutav isik piiripunkti veterinaarjärelevalveametnikule lastimanifesti. ( 7 ) Loom a ja kauba , mille kohta ei ole kehtestatud veterinaarnõudeid, võib Eestisse toimetada Põllumajandus- ja Toidu ameti loa l Eestiga samaväärse loomatervisealase olukorraga riigist või selle piirkonnast, kui loom või kaup on ohutu looma ja inimese tervisele . Sellise looma või kauba Eestisse toimetamiseks esitab importija taotluse asjakohaste veterinaarnõuete teadasaamiseks. ( 8 ) Põllumajandus- ja Toidu amet teeb riskianalüüsi tulemuste alusel kindlaks käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud looma või kauba Eestisse toimetamisega kaasneva võimaliku ohu looma ja inimese tervisele, sealhulgas vajaduse esitada veterinaarnõuete kohasuse tõendamiseks sertifikaat , teatab importijale nimetatud looma ja kauba Eestisse toimetamise veterinaarnõuded ning avalikustab need oma veebilehel. ( 9 ) Transiidil olev kaup ladustatakse vabatsoonis või tollilaos komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 kohaselt. ( 1 0 ) Vabatsoonis või tollilaos transiidil oleva loomse toidu ladustamise ks peab ettevõtjal olema toiduseaduse kohane tegevusluba. § 44 . Piiripunkt i määramine ( 1 ) Piiripunkti omaniku või valdaja taotluse alusel määrab Põllumajandus- ja Toidu amet piiripunkti, mille kaudu on lubatud loom a ja kaupa Eestisse toimetada , kui piiripunkti määramise õigus on Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt liikmesriigil. ( 2 ) Piiripunktide loetelu avalikustatakse Põllumajandus- ja Toidu amet i veebilehel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuete kohaselt. ( 3 ) Põllumajandus- ja Toidu amet esitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta Euroopa Komisjonile. ( 4 ) Pärast Euroopa Komisjonilt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõigetes 3–5 sätestatud teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toidu amet viivitamata asjakohase otsuse. ( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 62 lõike s 1 ning artikli 63 lõigetes 1 ja 4 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toidu amet asjakohase otsuse ja muudatuse piiripunkide loetelus ning teavitab sellest Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklite 62 ja 63 kohaselt. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toidu amet toimetab piiripunkti määramise või sellest keeldumise otsuse piiripunkti omanikule või valdajale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 2. j agu Kauplemine § 45 . Kauplemise tingimused ( 1 ) Kauplemine käesoleva seaduse tähenduses on Eesti ja liikmesriikide vaheline kaubandus. (2) Loom , loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal, millega kaubeldakse, peab olema veterinaarnõuete kohane. ( 3 ) Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 sätestatud nõuete kohaselt. ( 4 ) Kui veterinaarjärelevalve või veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loom , loomne saadus või loomn e paljundusmaterjal ei ole nõuetekohased , kohaldab Põllumajandus- ja Toidu a met Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. § 46 . Veterinaarjärelevalve looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse üle Euroopa L iidu sise se transiidi korral (1) Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saadetise või veo nõuete rikkumise kahtluse korral võib Põllumajandus- ja Toidu amet nende Euroopa L iidu sise se transiidi ajal kontrollida saadetise ning veo nõuetekohasust. ( 2 ) Euroopa Liidu sise se transiidina käsitatakse saadetise toimetamist Eesti kaudu ühest liikmesriigist teise. ( 3 ) Kui Euroopa L iidu sise se transiidi ajal teostatud veterinaarjärelevalve tulemusena on kindlaks tehtud, et loom , loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei ole nõuetekohased , kohaldab Põllumajandus- ja Toidu amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. 3. jagu Lemmikloomade liikumine liikmesriikide vahel § 47 . Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise tingimused (1 ) Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse väljaspool Euroopa Liidu tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt, mida ei ole nimetatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 13 lõike 1 või artikli 15 kohaselt koostatud loetel us , toimub riigipiiri seaduse alusel Euroopa Liidu välispiiril asuva rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele , avatud piiripunkti kaudu. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse on lubatud nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. 4 . jagu Eksport § 48 . Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordi tingimused (1) Eksporditav loom , loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal pea b olema nendega kauplemise kohta esitatavate ning Euroopa Liidu välise riigi esitatavate veterinaarnõuete kohased. (2) Loom a , loomset saadust ja loomset pa ljun dusmaterjali võib eksportida rahvusvaheliseks liikluseks avatud piiripunkti kaudu. (3) Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali eksportimisel peab nende vedu toimuma tollijärelevalve all kuni Euroopa Liidu territooriumilt väljumiseni. (4) Eksporditava t loom a , loomset saadust ja loomset paljundusmaterjali , mis ei ole selle kohta esitatud nõuete koha ne või mille kohta ei ole nõudeid esitatud, on Eesti kaudu lubatud vedada üksnes Põllumajandus- ja Toidu ameti loal. 5 . jagu Nõuetekohasuse t õendamine § 49 . N õuetekohasust tõendav sertifikaat (1) Põllumajandus- ja Toidu amet avalikustab nõuetekohasust tõendava sertifikaadi tüübi ja vormi ning tõendava ametniku allkirjastatava l sertifikaadil oleva teabe loomade , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali kohta oma veebilehel , v õttes aluseks Euroopa L iidu välise riigi nõuded . ( 2 ) Sertifikaadi väljastab Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 3 ) Sertifikaadi saamiseks esitatakse Põllumajandus- ja Toidu amet ile kirjalik taotlus järgmiselt : 1) vähemalt 48 tundi enne looma ja loomse paljundusmaterjali eksportimist või teise liikmesriiki vedamist; 2) vähemalt 24 tundi enne loomse saaduse eksportimist või teise liikmesriiki vedamist ; 3) vähemalt 24 tundi enne transiidil oleva kauba vedu piiripunktist Euroopa Liidu territooriumilt lahkuva le laevale, kui saadetis on ette nähtud selle laeva varustamiseks. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud taotlus peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad teha vajalikke järelevalvetoiminguid ja täita sertifikaadi vormi. Põllumajandus- ja Toidu amet võib nõuda , et taotleja esitab vajalik ud andme d ka sihtriigi keeles. ( 5 ) S ertifikaati ei väljastata, kui Põllumajandus- ja Toidu amet on kindlaks teinud vähemalt ühe järgmistest asjaoludest: 1) loom , loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei ole asjakohaste veterinaarnõuete koha ne ; 2) taotlus ei ole esitatud käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuete kohaselt ; 3) taotluses on esitatud valeandmeid. 5. peatükk Loomataudi ennet amine ja tõrje 1. jagu Loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtted § 50 . Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamise ning selle üle arvestuse pidamise kohustus (1) Eriti ohtliku loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitab loomapidaja, lemmikloomapidaja, veterinaararst, labor või muu asjakohane isik viivitamat a Põllumajandus- ja Toidu ametit. (2) M uu kui eriti ohtliku teatamiskohustusliku loomataud i kahtlusest või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 24 kohase loomade tervise ja heaolu jälgimise käigus leitud kõrvalekal dest looma tervise s teavitab loomapidaja , lemmikloomapidaja või muu asjakohane isik veterinaararsti. (3) Veterinaararst ja labor teavitavad käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi diagnoosimisest loomapidamisettevõttes ja kodumajapidamises Põllumajandus- ja Toidu ametit , loomapidajat ja lemmikloomapidajat . ( 4 ) Veterinaararst ja labor pea vad tea tamiskohustuslik u ja m uu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse diagnoosimise üle arvestust ning esita vad selle kohta aruande Põllumajandus- ja Toidu ameti le. (5) L oomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide , zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. (6) Tea tamis kohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamisel ja diagnoosimisel lähtu b Põllumajandus- ja Toiduamet komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega ( ELT L 174, 03 .06.2020 , lk 211–34 ) artikli 9 nõuetest. (7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 19 kohase teavituse ja artikli 20 kohase aruand e Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu kantud loomataudi puhangu kohta edastab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 8 ) Põllumajandus- ja Toidu amet esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eel mise kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta iga aasta 31. maiks. ( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 21 viidatud asjakohased teavitus - ja aruandluspiirkonnad määrab Põllumajandus- ja Toidu amet . § 51 . Situatsioonplaan ja simulatsiooniõppus (1) E riti ohtliku loomataudi puhkemise valmisolekuks koostab Põllumajandus- ja Toidu amet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 nimetatud situatsioonplaani ja vajaduse korra l tegevus juhend i ning korraldab situatsioonplaani alusel toimuva tauditõrjekoostöö toimimise kontrollimiseks simulatsiooniõppus i . (2) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa Komisjoni ja liikmesriike. § 52 . Loomataud metsloomapopulatsioonis ( 1 ) M etsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamise l ja tõrje l rakendab Põllumajandus- ja Toidu amet koostöös Keskkonnaameti ning jahipidamise- ja kalapüügi õigust omavate isikutega jahipidamise ja kalapüügiga seotud meetmeid , sealhulgas Põllumajandus- ja Toidu ameti veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid . (2) Metslooma püüdmisest ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise eesmärgil tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduametit. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet hindab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teavitamise järgselt metslooma ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise ga kaasnevat ohtu looma tervisele . (4) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet leiab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud hindamise tulemusena, et esineb oht looma tervisele , keelab ta metslooma ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimuste pidamise. ( 5 ) Teatud loomataudi suhtes vastuvõtlikku liiki v eeloom a tohib loodusesse lasta ainult juhul , kui see loom on pärit sellisest liikmesriigist, selle tsoonist või bioturvarühmikust , mis on kuulutatud Euroopa Liidus kohustuslikult või Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava looma taudi suhtes taudivabaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 36 lõike 1 või artikli 37 lõike 1 kohaselt . § 53 . Loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimise ja kultiveerimise luba (1) T eadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohane teadus- ja arendusasutus võib t eatud loomataudi põhjustava haigusetekitaja t teaduslikul eesmärgil isoleerida või kultiveerida , kui ta kasutab selleks asjaomas e haigusetekitaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 16 kohastele bioturvalisuse nõuetele vastavat labori t ja kui tal on selleks asjakohane luba. (2) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja isoleerimise ja kultiveerimise loa (edaspidi teadustöö luba ) andmise otsustab valdkonna eest vastutav minister . Teadustöö loa saamiseks esitab teadus- ja arendusasutus valdkonna eest vastutavale ministrile taotluse koos asjakohaste andmete ja dokumentidega. (3) Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale labor i le ning teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . (4) Valdkonna eest vastutav minister võib teadustöö loa andmisest keelduda, kui selgub, et teadustöö loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid , või kui esitatud andmetest ja dokumentidest selgub, et teadustöö tegemisel ei ole võimalik täita käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud nõudeid. (5) Teadustöö loa andmi s e või andmisest keeldumi s e otsus teh akse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. (6) Kui teadus- ja arendusasutuses ei täideta käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud nõudeid, võib valdkonna eest vastutav minister määrata tähtaja puuduste kõrvaldamiseks või teadustöö loa osaliselt või täielikult peatada. Teadustöö loa kehtivuse peatamisest teadasaamisest arvates lõpetatakse laboris asjakohane tegevus. Teadustöö loa kehtivus taastatakse, kui teadustöö loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud ning teadustöö loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud. (7) Valdkonna eest vastutav minister võib tunnistada teadustöö loa andmise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või juhul, kui teadustöö loa omanik: 1) on esitanud sellekohase taotluse; 2) on teadustöö loa taotlemisel teadlikult esitatud valeandmeid või võltsitud dokumente; 3) ei ole käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ei suuda laboris valitsevate püsiolude tõttu täita käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusakti nõudeid; 4) takistab riikliku või haldus järelevalve t eostamist ; (8) T eadus- ja arendusasutus teatab t eadustöö loa väljaandmisel valitsenud tingimuste muutumisest ja ümberkorralduste tegemisest viivitamata valdkonna eest vastutavale ministrile , edastades teadustöö loa ajakohastamiseks sellekohase kirjaliku või elektroonilise taotluse . (9) Teadustöö loa andmise või andmisest keeldumise ning loa peatamise või loa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse isikule kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. § 54 . Loomataudi kahtlus ja diagnoosimine (1) L oomataudi esinemist kahtlus tatakse s õltuvalt haigusetekitaja st ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või labor iuuringu tulemuste alusel, samuti nakatunud karja või loomaga otsese või kaudse kontakti puhul . (2) Loomataudi põhjustava haiguse tekitaja esinemis t kahtlus tatakse loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali puhul Põllumajandus- ja Toidu ameti otsusel, kui temale teada olevatel andmetel või b nimetatud saadus või materjal sisaldada haigusetekitaja t või olla sellega saastunud. (3) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat loomataudi kahtluse või diagnoosimise tõttu rakendatavatest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohastest meetmetest loomapidamisettevõttes , kodumajapidamises , kus peetakse lemmikloomi, ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes. (4 ) Loomataudi diagnoosib veterinaararst epidemioloogilise olukorra, kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja labor iuuringu tulemuste alusel . (5 ) Vajaduse korra l tehakse proovi võtmise eesmärgil taudikahtluse kontrollimiseks looma kontrolltapmi ne selleks ettenähtud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning uimastamis- ja tapmismeetodil . (6) Looma määra b kontrolltapmisele Põllumajandus- ja Toidu amet. ( 7 ) T eatamiskohustuslik u loomataudi ametliku diagnoosi paneb Põllumajandus- ja Toidu amet loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja labor iuuringu tulemuste alusel. 2. jagu L oomatauditõrje programm , loomataudi tõrje meetmed ja taudivaba staatus § 55 . Loomatauditõrje programmi koostamine ja rakendamine (1) Loomatauditõrje programm käesoleva seaduse tähenduses on likvideerimisprogramm Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 31 tähenduses. ( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b osutatud loetellu kantud loomataudi (edaspidi kohustuslikult tõrjutav loomataud ) kohta, mille suhtes riigi teatud piirkond või bioturvarühmik ei ole taudi vaba staatusega , koostab loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet ning rakendab seda , arvestades komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 sätestatud nõudeid . ( 3 ) Vajaduse korral koostab loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis c osutatud loetellu kantud loomataudi (edaspidi vajaduspõhiselt tõrjutav l oomataud ) kohta ning rakendab seda , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 32 nõudeid. ( 4 ) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole koostanud loomatauditõrje programmi v ajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta , võib selle koosta da ning seda rakenda da ka loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik , arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 32 nõudeid. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi l õikes 4 nimetatud loomatauditõrje programmi esitab loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik heakskiitmiseks Põllumajandus- ja Toidu ameti le , kes otsustab programmi heakskiitmise või sellest keeldumise 30 tööpäeva jooksul s elle esitamise päevast arvates . ( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukog u määruse (EL) 2016/429 artiklis 34 nimetatud t eavet kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi kohta edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toidu amet . ( 7 ) Käesoleva paragrahvi l õi kes 4 nimetatud loomataudi tõrje programmi rakendamisega seotud kulud katab selle programmi esitaja . § 56 . Kohustuslikult ja vajaduspõ hiselt tõrjutava l oomataudi tõrje meetmed ( 1 ) K ohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 72 – 76 , ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega ( ELT L 174, 3.6.2020, lk 64–139 ) , maismaaloomade puhu l artikli s 68 ja veeloomade puhu l artiklis 110 nimetatud meetmeid . ( 2 ) K ohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimise korral rakenda vad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 77 – 83 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artikli 69 ja veeloomade puhul artiklis 111 nimetatud meetmeid . (3) Kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi t äpsemad ennetus- ja tõrje meetmed võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 57 . Taudivaba staatus ja selle tõendamine (1 ) Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Eestile või selle osale Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 36 ja 37 nimetatud taudivaba staatuse saamiseks Euroopa Komisjonile taotluse ja muud Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevad dokumendid ning teavitab Euroopa Komisjoni ja liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklist 41 tulenevate taudi vaba staatuse säilimiseks vajalike tingimuste muutumisest. (2) Põllumajandus- ja Toidu amet peab arvestust nende loomapidamisettevõtete taudialaste staatuste kohta, kus rakendatakse kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi . (3) Loomapidaja taotluse alusel väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale tema loomapidamis ettevõtte taudivaba staatust tõendava dokumendi 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates . 3 . jagu Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmed § 58 . Eriti ohtliku l oomataudi oht (1) Eriti ohtliku l oomataudi ohuna (edaspidi käesolevas jaos loomataudi oht ) käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist muus liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning olukord a , kui naaberriigis on kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon, mis ulatu b Eesti territooriumile, või kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht , et taud võib levida Eesti territooriumile. Loomataudi ohuna käsitatakse ka eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi levimist Eesti territooriumil, kui taudi levik ühes või mitmes haldusüksuses ohustab ülejäänud Eesti territooriumi. (2) Loomataudi ohu korral võib Põllumajandus- ja Toidu amet rakendada loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral rakendatavaid meetme i d vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele. (3) Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab l oomataudi ohu korral elanikkonda massiteabevahendi kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje meetmeid . § 59 . Eriti ohtliku loomataudi kahtlus ning selle lõpetamine (1) Eriti ohtliku loomataudi kahtluse püstitab veterinaararst ning otsustab Põllumajandus- ja Toidu amet. (2) Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 53 – 59 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL ) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklites 5 – 10 ja veeloomade puhul artiklites 70 – 76 sätestatud meetmeid ning vajaduse korra l muid asjakohaseid meetmeid. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet teatab e riti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest loomapidajale ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejale 24 tunni jooksul otsuse tegemis es t arvates . § 60 . Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje (1) Eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toidu amet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artiklites 60 – 71 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 maismaaloomade puhul artiklites 11 – 67 ja veeloomade puhul artiklites 77 – 109 sätestatud meetmeid . (2) Esilekerkiva loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatavaid tõrjemeetmeid. ( 3 ) Valdkonna eest vastutav minister võib kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada määrusega e riti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi t äpsemad ennet amise ja tõrje meetmed . ( 4 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab loomapidajat ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat nende ettevõttes kehtestatud meetmetest ja kitsendustest ning nende lõpetamisest. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib teha vajalikke tauditõrje toiminguid ka ilma loomapidaja , loomse saaduse käitleja või loomse paljundusmaterjali käitleja kohalolekuta neid sellest ette teavitamata. ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab massiteabevahendi kaudu avalikkust kitsenduste kehtestamisest ja nende lõpetamisest. ( 7 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab Euroopa Komisjoni viivitamat a käesoleva paragrahvi alusel rakendatavatest looma tauditõrje meetmetest. ( 8 ) Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi puhkemise korral rakendavad loomade tapmise või hukkamisega tegelev isik ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitle ja Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse kohaselt loomatauditõrje meetmeid. § 61 . Hädaolukord ja eriolukord (1) Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ulatuslik ja kiire levik loetakse hädaolukorra ks hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. (2) Kui eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi leviku tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke loomatauditõrje meetmeid ning käesolevas seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorra lahendamise meetmete rakendamise ga ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult kõrvaldada ohtu ja abistada kannatanuid, teeb valdkonna eest vastutav minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord hädaolukorra seaduse kohaselt. 4. jagu Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad § 62 . Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje (1) Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 , lk 1–40), kohaselt. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa I peatüki punkti b alapunktides i–v ning II peatüki punkti a alapunktides i–iii nimetatud l oomse proteiini ja seda sisaldava sööda käitlemisel ja kasutamisel kohaldatakse söödaseadust . (3) Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Põllumajandus- ja Toiduamet tapamajas veise rümba uurimisel ja veiste spongiformse entsefalopaatia uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A - peatüki I osa punktis 6.5 sätestatud erisust. 5 . jagu Zoonoosid e seire ja toidutekkeli ne haiguspuhang § 63 . Zoonooside seire korraldamine (1) Zoonooside seire on zoonooside, zoonoossete haigus e tekitajate ja nendega seotud mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem. ( 2 ) Zoonooside seiret korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet . ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb z oonooside seire korraldamisel inimesel leviva zoonoosi epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga. ( 4 ) Zoonooside seire korraldamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 64 . Toidutekkeli ne haiguspuhang (1) Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist teevad Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet käesoleva seaduse ja toiduseaduse alusel. (2) Terviseamet koostab eelmise kalendriaasta jooksul tehtud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande ning esitab selle Põllumajandus- ja Toiduamet ile iga aasta 31. märtsiks. (3) Terviseamet teavitab viivitamata inimesel zoonoosi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit. (4) Valdkonna eest vastutav minister kehtestab määrusega teatamiskohustuslike zoonooside loetelu. ( 5 ) Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused. ( 6 ) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada toidutekkelise haiguspuhangu uurimise täpsemad nõuded. § 65 . Käitleja kohustused (1) Käitleja teeb zoonooside seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta käesoleva seaduse § 63 lõike 4 alusel kehtestatud nõuete kohaselt, säilita b uuringu tulemused, korralda b asjakohaste isoleeritud zoonoossete haigusetekitajate (edaspidi isolaat ) säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esita b käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud asjakohasele asutusele selle nõudmisel uuringu tulemused või isolaadid . (2) Kui käitleja esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile tea be Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 19 lõike 3 kohaselt, säilitab ta asjakohase toidu või selle proovi, et võimaldada selle uurimist laboris või toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist. (3) Valdkonna eest vastutav minister võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõike 1 rakendamiseks käitlejale uuringute tegemise ning uuringu tulemuste ja isolaadi säilitamise ja asjakohasele asutusele esitamise täpsemad nõuded . 6 . jagu L oomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahju toetus § 66 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamine (1) Loomapidajale hüvitatakse käesolevas seaduses ja Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras ning kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega loomatauditõrjega tekkinud järgmine kahju: 1) ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, ja hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus; 2) ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali väärtus. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, kui kahju on tekkinud eriti ohtliku loomataudi tõrj umise ga ning Euroopa Liidu asjakohase õigusakti kohaselt kohustusliku lt või Põllumajandus- ja Toiduameti poolt koostatud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi rakendamisega . (3) K äesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kahju ei hüvitata l oomapidajale , k ellele on makstud hüvitist seoses sama loomataudi puhkemisega samas looma pidamis ettevõttes . (4) Käesoleva paragrahvi lõiget 3 ei kohaldata, kui samas lõikes nimetatud looma pidamisettevõte taasasustati loomadega ajal, kui see asus lõikes 3 nimetatud loomataudi esinemise tõttu väljaspool Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangute piirkonda. (5) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju, mis on tekkinud eriti ohtliku loomataudi , kohustuslikult tõrjutava või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje ga seoses , hüvitatakse Euroopa Liidu eelarve vahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014, millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 54 sätestatut. (6) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nende kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekirja, mille puhul lõikes 1 nimetatud taudikahju hüvitatakse, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 67 . Toetus loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamiseks (1) Loomapidaja võib käesoleva seaduse § 66 lõikes 2 sätestatud loomataudi tõrjega tekkinud ja § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepin gut, taotleda toetust (edaspidi taudikahjutoetus ). (2) Käesoleva seaduse § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju suurus määratakse järgmiselt: 1) looma, välja arvatud ar etuslooma arvestuslik väärtus; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143), artikli 2 punkti 3 tähenduses aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus ; 3) seadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade tegelik väärtus. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud eksper diarvamuse saamise ga seotud kulud kannab Põllumajandus- ja Toidu amet . (4) Ekspert on sõltumatu ning tal on : 1) vähemalt kaheaasta n e töökogemus veterinaarmeditsiini alal ja teadmis ed loomade tõuaretuse valdkonnas; 2 ) piisava d teadmis ed ekspertiisi ( kõrgel erialasel tasemel ) tegemiseks. (5) Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretus looma väärtuse arvutamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 68. Euroopa Liidu riigiabi Käesoleva seaduse § 66 alusel antava taudik ahjutoetuse puhul kohaldatakse komisjoni määrust (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75) artiklit 26 ja muid asjakohaseid Euroopa Liidu õigusakte . § 69 . Taudikahjutoetuse taotlemine (1) Loomapidaja esitab taudikahjutoetuse saamiseks Põllumajandus- ja Toidu amet ile taotluse ( edaspidi taotlus ) kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise päevast arvates. Loomapidaja lisab taotlusele käesoleva seaduse § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju suurust tõendavad dokumendid. (2) Kui l oomapidaja on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel on selle esemeks olev loom, aretusloom, seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad kindlustatud käesoleva seaduse § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju vastu, märgib ta selle ära taotluses ning teavitab Põllumajandus- ja T oidu amet it viivitamata selle kindlustuslepingu alusel t emale väljamakstud kindlustushüvitisest. (3) Käesolevast jaost tulenevat menetlustähtaega ei ennistata. § 70 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Põllumajandus- ja Toidu amet vaatab taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust asjakohaste dokumentide ja andmekogude alusel. (2) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taotluse rahuldamata jätmise alustest: 1) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti , hukati või hukkus loomataudi teadusliku uurimise eesmärgil tehtud loomkatse käigus; 2) loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti , või hukati ilma asjakohase ettekirjutuseta; 3) loom hukkus enne loomataudi kahtluse püstitamist või muul põhjusel kui loomataud; 4) looma Eestisse toimetamisel ei täidetud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid; 5) loom ei ol nud käesoleva seaduse §-s 3 1 lõikes 1 sätestatud nõuete kohaselt identifitseeritud ega registreeritud; 6) taotleja takista s loomatauditõrjeks vajaliku riikliku järelevalve teostamist või ei täi tnud ettekirjutuse nõudeid; 7) taotleja esita s teadlikult valeandmeid või mõjuta s taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil; 8) seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad hävitati ilma asjakohase ettekirjutuseta; 9) käesoleva seaduse § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju hüvitamiseks on sõlmitud kindlustusleping. (3) Taotleja peab olema täitnud komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõikes 5 või muus E uroopa L iidu õigusaktis nimetatud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta, kui selline nõue tuleb E uroopa L iidu õigus aktid est. (4) Põllumajandus- ja Toidu amet otsustab taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise st arvates. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toidu amet esitab kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamisest arvates maaeluministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta. Maaeluministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrje ga tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks. § 71 . Taudikahjutoetuse määr ning toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine (1) Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses. (2) Põllumajandus- ja Toidu amet jaotab Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendid loomapidajate vahel võrdeliselt vastavalt rahuldatud taotluste arvule, arvestades taotluste kaupa taudikahjutoetuse maksmise ks ettenähtud vahendeid, ning arvutab taotlejale makstava taudikahjutoetuse suuruse. Kui rahuldatud taotluste kohane taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Põllumajandus- ja Toidu amet taudikahjutoetuse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud määra võrdeliselt, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. (3) Põllumajandus- ja Toidu amet otsustab taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse reservist toetuse maksmiseks riigieelarve vahendite eraldamise või eraldamata jätmise päevast arvates. Pärast taotluse rahuldamist, kuid enne taudikahjutoetuse maksmist otsustatakse jätta toetus maksmata, kui esineb vähemalt üks järgmistest toetuse maksmata jätmise alustest: 1) toetuse maksmiseks puuduvad rahalised vahendid; 2) tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. (4) Kui taudikahjutoetuse taotleja on saanud kindlustushüvitist käesoleva seaduse § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju eest, vähendab Põllumajandus- ja Toidu amet selle võrra taudikahjutoetusena makstavat summat või jätab taudikahjutoetuse välja maksmata. § 72 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju osaline hüvitamine Taotluse käesoleva seaduse § 6 6 lõikes 1 sätestatud kahju osaliseks hüvitamiseks Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toidu amet . § 73 . Toetus e tagasinõudmine Pärast taudikahjutoetuse väljamaksmist nõuab Põllumajandus- ja Toidu amet toetuse saajalt toetuse täielikku või osalist tagasimaksmist maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alustel, tähtajal ja korras. 6 . peatükk Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve 1. jagu Veterinaarjär elevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus § 74 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ulatus Veterinaarjärelevalvet teostatakse ja veterinaarkontrolli tehakse veterinaarnõuete täitmise üle. § 75 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korrald us (1) Veterinaarjärelevalvet teostab ja veterinaarkontrolli teeb Põllumajandus- ja Toiduamet. (2) Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud juhul võib veterinaarjärelevalvet teostada ja veterinaarkontrolli teha üksnes veterinaarjärelevalveametnik. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet võib Euroopa Liidu õigusaktis ettenähtud juhul kasutada veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel veterinaarjärelevalveametniku abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega. ( 4 ) Käesoleva seaduse § 79 lõike 3 al usel Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud veterinaararst (edaspidi volitatud veterinaararst ) teeb lepingus ettenähtud ulatuses selliseid veterinaarjärelevalve toiminguid nagu diagnostili ne uurimi ne , proovide võtmine, vaktsineerimine ning osalemine loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise s või nende likvideerimise s . ( 5 ) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet vajab loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi, teavitab ta sellest oma veebilehel, näidates ära loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Loomatauditõrje toimingu tegemisel osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu. ( 6 ) Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . ( 7 ) Veterinaarjärelevalvet teostatakse ning veterinaarkontrolli tehakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 ning muude asjakohaste õigusaktide sätete kohaselt. ( 8 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutav asutus on Põllumajandus- ja Toiduamet . Põllumajandus- ja Toiduamet esitab mitmeaastase kontrollikava ning selle täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile nimetatud määruse artiklis 113 sätestatud korra kohaselt. Kontrollikava avalikustatakse nimetatud määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. ( 9 ) Vabariigi Valitsus võib kehtestada määrusega käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks korrakaitseorganite vahelise koostöö korra. § 76 . Veterinaarjärelevalve erimeetmed (1) Põllumajandus- ja Toiduamet võib käesolevas seaduses sätestatud veterinaarjärelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ‒ 32 ja 49 ‒ 53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (2) Kui Põllumajandus- ja Toiduamet avastab veterinaarjärelevalve teostamise käigus, et loom , loom ne saadus või loom ne paljundusmaterjal ei vasta veterinaarnõuetele, kohaldab ta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. (3) Kui Eestisse toimetatakse loom, loom ne saadus või loom ne paljundusmaterjal, mis ei vasta v eterinaarnõuetele , kohaldab Põllumajandus- ja T oiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 66 – 69 sätestatud meetmeid. § 77 . Riiklik järelevalve eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi puhkemise korra l kehtestatud piirangutest kinnipidamise üle (1) Riiklikku järelevalvet taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis veo vahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute st kinnipidamise üle teostab politseiametnik. (2) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 ‒ 32, 44 ‒ 46 ja 48 ‒ 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras. (3) Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimee det korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni asja esimesel võimalusel Põllumajandus- ja Toiduametile üleandmiseni. § 78 . Haldusjärelevalve Haldusjärelevalvet käesoleva seaduse § 31 lõikes 4, § 34 lõikes 6 j a § 75 lõikes 2 nimetatud halduslepingu te täitmise üle teostab Põllumajandus- ja Toiduamet . 2. jagu Veterinaararsti volitamise kord ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused § 79 . V eterinaararsti volitamine ( 1 ) Käesoleva seaduse § 75 lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. K onkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel . ( 2 ) Isikul, kes taotleb õigust tegutseda volitatud veterinaararstina, peab olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele. ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb volitatud veterinaararstina tegutsemi se volituse andmise otsuse ning sõlmib halduslepingu haldusülesande täitmiseks konkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga. Viimasel juhul märgitakse lepingusse selle veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe. (4) Kui isik vastab käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele, otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet isikule volituse andmise 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. (5) Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks. (6) Põllumajandus- ja Toiduamet võib volituse andmisest keelduda juhul, kui isik ei vasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud nõuetele. (7) Otsus volituse andmise või sellest keeldumise kohta toimetatakse isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. § 80 . Volitatud veterinaararsti õigused ( 1 ) Volitatud veterinaararstil on oma volituse piires õigus rakendada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud meetmeid. ( 2 ) Volitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Põllumajandus- ja Toiduametile vähemalt 30 päeva ette. ( 3 ) Kui v olitatud veterinaararst sureb tema volitusega seotud ülesannete täitmise tõttu, makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmele ühekordset toetust surnud veterinaararsti kümne aasta keskmise palga ulatuses. Ni metatud asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul. ( 4 ) Volitatud veterinaararstile, kelle töövõime on vähenenud volitusega seotud ülesannete täitmise tõttu, makstakse ühekordset toetust järgmiselt : 1) osalise töövõime korral tema ühe aasta keskmise palga ulatuses; 2) puuduva töövõime korral tema viie aasta keskmise palga ulatuses. ( 5 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud seose isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitusega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49 1 sätestatud korras. § 81 . Volitatud veterinaararsti kohustused Volitatud veterinaararst: 1) täi dab erapooletult temale volitusega antud ülesandeid; 2) täi dab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi; 3) säili tab oma volituse piires täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning an nab need üle Põllumajandus- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse l õppemisel. § 82 . Volituse lõppemine (1) Halduslepinguga antud volitus lõpeb: 1) volitusest loobumise korral; 2) volituse tähtaja möödumisel; 3) volitatu surma korral; 4) volituse tagasivõtmise korral ; 5) kutsetegevuse loast loobumise korral; 6) kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral. (2) Kui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks. § 83 . Volituse peatamine ja tagasivõtmine ( 1 ) Volitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamise korra l peatub ka temale antud volitus. ( 2 ) Kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane, peatab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse ja annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui volitatud veterinaararst tähtajaks puudusi ei kõrvalda, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu. § 84 . Volitatud veterinaararsti tasu ( 1 ) V olitatud veterinaararstil on v eterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest õigus saada tasu. ( 2 ) Tasu veterinaarjärelevalve toiming u tegemise eest makstakse Põllumajandus - ja Toiduameti eelarve st . ( 3 ) V olitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate toimingute tasu määrad ja tasustamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . 7. peatükk V eterinaarjärelevalve tasu § 85 . Veterinaarjärelevalve tasu ( 1 ) Veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming ) tegemise eest käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud määras tasutav summa (edaspidi järelevalvetasu ) . Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka loetakse veterinaarjärelevalve teostamiseks ja veterinaarkontrolli tegemiseks veterinaarjärelevalveametniku tehaslaevale lähetamise kulud. ( 2 ) Järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tähenduses jaekaubandusega ning nimetatud määruse artikli 3 lõikes 17 sätestatud tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest . (3) Toiduseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomse toidu käitlemise ettevõtte s ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 lisa IV peatükis II nimetamata loomse toidu käitlemise ettevõtte s veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetakse järelevalvetasu toiduseaduse s sätestatud alustel ja korras tunnitasuna . § 86 . Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik ( 1 ) Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik (edaspidi kohustatud isik ) on isik, kelle suhtes on tehtud veterinaarjärelevalve toiming. ( 2 ) Mitu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt. § 87 . Järelevalvetasu määramise põhimõtted ja järelevalvetasu määrad ( 1 ) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega. ( 2 ) Järelevalvetasu võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/625 loetletud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisas sätestatud määras : 1) loomade tapmisega tegelev käitleja maksab tapalooma tapaeelse ja -järgse veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu loomaliigi järgi; 2) loomse toidu käitleja maksab järelevalvetasu käitlemisettevõtte või selle osa käitlemisvaldkonna ja käideldud loomse toidu koguse järgi; 3) piima töötlemise korral maksab käitleja järelevalvetasu töödeldud piima koguse järgi; 4) loomse saaduse Eestisse toimetamise korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu saadetise koguse järgi; 5) looma ja kauba transiidi korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu toimingut tegevate veterinaarjärelevalveametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aja järgi; 6) loomade Eestisse toimetamise korral maksab saadetise eest vastutav isik järelevalvetasu saadetise eluskaalu ja loomaliigi järgi . ( 3 ) Järelevalvetasu võetakse tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt järgmiste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest: 1) käesoleva seaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja ettevõtte nõuetekohasuse hindamine; 2) söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamine; 3) loomade, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ga kauplemisele ja ekspordile eelnev veterinaarkontroll; 4) loomse paljundusmaterjali , heina ja põhu veterinaarkontroll Eestisse toimetamise korral . ( 4 ) Kohustatud isik maksab tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemise le kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise le kulu nud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega . Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulu nud aega. ( 5 ) Tunnitasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga , välja arvatud käesoleva seaduse § 85 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega . Veterinaarjärelevalve toimingute ga seotud töötasu ja majanduskulu, sealhulgas labor i analüüside ja uuringute kulu arvutamisel lähtutakse tegelikust kulust toimingu eelsel kalendriaastal. Nimetatud ajavahemikul veterinaarjärelevalve toimingute ga seotud kogukulu jagatakse samal ajavahemikul järelevalvetoimingute tegemisele, välja arvatud labor i analüüside ja uuringute tegemisele, kulunud töötundidega. ( 6 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemise ga seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse lõikes 9 nimetatud laboratoorsete lisauuringute kulu. ( 7 ) Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetava tunnitasu määra igaks aastaks kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. ( 8 ) Veterinaarjärelevalve toimingute tegemise käigus on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus võtta hilinenud saadetise ooteaja ning väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest lisatasu, mida makstakse käesoleva seaduse §-s 88 sätestatud korras, järgmiselt: 1) hilinenud saadetise ooteaja eest tööajal võetakse lisatasu tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku ko hta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt; 2) hilinenud saadetise ooteaja eest väljaspool tööaega võetakse lisatasu kahekordse tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku ko hta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt; 3) väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest võetakse lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna veterinaarjärelevalveametniku ko hta käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. ( 9 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhul maksab kohustatud isik veterinaarjärelevalve lisatoimingu te eest järelevalvetasu tunnitasuna käesoleva paragrahvi lõike 4 kohaselt. Kui tuvastatud veterinaarnõuete rikkumisega seoses on vaja teha laboratoorseid lisauuringuid, maksab kohustatud isik lisaks järelevalvetasu ka nende uuringute kogu kulu ulatuses. § 88 . Järelevalvetasu maksmine ( 1 ) Põllumajandus - ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsmendaks kuupäevaks. ( 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsust järelevalvetasu sissenõudmise kohta ei tehta, kui järelevalvetasu on väiksem kui 2 eurot. (3) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega , kui isik on andnud selleks nõusoleku . (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte t oimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte . ( 5 ) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks , tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ( 6 ) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole kahe kümne kaheksa päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. ( 7 ) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ( 8 ) Looma ja kauba Eestisse toimetamise korral maksab kohustatud isik järelevalvetasu enne saadetise tolliprotseduurile suunamist Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud järelevalvetasu sissenõudmise otsuses märgitud summas. ( 9 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib l ooma ja kauba Eestisse toimetamise korral vabastada kohustatud isiku järelevalvetasu maksmisest enne saadetise tolliprotseduurile suunamist, kui on täidetud mõlemad järgmised tingimused: 1) kohustatud isik on esitanud küllaldase garantii ; 2) kohustatud isik on varem maksnud järelevalvetasu õiges suuruses ja õige l ajal. ( 10 ) Järelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega . § 89 . Enammakstud järelevalvetasu tagastamine (1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule e ttenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu ) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2 kuu jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. ( 2 ) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud. ( 3 ) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise taotlemiseks esitab kohustatud isik Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse ja järelevalvetasu maksmist tõendava dokumendi. ( 4 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. ( 5 ) Enammakstud järelevalvetasu ei tagastata, kui ei ole võimalik kindlaks teha järelevalvetasu maksnud isikut või isikut, kelle eest on järelevalve tasu makstud, või juhul, kui isikul puudub tagasimakse saamise õigus. ( 6 ) Enammakstud järelevalvetasu tagastamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 8 . peatükk Proovide võtmine ja analüüsimine ning l aborid § 90 . Proovide võtmine ja analüüsimine veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel (1 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või selle tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumust. (2) Isikul on õigus nõuda, et lisaks veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proovile võetakse samadel tingimustel isiku kulul lisaproov, mis jääb tema käsutusse. Lisaproov võetakse juhul , kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav. (3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest t uleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning isiku vahelise vaidluse korral võib isik taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud proovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboris. (4) Teise eksperdiarvamuse taotlemis est sõltumata rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid. § 91 . Labori volitamine (1) Veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proove analüüsitakse ne id analüüse tegem a volitatud ametlikus laboris (edaspidi volitatud labor ). Volitatud labor vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (2) Volitatud laborina tegutsem a võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 40 ja 42 sätestatud juhtudel volitada ka akrediteerimata labori. (3) Volitatud laborina tegutsemise volituse taotlemiseks esitab volituse taotleja Põllumajandus- ja Toiduametile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõi g e tes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. (4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud labori volitamise vajaduse korra l pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet eelnimetatud labori poole n õusoleku saamiseks volitatud labori ülesannete täitmiseks ning nõusoleku saamise korral algatab haldusmenetluse volitatud laborina tegutsemiseks volituse andmiseks. ( 5 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb v olitatud laborina tegutsemise volituse andmise või sellest keeldumise otsuse 30 tööpäeva jooksul volituse taotleja kirjaliku taotluse saamisest arvates. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 2 sätestatud labori volitamise korral teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse 45 t ööpäeva jooksul asjaomase labori nõusoleku saamisest arvates . Volitatud laborina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ( EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus . ( 6 ) Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laborina tegutsemise volituse andmisest, kui labor ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. ( 7 ) Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab volitatud laborina tegutsemise volituse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel. ( 8 ) Volitatud laborina tegutsemise volituse esmakordse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. ( 9 ) Volituse ulatuse muutmiseks taotletakse uu s volitus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. ( 10 ) Volitatud labor teavitab volituse taotlemisel esitatud andmete või taotlemise ajal laboris valitsenud tingimuste muutumisest, mis võivad mõjutada tema ülesannete täitmist, viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis Põllumajandus- ja Toiduametit . § 92 . Referentlabori volitamine (1) Riiklik referentlabor käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud labor, kes täidab referentlabori ülesandeid loomatervise valdkonnas. (2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 93 lõikes 1 viidatud iga loomatervise valdkonna Euroopa Liidu referentlabori kohta volitatakse tegutsema riiklik referentlabor (edaspidi referentlabor ). ( 3 ) Referentlaborina tegutsemise volituse saamiseks esitab volituse taotleja valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad labori vastavust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikes 3 sätestatud nõuetele. ( 4 ) R eferentlaborina tegutsemise volitus antakse või selle andmisest keeldutakse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga . Referentlaborina tegutsemise volituse andmise käskkirjas kirjeldatakse volituse ulatust. (5) Referentlaborina tegutsemise volituse andmisest võib keelduda, kui labor ei vasta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikes 3 sätestatud nõuetele. (6) Referentlaborina tegutsemise v olitus antakse määramata ajaks. (7) Referentlaborina tegutsemise volitus e andmise või volituse andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul käskkirja andmise päevast arvates. ( 8 ) Referentlaborina tegutsemise volituse esmakordse taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. ( 9 ) Kui referentlabor ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt, on valdkonna eest vastutaval ministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi tähtajaks ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. ( 10 ) Referentlabor tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab valdkonna eest vastutav minister. Tellimuse täitmist rahastatakse selleks Maaeluministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite st . ( 11 ) Referentlaborina tegutsemise v olituse ulatuse muutmiseks taotletakse uu s volitus käesoleva paragrahvi lõike 3 kohaselt. ( 12 ) Referentlabor teavitab volituse taotlemisel esitatud andmete või taotlemise ajal laboris valitsenud tingimuste muutumisest, mis võivad mõjutada tema ülesannete täitmist, viivitamata kirjalikult taasesitatavas vormis valdkonna eest vastutavat ministrit. § 93. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks (1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis loomatervise valdkonnas. (2) R eferentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. 9 . peatükk V aidlustamine § 94 . Volitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustamine ( 1 ) Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduametile 30 päeva jooksul toimingust teadasaamise päevast a rvates. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide saamisest arvates. § 95 . Veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine ( 1 ) Isikul, kellele osutati veterinaar teenust, on õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduameti hinnangut osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. ( 2 ) Põllumajandus- ja Toiduamet ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui: 1) veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta ; 2) sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või 3) samas asjas toimub kohtumenetlus. ( 3 ) Põllumajandus- ja Toiduamet annab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangu 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. ( 4 ) Kui isik ei nõustu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud hinnanguga , võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 10 . peatükk V astutus § 96 . Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmine Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. § 97 . Loomade pidamise , sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete rikkumine (1) Loomade pidamise , sealhulgas bioturvalisuse veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 98 . Teatamis - ja loa kohustuse täitmata jätmine (1) Teatamis - ja loa kohustuse täitmata jätmise eest ‒ karistatakse rahatrahviga kuni 2 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 20 00 eurot. § 99 . Loomade jälgitavuse kohustuse rikkumine (1) Loomade identifitseerimis e ja registreerimis e kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 100 . Loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni ja loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise , loomade ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine (1) Loomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise , loomade ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 101 . Loomade ja loomse saaduse veo , loomse saaduse käitlemise ning loomse paljundusmaterjali ja transiidil oleva toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis ja tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumine (1) Loomade ja loomse saaduse veo , loomse saaduse käitlemise ning loomse paljundusmaterjali ja transiidil oleva toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, –karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 102 . Loomade , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi ja veterinaartõendi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumine (1) Loomade , loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi ja veterinaartõendi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. § 103 . Loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil loata isoleerimine ja kultiveerimine ning bio turvalisuse nõuete rikkumine (1) Loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil loata isoleerimise või kultiveerimise ja loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks kasutatava labori bio turvalisuse nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 104 . P eetava looma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest ja metslooma rünnakust teatamata jätmine (1) Peetava looma, välja arvatud kodumajapidamises peetava lemmiklooma ja vesiviljeluslooma , surmast, peetavate loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest ja metslooma rünnakust teatamata jätmise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. § 105 . Loomataudi ohu ja kahtluse korral ja loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomatauditõrje nõuete rikkumine (1) L oomataudi tõrjeks , sealhulgas e riti ohtliku l oomataudi ohu ja kahtluse korral rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 5 00 trahviühikut. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 50 00 eurot. (3) Kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. (4) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahatrahviga kuni 32 00 eurot. § 106 . Menetlus ( 1 ) Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse § 101 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma , loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali konfiskeerimist karistusseadustiku § 83 kohaselt . ( 2 ) Käesoleva seaduse §-des 96 – 105 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . 1 1 . peatükk R akendus- ja üleminekusätted § 107 . Veterinaararsti kohustused Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev veterinaararst täidab § 20 lõike 1 punktis 6 sätestatud kohustust alates 2021. aasta 21. oktoobrist. § 108 . Loomatauditõrje seaduse kohaselt t ea tami skohustuse ja loa kohustuse täitnud isikud (1) E nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 6 kohaselt teatamis kohustuse täitnud isiku puhul loetakse käesoleva seaduse § 25 kohane teatamiskohustus täidetuks. (2) E nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 1 kohaselt tegevusloakohustuse täitnud isiku puhul loetakse käesoleva seaduse § 26 kohane tegevusloakohustus täidetuks. (3) Isikul , kellel on enne käesoleva seaduse jõustumist loomatauditõrje seaduse § 19 1 koha ne tegevusluba, mille puhul alates käesoleva seaduse jõustumisest on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus, loetakse teatamiskohustus täidetuks. § 109 . Haldusleping põllumajanduslooma identifitseerimisvahendite väljastamiseks Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv p õllumajanduslooma identifitseerimisvahendite väljastamiseks sõlmitud haldusleping kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 110 . Individuaalsed märgistusvahendid Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel loomale paigaldatud individuaalsed märgistusvahendid l oetakse heakskiidetuks määruse (EL) 2019/2035 artiklite 48 lõike 3 punkt b, 59 lõike 2 punkt b, 70 punkt b, 75 lõike 1 punkt b ja 76 lõike 2 punkti b kohaselt . § 11 1 . Bioturvalisuse kava L oomapidaja viib enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud bioohutuskava kooskõlla bioturvalisuse kava nõuetega 2021. aasta 1. detsembriks . § 11 2 . Eesti Maaülikooliga sõlmitud halduslepingu kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisa rahastamiseks sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 11 3 . Veterinaararsti kutsetegevuse l oa kehtivus Käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba kehtib kuni selle kehtivuse peatamiseni, kehtetuks tunnistamiseni või kehtetuks muutumiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. § 11 4 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kuni selle kehtivusaja lõpuni. § 11 5 . Veterinaararstide register Käesoleva seaduse §-s 22 nimetatud veterinaararstide registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 lõike 1 alusel asutatud riiklikku veterinaararstide registrit. § 11 6 . Põllumajandusloomade register Käesoleva seaduse §-s 35 nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. § 11 7 . Volitatud veterinaararstina tegutsemiseks sõlmitud halduslepingu kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiva halduslepinguga veterinaararstile antud volitus kehtib kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. § 11 8 . Tunnitasu määra kohaldamine Kuni 2021. aasta 31. detsembrini võetakse veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tunnitasu enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõike 8 alusel 2021. aastaks kehtestatud määras. § 1 19 . V olitatud laboratooriumi ja referentlaboratooriumi volituse kehtivus Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse s eaduse alusel volitatud laboratooriumina ja riikliku referentlaboratooriumina tegutsemiseks antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv volitus kehtib kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras . 1 2 . peatükk S eaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 12 0 . Al koholi- , tubaka- , kütuse - ja elektriaktsiisi seadus e muutmine Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiis i seaduse § 50 lõ ik e 5 punktis 7 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ”. § 12 1 . Eesti Maaülikooli seaduse muutmine Eesti Maaülikooli seaduse § 8 lõikes 6 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse s ” sõnaga „veterinaarseadus e s ”. § 12 2 . Halduskoostööseaduse muutmine Halduskoostöö seaduse § 13 lõik e 1 1 punktis 10 asendatakse tekstiosa „veterinaarkorralduse seaduse § 13 lõikes 4” tekstiosaga „ veterinaarseadus e § 7 9 lõikes 3 ”. § 12 3 . Hädaolukorra seaduse muutmine Hädaolukorra seaduse § 19 lõikes 3 asendatakse sõnad „loomatauditõrje seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ”. § 12 4 . Jahiseaduse muutmine Jahiseaduses tehakse järgmised muudatused : 1) para grahvi 33 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või ” ; 2) paragrahvi 33 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ piirkonda teenindama volitatud veterinaararstile või ” . § 12 5 . Loomakaitseseaduse muutmine Loomakaitseseadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 1 lõikes 3 , § 10 lõikes 10 , § 25 lõikes 1 ja § 27 lõikes 1 asendatakse sõnad „loomatauditõrje seadus” sõnaga „veterinaarseadus” vastavas käändes ; 2) paragrahvi 5 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 12 lõigete 1 ja 2 ” tekstiosaga „veterinaarseadus e § 3 8 lõigete 2 ja 4 ” ; 3 ) paragrahvi 20 2 lõikes 4 ja § 40 lõikes 3 jäetakse välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud ” . § 12 6 . P õllumajandusloomade aretuse seadus e muutmine Põllumajandusloomade aretuse seadus e § 6 lõikes t 4 ja § 11 lõikes t 5 jäetakse välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud ”. § 12 7 . R iigilõivuseadus e muutmine Riigilõivuseadus e 9. peatüki 1. jao 1. jaotise ja 4. jao 1. jaotise pealkirjas asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ” . § 12 8 . S öödaseadus e muutmine Söödaseadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 6 täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 järgmises sõnastuses: ,,(5 1 ) Loomsete kõrvalsaaduste käitlemine söödaks, sealhulgas söödamaterjaliks, lemmikloomatoiduks ja karusloomade söödaks , toimub veterinaarseadus e s sätestatud alustel ja korras. (5 2 ) Loomne kõrvalsaadus käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33) , artikli 3 punktis 1 sätestatud saadus.”; 2 ) paragrahvi 6 lõikest 6 jäetakse välja teksti osa „, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33)” ; 3) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduses” sõnaga „veterinaarseadus e s”; 4) paragrahvi 29 1 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Järelevalvetasu makstakse söödajärelevalve toimingu tegemise eest, välja arvatud veterinaarseaduse § 87 lõike 3 punktis 2 sätestatud loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamisega seotud järelevalvetoimingu tegemise eest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 IV lisa peatükis I sätestatud sööda järelevalvetoimingu tegemise eest . ” ; 5) paragrahvi 29 3 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Järelevalvetoimingule kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega . ” ; 6 ) paragrahvi 2 9 4 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Põllumajandus - ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud sööda järelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsme ndaks kuupäevaks. ” ; 7 ) paragrahvi 29 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega , kui isik on andnud selleks nõusoleku . ”; 8 ) paragrahvi 29 4 täiendatakse lõig e tega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „ (2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. (2 2 ) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks , tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ”; 9 ) paragrahvi 29 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole k ahekümne kaheksa päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. ”; 10 ) paragrahvi 2 9 4 täiendatakse lõi k e ga 3 1 järgmises sõnastuses : „ ( 3 1 ) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ”; 11 ) paragrahvi 2 9 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu ) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2 kuu jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. (2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud. ”; 12 ) paragrahvi 29 5 lõig e 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne töö päeva jooksul taotluse saamisest arvates. ”; 13 ) paragrahv 2 9 6 tunnistatakse kehtetuks ; 14 ) seadust täiendatakse §-ga 3 2 1 järgmises sõnastuses: „ § 32 1 . Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks (1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis sööda valdkonnas. (2) R eferentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. ” . § 1 29 . T oiduseaduse muutmine Toiduseadus es tehakse järgmised muudatused : 1) paragrahvi 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „loomatauditõrje seaduse” sõnaga „veterinaarseadus e ” ; 2) paragrahvi 49 1 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Järelevalvetasu makstakse jaekaubandusettevõttes tehtava ning toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest, välja arvatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 lisa IV peatükis II nimetat ud ettevõttes loomse toiduga seotud järelevalvetoimingu tegemise eest. ” ; 3 ) paragrahvi 49 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1 ) Järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti j ärelevalvetoimingute tegemisega , sealhulgas veterinaar seaduse § 85 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega.” ; 4 ) paragrahvi 49 3 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ Järelevalvetoimingule kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega . ” ; 5 ) paragrahvi 49 4 lõi g e 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (1) Põllumajandus - ja Toiduamet teeb eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toidu järelevalve toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmise otsuse iga kalendrikuu seitsme n daks kuupäevaks. ” ; 6 ) paragrahvi 4 9 4 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (2) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega , kui isik on andnud selleks nõusoleku . ”; 7 ) paragrahvi 4 9 4 täiendatakse lõigetega 2 1 ja 2 2 järgmises sõnastuses: „(2 1 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. (2 1 ) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks , tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ”; 8 ) paragrahvi 4 9 4 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (3) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud pangakontole kahe kümne kaheksa päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates. ” ; 9 ) paragrahvi 49 4 täiendatakse lõikega 3 1 järgmises sõnastuses: „ ( 3 1 ) Kui kohustatud isik ei maksa järelevalvetasu käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tähtaja jooksul, on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. ” ; 10 ) paragrahvi 49 4 lõi k e d 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks ; 11 ) paragrahvi 4 9 5 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Põllumajandus- ja Toiduamet teeb enammakstud järelevalvetasu tagastamise otsuse ning tagastab kohustatud isikule ettenähtust suuremas summas makstud järelevalvetasu (edaspidi enammakstud järelevalvetasu ) esimesel võimalusel, kuid hiljemalt 2 kuu jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemise kuupäevast arvates. (2) Kohustatud isikul on õigus taotleda enammakstud järelevalvetasu tagastamist kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole käesoleva paragrahvi lõike 1 kohaselt tagastatud. ”; 12 ) paragrahvi 49 5 lõig e 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul teeb Põllumajandus- ja Toiduamet enammakstud järelevalvetasu tagastamise või sellest keeldumise otsuse kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. ”; 13 ) paragrahvi 52 lõikes 3 asendatakse number „20 ” numbriga „30 ” ; 14 ) seadust täiendatakse §-ga 53 1 järgmises sõnastuses: „ § 53 1 . Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks (1) Valdkonna eest vastutav minister või tema volitatud isik võib sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis toidu valdkonnas. (2) R eferentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. ” . § 13 0 . Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus e kehtetuks tunnistamine Loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus ( RT I, 01.07.2020, 5 ) tunnistatakse kehtetuks. § 13 1 . Loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamine Loomatauditõrje seadus ( RT I, 01.07.2020, 6 ) tunnistatakse kehtetuks. § 13 2 . Veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamine Veterinaarkorralduse seadus ( RT I, 01.07.2020, 37 ) tunnistatakse kehtetuks. § 13 3 . Seaduse jõustumine Käesolev s eadus jõustub 20 21 . a asta 21. aprillil . 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142), muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375) ja 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170), määrustega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 06.12.2007, lk 3–11), (EÜ) nr 755/2008 (ELT L 205, 01.08.2008, lk 10–12), (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54), (EÜ) nr 279/2009 (ELT L 93, 07.04.2009, lk 11–12), (EL) nr 213/2011 (ELT L 59, 04.03.2011, lk 4–7) ja (EL) nr 623/2012 (ELT L 180, 12.07.2012, lk 9–11) ning otsustega (EL) 2016/790 (ELT L 134, 24.05.2016, lk 135–228), (EL) 2017/2113 (ELT L 317, 01.12.2017, lk 119–220) , (EL) 2019/608 (ELT L 104, 15.04.2019, lk 1–91) ja (EL) 2020/548 (ELT L 131, 24.04.2020, lk 1 – 104) ; Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 , muudetud direktiividega 2006/104/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 352 –367 ) ja 2013/20/EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 234 – 239 ), määrusega (EÜ) nr 219/2009, (ELT L 87, 31.03.2009, lk 109 –154 ) ning otsusega 2009/470/EÜ (ELT L 155, 18.06.2009, lk 30 –45 ). He nn Põlluaas Riigikogu esimees Tallinn, ….. ……. 20 20 ____________________________________________________________________________ Algatab Vabariigi Valitsus … …..2020. a Vabariigi Valitsuse nimel (allkirjastatud digitaalselt) 3852512 51134 KAVAND 08.10.2020 0 0 KAVAND 08.10.2020 Veterinaarseaduse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Veterinaarseadus e eelnõu ( edaspidi eelnõu ) väljatöötamine on tingitud vaja dusest rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208) (edaspidi LTM või määrus (EL) 2016/429 ) , mi da kohald atakse alates 20 21 . a asta 21 . aprilli st . Seoses Euroopa Liidu (edaspidi EL ) vahetult kohald ata va õigusakti rakend a misega on vaja kehtivat valdkonna õigust ajakohastada. Loomatervise ja v eterinaaria valdkonda reguleerivad hetkel veterinaarkorralduse seadus, loomatauditõrje seadus ning l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus . Nimetatud seaduste struktuuri ja teksti tuleb olulisel määral muuta, mistõttu on koostatud uus terviktekst, mis hõlmab kõigi kolme seaduse asjakohaseid sätteid , arvestades, et EL -i vahetult kohalduvates õigusaktides sätestatut ei korrata . Veterinaarkorralduse ja loomatauditõrje põhimõtted üldiselt ei muutu , kuna ka praegu kehtivad nõuded põhinevad E L-i õigusel. U u e tervikteks ti peamine eesmärk on rakendada määrus t (EL) 2016/429 ja teis i veterinaaria valdkonna EL-i vahetult kohaldatava id määrus eid ning selles sätestatakse liikmesriigi pädevusse jäävad sätted, rakendusprotseduurid ja volitusnormid, mis on vajali kud nõuete täpsemaks esitamiseks . E elnõu koosneb seitsmest põhiteemast: veterinaararsti kutsetegevuse alused (2 . peatükk), loomade pidamise ja loomsete saaduste ning loomse paljundusmaterjali käitlemise nõuded (3 . peatükk) , l oomade ja kaupade Eestisse toimetami s e, nendega kauplemi s e ja nende ekspor di ning lemmikloomade EL-i liikmesriikide (edaspidi liikmesriik ) vahelise liikumise nõuded (4. peatükk), loomataudi ennetamise ja tõrje nõuded (5. peatükk), veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli alused ning haldusjärelevalve (6. peatükk), veterinaarjärelevalve tasu rakendamise põhimõtted (7. peatükk), proovide võtmise ja analüüsimise ning ametlike labor ite ja referentlaborite volitamise põhimõtted (8. peatükk) . Eelnõus sätestatakse ka veterinaarjärelevalve toimingu ja veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamise alused ning veterinaarnõuete rikkumise korral rakendatavad karistused . V eterinaararsti kutsetegevus t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise, veterinaararsti kutsetegevuse loa taotlemise, taotluse menetlemise ja kutsetegevuse loa väljastamise, veterinaararstina tegutsemise ja riikliku veterinaararstide registri kohta . L oomade pidamis t ja loomsete saaduste ning loomse paljundusmaterjali käitlemis t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded ettevõtja ja muu isiku tegevusest teatamise ja loakohustuse, loomade jälgitavuse, põllumajandusloomade registri, loomade pidamise, avaliku näitamise ja veo ning loomsete saaduste käitlemise kohta . L oomade ja kaupade Eestisse toimetamis t , nendega kauplemis t ja ekspor t i ning lemmikloomade liikmesriikide vahelis t liikumis t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded kontrolli alla kuuluvate kaupade Eestisse toimetamise, ekspordi ja nõuetekohasuse tõendamise kohta . L oomataudide ennetamis t ja tõrje t käsitlevas peatükis sätestatakse nõuded loomataudide ennetamise ja tõrje, tõrjeprogrammide ja taudivaba staatuse, eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi meetmete , transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje, zoonoosete haigustekitajate ja toidutekkeliste haiguspuhangute meetmete ja loomataudi kahju ning kahjutoetuse kohta. V eterinaarjärelevalve t ja veterinaa rkontrolli ning haldusjärelevalve t reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldusele ja toimingute volitamisele ning haldusjärelevalve korraldusele . V eterinaarjärelev alve tasu rakendamise põhimõt teid käsitlevas peatükis sätestatakse nõuded järelevalvetasude rakendamisele. Proovide võtmis t ja analüüsimis t ning l abor ite volitamist reguleerivas peatükis sätestatakse nõuded proovide võtmisele ja analüüsimisele veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel ning ametlike labor ite ja referentlaborite volitamisele. Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on koosta n ud Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja Pille Tammemägi (tel 625 6154 , [email protected] ) , sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo juhataja Enno Piisang (tel 625 6214, [email protected] ) , sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo nõunik Kadri Kaugerand (tel 625 6205 , [email protected] ), sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Ülle Pau (tel 625 6 256 , [email protected] ), sama osakonna loomatervise ja -heaolu büroo peaspetsialist Piret Aasmäe (tel 625 6 110 , [email protected] ), sama osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo juhataja Maia Radin (tel 625 6529 [email protected] ) ja sama osakonna nõunik Allan Aleksašin (tel 625 6277 [email protected] ). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel 6256166 [email protected] ) ja sama osakonna peaspetsialist Arvo-Mart Elvisto (tel 625 6151, [email protected] ) . 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses oleva te eelnõu de ga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu on seotud EL-i õiguse rakendamisega. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus. Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus ( RT I, 01.07.2020, 5 ), loomatauditõrje seadus ( RT I, 01.07.2020, 6 ) ja veterinaarkorralduse seadus ( RT I, 01.07.2020, 37 ). Eelnõuga kavandatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse - ja elektriaktsiisi seaduse ( RT I, 03.06.2020, 7 ) , Eesti Maaülikooli seaduse (RT I, 14.03.2019, 3 ) , halduskoostöö seaduse ( RT I, 16.06.2020, 4 ) , hädaolukorra seaduse ( RT I, 17.05.2020, 3 ) , jahiseaduse ( RT I, 10.07.2020, 91 ), loomakaitseseaduse ( RT I, 10.07.2020, 58 ) , põllumajandusloomade aretuse seaduse ( RT I, 01.07.2020, 10 ) , riigilõivuseaduse ( RT I, 01.07.2020, 14 ) , söödaseaduse ( RT I, 01.07.2020, 16 ) ja toiduseaduse ( RT I, 01.07.2020, 19 ) muutmine . 2. Seaduse eesmärk Veterinaa r seadus e eelnõu peamine eesmärk on viia loomatervise valdkonna nõuded kooskõlla uue , vahetult kohald ata va E L-i õigus e ga . Määruse s (EL) 2016/429 ja selle allaktide s kehtestatud nõuded ei erine oluliselt kehtivas õiguses kehtestatud nõuetest. Erinevus on eelkõige selles, et kehtivas õiguses on nõuded sätestatud direktiivides ja EL-i liikmesriigid (edaspidi liikmesriigid ) on need üle võtnud oma õigusaktidega, mis ei ole alati taganud nõuete ühetaolist rakendamist kogu EL- i s. LTM-i ja selle allaktidega kehtestatavad nõuded jätavad liikmesriikidele ainult teatud ulatuses võimaluse kehtestada erisusi ja kirjeldada riigisiseseid protseduure LTM- i s sätestatud kohustuste täitmise tagamiseks. E L-i õiguse st tuleneva põhimõt t e kohaselt ei korrata liikmesriigi õigusaktis vahetult ko hald atava õigusakti sät teid ega kirjutata neid ümber riigisiseses õiguses . Vahetult kohald atava õigusakti mõte on selge regulatsiooni kaudu mingi nõude raken damine kõigis liikmesriikides ühetaoliselt. Sellest tulenevalt tuleb riigisiseseid õigusakte vastavalt muuta, jättes välja vahetult kohald atavate õigusaktide sätteid kordavad osad ja lisades EL-i õiguse rakendamiseks vajalikud sätted. Olemasolevate riigisiseste õigusaktide ülesehitus ja sisu muutuvad seetõttu oluliselt, mistõttu on kogu loomatervise ja veterinaaria valdkonda reguleeriv õigus otstarbekas koondada ühte seadusesse. Eelnõu ettevalmistamisele eelnes seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK ) koostamine. VTK toimiku number eelnõude infosüsteemis oli 17-1411. VTK saadeti kooskõlastamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ning Justiitsministeeriumile ning arvamuse esitamiseks Veterinaar- ja Toiduametile (edaspidi VTA ) . V TA osales LTM-i väljatöötamisel. LTM-i on tutvustatud nii põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu kohtumisel kui ka käitlejatele suunatud teabepäevadel . VTK kohta saadud tagasisidet on võetud arvesse seaduseelnõu väljatöötamisel. Justiitsministeerium kooskõlastas VTK märkusteta, andes mõned soovitused, mida eelnõu seletuskirja koostamisel silmas pidada. 3 . Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kahe teistkümnest peatükist , kusjuures mahukad peatükid on liigendatud jagudeks : 1. peatükk: ü ld sätted ; 2. peatükk: v eterinaararsti kutsetegevus ; 3. peatükk: looma pidamine ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemine; 1. jagu: ettevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustus; 2. jagu: l oomade jälgitavus ; 3. jagu: p õllumajandusloomade register ; 4. jagu: l oomade pidamine, avalik näitamine, kogumine ja vedu ; 5. jagu: v eterinaarnõuded tapaloomadele ja loomse saaduse käitlemisele ; 4. peatükk: l ooma ja kauba Eestisse toimetamine, nendega kauplemine ja eksport ning lemmikloomade liikumine liikmesriikide vahel ; 1. jagu: Eestisse toimetamine; 2. jagu: kauplemine; 3. jagu: lemmikloomade liikumine liikmesriikide vahel; 4. jagu: eksport; 5. jagu: nõuetekohasuse tõendamine; 5. peatükk: l oomataudi ennetamine ja tõrje; 1. jagu: loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtted; 2. jagu: loomatauditõrje programm , loomatauditõrje meetmed ja taudivaba staatus ; 3. jagu: eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmed; 4. jagu: transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad; 5. jagu: zoonoosid e seire ja toidutekkeli ne haiguspuhang; 6. jagu: loomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahju toetus; 6. peatükk: v eterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve ; 1. jagu: veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus; 2. jagu: veterinaararsti volitamise kord ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused; 7. peatükk: v eterinaarjärelevalve tasu ; 8. peatükk: proovide võtmine ja analüüsimine ning l aborid ; 9. peatükk: v aidlustamine ; 10. peatükk: v astutus ; 11. peatükk: r akendus- ja üleminekusätted ; 12. peatükk: se aduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine . 1. peatükk. Üld sätted Eelnõu 1. peatükis käsitletakse üld sätteid , kuhu kuulub reguleerimisala, seosed teiste õigusaktidega, teatud peamised mõisted , pädeva asutuse nimetamine ja koostöö korraldus . Eelnõu § 1. Reguleerimisala Eelnõu § -s 1 sätestatakse seaduse reguleerimisala. Eelnõu kohaselt sätestab käesolev seadus normid E L-i loomatervise alase õiguse ü le võtmiseks ja rakendamiseks. Eelnõu kohaselt reguleerib veterinaar seadus : veterinaararsti kutsetegevuse aluseid ; looma pidamist, loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali ning loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote käitlemist ; loomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti ; lemmikloomade liikumist liikmesriikide vahel ; looma ja inimese tervise kaitseks vajalikke loomataudi ennetamise ja tõrje korralduse aluseid ; zoonooside seire ja toidutekkeli s e haiguspuhangu uurimise aluseid ; loomataudist põhjustatud kahjude hüvitamis t ; looma ja inimese tervise ning looma heaolu kaitseks vajaliku riikliku veterinaarjärelevalve (edaspidi veterinaarjärelevalve ) käigus ja tegevus- või muu loa andmise menetluse käigus tehtava nõuetekohasuse kontrolli (edaspidi veterinaarkontroll ) korralduse aluse id ; vastutust veterinaarnõuete rikkumise eest. Veterinaararsti kutsetegevust reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (EL L 255, 30.09.2005, lk 22–142 ) ( edaspidi direktiiv 2005/36/EÜ ) . Nimetatud direktiiv on kehtivas õiguses üle võetud veterinaarkorralduse seaduse 5. peatükiga. Eelnõusse on lisatud kehtiva veterinaarkorralduse seaduse sätted, mida on vajadusel viidud kooskõlla käesoleva eelnõu muude sätetega, kuid mille põhisisu ei muudeta. Kehtivas õiguses on loomataudide ennetamise ja tõrjega seotud nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduses, millega on rakendatud paljusid E L-i direktiive. Loomatauditõrje seadus e aluseks olev E L -i seadusandlus baseeru b käesoleva ajani aastatel 1988 – 1995 väljatöötatud poliitikal, kui EL - is oli vaid 12 liikmesriiki. EL - i eeskirjad peavad olema vastavuses rahvusvaheliste lepingute ja standarditega (näiteks Maailma Kaubandusorganisatsiooni – WTO leping ja Maailma Loomatervise O rganisatsiooni – OIE , juhised). EL - i hetkel kehtiv loomatervishoiu õigusraamistik hõlmab umbes 50 baas direktiivi ja määrus t , mõned neist võeti vastu juba 1964. V eterinaaria acquis communautaire hõlmab hetkel kokku üle 400 akti . Need arvestavad ka loom ade heaolu, toiduohutus t , rahvatervist , loomade söötmist , veterinaarravim eid , keskkonnakaitse t , ametli k ke kontroll e ja Ü his t Põllumajanduspoliitikat (edaspidi ÜPP ) reguleerivaid õigusakte . Veterinaarvaldkonna uus raamistik töötati välja, kuna kehtivas õiguses o li keeruline orienteeruda, k ehtivad EL -i sisest kauplemist reguleerivad loomatervis enõuded ei ol nud alati proportsionaalsed looma de liikumisest tulenevate ohtudega, m õned e loomade madala riskiga liikumis te korral tul i järgi d a rangemaid nõuded , kui on vaja lik ning p aljudel juhtudel o li loomade liikumisega seoses vaja teha korduvaid toiminguid , mis lisa sid halduskoormust. 21. aprillil 2021 . a rakenduv määrus (EL) 2016/429 on koostatud loomatervise valdkonna õiguse ühetaolise rakendamise tagamiseks , kuid ei muuda oluliselt seni kehtivaid põhimõtteid. Sellest lähtuvalt ei muutu taudiennetuse ja - tõrje üld ised põhimõtted ka käesolevas seaduse eelnõus. Kuna loomataudide ennetuse ja tõrjega seonduv on suures osas sätestatud määruse (EL) 2016/429 ja selle delegeeritud ning rakendusaktidega , on käesoleva eelnõu 3.–5. peatükkides ainult need sätted, mis on vajalikud nimetatud määruse nõuete rakendamiseks, sealhulgas sätted , mille üle on otsustamise õigus jäetud liikmesriigile. Loomsete kõrvalsaaduste kohta kehtestatud nõuded on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus es (EÜ) nr 1069/2009 , milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ( ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33 ) ( edaspidi määrus (EÜ) nr 1069/2009 ) . Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ja nende käitlemise ning veterinaar järelevalve ja veterinaar kontrolli kohta esitatavad nõuded sisalduvad e elnõus läbivalt loomsete saaduste kohta ette nähtud sät etes , kuid asjakohastes sätetes on loomsete le kõrvalsaadustele ja nendest saadud toodetele eraldi viidatud. Siia kuulub ka l oomsete kõrvalsaaduste käitlemi ne söödaks, sealhulgas söödamaterjaliks, lemmikloomatoiduks ning karusloomade söödaks. Eelnõus sätestatud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete ja nende käitlemise ning veterinaar järelevalve ja veterinaar kontrolli kohta esitatavad nõuded sisalduvad hetkel loomatauditõrje seaduses ning l oomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seadus es ja sõnastataks e käesolevas eelnõus uuesti, muutmata nende sisu. Seda valdkonda määrus (EL) 2016/429 ei reguleeri, välja arvatud juhul, kui tegu on tauditõrje meetmete rakendamise ga. L oomade ja kaupade Eestisse toimetamist, nendega kauplemist ja nende eksporti ning veterinaarjärelevalve ja veterinaarkorralduse aluseid käsitlevates osades rakendatakse Euroo pa Parlamendi ja nõukogu määrus t (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) nr 2016/429 ja (EL) nr 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) (edaspidi määrus (EL) 2017/625 ) . Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 146, 13.06.2003, lk 1–9 ) ( edaspidi määrus (EL) nr 576/2013 ) rakendamiseks vajalikud n õuded sisalduvad loomatauditõrje seaduse §-des 13 1 ja 13 2 ning sõnastatakse käesolevas eelnõus uuesti. Nimetatud määrus kehtib kuni 21. aprillini 2026, seejärel kohaldatakse tervikuna määrus e (EL) 2016/429 nõuded. Samas lemmikloomadega kauplemise suhtes kohaldatakse määrus e (EL) 2016/429 nõude i d selle üldise kohaldamise kuupäevast alates , s.o 21. aprillist 2021. a . Asjakohased sätted on lisatud eelnõusse ja viidud kooskõlla käesoleva eelnõu mõistetega ning nõuete sisu ei muudeta. Zoonoose käsitlevad sätted sisalduvad loomatauditõrje seaduse §-des 29 1 – 29 5 ja sellega on üle võetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/99/EÜ , zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 ) ( edaspidi direktiiv 2003/99/EÜ ) nõuded . Lisaks kehtivad zoonooside ennetamise ja tõrje kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/ 2001 , millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirj ad (EÜT L 147, 31. 0 5.2001, lk 1) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2160/ 2003 salmonella ja teiste konkreetsete toidupõhiste zoonootilise toimega mõjurite kontrolli kohta (ELT L 325, 12.12.2003, lk 1) . I nimestele edasikanduvaid haigusi käsitlevad erieeskirjad on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuses nr 1082/2013/ EL tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus nr 2119/98/EÜ (ELT L 293, 5.11.2013, lk 1) . Selleks, e t vältida kattumist nimetatud õigusaktidega, kohalda takse määrust (EL) 2016/429 zoonooside suhtes ainult siis , kui nende kohta ei ole teistes E L-i õigusaktides juba sätestatud erieeskirju. Lisaks ei piira määruse (EL) 2016/429 kohaldamine muudes EL-i õigusaktides sätestatud eeskirjade kohaldamist, näiteks veterinaaria ja loomade heaolu valdkonnas. Eelnõusse on lisatud asjakohased sätted ja nõuete sisu ei muudeta. Loomataudist põhjustatud kahju hüvitamine on kehtivas õiguses reguleeritud loomatauditõrje seaduse 5. peatükis . Asjakohased sätted on lisatud eelnõusse ja viidud kooskõlla käesoleva eelnõu mõistetega ning nõuete sisu ei muudeta. Kolme seaduse üheks seadus eks liitmisega on vastutuse osa sõnastus t ajakohastatud ja viidud kooskõlla määruse st (EL) 2016/429 tulenevate nõuetega . Uusi k aristus i ei ole lisatud, kuid lisatud on uu ed ja suuremad karistusmäära d inimeste ja loomade tervise ning keskkonna suhtes eriti suure riskiga tegevuste eest. Eelnõu § 1 lõike 3 kohaselt kasutatakse veterinaar seaduses mõisteid määruse (EL) 2016/429 ja määruse (EL) 2017/625 ning nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui veterinaar seaduses ei ole sätestatud teisiti. Eelnõu § 1 lõi kes 4 on sätestatud üldise volitusnormina valdkonna eest va stutavale ministrile õigus oma pädevuse piires kehtestada loomade ja inimeste tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks õigusakt i küsimuses, mille otsustamise õigus on E L-i õigusakti kohaselt liikmesriigil . Vajadus sellise volitusnormi järele tuleneb eeskätt määrusega (EL) 2016/429 liikmesriigile antud laiematest õigustest, mille kohta täpsema volitusnormi sätestamine ei ole võimalik. Näiteks t ulenevalt määrus e (EL) 2016/429 artiklist 269 võib liikmesriik l isaks vastu võtta täiendavaid riiklikke meetmeid seoses loomatervisega seotud kohu s tuste, jälgimise ja seire, loomapidamisettevõtete registreerimise ja heakskiitmise ning loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavusega. Sellised riiklikud meetmed peavad järgi ma määrusega (EL) 2016/429 kehtestatud eeskirju , ei tohi takista da loomade ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali l iikmesriikide vahelist liikumist ega minna vastuollu määruses (EL) 2016/429 sätestatud eeskirjadega. Samuti võib liikmesriik tulenevalt määruse (EL) 2016/429 artikli 258 lõikest 3 rakendada teatud ajutisi tauditõrjemeetmeid eriti ohtliku või esilekerkiva taudi puhangu korral E L-iga piirnevas kolmandas riigis või territooriumil , et ennetada taudi levimist EL-i territooriumile. Sellisel juhul tuleb kehtestada ajutised tõrje-eeskirjad, mida tavapäraselt ei ole vaja, käesoleva volitusnormi alusel. Lisaks on määruses (EL) 2016/429 sätesta t ud volitusnorme, mille kohaselt Euroopa K omisjon võib kehtestada õigusakte teatud küsimustes, kuid see ei tähenda, et seda volitusnormi ka tegelikult sisustatakse . Käesoleva volitusnormi eesmärk on võimaldada ka eelnõu §-s 1 nimetatud teistest vahetult kohald ata vatest E L-i määrustest tulenevate õigus normide rakendamine Eestis . Näiteks m ääruse (EL) nr 576/2013 kohaselt võib liikmesriik selgrootute (v.a mesilased ja kimalased ning molluskid ja koorikloomad), teatud dekoratiivse te veeloomad e , kahepaikse te , roomaja te , muud e lin dude kui kodulinnud , närilis te ja küüliku te , välja arvatud jäneselised toidu tootmiseks, kes on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004 , millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205) , I lisas, teise liikmesriigi territooriumilt mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise kohta kohaldada siseriiklikke eeskirju seni, kuni EL-i asjakohased õigusaktid puuduvad, tingimusel, et neid kohaldatakse proportsionaalselt inimeste ja loomade tervisele avalduva ohuga, mis on seotud nendesse liikidesse kuuluvate lemmikloomade mittekaubandusliku liikumisega ning need ei ole karmimad E L-i nõuetest, mida kohaldatakse kõnealust liiki loomadega kauplemise suhtes . Hetkel ei ole selliseid nõudeid kehtestatud E L-i ega ka Eesti õigusega. Eelnõu kohaselt saab seda vajaduse korral teha käesoleva volitusnormi alusel. Kõnealune volitusnorm aitab täita ka väljatöötamiskavatsuses käsitletud paindlikkuse lisamise vajadust. Eelnõu koostamise ajal ei ole määruse (EL) 2016/429 kõik rakendusaktid vastu võetud, seetõttu ei ole võimalik ette näha kõiki asjaolusid , mille puhul tuleb ministri määrusega vastu võtta täiendavaid nõudeid, meetmeid ja protseduure , kaasa arvatud väljatöötamiskavatsuses analüüsitud paindlikkusega seotud erandeid. Eelnõu § 2. Seaduste kohaldamine Eelnõu § -s 2 selgitatakse seoseid teiste seadustega . Veterinaar seaduses ettenähtud haldusmenetlusele kohaldatakse haldusmenetluse seaduse sätteid, arvestades määruse (EL) 2017/625, määruse (EL) 2016/429 ja käesoleva seaduse erisusi . Veterinaar seaduse alusel teostatavale veterinaarjärelevalvele kohaldatakse korrakaitseseadust veterinaar seaduses sätestatud erisustega . Veterinaar seaduse alusel teostatavale eriti ohtliku loomataudi tõrjele kohaldatakse hädaolukorra seadust veterinaar seaduses sätestatud erisustega . P õllumajandusloomade pidamisel ja loomsete saaduste , välja arvatud loomsete kõrvalsaaduste käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust . Eelnõu § 3 . Veterinaarnõuded Eelnõu § -s 3 määratletakse veterinaarnõuete mõiste. Veterinaarnõuded veterinaar seaduse tähenduses on E L-i õigusaktides ning veterinaar seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides inimese elu ja tervise ning looma tervise ja heaolu kaitsmise eesmärgil veterinaararsti kutsetegevuse kohta, loomataudi ennetamise ja tõrje kohta ning loomse saaduse , loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote ning loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta kehtestatud nõuded. Veterinaarnõuetena käsitatakse ka ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarravimite ja ravimsöötade kasutamise nõudeid, toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid ning loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõudeid. Veterinaarnõuete mõistet on ajakohastatud ja viidud kooskõlla käesoleva eelnõu reguleerimisalaga. Eelnõu § 4 . Loomne saadus Eelnõu § -s 4 määratletakse loomse saaduse mõiste. Loomne saadus veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EÜ) nr 853/2004 I lisa punktis 8.1 sätestatud loomne toode. Loomse toote all peetakse silmas loomset päritolu toitu, sealhulgas mett ja verd, toiduks ette nähtud elusaid kahepoolmeliseid molluskeid, okasnahkseid, mantelloomasid ja meritigusi d ning muid loomasid, keda valmistatakse ette eesmärgiga neid elusalt lõpptarbijale tarnida. L oomsete saaduste kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti . Eelnõu § 5 . Loomapidaja ja loomapidamisettevõte Eelnõu §-s 5 luuakse veterinaar seaduse terminite „ loomapidaja” ja „ loomapidamisettevõte” seos määruse (EL) 2016/429 terminitega „ ettevõtja” ja „ ettevõte”. Loomapidaja veterinaar seaduse tähenduses on ettevõtja määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24 tähenduses. Ettevõtjana peetakse artikli 4 punkti 24 kohaselt silmas füüsilist või juriidilist isikut, kes vastutab loomade või loomse saaduse või loomse paljun d usmaterjali eest, sealhulgas piiratud ajal, välja arvatud lemmikloomapidajad ja veterinaararstid. Mõiste täpsustamine veterinaarseaduses on vajalik õigusselguse eesmärgil, kuna majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses (edaspidi MSÜS ) on termin „ ettevõtja” juba sisustatud. Terminit „ettevõtja ” kasutatakse veterinaar seaduses ainult MSÜS-iga seotud tea tamis - ja loakohustusega seotud sätetes. Loomapidamisettevõte veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 27 sätestatud ettevõte , milleks on hoone, struktuur või loomade väljas pidamise korral keskkond või koht a , kus loomi peetakse või loomset paljundusmaterjali hoitakse ajutiselt või alaliselt , välja arvatud kodumajapidamised, kus peetakse lemmik loomi ning veterinaarpraksised või -kliinikud . Termin „e ttevõte ” on kasutuses ka muudes Eesti õigusaktides ja seetõttu on vaja täpsustada termini „loomapidamisettevõte ” tähendust veterinaarseaduses . Terminit „e ttevõte ” kasutatakse veterinaar seaduses ainult MSÜS-iga seotud tea tamis - ja loakohustusega seotud sätetes. Eelnõu § 6. Loomataud Eelnõu §-s 6 sätestatakse loomataudiga seotud mõisted. Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt on l oomataud veterinaar seaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas loetletud loomahaigus, sealhulgas zoonoos või muu loomahaigus, mi lle on põhjusta n ud bioloogili n e haigusetekitaja, mis või b kas otseselt või keskkonna vahendusel kanduda ühelt loomalt teisele, loomalt inimesele ja vastupidi. Veterinaar seaduse tähenduses loetakse loomataudiks ka selline loomade massiline haigestumine, mida põhjustaval haigusetekitajal puudub omadus üle kanduda. Loomataudi mõistet on võrreldes kehtiva õigusega ajakohastatud ja see mõiste on seotud määrusega (EL) 2016/429. Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt on e riti ohtlik loomataud veterinaar seaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis a osutatud loetelus nimetatud loomataud , näiteks suu- ja sõrataud või sigade Aafrika katk . Mõiste on kasutusele võetud, et vältida kogu seaduse tekstis läbivalt viitamist määruse (EL) 2016/429 asjakohasele sättele. Eelnõu § 6 lõike s 3 määratletakse m uu loomataud i mõiste, mille all peetakse silmas muud loomataudi kui lõikes 1 määratletud või esilekerkiv loomataud. Muu loomataud veterinaar seaduse tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mis ei ole ka esilekerkiv loomataud. Esilekerkiv loomataud on defineeritud määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõikes 2. L oomataudi peetakse esilekerkivaks taudiks tingimusel, kui kõnealune taud vastab määruse (EL) 2016/429 artikli 5 lõikes 3 sätestatud taudide loetellu kandmise suhtes sätestatud kriteeriumidele ja järgmistele tingimustele: esilekerkiv taud tekib olemasoleva haigus e tekitaja arengu või muutumise tagajärjel ; tuntud taud on levinud uude geograafilisse piirkonda, liiki või populatsiooni ; taud diagnoositakse EL-is esmakordselt või taudi põhjustas tundmatu või senitundmatu haigus e tekitaja. Eelnõu § 6 lõike 4 kohaselt on t eatamiskohustuslik loomataud veterinaar seaduse tähenduses määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktides a, b, c ja e nimetatud loomataud. Sellesse nimekirja kuuluvad eriti ohtlikud, liikmesriigi poolt kohustuslikult ja valikuliselt tõrjutavad ning E L-is kohustuslikult jälgitavad ja seiratavad loomataudid. Eelnõu § 7 . Zoonoos ja toidutekkeline haiguspuhang Eelnõu § -s 7 määratletakse zoonoosi, zoonoosse haigus e tekitaja ja toidutekkelise haiguspuhangu mõisted ning need on kooskõlas direktiiv iga 2003/99/EÜ . Eelnõu § 7 vastab kehtiva loomatauditõrje seaduse § 29 1 lõigetele 1 ja 2 ni ng § 29 4 lõi kele 1 . Zoonoos on otseselt või kaudselt loomulikul teel looma ja inimese vahel edasikanduv haigus või nakkus. Zoonoosi suhtes kohaldatakse loomataudi kohta käivaid sätteid. Z oonoosne haigus e tekitaja on mis tahes viirus, bakter, seen, parasiit või bioloogiline isend, mis võib põhjustada zoonoosi. T oidutekkeline haiguspuhang veterinaarseaduse tähenduses on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkus juhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga . Eelnõu § 8 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll Eelnõu §-s 8 sätestatakse mõistete „ veterinaarjärelevalve ” ja „ veterinaarkontroll ” määratlused , tehes otseviite määruse le (EL) 2017/625 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingud veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EL) 2017/625 artiklis 2 nimetatud toimingud. Mõistetega „veterinaarjärelevalve” ja „veterinaarkontroll” tähistatakse riiklikku veterinaarjärelevalvet ning tegevus- või muu loa andmise menetluse raames tehtavat nõuetekohasuse kontrolli. Määruses (EL) 2017/625 on nimetatud mõisted hõlmatud terminitega „ametlik kontroll” ja „muu ametlik toiming”. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt peetakse ametliku kontrolli all silmas toiminguid, mida tehakse, et kontrollida, kas ettevõtjad täidavad EL-i toidutarneahela õigusaktides sätestatud nõudeid ning kas loomad ja kaubad vastavad ametliku sertifikaadi või kinnituse väljaandmiseks vajalikele erinõuetele. Lisaks on toidutarneahela õigusaktides antud liikmesriigi pädevatele asutustele ülesandeid, mis on ametlikust kontrollist erinevad ja mida nimetatakse muudeks ametlikeks toiminguteks ning mille eesmärk on kaitsta looma- ja taimetervist ning loomade heaolu ning geneet iliselt muundatud organismides ja taimekaitsevahendite puhul keskkonda. Kõnealuste ülesannete täitmine on üldsuse huvides ja neid tuleb täita selleks, et kõrvaldada, ohjeldada või vähendada ohte, mis võivad mõjutada inimeste, loomade või taimede tervist, loomade heaolu või keskkonda. Muude ametlike toimingute hulka kuuluvad toimingud, mille eesmärk on kontrollida loomataudide ja taimekahjustajate esinemist (epidemioloogiline jälgimine ja seire), ennetada ja piirata loomataudide ja taimekahjustajate levimist või likvideerida loomataudid ja taimekahjustajad, anda lube ja heakskiite ning väljastada ametlikke sertifikaate ja ametlikke kinnitusi. Eelnõu § 8 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõi kele 3 ning sisulisi muudatusi sättes ei ole tehtud. Eelnõu § 9 . Pädev asutus Eelnõu §-s 9 reguleeritakse, millistel juhtudel on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus . Kui veterinaar seaduses ei ole sätestatud teisiti, on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkt 55 tähenduses ning määruse (EL) nr 576/2013 tähenduses ja välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (edaspidi VKTS ) 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses. VKTS -i peatükid 3. ja 3 1 reguleerivad välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ajutise töötamise korral ning Euroopa kutsekaardiga seonduvaid nõudeid. Määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkt 55 t ähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus , kes vastut ab nimetatu d määruse ja määruse (EL) 2017/ 625 kohaselt ametlike kontrollide korraldamise ja muude ametlike toimingute eest . M ääruse (EL) nr 576/2013 tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet pädev asutus lemmikloomadega kaasas olevate dokumentide väljastamise ja dokumentide kontrollimise läbiviimiseks, välja arvatud nimetatud määruse artiklites 33–35 sätestatud juhtudel. L emmikloomade mittekaubandusliku liikumise korral Eestisse väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunkti kaudu, on kontrolli tegev pädev asutus Maksu- ja Tolliamet . Selline pädevus ei ole Maksu- ja Tolliameti jaoks uus, sest Maksu- ja Tolliamet teeb selliseid kontrolle ka käesoleval ajal. Maksu- ja Tolliamet kontrollib lemmikloomade mittekaubanduslikul liikumisel ühest liikmesriigist teise või EL-i väliselt territooriumilt või kolmandast riigist liikmesriiki d okumente ja loomade identifitseeritavust. Eelnimetatud määruse kohaselt võib Põllumajandus- ja Toiduamet otsustada ka erandite üle seaduses alla 3 kuu vanuste, vaktsineerimata koerte, kasside ja valgetuhkrute riiki toomise lubamise osas. Samuti on Põllumajandus- ja Toiduameti l õigus otsustada registreeritud militaar- või otsingu- ja päästekoerte riiki sisenemise kontrollikoha üle. Viima st erandit ei ole Eesti kehtivas õiguses seni täpsemalt reguleeritud ja loomade sisenemine on toimunud üldise kontrolli korras. Eelnõu § 1 0 . Koostöö korraldus Eelnõu §-s 1 0 sätestatakse asutuste vahelise järeleval v e koostöö korraldus . Eelnõu § 11 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 5 1 lõi getele 2 1 ja 3 ning sisulisi muudatusi sätetes ei ole tehtud. Eelnõu § 1 0 lõike 1 kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet järelevalvekoostöö kontaktasutus määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 tähenduses. Määruse (EL) 2017/625 artikli 103 lõike 1 kohaselt tuleb liikmesriikidel määrata üks või mitu kontaktasutust, kes toimivad kontaktpunktidena, kes vastutavad määruse (EL) 2017/625 artiklite 104–107 kohase pädevate asutuste vahelise teabevahetuse hõlbustamise eest. Vastavalt kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 2 lõike le 2 1 täidab nimetatud kohustust VTA (alates 01.01.2021 Põllumajandus- ja Toiduamet ) . Eelnõu § 1 0 lõikes 2 on täpsustatud järelevalvekoostööd. Sätestatu kohaselt edastab muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus (näiteks politsei, prokuratuur, Keskkonnainspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet) , kes on oma ülesandeid täites saanud teavet veterinaarnõuete võimaliku rikkumise kohta, selle teabe viivitamata Põllumajandus- ja Toiduamet ile. Nimetatud nõuete rikkumisena käsitatakse rikkumist, mis võib kujutada ohtu looma või inimese tervisele ja looma heaolule, ning rikkumisest, mis on toime pandud tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk pettuse või eksitava tegevuse teel. Selleks, et koostöösse kaasatud õiguskaitseasutusi oleks võimalikult palju, on eelnõus kasutatud termineid „muu korrakaitseorgan, haldusorgan või valitsusasutus ” . Mõeldud on eelkõige teabevahetust korrakaitsemenetluses ehk riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet. Teavet võib edastada nii suulis elt, kirjalikult, kaasa arvatud e-post, kui ka faksi teel . Koostöö aitab pädeval asutusel saada teavet ja jagada seda teiste liikmesriikide pädevatele asutustele, avastada rikkumisi ja neid uurida ning võtta tõhusaid ja proportsionaalseid meetmeid, et reageerida EL-i toidutarneahela õigusaktide piiriülestele rikkumistele ka juhul, kui võimalik pettus või eksitav tegevus on piiriülene. Korrakaitseseaduse kohaselt teevad korrakaitseorganid koostööd, sealhulgas koguvad ja vahetavad omavahel riikliku järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ning teevad ettepanekuid riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks. Koostöö tõhustamiseks on sõlminud VTA teiste korrakaitseorganitega koostööleppeid ja -lepinguid, mis muu hulgas käsitlevad vastastikku abistamist järelevalvetoimingute tegemisel, teabevahetust, sealhulgas võimalike õigusrikkumiste kohta, teise asutuse andmebaaside kasutamist, ühiste järelevalvetoimingute tegemist ja muud. VTA teeb loomatervise valdkonnas koostöö d Keskkonnainspektsiooniga, Keskkonnaametiga, Politsei - ja Piirivalveametiga ning Maksu- ja Tolliametiga. Koostöö tõhustamiseks on korrakaitseorgani d sõlmi n ud koostööleppeid ja - lepinguid. Eelnõu § 11. Otsuse kättetoimetamine Eelnõu § -s 11 sätesta takse käesoleva seaduse alusel tehtud otsuse posti teel kättetoimetamise viisid. Kui otsus toimetatakse kätte posti teel, võib seda teha lihtkirjaga, tähtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga. 2. peatükk. Veterinaararsti kutsetegevus Eelnõu 2. peatükis käsitletakse v eterinaararsti kutsetegevus e nõudeid . Käesolev peatükk ei ole otseselt seotud määruse (EL) 2016/429 rakendamisega, välja arvatud eelnõu § 20 lõige 1 , kus sätestatakse veterinaararsti kohustused. Enamasti on selles peatükis hetkel kehtivad veterinaarkorralduse seaduse sätted, mida on vajadusel ajakohastatud. Eelnõu § 12 . Veterinaararsti kvalifikatsioon Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise eelduseks on loomaarstiõppe diplom. Loomaarstiõpe on bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppekaval põhinev õpe nominaalkestusega kuus aastat, mida Eestis õpetatakse vaid Eesti Maaülikoolis (edaspidi EMÜ ) . Loomaarstiõppe raamnõuded on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 25. oktoobri 2004. a määrusega nr 312 „Arstiõppe, loomaarstiõppe, proviisoriõppe, hambaarstiõppe, ämmaemandaõppe, õeõppe, arhitektiõppe ja ehitusinseneriõppe raamnõuded”. Sarnane tavapärasest erinev õppekorraldus on ka arstidel, proviisoritel, hambaarstidel, arhitektidel ja ehitusinseneridel. Mujal kui Eestis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamine toimub välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse (edaspidi VKTS ) ja käesoleva seaduse kohaselt. Eelnõu § 12 lõikes 1 sätestatakse v eterinaararsti kvalifikatsioon i omandamise viisid , mis on veterinaarseaduse kohaselt sobivad . Veterinaararst omanda b kvalifikatsioon i , kui loomaarstiõppe õppekava on läbitud kas Eesti ülikoolis või liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või mõne muu välisriigi asjaomases õppeasutuses. Sät t e eesmärgiks on tagada suurem õigusselgus. Eelnõu § 12 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse EMÜ kliinilise õppega seotud tegevuskulude katmise kord. Eelnõu kohaselt toimub E MÜ loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmiseks vajalik lisa rahastamine riigieelarvest Maaeluministeeriumi eelarve kaudu. Loomaarstiõppe kliinilise õppe lisa rahastamisel lähtub Maaeluministeerium ülikooli ettepanekutest ja loomaarstiõppe kliiniliseks õppeks riigieelarves ettenähtud vahenditest. Maaeluministeerium sõlmib E MÜ-ga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude lisafinantseerimi se katmiseks kuueks aastaks halduslepingu. Kehtivas õiguses on need sätted on veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõigetes 3 3 ja 3 4 ja on käesolevasse eelnõusse liidetud muutmata kujul. Loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamine on oma olemuselt haldusülesande täitmine. Teadaolevalt tuleb halduskoostöö seadus e § 13 lõike 1 kohaselt juhindu da isikuga haldusülesande täitmiseks volitamise halduslepingu sõlmimisel riigihangete seaduses teenuste hankelepingu sõlmimise tingimustest ja hankemenetluse korrast . Juhime tähelepanu, et käesolevas eelnõus kavandatud halduslepingu sõlmimise suhtes ei tule kohaldada ei halduskoostöö seadust ega riigihangete seadust järgmisel põhjusel : tegemist on olukorraga, kus seaduse tasandil sätestatakse üheselt, kellega tuleb haldusleping sõlmida ehk haldusorganil puudub kaalutlusõigus. Maaeluministeerium peab sõlmima halduslepingu E MÜ-ga . Halduskoostöö seaduse § 1 lõike 2 kohaselt ei tule halduskoostöö seadust kohaldada, kui haldusülesande täitmiseks volitamise otsustamisel puudub haldusorganil kaalutlusõigus. Siia alla kuuluvad ka juhtumid, kui seadusest tule neb üheselt haldusorgani kohustus (puudub kaalutlusõigus) ülesanne konkreetsele nimeliselt sätestatud isikule üle anda. Sellistel juhtudel halduskoostöö seaduses sätestatud tingimusi ja korda järgida ei tule. Riigiülesannete täitmiseks on EMÜ-ga sõlmitud haldusleping . R ahvusvaheliselt tunnustatud loomaarstiõppe õppekava säilimine Eestis tagab lõpetajate rahvusvahelisel tasemel tunnustatud kompetentsuse ning toetab teadusuuringuid veterinaar- ja humaanmeditsiinis, sealhulgas interdistsiplinaarseid biomeditsiinilisi uuringuid. See võimaldab riigile ja ühiskonnale olulise hüve – veterinaarteenuse – parema kättesaadavuse. Veterinaarteenuse olemasoluga tagab riik loomade tervise ja heaolu kaitse, toiduohutuse ning inimese tervise kaitse loomadelt inimesele üle kanduvate haiguste eest. Ka määruse (EL) 2016/429 artikli 13 kohaselt on riigi ülesanne tagada, et kõigi taudiennetuse ja tõrjega seotud toimingute tegemiseks oleks piisavalt veterinaararste, kellel on asjakohane ettevalmistus. 2020 . aastal on toetuse suurus 351 129 eurot . Eelnõu termin „loomaarstiõpe ” on kasutusel ülikooliseaduses ja sellega seotud määrustes. EMÜ pakub loomaarstiõpet „veterinaarmeditsiini eriala ” termini all. Käesolevas eelnõus nagu ka kehtivas veterinaarkorralduse seaduses on kasutusel termin „veterinaararsti kvalifikatsioon ” . Isik omandab veterinaararsti kvalifikatsiooni pärast loomaarstiõppe õppekava läbimist veterinaarmeditsiini eriala diplomi saamisel. Eelnõu § 13 . Kutsetegevuse luba Igal füüsilisel isikul, kes tegeleb loomahaiguste ravi ning haiguste ennetamise ja diagnoosimise ga , sealhulgas laboratoorse diagnoosimise alal, sõltumata sellest, kas ta teeb seda iseseisvalt või töölepingu alusel teise isiku juhtimisel, on vaja veterinaararsti kutsetegevuse luba. Praktikas töötab suur osa veterinaararste töölepingu alusel loomapidamisega tegelevate või väikeloomade ravi pakkuvate ettevõtjate kasuks ega tegutse iseseisvalt. Veterinaarteenuse pakkumisel tuleb igal juhul järgida maksude ja ettevõtluse kohta kehtestatud nõudeid ning ravimite kasutamise nõudeid. Selline, konkreetse füüsilise isikuga seotud luba on vajalik selleks , et loomade ravimisega tegeleksid piisava kvalifikatsiooni ja kogemusega inimesed. Arstide puhul on analoogne korraldus sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 3 (tervishoiutöötaja võib osutada tervishoiuteenuseid omandatud eriala piirides, mille kohta talle on väljastatud Terviseameti tõend tervishoiutöötajana registreerimise kohta). Eelnõu § -s 13 sätestatakse kutsetegevuse loaga seotud üldised mõisted ja loa väljastamise üldised põhimõtted. Eelnõu § 13 lõi getes 1 ja 2 määratletakse veterinaararsti ja veterinaarteenuse mõiste d . V eterinaararst veterinaar seaduse tähenduses on veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kellel on veterinaarteenuse osutamiseks vajalik veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba ). Veterinaarteenus veterinaar seaduse tähenduses on veterinaararsti osutatav loomahaiguse ravi ning looma haiguse ennetamise ja diagnoosimise, sealhulgas laboratoorse diagnoosimise teenus . Laboratoorse diagnoosimise teenus on selline teenus, mille puhul veterinaararst võtab uuritava proovi, edastab selle laborisse ning laborist saadud informatsiooni alusel kinnitab diagnoosi ning otsustab järgnevad sammud. Termin „veterinaarteenus ” on kasutusel ka kehtivas veterinaarkorralduse seaduses . Veterinaarkorralduse seaduse § 1 lõike 4 kohaselt on v eterinaarteenus veterinaartegevuse raames osutatav teenus. Veterinaar seaduse eelnõu s enam terminit „ veterinaartegevus ” ei kasuta ta , seetõttu on eelnõus veterinaarteenuse mõiste uuesti sõnasta tud . Eelnõu § 13 lõikes 3 kirjeldatakse veterinaarteenuse osutamise viisi. Veterinaararst osutab veterinaarteenust iseseisvalt füüsilisest isikust ettevõtjana või temaga lepingulises suhtes oleva ettevõtja kaudu . Sama säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § 2 3 lõike 1 punktis 1. Sät te sisu ei ole muudetud . Töötamisel ettevõtja kaudu, kellega veterinaararstil on lepinguline suhe, rakenduvad kõik kutsetegevuse loaga seotud nõuded ja veterinaararst vastutab enda teostatava loomade ravi, arvestuse pidamise ja muude talle seaduse pandud kohustuste nõuetekohase täitmise eest täies ulatuses. Eelnõu § 13 lõikes 4 sätestatakse , et kutsetegevuse loa andmise, loa peatamise ja kehtetuks tunnistamise või loa andmisest keeldumise otsuse teeb Põllumajandus- ja Toiduamet . Sama sisuline säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § 22 lõikes 4. Põllumajandus- ja T oiduamet tugineb kutsetegevuse loa andmise, peatamise, kehtetuks tunnistamise või selle andmisest keeldumise otsuse tegemisel veterinaarseaduse § -des 17, 18 ja 19 sätestatud aluste le . Põllumajandus- ja Toiduamet võib vaja dusel otsuse tegemiseks konsulteerida ka Eesti Loomaarstide Ühingu ga (edaspidi ELÜ ). ELÜ on 1995. aastal asutatud mittetulundusühing, 1935. aastal asutatud Loomaarstide Koja õigusjärglane. Järjepidevuse kandjana seisab ELÜ veterinaararsti kutse-eetika ja Euroopa Loomaarstide Föderatsiooni Hea Veterinaarse Tava koodeksi järgimise eest. Eelnõu § 13 lõikes 5 reguleeritakse kutsetegevuse loa kehtivusaeg. Kutsetegevuse luba on tähtajatu. Sama säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § 22 lõikes 5 ja see on käesolevasse eelnõusse lisatud muutmata kujul. Eelnõu § 14 . Kutsetegevuse loa taotlemine Eelnõu § -s 14 sätestatakse k utsetegevuse loa taotlemi se kord . Nimetatud kord on kehtivas õiguses sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 ja on käesolevasse eelnõusse lisatud muutmata kujul. Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise üheks eelduseks on loomaarstiõppe diplom. Eelnõu § 14 lõikes 1 sätestatakse dokumentide ja andmete loetelu, mille k utsetegevuse loa taotleja esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile . Nendeks dokumentideks on : taotlus ; elulookirjeldus, mis sisaldab muu hulgas ees- ja perekonnanime, eelmist ees- ja perekonnanime või eelmisi ees- ja perekonnanimesid, isikukoodi või isikukoodi puudumise korral sünniaega ning isikut tõendava dokumendi nimetust ja numbrit, kontaktandmeid, eelmise töökoha riiki ning kutsealase töökäigu kirjeldust ; veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia ; erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia. Nimetatud dokumendid tuleb esitada ka juhul, kui veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kelle kutsetegevuse luba on kehtetuks tunnistatud, kuid kehtetuks tunnistamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud, soovib uuesti taotleda kutsetegevuse luba. Eelnõu § 14 lõikes 2 sätestatakse dokumendi esitamise erand , mis näeb ette, et erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia t ei pea esitama kutsetegevuse loa taotlemisel viie aasta jooksul pärast veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamist. Eelnõu § 14 lõikes 3 sätestatakse riigilõivu tasumise nõue. Enne taotluse esitamist tasub kutsetegevuse loa taotleja taotluse läbivaatamise eest riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras. Riigilõivu seaduse § 254 lõike 1 kohaselt tasutakse veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse läbivaatamise eest riigilõivu 70 eurot. K äesoleva eelnõu kohaselt riigilõivu suurus ei muutu. Eelnõu § 14 lõikes 4 sätestatakse kutsetegevuse loa taotluse esitamise viisid. Kutsetegevuse loa taotluse võib isik esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab isikut tuvastada. Eelnõu § 15 . Kutsetegevuse loa taotlemine liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise korral Eelnõu § -s 15 sätestatakse k utsetegevuse loa taotlemi se kord isiku suhtes, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis . Nimetatud kord on kehtivas õiguses sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 1 ja on käesolevasse eelnõusse lisatud muutmata kujul. Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu on kehtestatud direktiivi 2005/36/EÜ V lisa jaotises 5.4.2. Loetelu muudetakse vajaduse korral nimetatud direktiivi artikli 21 alusel avaldatud Euroopa Komisjoni teatisega. Euroopa Komisjoni kodulehel on nimetatud direktiivi konsolideeritud nimestikud, kus muutused on direktiivi lisades erialade kaupa kirjas . ). Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isikul on Eestis kutsetegevuse loa saamiseks kolm võimalust. Esiteks, kui tema õppekava vastab Eesti loomaarstiõppe õppekavale ja tema kvalifikatsiooni tõendav dokument on käesoleva seaduse eelnõu § 15 lõike 5 alusel kehtestatud loetelus, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni , andes talle kutsetegevuse loa Eestis veterinaararstina tegutsemiseks. Teiseks, kui isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu küll käesoleva seaduse eelnõu § 15 lõikes 5 viidatud liikmesriigis , Euroopa M ajanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelus (näiteks on omandatud kaua aega tagasi), kuid tal on pädeva asutuse tõend veterinaararstina töötamise kohta või liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni võrdlemisel Eesti kvalifikatsiooniga ei leia Põllumajandus- ja Toiduameti või EMÜ nende vahel olulisi erinevusi, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni andes talle kutsetegevuse loa Eestis veterinaararstina tegutsemiseks. Kolmandaks, kui tema kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu käesoleva paragrahvi lõikes 5 viidatud loetelus ja liikmesriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni võrdlemisel Eesti kvalifikatsiooniga leiab Põllumajandus- ja Toiduamet või EMÜ nende vahel olulisi erinevusi (VKTS § 13), siis on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus sõltumata taotleja valikust nõuda VKTS -i kohaselt sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist. Kvalifikatsiooni tunnustamiseks tuleb isikul läbida enda valitud Eesti juhendaja juures kuni ühe aasta pikkune kohanemisaeg, mis võib sisaldada täiendusõpet (näiteks EMÜ juures). Isik sooritab sobivustesti VKTS-is sätestatud korras. VKTS-i § 14 lõike 3 alusel on Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrusega nr 164 kehtestatud sobivustesti ja kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni puhul. Kutsetegevuse loa taotleja, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus liikmesriigis kui Eestis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis, esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile taotluse , elulookirjelduse, kontaktandmed, andmed eelmise töökoha asukoha rii gi kohta ning kutsealase töökäigu kirjeldus e, veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi koopia ja erialast täiendamist tõendava dokumendi koopia. Euroopa kutsekaardi olemasolu korral esitatakse ka andmed selle kohta. Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul dokumentide ja andmete saamisest arvates. Kui kutsetegevuse loa menetlemise käigus selg ub, et liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu valdkonna eest vastutava ministri poolt kehtestatud määruses olevas loetelus , on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus pikendada otsuse tegemise tähtaega 60 tööpäevani, teatades kutsetegevuse loa taotlejale viivitamata tähtaja pikendamisest ja pikendamise põhjusest. T eises l iikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud veterinaararsti kvalifikatsiooni tõenda vaks dokumendiks on see dokument , mis annab veterinaararstile õiguse osutada veterinaarteenust asjaomases liikmesriigis või Šveitsis. V aldkonna eest vastutav minist er kehtesta b määrusega k utsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu. Kehtiva õiguse kohaselt on loetelu kehtestatud veterinaarkorralduse seaduse alusel põllumajandusministri 3. augusti 2004 . a määrus ega nr 131 „ Veterinaararsti kutse tegevusloa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu” ( RT I, 01.08.2019, 18 ) . K ui liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku kvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisa ldu valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud loetelus , siis otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise vastavalt VKTS- i s sätestatule, küsides vajaduse korral E MÜ arvamust. VKTS -i II peatükis sätestatakse välisriigi kuts ekvalifikatsiooni tunnustamise nõuded E estis töötamiseks . Kui veterinaararsti kutsealal on direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) artikli 4a lõike 7 alusel k omisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele VKTS §-e 21 1 , 21 4 ja 21 5 . Käesoleval ajal veterinaararsti kvalifikatsiooni kohta Euroopa kutsekaart i taotleda ei saa. K una tegu on E L-is reguleeritud elukutsega ja teatud reguleeritud elukutsete puhul (üldõde, proviisor, füsioterapeut, mägigiid ja kinnisvaramaakler) , on Euroopa kutsekaarti võimalik taotleda, siis on kutsekaardi väljastamist reguleeriv säte lisatud eesmärgiga võtta võimaluse avanemisel koheselt Euroopa kutsekaart kvalifikatsiooni tõendava dokumendina kasutusele. Eelnõu § 16 . Kutsetegevuse loa taotlemine muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise korral Eelnõu § -s 16 sätestatakse k utsetegevuse loa taotlemine isiku poolt, kes on omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni muus välisriigis , kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis . Nimetatud kord on kehtivas õiguses sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 2 ja on käesolevasse eelnõusse lisatud muutmata kujul. Muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud kutsetegevuse loa taotleja l on kolm võimalust. Esiteks, kui isiku veterinaararstina tegutsemist on tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ning isik on seal töötanud vähemalt kolm aastat, siis toimub kvalifikatsiooni tunnustamise menetlus VKTS-i raames. Teiseks, kui liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooni võrdlemisel Eesti kvalifikatsiooniga ei leia Põllumajandus- ja Toiduamet või EMÜ nende vahel olulisi erinevusi, siis tunnustatakse isiku kvalifikatsiooni ja ta saab kutsetegevuse loa Eestis veterinaararstina tegutsemiseks. Kolmandaks, kui õppekavade vahel on olulisi erinevusi, tuleb taotlejal sooritada loomaarstiõppe lõpueksamiga sarnane üldine sobivustest või läbida EMÜ pakutav täiendusõpe, mis tasandab puudujäägi läbitud õppekava ja Eesti õppekava vahel. Täiendusõppe lõpuhindamine loetakse võrdseks sobivustesti sooritamisega. Eelnõu § 16 lõikes 1 sätestatakse lisadokumentide loetelu, mille muus välisriigis, kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitab kutsetegevuse loa saamiseks Põllumajandus- ja Toiduamet ile . Li saks käesoleva seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele tuleb esitada ka veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava. Eelnõu § 16 lõikes 2 sätestatakse taotluse vastuvõtmise ja E MÜ-le hinnangu esitamise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet annab kutsetegevuse loa taotlejale kinnituse taotluse kättesaamise kohta kolme tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Loa andja esitab nõuetekohased dokumendid ja andmed kolme tööpäeva jooksul nende saamisest arvates E MÜ-le hinnangu saamiseks. Eelnõu § 16 lõikes 3 sätestatakse E MÜ ülesanded muus välisriigis, kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik esitatud dokumentide ja andmete alusel hinnangu andmisel. E MÜ annab hinnangu taotleja läbitud õppekava vastavuse kohta Eesti asjakohasele õppekavale ning teeb vajaduse korral ettepaneku täiendusõppe kohta, võttes arvesse isiku töökogemust ja läbitud täiendusõppeid, 40 tööpäeva jooksul käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dokumentide ja andmete saamisest arvates. Eelnõu § 16 lõikes 4 sätestatakse muus välisriigis, kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku taotluse edasine menetlus, kui E MÜ hinnangu alusel ei erine taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast . Sellisel juhul menetleb Põllumajandus- ja Toiduamet taotlust edasi veterinaar seaduses sätestatud üldises korras. Eelnõu § 16 lõikes 5 sätestatakse muus välisriigis, kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku taotluse edasine menetlus, kui E MÜ hinnangu alusel erineb taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast. Kui E MÜ hinnangu alusel erineb taotleja läbitud õppekava oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast ja taotleja peab läbima asjakohase täiendusõppe, on tal võimalik sooritada hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva jooksul E MÜ koostatud ja korraldatud sobivustest oma teadmiste tõendamiseks või läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe õppekava tingimustele vastav täiendusõpe koos lõpuhindamisega E MÜ-s tasulise õppe raames vastavalt õppekorraldusele. Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi. Põllumajandus- ja Toiduamet pakub sobivaima viisi, kuidas olukorras, kus taotleja läbitud erialane õppekava on hinnatud Eestis kehtivast loomaarstiõppe õppekavast oluliselt erinevaks, on tal siiski võimalik tõendada oma erialaseks töötamiseks nõutavat kvalifikatsiooni. Taotleja võib omada suurt kliinilist kogemust välisriigis ja on seal ennast lisaks õppekavale täiendanud. Täiendusõpe vastab loomaarstiõppe õppekava tingimustele, mida Eestis õpetatakse vaid EMÜ - s. Sobivustesti või täiendusõppe tulemus on osa loa andjale esitatavast teabest loa taotluse juurde. Positiivse soorituse korral antakse kutsetegevuse luba käesoleva eelnõu § 1 7 kohaselt 20 tööpäeva jooksul. Negatiivse soorituse korral ei ole taotleja kvalifikatsioon vastav veterinaararstina tegutsemiseks vajalikule kvalifikatsioonile ning loa andja keeldub loa andmisest eelnõu § 17 lõi k e 3 punkt i 3 alusel. Eelnõu § 16 lõikes 6 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile kehtestada määrusega s obivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teavitamise kor d. Hetkel on nimetatud kord kehtestatud veterinaarkorralduse seaduse alusel põllumajandusministri 17. detsembri 2014 . a määrusega nr 118 „ Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord ” ( RT I, 19.12.2014, 11 ) . Eelnõu § 16 lõikes 7 sätestatakse loa andmise otsustamine juhul, k ui muus välisriigis, kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse . K ui isiku veterinaararstina tegutsemist on tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ning isik on seal töötanud vähemalt kolm aastat, siis teeb Põllumajandus- ja Toiduamet loa andmise otsuse veterinaar seaduses sätestatud korras, arvestades VKTS- i s sätestatut. Kutsetegevuse loa taotlemiseks esitab isik lisaks veterinaar seaduse § 1 4 lõikes 1 nimetatud dokumentidele ja andmetele dokumendi, mis tõendab tema nõutavat töökogemust ja õigust osutada veterinaarteenust liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis. Vastavalt VKTS- i s sätestatule on võimalik vajadusel nõuda sobivustesti või kohanemisaja läbimist. Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud tõendatud kolmeaastane töökogemus lisaks diplomile täidab üldjuhul piisava kvalifikatsiooni olemasolu nõude. Sobivustestiga kontrollitakse isiku kutse-, eri- ja ametialaseid kompetentse, arvestades, et taotleja on välisriigis sellel kutse-, eri- või ametialal kvalifitseeritud töötaja. Sobivustesti eesmärk on hinnata isiku kompetentse, mis on olulised reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks . Kohanemisaeg on töötamine vastava kutse- või eriala kvalifitseeritud töötaja, teenistuja või füüsilisest isikust ettevõtja juhendamisel ja vastutusel ning pädeva asutuse hindamisel, kusjuures töötamise üks osa võib olla täienduskoolituse läbimine. Kohanemisaja eesmärk on hinnata taotleja võimete vastavust nõuetele, mis reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks on nõutavad. Kohanemisajale kohaldatakse töö- ja teenistussuhteid reguleerivates õigusaktides katseajale kehtestatud nõudeid. Kui pädev asutus nõuab taotlejalt sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist, peab ta oma otsuses andma taotlejale vähemalt järgmise teabe: Eestis asjaomasel reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamiseks nõutava kutsekvalifikatsiooni tase ning taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni taseme vastavus VKTS § 8 lõikes 2 loetletud kvalifikatsioonitasemetele, VKTS § 13 lõigetes 1 ja 2 nimetatud olulised erinevused ning põhjused, ( taotleja on välisriigis läbinud õppekava, mis oluliselt erineb reguleeritud ametikohal või kutsealal töötamise eelduseks olevast Eesti õppekavast , Eestis reguleeritud kutseala hõlmab vähemalt ühte kutsetegevust, mis ei kuulu välisriigi asjaomase kutseala hulka VKTS § 5 lõike 2 tähenduses, ja reguleeritud kutsealaga hõlmatud kutsetegevused Eestis erinevad oluliselt vastavatest kutsetegevustest välisriigis, kus taotleja on kutsekvalifikatsiooni omandanud ), miks neid erinevusi ei saa kompenseerida töökogemuse või tasemehariduse kaudu või selle väliselt omandatud kompetentsidega , mida asjaomane välisriigi asutus on kinnitanud. Taotlejal on õigus teha sobivustest kuue kuu jooksul sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist nõudva otsuse tegemisest arvates. Sobivustesti ning kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008 . a määrusega nr 164 „ Sobivustesti ja kohanemisaja korraldamise ja hindamise kord” ( RT I 2008, 53, 301 ) . Eelnõu § 16 lõikes 8 sätestatakse kutsekaardiga seonduvad nõuded juhul, kui muus välisriigis, kui liikmesriigis, või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis omandatud kvalifikatsiooniga isiku kvalifikatsiooni on eelnevalt tunnustanud teine liikmesriik , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Šveits ja isik on omandanud tema kvalifikatsiooni tunnustanud liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararstina kolmeaastase töökogemuse. K ui veterinaararsti kutsealal on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel kehtestatud komisjoni rakendusmäärus e (EL) 2015/983 Euroopa kutsekaardi väljastamise menetluse ja hoiatusmehhanismi kohaldamise kohta (ELT L 159 , 25. 0 6.2015 , lk 27 – 42) kohane Euroopa kutsekaart kasutusele võetud ja liikmesriigi , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädev asutus on Eesti pädevale asutusele edastanud taotluse isiku Eestis töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele VKTS §-e 21 1 , 21 4 ja 25 5 . Eelnõu § 17 . Kutsetegevuse loa andmine ja loa andmisest keeldumine Eelnõu §-s 17 sätestatakse kutsetegevuse loa taotluse menetlemise kord . Kehtivas v eterinaarkorralduse seaduses on see kord sätestatud §-s 26, milles käsitletakse nii tegevusloa andmist kui sellest keeldumist. Eelnõu § 17 lõikes 1 sätestatakse kutsetegevuse loa andmise kohta otsuse tegemise tähtaeg. Põllumajandus- ja Toiduamet menetleb kutsetegevuse loa taotlust ning teeb kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise kohta otsuse 20 tööpäeva jooksul kõigi otsuse tegemiseks vajalike dokumentide ja andmete saamisest arvates. Eelnõu § 17 lõikes 2 sätestatakse kutsetegevuse loale märgitavad andmed. Kutsetegevuse loale märgitakse kutsetegevuse loa omaja ees- ja perekonnanimi , kutsetegevuse loa omaja isikukood või selle puudumise korral sünniaeg , kutsetegevuse loa väljaandmise kuupäev ja koht ning kutsetegevuse loa number. Eelnõu § 17 lõikes 3 sätestatakse kutsetegevuse loa andmisest keeldumise alused . Põllumajandus- ja Toiduamet keeldu b kutsetegevuse loa andmisest, kui : loa taotlemisel on tahtlikult esitatud valeandmeid ; veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt ära võetud veterinaarteenuse osutamise õigus ; loa taotleja kvalifikatsioon ei vasta asjaomasel erialal töötamiseks nõutavale k valifikatsioonile ; loa taotlejal on kehtiv tööleping üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohasel t või taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalve ametnikuna ja tal on avaliku teenistuse seaduse ( edaspidi ATS ) § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega. Keeldumise alustesse on uue sättena lisatud § 17 lõike 3 punkt 5, mille kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet i õigus keelduda veterinaarjärelevalveametnikule kutsetegevuse loa andmisest, kui see läheb vastuollu üldiste järelevalve põhimõtetega – taotleja on teenistuses järelevalveametnikuna ja tal on ATS § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega . Säte on kooskõlas ATS -i § 60 lõikega 2 , mille kohaselt keelab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga täielikult või osaliselt ametnikul ATS -i § 60 lõike 1 punktis 1 –4 nimetatud kõrvaltegevuse, ehk tegevuse töölepingu või teenuse osutamise lepingu alusel, kui kõrvaltegevusele kuluva tööjõu maht või laad takistab korrapärast teenistusülesannete täitmist või kõrvaltegevus toob kaasa teenistuskohustuse rikkumise. K õrvaltegevuse keeld peab vastama haldusakti s esitatud nõuetele, olema individualiseeritud, proportsionaalne ja motiveeritud ning see on vaidlustatav halduskohtus. Põllumajandus- ja Toiduamet i peadirektoril tuleb keelata näiteks selline Põllumajandus- ja Toiduamet i ametniku kõrvaltegevus, mis seab ametniku pidevasse huvide konflikti või takistab muul viisil teenistuskohustuste nõuetekohast täitmist. Ametnikul on ATS-i § 15 punkt 4 kohaselt keelatud teostada vahetult ja püsivalt järelevalvet iseenda või endaga seotud isiku üle . Nimetatud piirang kehtib ka ametniku ametikohta vahetult kontrolliva ametniku ametikoha täitmisel . Ametnikul on samuti keelatud saada tulu kõrvaltegevuse eest, kui sama tegevus kuulub tema teenistusülesannete hulka. K orruptsioonivastase seaduse § 7 lõike 1 punktide 2 ja 3 tähenduses on seotud isik j uriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest või osaluse omandamise õigusest kuulub ametiisikule endale või temaga seotud isikule või juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige tulumaksuseaduse tähenduses on ametiisik ise või tema lähisugulane või isik , keda seob ametiisikuga ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel . Käesoleval hetkel töötab VTA-s 153 veterinaaria-alase kõrgharidusega ametnikku. Veterinaaria-alane kõrgharidus on nõutav veterinaarjärelevalve, veterinaarkontrolli ning tauditõrje alaste ks tegevuste ks . Veterinaarjärelevalve t teostatakse erinevate järelevalveobjektide üle – loomatauditõrje ning loomade heaolu alaseid nõudeid kontrollitakse erinevates loomapidamiskohtades, piiripunktides, veterinaarpraksises jm. Kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba on 65-l VTA-s töötaval ametnikul. Neist 11 ametnikku töötab piiripunktis , 23 ametnikku teostab ante ja post mortem kontrolle tapamajas, neist 12 on vajadusel rakendatavad põllumajandusettevõtete kontrolli läbiviimiseks , 3 ametnikku teostavad toidualast plaanilist järelevalvet , 7 ametnikku töötavad VTA keskasutuses ning plaanilist järelevalvet ei teosta , 4 ametnikku töötab regioonijuhatajana või loomatervise ja - heaolu osakonna juhataja või juhtivspetsialistina , kes p laanilisi kontrolle ei teosta, kuid vajadusel teostavad sisekontrolli raames erinevaid kontrolle loomapidajate, veterinaararstide jms järelevalvesubjektide juures , 17 ametnikku teostab maakondades loomatervise ja heaolu alast järelevalvet sh. põllumajandusettevõtete kontrolle, neist 11 teostavad kontrolli veterinaararstide tegevuse üle. Kõik kutsetegevuse loaga veterinaarid on järelevalvesubjektid. Kuni 2019. a asta ni teostas VTA kontrolli veterinaararsti tegevuse üle üks kord kolme aasta jooksul. Alates 2019. a asta st toimub kontroll riskivalimi alusel. Ka kehtivat kutsetegevuse luba omavad veterinaarjärelevalveametnikud on järelevalvesubjektid. Nende tegevuse üle teostavad kontrolli veterinaarkeskuse/regiooni juhataja või VTA keskasutuse asjaomased spetsialistid ning hindavad veterinaarpraksise vastavust kehtivatele nõuetele. Kõik ametnikud allkirjastavad ametisse astudes ametivande, erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni, avaliku teenistuse ning korruptsioonivastase seaduse nõuetele vastamise kinnituse. Kord aastas peavad ametnikud teavitama kõrvaltegevustest VTA peadirektorit , kes hindab teavitatud tegevusi korruptsioonivastase seaduse alusel. VTA andmetel vaatavad nad igal aastal ametnike deklaratsioonid läbi. Järelevalvetegevusega konfliktis olevaid kõrvaltegevusi ei ole eelmistel aastatel olnud, veterinaartegevusega tegelevad eelkõige piiripunktides töötavad ning tapamajas ante- ja post mortem kontrolle teostavad veterinaarjärelevalveametnikud. Eelnõu § 18 . Kutsetegevuse loa peatamine Eelnõu §-s 18 sätestatakse kutsetegevuse loa peatamis e kord . Samad sätted on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse §-s 26 1 . Eelnõu § 18 lõikes 1 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet ile alused kutsetegevuse loa kehtivuse peatamise ks . Põllumajandus- ja Toiduamet võib kutsetegevuse loa kehtivuse peatada , tehes asjakohase märke riiklikku veterinaararstide registrisse , kui : veterinaararst rikub oma kutsetegevuses oluliselt õigusakti nõuet või kui rikkumisega kaasneb oluline oht looma elule või tervisele ; veterinaararst ei pea oma kutsetegevuses kinni veterinaararsti kutse-eetikast ega järgi head veterinaarset tava ; veterinaararst ei ole esitanud Põllumajandus- ja Toiduametile oma ajakohaseid andmeid või ei ole kandnud neid andmeid riiklikusse veterinaararstide registrisse ; veterinaararst on korduvalt rikkunud ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar r avimi soetamise ning loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid ; veterinaararst takistab veterinaarjärelevalve teostamist ega ole täitnud temale selle kohta tehtud ettekirjutust, milles teda on loa kehtivuse peatamise eest hoiatatud. Kehtivas v e terinaarkorralduse seaduse §-s 26 1 olevatele s ät e tele on käesolevas seaduse eelnõus § 18 lõike 1 punktis 4 lisatud tegevusloa peatamise uus alus, mille kohaselt veterinaararsti tegevusloa võib peatada, kui veterinaararst on korduvalt rikkunud ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar ravimi soetamise ning loomahaigus t e ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid. Säte on lisatud E LÜ ja Eesti Väikeloomaarstide (edaspidi EVS ) ettepanekul, et võidelda veterinaarravimite väärkasutamise vastu. ELÜ välja toodud probleem on seotud eelkõige vet erinaararstidega, kes ei järgi p õllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „ Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord ” § 4 kehtestatud veterinaarravimite väljastamise ja kasutamise üle arvestuse pidamise nõudeid . Veterinaarravimite käitlemist reguleerib eeskätt ravimiseadus. Veterinaararstil on õigus loomapidajale väljastada looma raviks või loomahaiguse ennetamiseks üksnes ravimite hulgimüügiettevõttest või apteegist pärit veterinaar ravimit. Ravimiseaduse kohaselt on veterinaarravim tootja poolt ainult loomadel kasutamiseks määratud ravim. Põllumajandusettevõttes loomahaiguse ennetamiseks ja loomade raviks ettenähtud säilitatava retseptiravimi manustamise ja selle loomapidajale väljastamise üle võib otsustada üksnes looma ravimise eest vastutav veterinaararst. Veterinaararst väljastab veterinaar ravimi loomapidajale üksnes juhul, kui ta on looma läbi vaadanud ja teinud kindlaks looma tervisliku seisundi. Lemmiklooma eelneva läbivaatuseta võib loomapidajale väljastada vaid parasitooside metafülaktikaks kasutatavaid välispidiselt või suukaudselt manustatavaid käsimüügi antiparasiitikume. Kahjuks esineb juhtumeid, kus looma üle ei vaadata või võimaldatakse loomapidajal veterinaararsti kutse tegevus e loa numbri t kasutades omandada veterinaar ravimeid loomade jaoks , keda nimetatud veterinaararst ei ole ravinud ega hakka ravima. Sellega soodustatakse mikroobide resistentsuse teket . Mikroobide resistentsus on mikroorganismide võime antimikroobsete ainete toimele vastu panna. Ravimite käitlemist reguleerivad ka näiteks s otsiaalministri 17. veebruari 2005 . a määrus nr 20 „ R avimialase arvestuse eeskirjad tervishoiuteenuse või veterinaarteenuse osutamisel ning hoolekandeasutuses ” (RTL 2005, 22, 301) , p õllumajandusministri 12. jaanuari 2009 . a määrus nr 5 „ B iostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud ” ( RTL 2009, 8, 95) ja sotsiaalministri 17. veebruari 2005 . a määrus nr 27 „ Ravimite hulgimüügi tingimused ja kord ” ( RT I, 03.07.2020, 18) . ELÜ ja EVS e ttepanek rakendada karmimaid meetmeid seoses veterinaarravimite kasutamisega kaasnevate rikkumistega aitab kaasa ka Eesti s koostatud „M ikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019 – 2023 ” täitmisele . Eelnõu § 18 lõikes 2 sätestatakse tegevusloa peatamise tähtaeg , mille kohaselt peatatakse kutsetegevuse loa kehtivus § 18 lõikes 1 nimetatud juhtudel kuni rikkumise kõrvaldamiseni, kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni või veterinaarjärelevalve teostamise võimaldamiseni. Eelnõu § 19 . Kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamine ja kehtetuks muutumine Eelnõu §-s 19 sätestatakse k utsetegevuse loa kehtetuks tunnistami se ja kehtetuks muutumi s e alused ning hoiatusmehhanismi rakendamise kord . Sama d sätted on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § -des 27 ja 2 7 1 ja need on lisatud käesolevasse eelnõusse ühe paragrahvi na . Eelnõu § 19 lõikes 1 sätestatakse kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise alused. Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab kutsetegevuse loa kehtetuks , kui : veterinaarseaduse § 1 8 lõikes 1 nimetatud kutse tegevus e loa peatamise aluseks ol nud rikkumi ne ei ole Põllumajandus- ja Toiduamet i ettekirjutuses määratud tähtpäevaks kõrvaldatud ; veterinaararst on kutsetegevuse loa taotlemisel tahtlikult esitanud valeandmeid, mis mõjutasid loa andmist ning mille esitamata jätmise korral oleks pidanud loa andmisest keelduma ; veterinaararsti suhtes kehtib jõustunud kohtuotsus, millega on temalt veterinaarteenuse osutamise õigus ära võetud; veterinaararst loobub enda taotlusel veterinaarteenuse osutamisest . Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on samad, nagu on sätestatud kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 27 lõikes 1 , välja arvatud alus kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 27 lõike 1 punktis 5, mis on eelnõus välja jäetud . Veterinaararsti k ohustus loobuda enda taotlusel kutsetegevuse loast töölepingu sõlmimise korral üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks (ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt) on lisatud käesoleva seaduse eelnõu §-s 20 veterinaararsti kohustuste hulka ja seega kvalifitseerub eelnõu § 18 lõike 1 punktis 1 sätestatud rikkumisena, millele on viide kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise alustes (eelnõu § 19 lg 1 p 1) juba olemas. Eelnõu § 19 lõikes 2 sätestatakse kutsetegevuse loa kehtetuks muutumise alus . Kutsetegevuse luba muutub kehtetuks veterinaararsti surma korral. Eelnõu § 19 lõikes 3 sätestatakse hoiatusmehhanismi rakendamine. Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi VKTS -i 3 2 . peatükis kehtestatud korras. Sätte kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet p ädev asutus , mis teavitab liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi Konföderatsiooni pädevaid asutusi isikutest , kellele kohus on seadnud reguleeritud ametikohal või kutsealal tegutsemise keelu või ajutise piirangu või kes on kutsekvalifikatsiooni tunnustamise taotlemisel esitanud kvalifikatsiooni tõendamiseks võltsitud dokumente. R eguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi , on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 8. jaanuari 2016 . a määrusega nr 6 „ Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi” ( RT I, 12.01.2016, 10 ) ja veterinaararst i kutseala on nimetatud määruse § 1 punktis 3 . Põllumajandus- ja Toiduamet il on kohustus esitada tea ve EL siseturu infosüsteemi kaudu kolme päeva jooksul jõustunud kohtuotsuse karistusregistrisse kandmisest arvates ja teavita da sellest samal ajal kirjalikult ka isikut. Põllumajandus- ja Toiduamet rakendab hoiatusmehhanismi direktiivi 2005/36/EÜ artikli 56a lõikes 8 alusel kehtestatud k omisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/983 II peatükis sätestatud korras. Kutsekaardiga seonduv on täpsemalt toodud eelnõu § 16 lõike s 8 . Eelnõu § 20 . Veterinaararsti kohustused Eelnõu §-s 20 sätestatakse v eterinaararsti kohustused . Eelnõus sätestatud kohustused ei erine oluliselt kehtiva veterinaarkorralduse seaduse § 26 lõikes 2 sätestatud kohustustest. Enamus sätteid on ajakohastatud . Lisandunud on järgmised kohustused: kohustus lähtu d a oma tegevuses määruse (EL) 2016/429 artikli 12 nõuetest ; kohustus loobu d a enda taotlusel kutsetegevuse loast töölepingu sõlmimise korral üldapteegis, veterinaarapteegis või ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa omaja juures töötamiseks ravimiseaduse § 43 lõike 7 kohaselt ; kohustus täita Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega ; kohustus juhti d a loomapidaja ja lemmikloomapidaja ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitleja tähelepanu veterinaarnõuete rikkumisele, te ha ettepanekuid rikkumise kõrvaldamiseks ning anda esmased juhiseid loomatauditõrje korraldamiseks loomapidamisettevõttes või kodumajapidamises. Veterinaararstil on kohustus täita Põllumajandus- ja Toiduameti antud ülesan d e id seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega . See on kooskõlas käesoleva eelnõu § 75 lõikega 4, mille kohaselt on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus kasutada loomatauditõrje toimingu tegemiseks veterinaararsti kaasabi , teavita des sellest oma veebilehel ja näidates ära loomatauditõrje toimingu kirjelduse. Loomatauditõrje toimingu tegemisel osalemise eest makstakse veterinaararstile tasu. Tegemist on Põllumajandus- ja Toiduamet i loomatauditõrje toimingute delegeerimise ga määruse (EL) 2016/429 artikli 14 mõistes. Nõue, et v eterinaararst juhib loomapidaja, loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali käitleja tähelepanu veterinaarnõuete rikkumisele, teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks ja annab esmased juhised ettevõttes või majapidamises tauditõrje korraldamiseks , on kehtivas õiguses loomatauditõrje seaduse § 6 lõikes 1. Sätet on ajakohastatud ja lisatud täiendav osa, et rakendada määruse (EL) 2016/429 artikli st 25 loomapidajale tulenevat kohustust tagada , et veterinaararst teeb loomapidamisettevõtte s loomatervise ülevaatus e vähemalt kord aastas. Loomatervise ülevaatuse eesmärk on taudiennetus, eelkõige ettevõtja nõustamine bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes vastavalt ettevõtte tüübile ja ettevõttes peetavate loomade liikidele ja kategooriatele . Ülevaatuse käigus on alati ka võimalus, et veterinaararst leiab loomadel haigustunnuseid, mida loomaomanik ei märka ja saab rakendada asjakohaseid ravi ja ennetusmeetmeid. Osaliselt on muudetud ja täpsustatud sätet käesoleva seaduse eelnõu § 20 lõike 1 punktis 5 , mis kohustab veterinaararsti pidama arvestust . Kehtiva veterinaarkorralduse seaduse kohaselt peab veterinaararst pidama arvestust teostatud ravi- ja muude menetluste ning surmajuhtumite kohta. Uue sõnastuse kohaselt peab veterinaararst pidama arvestust haigusjuhtumite, sealhulgas loomataudide, te htud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaar ravimite üle. Haigusjuhtumite üle arvestuse pidamine tähendab looma haiguslugu, sealhulgas andmeid tema hukkumise või hukkamise kohta. Eelnõu § 20 l õikes 2 sätestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale ministrile arvestuse pidamise ja aruande esitamise t äpsema korra kehtesta miseks. Veterinaararst peab pidama arvestust haigusjuhtumite, te htud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaar ravimite üle õigusaktide s kehtestatud korras ja esitama peetud arvestuse kohta aruandeid Põllumajandus- ja Toiduametile. Ministri määrusega on võimalik luua veterinaararstile selge raamistik peetava arvestuse ja esitatavate aruannete kohta . Kehtivas õiguses ei ole täpsemalt reguleeritud, milliseid andmeid peab veterinaararst säilitama ja esitama ning selle tulemusena ei pruugi järelevalveasutuse poolt kogutavad andmed alati olla kvaliteetsed. Kuna eelnõus sätestatud uute nõuete kohase arvestuse kohta aruannete esitamiseks on vajalik üleminekuaeg, siis on eelnõu §-s 107 sätestatud, et veterinaarseaduse jõustumise ajal tegutsev veterinaararst peab täitma § 20 lõike 1 punktis 6 sätestatud kohustust alates 2021. a 21. oktoobrist. Üleminekuaeg on vajalik nõuetekohase arvestuse sisseseadmiseks ja uute nõuete kohaste aruannete esitamiseks. Eelnõu § 21 . Erialane täiendamine Eelnõu §-s 21 sätestatakse nõuded veterinaa r arsti erialasele täiendami sele. Veterinaararsti erialane täiendamine on : osavõtt kas Eesti või välisriigi loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli, riigiasutuse , Eesti või välisriigi eri alaorganisatsiooni korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist ; praktiseerimine veterinaararsti või Eesti või välisriigi loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli juures ; erialase teaduskraadi omandamine ; Eesti või välisriigi ülikooli loomaarstiõppe õppekava üliõpilase erialase teoreetilise, praktilise või kliinilise õppe juhendamine ; teaduslik-praktilise töö või erialase artikli avaldamine Eesti või välisrii gi eri alases väljaandes või erialase õppe- või teaduskirjanduse avaldamine : erialase ettekandega esinemine Eesti või välisriigi loomaarstiõppe õppekava õpetava ülikooli, riigiasutuse või Eesti või välisriigi erialaorganisatsiooni korraldatud infopäeval, õppepäeval, kursusel, konverentsil või seminaril. Sama säte on kehtivas õiguses veterinaarkorralduse seaduse § -s 24. Aktsepteeritud enesetäiendamise viiside hulka on uute võimalustena lisatud ka osavõtt riigiasutuse, näiteks Ravimiameti või Põllumajandus- ja Toiduamet i , Maaeluministeeriumi või Sotsiaalministeeriumi korraldatud erialasest infopäevast, õppepäevast, kursusest, seminarist või konverentsist. Eelnõu § 22 . Riiklik veterinaararstide register Eelnõu §-s 22 sätestatakse riiklik u veterinaararstide registri ga seonduvad nõuded. Kehtivas õiguses on registri asutamisega seotud sätted veterinaarkorralduse seaduse § -s 22 1 . Kogu paragrahv on tervikuna ja ajakohastatuna käesolevasse paragrahvi lisatud. Lisaks on eelnõu käeolevasse paragrahvi lisatud veterinaarkorralduse seaduse § 23 lõige 3, kui teemaga otseselt seotud säte. R iiklik veterinaararstide r egister loodi 2015. aastal ja see koondab kutsetegevuse loa taotlejate ja kutsetegevuse loa saanud veterinaararsti de andmeid ning eelnõu § 115 kohaselt käsitataks e nimetatud registrit veterinaarseaduse §-s 22 nimetatud veterinaararstide registrina . Eelnõu § 22 lõikes 1 sätestatakse r iikliku veterinaararstide registri põhimääruse kehtestaja . Riikliku veterinaararstide registri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Veterinaarkorralduse seaduse §-s 22 1 alusel asutatud registri põhimäärus on kehtestatud p õllumajandusministri 7. aprilli 2015. a määrus ega nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” . Põhimäärus kehtestatakse uuesti samas sõnastuses . Eelnõu § 22 lõikes 2 säte statakse veterinaararstide registri eesmärk. Veterinaararstide registri eesmärk on tagada tarbijatele teave veterinaarteenuse osutamise õigusega veterinaararstide kohta , tõhus veterinaarteenuse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning vajalikud andmed veterinaaria valdkonna korraldamist võimaldava statistika tegemiseks. Eelnõu § 22 lõikes 3 säte statakse , kes on veterinaararstide registri vastutav töötleja. Veterinaararstide registri vastutav töötleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . Veterinaararstide registril ei ole volitatud töötlejat. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riigi infosüsteemide osakonna arvamuse kohaselt on vastutajaks esmane töötleja, kelle juures reaalselt andmeid hallatakse. Sarnane olukord on tervishoiutöötajate registriga, mis on majutatud Sotsiaalministeeriumis, kuid mille vastutav ja volitatud töötleja on Terviseamet. Eelnõu § 22 lõikes 4 sätestatakse vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus. Vastutavale töötlejale andmete esitamise kohustus on kutsetegevuse luba taotleval ja omaval veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikul tulenevalt eespool käsitletud veterinaararsti kutse tegevus e loaga seotud nõuetest. Eelnõu § 22 lõikes 5 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i õigus teha veterinaararstide registrisse kantavate andmete saamiseks ristkasutuse korras päringuid ja saada andmeid teistest andmekogudest. Eelnõu § 22 lõikes 6 sätestatakse andmed, mida veterinaararstide registrisse kogutakse. Veterinaararstide registrisse kogutakse veterinaararsti kohta järgmised andmed: ees- ja perekonnanimi, eelmine ees- ja perekonnanimi või eelmised ees- ja perekonnanimed, isikukood või isikukoodi puudumise korral sünniaeg ning isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kontaktandmed ja eelmise töökoha riik ; kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist tõendavad andmed , töökohaga, sealhulgas volitatud veterinaararsti pädevusega, seotud andmed ; kutsetegevuse loa ja selle kehtivusega seotud andmed ; toimingute registreerimise andmed. Registrisse kogutavate andmete puhul on eeskujuks võetud tervishoiutöötajate riiklikusse registrisse kogutavad andmed. Kutsetegevuse luba on isikliku iseloomuga luba, mistõttu eluloolised, kvalifikatsiooni ja erialast täiendamist puudutavad andmed aitavad loa andmisel veenduda isikusamasuses ja isiku vajalikus kvalifikatsioonis (teadmistes veterinaaria valdkonnas töötamiseks). Veterinaararsti tegevusel on oluline mõju toidu ohutusele ja seeläbi inimeste tervisele. Kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral tehakse registrisse selle kutsetegevuse loa saanud isiku avalikult vaadeldavate andmete juurde asjakohane märge. Eelnõu § 22 lõikes 7 sätestatakse veterinaararstide registris andmete säilitamise nõuded. Veterinaararstide registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Veterinaararstide registri digitaalsesse andmebaasi kantud andmeid säilitatakse arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või selle kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või kehtetuks muutumisest arvates. Logisid säilitatakse vastavalt veterinaararstide registri põhimääruses sätestatule. Eelnõu § 22 lõikes 8 sätestatakse veterinaararstide registris andmete õigsuse eest vastutav isik ja andme te uuendamise kohustus. Veterinaararstide registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse kantud andmete muutumise korral peab andmete esitaja viivitamata esitama taotlus e andmete muutmiseks. See puudutab ka erialase täiendamise kohta esitatavaid andmeid. Sarnane käitleja vastutus andmete õigsuse eest on näiteks riikliku toidu- ja sööda käitlejate registri puhul. Eelnõu § 22 lõikes 9 sätestatakse veterinaararstide registrisse kandmiseks erialase täiendamise kohta andmete esitamise tähtaeg . Andmed erialase täiendamise kohta esitatakse veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamise aastale järgnenud viie kalendriaasta möödumisest alates iga viieaastase ajavahemiku kohta sellele järgneva aasta 31. jaanuariks. Kuna kutsetegevuse luba on eelnõu kohaselt tähtajatu, kuid erialase täiendamise nõue säilib, siis on kutsetegevuse loa omanikule sätestatud kohustus hoida ka erialase täiendamise andmed ajakohased. Erialase täiendamise andmeid saab veterinaararst uuendada jooksvalt, kuid mitte hiljem kui 30 päeva pärast viieaastase perioodi lõppu. Erialase täiendamise viieaastast perioodi arvestatakse tsüklite kaupa loomaarstiõppe õppekava läbimisele järgneva viieaastase vaheperioodi lõppemisest. Veterinaarjärelevalve ja kontroll erialase täiendamise üle on Põllumajandus- ja Toiduamet i korraldada. Praegu laadivad veterinaararstid oma täiendkoolituste info veterinaararstide registrisse ja muid tegevusi veterinaararstide register ei toeta. Kui viie aasta jooksul ei ole erialast täiendamist tõendavaid dokumente ja andmeid erialase täiendamise kohta veterinaararstide registrisse laaditud, alustab Põllumajandus- ja Toiduamet loa omaja üle veterinaarjärelevalvet ning juhul, kui selgub, et viimase viie aasta jooksul ei ole veterinaararst ennast erialaselt täiendanud, on tegemist väärteoga ja loa andjaks oleval Põllumajandus- ja Toiduamet i l on käesoleva seaduse eelnõu § 96 alusel õigus veterinaararsti tema kohustuste täitmata jätmise eest väärteomenetluse seadustikus sätestatud korras karistada ning õigus teha ettekirjutus õigusrikkumise kõrvaldamiseks , määrates selleks tähtaja. Selle ettekirjutuse täitmise ajaks on Põllumajandus- ja Toiduamet i l õigus käesoleva eelnõu § 1 8 lõike 1 punkt 3 alusel peatada kutsetegevuse loa kehtivus , tehes asjakohase märke ka veterinaararstide registrisse. Kui ettekirjutuses määratud aja jooksul ei ole isik ennast erialaselt täiendanud ja selle kohta andmeid Põllumajandus- ja Toiduamet i le esitanud, tunnistab Põllumajandus- ja Toiduamet veterinaararsti kutsetegevuse loa käesoleva eelnõuga kavandatud seaduse § 19 lõike 1 punkti 1 alusel kehtetuks. Isikul säilib võimalus enda erialase täiendamise korral taas luba taotleda. Eelnõu § 23 . Veterinaararsti teenuse ajutise osutamise õigus Eelnõu §-s 23 sätestatakse v eterinaarar sti teenuse ajutise osutamise õigus . Liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isik võib ilma käesoleva eelnõu § 13 lõikes 1 sätestatud kutsetegevuse loata osutada Eestis veterinaar arsti teenust ajutiselt, lähtudes VKTS 3. ja 3 1 . peatükis sätestatust. Vastavalt VKTS seletuskirjale , kui isik soovib reguleeritud ametikohal ja kutsealal Eestis piiriüleseid teenuseid osutada, s.o ajutiselt töötada, ning tal on õigus oma päritoluriigis (EL-i või Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsis) samal kutsealal töötada , ei pea ta läbima tavapärast kutsekvalifikatsiooni tunnustamise menetlust . Kui see ametikoht või kutseala ei ole välisriigis reguleeritud, peab isikul olema ka vähemalt kaheaastane töökogemus sellel kutsealal viimase kümne aasta jooksul. Töökogemuse nõudest on isik vabastatud juhul, kui ta on omandanud sellel kutsealal reguleeritud hariduse. Teenuste vaba liikumise põhimõtted on tihedalt seotud asutamisõiguse põhimõtetega. Ka EL asutamislepingu artiklis 50 on teenuste osutamine defineeritud negatiivselt s.t teenustena mõistetakse tasulist tegevust niivõrd, kuivõrd see ei ole reguleeritud kaupade, kapitali või isikute vaba liikumist käsitlevate sätetega. Teenuste vaba liikumise põhimõtteid on ulatuslikult tõlgendanud ka Euroopa Kohus, kelle kohtulahendites tulenevad enamik praktilisi teenuse osutamise põhimõtteid. Sel põhjusel ei ole võimalik ka eelnõus kehtestada konkreetseid tingimusi ajutise töötamise (teenuste osutamise) piiritlemiseks püsivast, pidevast töötamisest (asutamisõigusest); näiteks ei saa kehtestada konkreetset ajalist tähtaega, millest alates loetakse teenuste piiriülene osutamine asutamisõiguseks, püsivaks töötamiseks. Ajutise töötamise määramisel peab pädev asutus hindama töötamise kestust, sagedust, regulaarsust, episoodilisust ja pidevust. Need kriteeriumid tulenevad Euroopa Kohtu lahenditest. Pädev asutus peab seega igal juhtumil eraldi otsustama, kas tegemist on ajutise töötamisega või mitte. Eestis ajutisel töötamisel peab taotleja järgima samu Eesti õigusaktide ning kutse- ja erialaste eeskirjade nõudeid, mis kehtivad samal kutsealal töötavatele Eesti kodanikele. Eestis ajutiselt töötamisel kasutab isik oma päritoluriigi kutsenimetust, mitte sellel kutsealal Eestis kasutatavat kutsenimetust. Selle eesmärgiks on lihtsustada teenuste vaba osutamist ja laiendada võimalusi kutsetegevuseks algupärase kutsenimetuse all. Ajutiseks töötamiseks piisab taotleja poolt pädeva asutuse eelnevast teavitamisest. Vastu võtvad liikmesriigid võivad vajaduse korral ja kooskõlas E L-i õigusega kehtestada deklareerimise nõuded. Need nõuded ei tohi olla teenuse osutajatele ülemäära koormavad ega takistada teenuse osutamise vabaduse teostamist või muuta seda vähem atraktiivseks. Selliste nõuete vajadust tuleb regulaarselt kontrollida, arvestades liikmesriikide vaheliseks halduskoostööks ühenduse raamistiku loomisel tehtud edusamme. Esmakordsel ajutisel töötamisel peab taotleja pädevale asutusele sellest eelnevalt teatama, andes teada ajutise töötamise perioodi, koha, töövaldkonna ja oma kontaktandmed . Lisaks on kehtesta tud ammendav loetelu dokumentidest, mille taotleja peab teatisele lisama (nt kutsekvalifikatsiooni tõendavad dokumendid, välisriigi pädeva asutuse tõend isiku vastavuse kohta ajutise töötamise tingimustele, töökogemuse tõend). Kui pädeval asutusel peaks taotleja esitatud dokumentide läbivaatamisel tekkima põhjendatud kahtlused, võib ta välisriigi pädevalt asutuselt küsida täiendavat teavet taotleja välisriigis töötamise seaduslikkuse, kutsealase hea käitumise ning kutsealaste distsiplinaar- ja kriminaalkaristuste puudumise kohta. Ajutise töötamise põhimõte on, et riik peab lubama ajutist töötamist, kui isikul on õigus päritoluriigis samal kutsealal tegutseda ning, kui see kutseala ei ole tema päritoluriigis reguleeritud, on tal viimase kümne aasta jooksul vähemalt kahe-aastane töökogemus sellel kutsealal (v.a reguleeritud hariduse olemasolul samal kutsealal). Taotleja peab pädevale asutusele esitama välisriigi pädeva asutuse väljastatud dokumendi, mis tõendab, et selle omanik on välisriigis ametlikult asutatud asjaomasel tegevusalal tegutsemise eesmärgil. Töökogemuse tõendamiseks piisab aga igasugusest tõendist selle kohta, et teenuse osutaja on asjaomasel tegevusalal tegutsenud vähemalt kaks aastat viimase kümne aasta jooksul. Seega ei pea taotleja pädevale asutusele esitama välisriigi pädeva asutuse väljastatud töökogemust tõendavat dokumenti. Pädev asutus peab aktsepteerima igasuguseid tõendeid, millega taotleja suudab tõestada vajaliku töökogemuse olemasolu (nt tööandja kinnitus, väljavõte riiklikust registrist, töötasu tõendid jne). Oluline on siinkohal märkida, et e elkirjeldatud teavitamine ei eelda pädeva asutuse poolset nõusolekut, et isik võiks ajutiselt töötama asuda. Kui aga pädev asutus leiab taotleja dokumente kontrollides, et isik on teadlikult esitanud valeandmeid, ta ei ole esitanud kõiki nõutavaid dokumente, ta ei vasta ajutise töötamise tingimustele või ta rikub ajutisel töötamisel õigusaktide nõudeid, on pädeval asutusel õigus ajutine töötamine peatada ning teavitada sellest vastavat välisriigi pädevat asutust. Kui üldreeglina peab taotleja pädevat asutust teavitama hiljemalt 14 päeva enne ajutisele töötamisele asumist, siis kiireloomulistel juhtudel (nt vältimatu abi osutamine) võib taotleja pädevat asutust ka tagantjärele teavitada. Sellisel juhul peab taotleja nõutavad dokumendid esitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 päeva pärast ajutisele töötamisele asumisest. Taotleja peab esitatud teatist kord aastas uuendama, kui ta kavatseb vastaval aastal taas ajutiselt töötada. Samuti peab ta pädevat asutust uuesti teavitama, kui esitatud andmed oluliselt muutuvad (kas teatises või sellele lisatud dokumentides). Kui üldreeglina piisab ajutiseks töötamiseks pädeva asutuse teavitamisest, siis EL reeglid näevad ette piiriülese teenuse osutamisel pädeva asutuse poolset eelnevat kutsekvalifikatsiooni kontrolli, kui kutsetegevus mõjutab oluliselt rahva tervist või ohutust. Seega kui isik soovib ajutiselt töötada rahva tervist või ohutust mõjutaval kutsealal, on pädeval asutusel õigus kontrollida taotleja välisriigi kutsekvalifikatsiooni, enne kui taotleja Eestis ajutiselt töötama asub. K utsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli eesmärk on vältida riski, et isiku kutsekvalifikatsiooni puuduste tõttu seatakse ohtu isikute tervis ja ohutus. Et taotlejal oleks teada, millistel kutsealadel võidakse teostada kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli, on Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008 . a määrusega nr 163 „ Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli ” ( RT I, 08.04.2015, 7 ) kehtestatud erandid . Erandi rakendamine pea b olema põhjendatud ning oht rahva tervisele ja ohutusele peab olema proportsionaalne läbiviidava kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolliga. K utsekvalifikatsiooni eelnev kontroll on luba tud otseselt tervisega seotud kutsealadel , sealhulgas veterinaararst i erialal . Pädev asutus peab üldjuhul ühe kuu jooksul teatise esitamisest taotlejale teatama kutsekvalifikatsiooni kontrolli tulemustest – isik võib ajutiselt töötada või isik peab eelnevalt sooritama sobivustesti. Kui pädev asutus otsustab taotleja kutsekvalifikatsiooni mitte kontrollida, peab ta samuti sellest ühe kuu jooksul teatise esitamisest taotlejale teatama. Kui aga pädev asutus leiab kontrolli tehes, et isiku kutsekvalifikatsiooni on vaja põhjalikumalt uurida, võib pädev asutus kontrollimist pikendada kahe kuuni. Oluline on siinjuures, et pädev asutus võib kontrolli tähtaega pikendada ainult juhul, kui see vajadus ilmneb esimese kuu jooksul teatise esitamisest ja ta pikendamisest selle sama esimese kuu jooksul ka taotlejale teada annab. Täiendav kontroll ja menetlustähtaja pikendamine kahe kuuni ei ole võimalik nn sektoraalsetel kutsetel juhul, kui tavapärase kutsekvalifikatsioonide tunnustamise korral (asutamisõiguse puhul) kuuluks isiku kutsekvalifikatsioon automaatselt või omandatud õiguste alusel tunnustamisele. Kui kontrolli käigus ilmnevad isiku kutsekvalifikatsioonis olulised erinevused võrreldes Eestis nõutavaga, võib pädev asutus taotlejalt nõuda sobivustesti sooritamist. Olulise erinevuse kindlaks tegemisel peab pädev asutus hindama, kas isiku kutsekvalifikatsiooni puudused kujutavad endast tõsist ohtu isikute tervisele ja ohutusele. Sobivustesti määramine on õigustatud ennekõike juhul, kui see on vajalik tõsise kahju ära hoidmiseks. Sobivustest tuleb läbi viia sellise ajalise arvestusega, et hiljemalt ühe kuu jooksul kontrolli tulemustest teatamise tähtajast saaks isik juba ajutiselt töötada (s.o üks kuu + üks kuu või tähtaja pikendamisel kaks kuud + üks kuu) . Kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli puhul on väga oluline jälgida menetlustähtaegasid. Kui pädev asutus menetlustähtaegadest kinni ei pea (s.o ei teata kontrolli tulemustest ühe kuu või tähtaja pikendamisel kahe kuu jooksul ning ei vii sobivustesti läbi ühe kuu jooksul), on taotlejal pärast menetlustähtaja möödumist igal juhul õigus ajutiselt töötada. Kutsekvalifikatsiooni eelneva kontrolli puhul on võrreldes teavitamisega üks täiendav erisus. Kui kutsealadel, kus piisab ajutiseks töötamiseks teavitamisest, kasutab isik ajutisel töötamisel oma päritoluriigi kutsenimetust, siis pärast kutsekvalifikatsiooni kontrolli läbimist kasutab isik Eesti kutsenimetust (eeldusel, et Eestis on sellel kutsealal vastava kutsenimetuse kasutamine ette nähtud). Pädev asutus VKTS 3. ja 3 1 . peatüki tähenduses on Põllumajandus- ja Toiduamet . VKTS 3. peatükk reguleerib v älisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamist ajutise töötamise korral ja 3 1 . peatükk Euroopa kutsekaardiga seonduvaid nõudeid. Eelnõu § 23 sisu on sama, mis kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 3 . Eelnõu § 24 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend Eelnõu §-s 24 sätestatakse v eterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend i taotlemise ja andmise kord . Kehtivas õiguses on nimetatud kord sätestatud veterinaarkorralduse seaduse §-s 25 4 . Kogu paragrahv on tervikuna ja muutmata kujul käesolevasse paragrahvi lisatud. Veterinaararsti kutsekvalifikatsioon on E L-is reguleeritud kutseala (direktiiviga 2005/36/EÜ), sarnaselt arsti, hambaarsti, õe, ämmaemanda, proviisiori ja arhitekti kutsekvalifikatsiooniga. Ühe liikmesriigi vastava ettevalmistusega isikul on nimetatud direktiivi põhimõtete kohaselt juurdepääs teise liikmesriigi tööturule, kui isikule on teises liikmesriigis sellel kutsealal tegutsemiseks sealse pädeva asutuse poolt luba antud. Nimetatud d irektiiviga on ühtlustatud kõigi liikmesriikide vastava valdkonna õppekavade struktuur ja sisu, mistõttu on asjakohase kutsekvalifikatsiooni tunnustamine teise liikmesriigi poolt automaatne. Euroopa Komisjoni andmekogu reguleeritud kutsealade esindajate, sealhulgas veterinaararstide, liikumise kohta liikmesriikides on päringute tegemiseks saadaval Euroopa K omisjoni veebilehel . Euroopa Komisjoni andmekogu andmetel on aastatel 2005 – 20 19 liikmesriikidesse (B elgia , Taani , Soome , Prantsusmaa , Saksamaa , Iirimaa , Holland , Rootsi , Suurbritannia , Norra ) veterinaarpraksisega tegelema asunud 339 Eesti v eterinaararsti. Omandatud õiguse põhimõte kohaldub isikule, kes on veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamiseks õpinguid alustanud Nõukogude Liidus enne Eesti iseseisvumist 20. augustil 1991 või enne Eesti liitumist E L- i ga 1. mail 2004. Omandatud õiguse korral palub teise liikmesriigi pädev asutus veterinaararsti kutsealal tegutseda soovijalt lisaks veterinaararsti kvalifikatsiooni omandamist tõendavale diplomile Põllumajandus- ja Toiduamet i tõendit, mis kinnitab isiku tegutsemist veterinaararstina vähemalt viie järjestikuse aasta jooksul tõendi väljaandmisele eelnenud seitsme aasta jooksul. Tervishoiutöötajate samalaadne kord on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 31 1 , mille kohaselt tõendeid annab välja ja nende üle peab arvet Terviseamet. Tõendi duplikaat kehtib originaaliga võrdse aja. Sisuliselt on tegemist pädeva asutuse (Eesti mõistes Põllumajandus- ja Toiduamet ) kinnitusega/garantiiga sihtkoha liikmesriigi või Šveitsi pädevale asutusele, et sihtkohas töötada soovivale veterinaararstile on tema lähteliikmesriigis antud õigus oma erialal töötada, tal on vastav tunnustatud kvalifikatsioon, töökogemus ja hea maine. Tõendile tuleb märkida, millise VKTS-i sätte alusel on lähteriik veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustanud, kui see on vajalikuks osutunud. See on eriti oluline muus välisriigis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud veterinaararsti puhul, kellele on antud luba Eestis veterinaararstina töötada. Nii võtab Eesti vastutuse, et E L-i teenuste vaba liikumise põhimõtete raames tegutseksid selleks kvalifikatsiooni omavad veterinaararstid. Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi taotlemise korral küsitavate andmete loetelu kattub osaliselt juba veterinaararstide registrisse kandmiseks esitatud andmetega, sest tuleb arvestada paberkandjal taotluse esitamise võimalusega. Samuti on andmete loetelu oluline infotehnoloogiliselt, et registris oleks võimalik digitaalselt taotlust esitades haarata tõendile vajalikud andmed automaatselt. Tõendi taotluse võib esitada elektroonilises vormis digitaalallkirjastatult või muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab isikut tuvastada. Kui veterinaararst soovib töötada väljaspool Eesti Vabariiki, taotleb ta vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduamet ilt enda kutsealal tegutsemist kinnitava tõendi. Selleks tasub veterinaararst enne taotluse esitamist selle läbivaatamise eest riigilõivu , mis hetkel on 35 eurot ning esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile taotluse . Põllumajandus- ja Toiduamet annab veterinaararstile veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi 20 tööpäeva jooksul taotluse esitamisest arvates. Veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kehtib kolm kuud selle väljaandmisest arvates. Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kaotuse, varguse või hävimise korral antakse veterinaararstile tema taotluse alusel tõendi duplikaat. Kui veterinaararsti kutsealal on direktiivi 2005/36/EÜ artikli 4a lõike 7 alusel k omisjoni rakendusmäärusega kasutusele võetud Euroopa kutsekaart ja kutsetegevuse loa taotleja soovib Euroopa kutsekaarti Eesti Vabariigist väljaspool töötamiseks, kohaldatakse Euroopa kutsekaardi taotlemisele ja taotluse menetlemisele VKTS -is Euroopa kutsekaardi kohta k ehtivaid §-e 21 1 –21 3 . Käesoleval ajal veterinaararsti kvalifikatsiooni kohta Euroopa kutsekaart i taotleda ei saa . Kuna tegu on E L-is reguleeritud elukutsega ja teatud reguleeritud elukutsete puhul ( üldõde, proviisor, füsioterapeut, mägigiid ja kinnisvaramaakler) , on Euroopa kutsekaarti võimalik taotleda, siis on käesolev säte lisatud eesmärgiga võtta võimaluse avanemisel koheselt Euroopa kutsekaart kvalifikatsiooni tõendava dokumendina kasutusele. 3. peatükk. Looma pidamine ning loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlemine Eelnõu 3. peatükis käsitletakse l oomade pidami s e ja loomsete saaduste ning loo mse paljundusmaterjali käitlemis e nõudeid. Käesolev peatükk on seotud määruse (EL) 2016/429 rakendamisega. E namus selle peatüki s sätestatust on reguleeritud E L-i õigusega . S eletuskirjas on asja kohased üldised selgitused esitatud eelnõu jagude kaupa ja vajadusel täpsustatud paragrahvi või lõike selgituse juures. Vajadusel on lisatud selgitused ja seosed kehtiva õigusega asjakohaste sätete juures . Veterinaarseaduse eelnõus ei käsitleta määruse (EL) 2016/429 IV osa I . jaotise 1. peatüki 4. jaos ning IV osa II . jaotise 1. peatüki 4. jaos sätestatud ettevõtetes peetava arvestuse pidamise kohustusega seotud nõudeid, sest need on nimetatud määruses üksikasjalikult kirjeldatud. Vajadusel võib Euroopa Komisjon määruse (EL) 2016/429 artiklite 107 ja 190 kohaselt näha ette erandeid arvestuse pidamise kohustustest. 1. jagu. Ettevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustus Eelnõu 3. peatüki 1. ja os sätestatakse e ttevõtja ja muu isiku teatamis- ja loakohustus e nõuded. T eatamis- ja loakohustuse üldised põhimõtted on sätestatud määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 1. peatükis ja II jaotise 2. peatükis , kus on sätestatud regi s treerimis - ja heakskiitmis kohustus ( veterinaar seaduse mõistes teatamis- ja loakohustus ) , peetavate loomade üle arvestuse pidamise kohustus ja pädeva asutuse peetavad registrid seoses maismaa - ning vee loomade pidamise ja loomse paljundusmaterjali ning loomsete saaduste käitlemisega ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 23 seoses loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemisega . K omisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/2035 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega ( ELT L 314, 0 5.12.2019, 115–169) (edaspidi määrus (EL) 2019/ 2035 ) on kehtestatud teatamiskohustusega seotud nõuded koerte, kasside , valgetuhkrute ja kodulindude vedajate le ning tegevusloa nõuded kõrgema riskiga maismaaloomade pidamise ettevõtete le. Nimetatud m äärus sätestab ka nõuded pädeva asutuse poolt peetava le registrile esitatav ale teabele teavitatud ja tegevusloa saanud ettevõtete kohta ning täiendavad nõuded maismaaloomade pidajate ja vedajate poolt peetavale arvestusele . Lisaks sätestatakse jälgitavuse nõuded teise liikme s riiki v eet avatele veistele, lammastele, kitsedele, sigadele, hobuslastele, kaamellastele , hirvlastele, koertele, kassidele, valgetuhkrutele , neile lemmikloomadele, kes viiakse teise liikmesriiki muul kui kaubanduslikul eesmärgil, puurilindudele ja haudemunadele ning rändtsirkuses ja loomaetendustel kasutatavate maismaaloomadele . Euroopa Komisjonile on seoses vesiviljelusloomade pidamiseks ettenähtud ettevõtete registreerimise ja heakskiitmisega antud mitmeid rakendusvolitusi erandite kehtestamiseks . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on tegevusloa ja teavituskohustus reguleeritud 2. peatüki 6 1 . jaos . Nimetatud jao sätted on lisatud veterinaarseaduse eelnõu teksti, kui see on olnud E L-i õiguse rakendamiseks, täiendamiseks ja täpsustamiseks vajalik. Kehtiva s loomatauditõrje seaduses ei ole tegevusloa nõudel vahet, kas ettevõttest v eet akse loomi ja paljundusmaterjali teise liikmesriiki või need veetakse Eesti siseselt teise Eestis asuvasse ettevõttesse. M äärus t e (EL) 2016/429 ja (EL) 2019/2035 kohaselt on tegevusluba vajalik üksnes loomade ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemise kontekstis. Eesti- siseselt loomade ja paljundusmaterjaliga kauple mise suhtes on vajalik esitada majandustegevuse tea d e ja need ettevõtted kantakse p õllumajandusloomade registrisse. Veterinaarseaduse eelnõu rakendussätetes nähakse ette, et e nne veterinaarseaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 6 kohaselt teatamiskohustuse ja § 19 1 kohaselt tegevusloakohustuse täitnud ettevõtja puhul loetakse asjakohaste ettevõtete puhul veterinaar seaduse § 25 kohane teatamiskohustus ja § 26 kohane loakohustus täidetuks. Eelnõu § 25 . Teatamiskohustus Eelnõu § -s 25 sätestatakse t eatamiskohustus e nõuded. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on majandustegevuse teate nõuded § -s 19 6 . Loomatervise valdkonna eripärana on MSÜS - i laadse teatamiskohustus ega sarnane teavitamiskohustus lisaks ettevõtjate le ette nähtud ka samades valdkondades tegutseva tel e eraisiku tel e juhul kui eraisik tegeleb küll samal tegevusalal, aga muul eesmärgil kui majandustegevus ehk omatarbeks . Loomatauditõrje seaduse sätteid on lisatud käesoleva eelnõu teksti, kui see on olnud E L-i õiguse rakendamiseks vajalik. M ääruse (EL) 2016/429 artikli s 279 sätestatakse, et e ttevõtted ja ettevõtjad, millest on teavitatud või kes on saanud tegevusloa loomatauditõrje seaduse kohaselt ja kooskõlas direktiivi de 64/432/EMÜ , 88/407/EMÜ , 89/556/EMÜ , 90/429/EMÜ , 91/68/EMÜ , 92/65/EMÜ , 2006/88/EÜ , 2008/71/EÜ , 2009/156/EÜ ja 2009/158/EÜ ning määrus t e (EÜ) nr 1760/2000 ja (EÜ) nr 21/2004 nõuetega enne määruse (EL) 2016/429 kohaldamise alguskuupäeva ehk 21. aprilli 2021. a , loetakse määruse (EL) 2016/429 alusel vastavalt nõutule kas registreerituks või heakskiidetuks. M ääruse (EL) 2019/ 2035 artiklites 85 – 88 on üleminekusätted seoses registrite, lemmikloomapasside, loomade identifitseerimise ja ettevõtjate teavitus- ning tegevusloa kohustusega. Eelnõu § 25 lõikes 1 luu akse seos veterinaar seaduse s kasutatava mõiste „ teatamiskohustus ” vahel määruse (EL) 2016/429 IV osa ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 mõistega „ registreerimine ” . Teatamiskohustus veterinaar seaduse tähenduses on tegevuskoha registreerimine määruse (EL) 2016/429 IV osa ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 tähend uses . Selline seos tuleb luua, sest MSÜS - i vastuvõtmisega seoses tuli kasutusele võtta t eatamiskohustuse mõiste ja selle asendamine uue mõistega oleks segadust tekitav. Eelnõu § 25 lõikes 2 sätestatakse nende tegevusalade ring, milles tegutsevad isiku d peavad esitama majandustegevuse teate Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ile (edaspidi PRIA ) . PRIA-le tuleb esitada m ajandustegevusteade , kui ettevõtte tegevuseks on määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1, artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud tegevus alad , nagu maismaaloomade pidamine või loomse paljundusmaterjali kogumine, tootmine, töötlemine või säilitamine, peetavate kabiloomade liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel vedamine, peetavate kabiloomade ja kodulindude ettevõttest sõltumatu kogumine, sealhulgas loomade ost mine ja müümine , vesiviljelus , määruse (EL) 2019/ 2035 artikli 3 lõikes 1 nimetatud koerte, kasside, valgetuhkrute ja kodulindude liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel vedami ne , komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/691 , millega täiendatakse määrust (EL) 2016/429 seoses nõuetega vesiviljelusettevõtete ja vesiviljelusloomade vedajate kohta (ELT L 174, 03.06.2020, lk 345–378) (edaspidi määrus (EL) 2020/691 ) artikli 3 lõike 1 punktides a ja b nimetatud tegevusalad , määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis a nimetatud mistahes etapis loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete tootmi ne , transpor t , käitlemi n e, töötlemi n e , ladustami n e, turule laskmi n e, jaotami n e, kasutami n e või kõrvaldami ne , mesi laste ja kimalaste pidamine või karusloomade pidamine turustamise eesmärgil ning määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punktis 4 nimetatud loomade pidamine toidu - ja sööda tootmise eesmärgil . Teatamiskohustuslike valdkondade l oetelu kattub osaliselt nende tegevusaladega, mis on loetletud §-s 26 ja mille puhul on vajalik ettevõtte kasutamiseks tegevusluba . Maismaaloomade alla kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud, keda peetakse kaubanduslikul eesmärgil varjupaigas või kogumiskeskuses ja samuti loomapidamisettevõttes peetavad karusloomad, hirvlased ja kaamellased. Maismaaloomade alla kuuluvad ka kodulinnud, muud tehistingimustes peetavad linnud, nagu papagoid, tuvid , kanaarilinnud jne, samuti mesilased ja kimalased. Teavitada tuleb ka rändtsirkuses ja loomaetendusi korraldavas ettevõttes loomade pidamisest. Erandid kohustusest esitada majandustegevuse teade on liikmesriikide otsu stada, kuid selle aluseks peab Euroopa K omisjon võtma eelnevalt vastu rakendusakti erandi ulatuse kohta. Erandeid võib määruse (EL) 2016/429 kohaselt ette näha sõltuvalt ettevõttes peetavate maismaaloomade ja loomse paljundusmaterjali liigi st , kategooria test j ms. samuti ettevõtte tootmisvõimsus est ja tüü bist ning peetavate maismaaloomade või loomse paljundusmaterjali toomi s e st ettevõttesse ja ettevõttest välja viimi s e st, kabiloomade puhul asjaomaste kabiloomade vedamise vahemaa st ja veetavate peetavate kabiloomade kategooria st, liigi st ja arv ust . Maismaaloomade k ogumisel on erandeid võimalik rakendada, tuginedes kogutavate loomade liikidele, kategooriatele ja arvule. Vesiviljelusloomade puhul võidakse rakendada erandeid lähtuvalt ettevõttes peetavate loomade liigi st , kategooria st ja hul gast (arv, kogus või kaal) ning ettevõtte tootmisvõimsus est jms. Lisaks eespool kirjeldatud tegevusaladele tuleb majandustegevusteade esitada PRIA-le ka juhul kui tegeldakse muude eelpool nimetamata loomade pidamisega toidu- ja sööda tootmise eesmärgil. Määrusega (EL) 2016/429 on hõlmatud muid kui nimetatud määruses maismaa- või veeloomadena määratletud loomaliike väga piiratud ulatuses, kuna loetellu ei ole kantud nendega seotud loomataude. Määrus (EL) 2016/429 näeb siiski ette asjakohaste loomatervisenõuete kohaldamis e võimalust ka muude loomaliikide (näiteks roomajad, kahepaiksed või putukad ) puhuks , kui vastav vajadus peaks tulevikus tekkima . Putukad ja nendest valmistatud toit on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/2283 järgi uuendtoit, mille turustamiseks on vaja luba. Uuendtoiduks loetakse toitu, mida ei ole EL-is enne 15.05.1997. a olulisel määral toiduna kasutatud. Seega selleks, et putukaid kasvatada toidu tootmiseks peab see esmalt olema lubatud uuendtoidu valdkonna määruse (EL) 2015/2283 alusel. Veterinaar seaduse eelnõu väljatöötamise ajal ei ole EL-is putukate kasvatamine ja töötlemine toiduks veel lubatud (v.a teatud liikmesriikides üleminekumeetme raames), kuid viimastel aastatel on suurenenud nii tarbijate kui tööstuse huvi ning uuendtoidu taotlused putukate toiduks lubamiseks on menetlemisel EL-i otsustamisprotsessis. Määruse (EÜ) nr 1069/2009 alusel loetakse putukas põllumajandusloomaks. Siin peetakse silmas looma, keda inimesed peavad, nuumavad või aretavad ning kasutavad toidu, villa, karusnaha, sulgede, toornahkade ja nahkade või muu loomset päritolu toote tootmiseks või muudel põllumajanduslikel eesmärkidel. Seetõttu on otstarbekas jätta võimalus edaspidi hakata pida m a põllumajandusloomade registris arvestust tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks ka selliste loomapidajate üle. Eelnõu § 25 lõikes 3 sätestatakse majandustegevuse teates esitatavate andmete loetelu. Majandustegevusteates esitatakse lisaks MSÜS-is sätestatule määruse (EL) 2016/429 artikli 84 lõikes 1 , artikli 87 lõikes 1 , artikli 90 lõikes 1 ja artikli 172 lõikes 1 nimetatud andmed , määruse (EL) 2019/2035 artikli 3 lõikes 1 nimetatud andmed ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõike 1 punktis b nimetatud andmed. M aismaaloomade pidamise või loomse paljundusmaterjali kogumise, tootmise, töötlemise või säilitamise ettevõtte kohta on vaja esitada asjaomase ettevõtja nimi ja aadress , ettevõtja asukoht ja rajatiste kirjeldus , nende maismaaloomade liik , keda on kavas ettevõttes pidada, või seal oleva loomse paljundusmaterjali kategooriad, liigid ja arv või hul k ning ettevõtte tootmisvõimsus, ettevõtte tüüp ja muud ettevõttega seotud aspektid, mis on asjakohased ettevõttest tuleneva riski kindlaksmääramisel. P eetavate kabiloomade vedaja kohta on vaja esitada asjaomase vedaja nimi ja aadress , nende peetavate kabiloomade kategooriad, liigid ja arv, keda on kavas vedada , veoliik ja veovahend. Ehitisest sõltumatu kogumise puhul on asjaomase ettevõtja kohta vaja esitada ettevõtja nimi ja aadress , nende tegevusega hõlmatud peetavate kabiloomade või kodulindude liigid ja kategooriad. Vesiviljelusettevõtte kohta on vaja esitada asjaomase ettevõtja nimi ja aadress, ettevõtte asukoht ja selle rajatiste kirjeldus, nende vesiviljelusloomade liigid, kategooriad ja hulk (arv, kogus või kaal), keda on vesiviljelusettevõttes kavas pidada, ning vesiviljelusettevõtte tootmisvõimsus, vesiviljelusettevõtte tüüp ning muud ettevõttega seotud aspektid, mis on asjakohased tema poolt tuleneva riski kindlaksmääramiseks . Peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute ning kodulindude veoga liikmesriikide vahel tegeleva ettevõtte kohta on vaja esitada asjaomase vedaja nimi ja aadress , liigid, mida kavatsetakse vedada , veoliik ja veovahend. Võrreldes kehtiva õigusega suureneb osaliselt andmete hulk, mida ettevõtja majandustegevuse teates peab esitama ning laieneb nende ettevõtete ring, millest tuleb teavitada . Eelnõu § 25 lõikes 4 ja 5 sätestatakse MSÜS-i laadse teavituskohustuse laadne teavitamise nõue isikule, kes peab põllumajandusloomi või vesiviljelusloomi kodumajapidamises, kuid kes ei tegele majandustegevusega MSÜS -i mõttes . Samuti sätestatakse, et PRIA-le tuleb andmed esita da enne loomapidamisega alustamist . Loomapidamiskohtadest teavitamine on vajalik, kuna see on oluline loomataudi ennetuse ja tõrje korraldamiseks. Järelevalveasutusel on vaja teada kõigist tegevuskohtadest, kus eespoolnimetatud tegevustega tegeletakse . Viimasena sätestatakse selguse mõistes, et k äesolevas lõikes sätestatud andmete esitamise kohustus ei ole teatamiskohustus MSÜS -i tähenduses. Eelnõu § 25 lõikes 6 sätestatakse , et a ndmete registrisse kandmise eest ei pea tasuma riigilõivu. Eelnõu § 26 . Loakohustus Eelnõu §-s 26 sätestatakse ettevõtjate l oakohustus . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loakohustuse nõuded reguleeritud § -s 19 1 . Nimetatud paragrahvi sätteid on lisatud käesoleva eelnõu teksti, kui see on olnud E L-i õiguse rakendamiseks vajalik. T egevusluba on vajalik , kui loomad ja loomne paljundusmaterjal liiguvad päritoluriigist teise liikmesriiki või mõnedel juhtudel tuuakse teistest riikidest Eestisse. Eelnõu § 26 lõik e s 1 luu akse seos veterinaar seaduse kasutatava mõiste „ loakohustus ” ja määruse (EL) 2016/429 IV osa s, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2124 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) (edaspidi määrus (EL) 2019/2124 ) artikli 2 punkt is 9 ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli s 23 kasutatava mõistega „ heakskiitmine ” ja „tunnustamine ” . Eelnõu § 26 lõik e s 2 sätestatakse tegevusalad, millega tegelemise korral tuleb ettevõtjal taotleda tegevusluba. Te gevusluba taotletakse määruse (EL) 2016/429 artikli 94 lõikes 1 nimetatud järgmistes ettevõtete s : kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtted, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse või kuhu loomad teisest liikmesriigist tuuakse ; veiste, sigade, lammaste, kitsede ja hobuste paljundusmaterjali ettevõtted, kust kõnealuste loomade paljundusmaterjal teise liikmesriiki viiakse ; haudejaamad, kust haudemunad või kodulinnud teise liikmesriiki viiakse ja kodulind ude pid amise ettevõtted, kust muuks otstarbeks kui tapmiseks ette nähtud kodulinnud või haudemunad teise liikmesriiki viiakse . Ettevõttest, kus peetakse loomi ja toodetakse paljundusmaterjali, kuid neid ei viida teise liikmesriiki ega tooda sealt ettevõttesse, tuleb üksnes teavitada käesoleva eelnõu § 25 kohaselt. M uud tüüpi peetavate maismaaloomade pidamise ks ettenähtud ettevõtted, mis tuleb heaks kiita määruse (EL) 2016/429 artikli 1 lõike 3 punkti b alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktis sätestatud nõuete kohaselt ja mis kujutavad endast olulist riski , on sätestatud määruse (EL) 2019/2035 artiklis 9 . Lisaks on tegevusluba vaja määruse (EL) 2016/429 artikli s 95 nimetatud kinnises ettevõttes loomade pidamiseks seoses selle ettevõtte staatuse määramisega . Staatus on vaja määrata, kuna sellisest ettevõttest tohib viia looma üksnes samaväärse loomataudialase staatusega ettevõttesse. Tegevusluba on vaja ka määruse (EL) 2019/ 2035 artiklis 9 nimetatud koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumi seks ja hoidmi seks varjupaigas ning kimalaste tootmi seks keskkonnast eraldatud ettevõttes nende teise liikmesriiki v eo eesmärgil , loomade veol ajutise maha laadimise ja kontrollimise kontrollpunktina tegutsemi seks ja muude maismaaloomade, kui peetavate esikloomaliste karantiini korraldami seks Eestis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki v eo ks . Vesiviljelusega tegutsemiseks on vaja tegevusluba määruse (EL) 2016/429 artiklites 176 – 179 nimetatud ja määruse (EL) 2020/691 artiklis 4 nimetat ud vesiviljelusloomade pidami se ettevõtte puhul . M ääruse (EL) 2020/691 artikli 3 lõike 1 kohaselt ei nõuta erandina määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktist a teatud tüüpi vesiviljelusettevõtete käitajatelt tegevusluba. Sellisteks tegevusteks on vesiviljelusloom ade pidamine üksnes loodusesse laskmiseks, ekstensiivse vesiviljeluse tiikides otse inimtoiduna tarbimiseks või loodusesse laskmiseks ning puhastuskeskus tes , väljastuskeskus tes ja ülekandealad el, mi llel on tegevusluba vastavalt määruse (EÜ) nr 853/2004 artiklile 4 ning kus võetakse vastu molluskeid üksnes sellest epidemioloogilisest piirkonnast, kus ettevõte asub. E randeid tegevusloa nõudest kohaldatakse üksnes selliste vesiviljelusettevõtete suhtes, kust ei veeta teise liikmesriiki muid vesiviljelusloomi kui otse inimtoiduna tarbimiseks ette nähtud molluskeid ning mille kohta pädev asutus on koostanud riskihinnangu, milles on arvesse võetud vähemalt neid riskitegureid, mis on sätestatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 VI lisa I osa 2. peatüki punktides a ja b, ning on leitud, et vesiviljelusettevõttes asuvate vesiviljelusloomade puhul ei ole loetellu kantud või esilekerkivasse taudi nakatumise või selle levitamise risk märkimisväärne. Seisuga 1. jaanuar 2020. a selliseid ettevõtteid Eestis ei asu. M ääruse (EL) 2020/691 artikli 4 kohaselt on tegevusluba vaja järgmist tüüpi ettevõtete kasutamiseks : vesiviljelusloomade karantiini ettevõtted; vesiviljelusettevõtted, kus peetakse loetellu kantud liikidesse kuuluvaid siirutajana käsit leta vaid vesiviljelusloomi eraldatult kuni ajani, mil neid enam siirutajana ei käsit le ta ; dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad suletud vesiviljelusettevõtted, kus rakendatavatest liikumisskeemidest tuleneb märkimisväärne looma taudi leviku risk ; dekoratiivseid vesiviljelusloomi pidavad avatud vesiviljelusettevõtted ; laevad ja muud teisaldatavad ruumid, kus vesiviljelusloomi peetakse ajutiselt ravi või muude loomapidamisega seotud toimingute tegemise eesmärgil. Loakohustusega on hõlmatud määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 koha ne ettevõt e , kus ladustatakse toiduks mittekasutatavat loomset saadust . Nimetatud ettevõtte ladustamiseks kasutatav hoone ja ruum peab vastama määruse (EL) 2019/2124 artiklis 23 sätestatud nõuetele . L adu peab vastama näiteks määruse (EL) nr 142/2011 artikli 19 punktides b ja c sätestatud nõuetele, laole peab olema andnud heakskiidu toll iasutus kooskõlas määrusega (EL) nr 952/2013. Laod peavad moodustama suletud ala, mille sisse- ja väljapääsukohad on ettevõtja alalise kontrolli all, samuti peavad ladudes olema lao- ja külmruumid, mis võimaldavad ladustada loomseid saadusi, loomset paljundusmaterjali, loomseid kõrvalsaadusi ja nendest saadud tooteid, heina või põhku eraldi jne. Tegevusluba peab olema ka loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemi s e l, ku i tegutsetakse määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 nimetatud tegevus alal . Tulenevalt määruse st (EL) 2016/429 ja määruse st (EL) 2019/ 2035 , on nende isikute ring, kes peavad taotlema tegevusluba, võr reldes kehtiva õigusega laiem. Lisandunud on koerte, kasside ja valgetuhkrute kogumiskeskused ja varjupaigad , kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse , loomade pikaajalistel vedudel kasutatavad kontrollpunktid , kimalasi tootvad keskkonnast eraldatud ettevõtted, kust kõnealused loomad teise liikmesriiki viiakse ja muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste karantiiniasutused, kust kõnealused loomad Eestis asuvasse sihtkohta või teise liikmesriiki viiakse. Koerte, kasside ja valgetuhkrute järjest suureneva pidamisega Euroopas on ka rohkem loomatervise ja heaoluprobleeme. Üha rohkem eri ettevõtetest pärinevaid koeri, kasse ja valgetuhkruid või kinnipüütud hulkuvaid, metsistunud, kaotatud, hüljatud või konfiskeeritud koeri, kasse ja valgetuhkruid kogutakse kokku ettevõtetesse, et moodustada neist saadetis ed teise liikmesriiki v eoks . Direktiivis 92/65/EMÜ on juba sätestatud loomatervisenõuded, mida kohaldatakse kõnealuste loomade teise liikmesriiki viimise suhtes (sertifikaadinõue, lemmikloomapass ja märgistus, vaktsineerimine marutaudi vastu) , kuid nende nõuete rakendamine ei ole olnud EL- i s ühetaoline . M ääruse s (EL) 2019/ 2035 on piisava järelevalve tagamiseks ja liikmesriigi loomatervise alasel staatusel põhinevate ennetava te loomatervise alaste meetme te rakendamiseks sätestatud , et selliste loomadega tegeleva le ettevõtte le tuleb taotle da tegevusl uba . Nõukogu määruses (EÜ) nr 1255/97 , milles sätestatakse loomatervishoiunõuded ja karantiinitingimused teatavate lindude impordil liitu (ELT L 47, 20.2.2013, lk 1–17) , on sätestatud loomatervisenõuded, mida peavad täitma kontrollpunktide (loomade peatuspai gad ) käitajad, et saada pädevalt asutuselt vastava tegevusl o a . Tegevusloa andmisega kinnitab Põllumajandus- ja Toiduamet , et peatuspai k vasta b nimetatud määruse I lisas sätestatud loomatervise, loomade pidamiseks kasutatava rajatise ja seadmete ning loomade käitlemise /pidamise nõuetele . Selleks, et pärast tegevusloa saamist tegutseda, peavad kõnealused peatuspaigad asuma piirkonnas, mille suhtes ei kehti keeldu ega piiranguid vastavalt asjakohastele EL õigusaktidele , olema veterinaarjärelevalve all ja läbima korralis i kontroll e , et teha kindlaks, kas loa saamise nõudeid jätkuvalt täidetakse. Kimalaste pidamisega seotud tegevusloa nõue tuleneb asjaolust, et tavaliselt peetakse kimalasi keskkonnast eraldatud ettevõttes, mille suhtes kohaldatakse kõrgetasemelisi bio turva lisuse meetmeid ja mida pädev asutus peab regulaarselt haiguste esinemise suhtes kontrolli ma . Muude peetavate maismaaloomade kui esikloomaliste liikumisel kasutatavate karantiiniasutuste nõuded on praegu reguleeritud nõukogu direktiivi 92/65 alusel kehtestatud k omisjoni rakendusmääruse s (EL) nr 139/2013 , mida rakendatakse seoses tea tavate lindude impordiga EL-i ja mis sätestab lindude karantiiniasutuste ja -keskuste pädeva asutuse poolt tegevusloa andmise tingimused. Määruse (EL) 2016/429 alusel kehtestatud k omisjoni delegeeritud määruse s (EL) 2019/ 2035 laiendatakse nimetatud nõude i d ka muude maismaaloomaliikide karantiiniasutustele . M ääruses (EÜ) nr 1069/2009 sätestatakse rahvatervist ja loomade tervist käsitlevad eeskirjad loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kohta, et vältida ja minimeerida kõnealustest saadustest ja toodetest tulenevaid inimeste ja loomade terviseriske . Selles sätestatakse loomsete kõrvalsaaduste kogumise, transpordi, ladustamise, käitlemise, töötlemise ning kasutamise ja kõrvaldamise eeskirjad, et hoida ära nendest tuleneda võiv oht rahvatervisele ja loomade tervisele. M ääruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 24 lõikes 1 on loet letud tegevus al ad, mille puhul on tegevusluba vajalik. Nendeks on näiteks loomsete kõrvalsaaduste töötlemine rõhu all steriliseerimisega, mu u d loomsete kõrvalsaaduste töötlemismeetod id, mis ei hõlma rõhu all steriliseerimist, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete kõrvaldamine jäätmetena põletamise teel, loomsete kõrvalsaaduste või nendest saadud toodete kasutamine kütusena, lemmikloomatoidu tootmine, orgaaniliste väetiste ja mullaparandusainete tootmine, loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete töötlemine biogaasiks või kompostiks, loomsete kõrvalsaaduste käitlemine nende kogumise järel , loomsete kõrvalsaaduste ladustamine ning loomsetest kõrvalsaadustest saadud toodete ladustamine. Tegevusloa nõudega v esiviljelusettevõtete st on Eestis tavapärased asustuskala, noorkala või kaubakala kasvandused ( 1. jaanuari 2020. a seisuga on registris 31 ettevõtet). Eestis ei ole koorikloomade ja molluskite kasvatamiseks ühtegi tegevusluba se ni väljastatud. Erandid kohustusest taotleda tegevusluba on liikmesriikide otsu stada, kuid selleeks peab Euroopa K omisjon võtma eelnevalt vastu rakendusakti d erandi te ulatus t e kohta. Eelnõu § 26 lõikes 3 sätestab erisuse tegevusloa taotlemisele teatud vesiviljelusettevõtete puhul. Määruse (EL) 2016/429 artiklis 177 kohaselt võib anda heakskiidu vesiviljelusettevõtete rühmale kui nende ettevõtted vastavad vähemalt ühele artiklis 177 sätestatud punktile. Peamine nõue selleks on nende ettevõtete omavaheline epidemioloogiline seotus. Eelnõu § 26 lõikes 4 täpsustatakse, et tegevusluba ei ole vaja taotleda tegutsemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikli 176 lõike 1 punktis 2 nimetatud tegevusalal. Sellisteks tegevusteks on vesiviljelus loomade pidamine ettevõtte s , kus toodetakse väikses koguses vesiviljelusloomi, et tarnida neid inimtoiduks kas otse lõpptarbijale või kohalikesse jaekaubandusettevõtetesse, kes pakuvad neid otse lõpptarbijale; tiikidesse ja muudesse rajatistesse, kus veeloomapopulatsiooni hoitakse üksnes meelelahutuspüügi eesmärgil ning mis taasasustatakse vesiviljelusloomadega ning kus loomad on kinni ja kust nad ei pääse välja; vesiviljelusettevõtetesse, kus vesiviljelusloomi peetakse dekoratiivsetel eesmärkidel suletud tingimustes, kui asjaomane ettevõte ei kujuta endast olulist riski. Nendest ettevõtetest tuleb teavitada käesoleva seaduse §-i 25 kohaselt. Eelnõu § 26 lõikes 5 täpsustatakse , et t egevusluba annab ettevõtjale õiguse majandustegevuse alustamiseks ja teostamiseks üksnes tegevusloas märgitud ettevõttes või ettevõtte osas. Sama erisus on sätestatud ka kehtivas loomatauditõrje seaduses ja tegu on valdkonnast lähtuva erandiga võrreldes MSÜS-iga. Eelnõu § 27 . Tegevusloa taotlemine Eelnõu §-s 27 sätestatakse tegevusloa taotlemise protseduur . Kehtivas õiguses loomatauditõrje seaduses on majandustegevuse teate esitamise kohustus reguleeritud loomatauditõrje seaduse § -s 19 2 . Nimetatud paragrahvi sätteid on lisatud veterinaarseaduse eelnõu teksti, kui see on olnud EL-i õiguse rakendamiseks vajalik. Eelnõu § 27 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis tuleb tegevusloa taotlemisel esitada . Tegevusloa taotluses esitatakse ettevõtja ning tema ettevõtte kohta lisaks MSÜS -is sätestatule olenevalt tegevuse laadist määruse (EL) 2016/429 artikli 96 lõikes 1 ja artikli 180 lõikes 1 nimetatud andmed . Näiteks ei ole MSÜS -i kohaselt nõutud esitada andmeid ettevõtte tüübi ja selle rajatiste kohta ega ka andmeid peetavate loomaliikide ja kategooriate kohta. Eelnõu § 27 lõikes 2 sätestatakse andmed, mis tuleb esitada tulenevalt määruse (EÜ) nr 1069/2009 nõuetest. Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise ettevõtte kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatule veovahendi andmed , asendiplaan koos vee ja kanali satsiooni välisvõrkude plaaniga jms. Kehtivas loomatauditõrje seaduses reguleerib andmete esitamise kohustust loomatauditõrje seaduse § 19 2 lõige 5 . Võrreldes kehtiva te nõuetega on lisandunud punkt 12 . Eelnõu § 27 lõikes 3 sätestatakse andmed ja dokumendid, mida tuleb esitada tegevusloa taotluses seoses transiidil oleva toiduks mittekasutatava loomse saaduse ladustamisega . M ääruse (EL) 2019/2124 artikli 23 lõike 1 kohase ettevõt t e, kus ladustatakse toiduks mittekasutatavat loomset saadust, kohta esitatakse tegevusloa taotluses lisaks MSÜS-is nimetatud andmetele andmed käideldava toiduks mittekasutatava loomse saaduse ning selle säilitamise nõuete kohta, ettevõtte hoonete plaan koos ruumijaotusega, puhastamis- ja desinfitseerimisplaan, kahjuritõrjeplaan ning andmed toiduks mittekasutatava loomse saaduse üle arvestuse pidamise kohta. Kehtivas loomatauditõrje seaduses reguleerib andmete esitamise kohustust loomatauditõrje seaduse § 19 2 lõige 5 1 . Eelnõu § 27 lõikes 4 sätestatakse, et t egevusloa taotluse lahendamise eest ei tasu ettevõtja riigilõivu. Eelnõu § 27 lõikes 5 sätestatakse tegevusloa saanud ettevõtete loetelude avalikustamise nõue. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab tegevusloa saanud ettevõtjate ettevõtete andmed Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele E L-i õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Praktikas tähendab see ettevõtete nimekirja avaldamist Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel. Eelnõu § 27 lõikes 6 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduametile tähtaeg tegevusloa taotluse lahendamiseks. Tegevusloa taotluse lahendab Põllumajandus- ja Toiduamet tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 90 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates, arvestades määruse (EL) 2016/429 artiklis 99 sätestatut. Kui ettevõt t e s ei ole täid etud kõik asjakohased nõuded, võib Põllumajandus- ja Toiduamet ettevõtte le tegevusloa anda tingimuslikult . Selleks peab ettevõtte siiski vastama kõigile sellistele nõuetele, mis tagavad piisavalt, et ettevõt t e s loomade pidamisega ei kaasne olulist loomataudileviku riski teistele loomapidamisettevõtetele. Kui Põllumajandus- ja Toiduamet on andnud määruse (EL) 2016/429 artikli 99 kohaselt ettevõtte kasutamiseks tingimusliku tegevusloa , annab ta täieliku tegevusloa alles siis, kui kolme kuu jooksul pärast tingimusliku tegevusloa andmist ettevõttes tehtud teine kohapealne kontroll või ettevõtja poolt kõnealusest kuupäevast kolme kuu jooksul esitatud dokumendid näitavad, et ettevõte vastab kõigile määruse (EL) 2016/429 artikli s 97 sätestatud tegevusloa nõuetele. Kui kohapealne kontroll või dokumendid näitavad, et ilmselgelt on tehtud edusamme, kuid ettevõte ei vasta ikka veel kõigile kõnealustele nõuetele, võib Põllumajandus- ja Toiduamet tingimuslikku tegevusluba pikendada. Tingimuslik tegevusluba ei tohi siiski ke htida kokku üle kuue kuu. Eelnõu § 28 . Tegevusloa kontrolliese Eelnõu §-s 28 sätestatakse t egevusloa kontrolliese mega seonduvad nõuded. Ettevõtjale antakse tegevusluba, kui tema ettevõte vastab veterinaar seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide ning määruse (EL) 2016/429 artikli te 97 ja 181 , määruse (EL) 2019/2035 artikli te 5–8 ja 10–17 , komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/686 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega ( ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 1–63 ) (edaspidi määrus (EL) 2020/686 ) artik li 4 , määruse (EL) 2020/691 artikli te 5–19 , määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli te 25 ja 27 ning määruse (EL) 2019/2124 artikli 23 asjakohastele nõuetele . Nõude i d on täpsemalt selgitatud eelnõu § 2 6 põhjenduse juures . Eelnõu § 29 . Tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused Põllumajandus- ja Toiduamet võib tegevusloa osaliselt või täielikult peatada või kehtetuks tunnistada, kui on rikutud veterinaar seaduse, selle alusel kehtestatud õigusaktide või E L-i õigusaktide nõudeid, mis ei ole tegevusloa kontrolliesemeks. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on sätestatud t egevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise erisused loomatauditõrje seaduse § -s 19 4 . Tegu on valdkonna põhise erisusega. MSÜS-is on sätestatud tegevusloa peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on rangelt seotud tegevusloa esemeks olevate nõuete rikkumisega. Sellest lähtuvalt nähakse veterinaarseaduses ette võimalus tegevusloa peatamiseks või kehtetuks tunnistamiseks kui rikutakse nõudeid, mis ei kuulu tegevusloa kontrolli esemesse. Nimelt on väga palju nõudeid, mille täitmist ei ole võimalik kontrollida tegevusloa andmisel, küll aga saab neid kontrollida siis kui ettevõtja on tegevusega alustanud. 2. jagu. Loomade jälgitavus Eelnõu 3. peatüki 2. jaos sätestatakse loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamise põhimõtted. Peetavate loomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavus e üldised nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 2. peatükis , mille kohaselt on l iikmesrii gil kohustus luua peetavate maismaaloomade identifitseerimis- ja registreerimissüsteem ning luua peetavate maismaaloomade elektrooniline andmebaas ja seda hallata . P ädeva l asutuse l on kohustus anda välja identifitseerimisdokumente, liikumisdokumente ja muid peetavate maismaaloomade identifitseerimist ja jälgimist võimaldavaid dokumente ning teha i dentifitseerimisvahendeid käsitlev tea ve kättesaadav aks avalikkusele . E ttevõtjate l on kohustus identifitseerida veiseliikidesse , lamba- ja kitseliikidesse, hobuseliikidesse ja sealiikidesse kuuluvaid peetavaid loomi, identifitseerida peetavaid maismaaloomi, kes ei kuulu veise-, lamba-, kitse-, sea- ega hobuseliikidesse, ning täita v eise-, lamba-, kitse-, sea- ja hobuseliikidesse kuuluvate peetavate loomade paljundusmaterjali jälgitavus e nõude i d . M ääruse ga (EL) 2019/ 2035 kehtestatakse täiendavad veis te , lam maste , kitsed e, sigade , hobuslas te , kaamellas te ja hirvlas te (kabiloomad) , koerte , kassid e ja valgetuhkrute, tehistingimustes peetava te lin dude, haudemuna de ning rändtsirkuses või loomade etteastetes osaleva te peetava te maismaaloomad e puhul rakendatavad jälgitavus e nõuded. Euroopa Komisjon töötab välja määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 alusel rakendusakt i jälgitavuse ga seotud nõuete ühetaolise praktilise toimimise tagamiseks. Selles määruses on kavas sätesta da muuhulgas elektroo n sete märgistusvahendite heakskiitmise aluseks olevad tehnilised nõuded. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajandusloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse üldised nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse 2. peatüki 2. jaos. Põllumajandusloomade ja loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamise üldised põhimõtted ei muutu , kuna loomatauditõrje seadus on kooskõlas kehtiva E L-i õigusega . Eelnõu § 30 Looma identifitseerimis e viisid Eelnõu § -s 30 sätestatakse l oomade identifitseerimis e viisid . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade i dentifitseerimise viisid sätes tatud loomatauditõrje seaduse § -s 10 , mis on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse ajakohastatult . Eelnõu § 30 lõikes 1 sätestatakse identifitsee r imi s e viisid . Loom identifitseeri takse looma märgistami se , looma kirjeldami s e või looma kuuluvuse määrami s e kaudu . Eelnõu § 30 lõikes 2 määratletakse looma märgistamise mõiste. Looma märgistamine on tema mikrokiipimine süstitava transponderiga koos kandmisega vastavasse andmekogusse või varustamine muu eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab teha kindlaks isiku , kellele loom kuulub. P õllumajandusloomade puhul on selliseks tunnuseks üldjuhul kõrvamärgid, mida paigaldavad loomapidajad ise. Tegemist on lühiajalise ja vähest valu tekitava lubatud menetlusega, mida võib teha ka vastava ettevalmistusega isik. Lemmikloomade ja hobuste puhul kasutatakse märgistamiseks aga transpondereid. Transponderi paigaldamine on invasiivne veterinaarne menetlus ning selle paigaldamise tõttu võib loom vajada õmblusi ja edasisi veterinaarseid menetlusi. Loomakaitseseaduse § 9 lõike 3 kohaselt võib operatsioone ja muid veterinaarseid menetlusi, sealhulgas koerte ja kasside tätoveerimist ning loomade mikrokiipimist, teha üksnes veterinaararst. Lemmikloomade märgistamise juures on väga oluline, et lisaks mikrokiipimisele kantakse looma , mikrokiibi ja looma omaniku andmed vastavasse andmekogusse , mis tekitab seose lemmiklooma ja omaniku vahel . Eelnõu § 30 lõi getes 3 – 5 sätestatakse võimalus looma identifitsee r ida kirjeldamise või kuuluvuse kaudu. Looma kirjeldamist tema eristamise eesmärgil kasutatakse loomade puhul, keda ei ole võimalik või ei ole otstarbekas märgistada. Loomad, keda ei ole võimalik või otstarbekas märgistada ja kelle kohta ei saa selle loomaliigi isendite suure välise sarnasuse tõttu koostada kirjeldust, identifitseeritakse nende kuuluvuse kaudu. Kuuluvuse kaudu identifitseerimisel loetakse loom kuuluvaks isikule, kelle valduses, sealhulgas kelle kinnisel territooriumil või kellele kuuluvas hoones või rajatises ta asub, kui looma kuuluvusest huvitatud isik ei tõenda vastupidist. Kuuluvuse kaudu identifitseeritakse näiteks mesilased. Eelnõu § 31 . Peetava looma identifitseerimine Eelnõu § -s 31 sätestatakse p eetava looma üldised identifitseerimise nõuded ning põllumajandusloomade täpsemad identifitseerimis e nõuded . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajanduslooma identifitseerimise nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 11. Eelnõu § 31 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja kohustus tagada oma peetava looma identifitseerimine. Loomapidaja tagab oma peetava maismaalooma , välja arvatud lemmikloomana peetava koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise määruse (EL) 2016/429 artiklite s 112 ‒ 115 , artikli s 117 ning määruses (EL) 2019/2035 sätestatu d korras . See kohustus on ka hobuslast pidaval loomapidajal. Viidatud EL õigusaktide s sätestatud nõuded ei erine oluliselt loomatauditõrje seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktide s sätestatud nõuetest. Veiste, lammaste ja kitsede ning hobuslaste märgistamise nõuded on ka eelnõu ettevalmistamise ajal kehtestatud vahetult kohalduvate EL määrustega. Lemmikloomade identifitseerimine on reguleeritud määruses (EL) nr 576/2013 ja selle delegeeritud ja rakendusaktides, neid nõudeid täpsustatakse veterinaarseaduse eelnõu §-s 3 3 . M ääruse (EL) 2019/2035 artikli 8 7 kohaselt loetakse e nne 21. aprilli 2021 . a määruse (EÜ) nr 1760/2000, määruse (EÜ) nr 21/2004 ja direktiivi 2008/71/EÜ ning nende alusel vastu võetud õigusaktide kohaselt identifitseeritud peetavad veised, lambad, kitsed ja sead , rakendusmääruse (EL) 2015/262 kohaselt identifitseeritud peetavad hobuslased ja direktiivi 92/65/EMÜ kohaselt identifitseeritud peetavad papagoilased nõuete kohaselt identifitseerituks. M ääruse (EÜ) nr 1760/2000 veiste identifitseerimist käsitlevad sätted , määrus (EÜ) nr 21/2004 ja direktiiv 2008/71/EÜ ning rakendusmäärus (EL) 2015/262 ja direktiiv 92/65/EMÜ tunnistatakse määruse (EL) 2016/429 artikkel 270 kohaselt kehtetuks 21. aprillist 2021. a . Enne 21. aprilli 2021 . a kohaldatavate riiklike õigusaktide kohaselt identifitseeritud peetavad kaamellased ja hirvlased loetakse samuti nõuete kohaselt identifitseerituks. M ääruse (EL) 2019/2035 artikli 81 kohaselt peab looma Eestisse saabudes esmase saabumis koha ettevõte t käitav ettevõtja tagama, et kolmandas rii gis või territooriumil identifitseerimisvahenditega varustatud peetavad veised, lambad, kitsed, sead, hirvlased või kaamellased identifitseeritakse EL nõuetekohaselt. Kui peetavad veised, lambad, kitsed, sead, hirvlased või kaamellased pärinevad liikmesriigist ja on identifitseeritud vastavalt EL nõuetele , siis teevad kõnealuste loomade esmase saabumis koha ettevõtteid käitavad ettevõtjad pärast loomade kolmandast riigist EL-i sisenemist ja juhul, kui nad jäävad EL-i , kindlaks , et loomad on nõuetekohaselt identifitseeritud. Selline kontroll ei ole vajalik kui nimetatud loomad kavatsetakse viia viie päeva jooksul pärast nende EL-i sisenemist liikmesriigis asuvasse tapamajja . Eelnõu § 31 lõikes 2 sätestatakse põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise tingimused. Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonsed identifitseerimisvahendid, mis vastavad määruse (EL) 2016/429 artikli 120 lõike 2 punkti c alusel komisjoni rakendusaktiga kehtestatud nõuetele . Rakendusakt on eelnõu väljatöötamise ajal väljatöötamisel. Elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise nõue on sätestatud määruses (EL) 2019/2035. Eelnõu § 31 lõike 3 kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduam et elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmise otsuse 30 päeva jooksul . Eelnõu § 31 lõi getes 4 − 6 sätestatakse põllumajanduslooma märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi saamise ja väljastamise kord. Määratakse p õllumajanduslooma mõiste , mis tähistab veterinaarseaduses neid peetavaid maismaa loomi, keda peetakse l oomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil ja hobuslast. Põllumajanduslooma märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi väljastab loomapidajale Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik . Isiku leidmiseks, kes soetab ja väljastab loomapidajale loomade märgistamiseks vajalikke identifitseerimisvahendeid , kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. T egemist ei ole uue tegevusega , kui d kehtivates õigusaktides ei ole märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi saamise ja väljastamise kord a piisavalt täpselt reguleeritud . M ärgistamiseks vajalike identifitseerimisvahendi te hankimise ja väljastamisega tegeleb hetkel Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli SA ( edaspidi EPJ ) . Tegemist on 1980-nendatel välja kujunenud süsteemiga, kus tollane jõudluskontrolli keskus hakkas hankima ja väljastama esmalt veiste kõrvamärke ja seejärel ka märgistusvahendeid lammaste kitsede ja teiste põllumajandusloomade tarvis. EPJ müüb veiste, kitsede, sigade ning lammaste kõrvamärke (samuti väljastatakse asendusmärke). Märgistusvahendid väljastatakse taotluse alusel ja taotleja kulul üldjuhul loomapidajale . Põllumajandusloomade märgistamiseks mõeldud süstitavad transponderid väljastatakse veterinaarseaduse eelnõu kohaselt üksnes veterinaarar stile. Sellist erisust on vaja rakendada, kuna loomakaitseseaduse § 9 lõike 3 kohaselt on loomade mikrokiipimist veterinaarse menetlusena lubatud teostada ainult veterinaararstil. Seetõttu on loomapidajale sobiv am , et ta ka hangib selleks vajaliku märgistusvahendi ja loomapidaja ei pea sellega tegelema. Lisaks võib transponderi väljastamisega muule isikule kui veterinaararstile kaasneda pettuse oht. Eelkõige on EL riikides avastatud pettusjuhtumeid seoses hobuslaste märgistamis ega , kuid see ei ole välistatud ka teiste loomaliikide korral. Hobuslasi peetakse erineval eesmärgil ja hobune võib jõuda ka toiduahelasse. T oidu jälgitavus peab olema tagatud algusest lõpuni, ehk siis alates peetavast loomast kuni lõpptarbijani. Hobus lasi peetakse teisti kui kariloomi ja nende asukoht võib muutuda tihti, sõltuvalt hobuse pidamise eesmärgist. Hobuslase liikumise andmeid ei registreerita põllumajandusloomade registris, liikumine toimub hobusepassi alusel, see on omakorda seotud hobuse identifitseeritavusega. Seetõttu on vajalik, et hobuslase märgistamine tagaks tema identifitseeritavuse ja sellega ei manipuleeritaks. Halduslepingu sõlminud isik edastab andmed müüdud identifitseerimisvahendite kohta PRIA-le elektrooniliselt loetaval viisil . Eelnõu § 32 . Põllumajanduslooma kohta arvestuse pidamine Eelnõu §-s 32 sätestatakse loomapidaja kohustused tema peetava põ llum ajanduslooma ja käitleja kohustused loomse paljundusmaterjali jälgitavuse tagamiseks. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomapidaja arvestuse pidamise nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike s 1. M ääruse (EL) 2016/429 ning selle alusel antud EL õigusaktide rakendumine ei muuda kehtivaid nõudeid, muutuvad vaid nõuete alused. Eelnõu § 32 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja poolne arvestuse pidamise kohustus. Loomapidaja peab oma tegevuse kohta arvestust järgmiste õigusaktide sätete kohaselt: määruse (EL) 2016/429 artikli d 102–107 ja 186–188 , määruse (EL) 2019/2035 artikli d 22–37 , määruse (EL) 2020/686 artikli d 8 ja 9 ja määruse (EL) 2020/691 artikli d 22–35. Üldine nõue on, et nii tea tamiskohustusega kui ka loa kohustuse ga ettevõtte kohta dokumenteeri takse iga identifitseeritud looma identifitseerimiskood, nagu see on märgitud identifitseerimisvahendil, loomade päritoluettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloa numb er , kui loomad on pärit teisest ettevõttest ja loomade sihtettevõtte kordumatu registreerimis- või tegevusloa number , kui loomad kavatsetakse viia teise ettevõttesse. Lisaks dokumenteeri takse tea tamiskohustusega ettevõttes, kus peetakse v eiseid, lambaid, kitsi, sigu ja hobuslasi , peetava looma sünnikuupä e v, looma loomuliku surma, kadumise või tapmise kuupäev , elektroonilise identifitseerimisvahendi või tätoveeringu lii k ja asukoh t kui asjakohane, iga identifitseeritud looma esialg ne identifitseerimiskood, kui seda koodi on muudetud, ja selle muutmise põhjus. Ettevõttes, kus peetakse l ambaid ja kitsi , dokumenteeri takse sünnikuupäevaga seotud tea ve peetava looma sünniaasta täpsusega. E ttevõtte s, kus peetakse sigu, ei pea dokumenteerima sea sünnikuupäeva . M ääruse (EL) 2019/ 2035 artikli 53 kohaselt ei pea sead olema identifitseeritud, kui ettevõte kuulub tarneahelasse ja kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel et jälgitavus e meetmete tegeliku rakendamisega tagatakse kõnealuste loomade täielik jälgitavus . T arneahel a all peetakse silmas integreeritud tootmisahel at , millel on loetellu kantud taudide osas ühtne tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad spetsialiseerunud ettevõtted , mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse ja mis on saanud märgistamise osas pädeva asutuse poolt loa sigu mitte märgistada . Sellisel juhul dokumenteerivad ettevõtjad ainult iga nende ettevõttest välja liikunud loomade rühma puhul määruse (EL) 2016/429 artikli 102 lõike 1 punktis b osutatud teabe nende päritolu- ja sihtkoha ja liikumise kuupäeva kohta, ja sellesse rühma kuuluvate loomade koguarvu . Eelnõu § 32 lõike 2 kohaselt esitab l oomapidaja oma tegevuse , sealhulgas peetavate loomade ja nende liikumise kohta peetava arvestuse alusel andmed põllumajandusloomade registri sse veterinaar seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras. Eelnõu § 32 lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega p õllumajanduslooma märgistamise, registreerimise ning veisepassi väljastamise kor d , põllumajanduslooma kohta teatise esitamise nõuded ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded . Säte on kehtivas loomatauditõrje seaduse § 11 lõikes 2. Volitusnormi on muudetud, kuna osa kehtivast volitusnormist on kaetud määruse ga (EL) 2016/429 ja määruse ga (EL) 2019/2035. Volitusnorm on siiski jätkuvalt vajalik, et reguleerida siseriiklikud protseduurid. Näiteks on m ääruse (EL) 2019/2035 artikli 82 rakendamiseks vaja kehtestada kord , et tagada loomapidaja kolmandast riigist EL-i toodud või muus EL-i riigis eelnevalt nõuetekohaselt identifitseeritud loomade identifitseerimisvahend i seostamine tema ettevõttega. Eelnõu § 32 lõikes 4 antakse maaelu ministrile volitus määrusega kehtestada vajaduse korral määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39 – 41, 47, 48, 53, 54 ja 59 – 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja selle lahendamise kor d . Eesmärk on rakendada E L-i õigusest tulenevat paindlikkust. Erandi rakendamise võimalus on näiteks loomade pidamisele kinnistes ettevõtetes (teadusasutused), teatud tõugu loomade pidamisele kultuurilisel, ajaloolisel ning vabaajategevuse või spordiga seotud eesmärkidel. Liikmesriik võib lubada ka looma liigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendamiseks alternatiivse identifitseerimisvahendiga. Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi te kasutamise vajadus võib ajas muutuda . See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, millele erand laieneb või sektori soovist erandit kasutada . H etkel selliste erand ite kasutamise võimalus õigusaktides puudub . Eelnõu § 33 . Lemmiklooma identifitseerimine ja lemmikloomade üle arvestuse pidamine Eelnõu § -s 33 sätestatakse nõuded l emmiklooma identifitseerimi seks ja arvestuse pidamiseks. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on lemmiklooma identifitseerimise ja arvestuse pidamise nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse §-des 11, 13 1 ja 13 2 , mis on lisatud käesolevasse eelnõusse ajakohastatult . Lemmikloomade identifitseerimine on reguleeritud määruses (EL) nr 576/2013 ja selle alusel kehtestatud EL õigus aktides. Eelnõu § 33 lõikes 1 sätestatakse loomapidajale nõue oma lemmikloom identifitseerida . Kuna käesoleva eelnõuga ei ole plaanis kehtestada üldist nõuet lemmiklooma märgistamiseks elektroonse identifitseerimisvahendiga, siis katab käesolev nii loomale lemmikloomapidaja poolt ise märgistusvahendi kinnitamist kui veterinaar arst i poolt süstitava transponderi paigaldamist lemmikloomapidaja soovil. Koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul on s oovi ta tav identifitseerimisviis looma märgistami ne süstitava transponderiga või muu eristamist võimaldava püsiva ning kordumatu kunstliku tunnusega, mis võimaldab teha kindlaks isiku , kellele loom kuulub. Lisaks märgistamisele süstitava transponderiga (mikrokiibiga) on vaja kanda kiibi ning lemmiklooma ja lemmiklooma omaniku andmed vastavasse andmekogusse. See tagab lemmiklooma ja omaniku vahelise seose tekkimise. K oerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamis t korraldab kohalik omavalitsus , mis tähendab, et neil on õigus sätestada lemmiklooma kohustuslik identifitseerimisviis oma territooriumil. N äiteks peavad Tallinna linn as peetavad koerad olema märgistatud süstitava transponderiga (kiibistatud) . Eelnõu § 33 lõigete 2 ja 3 kohaselt märgistatakse t eise liikmesriiki kaubanduslikul eesmärgil ja rohkem kui viie koera, kassi või valgetuhkru mittekaubanduslikul eesmärgil viimise korral lemmikloomad määruse (EL) 2019/2035 artikli 70 kohaselt. Nende loomade t eise liikmesriiki mittekaubanduslikul eesmärgil liikumise korral märgistatakse lemmikloom Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 17 kohaselt. Praktikas märgistamise nõuded ei erine, kuid erinevad alused on eelnõus eraldi välja toodud õigusselguse tagamiseks. Eelnõu § 33 lõikes 4 sätestatakse koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamise kohustus. Koerte ja vajaduse korral teiste lemmikloomade üle arvestuse pidamist korraldab kohalik omavalitsus. Tegemist on kohustusega, mis on sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 11. Kohalikud omavalitsused on väga erinevad nii suuruse, rahvaarvu kui peetavate lemmikloomade arvu poolest ja lemmikloomade pidamise reegleid on üleriigiliselt keeruline kehtestada, kuna universaalsed nõuded võivad osutuda ühelt poolt mittepiisavaks või tuua kaasa suure halduskoormuse . Seetõttu on jäetud iga kohaliku omavalitsuse otsustada kuidas lemmikloomade üle arvestus t peetakse . Eestis on kokku 79 kohalikku omavalitsust, neist 47 . omavalitsusel on lemmikloomade üle arvestuse pidamiseks sõlmitud leping IT firmaga SpinTek , 5 omavalitsust on liitunud EVS lemmikloomaregistriga ja 27 omavalitsusel puudub elektrooniline arvestusepidamine. SpinTek on Eesti IT ettevõte, mis alustas oma tegevust 1991. aastal ja kes pakub veebipõhist tarkvara lemmikloomade üle arvepidamiseks . Eelnõu § 33 lõikes 5 lisatakse nõue , et k ui lemmik loom mikrokiibi takse, siis kantakse mikrokiibi andmed arvestuse pidamiseks kasutatavasse andmekogusse. Vajadus sätte järele tuleneb praktikast, kus esineb juhtumeid, et lemmikloomad varustatakse küll mikrokiibiga, kuid sellega seotud andmeid ei edastata kohaliku omavalistuse poolt arvestuse pidamiseks kasutatavale andmekogule. Sellisel juhul ei täida mikrokiipimine oma esmast ülesannet aidata leida lahtipääsenud lemmiklooma omanik. Eelnõu § 34. Lemmikloomadel kasutatavate s üstitavate transponderite heakskiitmine ja lemmikloomapass . Eelnõu § 34 lõikes 1 sätestatakse märgistamiseks kasutatavate transponderite turuletoomise korraldus. M ääruse (EL) 2019/ 2035 artikli 70 lõike 2 kohaselt tuleb lemmiklooma märgistamiseks kasutatavad süstitavad transponderid pädeva asutuse poolt heaks kiita ja avaldada heakskiidetud transponderite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel . Muud tegevused ei ole vajalikud, kuna vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 576/2016 tohib E L-is kasutada ainult ISO-standardile 11784 HDX- või FDX-B tehnoloogiale vastavaid märgistusvahendeid. Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab sellele tuginedes tooted heaks ja avalikustab kasutamiseks lubatud süstitavate transponderite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel , millega antakse kinnitus, et nende kasutamine on Eestis lubatud. Eelnõu § 34 lõikes 2 sätestatakse l emmiklooma märgistamiseks kasutatavate süstitavate transponderite tootja või turustaja kohustus teavita da Põllumajandus- ja Toiduametit soovist saada heakskiit nimetatud transponderi kasutamiseks lemmikloomadel ja asjakohasesse loetellu kandmiseks . Eelnõu § 34 lõike 3 kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet transponderi kasutamisele heakskii du andmise või sellest keeldumise otsuse 30 päeva jooksul heakskiitmise taotlemisest arvates . Eelnõu § 34 lõikes 4 sätestatakse lemmikloomapassi väljastamise nõuded. M ääruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass ), täid ab veterinaararst nõuetekohaselt ära ja väljastab selle lemmik loomapidajale nimetatud määruse artikli 2 2 kohaselt . V olitatud veterinaararst määruse (EL) nr 576/2013 artikli 3 punkti g tähenduses on veterinaar seaduse § 13 lõikes 1 nimetatud veterinaararst , ehk iga veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik, kellel on kutsetegevuse luba. Eelnõu § 34 lõikes 5 sätestatakse lemmikloomapasse väljastavale veterinaararstile nõuded andmete säilitamise kohta. Tegemist on kehtiva loomatauditõrje seaduse § 13 2 lõikega 5, mis on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse muutmata kujul. Lemmikloomapasse väljastav veterinaararst säilitab määruse (EL) nr 576/2013 artikli 21 lõike 1 punktides a–c ja artikli 21 lõikes 3 nimetatud andmeid vähemalt kümme aastat lemmikloomapassi väljastamisest arvates. Nendeks andmeteks on näiteks mikrokiibi või tätoveeringu asukoht , mikrokiibi paigaldamise või tätoveeringu tegemise kuupäev ning sellele kantud tähtnumbriline kood , lemmiklooma nimi, liik, tõug, sugu, värv, omaniku poolt nimetatud sünnikuupäev ja muud märgatavad või eristatavad tunnused , omaniku nimi ja kontaktandmed ning väljastatud passi number. N õue säilitada andme id lemmiklooma identifitseerimisdokumendi blanketi väljastamise ja lemmiklooma identifitseerimisdokumendi väljastamise kohta ning andmete säilitamise tähtaeg tuleneb määruse (EL) nr 576/2013 artikli 22 lõikest 3 ja artikli 23 lõikest 2. M ääruse (EL) nr 576/2013 kohaselt peab identifitseerimisdokumentide ja nende blankettide väljastamise andmeid säilitama mitte vähem kui kolm aastat. Liikmesriikidel on see aeg erinev. Näiteks meie naaberriik Soome säilitab kõnealuseid andmeid viis aastat. Kuna lemmikloomapass kehtib terve looma eluea , on lemmiklooma keskmist eluiga arvestades otstarbekas säilitada neid andmeid kümme aastat. Eelnõu § 34 lõikes 6 sätestatakse lemmikloomapasside trükkimise ja veterinaararstile väljastamise kor raldamise alused . Lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning lemmikloomapasside väljastamise üle arvestuse pidamist korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet iga halduslepingu sõlminud isik. Halduslepingu võitja peab tagama lemmikloomapasside määruse (EL) nr 576/2013 kohase väljastamise ja selle kohta arvestuse pidamise. M ääruse (EL) nr 576/2013 artikli 23 lõike 1 kohaselt pea b Põllumajandus- ja Toiduamet tagama identifitseerimisdokumendi blankettide väljastamise ainult Eestis kutse tegevus luba omava tele veterinaararstid ele ja väljastatava lemmikloomapassi numbri seostamise veterinaararsti kutsetegevuse numbriga . Lemmikloomapasside trükkimise ja veterinaararstile väljastamise korraldamise puhul ei ole tegemist uue tegevusega, kuid säte on eelnõusse lisatud lemmikloomapasside väljastamise paremaks korraldamiseks ja õigusselguse tagamiseks. Kokkuleppel VTA-ga tegeleb eelnõu ettevalmistamise ajal identifitseerimisdokumendi blankettide trükkimise, väljastamise ja arvestuse pidamise korraldamise ga ELÜ . E LÜ väljastab identifitseerimisdokumentide blankette veterinaararstidele tasu eest. Sõlmitud lepinguga ei ole kaasnenud riigile rahalisi kohustusi, sest E LÜ kantud kulutused kaetakse blankettide müügiga saadavast tu lust. Eelnõu § 34 lõikes 7 sätesta takse lemmikloomapassi blankettide trükkimiseks ja veterinaararstile väljastamiseks ning lemmikloomapasside väljastamise üle arvestuse pidamiseks halduslepingute sõlmimise protseduur. Blankettide trükkimise ja väljastamise ning nende üle arvestuse pidamise ülesande täitmiseks sõlmib Põllumajandus- ja Toiduamet halduslepingu . Blankettide trükkimise ja väljastamise ning veterinaararstidele väljastatud lemmikloomapasside üle arvestuse pidamise ülesande üleandmisega ei kaasne võimuvolituste üleandmist ning lepinguga ei reguleerita kolmanda isiku õigusi. Nimetatud halduslepingute sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i kodulehel. 3. jagu. Põllumajandusloomade register Eelnõu §-s 35 sätestatakse nõuded põllumajandusloomade registrile, registris andmete kand misele ja sellega seotud õigustele. M ääruse (EL) 2016/429 artiklite 101, 109 ja 185 kohaselt tuleb pädeval asutusel luua register ning seda pidada, et asjakohane teave teatamis- ja loakohustuse täitnud ettevõtja ja muu isiku kohta oleks kättesaadav. Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja vastutav töötleja, kes määratakse registri põhimääruses on PRIA. Põllumajandusloomade register asutati loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel ja võeti kasutusele 2000 . a 1. oktoobril Vabariigi Valitsuse 6. juuni 2000. a määrusega nr 184 „Põllumajandusloomade registri asutamine“ . Viimased põhjalikumad muudatused jõustusid 15. märtsil 2019. a kui muutus l oomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 sõnastuse ja jõustu s maaeluministri 08. märtsi 2019 . a määrus nr 28 , millega kehtestati uus põllumajandusloomade registri põhimäärus. Käesoleva eelnõu § 116 kohaselt käsitatakse enne veterinaar seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit veterinaarseaduse §-s 35 nimetatud põllumajandusloomade registrina. Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust veterinaarseaduse § 35 lõikes 2 nimetatud isikute ning nende tegevuse üle eelkõige selleks, et ennetada loomataudi levikut ja juhuks kui Eestis levib loomataud, võimaldada selle kii ret ja tõhusat likvideerimist. Põllumajandusloomade registrisse ( määruse (EL) 2016/429 artikli 101 lõikes 1 sätestatud registrisse ) kantakse teave ettevõte test, mille kohta on täidetud teatamiskohustus ja ettevõtetest, mille kasutamiseks on antud tegevusluba, lisaks kantakse registrisse teave ettevõtjate, vedajate ja ka loomade kohta . PRIA annab igale registrisse kantud ettevõttele, vedajale ja ettevõtjale kordumatu registreerimisnumbri. PRIA ajakoha sen a peetav regist er hõlmab näiteks kõiki määruse (EL) 2016/429 artikli 93 kohase tegevusloaga ettevõtteid ja ettevõtjaid ja kõiki artiklite 97 ja 99 kohase tegevusloaga ettevõtteid. M ääruse (EL) 2016/429 a rtik li 10 8 kohaselt peab l iikmesriikidel olema süsteem nende peetavate maismaaloomade liikide identifitseerimiseks ja registreerimiseks, kelle puhul on selline süsteem nõutud nimetatud määruses ja selle kohaselt vastu võetud eeskirjades (EL õigusaktides) . Sellise süsteemiga nähakse vajaduse korral ette arvestuse pidamine selliste loomade liikumise kohta. M ääruse (EL) 2016/429 a rtik li 109 kohaselt tuleb registrisse kanda veise liikidesse kuuluvate peetavate loomade kohta vähemalt nende individuaalne identifitseerimistunnus , ettevõte, kus neid peetakse ja nende kõnealustesse ettevõtetesse toomise ja välja viimise kuupäevad . L amba- ja kitseliikidesse kuuluvate peetavate loomade kohta registreeritakse vähemalt teave nende identifitseerimise kohta ning loomade arv ettevõttes , ettevõte , kus neid peetakse ja nende kõnealustesse ettevõtetesse toomise ja välja viimise kuupäevad . S ealiikidesse kuuluvate peetavate loomade kohta registreeritakse vähemalt teave nende identifitseerimise kohta , loomade arv ettevõtetes , ettevõtted , kus neid peetakse ja nende kõnealustesse ettevõtetesse toomise ja välja viimise kuupäevad . H obuseliikidesse kuuluvate peetavate loomade kohta registreeritakse vähemalt nende kordumatu kood , vajaduse korral identifitseerimismeetod, mis võimaldab seostada konkreetset looma identifitseerimisdokumendiga , asjakohased identifitseerimisandmed identifitseerimisdokumendist ja ettevõtted, kus neid loomi peetakse. M uudesse , kui eespool osutatud liikidesse kuuluvate peetavate maismaaloomade kohta registreeritakse teave , mis on ette nähtud Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusaktiga vastu võetud eeskirjades. Euroopa Komisjonil on õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte, mis käsitlevad muude loomaliikide kohta andmete registreerimist elektroonilisse andmebaasi nende liikidega seotud konkreetsete ja oluliste riskide tõttu, selleks et tagada määruse ga (EL) 2016/429 ette nähtud taudiennetus- ja tauditõrjemeetmete tõhus kohaldamine ja hõlbustada peetavate maismaaloomade, nende liikmesriikide vahelise liikumis t ning EL-i territooriumile sisenemise jälgitavust. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajandusloomade registriga seonduv reguleeritud loomatauditõrje seaduse §-s 11. Mä äruse (EL) 2016/429 rakendamiseks ja põllumajandusloomade registri toimimiseks vajalikud ja asjakohased loomatauditõrje seaduse sätted on lisatud käesolevasse eelnõusse ja vajadusel ajakohastatud. Põllumajandusloomade registris on tulenevalt määruse (EL) 2016/429 ja selle alusel kehtestatud EL õigusaktidest vaja hakata registreerima praegustele andmetele lisaks veel andmeid peetavate alpakade ja hirvlaste kohta ning koerte, kasside, valgetuhkrute ja kodulindude liikmesriikide vahel või liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel veda jate ja loomi Eestist väljapoole lähetavate varjupaikade kohta . Eelnõu § 35 . Põllumajandusloomade register Eelnõu § 35 lõikes 1 sätestatakse põllumajandusloomade registri mõiste. Põllumajandusloomade register on register määruse (EL) 2016/429 artiklite 101 , 109 ja 185 tähenduses. Säte on lisatud seose loomiseks määruse (EL) 2016/429 asjakohaste sätetega . Registrisse kan takse loomapidamis ettevõtted , vedajad ja põllumajandusloomade ettevõttest sõltumatu kogumisega tegelevad ettevõtjad ning registrisse kandmisel antakse igale ettevõttele, vedajale ja ettevõtjale kordumatu registreerimisnumb er . PRIA kui registri volitatud töötleja peab ja ajakohasta b registri t , mis hõlma b kõiki tema poolt registr isse kantud ettevõtteid ja ettevõtjaid. R egist e r tehakse Euroopa K omisjonile ja teiste liikmesriikide pädevatele asutustele kättesaadavaks, kui registris sisalduv teave on asjakohane peetavate maismaaloomade ja nende loomse paljundusmaterjali liikumiseks liikmesriikide vahel. Tegevusloaga ettevõtete registri osa tehakse avalikkusele kättesaadavaks sel määral, kui registris sisalduv teave on asjakohane peetavate maismaaloomade ja nende loomse paljundusmaterjali liikumiseks liikmesriikide vahel. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 II osa II jaotises on sätestatud nõuded registritesse ettevõtete kohta sisestatav ale teabele . PRIA peab ja haldab põllumajandusloomade registri andmebaasi . M ääruse (EL) 2016/429 artiklis 109 on sätestatud andmebaasis minimaalselt registreeritavad andmed . Täpsemad nõuded elektroonses andmebaasis loomade kohta peetavate andmete kohta on sätestatud määruse (EL) nr 2019/2035 artiklites 42, 49, 56 ja 64. Eelnõu § 35 lõikes 2 sätestatakse põllumajandusloomade registri eesmärk. Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta : veterinaar seaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik ; veterinaar seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud muu isik , kes peab põllumajandusloomi või vesiviljelusloomi kodumajapidamises, kuid kes ei tegele majandustegevusega MSÜS-i mõttes ; loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik ; põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik ; toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmiseks tegevusloa saanud isik . Eelnõu § 35 lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega põllumajandusloomade registri põhimäärus . L oomatauditõrje seaduse § 1 1 lõike 3 alusel asutatud põllumajandusloomade registri põhimäärus on kehtestatud põllumajandusministri 0 8 . märtsi 2019 . a määrus ega nr 30 „ Põllumajandusloomade registri põhimäärus”. Põhimäärus kehtestatakse uuesti koos asjakohaste muudatustega. Eelnõu § 35 lõikes 4 sätestatakse p õllumajandusloomade registri vastutav ja volitatud töötleja . Põllumajandusloomade registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium ja volitatud töötleja määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. Põllumajandusloomade registri volitatud töötlejaks jääb sarnaselt kehtiva korraga PRIA. Eelnõu § 36 . Põllumajandusloomade registrisse kantavad andmed Eelnõu § 36 lõikes 1 sätestatakse andmed, mis kantakse p õllumajandusloomade registrisse isiku ja tema tegevuse kohta . Registrisse kantakse MSÜS-i § 51 lõikes 1 nimetatud andmed, määruse (EL) 2016/429 artiklites 93, 101, 109, 173 ja 185 nimetatud andmed , määruse (EL) 2019/2035 artiklites 18–21, 42, 49, 56 ja 64 nimetatud andmed , määruse (EL) 2020/686 artiklites 6 ja 7 nimetatud andmed , määruse (EL) 2020/691 artiklites 20 ja 21 nimetatud andmed ja määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 23 lõikes 1 ning artikli 24 lõikes 1 nimetatud asjakohased andmed . Andmete koosseis võrreldes kehtiva õigusega oluliselt ei muutu. Eelnõu § 36 lõikes 2 sätestatakse , et toiduseaduse alusel põllumajanduslooma de tapmise ks tegevusloa saanud ettevõtja andmed saadakse riiklikust toidu ja sööda käitlejate registrist. See on toimunud nii ka kehtiva loomatauditõrje seaduse kohaselt. Eelnõu § 36 lõikes 3 a n takse PRIA-le registrikande tegemisest keeldumise alused. PRIA keeldub põllumajandusloomade registrisse põllumajanduslooma kohta kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki põllumajanduslooma pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud. Eelnõu § 36 lõikes 4 sätestatakse PRIA-le andmete esitamise üldine korraldus. Andmed põllumajandusloomade registrile esitatakse paberkandjal või PRIA e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuste keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu põllumajandusloomade registriga. Aastate jooksul on paberkandjal andmete edastamine jäänud oluliselt väiksemaks , kuid endiselt on loomapidajaid, kellel andmete edastamise elektroon n e võimekus puudub . Eelistatud ja soovitav suhtlusviis andmete edastamiseks on siiski e-keskkonna kasutamine . Eelnõu § 36 lõikes 5 sätestatakse võimalus esitatavatele dokumentidele digi taal allkirja mitte lisada. Kui riigi infosüsteemide andmevahetuskihis on avatud asjakohane teenus, siis riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu P RIA-le esitatud põllumajandusloomade registrisse andmete kandmise või registriandmete muutmise taotlusele ei pea lisama digitaalallkirja. Sätte eesmärk on hõlbustada loomapidaja tegevust ja mitte sundida loomapidajat kõiki e-teenuses esitatavaid dokumente allkirjastama. Antud säte võimaldab kasutada haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 4 lubatud erisust , mille kohaselt ei pea t aotluse esitamisel digitaalallkirja ja e-templit lisama, kui taotlus on esitatud elektroonilise kanali kaudu ning haldusorgan on taotluse esitaja turvalisel viisil tuvastanud. Eelnõu § 36 lõikes 6 sätestatakse vastutus esitatud andmete õigsuse eest. Põllumajandusloomade registrisse kantud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Põllumajandusloomade registris olevate andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata, kuid hiljemalt viie tööpäeva jooksul , kui on muutunud ettevõtja, isiku ja tema tegevuskoha andme d või peetavate loomade andmed . Eelnõu § 36 lõikes 7 sätestatakse registri andmete avalikkuse nõuded. Põllumajandusloomade registrisse kantud andmed on avalikud, välja arvatud andmed, mille puhul on kehtestatud juurdepääsupiirang. Isikuandmete säilitamise tähtaeg määratakse põllumajandusloomade registri põhimääruses. Eelnõu § 36 lõikes 8 sätestatakse p õllumajandusloomade registri seosed MSÜS-i nõuetega. Põllumajandusloomade registrile kohaldatakse MSÜS-is registri kohta sätestatut, arvestades veterinaar seaduses, loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi. 4. jagu. Loomade pidamine, avalik näitamine, kogumine ja vedu Eelnõu 3. peatüki 4. ja os sätestatakse l oomade pidamis e, avalik u näitamis e , kogumise ja ve o nõuded. Loomade pidamis e ga seotud üldised nõuded sätestatakse määruse (EL) 2016/429 a rtik lites 10, 11, 24 ja 25 . Nendes artiklites sätestatakse loomapidaja l oomatervisealane vastutus ja kohustus rakendada bioturvameetmed, nõuded ettevõtja ja loomakasvatusspetsialistide loomatervisealastele teadmistele, e ttevõtja jälgimiskohustus l oetellu kantud ja esilekerkivate taudide esinemise avastamiseks ja loomatervise ülevaatus e korraldamise nõue loomapidamis ettevõttes . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade pidamisega seonduv reguleeritud loomatauditõrje seaduse §-des 7 – 9 ja asjakohased sätted on lisatud käesolevasse eelnõusse. M ääruse (EL) 2016/429 a rtikli 140 alusel võib Euroopa Komisjon võtta vastu delegeeritud akte seoses tsirkuste, näituste, spordiürituste, vabaajategevus t e, loomaaedade, lemmikloomapoodide, loomade varjupaikade ja hulgimüüjatega . Eelnõu ettevalmistamise ajal ei ole sellist õigusakti veel koostatud. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on avaliku näitamisega seonduv reguleeritud §-s 14 ja see on ajakohastatult käesolevasse eelnõusse lisatud. Loomade kogumisega seotud üldised nõuded on sätestat ud määruse (EL) 2016/429 IV osa 3. peatüki 4. jaos . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 105 lõikega 1 ette nähtud kogumisega tegelevate ettevõtjate arvestuse pidamise kohustus t täiendatakse ja täpsustatakse määruse (EL) 2019/2035 II osa III jaotise 4. peatükis . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade kogumisega seonduv reguleeritu d loomatauditõrje seaduse §-s 15, kus sätestatakse vahendaja mõiste ja antakse volitus maaeluministrile kehtestada määrusega nõuded vahendaja ettevõtte kohta . Kuna edaspidi on kõik loomade kogumisega seotud nõuded sätestatud vahetult kohaldatavas EL määruses ja rakendusmääruses, puudub vajadus sarnase volitusnormi sätestamiseks. Loomade ve o ga seotud üldised nõuded sätestatakse määruse (EL) 2016/429 a rtik lites 104 , 12 5 ja 188 . Vedajate l on arvestuse pidamise kohustus ja ta peab rakendama v e ol taudiennetusmeetme i d . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 104 lõikega 1 ette nähtud kohustusi täiendatakse määruse (EL) 2019/2035 II osa III jaotise 3. peatükis . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomade veoga seonduv reguleeritud loomatauditõrje seaduse §-s 16. Vajalikud ja asjakohased loomatauditõrje seaduse sätted on lisatud käesolevasse eelnõusse ja vajadusel ajakohastatud. Eelnõu § 37 . Bioturvalisuse kava Eelnõu § -s 37 sätestatakse bioturvalisuse kava koostamise ja rakendamise nõuded. Bioturvalisus e nõuded on üks olulisemaid ennetusvahendeid, mida saavad kasutada ettevõtjad ja teised loomadega töötavad inimesed, et takistada loomataudide sissetoomist loomapopulatsiooni, nende arenemist loomapopulatsioonis ja levimist loomapopulatsioonist välja. B ioturvameetmed peaksid olema piisavalt paindlikud, vastama tootmisviisile ja asjaomaste loomade liikidele või kategooriatele ning nende puhul tuleks võtta arvesse kohalikke olusid ja tehnoloogia arengut. Bioturvalisuse kava on lihtne ja vajalik tööriist kõigile põllumajandusl o omade pidajatele, mis aitab luua ettevõttes selge ja kontrollitava bioturvalisuse süsteemi ja seda vastavalt vajadusele hinnata ning ajakohastada . Bioturvalisuse kava aitab loomapi d ajal fikseerida hetkeolukorra ja kavandada vajalikke muudatusi ning vajadusel selgitada neid lihtsalt ka järelevalveametnikule . Kuigi bioturvalisus võib nõuda mõningaid esmaseid investeeringuid, peaks loomataudide esinemise riski vähenemi ne olema ettevõtjate jaoks positiivseks stiimuliks. Bioturvalisuse kava tuleb koostada teatud loomaliigi ja pidamisviisi korral ning nende loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Näiteks seakasvatusettevõtetes on sigade Aafrika katku leviku tõttu bioturvalisuse kava kohustus juba praegu. Ülejäänud loomapidamisettevõtete kohta, nagu linnukasvatusettevõtted, piimaveiste pidamise ettevõtted, lihaveiste pidamise ettevõtted, lamba- ja kitsekasvatuseettevõtted, aga ka lemmikloomade varjupaigad ja kogumiskeskused, kehtesta takse nimetatud kohustus järkjärgult, konsulteerides eelnevalt vastava sektoriga. Bioturvalisuse kava nõude näol on tegu juba olemasoleva nõudega , mis toetab bioturvalisuse nõu ete tõhusamat rakendamist. Bioturvalisuse kava ei pea koostama loomade pidamisel kodumajapidamises oma tarbeks, välja arvatud, kui see kohustus pannakse seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi levikuga rakendatavate tauditõrjemeetmetega. Bioturvalisuse kava koostamisel ei ole tähtsust selle kava mahukusel, vaid see peab olema ettevõttepõhine, kajastama looma pidamis ettevõttes tehtud tegevusi (loomade sün d või sissetoomi ne , söö da ja allapanu sissetoomi ne , loomade liikumi ne , surevus, sõnniku eemaldami ne , ettevõtte puhastamine ja desinfitseerimine , kahjuritõrje jne) ning kõik see peab olema kooskõlas tegeliku olukorraga ettevõttes , mis omakorda nähtub loomapidaja peetavast arvestusest bioturvalisuse meetmete rakendamise üle . Määruse (EL) 2016/429 artiklis 10 ja selle alusel kehtestatavas k omisjoni rakendusaktis sätestatakse loomapidajate poolt rakendatavad bioturvameetmed ja nimetatud määruse artiklis 25 loomatervise ülevaatuse nõue. Need kaks tegevust on omavahelises seoses, kuna loomapidaja vajab bioturvalisuse hindamisel veterinaararsti kui valdkonna eksperdi hinnangut ja nõuannet. Määruse (EL) 2016/429 artikli 10 lõike 5 kohaselt teevad e ttevõtjad, loomakasvatusspetsialistid ja lemmikloomapidajad tauditõrje- ja taudiennetusmeetmete kohaldamisel koostööd pädeva asutuse ja veterinaararstiga. Nõustamine kuulub veterinaararsti kohustuste hulka vastavalt käesoleva eelnõu § 14 lõikele 4 . Määruse (EL) 2016/429 artikli 25 kohaselt peavad loomapidajad tagama, et veterinaararst viib läbi loomapidamisettevõttes loomatervise ülevaatuse vähemalt kord aastas , mille eesmärk on eelkõige nõustada ettevõtjat bioturvalisuse ja muudes loomatervisega seotud küsimustes. Eelnõu § 37 lõikes 1 sätestatakse bioturvalisuse kava koostamise üldine kohustus. Bioturvalisuse kava koostatakse veterinaar seaduse § 25 lõike 2 punktide 1–3 ning lõike 4 kohaselt majandustegevuse teate esitanud või § 26 lõike 2 punktide 1–4 kohaselt tegevusloa taotlenud isiku ettevõttes rakendatavate bioturvameetmete kohta. Bioturvalisuse kava koostamise kohta ei ole eri nõudeid ning see võib olla koostatud ettevõtjale sobivas vormis. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võtab b io turvalisuse kava koostamine hinnanguliselt aega mõnest tunnist mõne päevani. Jooksva arvestuse pidamine b io turvalisuse meetmete rakendamise üle võtab sõltuvalt ettevõtte suurusest (ettevõttes peetavate loomade arvust) aega hinnanguliselt viis kuni mõnikümmend minutit päevas. Bioturvalisuse kava ajakohasuse all mõeldakse näiteks ettevõttes peetavate loomade, loomataudi alase staatuse ja ettevõttes rakendatud bioturvalisuse meetmete kohta käivate andmete uuendamist nende muutumisel. Eelnõu § 37 lõikes 2 sätestatakse volitusnorm maaelu ministr ile kehtestada n ende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel tuleb koosta da loomapidamisettevõttes rakendatavate bioturva lisuse meetmete kohta bioturvalisuse kava . Nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade vanusegruppide ja pidamisviiside kaupa. Volitusnorm kehtestatakse eesmärgiga mitte rakendada bioturvalisuse kava koostamise kohustust korraga kõikidesse loomaliikidesse kuuluvate põllumajandusloomade pidamisel, vaid teha seda riskipõhiselt , lähtudes iga loomaliigi puhul asjakohaste loomataudide leviku ohust. Eelnõu § 37 lõikes 3 täpsustatakse bioturvalisuse kava koostamise aluseid. Bioturvalisuse kava koostamisel ja ajakohastamisel võetakse arvesse määruse (EL) 2016/429 artikli 10 sätestatud bioturvameetmeid ja nimetatud määruse artikli 25 kohase loomatervise ülevaatuse tulemusi . Lisaks võib Euroopa K omisjon rakendusaktidega kehtestada nimetatud määruse artikli 10 ühtseks kohaldamiseks vajalikud miinimumnõuded loomade, loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali , sõidukite ja inimeste ettevõttesse sisenemise ja sealt väljumise , seadmete kasutamise , riske arvestava te liikumistingimus te, loomade või loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali ettevõttesse toomise tingimus te, äsja ettevõttesse toodud või haigete loomade karantiini, isoleerimis e või eraldamis e ning surnud loomade ja muude loomsete kõrvalsaaduste ohutu kõrvaldamise süsteemi kohta . Eelnõu § 37 lõi getes 4 ja 5 sätestatakse bioturvalisuse kava koostamise tähtaeg ja kava säilitamise nõuded . Loomapidaja koostab bioturvalisuse kava 30 päeva jooksul majandustegevuse teate esitamise st või tegevusloa saamise st arvates ning ajakohastab bioturvalisuse kava ja peab selle täitmise kohta arvestust. Bioturvalisuse kava säilitatakse kaks aastat selle rakendamise kohustuse lõppemisest arvates. K oos majandustegevuse alustamisega peab olema läbi mõeldud ka bioturvalisuse tagamine ettevõttes. Eelnõu § 38 . Looma pidamine, lahtipääsenud ja omanikuta loom ning looma püüdmine Eelnõu § -s 38 sätestatakse nõuded loomade pidami sele ning lahti pääsenud ja omanikuta loom aga seonduvad toimingud. Omanikuta ja loomapidaja juurest lahti pääsenud loomadega seonduvad nõuded on kehtivas loomatauditõrje seaduses sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 12 ja need on lisatud käesolevasse eelnõusse valdavalt muutmata kujul. Eelnõusse on lisatud uue nõu d ena loomapidaja kohustus tagada oma looma püsimine loomapidamiseks piiritletud alal . K äesolevas paragrahvis sätestatud nõuded laienevad kõigile maismaaloomade pidajatele Eelnõu § 38 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja kohustus tagada tema looma nõuetekohane pidamine talle kuuluva l või tema kasutuses oleva l territooriumi l . Loomapidaja ja lemmikloomapidaja taga vad oma looma veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakenda vad vajalikke meetmeid tema lahti pääsemise vältimiseks . Loomapidajale kuuluva või tema kasutuses oleva territooriumi all mõeldakse loomapidamishoonet, -rajatist, või loomade pidamiseks piiritletud ala, näiteks karjamaad koos ühendusteega. Eestis on ette tulnud rohke lt probleem e seoses lahti pääsenud loomadega. Loomad põhjustavad majanduslikku kahju, mille üle tihti tõusevad vaidlused loomapidaja ja maavaldajate vahel, kelle maale need loomad liiguvad. Halvemal juhul ei ole ne e d loom ad ka identifitseer itud . Probleeme on nii hulkuvate põllumajandusloomade kui lemmikloomadega, eeskätt koertega. Üksikisikud, k ohalikud omavalitsused ja ka korrakaitseorganid on viidanud oma korduvates pöördumistes Maaeluministeeriumi poole vajadusele sätestada seaduse s nõue, et loomapidaja peab tagama oma loomade püsimise tema valdustes. T ekitatud materiaalse kahju korral on küll võimalus pöörduda kohtusse, kuid enamiku kannatanute jaoks on see liiga keerukas ja aeganõudev. Sageli ei ole võimalik ka kõiki kahju tekkimise asjaolusid tõendada. Sellest tulenevalt on käesolevas eelnõus sätestatud loomapidaja le selge kohustus rakendada abin õ usid loomade lahti pääsemise ära hoidmiseks. Eelnõu § 38 lõikes 2 määratletakse loomapidaja juurest lahti pääsenud looma mõiste. Loomapidaja juurest lahti pääsenud loomaks loetakse loom, ka lemmikloom, kes viibib omaniku või looma eest vastutava isiku juuresolekuta väljaspool loomapidajale kuuluvat või tema kasutuses olevat territooriumi. Lahti pääsenud loom on erinevalt omanikuta loomast identifitseerit ud vastavalt selle loomaliigi kohta sätestatud nõuetele või käesoleva eelnõu § 30 lõikes 1 sätestatud viisil, kui liigipõhised nõuded puuduvad. Eelnõu § 38 lõike 3 kohaselt on l oomapidaja ja lemmikloomapidaja kohustus korraldada nende juurest lahti pääsenud looma püüdmin e. Eelnõu § 38 lõikes 4 määratletakse omanikuta looma mõiste. Omanikuta loomaks loetakse identifitseerimata loom, ka lemmikloom, kelle omanikku ei ole võimalik tuvastada. Identifitseerimisviisid sätestatakse veterinaarseaduse § -s 30 ning t äpsemad identifitseerimisviisid loomaliikide kaupa on sätestatud määruse s (EL) 2019/ 2035. Seega k ui looma märgistuse või kuuluvuse kaudu ei ole võimalik looma omanikku kindlaks teha, loetakse gi loom omanikuta loomaks. Eelnõu § 38 lõi getes 5 ja 6 sätestatakse kohaliku omavalitsuse ülesanded omanikuta ning loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmisel, vajadusel ka pidamisel ja hukkamisel. Kohalik omavalitsus korraldab omanikuta ja omaniku juurest lahti pääsenud loomade püüdmist, pidamist ja hukkamist vastavalt loomakaitseseaduse § -le 5. Kui loomapidaja või lemmikloomapidaja ei korralda temale kuuluva looma püüdmist , korraldab selle kohalik omavalitsus. Hulkuvate lemmikloomade püüdmiseks on enamik u l omavalitsustel sõlmitud lepingud varjupaikadega, kes tegelevad lemmikloomade püüdmise, varjupaika toimetamise ning edasiste tegevustega , nagu looma vana omaniku leidmine või uue o tsi mine , aga ka vajadusel looma hukkamine. Varjupaik on kohustatud lemmikloomi hoidma vähemalt 14 päeva ja juhul , kui looma omanikku ei ole selleks ajaks leitud , otsitakse looma l e uus omanik või loom hukatakse. Eelnõu § 38 lõikes 7 sätestatakse looma omaniku kohustus katta temale kuuluva looma püüdmis e ja pidamise kulud. Üldine põhimõte on, et k ui loomapidaja või lemmikloomapidaja juurest lahti pääsenud looma kinni püüdmise korralda b kohalik omavalitsus, kannab looma püüdmise ja pidamisega seotud kulud loomaomanik. Eelnõu § 39 . Loomanäitus, -võistlus, -laat, -oksjon ja loomade kokkutoomisega seotud muu avalik üritus Eelnõu § -s 39 sätestatakse l oomanäitus te , -võistlus te, -laatade , -oksjoni te või loomade kokkutoomisega seotud muud e avalik e üritus te korraldamise nõuded. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on nimetatud nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse § -s 14 , mis on lisatud veterinaarseaduse eelnõusse ajakohastatult. Eelnõu § 39 lõikes 1 sätestatakse loomade kogunemisega seotud üritusele (edaspidi üritus ) toodavate loomade tervisenõuded. A valikule üritusele võib tuua kliiniliselt terve, nõuetekohaselt identifitseeritud ning asjakohastele veterinaarnõuetele vastava looma. See, kuidas käesolev nõue tagatakse, on ürituse korraldaja otsustada. Asjakohaste v eterinaarnõuete all tuleb mõist a näiteks nõude i d parasiiditõrjele, vaktsineerimistele, tervise uuringutele või looma pidamisele eraldatult muudest loomadest enne üritusele toomist jne. Säte jätab võimaluse kasutada kõiki asjakohaseid võimalusi üritusele loomade kokkutoomisega seotud riskide maandamiseks, sealhulgas ka võimaluse kaasata veterinaararsti. Eelnõu § 39 lõike s 2 sätestatakse loomade heaolu ja veterinaarteenuse kättesaadavuse tagamise nõue. Ürituse korraldaja tagab kogu ürituse vältel loomade heaolu ning veterinaarteenuse kättesaadavuse. Kehtiv l oomatauditõrje seaduse § 14 lõike 1 teine lause kohustab ürituse korraldajat kaasama veterinaararsti, kes kontrollib üritusele toodud looma tervislikku seisundit ja veterinaarnõuetele vastavust ning looma heaolu ürituse käigus. Loomanäituste korraldajad on avaldanud arvamust, et selline üksikasjalik kohustus ei ole alati asjakohane ja see võiks olla üldisem. Loomade kokkutoomisega seotud üritustel on kõige tõenäolisem, et loom võib saada mingit liiki trauma, mida kohapeal ei saa ravida ja seetõttu piisab ka sellest, kui ürituse korraldajal on kokkulepe veterinaararstiga just sellel üritusel vajalikke toimingute tegemiseks või ohtude maandamiseks . Kui üritusel on oluline kontrollida iga looma tervislikku seisundit enne loomade lubamist üritusele, võib ü rituse korraldaja ka edaspidi riskidest tulenevalt kasutada kogu ürituse vältel kohapeal viibiva veterinaararsti teenust, kuid see ei ole tulevikus kohustuslik iga ürituse korral ja veterinaar teenuse tagamis e viis on jäetud korraldaja otsustada. Kõrgema riskiga üritusteks on näiteks rahvusvahelised loomanäitused, -võistlused, -oksjonid ja laadad. Kõrgema riskiga on ka ratsavõistlused, eriti teatud loomataudide levikuperioodil. Madala riskiga on üritused, kuhu kokkutoodavad loomad pärinevad samasuguse taudialase staatusega karjadest või kus loomade näitamise käigus nad omavahel otsese s kontaktis ei ole. Eelnõu § 39 lõike s 3 sätestatakse l oo made kokkutoomisega seotud ürituse toimumisest teavitamise kohustus. Ürituse korraldaja teavitab vähemalt kümme päeva enne korraldatava ürituse algust sellest Põllumajandus- ja Toiduamet it. Põllumajandus- ja Toiduamet il on oluline ürituse toimumisest teada, kuna üritusele vahetult eelneval või selle toimumise ajal puhkenud loomataudi korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamat a vajalikke meetmeid loomataudi leviku tõkestamiseks ja selleks on oluline teada kõigi sellele taudile vastuvõtlikku liiki loomade asukohta. Põllumajandus- ja Toiduamet saab seda infot kasutada ka järelevalve paremaks korraldamiseks. Lisaks sätestatakse lõikes 3 nõuded ürituse teates sisaldavale teabele. Ürituse teates märgitakse ürituse liik (loomanäitus, -võistlus, -laat, -oksjon või loomade kokku toomisega seotud muu avalik üritus) , ürituse alguse ja lõpu kuupäev , ürituse toimumise koht , üritusele toodavate loomade liigid , üritusele toodavate loomade päritoluriik ja - piirkond , üritusel veterinaarteenust pakkuva veterinaararsti nimi ja kontaktandmed , üritusel osalemiseks nõutavad looma terviseandmed ja ürituse korraldaja nimi ja kontaktandmed. Nimetatud andmed on olulised üritusega seotud riskide hindamiseks ja kiireks reageerimiseks loomataudi ohu korral. Rahvusvaheli n e üritus on kindlasti kõrgema loomatervise riskiga ja Põllumajandus- ja Toiduametil peab olema piisavalt teavet üritusel osalevate loomade päritoluriikide kohta . Eelnõu § 39 lõike s 4 sätestatakse nõuded Põllumajandus- ja Toiduamet i poolt peetavale arvestusele ürituste kohta . Põllumajandus- ja Toiduamet peab arvestust toimuvate ürituste üle, registreerides nõuetekohase teate. Andmed ürituste arvestuse kohta on avalikud ja neid säilitatakse kolm aastat ürituse registreerimise päevast arvates. Eelnõu § 39 lõike s 5 sätestatakse ürituse keelamise alused. Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelata teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise, kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud loomataudi leviku oht. Selline oht on tõenäolisem seose rahvusvaheliste üritustega, kuhu tuuakse loomi erinevates välisriikidest. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb sellise ürituse kohta riskianalüüsi, tuginedes konkreetse riigi loomatervise alase le olukorra le. Eelnõu § 39 lõike s 6 sätestatakse ürituse keel amise st teavitamise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet teavitab teatud liiki loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest viivitamata korraldajat ja vajaduse korral avalikkust massiteabevahendite kaudu. Ürituse korraldaja teavitab pärast loomade kokkutoomise või nende üritusel kasutamise keelamisest teadasaamist sellest üritusel osalejaid. Eelnõu § 39 lõike s 7 sätestatakse nõuded loomade ürituselt tagasiviimisele. Looma transportimisel ürituselt tema alalisse pidamiskohta rakendab loomapidaja looma veol ja pidamisel loomataudide leviku võimaliku leviku tõkestamiseks asjakohaseid bioturvameetmeid nagu tagasiviidava looma ajutine eraldamine muudest loomadest ja looma tervise jälgimine. Seoses üritusel erinevate loomade tiheda omavahelise kokkupuutumisega suureneb oht võimaliku loomataudi levikuks. Näiteks kui üritusele toodud loom on nakatunud mingisse loomataudi, aga loomataudi peiteperioodil ei ole veel kliinilised tunnused avaldunud, võib loom nakkust teistele loomadele edasi anda. Loomapidaja peab kohase bioturvalisuse meetmena paigutama ürituselt toodud looma kui karja juurdetoodava looma muudest loomadest eraldi ajaks, mis on piisav võimaliku loomataudi avaldumiseks. Vajadusel tuleb looma tervisliku seisukorra kindalakstegemiseks teha ka asjakohaseid uuringuid. Eelnõu § 40 . Põllumajandusloomade ve du Kehtivas loomatauditõrje seaduses on põllumajandusloomade veo nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 16. Kehtivaid nõudeid ei ole veterinaarseaduse eelnõu ga võrreldes oluliselt muudetud ja need on kooskõlas määrusega (EL) 2016/429 ning k omisjoni delegeeritud määrusega (EL ) 2020/688 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega . Määruse (EL) 2016/429 artikli 125 kohaselt rakendavad e ttevõtjad asjakohaseid ja vajalikke ennetusmeetmeid, et peetavate maismaaloomade tervisestaatust ei ohustata veo ajal , peetavate maismaaloomade vedamine ei põhjusta nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis d loetellu kantud taudide levikut , mis võivad sellise loomade veoga levida inimestele ja loomadele , seadmed ja veovahendid desinfitseeritakse , puhastatakse ja tehakse putuka- ja näriliste tõrjet ning rakendatakse muid asjakohaseid bioturva lisuse meetmeid vastavalt sellele, millised on asjaomase veoga seotud riskid. Euroopa Komisjonil on õigus võtta vastu delegeer itud õigusakte, mis käsitlevad seadmete ja veovahendite puhastamise ja desinfektsiooni nõudeid , putukate- ja kahjuritõrjek s kasutatava tele biotsiid ide le esitatavaid nõudeid ning muid asjakohaseid bioturva lisuse meetmeid. Komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/688 artiklites 4–6 sätestatakse nimetatud maismaaloomade ja haudemunade veo üldised nõuded, veoks kasutatavate konteinerite kohta esitatavaid nõuded ja veovahenditele ja konteineritele rakendatavad asjakohased erandid . Eelnõu § 40 lõikes 1 sätestatakse täpsemad nõuded veovahendi puhastamisele ja desinfitseerimisele. Veovahend tuleb pärast iga loomade vedu või vajaduse korral ka enne järgmist loomade vedu puhastada ja desinfitseerida . Säte täpsustab määruse (EL) 2016/429 artikli 125 üldisi nõudeid. Eelnõu § 40 lõikes 2 sätestatakse nõuded haigete ja haiguskahtlaste loomade veole. Haigeid või haiguskahtlasi loomi tuleb vedada eraldi veosena veterinaararsti kontrolli all. Kui loom haigestub või sureb veo ajal, peab vedaja sellest viivitamatult teavitama veterinaararsti. Haigete loomadena käsitletakse käesolevas paragrahvis nii vigastatud kui loomataudi põdevaid või taudikahtlasi loomi. Eelnõu § 40 lõikes 3 sätestatakse vedaja peetava arvestuse säilitamise nõue. Vedaja peetava põllumajandusloomade vedamise arvestuse aluseks olevaid dokumente säilitatakse vähemalt kolm aastat veo toimumisest . Määruse (EL) 2016/429 artiklite 104 ja 188 kohaselt säilitatakse sellist arvestust minimaalselt kolm aastat. Nõue maismaaloomade veo üle arvestust pidada on sätestatud määruse (EL) 2016/429 artiklis 104. Vedajad peavad ja säilitavad arvestust, mi lles loetletakse ettevõtted, kuhu veokid on sisenenud, veetud peetavate maismaaloomade kategooriad, liigid ja arv , teave kasutatud veovahendi puhastami s e, desinfektsioon i ja kahjuritõrje kohta ning loomade saatedokumentide andmed, sealhulgas dokumentide arv. Arvestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt ning teha pädeva asutuse taotluse korral see neile kätte saadavaks . Lisaks on määruse (E L ) 2019/2035 artiklis 34 täpsustatud, et andmed , mida vedajad dokumenteerivad iga peetavate maismaaloomade veoks kasutatud veovahendi kohta o n : veovahendi numbrimärk või registreerimisnumber , loomade veovahendile pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad päritoluettevõt etes , iga külastatud ettevõtte nimi, aadress ja registreerimis e või tegevusloa number , loomade mahalaadimise kuupäevad ja kellaajad siht koha ettevõte te s , veovahendi puhastamise, desinfektsiooni ja kahjuritõrje tegemise kuupäevad ja kohad ning loomadega kaasas olevate dokumentide vajalikud viitenumbrid. M ääruses (EL) 2016/429 on veeloomade veo üle arvestuse pidamise nõue toodud artiklis 188. Vesiviljelusettevõtetesse viimiseks või loodusesse laskmiseks ette nähtud veeloomade vedajad peavad ajakohast arvestust , milles kajastuvad nende poolt veetavate veeloomade kategooriad, liigid ja hulk (arv, kogus või kaal) ; vesiviljelusloomade ja looduslike veeloomade suremus veo ajal, võimaluse korral veoliikide ning vesiviljelusloomade ja looduslike veeloomade liikide kaupa ; vesiviljelusettevõtted või tauditõrjet tegevad veeandide ettevõtted, ku hu veovahend on sisenenud ; vedamise ajal toimunud veevahetus, täpsustades värske vee vee võtukohad ja heitvee kogumise kohad ning veovahendi puhastamine ja desinfektsioon. Ar vestust tuleb pidada ja säilitada paberil või elektrooniliselt ning teha pädeva asutuse taotluse korral see neile kätte saadavaks . Lisaks on määruse (EL ) 2020/691 artiklis 35 täpsustatud lisanõuded vedajate poolt arvestuse pidamisele , et vedajad dokumenteerivad iga peetavate vesiviljelusloomade veoks kasutatud veovahendi kohta järgmised andmed: veovahendi numbrimärk või meretranspordivahendi rahvusvaheline registrinumber või muu asjakohane number, mis on antud muu veovahendi kohta ; vee loomade veovahendile pealelaadimise kuupäevad ja kellaajad päritoluettevõttes või pidamise kohas ; iga külastatud ettevõtte nimi ning aadress ja kordumatu registreerimis- või tegevusloa number ; iga külastatud pidamisekoha asukoht ; vee loomade mahalaadimise kuupäevad ja kellaajad siht koha ettevõttes , veevahetuse kuupäeva ja kellaaja kohta ; veovahendi bioturvalisuse plaan ja selle täitmist tõendavad dokumendid ning loomadega kaasas olevate dokumentide viitenumbrid. Eelnõu § 41 . Erand kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumise kohta Kabiloomade ja kodulindude veovahendile kogumine otse päritoluettevõttest on lubatud määruse (EL) 2016/429 artikli 133 lõikes 2 sätestatud tingimustel , mis tähendab, et teatud juhtudel võib p eetava te kabiloom ade ja kodulinde kogumine toimuda otse veovahendile ja ilma loomi selleks tegevusluba saanud ettevõttese viimata. M ääruse (EL) 2016/429 artikli 4 lõike 49 kohaselt on kogumine rohkem kui ühest ettevõttest pärit peetavate maismaaloomade kokku kogumine lühemaks ajavahemikuks kui on asjaomase loomaliigi jaoks ette nähtud viibimisaeg . Sama artikli lõike 50 kohaselt on viibimisaeg lühim ajavahemik, mis on vajalik selle tagamiseks, et ettevõttesse toodud looma tervisestaatus ei ole halvem kõ nealuse ettevõtte loomade omast. Viibimisajaks on tavaliselt 30 kalendripäeva. M ääruse (EL) 2016/429 artikli 126 lõike 2 kohaselt võtavad e ttevõtjad kõik vajalikud meetmed tagam a ks, et teise liikmesriiki viidavad peetavad maismaaloomad lähetatakse otse teises liikmesriigis asuvasse sihtkohta, välja arvatud juhul, kui neil on vaja peatuda puhkekohas loomade heaoluga seotud põhjustel. Erandina võivad põllumajandusettevõtjad peetavaid kabiloomi ja kodulinde koguda päritoluliikmesriigist teise liikmesriiki viimise ajal maksimaalselt kolm korda. Selline kogumine toimub üksnes sel eesmärgil tegevusloa saanud kabiloomade ja kodulindude kogumise ettevõtte s . Päritoluliikmesriik võib oma territooriumil lubada kogumist veovahendites, kui peetavatele kabiloomadele või kodulindudele tullakse järele otse nende päritoluettevõttesse, tingimusel et kõnealuseid loomi ei laadita jälle maha kõnealuse toimingu käigus ja enne saabumist nende sihtkohaks olevasse ettevõttesse või lõplikku sihtkohta või järg misesse kogumise kohta . 5. jagu. Veterinaarnõuded tapaloomade ja loomsete saaduste käitlemisele Eelnõu § 42 . Tapalooma ning loomse saaduse , loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote käitlemine Määruse (EL) 2016/429 IV osa I jaotise 6. peatüki s l oomsete saaduste tootmine, töötlemine ja turustamine EL-is (artiklid 166–169) sätestatakse nõuded ettevõtjale ennetusmeetmete rakendamiseks, et ära hoida nende looma taudide levikut, mis võivad edasi kanduda loomade ja loomsete saaduste liikumisega või kõigi tootmi s-, töötlemis- ja turustamisetap pide käigus . Ettevõtjad tagavad, et loomsed saadused ei ole pärit loomakasvatus - või toidukäitlemisettevõtetest , või ei ole saadud loomadelt, kelle suhtes rakendatakse erakorralisi meetmeid või liikumispiiranguid, v.a juhul kui õigusaktidega on ette n ähtud er andid , peetavate maismaaloomade ja loomsete saaduste suhtes kohaldatava te liikumispiirangu te suhtes . Määruse (EL) 2016/429 artikli 166 lõike 3 kohaselt võtab Euroopa Komisjon vastu delegeeritud õigusakte , mis reguleerivad ennetusmeetmeid loomsete saaduste käitlemise täpsemate nõuete, sealhulgas riskimaandamismeetmete ja loomsete saaduste liikumispiirangutega kohta. Loomset päritolu toidu käitlemise üldised nõuded on sätestatud määruses (EÜ) nr 853/2004. Loomsete kõrvalsaaduste käitlemise üldised nõuded on sätestatud määruse s (EÜ) nr 1069/2009. Määrus (EÜ) nr 1069/2009 lubab pädeval asutusel kehtestada teatavaid erandeid loomsete kõrvalsaaduste kõrvaldamiseks ja kasutamiseks. Seni on e randid kehtestanud VTA peadirektor oma käskkirjaga, mida vaadatakse üle ja muudetakse vastavalt vajadusele. Peamised erandid , mida võib teha on: teatud loomade eriotstarbeline söötmine (metsloomad; röövlinnud; karusloomad; loomaaialoomad; tsirkuseloomad; kasvanduste koerad ja jahikoerad; varjupaiga kassid ja koerad ; kalasöödana kasutatavad tõugud ja ussid ) , lemmiklooma ja hobuslase matmine, teatavate loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamine, kõrvalises piirkonnas loomsete kõrvalsaaduste muul viisil kõrvaldamine, teatavate loomsete kõrvalsaaduste prügilasse ladestamiseks saatmine, loomsete kõrvalsaaduste kasutamine teadus- või haridustöös, diagnostikas, näitustel ja kunstitegevuses, lemmikloomatoiduna jaekaubanduses ja karusloomade liigisisene söötmine. Kõik need erandid kehtivad vaid Eestis ja ainult sellistele loomsetele kõrvalsaadustele, mis on tekkinud Eestis . Erandite rakendamise eelduseks on võimalikult väike risk inimeste ja loomade tervisele . J ärelevalveasutusel on jätkuvalt õigus loomataudi puhkemise või selle kahtluse korral või muu ohu ilmnemisel alati erandi rakendamisse sekkuda või seda keelata või erandina lubatud tegevus peatada. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on tapaloomade, loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse 2. peatüki 5. jaos. Vajalikud ja asjakohased loomatauditõrje seaduse sätted on lisatud veterinaar seaduse eelnõusse . Eelnõu § 42 lõikes 1 määratletakse ära tapalooma mõista. T apaloom on liha ja lihasaaduste tootmise eesmärgil tapmisele määratud loom. Eelnõu § 42 lõikes 2 sätestatakse kohustus tagada tapaloomade ja loomsete saaduste nõuetekohane käitlemine. Tapaloomade ja loomsete saaduste käitlemise vastavalt määrusele (EL) 2016/429 ja määrusele (EÜ) nr 853/2004 tagab käitleja. Eelnõu § 42 lõike 3 kohaselt tuleb farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikestes kogustes tarnimisel käitlejalt otse lõpptarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttese värske lihana müügiks otse lõpptarbijale järgida põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruses nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” ( RT I, 29.03.2018, 4 ) . U lukite või nende liha väikestes koguste tarnimi sel kütilt otse lõpptarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttese tuleb järgida põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 74 „Kütitud uluki rümba ja rümba raietükkide väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” ( RT I, 24.09.2019, 7 ) nõudeid. Eelnõu § 42 lõikes 4 sätestatakse õigus kasutada loomsete kõrvalsaaduste käitlemise erisusi. Põllumajandus- ja Toiduamet i loal võib kooskõlas määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikliga 19 rakendada loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemise erisusi. Peamised erandid on loetletud käesoleva paragrahvi üldises kirjelduses. Pädev asutus võib erandina määruse (EÜ) nr 1069/2009 artiklitest 12 – 14 ja 21 anda loa surnud lemmikloomade ja hobuslaste matmiseks, kõrvalistes piirkondades teatava 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks kohapeal järelevalve all põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriski suurenemine , teatava 1. kategooria materjali ning 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks järelevalve all kohapeal põletamise või matmise teel või muul viisil, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriski suurenemine , piirkondades, millele praktiliselt puudub juurdepääs või kuhu tekib juurdepääs ainult eriolukorras geograafiliste või klimaatiliste olude tõttu või loodusõnnetuse korral, mille puhul tekiks risk materjali koguvate inimeste tervisele ja ohutusele, või kohtades, kuhu juurdepääs nõuaks ebaproportsionaalselt suuri pingutusi materjali kogumiseks, 2. ja 3. kategooria materjali kõrvaldamiseks muul viisil kui kohapeal põletamise või matmise teel järelevalve all , kui see materjal ei kujuta endast inimeste ja loomade terviseriski ja kui selle materjali kogus ei ületa nädalas määra, mis sätestatakse sõltuvalt toimingute laadist ja loomaliikidest, kelle kõrvalsaadusi käideldakse, sellise materjali kõrvaldamiseks, mis ei kuulu 1. kategooria materjali hulka teatamiskohustusliku haiguspuhangu korral, kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriskide levik, kui vedu lähimasse loomsete kõrvalsaaduste töötlemise või kõrvaldamise tunnustatud ettevõttesse suurendaks terviseriske või kui ulatusliku episootilise taudipuhangu korral oleks selliste ettevõtete kõrvaldamisvõimsus ületatud, ning mesilaste ja mesindustoodete kohapeal põletamise või matmise teel sellistel tingimustel, millega hoitakse ära inimeste ja loomade terviseriski suurenemine . Eelnõu § 42 lõikes 5 sätestatakse maaelu m inistrile volitusnorm kehtesta da määrusega loomsete saaduste ja nende käitlemise , sealhulgas loomade oma tarbeks tapmise veterinaarnõuded . Maaeluministri määrusega on kavas kehtestada nõue , et teatud juhtudel loomade oma tarbeks tapmisest tuleb teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it . Lisaks on kavas selle volitusnormi raames kehtestada sigade Aafrika katku tsoneerimisega seotud nõuded sealiha ja metssealiha märgistamisele. Loomade oma tarbeks tapmisest teavitamise kohustus ei ole uus , sama nõue on ka praegu näiteks loomatauditõrje seaduse §-s 9 lõikes 1 1 ja seoses sigade Aafrika katkuga põllumajandusministri 23. novembri 2004 . a määruses nr 179 „ S igade klassikalise katku ja sigade aafrika katku tõrje eeskiri ” § 40 1 lõikes 1. Lisaks on teavitamise nõue juhul, kui loomapidaja kavatseb tappa enda tarbeks üle 30 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse . See n õue tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EÜ) nr 999/2001 ,. S igade Aafrika katku tsoneerimisega seotud nõuded sealiha ja metssealiha märgistamisele tulenevad komisjoni rakendusotsusest 2014/709/EL , milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides (ELT L 264, 13.10.2017, lk 7–19) . Komisjoni otsuse 2014/709/EL lisas on piirkonnad jagatud alljärgnevalt: I osa – I piirkond – risk tuleneb teatava nakatunud metsseapopulatsiooni lähedusest, nn puhvertsoon; II osa – II piirkond – taud puudutab metssigade populatsiooni; III osa – III piirkond – taud puudutab nii seakasvatusettevõtteid kui ka metssigade populatsiooni; IV osa – IV piirkond – Itaalia osa Sardiinia, kus olukord seoses sigade Aafrika katkuga on erinev võrreldes teistes liikmesriikides valitsevast olukorrast kõnealuse haiguse pikaajalise endeemilisuse tõttu ja tingituna asjaolust, et tegemist on saarega. Tegemist ei ole uue sättega, selle sisuks olevad nõuded on ka praegu loomatauditõrje seaduse § 17 1 alusel kehtestatud põllumajandusministri 13. mai 2005. a määruse nr 55 „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded . ” ( RT I, 03.09.2015, 12 ) 4. lisas. Kõnealuse volitusnormiga on seotud ka põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” ( RT I, 29.03.2018, 29 ) , kus sätestatakse toorpiima käitlemise hügieeninõuded loomapidaja sellises majapidamises ja ettevõttes, kus tegeletakse piima tootmisega (edaspidi piimatootmisettevõte ), ning sellise toorpiima väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded, mida tootja pakub müügiks, müüb või annab muul viisil tasu eest või tasuta üle (edaspidi turustamine ) oma Eestis asuvast piimatootmisettevõttest otse tarbijale. Nimetatud määrus näeb ette, et toorpiima turustamiseks otse tarbijale turul, tänaval ja teises üldsusele avatud samalaadses kohas ning jaekaubandusettevõtjale, kes turustab toorpiima oma Eestis asuvast jaekaubandusettevõttest otse tarbijale, peab olema veterinaartõend, mille kehtivusaeg on kuus kuud. Veterinaartõendiga tõendatakse, et toorpiim pärineb kliiniliselt tervelt loomalt ning karjast ja piirkonnast, mille kohta ei ole loomataudi esinemise ega kahtluse tõttu kehtestatud loomade liikumise piirangut. 4. peatükk. Looma ja kau ba Eestisse toimetamine, nendega kauplemine ja eksport ning lemmikloomade liikumine liikmesriikide vahel Veterinaarseaduse e elnõu 4. peatük is käsitletakse l oomad e ja kaupade Eestisse toimetamise, nendega kauplemis e ja ekspor di ning lemmikloomade liikmesriikide vahelis e liikumis e nõudeid. 1. jagu. Eestisse toimetamine Eelnõu 4. peatüki 1. ja os sätestatakse looma, loomse saadus, loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu Eestisse toimetamise nõuded. Eelnõu § 43 . Eestisse toimetamise tingimused Eelnõu § -s 43 sätestatakse loomse saaduse, loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu (edaspidi kau p ) ning looma Eestisse toimetamise tingimused . Eelnõu § 43 lõike 1 kohaselt võib loomi ja kaupu Eestisse toimetada üksnes määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 1 alusel määratud piiripunkti kaudu. Eelnõu § 43 lõike 2 sätestatakse looma ja kauba Eestisse toimetamise mõiste viitega määruse (EL) 2017/625 artikli 3 punktile 40, millest tulenevalt loetakse looma ja kauba Euroopa L iidu välisest riigist Eestisse toimetamiseks looma ja kauba toomist Eestisse mõnest väljaspool EL-i tolliterritooriumi asuvast riigist või asuvalt territooriumilt. Eelnõu § 4 3 lõikes 3 määratletakse piiripunkti mõiste. Piiripunkt veterinaar seaduse tähenduses on määruse (EL) 2017/625 artiklis 3 punktis 38 nimetatud koht E L-i välisest riigist Eestisse toimetatava loom a ja kaupu sisaldava saadetise üle veterinaarkontrolli tegemiseks. Vastavalt määrusele (EL) 2017/625 mõistetakse piiripunktina kohta ja selle juurde kuuluvaid rajatisi, mille liikmesriik on määranud ametliku kontrolli tegemiseks, et kontrollida EL -i õigusaktidest sätestatud nõuete täitmist. Eelnõu § 43 lõikes 4 sätestatakse, millised loomad ja kaubad kuuluvad veterinaarkontrolli alla Eestisse toimetamisel. Määruses (EL) 2017/625 nähakse ette loomad ja kaupade kategooriad, mis tuleb piiripunktis enne nende EL-i sisenemist alati esitada veterinaarkontrolliks. Veterinaarkontrolli alla kuuluvate loomade ja kaupade loetelu on toodud k omisjoni rakendus määruses (EL) 2019/2007, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses loeteludega loomadest, loomsetest saadustest, loomsest paljundusmaterjalist ning loomsetest kõrvalsaadustest ja nendest saadud toodetest ning heinast ja põhust, mille suhtes kohaldatakse piiripunktides ametlikku kontrolli, ning muudetakse otsust 2007/275/EÜ (ELT L 312, 3.12.2019, lk 1 – 39). Eelnõu § 43 lõike 5 kohaselt peab kaubasaadetise eest vastutav isik teavitama veterinaarkontrolli tegemiseks piiripunktis kavandatavast impordist seda piiripunkti, mille kaudu kaubasaadetise import on kavandatud , komisjoni rakendusmääruses (EL) 2019/1013, liitu sisenevatest teatavate looma- ja kaubakategooriate saadetistest etteteatamise kohta (ELT L 165, 21.6.2019, lk 8–9), sätestatu kohaselt . Üldjuhul teavitatakse piiripunkti vähemalt üks tööpäev enne kaubasaadetise eeldatavat saabumist. Liikmesriikidel on võimalik ette näha erand juhuks, kui logistilised piirangud ei võimalda eelnimetatud tähtajast kinni pidada ja sellisel juhul tuleb piiripunkti teavitada vähemalt neli tundi enne saadetise eeldatavat saabumist. Selline võimalus nähakse eelnõu kohaselt ette juhuks , kui kaubasaadetise impordiks kasutatakse maanteepiiripunkti. Venemaalt saabuv saadetis , näiteks kalasaadetis , transporditakse lähtekohast piiripunkti vähem kui 24 tunni jooksul ning enne saadetise laadimist ei ole võimalik saada vajalikku teavet ühtse sisseveodokumendi täitmiseks, seetõttu on maanteepiiripunkti korral asjakohane rakendada lühemat ette teatamis aega. Eelnõu § 43 lõikes 6 sätesta b kaubasaadetise eest vastutava isiku kohustuse esitada Eestisse toimetamisel laeva või lennukiga piiripunkti veterinaarjärelevalve ametnikule lastimanifesti. Eelnõu § 43 lõi gete 7 ja 8 kohaselt võib loomi ja kaupu , mille kohta ei ole kehtestanud veterinaarnõudeid Euroopa Komisjon, Eestisse toimetada Põllumajandus- ja Toiduamet i loal Eestiga samaväärse loomatervisealase olukorraga riigist või selle piirkonnast, kui loom ja kaup on ohutu looma ja inimese tervisele. Üldjuhul on loomade ja kaupade Eestisse toi metami se nõuded reguleeritud määruse (EL) 2016/429 V osa 1. peatüki 1. ja os ja selle volitusnormide alusel kehtestatud EL õigus aktid es . Juhul kui EL-is ei ole teatud loomade kohta veterinaarnõudeid kehtestatud, siis on nende kehtestamise õigus liikmesriigil. Samas võib praktikas ette tulla olukordi, kus Eestisse soovitakse toimetada selliseid loomi või kaupu, mille kohta ei ole veterinaarnõudeid kehtestatud ei EL-is ega liikmesriigis. Loomaliikide ja kaupade korral, kus Euroopa Komisjon ei ole ühtseid nõudeid välja töötanud nende marginaalsusest (meditsiinis kasutatavad selgrootud jms) ja väiksest riskist, kohaldatakse süsteemi, kus otsustuspädevus on liikmesriigil. S elleks, et teada saada, millistele veterinaarnõuetele eelnimetatud loomad ja kaubad peavad vastama, peab importija esitama Põllumajandus- ja Toiduamet ile vastavasisulise taotluse. Taotluse alusel hindab Põllumajandus- ja Toiduamet võimalikke ohte looma ja inimese tervisele ning teeb kindlaks veterinaarnõuded, millele sellised loomad ja kaubad peavad vastama , sealhulgas vajaduse esitada veterinaarnõuete kohasuse tõendamiseks sertifikaat. Teatud loomade ja kaupade Eestisse toimetamisel ei kaasne ohtu loomade ega inimeste tervisele ning seetõttu ei ole sertifikaadi nõue õigustatud. Põllumajandus- ja Toiduamet teatab importijale käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud loomade ja kaupade Eestisse toimetamise veterinaarnõuded ning avalikustab need oma veebilehel. Eelnõu § 43 lõi ke 9 kohaselt võib transiidil olevat kaupa ladustada vabatsoonis ja tollilaos määruse (EL) 2019/ 2124 kohaselt. Inimeste ja loomade tervise kaitsmiseks tehakse ühest kolmandast riigist teise kolmandasse riiki teel olevate ja EL-i territooriumi läbiva kauba saadetiste suhtes piiripunktis dokumentide ja identsuskontrolli. Sellist transiitvedu lubatakse ainult teatavatel tingimustel. Teatavatel juhtudel on lubatakse nimetatud saadetisi ka ladustada. Jälgitavuse tagamiseks võib selliseid saadetisi ajutiselt ladustada ainult tegevusloaga ladudes, mis peavad vastama määruses (EÜ) nr 852/2004 ja komisjoni määruses (EL) nr 142/2011 sätestatud ja osutatud hügieeninõuetele. E elnõu § 43 lõi ke 10 kohaselt peab vabatsoonis või tollilaos transiidil oleva loomse toidu ladustamisega tegelemiseks olema ettevõtjal selliseks tegevuseks tegevusluba toiduseaduse alusel. Eelnõu § 44 . Piiripunkt i määramine Eelnõu § -s 44 sätestatakse p iiripunkt i määramise kord. Eelnõu § 44 l õike 1 kohaselt määrab Põllumajandus- ja Toiduamet piiri kontrolli koha omaniku või valdaja taotluse alusel piiripunkt i , mille kaudu on lubatud loomi või kaupu Eestisse toimetad a . Põllumajandus- ja Toiduamet i määratav piiripunkt on koht , kus tehakse loomade või kaupade üle nende importimisel veterinaarkontrolli. Kõnealuse veterinaarkontrolli tegemise käigus kontrollitakse piiripunktis saadetiste dokumente ning tehakse identsus- ja füüsilist kontrolli. Piiripunkti määramiseks esitab piiripunkti valda ja Põllumajandus- ja Toiduamet ile kirjaliku taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad piiripunkti vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 64 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Piiripunkti määramise taotlemise hõlbustamiseks avaldatakse t aotluse näidisvorm Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel. Eelnõu § 44 lõike 2 kohaselt avalikustatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel piiripunktide loetelu. Piiripunktide loetelu peab vastama määruse (EL) 2017/625 artiklis 60 sätestatud nõuetele, mille kohaselt peab iga liikmesriik tegema interneti kaudu kättesaadavaks tema territooriumil asuvate piiripunktide ajakohased loetelud, milles on iga piiripunkti kohta esitatud selle kontaktandmed, lahtiolekuajad, täpne asukoht ja andmed selle kohta, kas see on sadam, lennujaam, sisenemiskoht raudteel või maanteel, ning kõik kaubakategooriad, mille jaoks piiripunkt on määratud. Eelnõu § 44 lõi getes 3 ja 4 sätestatakse piiripunkti määramise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib piiripunkti vastavust määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele nii taotleja esitatud andmete alusel kui ka tehes kohapealset kontrolli. Piiripunkti miinimumnõuete hulka loetakse näiteks sobiva kvalifikatsiooniga töötajate piisav arv, käideldava kauba laadi ja hulga jaoks sobivad ehitised, kasutusel olev kord, millega tagatakse olenevalt olukorrast juurdepääs muudele seadmetele, valdustele ja teenustele, mida on vaja teatavate meetmete kohaldamiseks juhul, kui saadetise puhul kahtlustatakse nõuete rikkumist või on nende rikkumine kindlaks tehtud, ja muud sellised nõuded. Kui Põllumajandus- ja Toiduamet on kontrollinud piiripunkti miinimumnõuetele vastavust esitab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Komisjonile määruse (EL) 2017/625 artikli 59 lõike 2 kohase teate piiripunkti määramise kavatsuse kohta. Teade sisaldab kogu teavet piiripunkti kontrollimise kohta (näiteks nõuetele vastavuse kontrolli sisaldav või mittevastavust kajastav Põllumajandus- ja Toiduamet i kontrollakt), mida Euroopa Komisjonil on vaja, et kontrollida, kas asjaomane piiripunkt vastab eespool nimetatud miinimumnõuetele. Euroopa Komisjon annab Põllumajandus- ja Toiduamet ile oma otsusest teada kolme kuu jooksul teate kättesaamisest arvates. Pärast Euroopa Komisjonilt piiripunkti nõuetekohasuse kohta teate saamist teeb Põllumajandus- ja Toiduamet vastavalt kas piiripunkti määramise või määramisest keeldumise otsuse. Juhul kui on põhjust arvata, et Euroopa Komisjon on ekslikult hinnanud piiripunkti nõuetekohaseks või mittenõuetekohaseks, tuleb Euroopa Komisjoni sellest informeerida . Eelnõu § 44 lõikes 5 sätestatakse piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamine ning piiripunkti määramise otsuse peatamine ja peatamise lõpetamine. Põllumajandus- ja Toiduamet peatab piiripunkti määramise otsuse ja nõuab isikult tegevuse peatamist kõikide või teatavate loomade või loomsete saaduste puhul, kui sellise tegevuse tõttu võib kaasneda risk inimese ja looma tervisele ning keskkonnale. Piiripunkti määramise peatamise otsus tunnistatakse kehtetuks kohe, kui selle aluseks olnud riski enam ei esine. Kui piiripunkt ei vasta määruse (EL) 2017/625 artiklis 64 sätestatud miinimumnõuetele, võib Põllumajandus- ja Toiduamet määramise otsuse kehtetuks tunnistada kas kõikide või teatavate kaubakategooriate su htes. Põllumajandus- ja Toiduamet teatab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele viivitamata piiripunkti määramise otsuse peatamisest, peatamise lõpetamisest või piiripunkti määramise otsuse kehtetuks tunnistamisest. Teatises tuuakse ära ka otsuse aluseks olnud põhjused. Eelnõu § 44 lõikes 6 kohaselt toimetab Põllumajandus- ja Toiduamet piiripunkti määramise või sellest keeldumise otsus e piiripunkti kohta omaniku le või valda jale kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates . 2. jagu. Kauplemine Eelnõu § 45 . Kauplemise tingimused Paragrahvis käsitletakse kauplemise tingimusi. Eelnõu § 45 lõigete 1 ja 2 kohaselt on kauplemine veterinaar seaduse tähenduses Eesti ja liikmesriik ide vaheline kaubandus. Loom, loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal, millega kaubeldakse peab olema veterinaarnõuete kohane. Eelnõu § 45 lõike 3 sätestatakse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemisel. Määrus (EL) 2017/625 ei näe ette erisätteid kauplemisel looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse kontrollimise kohta, vaid sellisel puhul kohaldatakse ametliku kontrolli üldiseid põhimõtteid, sellest lähtuvalt tehakse lõikes selguse huvides üldine viide määrusele (EL) 2017/625. Eelnõu § 45 lõike 4 kohaselt kohaldatakse määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid, kui veterinaarjärelevalve või veterinaarkontrolli tulemusena on kindlaks tehtud, et loomad või kaup ei ole nõuetekohane. Loomade ja kauba nõuetekohasuse kontrollil kauplemisel kohaldatakse määrus (EL) 2017/625 toodud ametliku kontrolli üldiseid põhimõtteid. Eelnõu § 46. Veterinaarjärelevalve looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali nõuetekohasuse üle Euroopa L iidu sise se transiidi korral Eelnõu § 46 sätestab veterinaarjärelevalve korra E L-i sise se transiidi korral. Paragrahvis määratletakse E L-i sise se transiidi mõiste. E L-i sise se transiidina käsitatakse saadetise toimetamist Eesti kaudu ühest liikmesriigist teise. Kui Põllumajandus- ja Toiduametil on teavet saadetise või veo nõuete rikkumise kohta, on tal õigus looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saadetise liidu sise se transiidi ajal kontrollida saadetise ning veo nõuekohasust. Kui liidu sise se transiidi ajal teostatud veterinaarjärelevalve tulemusena on kindlaks tehtud, et loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei ole nõuetekohased, kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid. Eelnõu § 46 sisu vastab loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse §-le 28 sätestatut ning on kooskõlas määrus ega (EL) 2017/625 . 3. jagu. Lemmikloomade liikumine liikmesriikide vahel Eelnõu § 47 . Lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise tingimused Eelnõu § 47 lõikes 1 sätestatakse nõuded lemmikloomade mittekaubanduslikule liikumisele väljastpoolt EL-i Eestisse. Lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse väljaspool E L-i tolliterritooriumi asuvast riigist ja territooriumilt, mis ei kuulu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 13 lõike 1 või artikli 15 kohaselt koostatud loetellu, toimub riigipiiri seaduse alusel E L-i välispiiril asuva rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunkti kaudu. Eelnõu § 47 lõikes 2 sätestatakse erisus, et määruse (EL) nr 576/2013 artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimustele vastavate lemmikloomade mittekaubanduslik liikumine Eestisse on lubatud nimetatud määruse artikli 7 lõikes 2 sätestatud tingimustel. Tegemist on kehtiva loomatauditõrje seaduse § 13 1 lõikega 5. Noorte lemmikloomade kohta kehtestatud erand marutaudivastase vaktsineerimise nõudest puudutab kasse, koeri ja valgetuhkruid, kes on kas vähem kui 12 nädala vanused ega ole marutaudi vastu vaktsineeritud või kes on 12–16 nädala vanused ja on marutaudi vastu vaktsineeritud, kuid kelle puhul pärast vaktsineerimist immuunsuse saavutamiseks vajalik aeg ei ole möödas. Selline noor lemmikloom tohib Eestisse tulla teisest liikmesriigist, kui tema omanikul või volitatud isikul on allkirjastatud deklaratsioon, et sellel lemmikloomal ei ole alates sünnist kuni Eestisse saabumiseni olnud kokkupuuteid marutaudile vastuvõtlikku liiki kuuluva metsloomaga, või on lemmikloom koos oma emaga, kellest ta on veel sõltuv, ning looma emaga kaasas olevate identifitseerimisdokumentide põhjal on võimalik kindlaks teha, et ema on enne poegimist vaktsineeritud marutaudi vastu. 4. jagu. Eksport Eelnõu § 48 . Looma , loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordi tingimused Paragrahv is täpsusta takse nõudeid , mis esitatakse looma, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali ekspordil. Eksporditav loom, loomne saadus ja loomne paljundusmaterjal peab vastama kauplemisel esitatavate ning E L-i välise riigi esitatavatele veterinaarnõuetele ja ekspordiks ettenähtud loomade ja kauba ühest liikmesriigist teise toimetamisele esitatavatele veterinaarnõuetele. Üldjuhul võib loomi, loomset saadust ja loomset paljundusmaterjali eksportida kõigi rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud piiripunktide kaudu. Nende vedu peab eksportimisel toimuma tolli järelevalve all kuni EL-ist väljumiseni. Eksporditavad saadetised , mis ei ole nende kohta esitatud nõuete kohased või mille kohta ei ole nõudeid esitatud, on läbi Eesti lubatud vedada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. 5. jagu. Nõuetekohasuse tõendamine Eelnõu § 49 . Nõuetekohasust tõendav sertifikaat Eelnõu §-s 49 sätestatakse nõuetekohasust tõendava sertifikaadi nõuded. Eelnõu § 49 sisu vastab kehtiva loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse §-le 46 , mida on ajakohastatud . Eelnõu § 49 lõike 1 kohaselt avalikustab Põllumajandus- ja Toiduamet nõuetekohasust tõendava sertifikaadi tüübi ja vormi ning tõendava ametniku allkirjastataval sertifikaadil oleva teabe oma veebilehel, võttes aluseks EL-i välise riigi nõuded. Eelnõu § 49 lõike 2 kohaselt väljastab sertifikaadi Põllumajandus- ja Toiduamet. Eelnõu § 49 lõigetes 3 – 5 sätestatakse nõu d e d sertifikaadi sisule, taotlemisele ja väljastamisele. Põllumajandus- ja Toiduametile tuleb esitada kirjalik taotlus vähemalt 48 tundi enne looma ja loomse paljundusmaterjali ning 24 tundi enne loomse saaduse kavandatavat eksporti või teise liikmesriiki vedu. Nimetatud ajavahemik on vajalik taotluses esitatavate andmete kontrollimiseks ja sertifikaadi vormistamiseks. Taotlus peab sisaldama andmeid, mis võimaldavad omakorda teha järelevalvetoiminguid ja täita sertifikaadi vorm. Seejuures on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus nõuda taotlejalt vajalike andmete esitamist ka sihtriigi keeles. Sellisteks andmeteks võivad näiteks olla taotleja nimi, isiku- või registrikood, taotleja ettevõtte aadress, taotleja sidevahendite kontaktandmed, kaubasaadetise sihtkoha aadress jne. EL-i territooriumilt lahkuva laeva varustamiseks ettenähtud transiidil oleva kauba kohta, mis viiakse piiripunktist otse sadamasse, kust see laaditakse EL-i territooriumilt lahkuvale laevale, annab vormi kohase sertifikaadi selleks pädev veterinaarjärelevalve ametnik. Sertifikaadi saamiseks teatatakse sellise kauba transiidist Põllumajandus- ja Toiduametit ette ning esitatakse sertifikaadi vormi täitmiseks vajalikud andmed Põllumajandus- ja Toiduametile vähemalt 24 tundi enne sellise kauba sadamasse viimist. Lisaks kehtestatakse juhud, millal Põllumajandus- ja Toiduamet nõuetekohasust tõendavat sertifikaati ei väljasta. Sertifikaati ei väljastata siis, kui loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal ei ole veterinaarnõuete kohased, kui taotluse esitamise nõuetest ei ole kinni peetud või kui taotluses on esitatud valeandmeid. 5. peatükk. Loomataudi ennetamine ja tõrje Loomataudi ennetamise ja tõrje korraldamise alused, meetmed ja nõuded on määruse (EL) 2016/429 I osas artiklites 1 – 17, II osas artiklites 18 – 42 ja III osas artiklites 43 – 83, ning taudi puhkemisel rakendatavad erakorralised meetmed VIII osas artiklites 257 – 262 . Täpsemad eeskirjad, protseduurid ja nõuded o n k omisjoni delegeeritud määrus es (EL) 2018/1629 , k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020 / 687 , k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 , ja k omisjoni rakendusmäärus es (EL) 2018/1882 . Loomapidajate ning muude isikute loomataudidest teavitamise kohustusega seotud kompetentsinõue on (EL) 2016/429 artiklis 11. Loomapidajatel ja loomakasvatusspetsialistidel peavad olema piisavad teadmised loomataudidest, sh inimestele edasikanduvatest taudidest , bioturvalisuse põhimõtetest , loomatervise, loomade heaolu ja inimeste tervise omavahelistest seostest , nende hoole all olevate loomaliikide kasvatamise headest tavadest , ravimiresistentsusest, sealhulgas antimikroobsest resistentsusest, ja selle mõjust. Nende teadmiste sisu ja tase sõltub loomapidajate ja loomakasvatusspetsialistide vastutusel olevate peetavate loomade liigi st või loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kategooria st ning nende loomade või loomse saaduse või loomse paljundusmaterjaliga seotud tööülesannete laad ist, tootmisviis ist ja täidetava test ülesan netest. Need t eadmised omandatakse läbi töökogemus e või koolitus e, põllumajandus- või vesiviljelussektoris loomatervisega seotud programmi kaudu, haridus e abil, muu kogemuse või muu koolitus e kaudu , mis annavad eelnevate võimalustega samaväärse teadmiste taseme . Lemmikloomapidajad , kes müüvad lemmikloomi või annavad muul viisil üle nende omandiõigust, annavad tulevasele lemmikloomapidajale edasi põhiteabe, mis on selle lemmiklooma puhul asjakohane. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on teavitusega seotud nõuded reguleeritud loomatauditõrje seaduse §-des 38 – 42 1 ning loomataudide ohu, ennetamise ja tõrjega seotud sätted sama seaduse 4. peatükis. Kuna nõuded on ka praegu kooskõlas E L-i direktiividest tulenevate nõuetega, siis loomatauditõrje üldised põhimõtted veterinaarseaduse eelnõu jõustumisega ei muutu. Veterinaarseaduse eelnõust on välja jäetud need sätted, mis on juba kaetud määruse (EL) 2016/429 ja selle delegeeritud- ja rakendusaktidega. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on situatsioonplaanide koostamise ja simulatsiooniõppuste läbiviimise regulatsioon sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 44. Veterinaarseaduse eelnõu ja EL-i õiguse rakendumisel s ituatsioonplaanid e koostamise ja simulatsiooniõppus te läbiviimise üldised põhimõtted ei muutu. 1. jagu. Loomataudi ennetamise ja tõrje üldpõhimõtted Eelnõu 5. peatüki 1. ja os sätestatakse l oomataudi ennetamise ja tõrje ga seotud üldised kohustused ja nõuded . Eelnõu § 50 . Loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest teavitamise ning selle üle arvestuse pidamise kohustus . Taudide varasel avastamisel ja taudidest teavitamise ja aruandmise selgel korraldusel on tõhusas tauditõrjes määrav roll. Loomataudist teavitamise ja aruandluse üldised nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 II osa 1. peatükis artiklites 18 – 23. Nimetatud määruse artikli 18 kohaselt peab liikmesriik tagama, et loomapidajad ja muud asjakohased füüsilised ja juriidilised isikud teavitavad pädevat asutust samas sättes kirjeldatud asjaoludest. Muude füüsiliste või juriidiliste isikute all mõeldakse siin eelkõige kõiki loomade pidamisega seotud isikuid, nagu farmi personal, veterinaararstid, kunstliku seemendusega tegelevad isikud, loomavedajad jne. Eelnõu § 50 lõike s 1 sätestatakse teavituskohustus eriti ohtliku loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral. Eriti ohtlik loomataud nõuab selle tõrje ja edasise leviku tõkestamiseks kohest tegutsemist, mistõttu on oluline teabe kiire liikumine. Sellised loomataudid on näiteks suu- ja sõrataud, sigade Aafrika katk või kõrge patogeensusega lindude gripp. Teavituskohustus on kõigil isikutel, kes märkavad loomatauditunnustega looma (loomapidajad, farmitöötajad, seemendustehnikud, loomavedajad , jne ) või kes saavad taudikahtlusest teada oma erialase tegevuse kaudu (labori töötajad, veterinaararstid). Teavituskohustusega isikutel on taudilased teadmised oma kvalifikatsiooni kaudu või see on võimalik omandada koolituste kaudu. Taudialaste teadmiste tõstmiseks, esmaste tauditunnuste avastamiseks ja edasiseks tegutsemiseks koolitatakse loomapidajaid ja teisi loomakasvatuses tegutsevaid isikuid teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Eelnõu § 50 lõike s 2 sätestatakse teatamiskohustus muu kui eriti ohtliku loomataudi kahtlusest või määruse (EL) 2016/429 artikli 24 kohase loomade tervise ja heaolu jälgimise käigus leitud kõrvalekal dest. Teavituskohustus on loomapidaja l, lemmikloomapidajal või muu l asjakoha sel isik ul . Ettevõtjad jälgivad oma loomi regulaarselt ja neil on parimad võimalused ebatavalise suremuse või muude looma taudi sümptomite avastamiseks. Kõnealusteks loomataudideks on näiteks brutselloos, tuberkuloos, leukoos ning madala patogeensusega lindude gripp, mis avalduvad kõrvalekalletena tavapärases tootmises , eelkõige toodangu languses, loomade aeglases juurdekasvus, sigimishäiretes , tiinuse katkemises jne. Kuna tegemist ei ole kiiresti levivate ja suurt suremust põhjustavate loomataudidega, siis sellise loomataudi kahtlusest või eelpoolkirjeldatud ebatavalisest olukorrast loomapidamisettevõttes tuleb teavitada veterinaararsti, kes kõnealust loomapidamisettevõtet , sealhulgas kodumajapidamist teenindab. Loomapidajate ja teiste loomadega kokku puutuvate isikute teadmiste tõstmise võimalus i on täpsemalt käsitletud eelmise lõike juures. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on selline teavituskohustus reguleeritud loomatauditõrje seaduse § 38 lõikes 1, mille kohaselt teavitatakse otse pädevat asutust. Kuna taudide kategoriseerimine võrreldes kehtiva õigusega muutub, on piisav, kui teavitatakse veterinaararsti, kes vaatab looma läbi ja teavitab pädevat asutust vajadusel. Eelnõu § 50 lõike s 3 sätestatakse veterinaararsti ja labori teavituskohustus teatamiskohustusliku loomataudi kahtlusest. Veterinaararst ja labor teavitavad teatamiskohustusliku loomataudi diagnoosimisest loomapidamisettevõttes ja kodumajapidamises , kus peetakse lemmikloomi, Põllumajandus- ja Toidu ametit , loomapidajat ja lemmikloomapidajat . Veterinaararsti ja labori teatamiskohustus on kehtivas loomatauditõrje seaduses sätestatud § 38 lõikes 1. Eelnõu § 50 lõike s 4 sätestatakse loomataudide diagnooside kohta arvestuse pidamise kohustus. Veterinaararst ja labor pea vad tea tamiskohustuslik u ja muu loomataudi ning zoonoosi ja zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse diagnoosimise üle arvestust ning esitavad selle kohta aruande Põllumajandus- ja Toiduametile. Arvestuse pidamine on oluline loomataudi alase olukorra seireks ja analüüsimiseks ning sellekohase aruandluse koostamiseks. Eelnõu § 50 lõike s 5 sätestatakse valdkonna eest vastustavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsem kord ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada . Käesoleva volitusnormi alusel kehtestatakse üh t sed teavitusnõuded nii veterinaararstile kui laborile. Teavitamise põhimõtteid ja teatiste sisu ei muudeta võrreldes kehtivaga. Ministri määruses määratakse muu hulgas ka teavituse sagedus, nende loomataudide puhul, mis ei ole eriti ohtlikud ja esilekerkivad loomataudid. Kehtivas loomatauditõrje seaduse § 39 lõike 2 alusel on antud volitus VTA peadirektorile kehtestada VTA-le esitatava loomataudi teatise vorm i- ja sisunõu ded ning esitamise kor d. T eatise vormi - ja sisunõuded ning esitamise kor d , mida kasutavad volitatud laborid, on kehtestatud loomatauditõrje seaduse § 41 lõike 1 alusel p õllumajandusministri 18. veebruari 2000. a määrus ega nr 5 „ Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord ” ( RT I, 06.12.2017, 3 ). Eelnõu § 50 lõike s 6 sätestatakse teatamiskohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamise ja diagnoosimise alused. Teatamiskohustusliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse püstitamisel ja diagnoosimisel lähtub Põllumajandus- ja Toiduamet komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 artikli 9 nõuetest. Eelnõu § 50 lõike s 7 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti teavitus- ja aruandekohustus. Määruse (EL) 2016/429 artikli 19 kohase teavituse ja artikli 20 kohase aruandluse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis e osutatud loetellu loomataudi puhangu kohta edastab Euroopa Komisjonile ja teistele liikmesriikidele Põllumajandus- ja Toiduamet . P uhangu kohta tuleb esitada järgmised andmed : haigustekitaja ja asjakohasel juhul selle alltüü p , asjakohas ed kuupäevad ( eelkõige taudipuhangu kahtluse ja selle kinnituse kohta ) , puhangu tüü p ja seotud puhangu d , puhanguga seotud loomad, puhanguga seoses võetud tauditõrjemeetme d , loetellu kantud taudide võimalik või teadaolev päritolu ning kasutatud diagnostikameetodi d . Aruandes tuleb esitada teave taudide avastamise, seiretulemuste kohta, seireprogrammide tulemuste kohta, ja likvideerimisprogrammide kohta, kui eelnevad on tauditõrje eeskirjade kohaselt vajalik ud . Eelnõu § 50 lõike 8 kohaselt määratakse Põllumajandus- ja Toiduamet asutuseks, kes esitab Euroopa Komisjonile ülevaate eelnenud kalendriaasta jooksul registreeritud zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse tendentside ja allikate ning toidutekkeliste haiguspuhangute kohta iga aasta 31. maiks, vastavalt direktiivi 2003/99/EÜ V peatüki 9 artikli nõuetele. Miinimumnõuded aruannete kohta, mis tuleb esitada vastavalt artikli 9 lõikele 1 on kehtestatud direktiivi 2003/99/EÜ IV lisas. Eelnõu § 50 lõikes 9 sätestat a kse, et määruse (EL) 2016/429 artiklis 21 viidatud asjakohased teavitus - ja aruandluspiirkonnad määrab Põllumajandus- ja Toidu amet . Teadete ja aruannete sisu nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruses 2019/1715 , millega kehtestatakse ametliku kontrolli teabehaldussüsteemi ja selle süsteemikomponentide tootmise eeskirjad (IMSOC-i määrus). Selle üheks osaks on tauditeavituse arvutipõhi ne infosüsteem ADIS. Teateid ja aruande edastatakse sõltuvalt taudipuhangu ulatusest kindla regiooni või kogu riigi kohta. Nimetatud teavitus ja aruandluspiirkonna ulatuse otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet , kes on selleks kõige kompetentsem . Nimetatud rakendusmääruse artikli 29 kohaselt võib ADIS võrgustik u liige määrata ADIS teadete edastajaks ühe või mitu kontaktpunkti, kes peavad arvestust ja ajakohastavad nimekirja riigi regioonide kohta, mille kaupa teavitused ja aruanded koostatakse. Erinevate loomataudide korral kehtestatakse kitsendusi erineva territoriaalse ulatusega ja seetõttu on ka teavituspiirkonnad erinevad. Näiteks põllumajandusloomade populatsioonis sigade Aafrika katku levimisel kehtestatakse ümber taudipunkti tsoonid diameetriga 3 ja 10 km, kuid sama taudi levimisel metssigade populatsioonis räägitakse taudistunud alast, mis on moodustatud administratiivsel põhimõttel või arvestades leviala geograafilisi iseärasusi, linnade ja asulate paiknemist. Eelnõu § 51 . Situats ioonplaan ja simulatsiooniõppus Eelnõu §-s 51 sätestatakse situatsioonplaanide ja simulatsiooniõppuste läbiviimise täpsem kord. Täielikult immuunsuseta populatsiooni olemasolu teatavatele loetellu kantud taudidele vastuvõtlikes karjades nõuab pidevat teadlikkust ja valmisolekut nende taudide suhtes. Varasemate kogemuste põhjal on taudidega seotud hädaolukordade edukal lahendamisel osutunud määrava tähtsusega vahendiks situatsioonplaanid. Komisjonile on an tud rakendamisvolitused, et kehtestada situatsioonplaanide rakendamiseks vajalikud eeskirjad. Nimetatud rakendusakti ei ole eelnõu välja töötamise ajaks välja töötatud . Varasemad loomatervisega seotud kriisid on näidanud, kui palju kasu on hädaolukordade lahendamisel konkreetsetest, üksikasjalikest ja kiiretest kriisireguleerimis e menetlustest. Nimetatud korralduslikud menetlused peaksid tagama kiire ja tõhusa reageerimise ja parandama kõikide seotud osapoolte, eelkõige pädevate asutuste ja sidusrühmade , jõupingutuste kooskõlastamist. Kui see on teostatav ja asjakohane, peaksid need hõlmama ka koostööd naabruses asuvate liikmesriikide ning kolmandate riikide ja territooriumide pädevate asutustega. Selleks et tagada situatsioonplaanide kohaldatavus reaalses hädaolukorras, on väga oluline harjutada käitumist sellises olukorras ja kontrollida asjaomaste süsteemide toimimist. Kui see on teostatav ja asjakohane, peaksid pädevad asutused sel eesmärgil korraldama koostöös naabruses asuvate liikmesriikide ning kolmandate riikide või territooriumide pädevate asutustega simulatsiooniõppusi. Alused selleks on määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 . Situatsioonplaneerimise käigus kehtestab Põllumajandus- ja Toiduamet käsuliini asutuse sees ja suh tlemiseks muude ametiasutustega, et tagada kiire ja tulemuslik otsustusprotsess liikmesriigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil . Põllumajandus- ja Toiduamet loob ametiasutuste ja asjaomaste sidusrühmade koostööraamistik u , et tagada meetmete võtmine sidusal ja kooskõlastatud viisil . E riti ohtliku või esilekerkiva looma tau di kiireks ja tulemuslikuks likvideerimiseks pea b Põllumajandus- ja Toiduametil olema kasutada asjakohane taristu, laborid, seadme d, töötaja d ja erakorralise abi fondid ning asjakohastele materjalid ja muud ressurs id . Situatsioonplaanis tagatakse ka vajalike erialateadmistega keskuste ja rühmade kättesaadavus, et aidata pädevat asutust , selleks luuakse toimiv keskne tauditõrjekeskus , piirkondlikud ja kohalikud tauditõrjekeskused vastavalt riigi haldusjaotusele ja geograafilisele asukohale ning operatiivsed eksperdirühmad . Situatsioonplaan peab tagama määruse (EL) 2016/429 II jaotise 1. peatükis sätestatud tauditõrjemeetmete rakendamise, võimaldama asjakohasel juhul erakorralist vaktsineerimist , võimaldama Põllumajandus- ja Toiduametil piirangutsoonide geograafilis t piiritlemis t ja hõlmama ka asjakohasel juhul meetmete kooskõlastami st naaberliikmesriikide ja naabruses paiknevate kolmandate riikide või territooriumide pädevate asutustega . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on need kohustused pandud osaliselt riiklikule ja kohalikule loomatauditõrje komisjonile. Kuna eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ohuga seoses on tegemist eriolukorraga hädaolukorra seaduse mõistes, siis rakenduvad nimetatud seadusest tulenevad nõuded ja ei ole otstarbekas jätkata dubleerivate struktuuridega. Seetõttu loomatauditõrje komisjon i veterinaar seadus ette ei näe. Eelnõu § 51 lõikes 1 sätestatakse situatsioonplaani koostamise ja simulatsiooniõppuste läbiviimise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet koostab määruse (EL) 2016/429 artiklis 43 nimetatud situatsioonplaani ja vajadusel ka kasutusjuhendid ning viib situatsioonplaani alusel toimuva tauditõrje koostöö toimimise kontrollimiseks läbi simulatsiooniõppusi. Eelnõu § 51 lõike 2 kohaselt teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet Euroopa Komi sjoni ja teisi liikmesriike simulatsiooniõppuse tulemustest. Eelnõu § 52 . Loomataud metsloomapopulatsioonis Eelnõu §-s 52 sätestatakse loomatauditõrje meetmed l oomataud i puhkemisel metsloomapopulatsioonis . Loomataudi tõrjet metsloomapopulatsioonis korraldatakse määruse (EL) 2016/ 429 artiklit es 70, 81 ja 82 ja k omisjoni delegeeritud määrus tes (EL) 2018/1629, (EL) 2020/687 ( artikli te s 62 – 67 ) ja (EL) 2020/689 sätestatud põhimõtteid järgides. L oomatauditõrje meetmed loomataudi puhkemisel metsloomapopulatsioonis on sätestatud kehtivas loomatauditõrje seaduse s §-s 47 , mille sätteid on käesolevas eelnõus ajakohastatud . Eelnõu § 52 lõikes 1 määratakse loomatauditõrjet metsloomapopulatsioonis korraldav asutus. L oomatauditõrjet metsloomapopulatsioonis korralda b Põllumajandus- ja Toiduamet . Põllumajandus- ja Toidu ameti veebilehel avalikustat akse asjakohase d bioturvalisuse meetme d. Kui metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamiseks või tõrjeks on vaja rakendada jahipidamise või kalapüügiga seotud meetmeid, mis kuuluvad tavaolukorras Keskkonnaameti kompetentsi, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaametile ettepaneku rakendada asjakohaseid meetmeid uluki kaudu leviva loomataudi tõkestamiseks jahiseaduses sätestatud korras. Metsloomade populatsioonis loomataudi ennetamise ja tõrje korraldamise all peetakse silmas selliseid meetmeid nagu metsloomade söötmise keeld ning koostöö jahipidamisõigust ja kalapüügiõigust omavate isikutega, keda lisaks veterinaararstidele ja veterinaarjärelevalve ametnikele saab kaasata loomadelt proovide võtmisele ja kes saavad aidata kaasa surnud metslooma korjuse matmisel või kõrvaldamisel. Sellekohane praktika on hästi toiminud seoses sigade Aafrika katk u ennetuse ja tõrjega. Eelnõu § 52 lõikes 2 – 4 sätestatakse metsloomade püüdmise ja ümberasustamisega seotud nõuded. Metslooma püüdmine ühest piirkonnast teise ümberasustamise või tehistingimustes pidamise eesmärgil ei tohi ohustada loomade tervist sihtkohas . Sätestatakse kohustus teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet i t metslooma püüdmisest. Põllumajandus- ja Toiduametile antakse õigus teatud juhtudel keelata metslooma ümberasustamine . Eelnõu § 52 lõikes 5 sätestatakse veeloomade loodusesse laskmisega seotud nõuded. Veeloomi tohib loodusesse lasta ainult siis, kui need loomad on pärit sellisest liikmesriigist, selle tsoonist või bioturvarühmikust, mis on kuulutatud taudivabaks vastavalt määruse (EL) 2016/429 artikli 36 lõikele 1 või artikli 37 lõikele 1 seoses ühe või mitme kohustuslikult tõrjutava või vajaduspõhiselt tõrjutavad loomataudiga, mille puhul loodusesse lastavate veeloomade liigid kuuluvad loetellu kantud liikidesse, sõltumata selle piirkonna tervisestaatusest, kus kõnealused veeloomad kavatsetakse loodusesse lasta. K ohustuslikult tõrjutava te loomataudidena käsitletakse määruse (EL) 2016/429 artikli 9 lõike 1 punktis b osu tatud loetellu kantud loomataude ning vajaduspõhiselt tõrjutava te loomataudidena nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktis c osu tatud loetellu kantud loomataude. Eelnõu § 53 . Loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimise ja kultiveerimise luba Kehtivas loomatauditõrje seaduses on l oomataudi haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimise ja kultiveerimise luba reguleeritud loomatauditõrje seaduse § -s 31. Selle paragrahvi sätted on veterinaarseaduse eelnõu käesolevas paragrahvis esitatud valdavalt muutmata kujul ning need on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikli 16 põhimõtetega ning teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus ega ( RT I 1997, 30, 471 ) . Laborid, asutused ning muud teadus-, haridus- või diagnostikaeesmärgil või vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete tootmise eesmärgil haigustekitajaid käitlevad füüsilised või juriidilised isikud (edaspidi teadus- või arendusasutus ) peavad asjakohaseid rahvusvahelisi standardeid arvesse võttes rakendama asjakohaseid bio turvalisuse ja bio-ohjamise meetmeid, et ennetada haigustekitajate väliskeskkonda sattumist ja võimalikku kokkupuudet loomadega väliskeskkonnas ning tagama, et haigustekitajate, vaktsiinide ja muude bioloogiliste toodete laboritevaheline või muude asutuste vaheline liikumine ei põhjustaks looma taudide levimise riski. Eelnõu § 53 lõikes 1 sätestatakse isikute ring, kellel on õigus loomataudi põhjustava id haigusetekitaja id teaduslikul eesmärgil isoleeri da ja kultiveerida. Teatud loomataudi põhjustavat haigusetekitajat võib teaduslikul eesmärgil isoleerida või kultiveerida teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse kohane teadus- või arendusasutus, kes kasutab selleks vastava haigusetekitaja bio turvalisuse kategooria nõuetele vastavat labori t ja kellel on selleks tegevuseks luba. Loomataudi põhjustavad haigusetekitajad jaotatakse OIE põhimõtete kohaselt nelja bio turvalisuse kategooriasse. Loomataudi haigusetekitajad, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks teaduslikul eesmärgil on teadus- või arendusasutusel vajalik luba, kuuluvad bio turvalisuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse. Eelnõu ettevalmistamise aja ks ei ole ühtegi loomatauditekitaja isoleerimise ja kultiveerimise luba välja antud . Eelnõu § 53 lõikes 2 sätestatakse l oomataudi põhjustava haigusetekitaja isoleerimise ja kultiveerimise loa (edaspidi teadustöö luba ) taotlemine ja andmine. Loomataudi põhjustava haigusetekitaja isoleerimise ja kultiveerimise loa andmise otsustab maaeluminister . Teadustöö loa saamiseks esita takse maaelu ministrile taotlus koos asjakohaste andmete ja dokumentidega. Eelnõu § 53 lõikes 3 sätestatakse volitusnorm maaelu ministrile teadustöö loaga seotud nõuete kehtestamiseks. Maaeluminister kehtestab määrusega n ende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile ja teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise korra . Eelnõu § 53 lõikes 4 sätestatakse teadustöö lo ast keeldumise alused. Maaelu minister võib teadustöö loa andmisest keelduda, kui selgub, et teadustöö loa taotlemisel on teadlikult esitatud valeandmeid või kui esitatud andmetest ja dokumentidest selgub, et teadustöö tegemisel ei ole võimalik täita lõikes 3 alusel antud ministri määrusega sätestatud nõudeid. Eelnõu § 53 lõikes 5 sätestatakse teadustöö loa otsuse andmise tähtaeg. Teadustöö loa andmine või teadustöö loa andmisest keeldumine otsustatakse 20 tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Loa andmise või loa andmisest keeldumise otsus vormistatakse maaelu ministri käskkirjaga. Eelnõu § 53 lõikes 6 sätestatakse teadustöös esinevate puuduste k orral teadustöö loa peatamise alused. Kui teadus- ja arendusasutuses ei täideta ministri määrusega sätestatud nõudeid, võib maaelu minister puuduste kõrvaldamiseks määrata tähtaja või teadustöö loa kehtivuse osaliselt või täielikult peatada. Teadustöö loa kehtivuse peatamisest teadasaamisest alates lõpetatakse laboris asjakohane tegevus. Teadustöö loa kehtivus taastatakse, kui teadustöö loa kehtivuse peatamise tinginud asjaolud on kõrvaldatud ning teadustöö loa kehtivuse peatamise otsus on kehtetuks tunnistatud. Eelnõu § 53 lõikes 7 sätestatakse teadustöö loa kehtetuks tunnistamise alused. Maaelu minister võib tunnistada teadustöö loa andmise otsuse kehtetuks haldusmenetluse seaduses sätestatud alustel või kui teadustöö loa omanik on esitanud sellekohase taotluse või on teadustöö loa taotlemisel teadlikult esitanud vale andmeid või võltsitud dokumente või ei ole ettenähtud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud või ei suuda laboris valitsevate püsiolude tõttu täita veterinaar seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõudeid või takistab riikliku või haldus järelevalve teostamist asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle. Eelnõu § 5 3 lõikes 8 sätestatakse teadustöö loa väljaandmisel valitsenud tingimuste muutumisest ja ümberkorralduste tegemisest teavitamise alused. Teadustöö loa väljaandmisel valitsenud tingimuste muutumisest ja ümberkorralduste tegemisest teatab teadus- ja arendusasutus viivitamata maaelu ministrile, edastades viimasele sellekohase kirjaliku teate. Eelnõu § 53 lõikes 9 sätestatakse teadustöö loa ga seotud otsuste kätte toimetamise kord. T eadustöö loa andmise, teadustöö loa andmisest keeldumise, teadustöö loa peatamise ning teadustöö loa kehtetuks tunnistamise otsus toimetatakse isikule kätte kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Eelnõu § 54 . Loomataudi kahtlus ja diagnoosimine Eelnõu §-s 54 sätestatakse l oomataudi kahtlus e ja diagnoosimi s e korral rakendatavad täpsemad meetmed. Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki 1 jaos ning k omisjoni delegeeritud määrus tes (EL) 2018/1629 ja (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid. Eelnõu § 54 lõikes 1 sätestatakse loomataudi kahtluse tekkimise alused. L oomataudi esinemist kahtlus tatakse s õltuvalt haigusetekitaja st ühel või mitmel loomal esinevate haigusele omaste kliiniliste tunnuste, lahanguleiu või laboriuuringu tulemuste alusel, samuti nakatunud karja või loomaga otsese või kaudse kontakti puhul . Eelnõu § 54 lõikes 2 sätestatakse loomataudi tekitajate esinemise kahtluse tekkimise alused. Loomataudi tekitajate esinemise kahtlus loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali puhul loetakse tekkinuks , kui Põllumajandus- ja Toiduamet i le teada olevatel andmetel või b loom ne saadus või loom n e paljundusmaterjal sisaldada haigusetekitajaid või olla nendega saastunud. Eelnõu § 54 lõikes 3 sätestatakse põllumajandusettevõttes, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes loomataudi kahtluse tõttu rakendatavatest meetmetest teavitamise kord. Põllumajandus- ja Toidu amet teavitab loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat loomataudi kahtluse või diagnoosimise tõttu rakendatavatest määruse (EL) 2016/429 kohastest meetmetest loomapidamisettevõttes , kodumajapidamises, kus peetakse lemmikloomi, ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemise ettevõttes. Eelnõu § 54 lõikes 4 sätestatakse loomataudi diagnoosimise alused. Loomataudi diagnoosib veterinaararst epidemioloogilise olukorra, kliiniliste tunnuste, lahanguleiu ja labor iuuringu tulemuste põhjal. Eelnõu § 54 lõi getes 5 ja 6 sätestatakse proovide võtmise eesmärgil looma kontrolltapmisele määramise alused. Vajadusel võidakse proovide võtmise eesmärgil teha loomade kontrolltapmisi. Kontrolltapmine on looma tapmine taudikahtluse kontrollimiseks lubatud uimastamis- ja tapmisvahendiga ning lubatud uimastamis- ja tapmismeetodil. K ontrolltapmisele määramise õigus on Põllumajandus- ja Toiduamet il. Eelnõu § 54 lõikes 7 sätestatakse loomataudi ametliku diagnoosi panemise kord. Loomataudi ametliku diagnoosi teatamiskohustuslike loomataudide puhul paneb Põllumajandus- ja Toiduamet loomataudi kliiniliste tunnuste, lahanguleiu, epidemioloogiliste andmete ja labor iuuringu tulemuste alusel . Vajadusel kaasab Põllumajandus- ja Toiduamet erialaeksperte. 2. jagu. L oomataudi tõrje programm , loomatauditõrje meetmed ja taudivaba staatus Eelnõu 5. peatüki 2 . jaos sätestatakse l oomataudide tõrjeprogrammid e ja taudivaba staatus ega seotud üldised kohustused ja nõuded. E L-is kohustuslikult tõrjutavate ja vabatahtlikult tõrjutavate loomataudide tõrje nõuded on sätestatud määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 2. peatükis , ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/689 . M ääruse (EL) 2016/429 artikli 31 kohaselt peavad l iikmesriigid, mis ei ole oma kogu territooriumi või selle tsoonide või bioturvarühmikute ulatuses kohustuslikult tõrjutava loomataudi vabad või mille staatus ei ole teada, koosta ma taudi likvideerimise või selle puudumise tõendamise programmi, mi da tuleb rakendada loomapopulatsioonis, kus taud esineb, ja hõlmab liikmesriigi territooriumi asjaomaseid osi v õi tsoone või bioturvarühmikuid . Liikmesriigid esitavad kohustusliku likvideerimisprogrammi kavandi Euroopa K omisjonile heakskiitmiseks . Koostatud programmi kohaldatakse seni, kuni nõuded taudivaba staatuse saamiseks liikmesriigi territooriumil või tsoonis või bioturvarühmikus on täidetud . Komisjoni otsusega tunnistatakse riik või tsoon teatud loomataudi suhtes taudivabaks, kui vastavalt kas k ogu riigi territooriumil või selle tsoonis ei esine ühtki pädeva asutuse poolt taudivabaks tunnistamise taotlusega hõlmatud taudi korral loetellu kantud vastuvõtlikku liiki või haigustekitaja ei ole teadaolevalt võimeline kogu riigi territooriumil või teatavas tsoonis ellu jääma või loetellu kantud taudi puudumist on tõendatud kas likvideerimisprogrammiga või varasemate andmete ga . Määruse (EL) 2016/429 a rtikli 37 kohaselt võib l iikmesriik esitada Euroopa K omisjonile taotluse ka bioturvarühmiku taudivaba staatuse tunnustamiseks eriti ohtliku või esilekerkiva looma taudi suhtes ning sellise bioturvarühmiku taudivaba staatuse kaitsmiseks ühe või mitme kõnealuse loetellu kantud taudi puhangu korral oma territooriumil . Bioturvarühmiku kohta taudivaba staatuse saab anda tingimusel , et taotlusega hõlmatud loetellu kantud taudi või loetellu kantud taudide sissetoomist saab tulemuslikult ennetada bioturvarühmiku tasandil, võttes arvesse taudiprofiili , taotlusega hõlmatud bioturvarühmik kuulub ühe ühise bioturvalisuse juhtimissüsteemi alla, mille eesmärk on tagada kõigi selle osaks olevate ettevõtete taudivaba staatus, ja pädev asutus on taotlusega hõlmatud bioturvarühmiku loomade ja loomsete saaduste li ikumise eesmärgil heaks kiitnud. Bioturvarühmikutest räägitakse ainult linnugripi ja vesiviljelusega seoses. Bioturvarühmikutega seonduvad taudivabaduse reeglid on sätestatud komisjoni rakendusmääruses (EL) 2020/690 . Kehtivas loomatauditõrje seaduses on loomataudide tõrjeprogrammide, taudivaba staatusega seotud üldised kohustused ja nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse §-s 43 3 . Loomatauditõrje programmidega seonduvad üldised põhimõtted ei muutu. Eelnõu § 55 . Loomataudi tõrje programmi koostamine ja rakendamine Eelnõu § -s 55 sätestatakse l oomatauditõrje programmi koostami se ja rakendami sega seotud täpsemad nõuded. Tegemist on muude kui eriti ohtlike või esilekerkivate loomataudidega. Selliste loomataudide puhul ei ole tegemist kiiresti levivate ja vahetult suurt majanduslikku kahju tekitavate loomataudidega ning nende tõrjet korraldatakse kasutades selleks loomatauditõrje programme. Lisaks määruse (EL) 2016/429 ja selle II lisas loetletud loomataudidele võib olla vajadus karjapõhiselt tegeleda ka nimetatud loetellu mittekuuluvate loomataudide ohjamise või tõrjega. Sellisel juhul on tegu muu loomataudiga ja tõrjeprogrammi võib koosta da loomapidaja või Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 55 lõikes 1 määratletakse mõiste „ loomatauditõrje programm ” . Loomatauditõrje programm veterinaar seaduse tähenduses on likvideerimisprogramm määruse (EL) 2016/429 artikli 31 tähenduses. Likvideerimisprogrammi all peetakse silmas kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi likvideerimise või selle puudumise tõendamise programmi . Loomatauditõrje programm on pikka aega kasutusel olnud mõiste ning säte võimaldab selle kasutamist jätkata ka edaspidi . Eelnõu § 55 lõikes 2 sätestatakse kohustusliku loomatauditõrje programmi koostamise kord . K ohustuslikult tõrjutav a loomataud i kohta , mille suhtes Eesti teatud piirkond või bioturvarühmik ei ole vaba, koostab ja rakendab loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet . Tegemist on loomataudidega, mida tuleb tõrjuda kõikides liikmesriikides eesmärgiga likvideerida taud kogu EL-is . Sellised loomataudid on näiteks veiste tuberkuloos, marutaud ja brutselloos. Sell iste taudide tõrj umis eks kohaldatakse määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõikes 1 sätestatud kohustuslikke likvideerimisprogramme käsitleva i d eeskirj u, artiklis 36 sätestatud taudivabu liikmesriike ja tsoone käsitleva i d eeskirj u, artikli 37 lõikes 2 sätestatud bioturvarühmitamist käsitleva i d eeskirj u ning artiklites 72–75, 77–79 , 81 ja 83 sätestatud tauditõrjemeetmed. Nende taudide suhtes kohaldatakse asjakohasel juhul ka nimetatud määruse artikli 9 lõike 1 punktides d ja e osutatud meetmeid . Nende loomataudide tõrjel tuleb rakendada ka meetmeid, millega ennetada nende levikut nii EL-i sisenemise l kui ka liikmesriikide vahelise l liikumise l . Eelnõu § 55 lõikes 3 sätestatakse vajaduspõhise loomatauditõrje programmi koostamise kord . V ajaduspõhiselt tõrjutav a loomataud i kohta koostab ja rakendab loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet . Sellised loomataudid on näiteks lammaste katarraalne palavik, ehk bluetongue, veiste nakkav rinotrahheiit, veiste viirusdiarröa, veiste ensootiline leukoos ja mõned vesiviljelusloomade haigused. Nende taudide suhtes, mis on asjakohased mõnede liikmesriikide jaoks ja mille puhul on vaja võtta meetmeid, et ennetada nende levimist EL-i riikidesse või nende osadesse , mis on tunnistatud ametlikult taudivabaks või kus on asjaomase loetellu kantud taudi jaoks olemas likvideerimisprogramm, kohaldatakse asjakohasel juhul määruse (EL) 2016/429 artikli 31 lõikes 2 sätestatud valikulisi likvideerimisprogramme käsitleva i d eeskirj u, artiklis 36 sätestatud taudivabu liikmesriike ja tsoone käsitleva i d eeskirj u, artikli 37 lõikes 2 sätestatud bioturvarühmitamist käsitleva i d eeskirj u ning artiklites 76 – 78, 80, 82 ja 83 sätestatud tauditõrjemeetmeid käsitleva i d eeskirj u . Nende loomataudide tõrjel tuleb rakendada ka meetmeid, et ennetada nende levikut nii EL-i sisenemise l kui ka liikmesriikide vahelise l liikumise l. Eelnõu § 55 lõikes 4 ja 7 sätestatakse loomapidaja, põllumajandustootjate ühenduse või muu isiku õigus koostada loomatauditõrje programm vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta ja selgitatakse nende rahastus põhimõtteid . Kui loomapidaja , põllumajandustootjate ühendus või muu isik soovi b oma loomapidamisettevõttes või ettevõtete rühmas vajaduspõhiselt tõrjutavat loomataudi likvideerida ja saavutada sellega kõrgem karjatervis e ala ne staatus, on sel isikul õigus koostada asjakohane tõrjeprogramm. Programm tuleb koostada kooskõlas määruse (EL) 2016/ 429 artikli ga 32 ning k omisjoni delegeeritud määruse (EL) 2020/689 nõuetega. Sellisel juhul rahastab programmiga seotud kulud selle algataja . Sellise loomatauditõrje programmi puhul on siiski vajalik viia läbi loomataudide seiret ja teha riikliku järelevalvet sellise programmi rakendamise üle. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt heakskiidetud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeprogrammi veterinaarjärelevalvega seotud kulud ja loomataudide seirega kaasnevad kulud kaetakse riigieelarvest . Eelnõu § 55 lõikes 5 sätestatakse loomatauditõrje programmi heakskiitmise kord. Vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kohta esitab loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik loomatauditõrje programmi Põllumajandus- ja Toiduamet ile heakskiitmiseks . Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab programmi heakskiitmise selle esitamise päevast arvates 30 tööpäeva jooksul. Eelnõu § 55 lõikes 6 sätestatakse Euroopa Komisjonile teabe esitamise kohustus ja määratakse asutus, kes edastab teavet . Teavet kohustatuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomatauditõrje programmi kohta edastab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet . Teavet ei pea edastama käesoleva paragrahvi lõike 4 kohase tõrjeprogrammi rakendamise kohta. Eelnõu § 56 . Kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje meetmed Eelnõu § 56 lõikes 1 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ja loomapidaja kohustused seoses E L-is kohustuslikult tõrjutava ja Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtlusega . Kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 72–76, ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , maismaaloomade puhul artikli 68 ja veeloomade puhul artiklis 110 rakendatavaid tõrje meetmeid . Sellisteks meetmeteks on näiteks asjaomase sse sihtrühma kuuluva loomapopulatsiooni loomade ettevõttest väljaveo keelamine , ettevõttes taudikahtlas te loomad e isoleerimine , sihtrühma kuuluva te loomade ettevõttesse sissetoomise keelamine, sihtrühma kuuluvalt looma lt saadud loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse või loomse paljundusmaterjali ettevõttest väljave o või ettevõttesse sisseveo keelamine , täiendava te uuringu te tegemine , et taudi esinemi st kinnitada või välistada, t audikahtlaste loomade hukkamine ning muud e riskimaandamis e meetme te rakendamine , mis on vajalikud , et vähendada nakkuse inimestele või loomadele edasilevimise riski. S ealjuures otsustatakse sõltuvalt nakkusest meetmete rakendamise kestvus. Eelnõu § 56 lõikes 2 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti ja loomapidaja kohustused seoses E L-is kohustuslikult tõrjutava ja Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimisega. Kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 77 – 83 ja komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , maismaaloomade puhul artikli 69 ja veeloomade puhul artiklis 111 , rakendatavaid tõrje meetmeid . Sellisteks meetmeteks on näiteks epidemioloogili s e uuring u läbiviimine , loomade veo keel amine nakatunud loomi sisaldavasse ettevõtetesse või sealt välja, nakatunud loomade ettevõtetest välja veo korraldamine , nakatunud loomi sisaldavast ettevõtetest pärit loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemine, puhastamine ja desinfitseerimine ning muud nakkuse leviku tõkestamise ks vajalikud meetme d ja riskimaandamis e meetme te rakendamine selles ettevõttes loomade uuesti nakatumise vältimiseks . Eelnõu § 56 lõike 3 kohaselt võib maaeluminister lähtudes E L-i õigusaktis sätestatud nõuete st kehtestada määrusega k ohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi t äpsemad ennetus- ja tõrjemeetmed . Määruse (EL) 2016/429 artikli te 72 ja 76 kohaselt või b l iikmesrii k lisaks nimetatud määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tauditõrjemeetmetele rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad ja muud asjaomased füü silised ja juriidilised isikud saaks paremini ennetada loomataudi levikut loomadele või inimestele. S elliste meetmete rakendamisel järgitakse m ääruse (EL) 2016/429 nõudeid ning nad peavad olema vajalikud ja proportsionaalsed loomataudi leviku ohjamiseks . Eelnõu § 57 . Taudivaba staatus ja selle tõendamine Eelnõu § 57 lõikes 1 määratakse, et Põllumajandus- ja Toiduamet tegeleb taudivaba staatuse saamiseks dokumentide esitamise ga ja taudivaba staatuse kohaste teavit amistega . Põllumajandus- ja Toiduamet esitab Euroopa Komisjonile taotluse ja muud dokumendid määruse (EL) 2016/429 artiklites 36 ja 37 nimetatud taudi vaba staatuse saamiseks ning teavitab Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike nimetatud määruse artiklist 41 tulenevate taudi vaba staatuse säilimiseks vajalike tingimuste muutumisest. Eelnõu § 57 lõikes 2 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduametile kohustus pidada arvestust nende loomapidamisettevõtete taudialaste staatuste kohta, kus rakendatakse kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeprogrammi. Arvestuse pidamine on vajalik, kuna see võimaldab nii Eesti sisese loomade ostu-müügi korral kui ka loomade müümisel välisriiki anda lisagarantiisid müüdava looma tervisliku seisundi osas ja vähendada loomapidajate halduskoormust seoses ostu-müügi protsessiga kaasnevate labor i uuringutega. Eelnõu § 57 lõikes 3 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i kohutus väljasta da loomapidamisettevõtte staatust tõendav dokumen t loomapidaja le 20 tööpäeva jooksul selle taotlemisest arvates . Loomapidajal võib olla taudivaba staatust kinnitavat dokumenti vaja näiteks loomadega kauplemisel või nende ekspordil. 3. jagu. Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje meetmed Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse ja puhkemise korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki s ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid. Eelnõu § 58 . Eriti ohtliku loomataudi oht M ääruses (EL) 2016/429 ei sätestata meetmeid, mida tuleks rakendada eriti ohtliku loomataudi leviku ohu korral. Loomatauditõrje seaduse § -s 32 1 sätesta ta kse loomataudi ohu mõiste ning rakendatavad meetmed. J ärelevalveasutus võib rakendada loomataudi ohu korral meetmeid, mis on ette nähtud loomataudi kahtluse või puhkemise korral, vastavalt riskianalüüsi tulemustele . Need sä t te d on lisatud ka veterinaarseaduse eelnõusse . Eelnõu § 58 lõikes 1 määratletakse eriti ohtliku loomataudi ohu mõiste (edaspidi selles jaos loomataudi oht ) . Loomataudi ohuna käsitatakse eriti ohtliku loomataudi ulatuslikku levimist muus liikmesriigis või Eesti naaberriigis ning olukorda, kui naaberriigis on kehtestatud ohustatud tsoon või järelevalvetsoon, mis ulatu b Eesti territooriumile, või kui riskianalüüsi tulemusena on selgunud oht taudi levikuks Eesti territooriumile. Loomataudi ohuna käsitatakse ka eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi levimist Eesti territooriumil, kui taudi levik ühes või mitmes haldusüksuses ohustab ülejäänud Eesti territooriumi. Eelnõu § 58 lõikes 2 sätestatakse loomataudi ohuga seoses rakendatavate meetmete ulatus. Loomataudi ohu korral võib Põllumajandus- ja Toiduamet võtta kasutusele loomataudi kahtluse või diagnoosimise korral rakendatavaid meetmeid vastavalt esineva loomataudi ohu riskianalüüsi tulemustele. Eelnõu § 58 lõikes 3 sätestatakse loomataudi ohu korral elanikkonna teavitamise nõue. Loomataudi ohu korral teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet elanikkonda massiteabevahendite kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid loomatauditõrje abinõusid. Selline vajadus võib näiteks tekkida eriti ohtliku loomataudi ohu korral, kui riskianalüüs näitab, et loomataud võib Eestisse levida ning on tähtis, et tea v e rakendatavatest loomatauditõrje abinõudest jõuaks kiiresti loomapidajani ja teis t e isiku te ni . Sellisel juhul võib tekkida vajadus tõkestada võimaliku nakkuse levikut loomakasvatushoonesse või -rajatisse või loomade pidamiseks piiritletud alale ning võtta kasutusele lisaks veterinaarseaduse eelnõu § 37 kohaselt koostatud bioturvalisuse kava kohaselt tavaolukorras loomapidaja rakendatavatele bio turva meetmetele ka muud asjakohased bio turva meetmed, näiteks looma eraldamine võimalikust nakkuskandjast, nakkust levitada võiva eseme ja materjali desinfitseerimine jm s . Eestis on olnud vajadus teavitada elanikkonda seoses lindude gripi ohu ga, kui oli vaja rakendada loomatauditõrje abinõusid selleks , et tõkestada nakkuse võimalikku sissetoomist farmi desse, kus peeti põllumajanduslinde . Eelnõu § 59 . Eriti ohtliku loomataudi kahtlus ja selle lõpetamine Eelnõu §-s 59 sätestatakse e riti ohtliku loomataudi kahtlus e ja selle lõpetami sega seotud nõuded. Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatükis 1. jaos ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid. Kehtivas loomatauditõrje seaduses on nõuded loomataudi kahtluse korral tegutsemiseks reguleeritud loomatauditõrje seaduse 4. peatüki 1. ja 2. jaos. Üldised põhimõtted seoses veterinaarseaduse eelnõu s on jäänud samaks . Eelnõu § 59 lõikes 1 sätestatakse eriti ohtliku loomataudi kahtluse püstitamise ja otsustamise kord , mille kohaselt püstitab kahtluse veterinaararst ja otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 59 lõikes 2 sätestatakse loomapidaja ja Põllumajandus- ja Toiduamet i kohustused seoses eriti ohtliku loomataudi kahtlusega. Eriti ohtliku loomataudi kahtluse korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 53 – 59, komisjoni delegeeritud määruse s (EL ) 2020/687 , maismaaloomade puhul artiklites 5 – 10 sätestatud meetmeid ja veeloomade puhul artiklites 70 – 76 sätestatud meetmeid . Nendeks meetmeteks on näiteks loomapidaja poolt kõigi taudikahtlusega loomade isoleerimine ; sõnniku, sealhulgas allapanu ja kasutatud allapanu ning iga tõenäoliselt taudi tekitaja ga saastunud toote, materjali või aine hoi dmine isoleeritult , putukate , näriliste ja muude loomade eest kaitstult ; asjakohas te täiendava te bioturvameetme te rakenda mine ; loomade ve dude peata mine ettevõttest välja või ettevõttesse ; ettevõtte tootmis-, tervise- ja jälgitavusandmete ajakohastami n e ; pädeva asutuse tauditõrje alaste juhtnööride järgimine. Põllumajandus- ja Toiduamet korraldab viivitamata uurimise, et kahtlustatava looma taudi esinemine kinnitada või välistada, keelab peetavate loomade ettevõttesse ja ettevõttest välja vedamise ja keelab iga tõenäoliselt haiguset ekitajaga saastunud või seda tõenäoliselt levitava toote ning materjali või aine ettevõttest välja vedamise . P eetava d loomad isoleeri takse, vältides kokkupuudet metsloomade, putukate ja näriliste ga. Taudile vastuvõtlikku? liiki kuuluva id loom i ei tohi tappa , kui Põllumajandus- ja Toiduamet ei ole selleks luba andnud. T oodete, materjalide, ainete, isikute ja veovahendite mitte vajalik liikumi n e ettevõtetesse või sealt välja keelatakse . Eelnõu § 59 lõikes 3 sätestatakse eriti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest teavitamise kord. Eriti ohtliku loomataudi kahtluse lõpetamisest teatab Põllumajandus- ja Toiduamet loomapidajale, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejale 24 tunni jooksul pärast otsuse tegemist. Eelnõu § 60 . Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje Eelnõu §-s 60 sätestatakse e riti ohtliku või esilekerkiva loomataudi tõrje ga seotud nõuded. Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi kahtluse ja puhkemise korral rakendatakse määruse (EL) 2016/429 III osa II jaotise 1. peatüki 2.–6. jaos ning k omisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 sätestatud nõudeid e pidemioloogili s e uuring u läbiviimisele, looma taudi diagnoosimise kinnitamisele , rakendatavatele t auditõrjemeetme tele, meetmetele looma taudi puhkemise korral metsloomade populatsioonis . Lisaks on liikmesriigi l õigus rakendada täiendavaid tauditõrje meetmeid. Kehtivas loomatauditõrje sea d uses on loomataudi kahtluse ja puhkemisega seonduvad meetmed ja nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse 4. peatüki 1. ja 2. jaos. Nimetatud põhimõtted seoses veterinaarseaduse eelnõu rakendamisega ei muutu. Käesolevas se paragrahvi on lisatud loomatauditõrje seaduse need sätted, mis on vajalikud määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks. Eelnõu § 60 lõikes 1 sätestatakse e riti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakenda ta vad meetmed. Eriti ohtliku loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artiklites 60 – 71 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2020/687 , maismaaloomade puhul artiklites 11 – 67 ja veeloomade puhul artiklites 77 – 109 sätestatud meetmeid . Viimati nimetatud delegeeritud määruse põhiliseks sisuks on tauditõrjemeetmed peetavatel maismaa- ja vee loomadel e riti ohtliku loomataudi või esilekerkiva looma taudi esinemise ametlikul kinnitamisel , p iirangutsoonides rakendatavad taudi tõrjemeetmed , järelevalvetsoonis rakendatavad tauditõrjemeetmed , piirangutsoonide ettevõtete taasasustami se tingimused maismaaloomadega , tauditõrjemeetmed loetellu kantud liikidesse kuuluvate metsloomade ja looduslike veeloomade suhtes . Määrusega reguleeritakse ka tegevusi kohustuslikult tõrjutava või vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi kahtluse ja puhkemise korral. K ooskõlas määruse (EL ) 2016/429 artikliga 71 võivad l iikmesriigid rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid, tingimusel et selliste meetmete võtmisel järgitakse määruses sätestatud eeskirju ning need on vajalikud ja proportsionaalsed eriti ohtliku loomataudi leviku ohjamiseks, võttes arvesse konkreetseid epidemioloogilisi asjaolusid, ettevõtete ja muude kohtade tüüpi ja tootmisviisi; loomade liike ja kategooriaid ning majanduslikke ja sotsiaalseid tingimusi. Selliste täiendavate tauditõrjemeetmete rakendamisel teavitavad l iikmesriigid sellest Euroopa K omisjoni viivitamata . Eelnõu § 60 lõikes 2 sätestatakse esilekerkiva loomataudi diagnoosimise puhul rakendatavad meetmed. Esilekerkiva loomataudi diagnoosimise korral rakendavad Põllumajandus- ja Toiduamet ning loomapidaja taudi leviku ennetamiseks määruse (EL) 2016/429 artikli 6 lõigete 3 ja 4 alusel kehtestatavaid tõrjemeetmeid . Eelnõu § 60 lõike 3 kohaselt võib maaeluminister kooskõlas E L-i õigusaktis sätestatud nõuetega kehtestada määrusega eriti ohtliku loomataudi t äpsemad ennetamise ja tõrje meetmed. Määruse (EL) 2016/429 artikli 71 kohaselt või b l iikmesrii k lisaks nimetatud määruses ja selle alusel vastu võetud delegeeritud õigusaktides sätestatud tauditõrjemeetmetele rakendada täiendavaid tauditõrjemeetmeid selle tagamiseks, et ettevõtjad ja muud asjaomased füü silised ja juriidilised isikud rakendaks tauditõrjemeetmeid, et ennetada loomataudi leviku ohtu loomadele või inimestele. Täiendavate meetmete rakendamisel lähtub riik konkreetse test epidemioloogilis test asjaolu dest, taudipuhanguga seotud loomapidamis ettevõtete ja muude kohtade tüü bist ja tootmisviisi st, neis peetavate loomade lii gist ja kategooria st ning majanduslike s t ja sotsiaalse test tingimus test . S elliste meetmete rakendamisel järgitakse m ääruse (EL) 2016/429 nõudeid ning nad on vajalikud ja proportsionaalsed loomataudi leviku ohjamiseks . Eelnõu § 60 lõi getes 4 –7 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduameti õigused ja kohustused seoses e riti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi tõrje ga. Põllumajandus- ja Toiduameti l on õigus teha vajalikke tauditõrje toiminguid ilma loomapidaja või käitleja kohalolekuta ja sellest eelnevalt ette teavitamata. Põllumajandus- ja Toiduameti l on kohustus teavitada loomapidajat ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlejat tauditõrje meetmetest ja kitsendustest ning nende lõpetamisest. Reguleeritud on avalikkuse teavita mine massiteabevahendite kaudu kitsendustega seonduvast. Samuti on ettenähtud rakendatavatest tauditõrje meetmetest Euroopa Komisjoni teavitamine . Eelnõu § 60 lõikes 8 sätestatakse loomade tapmise või hukkamisega ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemisega tegelevate isikute kohustus ed seoses loomataudi tõrje meetmete rakendamisega. Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi puhkemise korral on loomade tapmise või hukkamisega ning loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali käitlemisega tegelevad isikud kohustatud Põllumajandus- ja Toiduamet i ettekirjutuse kohaselt täitma oma käitlemisvaldkonnas loomataudi tõrje puhul rakendatavaid meetmeid, nagu taudistunud või taudikahtlaste loomade tapmine või hukkamine või sellistelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali käitlemine ettenähtud viisil. Eelnõu § 61 . Hädaolukord ja eriolukord Eelnõu §-s 61 sätestatakse e riti ohtliku või esilekerkiva loomataudi puhkemisel h ädaolukor ra ja eriolukor ra kehtestamise kord. Eelnõu § 61 lõikes 1 määratletakse hädaolukorra mõiste seos loomataudi levikuga. Eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ulatusliku ja kiire leviku korral on tegemist hädaolukorraga hädaolukorra seaduse § 2 lõike 1 tähenduses. Eelnõu § 61 lõikes 2 sätestatakse eri olukorra väljakuulutamise kord. Kui eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva leviku tõkestamiseks on vaja viivitamata rakendada ulatuslikke abinõusid ning veterinaar seaduses ja hädaolukorra seaduses sätestatud hädaolukorra lahendamise abinõude rakendamise tulemusel ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult kõrvaldada ohtu ja abistada kannatanuid, teeb maaelu minister Vabariigi Valitsusele ettepaneku kuulutada välja eriolukord hädaolukorra seaduse kohaselt. 4. jagu. Transmissiivsed spongiformsed entsefalopaatiad Eelnõu § 62 . Transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate tõrje Eelnõu §-s 62 sätestatakse t ransmissiivse te spongiformse te entsefalopaatia te (edaspidi TSE ) tõrje nõuded. TSE de hulka kuuluvad kõik loomadel esinevad nakkusliku valguosakese ehk priooni tekitatud ajukahjustustega kulgevad ning surmaga lõppevad haigused. Haigust iseloomustavad käitumishälbed, närvinähud ja lõpuks surm . K ehtivas loomatauditõrje seaduse on vastavad nõuded sätestatud loomatauditõrje seaduse § 43 lõikes 3 . Eelnõu § 62 lõikes 1 sätestatakse TSE -de tõrje alused. TSE-de tõrje toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 , millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 , lk 1–40) (edaspidi määrus (EÜ) nr 999/2001 ) kohaselt. Eelnõu § 62 lõike 2 kohaselt rakendatakse määruse (EÜ) nr 999/2001 IV lisa I peatüki punkti b alapunktides i–v ja II peatüki punkti a alapunktides i–iii nimetatud loomse proteiini ning seda sisaldavat sööda käitlemisel ja kasutamisel söödaseadus es sätestatu t. Kõnealuses lõikes luuakse seos söödaseaduse ja määruse (EÜ) nr 999/2001 vahel. Veiste spongioosse entsefalopaatia (edaspidi BSE ) leviku ennetamisel toiduahela kaudu on oluline keelata loomse proteiini söötmine põllumajandusloomadele. M ääruse (EÜ) nr 999/2001 artikli 7 lõikes 1 on sätestatud, et mäletsejalistele on keelatud sööta loomset proteiini. Sama määruse IV lisaga laiendatakse artikli 7 lõikes 1 sätestatud keeldu, keelates muu hulgas töödeldud loomse te proteiin id e sööt mise mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele, välja arvatud lihasööjatele karusloomadele. Erandina sätestatud keeldudest ja teatud eritingimustel on kooskõlas sama määruse IV lisaga lubatud sööta mittemäletsejalistele põllumajandusloomadele teatavaid töödeldud loomseid proteiine. Eelnõu § 62 lõikes 3 sätestatakse erisused BSE uurimisel. Kui tapamajas on kasutusel rümpadevahelist saastumist vältiv süsteem, võib Põllumajandus- ja Toiduamet veise rümba uurimisel tapamajas ja BSE uurimise positiivse või ebaselge tulemuse korral tõrjemeetmete rakendamisel kohaldada määruse (EÜ) nr 999/2001 III lisa A peatüki I osa punktis 6.5 sätestatud erisust. T apamajas tuleb üldiselt veiserümpade uurimisel BSE suhtes positiivse või ebaselge esmase uurimise tulemuse korral hävita d a nii uuritud veise rüm p , kui ka tapaliinil sellele eelnev rüm p ja kaks vahetult järgnevat rümpa. Kui tapamajas on kasutusel süsteem, mis võimaldab vältida rümpadevahelist saastumist, on liikmesriigil õigus otsustada , et uuritud rümbale eelnev rümp ja kaks vahetult järgnevat rümpa jäetakse hävitamata kuni BSE kordusuurimiste tulemuste saamiseni. Kui kordusuurimiste tulemus on BSE suhtes n egatiiv n e ehk kui ei leita BSE-d, võib need rümbad käidelda toiduks, aga positiivse või ebaselge kordusuurimiste tulemuse korral rümbad hävitakse. 5. jagu. Zoonoosid e seire ja toidutekkeli ne haiguspuhang Eelnõu 5. peatüki 5. jaos sätestatakse z oonoosid e ja toidutekkeli s te haiguspuhangu tega seotud nõuded. Eelnõu 5. peatüki 5. ja gu vastab kehtiva loomatauditõrje seaduse § -le 29 1 – 29 5 , millega on üle võetud direktiivi 2003/99/EÜ . Eelnõu § 63 . Zoonooside seire korraldamine Eelnõu § 63 määratletakse zoonooside seire mõiste ja reguleeritakse seire korraldamist. Zoonooside seire na mõistetakse zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud mikroobivastaste ravimite suhtes resistentsuse esinemist käsitlevate andmete kogumise, analüüsimise ja avaldamise süsteem i . P ädevus korraldada on zoonooside seiret antud Põllumajandus- ja Toiduamet ile. Kuna zoonooside seire hõlmab ka inimeste haigusjuhte, mis kuuluvad teise valitsusasutuse järelevalvealasse, teeb Põllumajandus- ja Toiduamet toidu ja inimestel levivate nakkushaiguste epidemioloogia osas koostööd Terviseametiga . Eelnõu § 63 lõikes 4 on sätestatud volitusnorm, mille kohaselt võib maaelu minist er kehtestada määrusega zoonooside seire korraldamise nõuded. Kehtiva loomatauditõrje seaduse alusel on see kehtestatud põllumajandusministri 08. juuli 2005 . a määrusega nr 79 „ Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta ” ( RTL 2005, 81, 1175 ) , mis kehtestatakse uuesti koos asjakohasete muudatustega . Eelnõu § 64 . Toidutekkeli ne haiguspuhang Eelnõu § -s 64 reguleeritakse toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist . Toidutekkeline haiguspuhang on teatavatel asjaoludel kahel või enamal inimesel täheldatud haigus- või nakkusjuhtumi esinemine või olukord, kus haigus- ja nakkusjuhtumite arv ületab prognoositud arvu ning kus need on seotud või on tõenäoliselt seotud sama toiduga. Eelnõu § 64 lõikes 1 sätestatakse järelevalveasu tu ste pädevu sed toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogilisel uurimisel. Toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogilist uurimist teevad Terviseamet nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel ning Põllumajandus- ja Toiduamet veterinaar seaduse ja toiduseaduse alusel. Eelnõu § 64 lõikes 2 sätestatakse aruandekohustus toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemuste kohta ning selle esitamise tähtaeg. Terviseamet koostab eelneva kalendriaasta jooksul tehtud toidutekkeliste haiguspuhangute epidemioloogiliste uurimiste tulemusi kokkuvõtva aruande ning esitab selle Põllumajandus- ja Toiduamet ile iga aasta 31. märtsiks. Eelnõu § 64 lõi ke 3 kohaselt teavitab Terviseamet viivitamata zoonoosi diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit ning lõikes 4 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega teatamiskohustuslike zoonooside loetelu. Kehtiva loomatauditõrje seaduse alusel on teatamiskohustuslike zoonooside loetelu kehtestatud sotsiaalministri 15. juuli 2003. a määrusega nr 99 „Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu, teatise vorminõuded ning esitamise kord” ( RT I, 16.04.2019, 18 ), mis kehtestatakse uuesti koos asjakohaste muudatustega. Edaspidi puudub vajadus kehtestada määrusega teatise vorminõuded ja esitamise kord, sest see on võimalik täpsemalt määratleda kahe asutuse vahel ises koostööleppes või - lepingus. Eelnõu § 64 lõikes 5 sätestatakse toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise eesmärgid ja eelistatavad meetodid. Toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilise uurimise tulemusel selgitatakse välja toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogiline laad, võimalikud asjassepuutuvad toidud ja haiguspuhangu võimalikud põhjused. Eelnõu § 64 lõikes 6 antakse maaelu ministr ile õigus kehtestada määrusega toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise täpsemad nõuded. Tegemist on kaalutlusotsusega, määrus kehtestatakse vajadusel. Eelnõu § 65 . Käitleja kohustused Eelnõu §-s 65 kehtestatakse k äitleja kohustused teha seiret zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta. Eelnõu § 65 lõikes 1 sätestatakse zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta teostava seire üldised nõuded. Käitleja peab tegema seireks uuringuid zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate esinemise kohta veterinaarseaduse § 63 lõike 4 alusel kehtestatud maaeluministri määruses kehtestatud nõuete kohaselt, säilitama uuringutulemused, korraldama asjakohaste isoleeritud zoonoossete haigusetekitajate (edaspidi isolaat ) säilitamise ettenähtud aja jooksul ning esitama Põllumajandus- ja Toiduametile tema nõudmisel uuringutulemused või isolaadid. Eelnõu § 65 lõikes 2 sätestatakse nõue käitlejale säilitada uuritav toit või selle proov. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 , millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 031, 01.02.2002, lk 1–24), artikli 19 lõike 3 kohaselt , tuleb käitlejal teavitada pädevat asutust, kui ta arvab või kui tal on põhjust arvata, et toit, mille ta on turule viinud, võib kahjustada inimeste tervist. Kui käitleja esitab Põllumajandus- ja Toiduamet ile nimetatud teavet, säilitab ta asjakohase toidu või selle proovi, et võimaldada selle uurimist laboris või toidutekkelise haiguspuhangu epidemioloogilist uurimist. Eelnõu § 65 lõike 3 kohaselt võib maaelu minist er kehtestada käitlejale täpsemad nõuded zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate uuringute tegemiseks, nende tulemuste, samuti isolaadi säilitamiseks ja asjakohasele asutusele esitamiseks. Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 5 lõikes 3, millega on antud võimalus kehtestada käitlejale täpsemad nõuded seoses zoonooside seirega. 6. jagu. Loomatauditõrjega tekkinud kahju ja taudikahju toetus Eelnõu 5. peatüki 6. jaos sätestatakse l oomatauditõrjega seotud kahju ja taudikahju toetus e nõuded . Loomatauditõrjega seotud kahju ja taudikahju toetuse sätted on kehtivas loomatauditõrje seaduse s reguleeritud 5. peatükis ja on käesoleva eelnõu teksti lisatud asjakohaste tehniliste muudatustega, et viia tekst kooskõlla eelnõus kasutatavate mõistetega. E elnõu on kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korralduse seaduse § 3 lõikes 3 sätestatuga. Nimetatud sätte kohaselt võib põllumajanduslikku riigiabi anda muu seaduse alusel ja korras, kui selleks on Maaelu ministeeriumi kaudu esitatud põllumajandusliku riigiabi teatis, mille kohta Euroopa Komisjon on teinud lubava otsuse, või põllumajandusliku grupierandi teatis . Loomapidaja kahju on ettekirjutuse alusel taudi või taudikahtluse korral kohustuslikus korras tapetud , sealhulgas kontrolltapetud , hukatud või ka loomataudi tõttu hukkunud loomade väärtus . Looma kontrolltapmise tingib vajadus täpsustada diagnoosi või võtta lisaproove, seda reguleerib veterinaarseaduse eelnõu § 54. Loomapidaja kahjuks on ka ettekirjutuse alusel kohustuslikus korras hävitatud seadmete , söö da , pakkematerjal i , piim a ja munad e väärtus . Eelnõu § 66 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitamine Eelnõu § -s 66 sätestatakse l oomatauditõrjega tekkinud kahju hüvitami se üldised põhimõtted. Kuna loomataudi puhkemi s e vastu ei ole loomapidajal võimalik oma loomi sajaprotsendiliselt kaitsta, siis makstakse loomapidajale loomataudi puhkemise korral loomataudi tõrjega põhjustatud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetust. Loomapidaja on sellisel juhul ka ise huvitatud õigeaegsest loomade haigestumisest teavitamisest, sest hukkunud loomad est tingitud kahju hüvitatakse loomapidajale . Samas peab loomapidaja võtma kasutusele vajalikud meetmed, et ennetada ja vältida loomataudi levikut. Loomahaiguse likvideerimisega seotud kulude katmine ja kahjude hüvitamine ettevõtjatele, kes on mikro-, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 (edaspidi grupierandi määrus ) artikkel 2 punkti 2 tähenduses, on riigiabi vastavalt eelnimetatud määruse artiklile 26. Loomahaiguse likvideerimisega seotud kulude katmine ja kahjude hüvitamine ettevõtjatele, kes on suurettevõtjad EL-i suuniste 2014/C 204/1 punkt 35 alapunkti 14 tähenduses, on riigiabi vastavalt suuniste II osa 1. peatüki jaole 1.2.1.3. Hüvitis e maksmise põhiline eesmärk on anda loomapidajale abi tootmispotentsiaali taastamiseks ja motiveerida tauditunnustest teavitamist, et tauditõrjemeetmeid saaks võimalikult kiiresti rakendada. Vastasel korral võib loomapidaja püüda taudi esinemist varjata ja püüda haigeid loomi tappa loomsete saaduse turustamiseks. Tauditõrje seisukohast on eriti oluline, et haigestunud loomad jääksid nende pidamise kohta ja nende edasine liikumine oleks selgelt jälgitav. Grupierandi määruse alusel võib riigiabi anda üksnes väikese ja keskmise suurusega ettevõttele, samas antakse ühenduse suuniste kohaselt suurettevõttele riigiabi kooskõlas nimetatud Euroopa Komisjoni määrusega. Erinevus väikese ja keskmise suurusega ettevõttele ja suurettevõttele riigiabi andmisel on, et väikese ja keskmise suurusega ettevõtte puhul piisab riigiabi andmiseks Euroopa Komisjoni teavitamisest (grupierandi teatis), aga suurettevõtte puhul on vajalik taotleda selleks luba Euroopa Komisjonilt. Põllumajandus- ja Toiduamet i eriti ohtliku loomataudi tõrje kulud hüvitatakse praegu ja ka tulevikus Vabariigi Valitsuse reservist riigieelarve seaduses ja selle alusel antud õigusaktis kehtestatud korras. Põllumajandus- ja Toiduamet i kantavateks kuludeks on proovide võtmisega seotud kulud, diagnostilise uurimisega seotud kulud, erakorralise vaktsineerimisega seotud kulud, loomade tapmise ja hukkamise ning loomsete saaduste ja sööda hävitamise ga seotud veo- ja töötlemise kulud, loomatauditõrje toimingu tegemisse kaasatud isiku tasustamise kulud, aga ka puhastusega, desinfektsiooniga, desinsektsiooniga ja deratisatsiooniga seotud elektri-, kütuse-, vee- ja materjalikulud ning kasutamiskõlbmatuks muutunud seadme maksumus ja seadme hävitamise kulud. Mõnede nimetatud kulude puhul, näiteks desinfektsiooniga seotud kulud, on tegu loomapidajale kaudselt antava riigiabiga, mis on kooskõlas E L-i suunis tega riigiabi kohta põllumajandus- ja metsandussektoris ning maapiirkondades aastateks 2014–2020 (ELT L 204, 1.7.2014, lk 1–97 ) ning määruse ga (EÜ) nr 1857/2006 , mis käsitleb asutamislepingu artiklite 87 ja 88 kohaldamist põllumajandustoodete tootmisega tegelevatele väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele antava riigiabi suhtes ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 70/2001, artikli 10 lõikega 1. Eelnõu § 66 lõikes 1 sätestatakse loomapidajale hüvitatavad kahjud. Loomapidajale hüvitatakse veterinaar seaduses ja E L-i asjakohases õigusaktis sätestatud juhul, korras ja määras ning kooskõlas maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse § 3 lõikes 3 sätestatud nõuetega ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, ja hukatud ning loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus , ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali väärtus. Eelnõu § 66 lõikes 2 sätestatakse kahju hüvitamise kord. Loomapidajale hüvitatav kahju hüvitatakse Vabariigi Valitsuse reservist selleks eraldatavatest riigieelarve vahenditest, kui kahju on tekkinud eriti ohtliku loomataudi tõrj umise ga ning seoses E L-i asjakohase õigusakti kohaselt kohustusliku lt või Eestis vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrje programmi rakendamisega . Eelnõu § 66 lõikes 3 sätestatakse hüvitamisest keeldumise üldine alus. Loomapidajale ei hüvitata kahju, kui taudikahjutoetust on makstud seoses sama loomataudi puhkemisega samas loomakasvatusettevõttes. Riik ei hüvita loomapidajale loomatauditõrjega kaasnevaid kahjusid, kui loomapidaja taasasustab ehitise, milles on juba olnud sama taudi puhang, ja ta on saanud selle taudi tõrjega tekkinud kahjude hüvitamiseks taudikahjutoetust. Üheks loomataudi vältimise meetmeks on ka pärast loomataudi tõttu kehtestatud kitsenduste lõpetamist ehitise loomadega taasasustamise keeld teatud ajavahemikul. Teatud loomataudide puhul on ka pärast loomatauditõrje eeskirjas sätestatud tähtaja möödumist loomataudi leviku oht ja võimalus, et loomad võivad uuesti haigestuda, siiski endiselt väga suur. Seda eelkõige juhul, kui ehitis asub kas ohustatud tsoonis või järelevalvetsoonis või Euroopa Komisjoni poolt põllumajandusloomadele kehtestatud kaubanduspiirangutega piirkonnas, mis hõlmab eelnimetatud tsoone. Seepärast ei ole vaatamata ehitises kehtestatud kitsenduste lõpetamisele ja ehitise loomadega taasasustamist võimaldava tähtpäeva saabumisele loomatauditõrje seisukohast ohutu ja ka majanduslikust seisukohast mõistlik ehitist kohe uute, samale loomataudile vastuvõtlikust liigist loomadega taasasustada. Riigil ei ole otsest põhjust keelata sellist majanduslikult ebamõistlikku ja riskantset tegevust , küll aga saab riik näidata oma suhtumist , jättes taudikahjutoetuse maksmata, kui loomade risk samas ehitises samasse loomataudi haigestuda on liiga suur. Sellise riski võtmine tuleb jätta loomapidaja enda kanda. Seepärast tuleb välistada võimalus, et riik hüvitab loomatauditõrjega tekkinud kahju igal juhul, hoolimata sellest, kas loomapidaja on arvestanud ehitise asukoha piirkonnas oleva ettenähtava ohuga või mitte. Sät e käsitle b selliste loomataudide tõrje tõttu tekkinud kahjusid, mille puhkemisel kasutatakse E L-i sisese kauplemise ja ekspordi jätkumise tagamiseks tsoneerimist vastavalt loomataudi leviku riskile ehk teatud piirkondadele nähakse ette kaubanduspiirangud. Sigade Aafrika katku puhul on need kehtestatud k omisjoni rakendusotsuses 2014/709/EL. Riskipõhiselt tsoneeritavateks loomataudideks on eelkõige sigade Aafrika katk , kõrge patogeensusega lindude gripp ja lammaste katarraalne palavik (bluetongue). Eelnõu § 66 lõikes 4 sätestatakse erand hüvitamisest keeldumisest. L oomapidajale hüvitatakse loomatauditõrjega tekkinud kahju juhul, kui ehitis taasasustati loomadega ajal, kui see asus väljaspool Euroopa Komisjoni õigusaktiga kehtestatud kaubanduspiirangutega piirkonda. Ehitise, kus loomataud on juba kord puhkenud, loomadega taasasustamise ajaks olid kõik piirangud ehitise asukoha piirkonnas lõpetatud (piirkond on Euroopa Komisjoni asjakohasest otsusest välja arvatud), ning loomapidajal ei olnud mõistlikku põhjust karta, et sama taud võiks tema loomi uuesti tabandada, ja ta on täiesti õigustatud eelmise taudipuhangu tõttu tühjaks jäänud ehitise taasasustama kas sama liiki või sama loomataudi suhtes vastuvõtlikku liiki loomadega , kohta on taudikahju toetuse saamine õigustatud . Kui teatud aja möödumisel sama loomataudi puhang siiski kordub, on tegu täiesti uue taudipuhan guga, millel ei ole seost eelnevaga, ja sellisel juhul on loomapidajal õigus tauditõrje tõttu kantud kahju eest jälle taudikahjutoetust saada. Mitmed loomataudid võivad esineda nii põllumajandusloomadel kui ka metsloomadel. Samas on oluline, et loomapidajale seatud kitsendused saaks lõpetada võimalikult kiiresti, et taudi põhjustatud majanduslik kahju oleks võimalikult väike. Näiteks sigade Aafrika katku puhul on E L-i loomade, taimede , toidu ja sööda alalisel komiteel kokku lepitud, et mõned kitsendused võib lõpetada, kui viimasest taudijuhtumist põllumajandusloomadel ( sigade Aafrika katku puhul näiteks kodusigadel) on teatud piirkonna s möödunud vähemalt 12 kuud. Metsloomade popul atsiooni võib teatud loomataud jääda aastateks, kuid ennetusmeetmete ja kõrge bioturvalisuse nõuete rakendamisega saab selle jõudmist loomakasvatusettevõtetesse piirata. Sellest tulenevalt on nimetatud sätte kohaldamisel olulised üksnes piirangud, mis Euroopa K omisjon on kehtestanud loomataudi esinemisel põllumajandusloomadel. Eelnõu § 66 lõikes 5 sätestatakse hüvitamise alused, kui kahju hüvitatakse E L-i vahenditest. Kui kahju, mis on tekkinud eriti ohtliku loomataudi või kohustuslikult tõrjutava ja Põllumajandus- ja Toiduamet i poolt algatatud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeprogrammi rakendamisega seoses, hüvitatakse E L-i eelarve vahenditest vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 652/2014 , millega nähakse ette sätted toiduahela, loomade tervise ja heaolu ning taimetervise ja taimse paljundusmaterjaliga seotud kulude haldamise kohta ning muudetakse nõukogu direktiive 98/56/EÜ, 2000/29/EÜ ja 2008/90/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 178/2002, (EÜ) nr 882/2004 ja (EÜ) nr 396/2005, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/128/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 66/399/EMÜ, 76/894/EMÜ ja 2009/470/EÜ (ELT L 189, 27.06.2014, lk 1–32), kohaldatakse riigieelarve seaduse §-s 54 sätestatut. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 652/2014 kohaselt on võimalik riigil taotleda nende kahjude hüvitamiseks tasutud summade hüvitamist nimetatud määruses ettenähtud osas E L-i eelarve vahenditest. E L-i eelarve vahenditest hüvitatava osa puhul on tegemist välistoetuse või välistoetuse kaasrahastamise vahenditega, mida tuleb kasutada riigieelarve seaduse §-s 54 kehtestatud korras. Välistoetuse ning välistoetuse kaasrahastamise vahendeid võib riigiasutus Rahandusministeeriumi nõusolekul kasutada enne nende laekumist. Kui riigiasutus on teinud nimetatud vahendite arvel väljamakseid suuremas summas, kui laekub välistoetust või välistoetuse kaasrahastamise vahendeid, peab riigiasutus või tema kõrgemalseisev ministeerium, välistoetuse vahendaja tehtud väljamaksete puhul ministeerium, kelle vastutusalas on vastava välistoetuse väljamaksmise ülesande täitmine, katma puudujääva summa riigiasutuse või ministeeriumi valitsemisala eelarvelistest vahenditest või taotlema puudujäägi katmist Vabariigi Valitsuse reservist. N imetatud vahendite kasutamise korra ja tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister riigieelarve seaduse § 64 lõike 4 alusel kehtestatavas kassalise teenindamise eeskirjas. See tähendab, et enne E L-i eelarve vahenditest toetuse taotlemist võib määruses (EL) nr 652/2014 ettenähtud osas kahjusid hüvitada Rahandusministeeriumi nõusolekul enne nende laekumist ning Vabariigi Valitsuse reservist taotletakse vahendeid üksnes määrusega (EL) nr 652/2014 katmata kahjude hüvitamise osas. Eelnõu § 66 lõikes 6 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega nende kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekirja, mille puhul taudikahju hüvitatakse. Eelnõu § 67 . Toetus loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamiseks Eelnõu §-s 67 sätestatakse loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamise toetuse taotlemise ja toetuse suuruse määramise kord. Eelnõu § 67 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja õigus taotleda taudikahjutoetust. Loomapidaja võib taotleda toetust , juhul kui see on tekkinud seoses eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi tõrjega või kohustusliku ja Põllumajandus- ja Toiduamet i poolt algatatud vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeprogrammi rakendamisega. T oetuse t aotluse võib esitada ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali väärtuse ja ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud looma väärtuse hüvitamiseks osas, mille hüvitamiseks ei ole sõlmitud kindlustuslepingut. Eelnõu § 67 lõikes 2 sätestatakse taudikahjutoetuse määra arvestamise alused . K ahju suuruse hulka kuulub ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud looma väärtus või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muude takse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdko nnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143), artikli 2 punkti 3 tähenduses aretuslooma puhul eksperdiarvamuse alusel määratud aretuslooma väärtus . A retusloom nimetatud määruse mõistes on tõupuhas aretusloom või ristandaretussiga . S eadme, sööda, pakkematerjali, piima ja munade puhul on arvestuse aluseks nende tegelik väärtus. Eelnõu § 67 lõike 3 kohaselt kannab eksper diarvamuse saamisega seotud kulud Põllumajandus- ja Toidu amet. Eelnõu § 67 lõikes 4 sätestatakse a retuslooma puhul aretuslooma väärtus e määramiseks kaasatavale eksperdi le esitatavad nõuded. A retuslooma väärtus e määramiseks kaasatav e kspert peab olema sõltumatu , vähemalt kaheaastase töökogemusega veterinaarmeditsiini alal ja omama teadmis i loomade tõuaretuse valdkonnas ning tal peab olema piisava d teadmis ed erialaekspertiisi tegemiseks. Eelnõu § 67 lõikes 5 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega n õuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kor d. K ehtiva loomatauditõrje seaduse § 56 lõike 5 alusel on kehtestatud põllumajandusministri 02. veebruari 2010. a määrus nr 6 „ N õuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kor d. ” ( RT I, 29.03.2018, 13 ) . Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse alusel uuesti samas sõnastuses. Eelnõu § 68 . Euroopa Liidu riigiabi eeskirjade kohaldamine Eelnõu §-s 68 on sätestatud, et seaduse § 66 alusel antava taudikahjutoetuse puhul kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75) artiklit 26 ja muid asjakohaseid Euroopa Liidu õigusaktide nõudeid. Eelnõu § 69 . Taudikahjutoetuse taotlemine Eelnõu §-s 71 sätestatakse taudikahjutoetuse taotlemis e kord. Eelnõu § 6 9 lõikes 1 sätestatakse loomapidaja taotluse esitamise tähtaeg ja esitatavad dokumendid. Loomapidaja esitab taudikahjutoetuse saamiseks Põllumajandus- ja Toiduamet ile taotluse kümne tööpäeva jooksul ettekirjutuse alusel looma tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise päevast arvates. Loomapidaja lisab taotlusele ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali ja ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud loomaga seotud kahju suurust tõendavad dokumendid. Eelnõu § 69 lõikes 2 sätestatakse loomapidaja kohustus teavitada kindlustuslepingust. Kui l oomapidaja on sõlminud kindlustuslepingu, mille alusel on selle esemeks olev loom, aretusloom, seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad kindlustatud loomatauditõrjega seotud kahju vastu, märgib ta selle ära toetuse taotluses ning teavitab Põllumajandus- ja Toidu amet it viivitamata selle kindlustuslepingu alusel t emale väljamakstud kindlustushüvitisest. Eelnõu § 69 lõikes 3 sätestatakse menetlustähtajaga seotud märkus , mille kohaselt veterinaar seadusest tulenevat menetlustähtaega ei ennistata. Eelnõu § 70 . Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine Eelnõu §-s 70 sätestatakse ka h ju t aotluse menetlemise kord. L õikes 1 sätestatakse kahjutaotluse läbivaatamise kord , mille kohaselt vaatab Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse ja sellele lisatud dokumendid läbi ning kontrollib esitatud andmete õigsust . Eelnõu § 70 lõikes 2 sätestatakse kahjutaotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu kohaselt jäetakse t aotlus rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest taotluse rahuldamata jätmise alustest: loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, hukati või hukkus loomataudi teadusliku uurimise eesmärgil tehtud loomkatse käigus , loom tapeti, sealhulgas kontrolltapeti, või hukati ilma asjakohase ettekirjutuseta , loom hukkus enne loomataudi kahtluse püstitamist või muul põhjusel kui loomataud , looma Eestisse toimetamisel ei täidetud veterinaar seaduses sätestatud nõudeid , loom ei ol nud nõuete kohaselt identifitseeritud ega registreeritud, taotleja takista s loomatauditõrjeks vajaliku riikliku järelevalve teostamist või ei täi tnud ettekirjutuse nõudeid , taotleja esita s teadlikult valeandmeid või mõjuta s taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisi l , seade, sööt, pakkematerjal, piim või munad hävitati ilma asjakohase ettekirjutuseta või kui loomatauditõrjega seotud kahju hüvitamiseks on sõlmitud kindlustusleping. Eelnõu § 70 lõikes 3 sätestat a kse, et t aotleja peab olema täitnud komisjoni määruse (EL) nr 702/2014 artikli 1 lõikes 5 või muus EL -i riigiabi reguleerivas õigusaktis nimetatud korralduse ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohta, kui selline nõue tuleb EL -i õigusest. Eelnõu § 70 lõikes 4 sätestatakse tao tluse kohta otsuse tegemise aeg, mille kohaselt otsustab Põllumajandus- ja Toiduamet taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kümne tööpäeva jooksul taotluse saamise päevast arvates. Eelnõu § 70 lõikes 5 sätestatakse taudikahju hüvitamiseks vahendite taotlemise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet esitab kümne tööpäeva jooksul taotluse rahuldamisest arvates maaeluministrile andmed Vabariigi Valitsuse reservist raha eraldamise vajaduse kohta koos üksikasjaliku arvestuse ja asjakohase eelarvega ning põhjendusega raha kasutamise kohta. Maaeluministeerium edastab nende andmete põhjal Rahandusministeeriumile taotluse Vabariigi Valitsuse reservist loomatauditõrjel tekkinud kahju hüvitamiseks taudikahjutoetuse maksmiseks. Eelnõu § 71 . Taudikahjutoetuse määr ning toetuse maksmine ja maksmisest keeldumine Eelnõu §-s 71 sätestatakse t audikahjutoetuse määr ning toetuse m aksmine ja maksmisest keeldumise alused. Eelnõu § 71 lõikes 1 sätestatakse loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitamise määr. Loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse kuni 100% ulatuses. Hüvitamise määr sõltub selleks eraldatavatest vahenditest, taotlejate arvust ja kahju kogusuurusest. Eraldatava te vahendite suuruse ot sustab Vabariigi V alitsus. Eelnõu § 71 lõikes 2 sätestatakse taudikahutoetuse suuruse määramise kord. Põllumajandus- ja Toiduamet jaotab Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud riigieelarve vahendid loomapidajate vahel võrdeliselt vastavalt rahuldatud taotluste arvule, arvestades taotluste kaupa taudikahjutoetuseks vajaminevaid vahendeid, ja arvutab taotlejale makstava taudikahjutoetuse suuruse. Kui rahuldatud taotluste kohane taudikahjutoetuse summa ületab taudikahjutoetuse maksmiseks eraldatud vahendeid, vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudikahjutoetuse määra võrdeliselt, arvestades taudikahjutoetuse maksmiseks ettenähtud vahendeid ja järgides taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Eelnõu § 71 lõikes 3 sätestatakse taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise otsuse tegemise alused ja kord. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab taudikahjutoetuse maksmise või maksmata jätmise 20 tööpäeva jooksul Vabariigi Valitsuse reservist taudikahjutoetuse maksmiseks riigieelarve vahendite eraldamise päevast või eraldamata jätmise päevast arvates. Pärast taotluse rahuldamist, kuid enne taudikahjutoetuse maksmist otsustatakse jätta taudikahjutoetus maksmata, kui taudikahjutoetuse maksmiseks puuduvad rahalised vahendid või tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu § 71 lõikes 4 sätestatakse tauditoetuse vähendamise või maksmata jätmise alused seoses kehtiva kindlustuslepinguga. Kui taudikahjutoetuse taotleja on saanud kindlustushüvitist seoses ettekirjutuse alusel hävitatud seadme, sööda, pakkematerjali ja loomsete saaduste või loomse paljundusmaterjali väärtuse ja ettekirjutuse alusel tapetud, sealhulgas kontrolltapetud, hukatud ning sellise loomataudi tõttu hukkunud looma väärtuse hüvitamiseks , vähendab Põllumajandus- ja Toiduamet vastavalt taudikahjutoetusena makstavat summat või jätab taudikahjutoetuse välja maksmata. Eelnõu § 72 . Loomatauditõrjega tekkinud kahju osaline hüvitamine Eelnõu §-s 72 sätestatakse taudikahjutoetuse osalise katmise t aotlemine Euroopa Komisjonilt. Taotluse loomatauditõrjega seotud kulutuste osaliseks katmiseks E L-i õigusaktides sätestatud juhul esitab Euroopa Komisjonile Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 73 . Toetus e tagasinõudmine Eelnõu §-s 73 sätestatakse toetusraha tagasinõudmise kord. Pärast taudikahjutoetuse väljamaksmist nõuab Põllumajandus- ja Toiduamet taudikahjutoetuse saajalt taudikahjutoetuse täielikku või osalist tagasimaksmist maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse §-s 42 sätestatud alustel, tähtajal ja korras. Kui pärast riigiabi, vähese tähtsusega abi või muu toetuse väljamaksmist selgub, et abi taotleja on teadlikult esitanud valeandmeid, ei ole täitnud abi väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid, on saanud abi alusetult muul viisil või ei ole kasutanud abi sihipäraselt, nõuab Maaeluministeerium, regionaalse abi andja või PRIA abi saanud isikult abi täielikku või osalist tagasimaksmist. Abi tagasinõudmisest võib loobuda, kui abi ei ole võimalik sihipäraselt kasutada vääramatu jõu või abi saaja tahtest sõltumatu muu asjaolu tõttu. Maaeluministeerium teeb otsuse regionaalse abi andja või PRIA otsuse abi tagasinõudmise kohta. Otsus saadetakse abi saanud isikule posti teel lihtkirjaga või väljastusteatega tähtkirjaga 10 tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Abi tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase otsuse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib toetuse saaja taotlusel ajatada toetuse tagasimaksmise, nõudes vajaduse korral tagatist. Otsuse abi tagasinõudmise kohta võib teha abi määramise otsuse tegemise päevast alates 10 aasta jooksul. Kui abi saanud isik ei maksa abi tagasi ett e nähtud tähtaja jooksul, on Maaeluministeeriumil, regionaalse abi andjal või PRIA-l õigus anda otsus abi tagasinõudmise kohta sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Abi tagasinõudmise korral nõutakse tagasimakstava abi summa jäägilt intressi. Intressimäär tagasimakstava abi summalt on eurodes ühe aasta Euribor + 5 protsenti aastas. Intressimäär määratakse kindlaks iga aasta 2. jaanuari seisuga ning see kehtib üks aasta. Intressi arvestatakse alates abi saajale abi tagasinõudmise otsuse teatavakstegemise päevast kuni abi tagasimaksmise päevani. Intressiarvestuse aluseks on tegelik päevade arv kuus ja 360-päevane aasta. 6. peatükk . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning haldusjärelevalve Eelnõu 6. peatük is käsitletakse v eterinaarjärelevalve , veterinaarkontroll i ja haldusjärelevalve nõudeid . 1. jagu. Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus Eelnõu 6. peatüki 1. ja os sätestatakse v eterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ning haldusjärelevalve üldine korraldus . Eelnõu § 74 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli ulatus Eelnõu §-s 74 kohaselt teostataks v eterinaarjärelevalvet ja tehakse veterinaarkontrolli veterinaarnõuete täitmise üle. Veterinaarnõu etena veterinaarseaduse tähenduses käsit atakse E L-i õigusaktides ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides veterinaararsti kutsetegevuse kohta, loomataudi ennetamise ja tõrje kohta ning loomse saaduse , loomse kõrvalsaaduse ja sellest saadud toote ning loomse paljundusmaterjali ohutuse tagamise kohta kehtestatud nõude id, ravimiseaduses ja selle alusel kehtestatud veterinaarravimite ja ravimsöötade kasutamise nõudeid, toiduseaduses ja selle alusel kehtestatud loomse toidu hügieeni nõudeid ning loomakaitseseaduses ja selle alusel kehtestatud loomade heaolu tagamise nõudeid, välja arvatud looduses vabalt elavate loomade ja katseloomade kaitse nõudeid. Eelnõu § 75 . Veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldus Eelnõu § 75 sätestatakse veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli korraldus ning e elnõu § 75 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-i 5 lõigetele 1 – 3, 7–9 ja 11 ning loomatauditõrje seaduse §-i 6 lõigetele 3 ja 4. Eelnõu § 75 lõikes 1 kohaselt teostab veterinaarjärelevalvet ja teeb veterinaarkontrolli Põllumajandus- ja Toiduamet . Eelnõu § 75 lõikes 2 täpsustatakse, et E L-i õigusaktis sätestatud juhul võib veterinaarjärelevalvet teostada ja veterinaarkontrolli teha üksnes veterinaarjärelevalveametnik. Näiteks teeb m ääruse (EL) 2017/625 artikli 49 kohaselt loomade või liha ja söödava rupsi korral piiripunktis saadetise füüsilist kontrolli veterinaarjärelevalveametnik, kuid veeloomade, muude loomsete saaduste, loomse paljundusmaterjali või loomsete kõrvalsaaduste füüsilist kontrolli võib teha ka pädeva asutuse asjakohase koolitusega töötaja. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt on veterinaarjärelevalve ametnik veterinaararst, kes on pädeva asutuse poolt ametisse nimetatud töötajana või muudel alustel, kellel on sobiv kvalifikatsioon ametliku kontrolli tegemiseks ja muude ametlike toimingute läbiviimiseks. Eelnõu § 75 lõikes 3 sätestatakse veterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel abilise kasutamise nõuded. Põllumajandus- ja Toiduamet il on EL-i õigusaktis ettenähtud juhul õigus kasutada veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimingute tegemisel abilist. Veterinaarjärelevalveametniku abilise koolituse korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlas täiskasvanute koolituse seadusega. Abilist kasutatakse näiteks tapamajades ante- ja post mortem kontrollide läbiviimisel. Määruse (EL) 2017/625 kohaselt on veterinaarjärelevalve ametnik u abi pädevate asutuste esindaja, kes on saanud sama määruse artikli 18 alusel kehtestatud nõuete kohase väljaõppe ja on tööle võetud selleks, et täita teatavaid ametliku kontrolli ülesandeid või teatavaid muude ametlike toimingutega seotud ülesandeid. Eelnõu § 75 lõike ga 4 täpsustatakse lõikes 1 sätestatud üldist normi . Sättes määratakse volitatud veterinaararstile halduskoostöö seaduses sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga riigi haldusülesannete volitamise ulatus. Paragrahvi 79 lõike 3 kohase konkursi edukalt läbinud veterinaararstile saab Põllumajandus- ja Toiduamet halduslepinguga volitada diagnostilisi uurimisi (näiteks tuberkuliniseerimine), erinevate proovide (veri, tolm, piim jne) võtmist ja vaktsineerimist. Nende tegevuste puhul on valdavalt tegemist erinevate loomataudide tõrjeprogrammide rakendamiseks vajalike kavandatud tegevustega kindlal ajal, näiteks kalendriaastas. Samuti saab Põllumajandus- ja Toiduamet kaasata halduslepinguga veterinaararsti muudesse loomataudi ja zoonoosi leviku tõkestamise või selle likvideerimise otsestesse tegevustesse, nagu näiteks loomade uimastamine, hukkamine või muud tegevused, mis eeldavad veterinaararsti kvalifikatsiooni. Eelkirjeldatud volitatavate veterinaarjärelevalve toimingute eesmärgiks on ennetada ohtusid ja rikkumisi ning vahetult tõrjuda ohtu avalikule korrale. Eelnõu § 75 lõike 5 kohaselt võib Põllumajandus- ja Toiduamet lisaks järelevalveametnikele ja volitatud veterinaararstidele kasutada loomatauditõrje toimingute tegemisel ka kutse tegevus e luba omavate veterinaararstide kaasabi. Selleks teavitab Põllumajandus- ja Toiduamet sellest oma veebilehel, näidates ära ka loomatauditõrje toimingute kirjelduse. Kui veterinaararst soovib osaleda nendes loomatauditõrje toimingutes, teavitab ta sellest Põllumajandus- ja Toiduamet it, kes seejärel sõlmib temaga asjakohase lepingu nimetatud toimingutes osalemiseks. See võib olla vajalik tõrjetoimingu ulatuslikuks ja tõhusaks tegemiseks teatud ajavahemiku jooksul. Näiteks osalevad veterinaararstid kasside ja koerte marutaudivastases vaktsineerimises, mis tagab suuremal alal lühema aja jooksul võimalikult paljude lemmikloomade vaktsineerimise. Sellise tõrjetoimingu puhul on vajalik, et selles osaleksid võimalikult paljud veterinaararstid. Loomatauditõrje toimingus osalemise eest makstakse veterinaararstile Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvest tasu . L oomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord kehtestaks e elnõu § 75 lõike 6 kohaselt maaeluministri määrusega. Eelnõu § 75 lõike 7 kohaselt tuleb v eterinaarjärelevalve teostamisel ja veterinaarkontrolli tegemisel lisaks määrusele (EL) 2017/625 arvesse võtta muid asjakohaseid õigusakte, milleks on näiteks korrakaitseseadus, majandustegevuse seadustiku üldosa seadus, haldusmenetluse seadus, loomakaitseseadus. Määrusega (EL) 2017/625 on kehtesta tud ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute ühtlustatud EL-i raamistik, mis kehtib kogu toidutarneahelas . Eelnõu § 75 lõike 8 kohaselt sätestatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 109 lõikes 2 nimetatud mitmeaastase kontrollikava eest vastutavaks asutuseks Põllumajandus- ja Toiduamet , kes vastutab mitmeaastase kontrollikava koostamise eest ning nimetatud kava täitmise aastaaruande Euroopa Komisjonile esitamise eest. Mitmeaastane kontrollikava hõlmab kõiki EL-i toidutarneahela õigusaktidega hõlmatud valdkondi, sealhulgas loomatervis t , ning sisaldab teavet ametliku kontrolli süsteemi struktuuri ja korralduse kohta. Koostatud kontrollikava ajakohastatakse korrapäraselt ja avalikustatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 111 lõike 1 kohaselt Põllumajandus- ja Toiduamet i veebilehel. Nimetatud määruse artikli 111 lõike 1 kohaselt võib avaldamata jätta kontrollikava sellised osad, mille avalikustamine võiks ohustada ametliku kontrolli tõhusust. Eelnõu § 75 lõikes 9 sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib Vabariigi Valitsus määrusega kehtestada korrakaitseorganite vahelise koostöö korra mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks, arvestades, et mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on kaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused, näiteks Maksu- ja Tolliamet ning Ravimiamet. Eelnõu § 76 . Veterinaarjärelevalve erimeetmed Eelnõu § 76 sätestatakse veterinaarjärelevalve erimeetmed ning e elnõu § 76 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 7 ning loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse §-le 53 . Eelnõu § 76 lõikes 1 sätestatakse viitega korrakaitseseaduse erimeetmeid sisaldavatele paragrahvidele, milliseid erimeetmeid võib korrakaitseorgan käesoleva seaduses sätestatud riikliku järelevalve teostamisel kohaldada. Kuna korrakaitseseadust kohaldatakse üksnes riikliku järelevalve teostamisel (käesolevas seaduses veterinaarjärelevalve teostamisel), siis neid ei kohaldata veterinaarkontrolli tegemisel, mille korral on tegemist tegevusloa või muu loa, näiteks sertifikaadi väljastamise menetlusega ehk haldusmenetlusega. Eelnõu § 67 lõikes 1 on viidatud järgmistele korrakaitseseaduse paragrahvidele: 1) korrakaitseseaduse § 30. Küsitlemine ja dokumentide nõudmine; 2) korrakaitseseaduse § 31. Kutse ja sundtoomine; 3) korrakaitseseaduse § 32. Isikusamasuse tuvastamine; 4) korrakaitseseaduse § 49. Vallasasja läbivaatus; 5) korrakaitseseaduse § 50. Valdusesse sisenemine; 6) korrakaitseseaduse § 51. Valduse läbivaatus; 7) korrakaitseseaduse § 52. Vallasasja hoiulevõtmine; 8) korrakaitseseaduse § 53. Hoiule võetud vallasasja müümine või hävitamine. Eelnõu § 76 lõigetes 2 ja 3 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i kasutusele võetavad meetmed , et kõrvaldada või ohjata riski inimeste või loomade tervisele või loomade heaolule. Veterinaarnõuetele mittevastava looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali avastamise korral kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet määruse (EL) 2017/625 artiklis 138 sätestatud meetmeid, et tagada, et asjaomane ettevõt ja heastab rikkumise ja hoidub sellest edaspidi. N äiteks võidakse piira ta loomade ja kaupade turule laskmist, liikumist, Eestisse toimetamist või eksport i ; võidakse kohalda da asjaomase ettevõtja teatavate tegevuste suhtes tihedamat kontrolli, võidakse peata da ettevõtja tegevus täielikult või osaliselt vmt. Veterinaarnõuetele mittevastava looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali Eestisse toimetamise korral kohaldab Põllumajandus- ja Toiduamet määruse (EL) 2017/625 artiklites 66–69 sätestatud meetmeid. N äiteks võidakse anda korraldus vastutavale ettevõtjale hävitada saadetis; võidakse kohaldada saadetise suhtes erirežiimi, mis tähendab saadetise töötlemist, et muuta see ohutuks või viia see kooskõlla nõuetega vmt. Eelnõu § 77 . Riiklik järelevalve eriti ohtliku loomataudi ja esilekerkiva loomataudi puhkemise korral kehtestatud piirangutest kinnipidamise üle Eelnõu §-i 77 sisu on kehtivas õiguses sätestatud loomatauditõrje seaduse § 51 lõigetes 2–4. Eelnõu § 77 lõik 1 kohaselt te ostab p olitseiametnik r iiklikku järelevalvet transpordivahendite, loomade ja inimeste liikumise piirangute täitmise üle taudipunktis ning ohustatud ja järelevalvetsoonis . Eelnõu § 77 lõikes 2 sätestatakse politseiametniku järelevalve te ostamise alused. Politseiametnik võib käesolevas paragrahvis sätestatud riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 30 – 32, 44 – 46 ja 48 – 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras . Nimetatud toimingud on näiteks küsitlemine ja dokumentide nõudmine, kutse ja sundtoomine, isikusamasuse tuvastamine, viibimiskeeld, isiku kinnipidamine, sõiduki peatamine, isiku läbivaatus, vallasasja läbivaatus, valdusesse sisenemine ja valduse läbivaatus. Eelnõu § 77 lõikes 3 sätestatakse politseiametniku õigus kasutada riikliku järelevalve erimeetme id. Politseiametnik võib seoses eriti ohtliku loomataudi või esilekerkiva loomataudi puhkemisega riikliku järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 52 sätestatud riikliku järelevalve erimee det korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras kuni asja esimesel võimalusel Põllumajandus- ja Toiduamet ile üleandmiseni . Nimetatud säte käsitleb v allasasja hoiulevõtmist . Eelnõu § 78 . Haldusjärelevalve Eelnõu § 78 kohaselt teostab Põllumajandus- ja Toiduamet h aldusjärelevalvet Põllumajandus- ja Toiduametiga halduslepingu sõlminud volitatud veterinaararst i , põllumajandusloomade identifitseerimis vahendite hankimisega tegeleva isiku ja lemmikloomapassi blankette väljastava isiku haldusülesannete täitmise üle . 2. jagu. Veterinaararsti volitamise kord ning volitatud veterinaararsti õigused ja kohustused Eelnõu § 79 . Veterinaararsti volitamine Eelnõu § -s 79 sätestatakse veterinaararsti volitamise kord. Ha ldusülesande täitmiseks halduslepingu te sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja Toiduamet välja konkursi , mille kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i veebi lehel. Eelnõu kohaselt peab taotleja l olema kehtiv kutsetegevuse luba ning ta peab vastama määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele. Nimetatud artikli punkti b kohaselt pea vad füüsilisel isikul, kes taotleb õigust tegutseda volit atud veterinaararstina , olema selleks nõutavad oskused, seadmed ja taristu, sobiv kvalifikatsioon ja kogemus, ta pea b tegutsema erapooletult ja tal peab puuduma huvide konflikt seoses temale delegeerit ud ülesannete täitmisega. Kutsetegevuse loa nõudega tagatakse, et taotlejal on nõutavad oskused ja sobiv kvalifikatsioon. Muud nõuded on sätestatud viidatud otsekohalduvas õigusaktis piisavalt täpselt ja neid ei ole asjakohane seaduses üle korrata. Põllumajandus- ja Toiduamet teeb volitatud veterinaararstina tegutsemiseks volituse andmise otsuse ning sõlmib halduslepingu k onkursi edukalt läbinud veterinaararsti või juriidilise isikuga . Juhul , kui konkursi läbib edukalt juriidiline isik, siis märgitakse lepingusse veterinaarjärelevalvet teostava volitatud veterinaararsti nimi, kellega juriidilisel isikul on lepinguline suhe. Põllumajandus- ja Toiduamet otsustab isikule volituse andmise 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates . Põllumajandus- ja Toiduamet võib volituse andmisest keelduda juhul, kui volitatud veterinaararstina tegutsemise õigust taotlev isik ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 30 punktis b sätestatud tingimustele . Otsus volituse andmise või sellest keeldumise kohta toimetatakse isikule kätte viie tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. Õigus tegutseda volitatud veterinaararstina antakse kuni viieks aastaks. Eelnõu § 80 . V o litatud veterinaararsti õigused Eelnõu § -s 80 sätestatakse volitatud veterinaararsti õigused. L õi ke 1 kohaselt on volitatud veterinaararstil õigus rakendada korrakaitseseaduse §-des 30, 49 ja 50 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, mis annavad volitatud veterinaararstile õiguse küsitleda ja nõuda dokumente, mida on vaja näiteks loomade identifitseerimiseks, ning vallasasja läbivaatuse ja valdusesse sisenemise õiguse, mida on vaja näiteks farmi sisenemiseks, proovide võtmiseks ja muude asjakohaste veterinaarmenetluste läbiviimiseks. Volitatud veterinaararst ei ole korrakaitseseaduse tähenduses korrakaitseorgan vaatamata sellele, et ta on halduslepinguga kaasatud haldusülesannete täitmisse. Seetõttu tuleb selgelt ette näha, millisel määral on volitatud veterinaararstil õigus rakendada korrakaitseorganitele ettenähtud meetmeid. Tegemist on kehtiva veterinaarkorralduse seaduse sätetega ja neid ei muudeta. Eelnõu § 80 lõikes 2 sätestatakse , et v olitatud veterinaararstil on õigus volitusest loobuda, teatades sellest kirjalikult Põllumajandus- ja Toiduamet ile vähemalt 30 päeva ette. Eelnõu § 80 lõikes 3 sätestatakse toetuse maksmise kord v olitatud veterinaararsti surma korral . Volitatud veterinaararsti surma korral seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega makstakse tema ülalpidamisel olnud perekonnaliikmetele ühekordset toetust surnud veterinaararsti kümne aasta keskmise palga ulatuses. Niisugustel asjaoludel surnud isiku matused korraldatakse riigi kulul. Eelnõu § 80 lõikes 4 sätestatakse toetuse maksmise nõuded v olitatud veterinaararstile, kelle töövõime on vähenenud seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega. Volitatud veterinaararstile, kelle töövõime on vähenenud seoses tema volitusega seotud ülesannete täitmisega , makstakse ühekordset toetust osalise töövõime korral tema ühe aasta keskmise palga ulatuses või puuduva töövõime korral tema viie aasta keskmise palga ulatuses. Eelnõu § 80 lõikes 5 sätestatakse isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitustega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel seose tuvastamise nõuded. S eose isiku töövõime ulatuse ja volitatud veterinaararsti volitustega seotud ülesannete täitmise tagajärjel saadud vigastuse või tekkinud haiguse vahel tuvastab vajaduse korral Sotsiaalkindlustusamet avaliku teenistuse seaduse §-s 49 1 sätestatud korras. Eelnõu § 81 . Volitatud veterinaararsti kohustused Eelnõu § -s 81 sätestatakse v olitatud veterinaararst i kohustused. Volitatud veterinaararst peab täitma temale volitusega antud ülesandeid erapooletult , täi tma määruse (EL) 2017/625 artiklis 32 sätestatud kohustusi ning peab säilita ma oma volituse piires täidetavate ülesannetega seotud dokumente ning an dma need üle Põllumajandus- ja Toiduametile selle nõudmisel või volituse lõppemisel. M ääruse (EL) 2017/625 artik kel 32 näeb ette, et volitatud isik edastab korrapäraselt Põllumajandus- ja Toiduametile veterinaarjärelevalve tulemused, teavitab Põllumajandus- ja Toiduametit , kui veterinaarjärelevalve tulemusena tuvastatakse nõuete rikkumine või rikkumise tõenäosus ning tee b igakülgset koostööd Põllumajandus- ja Toiduamet iga. Eelnõu § 82 . Volituse lõppemine Eelnõu § 82 lõikes 1 sätestatakse volitatud veterinaararsti volituse lõppemine. Halduslepinguga antud volitus lõpeb volitusest loobumise korral , volituse tähtaja möödumisel , volitatu surma korral , volituse tagasivõtmise korral , kutsetegevuse loast loobumise korral ning kutsetegevuse loa peatamise või kehtetuks tunnistamise korral. Eelnõu § 82 lõike 2 kohaselt võtab Põllumajandus- ja Toiduamet viivitamata tarvitusele meetmed haldusülesande täitmise tagamiseks, k ui haldusleping lõpetatakse ühepoolselt või kui esineb muu põhjus, mis takistab juriidilisel või füüsilisel isikul jätkata haldusülesande täitmist. Eelnõu § 83 . V olit use peatamine ja tagasivõtmine Eelnõu § -i 83 sisu on sama, mis kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §- s 18. Eelnõu § 83 lõikes 1 sätestat akse, et v olitatud veterinaararsti kutsetegevuse loa peatamise l peatub ka talle antud volitus, sest selle saamise üks eeldusi on veterinaararsti kutse tegevus e loa olemasolu. Eelnõu § 83 lõikes 2 sätestatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i õigus peatada volitus, kui volitatud veterinaararsti volitusega seotud tegevus ei ole nõuetekohane. Põllumajandus- ja Toiduamet annab tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui tähtajaks puudusi ei kõrvaldata, võtab Põllumajandus- ja Toiduamet volituse tagasi ja lõpetab ühepoolselt halduslepingu. Eelnõu § 84 . V olita tud veterinaararsti tasu Volitatud veterinaararsti tasu käsitlev regulatsioon on kehtivas veterinaarkorralduse seaduse § - s 19 . Eelnõus on volitatud veterinaararsti tasu sätteid ajakohastatud. Eelnõu § 84 lõikes 1 sätestatakse volitatud veterinaararsti õigus saada v eterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tasu. Eelnõu § 84 lõike 2 kohaselt makstakse veterinaarjärelevalve toiming u tegemise eest tasu Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvest. Viidatud t oimingute hulka ei kuulu toimingu tegemiseks vajadusel isikliku sõiduki kasutamise kompensatsioon , mis jääb kohustatud isiku kanda. Eelnõu § 84 lõikes 3 sätestatakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm kehtestada määrusega v olitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate v eterinaarjärelevalve toimingute tasu määrad ja tasustamise kor d. Kehtivas õiguses on see kehtestatud põllumajandusministri 11. novembri 2010 . a määrusega nr 108 „ Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord . ” ( RT I, 11 .1 2 .201 9 , 20 ) . Määrus kehtestatakse uuesti koos asjakohasete muudatustega . 7. peatük k V eterinaarjärelevalve tasu 7. peatükk käsitleb veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu tegemise eest võetava veterinaar järelevalve tasu määramise põhimõtteid, määrasid ning maksmise korda. Eelnõu 7. peatük i sisu on sama, mis kehtiva veterinaarkorralduse seaduse 7 1 . peatüki s. Eelnõus on järelevalvetasu käsitlevaid sätteid ajakohastatud. Eelnõu § 85 . V eterina arjärelevalve tasu Eelnõu § 85 reguleeri takse veterinaarjärelevalve tasu maksmise põhimõtteid. Eelnõu § 85 lõike s 1 määratletakse veterinaarjärelevalve tasu mõiste. Veterinaarjärelevalve tasu on veterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli toimingu (edaspidi koos veterinaarjärelevalve toiming ) tegemise eest veterinaarseaduses ja sellel alusel kehtestatud määras tasutav summa (edaspidi järelevalvetasu ). Järelevalvetasu laekub Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemise kulude hulka kuuluvad veterinaarjärelevalveametniku veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli teostamiseks tehaslaevale lähetamise kulud. Eelnõu § 85 lõi k e s 2 sätestatakse erand, mille puhul veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu ei maksta. Järelevalvetasu ei maksta jaekaubandusega ja esmatootmisega seotud veterinaar järelevalve toimingute tegemise eest ehk järelevalvetasu ei maksta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 7 sätestatud tähenduses jaekaubandusega ja nimetatud määruse artikli 3 lõikes 17 sätestatud tähenduses esmatootmisega tegelevas ettevõttes veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest. Eelnõu § 85 lõi k e s 3 sätesta takse , et loomse toiduga seotud veterinaar järelevalve toimingu tegemise eest võetakse järelevalvetasu toiduseaduses sätestatud alustel ja korras tunnitasuna , välja arvatud sellises loomse toidu käitlemise ettevõtte s tehtud veterinaarjärelevalve toimingu eest, mille puhul võetakse määruse (EL) 2017/625 lisa IV peatükist II tulenevaid kohustuslikke kogusepõhiseid tasusid. Loomse toiduga seotud toiminguid võib teha nii veterinaarjärelevalveametnik kui ka toidujärelevalvet teostav järelevalveametnik , kuid tasu arvestatakse toiduseaduses sätestatud alustel ja korras toidujärelevalve tunnitasu määra järgi. Eelõuga ei seata piiranguid järelevalvetoimingute tegemisele . Toidukäitleja jaoks on regulatsioon edaspidi selgem ning ei tohiks enam tekkida segadust , millise tunnitasu määra järgi peab järelevalve tasu maksma . Eelnõu § 86 . J ärelevalvetasu maksmise ks kohustatud isik Paragrahvis 86 määratletakse järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik , kelleks on isik, kelle suhtes on tehtud veterinaarjärelevalve toiming . Lõikes 2 on sätestatud , et m itu kohustatud isikut vastutavad ühise veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest järelevalvetasu maksmise korral solidaarselt . Selline regulatsioon võib osutuda vajalikuks näiteks kaasomandi puhul, kui järelevalvetoimingu tegemise eest võib tasu nõuda igalt kaasomanikult, kuna kaasomanikke käsitatakse ühe ja sama järelevalvetoimingu puhul kohustatud isikutena. Eelnõu § 87 . J ärelevalvetasu määramise põhim õtted ja järelevalvetasu määrad Paragrahvis 87 sätestatakse järelevalvetasu määramise põhimõtted. Lõikes 1 sätestatakse, et järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 sätestatud kulud, mis on seotud Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega. J ärelevalvetoimingu tegemise eest võetav tasu peab vastama tegelikele kuludele. Täpselt sama põhimõtet järgitakse ka söödaseaduses ja toiduseaduses. Samuti on see läbiv põhimõte määruse (EL) 2017/625 ametliku kontrolli ja muude ametlike toimingute rahastamist käsitlevas VI peatükis. Eelnõu § 87 lõikes 2 loetletakse veterinaarjärelevalve toimingud mille eest võetakse järelevalvetasu määruse (EL) 2017/625 IV lisas sätestatud määras. Enamasti on kasutusel ühikumäärad ning tasu arvestamise aluseks on käitleja andmed või konkreetse saadetise kogus või maht. Erandiks on transiitkauba kontroll, kus arvestatakse ametnike arvu ning toimingu tegemiseks kulunud aega. Eelnõu § 87 lõike 3 kohaselt võetakse järelevalvetasu nimetatud lõikes loetletud toimingute tegemise eest § 87 lõikes 4 sätestatud alustel tunnitasuna. Lõikes viidatud veterinaarseaduse ja söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ettevõtja ettevõtte nõuetekohasuse hindamine toimub nii enne teg evuse alustamist kui perioodiliselt te gutsemise ajal. Loomade, loomse saadus ja loomse paljundusmaterjaliga kauplemisele ja ekspordile eelnev veterinaarkontroll toimub käitleja taotlusel, vajadusel väljakutsena. Sama kehtib ka loomse paljundusmaterjali, heina ja põhu veterinaarkontrolli osas nende Eestisse toimetamise korral . M õlemal juhul vastutab nõuetekohasuse kontrolli organiseerimise eest käitleja. Veterinaark ontrolli tegemist on võimalik lasta soovi korral teha ka väljaspool tavapärast tööaega. Väljaspool Põllumajandus- ja Toiduameti tööaega tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute eest tasu võtmist täpsusta takse eelnõu 7. peatüki § 87 lõi k e s 8. Eelnõu § 87 lõikes 4 täpsustatakse tunnitasu kujunemist ning sätestatakse tunnitasu ülemmäär. Nimetatud lõike kohaselt maksab kohustatud isik tunnitasu § 87 lõikes 3 loetletud asjaomaste veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest järelevalvetoimingu tegemisele kulunud aja järgi, kusjuures makstava tunnitasu ülemmäär on kaheksa tunni tasu veterinaarjärelevalve toimingu kohta, mis vastab järelevalveametniku tavalisele tööpäevale. Ülemmäära sätestamine võimaldab ettevõtjal järelevalvetasu suurust ette arvestada ning oma eelarves planeerida, kui ettevõtja on kindel, et tema ettevõte on nõuetekohane. Veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. See võimaldab toimingutele kulunud aega täpsemalt arvestada ning on tavapärasel juhul käitlejale soodsam, kuna 1 – 30 minutit kestva toimingu eest arvestatavat tasu ei loeta enam 1 tunni tasuks nagu seni kehtiva veterinaarkorralduse seaduse kohaselt. Arvesse ei võeta veterinaarjärelevalve toimingu tegemise paika kohalesõiduks kulu nud aega. Eelnõu § 87 lõike 5 kohaselt võetakse tunnitasu määra arvutamise aluseks veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud määruse (EL) 2017/625 artiklis 81 nimetatud kulud: töötasud ning veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud tegelik majandus- ja muu seotud kulu, sealhulgas laborianalüüside ja uuringute kulu toimingu tegemisele eelnenud kalendriaastal. Põllumajandus- ja Toiduameti veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud kulude hulka ei arvestata eelnõu § 85 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud kulusid. Nimetatud kulud võetakse arvesse toiduseaduses sätestatud tunnitasu määra arvutamisel. Veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud töötasude hulka arvestatakse järelevalveasutuse järelevalveametnike ja muude valdkonnaga seotud ametnike ja töötajate kulud proportsionaalselt. Arvesse võetavate kulude hulka kuuluvad näiteks kulutused töövahenditele, inventarile, tööriistadele, kulumaterjalidele, koolitustele, transpordile, lähetustele ning rajatiste ja seadmete kulud. Arvesse võetakse ka proovide võtmise ning laborianalüüside ja uuringute tegemise kulud, mida volitatud laborid nõuavad sisse nimetatud ülesannete täitmise eest. Kõikidest kuludest eelmisel kalendriaastal moodustunud kogukulu, sealhulgas laborianalüüside ja uuringute tegemise kulu, jagatakse järelevalveasutusel veterinaarjärelevalve toimingute tegemisele kulunud töötundidega ja saadakse töötunni hind, mille abil saadakse arvestuslik tunnitasu määr. Määruse (EL) 2017/625 artikli 82 nõuete kohaselt peab järelevalvetasu suurus tulenema tehtud kuludest. Eelpool kirjeldatud tasumäära arvutusmeetod on määruse (EL) 2017/625 artikli 82 punktides a ja b sätestatud arvutusmeetodite kombinatsioon, kuna jagatakse ära küll valdkonna toimingute kogukulu , kuid ajapõhise tunnitasu kaudu rakendub igale käitlejale individuaalne järelevalvetoimingute tasu suurus. Laborianalüüside kulu on oluline kulukomponent nii pädeva asutuse kui ka käitleja seisukohalt. Järelevalve seisukohalt on tihti analüüside tulemused määravad otsustamaks, kas ettevõte vastab nõuetele või mitte. Samas on analüüside hinnad tulenevalt oma eripärast võrreldes muu majanduskuluga kõrged ja mõjutavad seega oluliselt käitleja makstava tasu suurust. Otstarbekas on jagada laborianalüüside kulu sarnaselt muudele majanduskuludele valdkonna peale ära ning arvestada ühe komponendina tunnitasu sisse, mitte nõuda seda igal üksikul juhul käitlejalt sisse – see võib seada teatud käitlejad teistega võrreldes ebavõrdsesse olukorda. Tunnitasul põhinev käitleja makstav tasu seondub vahetumalt järelevalvetoimingu ja tootmismahuga. Selline tasustamise süsteem võimaldab pädeval asutusel paindlikult arvestada ettevõtte tüüpi, riskiastet ja muid omadusi, näiteks võtta arvesse varasemaid järelevalvetulemusi. Eelnõu § 87 lõikes 6 täpsustatakse, et eelnõu § 87 lõikes 5 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud majanduskulu arvutamisel ei võeta arvesse nende laboratoorsete lisauuringute kulu, mida tehakse seoses tuvastatud nõuete rikkumisega. Need kulud on tuvastatud rikkumise põhjustaja juba eraldi tasunud veterinaarseaduse § 87 lõike 9 alusel . Eelnõu § 87 lõikes 7 esitatakse normitehnika nõuete kohaselt eraldi lõikena volitusnorm, mille kohaselt kehtestab maaeluminister igaks aastaks veterinaar järelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra. Maaeluminister lähtub nimetatud tunnitasu määra kehtestamisel Põllumajandus- ja Toiduamet i esitatud asjaomasest kalkulatsioonist, mis võtab arvesse ka muude seotud asutuste (nt labori te ) kulusid. Eelnõu § 87 lõikes 8 sätestatakse, et lisatasu on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus võtta väljaspool tööaega, sealhulgas puhkepäevadel ja riigipühadel isiku taotlusel tehtud veterinaarjärelevalve toimingute ning hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest. Lisatasu võetakse tunnitasuna järelevalveametniku kohta § 87 lõike 4 kohaselt. Seega antakse Põllumajandus- ja Toiduamet ile õigus võtta väljaspool tööaega isiku taotlusel tehtud järelevalve toimingu tegemise eest lisaks asjakohase veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest võetavale järelevalvetasule lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Ühtlasi on Põllumajandus- ja Toiduamet il õigus võtta hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest tööajal lisatasu tunnitasuna järelevalveametniku kohta ning hilinenud kaubasaadetise ooteaja eest väljaspool tööaega lisatasu kahekordse tunnitasuna järelevalveametniku kohta. Lisatasu maksmist on võimalik vältida, kui kavandada kaubasaadetised tavapärasele tööajale. Eelnõu § 87 lõikes 9 käsitletakse asjakohastes E L-i õigusaktides ja käesolevas seaduses sätestatud nõuetele mittevastavusest või rikkumisest tingitud täiendavate järelevalvetoimingute tegemise rahastamise põhimõtted. Järelevalveplaanis ettenähtust sagedamini tehakse järelevalvetoiminguid juhul, kui ettevõte või kaup ei vasta kehtivatele nõuetele. Täiendava kontrolli mõiste ja selle tegemise eest tasu maksmise põhimõtted on lahti seletatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 138. Kõnealuses artiklis sätestatakse tuvastatud rikkumise korral võetavad meetmed ning sama artikli lõikes 4 on sätestatud nõudeid rikkunud käitleja kohustus kanda meetmete kohaldamisel tekkivad kulud. Olenevalt valdkonnast on nendeks kuludeks samas veterinaarseaduse § 87 lõikes 5 loetletud kulud ning ka eraldi lisauuringutega seotud kulud laboris , mis on vajalikud nõuetekohasuse või mittenõuetekohasuse kindlakstegemiseks. Lisauuringute seotud kulud tasub käitleja lisaks tunnitasule järelevalvetasuna nende uuringute tegemise kulude kogu ulatuses. Eespool toodust tulenevalt suureneb kokkuvõttes ka ettevõt ja makstav järelevalve tasu, seega peaks ettevõtja olema igati huvitatud sellest, et tagada oma ettevõtte ja kauba nõuetekohasus. Järelevalvetasu määra, tunnitasu ning lisatasu arvutamise aluseid ning järelevalvetasu maksmise ja sissenõudmise korda selgitab järelevalveametnik kohustatud isikule haldusmenetluse seaduse kohaselt. Olulise teabe väljapaneku, avaldamise ning selgitamise kohustus on reguleeritud haldusmenetluse seaduse § 7 lõikes 2 ja §-s 36. Tulenevalt eelnõu § 3 lõikest 1 kohaldatakse veterinaarseaduses ettenähtud haldusmenetlusele samuti haldusmenetluse seaduse sätteid, seetõttu ei ole eelnõusse lisatud eraldi järelevalvetasu selgitamist nõudvat sätet. Eelnõu § 88 . J ärelevalvetasu maksmi ne Eelnõu §-s 88 sätestatakse järelevalvetasu maksmise kord. Järelevalvetasu tuleb maksta järelevalvetasu sissenõudmise otsuses nõutud summas. Eelnõu § 88 lõike 1 sõnastuse kohaselt koostab eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toimingute eest otsuse Põllumajandus- ja Toiduamet . Otsus tehakse hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu jooksul tehtud toimingute eest järelevalvetasu sissenõudmiseks . Tähtaega on võrreldes kehtiva s veterinaarkorralduse seaduses sätestatud tähtajaga pikendatud, et mahtuda raamatupidamislikult eelneva kuu kohta tehtava aruandluse raamidesse. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb otsuse ja viib kogu menetluse läbi järelevalveametnik, kes on valdkonnaspetsiifilise kompetentsiga , kuid määruse (EL) 2017/625 mõistes on järelevalvetasu sissenõudmise otsuse tegemine „muu ametlik toiming ” , mida ei pea terves mahus tegema ti ngimata eriharidusega ametnikud või töötajad. Edaspidi aitavad järelevalveametnikku järelevalvetasu sissenõudmise otsuse koostamisel vajaduse korral Põllumajandus- ja Toiduameti tugistruktuurid . Sellest tulenevalt vabane b nõuetekohase kvalifikatsiooniga ametnike jaoks teatav ajaressurss, mi lle arvelt on võimalik parandada veterinaarjärelevalve toimingute kvalitee ti. Eelnõu § 88 lõike 2 kohaselt ei nõuta järelevalvetasu otsusega sisse, kui summa jääb alla 2 euro. Vastasel juhul oleksid tasu sissenõudmise ga seotud kulutused suuremad kui tasuotsusega sisse nõutav summa ning see oleks pädevale asutusele menetluslikult koo rmavam ja ebaproportsionaalne. Eelnõu § 88 lõike 3 kohaselt t ehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks hiljemalt viie töö päeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega . Järelevalvetasu sissenõudmise otsuse kättetoimetamisel lähtu takse haldusmenetluse seadusest . Eelnõu ga täpsustatakse järelevalvetasu sissenõudmise otsuse kättetoimetamise korda. Eelistatavalt tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega , kui isik on andnud elektrooniliseks kättetoimetamiseks nõusoleku . Otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks on vaja kohustatud isiku selgelt väljendatud nõusolekut. Eelnõu § 88 lõikes 4 sätestatakse, et kui kohustatud isik on sellise nõusoleku andnud ja järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, siis loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. Kõnealune haldusmenetluse seadust täpsustav säte on vajalik seetõttu, et oleks üheselt selge, millal saab lugeda elektrooniliselt kättetoimetatud otsuse isikule teatavaks tehtuks. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks haldusmenetluse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestat ud korras, see tähendab siis , kui otsus või otsuse väljavõte on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku avaldatud elektronposti aadressil. Eelnõu § 88 l õikes 5 antakse Põllumajandus- ja Toiduametil e kaalutlusõigus valida muu otsuse kättetoimetamise viis, kui kohustatud isik ei ole andnud Põllumajandus- ja Toiduametile oma nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Sellisel juhul tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toidu ameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. K äsitletud juhtumit võib pidada pigem erandlikuks, kuna VTA praktikas saadetakse valdav enamus otsuseid ettevõtjatele elektrooniliselt. Eelnõu § 88 lõi kes 6 sätesta takse järelevalvetasu maksmise tähta eg , milleks on 28 kalendripäeva järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates . Eelnõu § 88 lõi kes 7 käsitle takse maksmata järelevalvetasu sissenõudmise korda . J ärelevalvetasu maksmata jätmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnevalt saadab Põllumajandus- ja Toiduamet kohustatud isikule e -posti või SMS teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja osas, mis kutsub täiendavaid kulusid ennetades täitma vabatahtlikult oma kohustust. Juhul kui peale meeldetuletust ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud , esitatakse täitedokument sund täitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täiteme netlusega seotud kulude teket. Eelnõu § 88 lõiked 8 ja 9 käsitlevad looma ja kauba veterinaarkontrolli eest tasumise korda Eestisse toimetamise korral. Üldjuhul makstakse järelevalve tasu enne looma või kaubaga edasiste toimingute tegemist, kuid veterinaarseaduse § 88 lõikes 9 sätestatud tingimuste täitmise korral makstakse järelevalvetasu pärast toimingute tegemist. Eelnõu § 88 lõikes 10 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitusnorm määruse kehtestamiseks. Rakendusakt põhineb kehtival maaeluministri 20. detsembri 2019. a määrusel nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” (RT I, 23.12.2019, 22). Eelnõu § 89 . Enammakstud järelevalvetasu tagastamine Eelnõu § -s 89 sätestatakse enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord. Enammakstud järelevalvetasuna käsit atakse vales summas või valel e adressaadil e tehtud makseid. Üldjuhul tagastatakse ettenähtust suuremas summas makstud tasu maksjale automaatselt. Sinna alla lähevad kõik maksed, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ei suuda nõuetega siduda ning mis enamasti juhtub see tõttu, et tasumisel on eksitud rekvisiitidega. K ohustatud isikule on jäetud võimalus taotleda näiteks ekslikult või muul juhul enammakstud järelevalvetasu tagastamist, kui seda isikule automaatselt tagastatud ei ole . Taotlust on võimalik esitada kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates , esitades selleks vajalikud dokumendid. Lõikes 4 sätestatakse asjaomase otsuse tegemise tähtaeg ja lõikes 5 alused, mille puhul enammakstud järelevalve tasu ei tagastata. Lõikes 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega e nammakstud järelevalvetasu tagastamise kor d. Kavandatav määrus põhineb kehtival maaeluministri 20. detsembri 2019. a määrusel nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve tasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” (RT I, 23.12.2019, 22). 8. peatük k Proovide võtmine ja analüüsimine ning l abor i d Eelnõu 8. peatükis käsitletakse proovide võtmist ja analüüsimist veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus ning ametlike laborite ja referentlaborite volitamist. Eelnõu § 90 . Proovide võtmine ja analüüsimine veterinaarjärelevalve teostamisel ning veterinaarkontrolli tegemisel Eelnõu § 90 lõig e 1 näeb ette erineva korra korrakaitseseaduses sätestatud üldisest proovide võtmise korrast, sätestades, et Põllumajandus- ja Toiduamet võib võtta vallasasja läbivaatusel isiku kulul proove. Kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, ei hüvitata isikule vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taaskasutamise maksumust. K orrakaitseseadus näeb üldkorrana ette, et kui läbi vaadatud vallasasja ei ole võimalik pärast läbivaatust tavapäraselt kasutada, hüvitab vallasasja läbi vaadanud korrakaitseorgan vallasasja või vallasasja tavapäraseks kasutamiseks taastamise maksumuse selle valdajale. Muu hulgas tähendab see seda, et analüüside tegemiseks võetud proovimaterjali maksumus tuleb hüvitada, kui analüüsitulemuste kohaselt on tegemist nõuetekohase asjaga ja seda ei ole pärast analüüsi tegemist võimalik enam tavapäraselt kasutada. Maaeluministeeriumi valitsemisalas võetakse riikliku järelevalve käigus igal aastal sadu tuhandeid proove, millest enam kui 90% osutuvad nõuetekohaseks. Üldjuhul toimub analüüside tegemisel proovimaterjali homogeniseerimine (purustamine, jahvatamine, segamine jmt), mis tähendab, et proovimaterjali ei ole võimalik tagastada ega tavapäraselt kasutada. Eelnõu § 90 lõike 2 kohaselt on isikul õigus nõuda, et järelevalveametnik võtab lisaks veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proovile ka täiendava proovi, mis jääb isiku käsutusse . Lisaproov võetakse juhul , kui see on asjakohane ja tehniliselt teostatav , mille juures võetakse arvesse näiteks võimalik k u ohtu loomadele või kaupadele ja ohu levimist, proovide või kaupade riknemisohtu, lähtematerjali kogust jmt . Samas ei takista ekspertarvamuse taotlemine Põllumajandus- ja Toiduamet il rakendada järelevalve meetmeid vajaduse korral. Kirjeldatud sätetega rakendatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 35 lõiget 1, mille kohaselt tuleb tagada, et ettevõtjal kelle loomade või kaupade suhtes kohaldatakse ametliku kontrolli käigus proovide võtmist, analüüse, uuringuid või diagnoosimist, on õigus teisele ekspertarvamusele omal kulul. Eelnõu § 90 lõige 3 käsitleb teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral dokumentide läbivaatamise või teise analüüsi või uuringu tegemise kulude katmist. Määruse (EL) 2017/625 artiklis 35 sätestatud teisest eksperdiarvamusest tuleneva Põllumajandus- ja Toiduameti ning käitleja vahelise vaidluse korral võib käitleja taotleda omal kulul algse analüüsi dokumentide läbivaatamist ning vajaduse korral lasta veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tegemise ajal võetud lisaproovi omal kulul analüüsida teises, nimetatud määruse artikli 37 lõikes 1 sätestatud laboris. Lisaproovi võib lasta analüüsida ka mõnes teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepinguosaliseks olevas kolmandas riigis asuvas ametlikus laboris. Haldusmenetluse seaduse § 72 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib vaidemenetluse korras nõuda ettekirjutuse tegemist haldusakti andmiseks, asja uueks otsustamiseks või toimingu sooritamiseks. Selle alusel on ettevõtjal õigus vaidemenetluse korras nõuda algse analüüsi, uuringu või diagnoosi dokumentide läbivaatamist ja vajaduse korral teise analüüsi, uuringu või diagnoosi tegemist teises ametlikus laboris. Korrakaitseseaduse § 83 lõike 3 kohaselt tasub võetud proovi ja tehtud või tellitud ekspertiisi kulud üldjuhul korrakaitseorgan. Sel leks, et oleks selge , et teisest eksperdiarvamusest tuleneva vaidluse korral katab algse analüüsi dokumentide läbivaatamise ning vajaduse korral lisaproovi analüüsimisega seotud kulud taotlev ettevõtja, on asjakohase säte lisatud eriseadusesse. Eelnõu § 90 lõike 4 kohaselt rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet teise eksperdiarvamuse taotlemisest sõltumata määruse (EL) 2017/625 artiklis 66 või 138 sätestatud vajalikke meetmeid. Nimetatud m ääruse artiklis 66 nähakse ette meetmed, mida tuleb võtta liitu sisenevate nõuetele mittevastavate saadetiste suhtes ning artiklis 138 sätestatakse tuvastatud rikkumise korral võetavad meetmed . Eelnõu § 91 . L abori volitami ne Eelnõu § -i 91 sisu vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse 6 1 . peatükile , mida on eelnõus ajakohastatud . Määruse (EL) 2017/625 artikli 37 kohaselt määravad pädevad asutused ametlikud laborid, kelle ülesanne on teha laborianalüüse, uuringuid ning diagnoosimist proovidega, mis on võetud ametliku kontrolli või muude ametlike toimingute ajal. Volitatud labor peab vasta ma määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Näiteks peab laboril olema sobiva kvalifikatsiooniga töötajad , vajalik taristu ja seadmed, tagatud peab olema erapooletus ja huvide konflikti puudumine, laboris kasutatavad meetodid peavad olema akrediteeritud selles ulatuses, mis on vajalik ametliku laborina tegutsemiseks. V eterinaarjärelevalve teostamise ja veterinaarkontrolli tegemise käigus võetud proove analüüsitakse nende analüüside tegemiseks määratud ametlikus laboris (edaspidi volitatud labor ) . S ätestat ud on võimalus volitada võetud proovide analüüside tegemiseks ka akrediteerimata labor määruse (EL) 2017/625 artiklis 40 ja 42 sätestatud juhtudel ja tingimustel. Laboril, keda volitatakse analüüsima veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli käigus võetud proove, peaks olema varustus, taristu ja töötajad, mis võimaldavad proovide analüüsimisel järgida kõige rangemaid standardeid. Kindlate ja usaldusväärsete andmete saamiseks tuleks kõnealused laborid akrediteerida kooskõlas standardiga EN ISO/IEC 17025 (pädevuse üldnõuded katse- ja mõõtelaboritele). Kuigi akrediteerimine on kõige parem viis, et tagada volitatud laborite nõuetekohasus, on see teatud juhtudel ebaproportsionaalne, mistõttu peaks teatud tingimustel olema lubatud paindlik lähenemine. Erandina võib volitatud laborina tegutseda labor, kus tegeletakse ainult muude ametlike toimingute käigus võetud proovide analüüsimisega määruse (EL) 2017/625 artikli 40 lõike 1 punktis b sätestatud tingimustel. Lisaks lubatakse määruse (EL) 2017/625 artikli 42 kohaselt teatavatel laboritel kasutada meetodeid, mille kasutamiseks nad ei ole akrediteeritud. Seda eeskätt juhul, kui kasutatakse uusi või hiljuti muudetud meetodeid, või kui on tegemist uute näitajatega või hädaolukorraga ning laborit ei ole võimalik kohe akrediteerida kõikide nende meetodite kasutamiseks, mida ta peaks kasutama volitatud laborina. Selline ajutise volitatud laborina tegutsemiseks määramise periood ei tohi olla pikem kui üks aasta ja seda võib pikendada üks kord veel üheks aastaks määruse (EL) 2017/625 artikli 42 lõike 3 kohaselt. Volitatud laborina tegutsemise volitus antakse labori kirjaliku taotluse ja muude dokumentide alusel, millega tõendatakse vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 4 ja 5 sätestatud nõuetele, 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Dokumendid esitatakse Põllumajandus- ja Toiduamet ile. Esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasub volituse taotleja riigilõivu riigilõivuseaduse sätestatud määras. Põllumajandus- ja Toiduamet võib keelduda volitatud laborina tegutsemise volituse andmisest, kui labor ei vasta määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõigetes 4 ja 5 sätestatud nõuetele. Volitatud laborina tegutsemise volituse andmise otsuses märgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikes 3 nõutud üksikasjalikud andmed ja kirjeldus . Volituse andmise otsuses on toodud muuhulgas ülesanded, mida labor volitatud laborina täidab ning ülesannete täitmise tingimused. Määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõige 2 võimaldab teatud tingimusel volitatud laborina tegutsemise volituse andmist laborile, mis asub teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis. Sellise labori volitamise vajaduse korral pöördub Põllumajandus- ja Toiduamet ise eelnimetatud labori poole asjakohase nõusoleku saamiseks. Nõusoleku saamise korral algatab Põllumajandus- ja Toiduamet haldusmenetluse volitatud laborina tegutsemise volituse andmiseks ning volitus antakse 45 tööpäeva jooksul asjaomase labori nõusoleku saamisest arvates. Kõnealune labor ei esita volitatud laborina tegutsemise volitus e saamiseks kirjalikku taotlust. Samuti ei tasu selline labor riigilõivu, seda põhjusel, et vastavalt määruse (EL) 2017/625 artikli 37 lõikele 2 võib pädev asutus määrata muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori tingimusel, et kõnealuse labori on juba määranud ametlikuks laboriks selle liikmesriigi pädev asutus, kelle territooriumil labor asub , ning nõuetele vastavust ei ole vaja täiendavalt hinnata. Pädeval asutusel on võimalik teha ise auditit vastavalt nimetatud määruse (EL) 2017/625 artiklike 39 või ta võib delegeerida auditi tegemi s e selle liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks oleva kolmanda riigi pädeval e asutusele, kus kõnealune labor asub. Juhul kui volituse taotlemisel esitatud andmed või laboris valitsenud tingimised on muutunud, tuleb sellest teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it viivitamata. Volituse ulatuse muutmiseks tuleb taotleda uut volitust. Põllumajandus- ja Toiduamet tunnistab määruse (EL) 2017/625 artikli 39 lõikes 2 sätestatud juhtudel laborile antud volituse täielikult või teatavate ülesannete osas kehtetuks. Volitus tunnistatakse täielikult või osaliselt kehtetuks, kui volitatud labor ei võta asjakohaseid ja parandavaid meetmeid, kui on ilmnenud, et labor ei vasta nõutud tingimustele, labor ei täida temale pandud ülesandeid või ei saa laboritevahelistes võrdluskatsetes rahuldavaid tulemusi. Eelnõu § 92 . R eferentlabori volitami ne Eelnõu § -i 92 sisu vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 6 , mida on eelnõus ajakohastatud. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määravad liikmesriigid igale nimetatud määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Käesoleva seaduse tähenduses on referentlabor määruse (EL) 2017/625 artiklis 100 sätestatud labor, kes täidab referentlabori ülesandeid loomatervise valdkonnas . Referentlaboriks võib volitada labori, mis vastab määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikes 3 sätestatud nõuetele. Näiteks peab referentlabor tegutsema erapooletult, puuduma peab huvide konflikt, ta pea b omama sobiva kvalifikatsiooniga töötajaid, vajalikku taristut ja seadmeid ning akrediteeringut. Referentlaborina tegutsemise volitus antakse labori kirjaliku taotluse alusel maaelu ministri käskkirjaga 20 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Koos kirjaliku taotlusega esitatakse ministrile dokumendid, mis tõendavad labori vastavust määruse (EL) 2017/625 artikli 100 lõikes 3 sätestatud nõuetele . Referentlaborina tegutsemise volituse andmisest võib keelduda, kui labor ei vasta eelnimetatud nõuetele. Referentlaborina tegutsemise volituse andmise käskkirjas kirjeldatakse volituse ulatust ning volitus antakse määramata ajaks. Referentlaborina tegutsemise volitus e andmise või volituse andmisest keeldumise käskkiri toimetatakse taotlejale kätte kolme tööpäeva jooksul käskkirja andmise päevast arvates. Esmakordse volituse andmise taotluse läbivaatamise eest tasub volituse taotleja riigilõivu riigilõivuseaduse s sätestatud määras. Referentlabor tegutseb riikliku tellimuse alusel, mille esitab valdkonna eest vastutav minister. Tellimuse täitmist rahastatakse selleks Maaeluministeeriumile riigieelarves eraldatud vahendite st . Kui referentlabor oma ülesandeid nõuetekohaselt ei täida, on maaelu ministril õigus anda kuni kolmekuuline tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei kõrvaldata, tunnistatakse volitus osaliselt või täielikult kehtetuks. Puuduste kõrvaldamiseks ettenähtud ajal loetakse volitus peatatuks. Juhul kui volituse taotlemisel esitatud andmed või laboris valitsenud tingimised on muutunud, tuleb sellest teavitada valdkonna eest vastutavat ministrit viivitamata. Volituse ulatuse muutmiseks tuleb taotle da uut volitust . Eelnõu § 93. Tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine referentlabori ülesannete täitmiseks Eelnõu § 93 kohaselt võib maaelu minister või tema volitatud isik sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis loomatervise valdkonnas. R eferentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määravad liikmesriigid igale nimetatud määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlaboriks. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate juurutamine, koolituste korraldamine jms), samuti laborite analüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsuse kindlustamine ja nende võrreldavuse tagamine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga; osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ja korraldab vajadusel volitatud laborite vahel võrdluskatseid. Eestis on volitatud riiklikud referentlaborid toidu-, sööda- ja loomahaiguste valdkondades vastavalt toidu-, sööda- ja veterinaarkorralduse seadusele ühtekokku 44 valdkonnas. T eatud loomataudide osas on Eestil referentlaborid volitamata, eeskätt on tegu valdkondadega, kus loomataudi ebatõenäolise esinemise (hobuste Aafrika katk) või väga rangete bioohutusalaseid turvameetmeid nõudvate investeeringute (suu- ja sõrataudi elusviirusega manipuleerimist nõudvad tegevused) tõttu ei ole otstarbekas siseriiklikult laboriteenust välja arendada. S eetõttu on otstarbekas selliste valdkondade puhul leida vastava teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonnas läbi hankemenetluse. Nii näiteks täidab geneetiliselt muundatud organismide valdkonnas riikliku referentlabori ülesandeid Läti toiduohutuse, lo omatervise ja keskkonnainstituu t „ BIOR ” töövõtulepingu alusel. 9 . peatükk. V aidlustami ne Eelnõu § 94 . V olitatud veterinaararsti tegevuse vaidlustami ne Eelnõu § 94 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 37. Eelnõu § 94 lõikes 1 sätestatakse isiku õigus vaidlustada volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiming. Kui isik leiab, et volitatud veterinaararsti volitusega seotud toiminguga on rikutud tema õigusi, võib ta esitada kirjaliku vaide Põllumajandus- ja Toiduamet i le 30 päeva jooksul toimingust teadasaamise päevast alates . Eelnõu § 94 lõikes 2 sätestatakse vaide lahendamise tähtaeg , mille kohaselt teeb Põllumajandus- ja Toiduamet otsuse vaide rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta kümne tööpäeva jooksul vaide saamisest arvates. Eelnõu § 95 . V eterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi vaidlustamine Eelnõu § 95 vastab kehtiva veterinaarkorralduse seaduse §-le 38. Eelnõu § 95 lõikes 1 sätestatakse isiku õigus taotleda Põllumajandus- ja Toiduamet i hinnangut veterinaararsti osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Eelnõu § 95 lõikes 2 sätestatakse need juhtumid, mille puhul veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangut ei anta . Põllumajandus- ja Toiduamet ei anna hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta ; kui sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või samas asjas toimub kohtumenetlus. Kehtivas õiguses on õigus veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangut küsida kahe aasta jooksul pärast veterinaarteenuse osutamist. Veterinaararstide organisatsioonide arvates on see põhjendamatult pikk aeg. Ravivead avalduvad lühikese aja jooksul pärast veterinaarteenuse osutamist ja loomapidajal on võimalus koheselt reageerida. V TA andmetel on veterinaarteenuse kvaliteedi kohta laekunud keskmiselt 15 – 20 kaebust aastas ja need käsitlevad mitte kauem kui üks aasta tagasi osutatud veterinaarteenuseid . Eelnõu § 95 lõikes 3 sätestatakse hinnangu andmise tähtaeg. Põllumajandus- ja Toiduamet i peadirektor annab isiku taotlusel hinnangu isikule osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta 30 tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Eelnõu § 95 lõikes 4 sätestatakse isiku õigus hinnang vaidlustada. Kui isik ei nõustu Põllumajandus- ja Toiduamet i hinnanguga , võib ta selle vaidlustada halduskohtus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras. 10 . peatük k. Vastutus Eelnõu § 96 . V eterinaararsti kohustuste täitmata jätmine Veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest on rahatrahv kuni 200 trahviühikut. Trahvimäära ei ole võrreldes kehtiva õigusega muudetud. Eelnõu § 97 . L oomade pidamise , sealhulgas biotur valisuse veterinaarnõuete nõuete rikkumine Eelnõu § 97 lõike 1 kohaselt on l oomade pidamise veterinaarnõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut . L õikes 2 on s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , rahatrahv kuni 2000 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva tega muudetud. Eelnõu § 98 . T eatamis- ja loakohustuse täitmata jätmine Eelnõu § 98 lõike 1 kohaselt on t eatamis- ja loa kohustuse täitmata jätmise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut . L õike 2 kohaselt on s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , rahatrahv kuni 2000 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva tega muudetud. MSÜS - is on kaetud vastutus valeandmete esitamise eest (300 trahviühikut eraisikule/3000 eurot juriidilisele), seega jääb eriseaduse vastutuse ossa sätestada karistused, kui andmeid üldse ei esitata . Eelnõu § 99 . L oomade jälgitavuse kohustuse rikkumine Eelnõu § 99 lõike 1 kohaselt on l oomade identifitseerimis- ja registreerimiskohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest rah atrahv kuni 200 trahviühikut . L õik e 2 kohaselt on s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 2000 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva t ega muudetud. Eelnõu § 100 . L oomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni ja loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise ning loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise, ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumine Eelnõu § 100 lõike 1 kohaselt on l oomanäituse, -võistluse, -laada, -oksjoni või loomade kokkutoomisega seotud muu avaliku ürituse korraldamise või loomade liikumise, sealhulgas loomadega kauplemise, ekspordi ja Eestisse toimetamise veterinaarnõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut . L õike 2 kohaselt on s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik , rahatrahv kuni 2000 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva t ega muudetud. Eelnõu § 101 . L oomade ja loomse saaduse veo ning loomse saaduse käitlemise ja loomse paljundusmaterjali või transiidil oleva toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladus tamise veterinaarnõuete rikkumine Eelnõu § 101 lõikes 1 sätestatakse , et l oomade ja loomse saaduse veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise ees t karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut . Eelnõu § 101 lõikes 2 sätestatakse , et loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest , kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda , karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Tegemist on uue rikkumise koosseisuga , mille eesmärk on eraldi välja tuua ja tõkestada isikute tegevusi seoses loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ning loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladus tamisega viisil, mis on kõrgema riskiga inimeste ja loomade tervisele ja looduskeskkonnale. Eelkõige on kõrgema riskiga tegevuseks vedu või käitlemine, millega kaasneb mitte teoreetiline, vaid tegelik ohtliku loomataudi või haigustekitajate levik u oht ja loomade või inimeste haigestumi se oht . Eelnõu § 101 lõikes 3 sätestatakse , et loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest , kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 2000 eurot. Eelnõu § 101 lõikes 4 sätestatakse , et loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda ja kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Tegemist on uue rikkumise koosseisuga , mille eesmärk on eraldi välja tuua ja tõkestada isikute tegevusi seoses loomade, loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ning loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või mittenõuetekohase toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladus tamisega viisil, mis on kõrgema riskiga inimeste ja loomade tervisele ja looduskeskkonnale. Eelkõige on kõrgema riskiga tegevuseks vedu või käitlemine, mida korraldab juriidiline isik ja millega kaasneb mitte teoreetiline, vaid tegelik ohtliku loomataudi või haigustekitajate levik u oht ja loomade või inimeste haigestumi se oht . Eelnõu § 102 . L oomade, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi või veterinaartõendi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumi s e eest Eelnõu § 102 lõike 1 kohaselt on l oomade, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali kohta väljastatud sertifikaadi või veterinaartõendi kasutamise, asendamise ja säilitamise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühiku t. L õike 2 kohaselt on sa ma teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 2000 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva t ega muudetud. Eelnõu § 103 . L oomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil loata isoleerimi ne ja kultiveerimin e nin g bioturvalisuse nõuete rikkumine Eelnõu § 103 lõike 1 kohaselt on l oomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil loata isoleerimise või kultiveerimise või loomataudi põhjustava haigusetekitaja teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks kasutatava labori bioturvalisuse nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut . L õike 2 kohaselt s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahatrahviga kuni 3200 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva t ega muudetud. Eelnõu § 104 . Peetava looma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest ja metslooma rünnakust teatamata jätmine Eelnõu § 104 lõikes 1 kohaselt on p õllumajanduslooma surmast, loomade ulatuslikust haigestumisest või hukkumisest ja metslooma rünnakust teatamata jätmise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut . L õike 2 kohaselt s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 3200 eurot. Trahvimäärasid ei ole võrreldes kehtiva t ega muudetud. Eelnõu § 105 . L oomataudi ohu ja kahtluse korral ja loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramine ning loomataudi tõrje nõuete rikkumi ne Eelnõu § 105 lõike 1 kohaselt on l oomataudi ohu ja kahtluse korral või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje eeskirjade rikkumise eest rahatrahv kuni 300 trahviühikut . Eelnõu § 105 lõike 2 kohaselt s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, on rahatrahv kuni 3200 eurot. Lõike 3 kohaselt karistatakse kohustuslikult tõrjutava ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje nõuete rikkumise eest rahatrahviga kuni 300 trahviühikut. Lõike 4 kohaselt karistatakse s ama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahviga kuni 32 00 eurot. Eelnõu § 106 . Menetlus Eelnõu § 106 lõikes 1 sätestatakse looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali konfiskeerimise alused. Põllumajandus- ja Toiduamet või kohus võib kohaldada käesoleva seaduse l oomade , loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali veo ja loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud looma, loomse saaduse või loomse paljundusmaterjali konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. L õikes 2 sätestatakse väärtegude menetleja. Käesoleva seaduse §-des 96 – 105 sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on Põllumajandus- ja Toiduamet . 11. peatük k. R akendus - ja üleminekusätted Eelnõu § 107. Veterinaararsti kohustused Käesoleva seaduse jõustumise ajal tegutsev veterinaararst täidab eelnõu § 20 lõike 1 punktis 6 sätestatud aruannete esitamise kohustust alates 2021. aasta 21. oktoobrist. Veterinaararst peab eelnõu kohaselt pidama arvestust haigusjuhtumite, te htud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaar ravimite üle õigusaktide s kehtestatud korras. Samuti peab ta esitama selle arvestuse kohta aruandeid Põllumajandus- ja Toiduametile. Eelnõu § 20 lõike 2 kohaselt sätestatakse veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord maaeluministri määrusega. Tegemist on uue kohustusega ja kavandatud kuue kuu pikkune üleminekuaeg on vajalik nõuetekohase arvestuse sisseseadmiseks ja uute nõuete kohaste aruannete esitamiseks . Eelnõu § 108. Loomatauditõrje seaduse kohaselt teatamiskohustuse ja loakohustuse täitnud isikud Eelnõu § 108 lõike 1 kohaselt loetakse eelnõu § 25 kohane teatamiskohustus täidetuks, kui ettevõtja või isik on täitnud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 6 kohaselt teatamiskohustuse. Eelnõu § 108 lõike 2 kohaselt loetakse eelnõu § 26 kohane tegevusloakohustus täidetuks, kui ettevõtja või isik on täitnud enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 19 1 kohaselt tegevusloakohustuse. Eelnõu § 108 lõike 3 kohaselt loetakse teatamiskohustus täidetuks ette võtjal, kellel on loomatauditõrje seaduse § 19 1 koha ne tegevusluba, mille puhul alates veterinaarseaduse jõustumisest on tegevusloakohustuse asemel teatamiskohustus . Sät t e d taga vad ettevõtjatele kindluse, et nende ettevõte on uue seaduse mõiste s nõuetekohane. Määruse (EL) 2016/429 ja selle delegeeritud ja rakendusaktidega nõutavad täiendavad andmed esitatakse üldises korras. Sät t e d on kooskõlas määruse (EL) 2016/429 artikliga 279 , mille kohaselt e ttevõtted ja ettevõtjad, kes on registreeritud või heaks kiidetud vastavalt direktiivile 64/432/EMÜ, direktiivile 88/407/EMÜ, direktiivile 89/556/EMÜ, direktiivile 90/429/EMÜ, direktiivile 91/68/EMÜ, direktiivile 92/65/EMÜ, määrusele (EÜ) nr 1760/2000, määrusele (EÜ) nr 21/2004, direktiivile 2006/88/EÜ, direktiivile 2008/71/EÜ, direktiivile 2009/156/EÜ või direktiivile 2009/158/EÜ, enne nimetatud määruse kohaldamise alguskuupäeva, loetakse määruse (EL) 2016/429 alusel vastavalt nõutule kas registreerituks või heakskiidetuks. M ääruse (EL) 2019/ 2035 artiklites 85 – 88 on üleminekusätted seoses registrite, lemmikloomapasside, loomade identifitseerimise ja ettevõtjate teavitus- ning tegevusloa kohustusega. Nimetatud õigusaktide viited on avatud käesolevas seletuskirjas § 25 ja 26 selgitavas osas. Eelnõu § 109. Haldusleping põllumajanduslooma identifitseerimisvahendite väljastamiseks Eelnõu § 109 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv põllumajanduslooma identifitseerimisvahendite väljastamiseks sõlmitud haldusleping kuni selle kehtivusaja lõpuni. Eelnõu § 110. Individuaalsed märgistusvahendid Eelnõu § 1 10 sätestatakse üleminekusäte seoses individuaalsete märgistusvahenditega. Enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse alusel loomale paigaldatud individuaalsed märgistusvahendid loetakse heakskiidetuks määruse (EL) 2019/2035 artiklite 48 lõike 3 punkt b, 59 lõike 2 punkt b, 70 punkt b, 75 lõike 1 punkt b ja 76 lõike 2 punkti b kohaselt. Eelnõu § 11 1 . Bioturvalisuse kava Eelnõu § 1 11 kohaselt tuleb l oomapidaja l vii a enne käesoleva seaduse jõustumist koostatud bioohutuskava kooskõlla bioturvalisuse kava nõuetega 2021. aasta 1. detsembriks. Eelnõu § 11 2 . Eesti Maaülikooliga sõlmitud halduslepingu kehtivus Eelnõu § 1 12 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel Eesti Maaülikooliga loomaarstiõppe kliinilise õppe korraldamisega seotud tegevuskulude katmise lisarahastamiseks sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv haldusleping kuni selle kehtivusaja lõpuni. Eelnõu § 11 3 . Veterinaararsti kutsetegevuse loa kehtivus Eelnõu § 1 13 kohaselt kehtib k äesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevuse luba kuni selle kehtivuse peatamiseni, kehtetuks tunnistamiseni või kehtetuks muutumiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 11 4 . Veterinaararsti kutsetegevust kinnitava tõendi kehtivus Eelnõu § 1 10 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv veterinaararsti kutsetegevust kinnitav tõend kuni selle kehtivusaja lõpuni. Eelnõu § 11 5 . Veterinaararstide register Eelnõu § 1 15 kohaselt käsitatakse k äesoleva seaduse §-s 22 nimetatud veterinaararstide registrina enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 alusel asutatud riiklikku veterinaararstide registrit. Eelnõu § 11 6 . Põllumajandusloomade register Eelnõu § 1 16 kohaselt käsitatakse k äesoleva seaduse §-s 35 nimetatud põllumajandusloomade registrina enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. Eelnõu § 11 7 . Volitatud veterinaararstina tegutsemiseks sõlmitud halduslepingu kehtivus Eelnõu § 1 17 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel sõlmitud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiva halduslepinguga veterinaararstile antud volitus kuni selle lõppemiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. Eelnõu § 11 8 . Tunnitasu määra kohaldamine Eelnõu § 1 18 kohaselt võetakse k uni 2021. aasta 31. detsembrini veterinaarjärelevalve toimingu tegemise eest tunnitasu enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse § 35 3 lõike 8 alusel 2021. aastaks kehtestatud määras. Eelnõu § 1 19 . Volitatud laboratooriumi ja referentlaboratooriumi volituse kehtivus Eelnõu § 1 19 kohaselt kehtib e nne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud veterinaarkorralduse seaduse alusel volitatud laboratooriumina ja riikliku referentlaboratooriumina tegutsemiseks antud ja käesoleva seaduse jõustumise ajal kehtiv volitus kuni selle kehtetuks tunnistamiseni käesolevas seaduses sätestatud korras. 12. peatük k . M uude seaduste muutmine ja kehtetuks tunnistamine. Eelnõu 12. peatükk käsitleb teiste seaduste muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Seoses veterinaarseaduse kehtestamisega ja loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse ( RT I, 01.07.2020, 5 ) , loomatauditõrje seaduse ( RT I, 01.07.2020, 6 ) ja veterinaarkorralduse seaduse ( RT I, 01.07.2020, 37 ) kehtetuks tunnistamisega on rakendussätetes esitatud järgmiste seaduste muutmised. Alkoholi- ,tubaka- ,kütuse - ja elektriaktsiisi seadus es ( RT I, 03.06.2020, 7 ), Eesti Maaülikooli seaduse s ( RT I, 14.03.2019, 3 ) , halduskoostöö seaduses ( RT I, 16.06.2020, 4 ) ja riigilõivuseaduses ( RT I, 01.07.2020, 14 ) asendatakse kehtiv a veterinaarkorralduse seaduse vii de vii tega veterinaarseadusele . Hädaolukorra seadus es ( RT I, 17.05.2020, 3 ) asendatakse kehtiv a loomatauditõrje seaduse viide viitega veterinaarseadusele. Jahiseaduse ( RT I, 10.07.2020, 91 ) §-dest 33 ja 33 1 jäetakse välja tekstiosa „piirkonda teenindavale volitatud veterinaararstile või” . Muudatus on seotud asjaoluga, et seoses veterinaarjärelevalve ülesannete ümberkorraldustega ei kuulu taudikahtlusega metsloomade leidudega tegelemine volitatud veterinaararsti tööülesannete hulka. Edaspidi tuleb sellistest leidudest teavitada veterinaarjärelevalveametnikku. Loomakaitseseaduses ( RT I, 10.07.2020, 58 ) asendatakse kehtiva loomatauditõrje seaduse vii ted viidetega veterinaarseadusele . Lisaks jäetakse § 20 2 lõikes 4 ja § 40 lõikes 3 välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud ” . Nimetatud sätetes viidatakse põllumajandusloomade registri asutamise alusele , mis ei ole enam asjakohane . Põllumajandusloomade register asutati 2000 aastal Vabariigi Valitsuse määrusega . V eterinaarseaduse ga ei asutata põllumajandusloomade registrit uuesti ning seaduse s nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne veterinaarseaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. Põllumajandus loomade aretuse seaduse s ( RT I, 01.07.2020, 10 ) § 6 lõikest 4 ja § 11 lõikest 5 jäetakse välja tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel asutatud” . Nimetatud sätetes viidatakse põllumajandusloomade registri asutamise alusele, mis ei ole enam asjakohane. Põllumajandusloomade register asutati 2000 aastal Vabariigi Valitsuse määrusega. Veterinaarseadusega ei asutata põllumajandusloomade registrit uuesti ning seaduses nimetatud põllumajandusloomade registrina käsitatakse enne veterinaarseaduse jõustumist kehtinud loomatauditõrje seaduse § 11 alusel asutatud põllumajandusloomade registrit. Söödaseaduses ( RT I, 01.07.2020, 16 ) § 16 lõikes 2 asendatakse viide loomade ja loomsete saadustega kauplemise ning nende impordi ja ekspordi seaduse le viitega veterinaarseadusele. S öödaseaduse § 6 täiendatakse lõigetega 5 1 ja 5 2 . Lõike 5 1 kohaselt toimub l oomsete kõrvalsaaduste käitlemine söödaks, sealhulgas söödamaterjaliks, lemmikloomatoiduks ja karusloomade söödaks veterinaarseadus e s sätestatud alustel ja korras. Lõikes 5 2 määratletakse loomse kõrvalsaaduse mõiste viitega määruse (EÜ) nr 1069/2009 artikli 3 punktile 1, mille kohaselt on loomsed kõrvalsaadused loomade terved kehad või nende osad, loomsed saadused või muud loomset päritolu saadused, mis ei ole ette nähtud inimtoiduks, sh munarakud, embrüod ja sperma . Uus termin lisatakse seadusesse selguse huvides. Seoses nimetatud muudatusega jäetakse §- i 6 lõikest 6 välja lauseosa „, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33),”. Lisaks muudetakse söödaseaduses söödajärelevalvetasu käsitlevaid sätteid. Eelnõu kohaselt täpsustatakse §- i 29 1 lõikes 3 söödajärelevalve tasu ( tunnitasu ) kohaldamisala . N imetatud tasu ei võeta söödaseaduse alusel teatamis- või loakohustusega ja teatamis- või loakohustuse täitnud ettevõtja loomset kõrvalsaadust sisaldava sööda käitlemise ettevõtte nõuetekohasuse hindamisega seotud veterinaar järelevalve toimingu tegemise eest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625 artikli 47 lõike 2 punkti a alusel keht estatud loetelus nimetatud sööda Eestisse toimetamise järelevalvetoimingu eest, sest nende osas kohaldatakse veterinaarseaduse asjakohaseid sätteid. P aragrahvi 29 3 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. See võimaldab toimingutele kulunud aega täpsemalt arvestada ning on tavapärasel juhul käitlejale soodsam, kuna 1 – 30 minutit kestva toimingu eest arvestatavat tasu ei loeta enam 1 tunni tasuks nagu kehtiva regulatsiooni kohaselt. Söödaseaduse §- i 29 4 lõi ge te s 1 – 3 1 muudetud tasu maksmise korra sätete kohaselt koostab eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toimingute eest otsuse Põllumajandus- ja Toiduamet. Otsus tehakse hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu jooksul tehtud toimingute eest. Tähtaega on võrreldes kehtiva s söödaseaduses sätestatud tähtajaga pikendatud, et mahtuda raamatupidamislikult eelneva kuu kohta tehtava aruandluse raamidesse. Paragrahvi 29 4 lõike 2 kohaselt tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku . Otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks on vaja kohustatud isiku selgelt väljendatud nõusolekut. Eelnõus sätestatakse, et kui kohustatud isik on sellise nõusoleku andnud ja järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, siis loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. Kõnealune haldusmenetluse seadust täpsustav säte on vajalik seetõttu, et oleks üheselt selge, millal saab lugeda elektrooniliselt kättetoimetatud otsuse isikule teatavaks tehtuks. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks haldusmenetluse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud korras, see tähendab siis, kui otsus või otsuse väljavõte on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku avaldatud elektronposti aadressil. Paragrahvi 29 4 l isatakse lõige 2 2 , mille kohaselt antakse Põllumajandus- ja Toiduametile kaalutlusõigus valida muu otsuse kättetoimetamise viis, kui kohustatud isik ei ole andnud Põllumajandus- ja Toiduametile oma nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Sellisel juhul tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Käsitletud juhtumit võib pidada pigem erandlikuks, kuna VTA praktikas saadetakse valdav enamus otsuseid ettevõtjatele elektrooniliselt. Paragrahvi 29 4 lõi kes 3 sätesta takse järelevalvetasu maksmise tähta eg , milleks on 28 kalendripäeva järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates . Tähtaega on võrreldes kehtiva korraga muudetud, praegune tähtaeg on 10 tööpäeva, misjärel mitte maksmisel koostatakse uus haldusakt ehk ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudm iseks. Tähtaja pikendamine on seotud maksmise korra muudatusega mida on eelnõuga täpsustatud lisades p aragrahvi 29 4 lõike 3 1 . Kuna järelevalvetasu maksmata jätmisel enam vahepealset haldusakti ehk ettekirjutust ei koostata , siis on antud kohustatud isikutele pikem tähtaeg oma kohustuse täitmiseks . Paragrahvi 29 4 lõi ke ga 3 1 reguleeritakse täpsemalt maksmata järelevalvetasu korda . Järelevalvetasu maksmata jätmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnevalt saadab Põllumajandus- ja Toiduamet kohustatud isikule e-posti või SMS teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja osas, mis kutsub täiendavaid kulusid ennetades täitma vabatahtlikult oma kohustust. Juhul kui peale meeldetuletust ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud, esitatakse täitedokument sundtäitmis ele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täitemenetlusega seotud kulude teket. Paragrahv i 29 5 muudatusega täpsustatakse kehtivat enammakstud järelevalvetasu tagastamise korda. Enammakstud järelevalvetasuna käsitatakse vales summas või valele adressaadile tehtud makseid. Üldjuhul tagastatakse ettenähtust suuremas summas makstud tasu maksjale automaatselt. Sinna alla lähevad ka kõik maksed, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ei suuda nõuetega siduda ning mis enamasti juhtub seetõttu, et tasumisel on eksitud rekvisiitidega. Kohustatud isikule on jäetud võimalus taotleda näiteks ekslikult või muul juhul enammakstud järelevalvetasu tagastamist, kui seda isikule automaatselt tagastatud ei ole. Taotlust on võimalik esitada kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, esitades selleks vajalikud dokumendid. § - 29 5 l õikes 4 sätestatakse asjaomase otsuse tegemise tähtaeg . Paragrahv 29 6 tunnistatakse kehtetuks, kuna tasu sissenõudmisega seotud sätted sisalduvad muudetud § -s 29 4 . Sööda seadust täiendatakse §-ga 32 1 , mille kohaselt võib maaeluminister või tema volitatud isik sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis sööda valdkonnas. Referentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määravad liikmesriigid igale nimetatud määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlaboriks. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate juurutamine, koolituste korraldamine jms), samuti laborite analüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsuse kindlustamine ja nende võrreldavuse tagamine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga; osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ja korraldab vajadusel volitatud laborite vahel võrdluskatseid. Eestis on volitatud riiklikud referentlaborid toidu-, sööda- ja loomahaiguste valdkondades vastavalt toidu-, sööda- ja veterinaarkorralduse seadusele ühtekokku 44 valdkonnas. Teatud valdkondades ei ole otstarbekas referenttegevuse marginaalsuse tõttu siseriiklikult laboriteenust välja arendada ning selliste valdkondade puhul on otstarbekam leida vastava teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonnas läbi hankemenetluse. Toiduseaduses ( RT I, 01.07.2020, 19 ) asendatakse kehtiva loomatauditõrje seaduse vii d e asendatakse veterinaarseaduse viidetega . Lisaks muudetakse toidujärelevalvetasu käsitlevaid sätteid. Toiduseaduse § - i 49 1 lõige 2 muudetakse selliselt, et lisaks jaekaubandusettevõttes tehtavatele järelevalvetoimingutele tasustatakse toidujärelevalve tunnitasuga ka kõiki, nii loomse- kui mitteloomse toiduga seotud järelevalvetoiminguid, välja arvatud loomse toidu käitlemise ettevõtted, kelle suhtes kohaldatakse veterinaarseaduse alusel kogusepõhiseid tasusid. Loomse toiduga seotud toiminguid võib teha nii toidu- kui veterinaarjärelevalveametnik, kuid tasu arvestatakse toidujärelevalve tunnitasu määra järgi. Eel n õuga ei seata piiranguid järelevalvetoimingute läbi viimiseks. Toidukäitleja jaoks on edaspidi selgem ning tohiks enam tekkida segadust millise määra järgi peab tasu maksma. Paragrahvi 49 3 lõiget 1 täpsustatakse et, järelevalvetasu määra arvutamise aluseks võetakse ka veterinaarseaduse § 85 lõikes 3 nimetatud veterinaarjärelevalve toimingute tegemisega seotud kulud. Nimetatud kulude all mõeldakse määruse (EL) 2017/625 lisa IV peatükis II nimetamata ettevõttes loomse toiduga seotud veterinaarjärelevalve toimingu kulusid. Paragrahvi 49 3 lõike 3 muudatusega sätestatakse, et järelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse poole tunni täpsusega. See võimaldab toimingutele kulunud aega täpsemalt arvestada ning on tavapärasel juhul käitlejale soodsam, kuna 1 – 30 minutit kestva toimingu eest arvestatavat tasu ei loeta enam 1 tunni tasuks nagu kehtiva regulatsiooni kohaselt. Toiduseaduse §-i 49 4 lõigetes 1 – 3 1 muudetud tasu maksmise korra sätete kohaselt koostab eelmise kalendrikuu jooksul tehtud toimingute eest otsuse Põllumajandus- ja Toiduamet. Otsus tehakse hiljemalt jooksva kuu 7. kuupäevaks eelmise kuu jooksul tehtud toimingute eest. Tähtaega on võrreldes kehtiva korraga pikendatud, et mahtuda raamatupidamislikult eelneva kuu kohta tehtava aruandluse raamidesse. Paragrahvi 4 9 4 lõike 2 kohaselt tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. Otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks on vaja kohustatud isiku selgelt väljendatud nõusolekut. Eelnõus sätestatakse, et kui kohustatud isik on sellise nõusoleku andnud ja järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse isikule teatavaks elektroonilise kättetoimetamisega, siis loetakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetamata kohustatud isikule kätte toimetatuks, kui kohustatud isiku e-posti aadressil on saadetud otsus või otsuse väljavõte. Kõnealune haldusmenetluse seadust täpsustav säte on vajalik seetõttu, et oleks üheselt selge, millal saab lugeda elektrooniliselt kättetoimetatud otsuse isikule teatavaks tehtuks. Haldusmenetluse seaduse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud isikutele loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kättetoimetatuks haldusmenetluse § 27 lõike 2 punktides 3 ja 4 sätestatud korras, see tähendab siis, kui otsus või otsuse väljavõte on edastatud äriühingu äriregistrisse kantud e-posti aadressil või avalik-õigusliku juriidilise isiku avaldatud elektronposti aadressil. Paragrahvi 49 4 l isatakse lõige 2 1 , mille kohaselt antakse Põllumajandus- ja Toiduametile kaalutlusõigus valida muu otsuse kättetoimetamise viis, kui kohustatud isik ei ole andnud Põllumajandus- ja Toiduametile oma nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks. Sellisel juhul tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. Käsitletud juhtumit võib pidada pigem erandlikuks, kuna VTA praktikas saadetakse valdav enamus otsuseid ettevõtjatele elektrooniliselt. Paragrahvi 4 9 4 lõi kes 3 sätestatakse järelevalvetasu maksmise tähtaeg, milleks on 28 kalendripäeva järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates . Tähtaega on võrreldes kehtiva korraga muudetud, praegune tähtaeg on 10 tööpäeva, misjärel mitte maksmisel koostatakse uus haldusakt ehk ettekirjutus maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks. Tähtaja pikendamine on seotud maksmise korra muudatusega mida on eelnõuga täpsustatud lisades paragrahvi 49 4 lõike 3 1 . Kuna järelevalvetasu maksmata jätmisel enam vahepealset haldusakti ehk ettekirjutust ei koostata , siis on antud kohustatud isikutele selle võrra pikem tähtaeg oma kohustuse täitmiseks . Paragrahvi 49 4 lisatakse lõi ge 3 1 , millega reguleeritakse täpsemalt maksmata järelevalvetasu korda. Järelevalvetasu maksmata jätmise korral on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Eelnevalt saadab Põllumajandus- ja Toiduamet ko hustatud isikule e-posti või SMS teel meeldetuletuse tasu maksmise tähtaja osas, mis kutsub täiendavaid kulusid ennetades täitma vabatahtlikult oma kohustust. Juhul kui peale meeldetuletust ei ole kohustatud isik otsuses määratud tähtaja jooksul järelevalvetasu maksnud, esitatakse täitedokument sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kuni täitemenetluse algatamiseni on kohustatud isikul võimalus vältida täitemenetlusega seotud kulude teket. Paragrahvi 49 4 lõi k e d 7 ja 8 tunnistatakse kehtetuks, kuna tasu sissenõudmisega seotud sätted sisalduvad §-i 49 4 lõikes 3 1 . Paragrahv 49 5 muudatusega täpsustatakse kehtivat enammakstud järelevalvetasu tagastamise korda. Enammakstud järelevalvetasuna käsitatakse vales summas või valele adressaadile tehtud makseid. Üldjuhul tagastatakse ettenähtust suuremas summas makstud tasu maksjale automaatselt. Sinna alla lähevad ka kõik maksed, mida Põllumajandus- ja Toiduamet ei suuda nõuetega siduda ning mis enamasti juhtub seetõttu, et tasumisel on eksitud rekvisiitidega. Kohustatud isikule on jäetud võimalus taotleda näiteks ekslikult või muul juhul enammakstud järelevalvetasu tagastamist, kui seda isikule automaatselt tagastatud ei ole. Taotlust on võimalik esitada kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates, esitades selleks vajalikud dokumendid. Lõikes 4 sätestatakse asjaomase otsuse tegemise tähtaeg. Lisaks muudetakse toiduseaduse § 52 lõike 3 sõnastust asendades numbri „ 20 ” numbriga „ 30 ”. Muudatuse kohaselt pikendatakse volitatud laboratooriumina tegutsemise volituse andmise otsuse tähtaega , mis on tingitud praktilisest vajadusest tagada menetluseks piisav aeg dokumentide kontrollimiseks , täiendavate päringute ja muude toimingute tegemiseks ning volitatud labor in a tegutsemise volituse andmise ks . Toidu seadust täiendatakse §-ga 53 1 , mille kohaselt võib maaeluminister või tema volitatud isik sõlmida teises liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva laboriga tsiviilõigusliku lepingu referentlabori ülesannete täitmiseks Eestis toidu valdkonnas. Referentlabori ülesannete täitmiseks tsiviilõigusliku lepingu sõlmimise otsustamisel ja lepingu tingimuste määramisel lähtutakse määruse (EL) 2017/625 artiklites 100 ja 101 sätestatust ning muudest tähtsust omavatest asjaoludest. Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määravad liikmesriigid igale nimetatud määruse artikli 93 lõike 1 kohaselt määratud EL referentlaborile ühe või mitu riiklikku referentlaborit. Liikmesriik võib määrata mõnes muus liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaliseks olevas kolmandas riigis asuva labori. Üks labor võib olla määratud mitme liikmesriigi riiklikuks referentlaboriks. Referentlaborite tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute meetodite ja metoodikate juurutamine, koolituste korraldamine jms), samuti laborite analüüside, uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsuse kindlustamine ja nende võrreldavuse tagamine nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasemel. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga; osaleb rahvusvahelistes laboritevahelistes võrdluskatsetes ja korraldab vajadusel volitatud laborite vahel võrdluskatseid. Eestis on volitatud riiklikud referentlaborid toidu-, sööda- ja loomahaiguste valdkondades vastavalt toidu-, sööda- ja veterinaarkorralduse seadusele ühtekokku 44 valdkonnas. Teatud toidu saasteainete osas on Eestil referentlaborid volitamata, eeskätt on tegu valdkondadega, kus referenttegevuse marginaalsuse (merelised biotoksiinid) või ulatuslikke investeeringu t e tõttu ei ole otstarbekas siseriiklikult laboriteenust välja arendada . Seetõttu on otstarbekas selliste valdkondade puhul leida vastava teenuse pakkuja mõnes teises EL-i liikmesriigis või Euroopa Majanduspiirkonnas läbi hankemenetluse. Nii näiteks täidab geneetiliselt muundatud organismide valdkonnas riikliku referentlabori ülesandeid Läti toiduohutuse, loomatervise ja keskkonnainstituut „BIOR” töövõtulepingu alusel. 4 . Eelnõu terminoloogia Eelnõus kasutatav terminoloogia on kooskõlas määruse (EL) 2017/625, määruse (EL) 2016/429 , määruse (EÜ) nr 1069/2009, määruse (EL) nr 576/2013 ja direktiivi 2005/36/EÜ terminoloogiaga. Kehtivas veterinaarkorralduse seaduses ja loomatauditõrje seadus kasutusel olevad terminid on seaduseelnõus viidud kooskõlla ning seostatud määruse (EL) 2016/429 terminitega. Eelnõus on kasutusele võetud järgmised terminid või muudetud nende tähendust : loomapidaja, l oomapidamisettevõte , loomataud, bioturvalisuse kava , e riti ohtlik loomataud , kohustuslikult tõrjutav loomataud, vajaduspõhiselt tõrjutav loomataud, teatamiskohustuslik loomataud, loomatauditõrje programm, v eterinaarnõuded . 5 . Eelnõu vastav us Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas E L-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud järgmiste EL-i õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 999/2001, millega sätestatakse teatavate transmissiivsete spongiformsete entsefalopaatiate vältimise, kontrolli ja likvideerimise eeskirjad (EÜT 147, 31.05.2001 , lk 1–40) ; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40 ) ; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (EL T L 139, 30.04.2004, lk 55–205); 4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta (EL L 255, 30.09.2005, lk 22–142 ) ; 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) ( ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33 ) ; 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003 ( ELT L 146, 13.06.2003, lk 1–9 ) ; 7 ) K omisjoni määrus (EL) nr 702/2014 Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 193, 01.07.2014, lk 1‒75); 8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429 loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84 31.03.2016, lk 1–208); 9) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/1012 tõupuhaste aretusloomade, ristandaretussigade ja nende aretusmaterjali aretuse, turustamise ning nende liitu sissetoomise suhtes kehtivate zootehniliste ja genealoogiliste tingimuste kohta, millega muudetakse määrust (EL) nr 652/2014, nõukogu direktiive 89/608/EMÜ ja 90/425/EMÜ ning tunnistatakse kehtetuks teatavad õigusaktid tõuaretuse valdkonnas (tõuaretuse määrus) (ELT L 171, 29.06.2016, lk 66–143) ; 10) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625 , mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) nr 2016/429 ja (EL) nr 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142 ) ; 11 ) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2018/1629 , millega muudetakse taudide loetelu, mis on sä testatud määruse (EL) 2016/429 II lisas (ELT L 272, 31.10.2018, lk 11–15 ) ; 12 ) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2124, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2017/625 looma- ja kaubasaadetiste ametliku kontrolli eeskirjadega, mida kohaldatakse läbi liidu toimuva transiidi, ümberlaadimise ja edasiveo korral, ning millega muudetakse komisjoni määruseid (EÜ) nr 798/2008, (EÜ) nr 1251/2008, (EÜ) nr 119/2009, (EL) nr 206/2010, (EL) nr 605/2010, (EL) nr 142/2011, (EL) nr 28/2012, komisjoni rakendusmäärust (EL) 2016/759 ja komisjoni otsust 2007/777/EÜ (ELT L 321, 12.12.2019, lk 73–98) ; 13) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/ 2035 , millega täiendatakse määrus t (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega ( 5.12 . 20 19 , L 314, lk 115 – 169 ) ; 1 4 ) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/686 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses loomse paljundusmaterjali ettevõtete heakskiitmise ning teatavate peetavate maismaaloomade paljundusmaterjali liidusisese liikumise jälgitavus- ja loomatervisenõuetega ( ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 1–63 ) ; 11) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/687 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud taudide ennetamise ja tõrje eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 64–139 ) ; 12) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/688 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade ja haudemunade liidusisest liikumist käsitlevate loomatervisenõuetega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 140–210 ) k omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/689 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loetellu kantud ja esilekerkivate taudide seire, likvideerimisprogrammide ja taudivaba staatuse eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 211–340 ) 14) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/691 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses vesiviljelusettevõtteid ja veeloomade vedajaid käsitlevate eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 345–378 ) ; 1 5 ) K omisjoni delegeeritud määrus (EL) 2020/692 , millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses teatavate loomade, loomse paljundusmaterjali ja loomsete saaduste saadetiste liitu sissetoomise ning nende järgneva liikumise ja käitlemise eeskirjadega (ELT L 174, 0 3. 0 6.2020, lk 379–520 ) ; D irektiiv id 2005/36/EÜ ja 2003/99/EÜ on üle võetud kehtivate õigus aktidega vastavalt veterinaarkorralduse seaduse ja loomatauditõrje seadusega , seetõttu ei ole eelnõukohase seaduse ja E L-i õiguse vastavuse võrdlustabelit koostatud. Määruse (EL) 2016/429 rakendamiseks on v eterinaarseaduse s täpsustatud ettevõtja teatamis- ja tegevusloakohustuse, loomade identifitseerimise ja registreerimise , loomade ja loomsete saaduste liikumise ning tauditõrjega seonduvad sätteid, lisades protseduurid Eestis nõuete täitmise tagamiseks. Samuti käsitletakse veterinaar seaduse s neid määruse (EL) 2016/429 aspekte, mille korral on nimetatud määruse kohaselt antud kaalutlusõigus erandi rakendamise kohta liikmesriigile. 6. Seaduse mõjud Eelnõus esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: s otsiaalne mõju, mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste korraldusele, mõju majandusele ning mõju elu- ja looduskeskkonnale. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Käesoleva seaduse rakendamisega ei kaasne otseseid olulisi mõjusid riigi julgeolekule, välissuhetele ega regionaalarengule. 6.1 Kavandatav muudatus: v eterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest keeldumise aluse d Põllumajandus- ja Toiduamet keeldub veterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest, kui taotleja on teenistuses veterinaarjärelevalve ametnikuna ja tal on ATS -i § 60 lõike 2 alusel täielikult keelatud tegeleda kõrvaltegevusena veterinaarteenuse osutamisega. Veterinaarkorralduse seaduses ei ole sellist õigust sätestatud. Säte annab Põllumajandus- ja Toiduamet i juhile õiguse ennetada huvide konflikti ametniku järelevalvetegevuse ja töövälise tegevuse vahel. Muudatusega kaasnevad sotsiaalne mõju, mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: s otsiaalne mõju Mõju sihtrühm: v eterinaararsti kvalifikatsiooniga isikud Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : Sotsiaalne aspekt väljendub isiku võimaliku sissetuleku vähenemises, mis ta saaks, kui tema tegevusele ei seataks piiranguid. 1. jaanuar 2019. aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest . 1.jaanuari 2020. a seisuga oli veterinaararsti kutsetegevuse loaga isikuid 815 Mõju avaldub, kui isik on asunud või asub tööle Põllumajandus- ja Toiduamet isse veterinaarjärelevalve ametnikuna ja soovib samaaegselt ka osutada veterinaarteenust põhitööst vabal ajal. H uvide konflikti olemasolul ei saa veterinaarjärelevalveametnik osutada põhitöö kõrvalt veterinaarteenust ja saada selle eest tasu. Eestis on 153 veterinaarjärelevalve ametnikku, neist 65 -l on hetkel veterinaararsti kutsetegevuse luba. Neist omakorda osutab hinnanguliselt hetkel aktiivselt veterinaarteenust 15 – 20 isikut. Mõju ulatus on väike ja mõjutab väikest osa veterinaararste, veterinaarjärelevalve ametnikest väike osa on seotud veterinaarteenuse osutamisega. Mõju ei ole sage, kuna ei ole ette näha veterinaararsti teenust pakkuvate järelev a lveametnike arvu suurenemist, pigem see väheneb. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: m õju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: v eterinaararsti kvalifikatsiooniga isikud võivad otsustada mitte jätkata tööd veterinaarjärelevalveametnikuna või pärast hariduse omandamist mitte kandideerida Põllumajandus- ja Toiduamet i vabadele töökohtadele. Eestis on 1.01.2020 seisuga 153 veterinaarjärelevalve ametnikku, neist 65 on hetkel veterinaararsti kutsetegevuse luba. Neist omakorda osutab hinnanguliselt hetkel aktiivselt veterinaarteenust 15 – 20 isikut. 2018 lahkus VTA-st 7 vet erinaararsti haridusega ametnikku, neist 1 pensionile. 2019 lahkus 5 veterinaararsti haridusega ametnikku, neist 1 pensionile. 2019 asus VTA-sse tööle 5 veterinaararsti haridusega ametnikku, vanuses 24 – 63a. VTA veterinaaride keskmine vanus on 55,6 aastat. VTA veterinaarjärelevalve ametnikud jaotuva j ärgmistesse vanusegruppidesse: 42 inimest on 55-59 aastased, 37 inimest on 60-64 aastased ja 14 inimest on üle 65 aastased, millest 4 inimest on vanuses 70+. Seega 14 inimest võivad asutusest lahkuda n.ö. päevapealt ja neile asendust leida on keeruline, sest noored veterinaararstid eelistavad töötada pigem kliinikutes. 2019 luhtus VTA-l 6 töökoha konkurssi, kus otsiti veterinaararsti haridusega ametnikku. Kõik kutsetegevuse loaga veterinaar arst id on järelevalvesubjektid. Veterinaar arst ide kontrolli teostas VTA üks kord kolme aasta jooksul kuni 2019. a-ni. Alates 2019. a-st toimub kontroll riskivalimi alusel. Ka kehtivat kutsetegevuse luba omavad ametnikud on järelevalvesubjektid. Nende tegevuse üle teostavad kontrolli veterinaarkeskuse või regiooni juhataja või VTA keskasutuse vastavad spetsialistid . Kõik ametnikud allkirjastavad ametisse astudes ametivande, erapooletuse ja sõltumatuse deklaratsiooni, avaliku teenistuse ning korruptsioonivastase seaduse nõuetele vastamise kinnituse. Kord aastas peavad ametnikud teavitama VTA peadirektorit kõrvaltegevustest, kes hindab teavitatud tegevusi korruptsioonivastase seaduse alusel. Siiani ei ole ühegi veterinaarjärelevalve ametniku kutsetegevuse luba sel põhjusel peatatud. Selgema õigusliku aluse seadmisega kaasneb positiivne mõju Põllumajandus- ja Toiduamet ile , mille juhtkonnale antakse parem tööriist korruptsiooniohu maandamiseks ilma, et peaks kehtestama veterinaarteenuse osutamisele lauskeeldu. Samuti aitab paindlikum lähenemine kergemini leida vabadele töökohtadele uusi ametnikke. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub . 6.2. Kavandatav muudatus: k utsetegevuse loa peatamise alus te lisamine Põllumajandus- ja Toiduamet võib veterinaararsti kutsetegevuse loa peatada , kui veterinaararst on korduvalt rikkunud ravimiseaduses või selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud veterinaar r avimi soetamise ning loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamise nõudeid . Tegevusloa kehtivus peatatakse kuni rikkumise kõrvaldamiseni või kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise otsustamiseni . Veterinaarkorralduse seaduses ei ole sellist õigust sätestatud. Muudatusega kaasnevad sotsiaalne mõju, mõju elu- ja looduskeskkonnale ja mõju majandusele. Mõju valdkond: s otsiaalne mõju Mõju sihtrühm: veterinaararsti d Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : 1. jaanuar 2019. aasta seisuga oli Eesti rahvaarv 1 323 824 inimest . 1. jaanuari 2020. a seisuga oli veterinaararsti kutsetegevuse loaga isikuid 815 Korduva rikkumise korral jääb veterinaararst ilma veterinaarteenuse osutamisega seotud sissetulekust. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel ei ole käsitletav rikkumine sage ega levinud ja sellest tulenev negatiivne mõju on vähene. 2019. a tehti 42 ettekirjutust seoses ravimite käitlemisega seotud rikkumiste tõttu, 2020 on selliseid rikkumisi avastatud 12. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavade mõjude risk on väike lähtuvalt mõju väikesest ulatusest ja sagedusest. Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: loomakasvatajad, lemmikloomapidajad. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Peatatud v eterinaararsti kutsetegevuse loa ga isikutel ei ole õigust osutada veterinaarteenust. Mõju on väike , kuna tegu ei ole levinud rikkumisega ja see ei vähenda oluliselt loomakasvatajatele ja lemmikloomapidajatele veterinaarteenuse kättesaadavust . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju on väike . L oomakasvatajatele ja lemmikloomapidajatele veterinaarteenus e kättesaadavus ei vähene oluliselt . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub Mõju valdkond: m õju keskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Avalduv mõju on positiivne, kuna ravimite vastutustundlik kasutamine aitab vähendada mikroobide resistentsust ja riske inimeste ja loomade tervis ele. Valdav osa veterinaararste kasutab ravimeid vastutustundlikult. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub . 6.3. Kavandatav muudatus: ettevõtja tegevusloa kohustuse kitsendamine. Kehtivas õiguses on tegevusloa ja teavituskohustus reguleeritud loomatauditõrje seaduse 2. peatüki 6 1 jaos . Kehtiva õiguse kohaselt ei tehta teatud tegevusloa kohustuse sätestamisel vahet, kas ettevõttest viiakse loomi ja paljundusmaterjali teise liikmesriiki või need liiguvad Eesti siseselt teise ettevõttesse. M ääruse (EL) 2016/429 ja määruse (EL) 2019/2035 kohaselt on tegevusluba vajalik ainult loomade ja paljundusmaterjaliga kauplemise kontekstis. Ainult Eesti- siseselt loomade ja paljundusmaterjaliga kauplevatel ettevõtete suhtes kehtib endiselt majandustegevuse teate esitamise kohustus ja need ettevõtted kantakse P õllumajandusloomade registrisse. Käesoleva eelnõu rakendussätete kohaselt ei pea kehtiva tegevusloaga ettevõtte kohta taotlema uut tegevusluba ning ettevõtted, millest on teatatud enne käesoleva seaduse jõustumist loetakse teatatuks selle seaduse tähenduses. Loomatauditõrje seaduse alusel tegevusloa saanud ettevõtjad, kelle puhul käesoleva eelnõu alusel tegevusloa nõue ei laiene, ettevõttest teatamise nõue loetakse täidetuks. Muudatusega kaasneb mõju majandusele , mõju riigiasutustele ning sotsiaalne mõju. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: loomapidajad, lemmikloomapidajad, loomse paljundusmaterjali käitlejad. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Tegevusloa kohustusega kaasnevad rangemad nõuded ehitistele ning loomade pidamise ja loomse paljundusmaterjali liikumisele. Tegevusloa kohustuse asendamine teatamiskohustusega, juhul kui loomi või loomseid saadusi viiakse Eesti siseselt teise ettevõttesse, võimaldab ettevõtja paindlikumalt rakendada meetmeid, mis peavad tagama loomade ja loomse paljundusmaterjali ohutuse. Edaspidi tuleb ettevõtjatel hoolikalt oma tegevus läbi mõelda. Juhul, kui ettevõtja kohe EL-i turul ei kauple, kuid soovib seda teha tulevikus, on otstarbekas taotleda tegevusluba. Nii tegevusloataotluse kui ka majandustegevusteate esitamine on ühekordne protseduur . Juba tegutsevatele tegevusloa- või teatamiskohustusega ettevõtjatele ei kaasne muudatusega lisategevusi ega - kohustusi, kuna teatamiskohustus loetakse täidetuks seaduses nimetatud tähtajal ning mistõttu ei mõjuta see nende halduskoormust. Mõju on väike , kuna põllumajandusloomade registris on registreeritud 14 200 tegevuskohta, aga tegevusloa alusel tegutseb neist ainult 355 . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavad mõjud e risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju; mõjutab inimeste ja loomade tervist Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Negatiivsed mõjud puuduvad, kuna loomade ja loomse paljundusmaterjali kohta on veterinaarnõuded kehtestatud ja seeläbi on kaitstud inimeste ja loomade tervis. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju puudub . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub . Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Mõju riigiasutustele on väike, kuna kõik PRIA põllumajandusloomade registris olevad loomapidajad ja muud ettevõtted on VTA järelevalve all ja neid kontrollitakse perioodiliselt. Kuna tegevusloa alusel tegutsevaid ettevõtteid on võrreldes kõigi registris olevate ettevõtetega väike arv, siis neist osade tegevusloast lo obumine ei ole olulise mõjuga. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavaid riske VTA-le ette nähe ei ole . Järeldus mõju olulisuse kohta: Mõju on väheoluline . 6. 4 . Kavandatav muudatus: p eetava looma identifitseerimisvahendite väljastamise protseduur Põllumajanduslooma märgistamiseks vajalikud identifitseerimisvahendid hangib ja väljastab Põllumajandus- ja Toiduamet iga selleks halduslepingu sõlminud volitatud isik loomapidaja kulul. Tegemist ei ole uue tegevusega, kuid kehtivates õigusaktides ei ole märgistamiseks vajaliku identifitseerimisvahendi hankimise ja väljastamise korda senini sätestatud. Märgistamiseks vajalike identifitseerimisvahendite hankimise ja väljastamisega tegeleb hetkel EPJ . Muudatusega kaasneb mõju majandusele. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: EPJ ja teised võimalikud põllumajandusloomade märgistusvahendite hankijad . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Põllumajandusloomade märgistusvahendeid hangib põhiliselt EPJ. Sätte jõustumisega on võimalus, et lisaks EPJ-le on veel ettevõtteid, kes soovivad põllumajandusloomade märgistusvahendeid hankida ja edasi müüa . Põllumajandus- ja Toiduamet peab korraldatava konkursiga tagama parima võimaliku teenusepakkuja valimise. L aialda ne oluline mõju puudub , kuna ükskõik, kes selle konkursi võidab, peab ta tagama kvaliteetse ja nõuetek ohase teenuse, sealhulgas võimekus e hinnata sisseostetavaid märgistusvahendeid ja oma andmekogude sidumiseks Põllumajandusloomade registriga kõiki andmekaitse alaseid turvanõudeid järgides . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavade mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta : oluline mõju puudub. 6. 5 . Kavandatav muudatus: l emmiklooma identifitseerimis vahendite h e akskiitmine ja arvestuse pidami se nõuded . Lemmiklooma märgistusvahendite h eakskiitmine on eelnõu kohaselt korraldatud läbi teavitatud märgistusvahendite kohta teabe avaldamise Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel. Käesoleval ajal ei ole lemmiklooma märgistusvahendite turuletoomine Eestis reguleeritud. Eelnõu kohaselt tuleb turul olevatest ja turule toodavatest elektroonilistest märgistusvahenditest teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it ja teavitatud märgistusvahendite loetelelu avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduamet i kodulehel. Muudatusega kaasnevad mõju kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: m õju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Põllumajandus- ja Toiduametil on kohustus heakskiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud süstitavate transponderite loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine on Eestis lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades see loetelust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: l emmikloomade märgistusvahendite maaletoojad. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Eestis oli 2019 a. hinnanguliselt neli l emmiklooma märgistusvahendite maaletoojat. Lemmikloomade m ärgi s tusvahendite maaletoojad peavad teavitama Põllumajandus- ja Toiduamet i t käesoleva seaduse jõustumise hetkel turul olevatest transponderitest ning edaspidi enne uue toote turule toomist. Lisanduv halduskoormus on väike, kuna t eavitamine on ühekordne ja edaspidi vajalik ainult uute toodete korral. Tõenäoliselt tuuakse turule sellised uusi tooteid pigem harva ja seetõttu lemmikloomad e märgistusvahendite maaletoojatele halduskoormus e kasv väga väike. Kuna märgistusvahendite, eriti transponderite kvaliteediga on veterinaararstidelt pärineva informatsiooni kohaselt probleeme, on tulevikus võimalik, et Põllumajandus- ja Toiduamet peatab probleeme tekitavate märgistusvahendite kasutamise Eestis, eemaldades selle oma avalikustatud loetelust. Seni selline võimalus puudus ja see on olnud märgistusvahendeid maale toova ettevõtja eetika küsimus. Kuna turul olevad märgistusvahendid vastavad E L-is kehtivatele standarditele, siis olulisi majanduslikke mõjusid ei teki. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike . J äreldus mõju olulisuse kohta : o luline mõju puudub. 6. 6 . Kavandatav muudatus: p õllumajandusloomade regist r is tehtavad uuendused seoses määruse 2016/429 rakendamisega. Muudatusega kaasnevad mõju riigiasutusele ning majandusele. Mõju valdkond: m õju riigiasutustele Mõju sihtrühm: PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Mõju on ühekordne ja hõlmab kahe asutuse registrites arendustega seotud kulutusi. Seoses käesoleva eelnõu rakendamisega tuleb PRIA-l t äiendada põllumajandusloomade registrit selliselt, et seal oleks võimalik hallata isikute erinevate tegevuste erinevaid andmevälju. Põllumajandusloomade register on tehniliselt arendatud ainult isikute loomapidamise et tevõtete registrisse kandmiseks. Lisaks tuleb vastavalt m ääruse (EL) 2016/429 artik lile 112 liikuda veisepass ide siseriiklik u väljasta mise lõpetamise suunas. V ajalik on välja töötada uus protsess, mis tagaks teistesse liikmesriikidesse (Bovex´iga ühinemata riigid aga ilmselt ka kolmandad riigid) liikuvatele veistele ki ire veisepassi väljastamise . Rakendusmääruse (EL) 2019/2035 artikkel 64 punkt c nõude täitmiseks tuleb välja arenda da kordumatu kood i dokumenteeri mise protsess iga looma puhul, keda peetakse ettevõttes kauem kui 30 päeva . Rakendusmääruse (EL) 2019/2035 artikli 44 punkt a kohaselt tuleb andmekogus viidata elektroonilise identifitseerimisvahendi lii gile , kui veis on sellega varustatud , mis on samuti vajalik lisada registri arendustesse. Lisaks on vajalikud muudatused registris täiendavate andmete vahetuseks riikliku toidu ja sööda käitlejate registriga . Eelpool toodud muudatuste maksumus kokku on eeldatavalt 85 464,00 EUR-i. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike . Järeldus mõju olulisuse kohta: Meetmel on keskmine mõju PRIA ja Põllumajandus- ja Toiduamet i eelarvele, kuna põllumajandusloomade j a riikliku toidu ja sööda käitlejate registri edasiarendused vajavad täiendavat rahastamist. Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: l oomapidajad , ettevõtjad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Tegemist on positiivse mõjuga, kuna paremini korraldatud andmevahetus riigiasutuste vahel võimaldab loomapidajatel ja ettevõtjatel saada paremat teenust. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike , kuna muudatu sel o n positi ivne mõju . Järeldus mõju olulisuse kohta: o luline mõju puudub . 6. 7 . Kavandatav muudatus: b ioturvalisuse kava koostamise ja selle täitmise kohta arvestuse pidami ne . Loomapidajatel tekib seaduse jõustumisel uus kohustus koostada ja rakendada oma loomapidamisettevõttes bioturvalisuse kava. Bioturvalisuse kava kohustust ei kohaldata kõikidele loomapidajatele, vaid sõltub peetavast loomaliigist, tootmisviisist ja loomade vanuserühmast. Näiteks seakasvatusettevõtetes on sigade Aafrika katku leviku tõttu bioturvalisuse kava kohustus juba praegu. Suurema riskiga on ka loomse paljundusmaterjali tootmise ettevõtted (seemendusjaamad, embrüotootmise ettevõtted, haudemunade tootmise ettevõtted). Arvestades Euroopas levivate loomataudidega seonduvaid riske, on suuremas ohus linnu-, veise- ja lamba ning kitsekarjad. Väga oluline on bioturvameetmete läb i mõtlemine ka võistlushobuse pidamisel kes puutuvad võistluste käigus kokku muudest riikidest või piirkondadest pärit loomadega. Muudatusega kaasnevad mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: kaudne m õju elu- ja looduskeskkonnale, Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: P ositiivseks tuleb lugeda meetme mõju elu- ja looduskeskkonnale, kuna läbimõeldud bioturvalisusega kaasneb loomapidamisruumides eeldatavalt ka tõhusam hügieeninõuete täitmine ja parem loomapidamisettevõtte üldine heakord. Loomi ravitakse vähem ja ka m ikroobide resistentsus eg a seotud probleeme on seetõttu vähem. Mõju on positiivne ka peetavatele loomadele, kuna nad on tervemad ja annavad elu jooksul rohkem toodangut. Seetõttu saab kokkuvõttes pidada vähem loomi, mis on hea keskkonnale. Negatiivse mõjuna saab välja tuua t e atavat halduskoormust seoses bioturvalisuse kava koostamise ja selle täitmise üle arvestuse pidamisega. Kuna loomapidajad rakendavad ka praegu bioturvalisuse meetmeid, siis saab bioturvalisuse kava koostamise kohustus e mõju võib hinnata väikeseks. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: eb asoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine Mõju valdkond: m õju riigiasutus t ele Mõju sihtrühm : PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : Meede ei suurenda järelevalveasutuse töökoormust , kuna bioturvalisuse kava ja selle täitmist kontrollitak u se ettevõtte kontrollimisel koos muude nõ u ete täitmise kontrollimisega . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta : oluline mõju puudub Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm : loomapidajad, tegevuslubade omajad, majandustegevuse teate esitajad . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : 2015. aastal k oduloomade seas levima hakanud sigade Aafrika katkuga seoses on juba seakasvatajad koostanud bioturvalisuse kava ja see on leidnud ettevõtjate poolt heakskiitu. Negatiivse mõjuna saab välja tuua teatavat halduskoormust seoses bioturvalisuse kava koostamise ja selle täitmise üle arvestuse pidamisega. Bioturvalisuse kava koostamine ja selle täitmise kohta arvestuse pidamine on loomapidajale eelkõige vaid ajaline kulu. B ioturvalisuse kava koostamise kohta ei ole vorm ilisi ega muid pidamise nõudeid . Kava võib olla koostatud ettevõtjale sobivas vormis. Sõltuvalt ettevõtte suurusest võtab bioturvalisuse kava koostamine hinnanguliselt aega mõnest tunnist kuni mõne päevani. Jooksva arvestuse pidamine bioturvalisuse meetmete rakendamise üle võtab sõltuvalt ettevõtte suurusest (ettevõttes peetavate loomade arvust) aega hinnanguliselt viis kuni kakskümmend minutit päevas. Positiivse majandusliku mõjuna võib välja t uua, et bioturvalisuse kava koostamine annab nii loomapidajale kui ka veterinaarjärelevalveametnikule hea tagasiside ettevõtte bioturvalisuse alasest olukorrast. Kavast selgub hõlpsasti , milliseid bioturvalisuse meetmeid tuleks riskide maandamiseks muuta . Bioturvalisuse kava sisaldab loomapidaja kogutud andmeid rakendatavate bioturvalisuse meetmete kohta, mis on olulised nii epidemioloogilise uuringu tegemisel kui ka taudiohu ennetamise korral tegevuste kujundamiseks või loomataudi edasise leviku pidurdamiseks. Sellist kava on vaja, et bioturvalisus farmis või majapidamises oleks korraldatud süsteemselt ja läb imõeldult. Kava aitab otsustada kuhu ja kui palju ressursse tuleb suunata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitavade mõjude risk on väike. Negatiivset mõju tuleb lugeda väheseks, kuna bioturvalisuse kava koostamine ei ole ajamahukas . Positiivne mõju võib olla väga suur, kui bioturvalisuse kava rakendamisega hoitakse ära ohtliku loomataudi levik ettevõttesse või parandatakse loomade heaolu. Järeldus mõju olulisuse kohta : o luline mõju puudub 6. 8 . Kavandatav muudatus: l oomapidaja tagab oma loomade veterinaarnõuete kohase pidamise ja rakendab vajalikke meetmeid nende lahtipääsemise vältimiseks . Loomapidajale te kib seaduse jõustumisel kohustus rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et tema loomad ei pääseks temale kuuluvatest või tema kasutuses olevatest valdustest välja. Muudatusega kaasnevad mõju kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: m õju majandusele. Mõju sihtrühm: elanikkond, loomapidajad. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: . M õju loomapidajatele on ühekordne ja mõõdukas seoses kohustusega võtta meetmeid oma loomade lahtipääsemise vältimiseks. Kohustus mõjutab kõiki inimesi kes peavad loomi ning kes edaspidi peavad paremini läbi mõtlema loomapidamise korralduse oma ettevõttes või kodumajapidamises. Mõju on positiivne, kuna loomade lahtipääsemise vähenemisega vähenevad nende poolt naabruses elavatele inimestele tekitatavad kahjud ja väheneb loomataudide leviku risk Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk puudub. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub . Mõju valdkond: m õju riigiasutustele ja kohalikele omavalitsustele. Mõju sihtrühm: kohalikud omavalitsused, Põllumajandus- ja Toiduamet , Politsei- ja Piirivalveamet. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju riigiasutustele on positiivne, kuna loomade lahtipääsemise vähenemisega vähenevad nende poolt naabruses elavatele inimestele tekitatavad kahjud ja seeläbi üldine halduskoormus, mis on seotud loomade püüdmise, ajutise pidamise, hukkamise ning inimestevaheliste konfliktide lahendamisega. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on keskmine 6.9. Kavandatav muudatus: järelevalvetoiminguteks kulutatud aja arvestamine poole tunni kaupa . Kehtiva õiguse kohaselt maksab k ohustatud isik tunnitasu veterinaarjärelevalve toimingu tegemisele kulunud aja eest, kuid mitte rohkem kui kaheksa tunni eest veterinaarjärelevalve toimingu kohta. Veterinaarjärelevalveametniku kulutatud aeg arvestatakse tunni täpsusega ning iga alustatud tund loetakse järgmiseks täistunniks. Eelnõuga muudetakse veterinaarjärelevalveametniku kulutatud aja arvestamist paindlikkumaks ning edaspidi arvestatakse toimingutele kulunud aega poole tunni täpsusega. See tähendab, et 1-30 minutit kestva toimingu eest arvestatakse 0 , 5 tunnitasu ning alates 31. minutist täistunni tasu. Sarnane muudatus hakkab kehtima ka toiduseaduses ja söödaseaduses. Muudatusega kaasnevad mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaelumini steerium, Rahandusministeerium . Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus : mõju riigiasutustele on püsiv , eriti valdkonnas võetavate järelevalvetasude arvestamise kontekstis. Oluline erinevus, mida muutunud kord sisse viib on arvestuse korralduse osas, samuti tuleb arvestada JVIS arendamise vajadust. Samas saavad kulud kajastatud veelgi täpsemalt kui praegu ning kuluarvestuse mõistes on tegu positiivse arenguga. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk avaldub eksikombel toiminguteks kulunud aja valesti märkimise korral , mille parandusteks kulub täiendav ressurss. Siiski võib lugeda ebasoovitavate mõjude riski pigem väikeseks, kuna juhtumite esinemissagedus on väike. Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on keskmine . Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomsete saaduste käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Mõju on positiivne, kuna järelevalvetasu määramise otsuste summad võivad teatud tüüpi ja suuruses ettevõtete puhul väheneda. Tulenevalt täpsemast aja arvestusest muutub näiteks keskmise suurusega ettevõtte keskmise makstava tasu summa umbes 12% soodsamaks , väiksema ettevõtte puhul on protsent veelgi suurem . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine 6. 10 . Kavandatav muudatus: maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtavast ettekirjutusest loobumine Kehtiva õiguse kohaselt tuleb järelevalvetasu otsuses määratud tasusumma tasuda 10 tööpäeva jooksul otsuse kättesaamisest arvestades . Kui seda pole tehtud koostatakse maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks ettekirjutus, millega juhitakse tähelepanu rikkumisele ning selle kõrvaldamiseks so tasu maksmiseks antakse uus 10 tööpäeva. Järelevalvetasu otsus ja järelevalvetasu sissenõudmise ettekirjutus on mõlemad eraldi haldusaktid ja eraldi vaidlustatavad. Alles kui ettekirjutust ei täideta, on kehtiva korra kohaselt VTA-l õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes nõuab maksmata järelevalvetasu täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras sisse. Eelnõu kohaselt loobutakse maksmata järelevalvetasu sissenõudmiseks tehtavast ettekirjutusest. U ue korra kohaselt enam eraldi haldusakti maksmata tasu sissenõudmiseks ei koostata. Kui tasu pole nõutud tähtpäevaks ära makstud siis on Põllumajandus- ja Toiduametil õigus anda järelevalvetasu sissenõudmise otsus sundtäitmisele, ehk edastatakse kohtutäiturile. Otsuse täitmiseks, st tasu maksmiseks on uue tähtpäeva kohaselt 28 kalendripäeva alates otsuse kättesaamisest. Tasu maksmise aeg on pikem kui kehtiva korra kohaselt, pikendatud tähtaeg annab võimaluse vabatahtlikult oma kohustus õigeaegselt täita , arvestades endise menetluse pikkusi ja seni kehtinud tähtaegu . Muudatu sega kaasnevad mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet , Maaeluministeerium, Rahandusministeerium, Kohtutäiturid Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: mõju riigiasutustele on positiivne, eriti valdkonnas võetavate järelevalvetasude kogumise korraldamise kontekstis. Oluline erinevus, mida muutunud kord sisse viib , on nii protsessi kiirendamine, lihtsustamine kui ka töökorralduslik ümberkorraldamine. T asudega laekumiste administreerimisega seotud protsess saaks olla väga suures mahus automatiseeritud, mis tähendab üleüldist olulist tööaja ressursi säästu. Eelkõige seoses juba topelt aktide kontrollimise vältimisega hoitaks aega kokku. Laekumata nõuete kohtutäituritele edastamise arv peaks menetluse sujuvamaks muutumisega kasvama, samuti oodatav laekumiste arv. See toob kohtutäituritele kaasa tööhulga kasvu. Maaeluministeerium ja Rahandusministeerium haldavad laekumistega seotud infosüsteeme ja seal tuleb reguleerida ja optimeerida tööprotsesse vastavaks muutunud menetlusskeemile. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: Ebasoovitav mõju on seotud laekumata järelevalvetasude nõuete k ohtutäiturile edastamisega. Neile edastatakse hetkel väga vähe laekumata otsuseid. Põhjuseid selleks on mitmeid, peamine on see, et see on liiga keeruline ja aeganõudev. 2019. aastal esitati 13 avaldust, samas tähtaegselt laekumata otsuseid on hetkeseisuga 205 tk (kogusummas 8000 EUR). Mõned neist kindlasti veel tasutakse. Kui automaatselt esitataks kohtutäituritele tasumata otsuseid rohkem, siis oleks laekumise tõenäosus suurem. Hetke statistika kohaselt lahenevad positiivselt umbes pooled aastas esitatud täitmisele pööramised. Järeldus mõju olulisuse kohta: m õju on keskmine Mõju valdkond: mõju majandusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomsete saaduste käitlejad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Mõju on positiivne, kuna otsuse täitmiseks esitatav tähtaeg pikeneb ning sektori ettevõtetel on võimalik paindlikumalt rahavooge planeerida. Samuti on plaanis hakata saatma SAP süsteemi kaudu meeldetuletusi. Meeldetuletuskirjad edastatakse k äitleja või isiku poolt antud e-posti aadressile. Meeldetuletuskirju on võimalik saata pärast makse tähtaja saabumist. Kui nõude laekumise osas ei ole süsteemis ette antud ajavahemikul peale teatise saatmis t muutusi olnud, siis peale viimase meeldetuletuskirja saatmist toimub nõudega töö vastavalt kokkuleppele , st neid on võimalik automaatselt hakata saatma sundtäitmiseks. E ttevõtjaid on üldjuhul korraliku maksekäitumisega, nt 2019. aastal tehti 1070 ettekirjutust täitmata otsuste kohta, samas järelevalvetasu otsuseid koostatakse aastas umbes 20 000 . Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavad mõjud on seotud e ttevõtte makseraskus te ja järelevalvetasu otsuse täitmisele pööramisega kaasneva lisakuluga . Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on keskmine 6. 11 . Kavandatav muudatus: veterinaarteenuse kvaliteedi hindamise taotluse esitamisele lühema tähtaja kehtestamine Eelnõu kohaselt ei anna Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor hinnangut veterinaarteenuse kvaliteedi kohta, kui veterinaarteenuse osutamisest on möödunud rohkem kui aasta, kui sama asja kohta on olemas jõustunud kohtuotsus või samas asjas toimub kohtumenetlus. Kehtivas õiguses on õigus veterinaarteenuse kvaliteedi kohta hinnangut küsida 2 aastat pärast veterinaarteenuse osutamist. Ravivead avalduvad lühikese aja jooksul pärast veterinaarteenuse osutamist ja loomapidajal on võimalus koheselt reageerida. Veterinaar- ja Toiduameti andmetel on veterinaarteenuse kvaliteedi kohta laekunud keskmiselt 15 – 20 kaebust aastas ja need käsitlevad mitte kauem kui 1 aasta tagasi toimunud sündmusi. Muudatusega kaasnevad sotsiaalne mõju ja mõju riigiasutustele. Mõju valdkond: sotsiaalne mõju Mõju sihtrühm: loomapidajad Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Veterinaarteenuse osutamise kohta esitatakse kaebusi eeskätt seoses lemmikloomade raviga. Eestis on 10.09.2020. a. seisuga identifitseeritud ja registreeritud umbes 132 319 koera ja 71 367 kassi. S eisuga 16.09.2020 on 2019. a on V TA- le hindamiseks esitatud veterinaarteenuse osutamise kohta 18 kaebust ja 2020. a 15 kaebust. Kõik kaebused on esitatud ühe aasta jooksul teenuse saamisest arvates. Mõju ulatus ja sagedus on väike, arvestades peetavate lemmikloomade ja esitatud kaebuste arvu. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub Mõju valdkond: mõju riigiasutustele Mõju sihtrühm: Põllumajandus- ja Toiduamet. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Põllumajandus- ja Toiduamet peab menetlema veterinaarteenuse kvaliteedi kohta esitatud avaldusi. Selliseid avaldusi on viimastel aastatel esitatud 15 – 20 aastas. Kõik taotlused on esitatud ühe aasta jooksul teenuseosutamisest arvates. Taotluse esitamise tähtaja lühendamise mõju on väike, kuna taotlust ei ole kunagi esitatud hiljem kui 1 aasta möödumisel saadud veterina arteenuse osutamisest arvates. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: ebasoovitavade mõjude risk on väike, kuna negatiivne mõju on väike. Loomapidajate õigusi ei kitsendata sellisel määral, et nad ei saa Põllumajandus- j a Toiduameti hinnangut osutatud veterinaarteenuse kohta piisavalt kiiresti. Järeldus mõju olulisuse kohta: oluline mõju puudub 6. 1 2 . Kavandatav muudatus: karistusmäärad e suurendamine seoses suurema riskiga seotud rikkumisega. Teatavate veterinaarnõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda, on ette nähtud kõrgemad trahvimäärad. Uued karistusmäärad on eelnõus ette nähtud l oomade ja loomse saaduse veo ning loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali k äitlemise või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumi se ning loomataudi ohu ja kahtluse korral või loomataudi tõrjeks rakendatavate meetmete eiramise ning loomatauditõrje eeskirjade nõuete rikkumise eest . U ued karistusmäärad eelnõus ette nähtud loomade ja loomse saaduse veo ning loomse saaduse ning loomse paljundusmaterjali käitlemise või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos ladustamise veterinaarnõuete rikkumise eest viisil, mis ohustab inimese tervist või keskkonda . Rahatrahv selle eest on eelnõu kohaselt 300 trahviühikut ning kui selle on toime pannud juriidiline isik, rahatrahv kuni 2000 eurot. Kõrgemad karistusmäärad on kehtestatud seoses asjaoluga, et loomade ja loomse saaduse mittenõuetekohane ve du ning loomse saadus e ning loomse paljundusmaterjali mittenõuetekohane käitlemin e või toiduks mittekasutatava loomse saaduse vabatsoonis või tollilaos mittenõuetekohane ladustami n e viisil, mis ohustab inimeste tervist või keskkonda, on seotud kõrgema riskiga loomataudide või nakkushaiguste levikuks ja seeläbi epideemiate või taudipuhangute tekkimiseks. Seetõttu tuleks rakendada kõrgemaid karistusmäärasid. Muudatusega kaasnevad mõju elu- ja looduskeskkonnale, mõju riigiasutustele ning majandusele. Mõju valdkond: kaudne m õju elu- ja looduskeskkonnale Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: loomade ja loomse saadus e vedajad, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlejad, toiduks mittekasutatava t loomse t saadust vabatsoonis või tollilaos ladusta vad isikud võivad oma tegevuse või tegevusetusega põhjustada loomataudide ja epideemiate vallandumist, mis kahjustab inimeste ja loomade tervist. Suurem tõenäosus selliste tagajärgedega sündmuseks on seoses loomataudidega sigade Aafrika katku leviku näitel. Taud levis kiiresti üle terve riigi ja seda korduvalt suurte vahemaade taha. See ei saanud toimuda inimfaktorita. Samas ei saa väita, et suuremad karistused oleksid 2014. aastal kiire leviku ära hoidnud. V õiks eeldada, et selgemate reeglite ja hoiatava karistuse koosmõjus inimeste loomapidamise ja taudiennetuse alane teadlikkus paraneb. Positiivne mõju on, et järelevalveasutusel on võimalik rakendada elanikkonna ja looduskeskkonna kaitseks rangemaid meetmeid. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju on keskmine Mõju valdkond: m õju majandusele Mõju sihtrühm: loomade ja loomse saaduse vedajad, loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali käitlejad, toiduks mittekasutatavat loomset saadust vabatsoonis või tollilaos ladustavad isikud. Avalduv mõju, selle ulatus ja sagedus: Mõju on sektorile pigem ennetav, rikkumiste korral ühekordne ja suunatud üksikule ettevõtjale või isikule. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk: e basoovitavade mõjude risk on väike Järeldus mõju olulisuse kohta : mõju on keskmine 7 . Seaduse rakendamisega seot ud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulu d ja tulud Seoses seaduse jõustumisega on vaja P õllumajandusloomade registris ja V TA järelevalve infosüsteemis ( edaspidi JVIS ) teha arendustööd. Arendustööde käigus täiendatakse põllumajandusloomade registri funktsionaalsust uute taotluste või teavitustega, JVIS - i olemasolevat funktsionaalsust uut liiki dokumentide vastuvõtmiseks ning täiendatakse andmevahetust põllumajandusloomade registri ja JVIS - i vahel. Põllumajandusloomade registrisse lisatakse juurde teavitus i ja taotlus i . Lisaks vajavad muutmist mõlemas info süsteemis otsingud uut e dokumendi tüüpide otsinguks. PRIA a rendustööde eeldatav maksumus on ca 86 000 eurot. Arendustöödega seotud kulud kaetakse PRIA ja VTA eelarvest. Seaduse rakendamine ei too riigile kaasa otseseid tulusid. 8 . Rakendusaktid 8.1. Uued rakendusaktid Eelnõu § 1 lõikega 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada oma pädevuse piires looma ja inimese tervise kaitseks taudiennetuse, -tõrje ja muude veterinaarmeetmete rakendamiseks õigusakti küsimuses, mille otsustamise õigus on EL-i õigusakti kohaselt liikmesriigil. Vajadus sellise volitusnormi järele tuleneb eeskätt määrusega (EL) 2016/429 liikmesriigile antud laiematest õigustest, mille kohta täpsema volitusnormi sätestamine ei ole võimalik. Näiteks võib liikmesriik rakendada teatud ajutisi tauditõrjemeetmeid, et ennetada EL-iga piirnevast kolmandast riigist või territooriumilt eriti ohtliku või esilekerkiva taudi levimist EL-i territooriumile taudi puhangu korral. Eelnõu § 15 lõikega 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate liikmesriigis, Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis ja Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu. Tegemist ei ole uue volitusnormiga , vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 25 1 lõikes 3. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 15 lõike 5 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 16 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise ja hindamise ning tulemustest teavitamise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 25 2 lõikes 6. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 16 lõike 6 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 20 lõikega 2 antakse maaeluministrile volitus kehtestada veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord. Nimetatud korras sätestatakse täpsem kord, mis käsitleb veterinaararsti peetavat arvestust haigusjuhtumite, tehtud ravi- ja muude menetluste ning kasutatud veterinaarravimite üle ning peetud arvestuse kohta aruannete esitamist Põllumajandus- ja Toiduametile. Töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. Eelnõu § 22 lõikega 1 antakse maaeluministrile volitus kehtestada riikliku veterinaararstide registri põhimäärus. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 22 1 lõikes 1. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 22 lõike 1 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 32 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada määrusega põllumajanduslooma märgistamise, registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma kohta teatise esitamise nõuded ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 11 lõikes 2 . V olitusnorm i on muudetud, kuna osa kehtiva volitusnormi alus e l kehtestatud nõuetest on kehtestatud vahetult kohalduva määrusega (EL) 2016/429 ja komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 32 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 32 lõike 4 kohaselt võib maaeluminister kehtestad a komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39 –41, 47, 48, 53, 54 ja 59 – 62 nimetatud erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja selle lahendamise korra . Tegemist on uue volitusnormiga, mis võimaldab määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandeid rakendada vastavalt vajadusele. Näiteks sõltub erandi rakendamine sellest, kas vastavaid ettevõtteid või loomagruppe Eesti on või mitte, millele erand laieneb. Eelnõu § 35 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada põllumajandusloomade registri põhimäärus. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 1 1 lõikes 3 . Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 35 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 37 lõikega 2 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava. Nimetatud loetelu kehtestatakse vajaduse korral loomade vanusegruppide ja pidamisviiside kaupa. Bioturvalisuse kava koostamise nõuet ei ole kavas kohaldada kõikidele loomapidajatele. Töötatakse välja asjakohane maaeluministri määrus. Eelnõu § 42 lõikega 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 17 1 lõikes 5. Senised loomatauditõrje seaduse § 17 1 lõikes 5 alusel kehtestatud määrused ajakohastatakse. Lisaks võimaldab volitusnorm kehtestada täiendavaid loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõudeid. Eelnõu § 50 lõikega 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsem kor d ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada. Tegemist on uue volitusnormiga, mille koostamise eesmärk on täpsustada ja selgelt esitada nõuded, mida veterinaararstid ja laborid peavad järgima, et arvestus ja edastatav teave loomataudide diagnoosimisest oleks ühetaoline ning annaks järelevalveasutusele vajalikku teavet. Eelnõu § 53 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile ning teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 31 lõikes 3. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 53 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 5 6 lõike 3 kohaselt võib maaeluminist e r kehtestad a kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutava loomataudi täpsemad ennetus- ja tõrjemeetmed kooskõlas EL-i õigusaktis sätestatud nõuetega. Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada täpsemad asjaomased ennetus- ja tõrjemeetmed. Tegemist on uue volitusnormiga, mis tuleneb määruse (EL) 2016/429 artiklites 72 ja 76 sätestatud liikmeriigi õigusest rakendada tauditõrjel vajadusel ka muid kui EL õiguses sätestatud meetmeid. Eelnõu § 60 lõikega 3 kohaselt võib maaeluminister kehtestada eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi täpsemad ennetamise ja tõrje meetmed kooskõlas E L-i õigusaktis sätestat ud nõuetega. Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada täpsed asjaomased ennetus- ja tõrjemeetmed. Tegemist on uue volitusnormiga, mis tuleneb määruse (EL) 2016/429 artikli 71 sätestatud liikmeriigi õigusest rakendada tauditõrjel vajadusel ka muid kui EL õiguses sätestatud meetmeid. Eelnõu § 63 lõikega 4 antakse maaeluministrile volitus kehtestada zoonooside seire korraldamise nõuded. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 3 lõikes 3. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse eelnõu § 63 lõike 4 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 64 lõikega 4 antakse sotsiaal ministrile volitus kehtestada teatamiskohustuslike zoonooside loetelu . Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 42 1 lõikes 2, kuid volitusnorm on muutnud kitsamaks . Edaspidi puudub vajadus kehtestada määrusega teatise vorminõuded ja esitamise korda, sest see on võimalik täpsemalt määratleda kahe asutu se vahelises koostööleppes või - lepingus. Eelnõu § 64 lõike 6 kohaselt võib maaeluminister kehtestada toidutekkeliste haiguspuhangute uurimise täpsemad nõuded. Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 4 lõikes 6 , millega on antud võimalus kehtestada täpsemad nõuded toidutekkeliste haiguspuhangute uurimiseks. Eelnõu § 65 lõike 3 kohaselt võib maaeluminister kehtestada käitlejale täpsemad nõuded zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate uuringute tegemiseks, nende tulemuste ja isolaadi säilitamiseks ja asjakohasele asutusele esitamiseks. Tegemist ei ole uue volitusnor miga, vaid samasisuline volitus norm paikneb loomatauditõrje seaduse § 29 5 lõikes 3 , millega on antud võimalus kehtestada käitlejale täpsemad nõuded seoses zoonooside seirega . Eelnõu § 66 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nende kohustuslikult või vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekirja, mille puhul taudikahju hüvitatakse. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 55 lõikes 3. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse § 66 lõike 6 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 67 lõikega 5 antakse maaeluministrile volitus kehtestada nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 56 lõikes 5. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse § 67 lõike 5 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 75 lõikega 6 antakse maaeluministrile volitus kehtestada loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb loomatauditõrje seaduse § 6 lõikes 4. Seoses loomatauditõrje seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse § 75 lõike 5 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. Eelnõu § 75 lõike 9 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega korrakaitseorganitevahelise koostöö korra mitmeaastase kontrollikava väljatöötamiseks. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 5 lõikes 9 . Sellega antakse võimalus vajaduse korral kehtestada asjaomane koostöö kord, arvestades, et mitmeaastase kontrollikava väljatöötamisse on kaasatud erinevate ministeeriumide haldusala asutused. Eelnõu § 84 lõikega 3 antakse maaeluministrile volitus kehtestada volitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate toimingute tasu määrad ja tasustamise kord. Tegemist ei ole uue volitusnormiga, vaid samasisuline volitusnorm paikneb veterinaarkorralduse seaduse § 10 lõikes 5. Seoses veterinaarkorralduse seaduse kehtetuks tunnistamisega kehtestatakse § 84 lõike 3 alusel uuesti maaeluministri määrus koos asjakohasete muudatustega. 8.2. Muudetavad rakendusaktid Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmisi määruseid: 1) Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrus nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/95217 ); 2) Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määrus nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12754787 ); 3) Vabariigi Valitsuse 08. augusti 2016. a määrus nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi ” (https://www.riigiteataja.ee/akt/112012016010); 4) Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 163 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/108042015007 ); 5) keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 39 „Eestis looduslikult esineva kala või viljastatud marja veekogusse asustamise taotluse kohta esitatavad nõuded, asustamisloa andmise ja asustamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126062015019 ); 6) sotsiaalministri 04. aprilli 2003. a määrus nr 60 „Apteegist piirituse väljastamise kord ja tingimused ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/121122012029 ); 7) sotsiaalministri 28. aprilli 2014. a määrus nr 24 „Nõuded meditsiiniseadme kavandamisele, tootmisele ja pakendamisele ning meditsiiniseadmega kaasnevale teabele ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/130042014004 ); 8 ) m aaeluministri 20. detsembri 2019. a määrus nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/123122019022 ); 9) m aaeluministri xx. xx 2020. a määrus nr xx „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2021. aastaks” ; 10) maaeluministri 06. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/107022019005 ); 11) maaeluministri 30. aprilli 2019. a määrus nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103052019009 ); 12) maaeluministri 03. veebruari 2017. a määrus nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/113122018010 ); 13) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129012019013 ); 14) põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määrus nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018029 ); 15) põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määrus nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019006 ); 16) põllumajandusministri 6. juuni 2007. a määrus nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13248891 ); 17) põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määrus nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13121156 ); 18) põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määrus nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/12991686 ); 19) põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/126112019004 ); 20) põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määrus nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13215401 ); 21) põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määrus nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13215393 ); 22) põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määrus nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018004 ); 23) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/104042017005 ); 24) põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määrus nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/686971 ); 25) põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määrus nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13199887 ); 26) põllumajandusministri 12. mai 2008. a määrus nr 46 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128102014002 ); 27) põllumajandusministri 15. aprilli 2004. a määrus nr 38 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed” alameetme 3.11.2 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” tingimused” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111072012008 ); 28) põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määrus nr 36 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006” meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse” tingimused” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13242500 ); 29) põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määrus nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111072012018 ); 30) põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määrus nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/104022011012 ). 8.3. Kehtetuks muutuvad rakendusaktid E elnõu seadusena jõustumisel muutuvad tulenevalt haldusmenetluse seaduse § 93 lõikest 1 volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks : 1) põllumajandusministri 20 . detsembri 2007. a määrus nr 161 „ Veterinaartõendile kantavad andmed ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019019 ); 2) põllumajandusministri 11 . novembri 20 10. a määrus nr 108 „ Volitatud veterinaararsti volituse raames osutatavate teenuste tasu määrad ja tasustamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019020 ); 3) põllumajandusministri 3 . augusti 2010. a määrus nr 1 31 „Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/101082019018 ); 4) põllumaj andusministri 7 . aprilli 201 5 . a määrus nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019002 ); 5) põllumaj andusministri 17 . detsembri 201 4 . a määrus nr 118 „Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/119122014011 ); 6) põllumaj andusministri 3 . oktoobri 20 02. a määrus nr 73 „ Põllumajanduslindude aretuse eesmärgil pidamiseks ning haudemunade ja ööpäevaste tibude turustamise eesmärgil tootmiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise, seal lindude pidamise ning haudemunade ja ööpäevaste tibude tootmise veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019013 ); 7) põllumaj andusministri 23 . novembri 20 02 . a määrus nr 179 „ Sigade klassikalise katku ja sigade Aafrika katku tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019015 ); 8) põllumaj andusministri 5 . augusti 20 03. a määrus nr 79 „ Newcastle’i haiguse tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019012 ); 9) põllumaj andusministri 20 . mai 20 13 . a määrus nr 39 „ Salmonellooside tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019014 ); 10) põllumaj andusministri 27 . veebruari 20 08 . a määrus nr 16 „ Lammaste ja kitsede brutselloosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019009 ); 11) põllumaj andusministri 5 . augusti 20 03. a määrus nr 78 „ Aujeszky haiguse tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019008 ); 12) põllumaj andusministri 10 . märtsi 20 10. a määrus nr 23 „ Lammaste katarraalse palaviku tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019010 ); 13) põllumaj andusministri 17 . veebruari 20 06 . a määrus nr 25 „ Teatud loomataudide tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019016 ); 14) põllumaj andusministri 23 . aprilli 20 04. a määrus nr 61 „ Veiste tuberkuloosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019018 ); 15) põllumaj andusministri 20 . novembri 20 00 . a määrus nr 67 „ Marutaudi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019011 ); 16) põllumaj andusministri 21 . juuli 20 04. a määrus nr 120 „ Veiste brutselloosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/111122019017 ); 17) põllumaj andusministri 21 . detsembri 20 09 . a määrus nr 128 „ Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liikide loetelu, põllumajandusloomade identifitseerimise ning nende kohta andmete registreerimise viisid ja kord, registreerimistunnistuse väljastamise kord ja veisepassi vorm ning põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019075 ); 18) sotsiaalministri 15 . juuli 20 03. a määrus nr 99 „ T eatamiskohustuslike zoonooside loetelu, teatise vorminõuded ning esitamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/116042019018 ); 19) maaeluministri 8 . märtsi 20 19. a määrus nr 28 „ Põllumajandusloomade registri põhimäärus ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/112032019063 ); 20) põllumaj andusministri 22 . detsembri 20 09 . a määrus nr 134 „ Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106042018017 ); 21) põllumaj andusministri 22 . mai 20 02. a määrus nr 37 „ Sea või veise sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal sea või veise pidamise, sealhulgas sea või veise sperma kogumise ja säilitamise, veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018016 ); 22) põllumaj andusministri 4 . juuni 20 04 . a määrus nr 105 „ Erinevatest karjadest pärinevate põllumajandusloomade kogumiseks ja loomapartiide koostamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal põllumajandusloomade pidamise veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018003 ); 23) põllumaj andusministri 25 . juuni 20 07 . a määrus nr 111 „ Lindude gripi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018009 ); 24) põllumaj andusministri 16 . mai 20 08 . a määrus nr 48 „ Loomade ühest karjast teise ja tapamajja saatmise kord ning nendele loomadele esitatavad veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018010 ); 25) põllumaj andusministri 2 . veebruari 20 10 . a määrus nr 6 „ Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018013 ); 26) põllumaj andusministri 4 . märtsi 20 04 . a määrus nr 19 „ Üksnes hobuse, lamba või kitse sperma kogumiseks ja säilitamiseks kasutatava loomakasvatushoone või -rajatise ning seal hobuse, lamba või kitse pidamise, sealhulgas hobuse, lamba või kitse sperma kogumise, säilitamise, töötlemise ja väljastamise veterinaarnõuded, samuti lamba või kitse sperma kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja väljastamiseks kasutatava muu ettevõtte veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018034 ); 27) põllumaj andusministri 13 . augusti 20 08 . a määrus nr 85 „ Veeloomataudide tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018030 ); 28) põllumaj andusministri 28 . veebruari 20 07 . a määrus nr 17 „ Veiste enzootilise leukoosi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018032 ); 29) põllumaj andusministri 23 . jaanuari 20 07 . a määrus nr 4 „ Suu- ja sõrataudi tõrje eeskiri ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129032018018 ); 30) põllumaj andusministri 13 . augusti 20 08 . a määrus nr 86 „ Veterinaarnõuded vesiviljelusloomade liikumise ning vesiviljelusloomade ja neilt pärinevate loomsete saadustega kauplemise kohta ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106122017020 ); 31) põllumaj andusministri 18 . veebruari 20 00 . a määrus nr 5 „ Laboratooriumide poolt teatamiskohustusliku ja registreerimiskohustusliku loomataudi kahtlusel või diagnoosimisel esitatava teatise vormi- ja sisunõuded ning esitamise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/106122017003 ); 32) põllumaj andusministri 13 . mai 20 05. a määrus nr 55 „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas nendega kauplemise, veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/103092015012 ); 33) põllumaj andusministri 26 . jaanuari 20 10 . a määrus nr 5 „ Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik luba, täpsemad bioohutusnõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laboratooriumile ja loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/129082015019 ); 34) põllumaj andusministri 25 . juuni 20 14. a määrus nr 62 „ Embrüote käitlemise üle peetavale arvestusele, embrüote käitlemisega tegelevale isikule ja embrüokogumisrühmale esitatavad nõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014077 ); 35) p õllumaj andusministri 22 . aprilli 20 04 . a määrus nr 53 „ Nõuded põllumajandusloomade vahendaja ettevõttele ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014129 ); 36) põllumaj andusministri 27 . mai 20 05. a määrus nr 57 „ Sellise loomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone ja -rajatise ning loomade pidamiseks piiritletud ala veterinaarnõuded, kus püsivalt peetakse või aretatakse loomi nende avalikuks näitamiseks ja rahvahariduseks, liigi säilitamiseks ning teaduslikeks alus- või rakendusuuringuteks ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014133 ); 37) põllumaj andusministri 10 . septembri 20 08 . a määrus nr 91 „ Vesiviljelusloomade pidamiseks kasutatava loomakasvatushoone, -rajatise ja loomade pidamiseks piiritletud ala ning seal vesiviljelusloomade pidamise veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014134 ); 38) põllumaj andusministri 20 . juuni 20 14. a määrus nr 49 „ Tauditõrje eesmärgil tapmisele määratud vesiviljelusloomade tapmise ettevõtte veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014062 ); 39) põllumaj andusministri 25 . novembri 1999 . a määrus nr 34 „ Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012008 ); 40) põllumaj andusministri 22 . detsembri 20 10 . a määrus nr 136 „ Nende mitte eriti ohtlike loomataudide nimekiri, mille puhul loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13329168 ); 41) põllumaj andusministri 7 . juuli 20 05. a määrus nr 78 „ Aruandes sisalduvate andmete loetelu ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/13249004 ); 42) põllumaj andusministri 8 . juuli 20 05. a määrus nr 79 „ Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/921685 ); 43) põllumaj andusministri 22 . detsembri 20 04 . a määrus nr 191 „ Importimisel tehtava veterinaarkontrolli kord ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062017004 ); 44) põllumaj andusministri 21 . oktoobri 20 08 . a määrus nr 99 „ Veterinaarnõuded muude loomade, sperma, munarakkude ja embrüotega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/109122014006 ); 45) põllumaj andusministri 21 . märts 20 11. a määrus nr 24 „ Imporditavate loomade ja loomsete saaduste veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014110 ); 46) põllumaj andusministri 11 . juuni 20 04. a määrus nr 109 „ Veterinaarnõuded lammaste ja kitsedega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014012 ); 47) põllumaj andusministri 1 . juuni 20 04 . a määrus nr 102 „ Veterinaarnõuded sea spermaga kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014014 ); 48) põllumaj andusministri 11 . juuni 20 04. a määrus nr 107 „ Veterinaarnõuded veise spermaga kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014015 ); 49) põllumaj andusministri 25 . mai 20 04 . a määrus nr 99 „ Veterinaarnõuded veiste ja sigadega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014016 ); 50) põllumaj andusministri 3 . oktoobri 20 02 . a määrus nr 73 „ Veterinaarnõuded hobuslastega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014017 ); 51) põllumaj andusministri 11 . mai 20 04. a määrus nr 73 „ Veterinaarnõuded kauplemisel veise embrüotega ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014018 ); 52) põllumaj andusministri 27 . mai 20 04 . a määrus nr 101 „ Veterinaarnõuded kodulindude ja nende haudemunadega kauplemisel ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/102072014019 ); 53) põllumaj andusministri 22 . veebruar 20 07 . a määrus nr 14 „ Imporditavate loomade ja loomsete saadustega, mille kohta ei ole kehtestatud veterinaarnõudeid, kaasasolevale sertifikaadile kantavad andmed ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014106 ); 54) põllumaj andusministri 16 . mai 20 07. a määrus nr 76 „ Nõuded loomade profülaktilise karantiini rakendamisele ja karantiinikeskustele ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014080 ); 55) põllumaj andusministri 23 . juuli 20 04. a määrus nr 125 „ Ekspordiks ettenähtud loomade ja loomsete saaduste liikmesriikidevahelise veo kohta esitatavad veterinaarnõuded ” ( https://www.riigiteataja.ee/akt/128062014107 ). Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1. 9. Seaduse jõustumine Seaduse jõustumine on kavandatud 2021. aasta 21. aprillil. Jõustumise tähtpäev tuleneb määruse (EL) 2016/429 artiklist 283, mille kohaselt tuleb nimetatud määrust kohaldada alates 21. aprillist 2021. 10 . Eel nõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Seaduseelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumil e , Keskkonnaministeeriumile, Rahandusministeeriumi le , Sotsiaalministeeriumile , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi l e ning arvamuse avaldamiseks Veterinaar- ja Toiduameti le , Veterinaar- ja Toidulaboratooriumile , Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile, Maaelu Edendamise Sihtasutusele, Eesti Maaülikoolile, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS -i le, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Linnade ja Valdade Liidule , Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eestimaa Talupidajate Keskliidule, Eesti Kalaliidule , Eesti Kala- ja Vähikasvataj a te Lii dule , Eesti L oomaarstide Ühingul e , Eesti Väikeloomaarstide Seltsile, Eesti Kennelliidule ning Varjupaikade MTÜ-le . Lisa 1 Veterinaarseaduse eelnõu seletuskirja juurde Määruste eelnõude kavandite loetelu: 1) maaeluministri määrus „ Veterinaararsti k utsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis , Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu ”; 2) maaeluministri määrus „ Veterinaararsti s obivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teavitamise kord ”; 3) maaeluministri määrus „ Veterinaar teenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aru ande esitamise täpsem kord ”; 4) maaeluministri määrus „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” ; 5) maaeluministri määrus „ P õllumajanduslooma märgistamise, registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma kohta teatise esitamise nõuded ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded ”; 6 ) maaeluministri määrus „Põllumajandusloomade registri põhimäärus ” ; 7 ) maaeluministri määrus „ Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava” ; 8 ) maaeluministri määrus „ Loomsete saaduste ja nende käitlemise veterinaarnõuded , sealhulgas v eterinaarnõuded loomade tapmisele enda tarbeks ” ; 9 ) maaeluministri määrus „ Loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada ” ; 1 0 ) maaeluministri määrus „ Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile ja teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord ” ; 1 1 ) maaeluministri määrus „ Zoono oside seire korraldamise nõuded ”; 1 2 ) sotsiaalministri määrus „Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu”; 1 3 ) maaeluministri määrus „Kohustuslikult või v ajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekir i , mille puhul taudikahju hüvitatakse ” ; 14 ) maaeluministri määrus „ Nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord ” ; 15 ) maaeluministri määrus „ Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord ”; 16 ) maaeluministri määrus „ Volitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate toimingute tasu määrad ja tasustamise kord ” ; 2 0 ) maaeluministri määrus „Maaeluministri määruste muutmine”; 2 1 ) maaeluministri määrus „Põllumajandusministri määruste muutmine”; 2 2 ) Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses veterinaarseadusega”. 644525 0 0 0 4148666 54186 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Veterinaararsti kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu 1 Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 15 l õike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala (1) Määrusega kehtestatakse veterinaararstile kutsetegevuse loa andmise aluseks olevate Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis (edaspidi liikmesriik ) või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavate dokumentide loetelu. (2) Määrust kohaldatakse liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku veterinaararsti kutsetegevuse loa taotluse menetlemisele Põllumajandus- ja Toiduametis . § 2. Liikmesriigis või Šveitsis veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid (1) Veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendab liikmesriigis või Šveitsis välja antud diplom, tunnistus või sertifikaat (edaspidi diplom ), mis annab õiguse osutada veterinaarteenust veterinaararstina selles riigis, kus kvalifikatsioon omandati. (2) Liikmesriigis või Šveitsis tõendab veterinaararsti kvalifikatsiooni Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142) V lisa punktis 5.4.2 nimetatud dokument. (3 ) Enne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/36/EÜ V lisa punktis 5.4.2 nimetatud võrdluskuupäeva liikmesriigis või Šveitsis välja antud veterinaararsti diplom on kvalifikatsiooni tõendav dokument koos asjaomase riigi pädeva asutuse välja antud tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina. ( 4 ) Järgmised veterinaararsti diplomid on kvalifikatsiooni tõendavaks dokumendiks koos järgmiste dokumentidega: 1) Saksa Demokraatlikus Vabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 3. oktoobrit 1990. a, koos Saksa Liitvabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 2) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 11. märtsi 1990. a, koos Leedu Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 3) Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidus välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 21. augustit 1991. a, koos Läti Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 4) Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 25. juunit 1991. a, koos Sloveenia Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 5 ) Jugoslaavia Föderatiivses Sotsialistlikus Vabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 8. oktoobrit 1991. a, koos Horvaatia Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina; 6 ) Tšehhoslovakkia Sotsialistlikus Rahvavabariigis välja antud veterinaararsti diplom või veterinaararsti diplom, mille omanik on alustanud õppekava läbimist enne 1. jaanuari 1993. a, koos Slovaki Vabariigi või Tšehhi Vabariigi pädeva asutuse tõendiga veterinaararstina tegutsemise õiguse kohta ning tõendiga, mis kinnitab, et isik on tõendi väljaandmisele eelnenud viie aasta jooksul vähemalt kolm järjestikust aastat töötanud veterinaararstina. § 3 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 2 1. aprillil 2021 . a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ kutsekvalifikatsiooni tunnustamise kohta (ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142); muudetud direktiividega 2006/100/EÜ (ELT L 363, 20.12.2006, lk 141–237), 2013/25/ EL (ELT L 158, 10.06.2013, lk 368–375), 2013/55/EL (ELT L 354, 28.12.2013, lk 132–170) ja määrustega (EÜ) nr 1430/2007 (ELT L 320, 06.12.2007, lk 3–11), (EÜ) nr 755/2008 (ELT L 205, 01.08.2008, lk 10–12), (EÜ) nr 1137/2008 (ELT L 311, 21.11.2008, lk 1–54), (EÜ) nr 279/2009 (ELT L 93, 07.04.2009, lk 11–12), (EÜ) nr 213/2011 (ELT L 59, 04.03.2011, lk 4–7), (EÜ) nr 623/2012 (ELT L 180, 12.07.2012, lk 9–11) ning otsustega (EL) 2016/790 (ELT L 134, 24.05.2016, lk 135–228), (EL) 2017/2113 (ELT L 317, 01.12.2017, lk 119–220). (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 602826 84667 0 0 4199466 57573 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Veterinaararsti sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 16 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse väljaspool Euroopa Liidu liikmesriiki, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriiki või Šveitsi veterinaararsti kvalifikatsiooni omandanud isiku (edaspidi taotleja ) poolt veterinaararsti kutsetegevuse loa saamiseks sooritatava sobivustesti koostamise, korraldamise, hindamise ja tulemustest teatamise kord. § 2. Sobivustesti koostamine (1 ) Veterinaararsti sobivustesti koostab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. (2) Sobivustest peab võimaldama kontrollida ja hinnata taotleja kutse-, eri- ja ametialaseid teadmisi, oskusi ning vilumusi, mis on vajalikud Eestis veterinaarpraksisega tegelemiseks. (3) Sobivustest peab lisaks lõikes 2 nimetatule võimaldama kontrollida ja hinnata vähemalt: 1) teadmisi Eestis veterinaarkorraldust, loomatervist, toiduohutust ja -hügieeni, loomade ravimist ja söötmist reguleerivatest õigusaktidest ning riikliku veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli toimimisest; 2) teadmisi veterinaararsti kutse-eetikast ja heast veterinaarsest tavast. § 3. Sobivustesti korraldamine (1 ) Veterinaararsti sobivustesti korraldab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut. (2) Sobivustest korraldatakse taotleja avalduse alusel veterinaarseaduse § 16 lõikes 5 sätestatud tähtaja jooksul. (3) Sobivustesti korraldamise taotlemisel esitab taotleja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi direktorile (edaspidi direktor ) avalduse, mis sisaldab haldusmenetluse seaduse § 14 lõikes 3 nimetatud andmeid. (4) Avaldusele lisatakse järgmiste dokumentide koopiad: 1) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument; 2) kutsealal töötamist tõendav dokument selle olemasolu korral; 3) Põllumajandus- ja Toiduameti otsus veterinaararsti kutsetegevuse loa andmisest keeldumise kohta. (5) Sobivustesti korraldamiseks moodustab direktor eksamikomisjoni, lähtudes Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjast ning bakalaureuse- ja magistrikraadi ning rakenduskõrgharidusõppe diplomi andmise tingimustest ja korrast. Eksamikomisjoni kaasatakse vähemalt üks veterinaararste ühendava erialaorganisatsiooni esindaja. (6) Sobivustesti toimumise täpse aja määrab eksamikomisjon. (7) Taotlejale toimetatakse kätte dokument, milles kajastub sobivustesti toimumise kuupäev, koht, vorm, täpsem hindamise kord ja sisulised ainevaldkonnad. Dokument toimetatakse taotlejale kätte lõikes 3 nimetatud avalduses märgitud viisil vähemalt 20 tööpäeva enne sobivustesti toimumist. (8) Taotleja kinnitab Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudile oma soovi sobivustest sooritada, registreerudes sobivustestile kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas või elektroonilises vormis hiljemalt kümme tööpäeva enne sobivustesti toimumise tähtpäeva. (9) Registreerunud taotleja lubatakse sobivustestile isikut tõendava dokumendi esitamise korral. § 4. Sobivustesti tulemuse hindamise ja tulemusest teatamise kord (1) Sobivustesti tulemusi hindab eksamikomisjon haridus- ja teadusministri 27. oktoobri 2009. a määruses nr 71 „Ühtne hindamissüsteem kõrgharidustasemel, koos diplomi kiitusega ( cum laude ) andmise tingimused” ning Eesti Maaülikooli õppekorralduseeskirjas kehtestatud korras. (2) Sobivustesti tulemused vormistatakse protokolliga, kuhu kantakse: 1) protokolli koostamise kuupäev; 2) sobivustesti toimumise kuupäev ja koht; 3) sobivustesti korraldamisel viibinud eksamikomisjoni liikmete nimed; 4) sobivustestile registreerunud taotlejate nimed; 5) sobivustesti sooritama saabunud taotlejate nimed; 6) sobivustesti tulemused (taotlejate nimed ja nende sobivustesti tulemused); 7) eksamikomisjoni põhjendatud otsus sobivustesti sooritamise kohta. (3) Taotlejale toimetatakse kätte dokument sobivustesti tulemuse kohta § 3 lõikes 3 nimetatud avalduses märgitud viisil kümne tööpäeva jooksul eksamikomisjoni otsuse tegemise päevast arvates. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21. aprillil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 736600 910246 0 0 4165600 181187 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Veterinaar teenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruand e esitamise täpsem kord Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 20 lõike 2 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise ja aruande esitamise täpsem kord , välja arvatud ravimite ja ravimsööda kasutamise üle arvestuse pidamise kord. § 2 . Veterinaarteenuse osutamise kohta peetavas arvestuses sisalduvad andmed (1) Veterinaararsti peetav arvestus sisaldab järgmisi andmeid loomadele teostatud uuringute ja ravimenetluste kohta : 1) ravimenetluse teostanud arsti nimi ja kutsetegevuse number; 2) ravitud loomaliik; 3) looma identifitseerimise andmed- kiibi või märgi number, kirjeldus (tõug, vanus, sugu, eritunnused); 4) loomaomaniku kontaktandmed; 5) teostatud ravi , profülaktika või metafülaktika kestus/ ajavahemik; 6) kasutatud veterinaarravimite kohta; 7) teostatud uuringute kuupäevad 8 ) teostatud uuringud ja nende tulemused; 9 ) diagnoos; 10 ) raviskeem; 1 1 ) ravi tulemus (tervenemine, hukkumine, eutanaasia); 1 2 ) väljastatud ravimretsepti number; 1 3 ) kodune ravijuhend; 14 ) profülaktika ja metafülaktika teostamine. (2) Veterinaararsti peetav arvestus sisaldab järgmisi andmeid muu veterinaarteenuse osutamise kohta : 1) arvestus süstitavate transponderite hankimise ja paigald amise kohta; 2) arvestus EL lemmikloomade identifitseerimisdokumentide hankimise ja väljastamise kohta . (3 ) Veterinaarteenuse osutamisega seotud arvestust võib pidada paberil või elektroonsena. (4 ) Looma haiguslugu säilitatakse vähemalt 3 aastat. § 3. Veterinaararsti esitatav aruandlus Veterinaararst esitab aruandluse P õllumajandus- ja Toiduameti riskihinna n gu põhjal . Esitatav aruanne peab sisaldama vähemalt : 1) kliiniliselt või laboratoorselt diagnoositud teavituskohustusliku või esilekerkinud loo mataudi juhtumite arv loomaliikide kaupa ; 2) vaktsineerimis t e ja muud ennetavad menetlus te arv loomaliikide kaupa ; § 4. Mää ruse jõustumine Määrus jõustub 21. aprillil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 711200 710141 0 0 4216400 71120 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus Määrus kehtestatakse veterinaarseadus e § 22 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimi ja eesmärk (1 ) Andmekogu ametlik nimi on „Riiklik veterinaararstide register”. (2) Riikliku veterinaararstide registri (edaspidi register ) eesmärk on tagada tarbijale veterinaarpraksise raames veterinaarteenuse osutamine nõutud kvalifikatsiooniga isiku poolt, veterinaarpraksise veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning vajalikud andmed veterinaaria valdkonna korraldamist võimaldava statistika tegemiseks. § 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja Registri vastutav töötleja (edaspidi töötleja ) on Põllumajandus- ja Toiduamet . § 3. Registri kasutajad (1) Töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri administraatori õigustega kasutajaks (edaspidi administraator ). Administraator täidab töötleja ülesandeid, sealhulgas annab töötleja ametnikule või töötajale juurdepääsuõiguse registri tehnoloogilisele keskkonnale. Administraatoril on juurdepääsuõigus kõigile andmetele ja logidele ning ta võib muuta andmeid, kui see on vajalik süsteemi tõrgeteta töö või andmetervikluse tagamiseks. (2) Töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri volitatud kasutajaks (edaspidi volitatud kasutaja ). Volitatud kasutaja täidab töötleja ülesandeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, muudab, säilitab, avalikustab ja kustutab registriandmeid. Volitatud kasutajal on õigus pääseda ligi andmetele ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. § 4. Registri pidamine (1 ) Registrit peetakse veebipõhise liidesega ühetasandilise infotehnoloogilise andmekoguna elektrooniliselt ning andmeid töödeldakse digitaalselt infosüsteemi pidamiseks välja töötatud tarkvaraga. (2) Maaeluministeerium majutab registri digitaalset andmebaasi ja korraldab tehnoloogilise keskkonna haldamist. (3) Andmed on registris digitaalkujul. Andmeid säilitatakse digitaalselt ja arhiveeritakse veterinaarseaduse § 22 lõike 7 kohaselt. (4) Register koosneb: 1) digitaalsest andmebaasist; 2) kande alusdokumentidest; 3) arhiveeritud registriandmetest. § 6. Registri turvaklass Registri turvaklass on K1T1S2. Registri turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Registrisse kantavad andmed ja andmete allikad § 7. Üldandmed veterinaararsti kutsetegevuse luba taotleva ja seda omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku kohta (1) Registrisse kantakse veterinaararsti kutsetegevuse luba (edaspidi kutsetegevuse luba ) taotleva ja seda omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku (selles paragrahvis edaspidi isik ) kohta järgmised isikuandmed: 1) ees- ja perekonnanimi; 2) eelmine või eelmised ees- ja perekonnanimi või -nimed; 3) isikukood, selle puudumise korral sünniaasta, -kuu ja -päev; 4) isikut tõendava dokumendi nimetus ja number, kui isik ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse; 5) kontaktandmed (telefoninumber, elektronposti aadress ja postiaadress); 6) eelmise töökoha riik. (2) Registrisse kantakse isiku kohta järgmised veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendavad andmed: 1) eriala; 2) spetsialiseerumine (kitsam eriala valdkond selle olemasolu korral); 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi nimetus ja number; 4) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse nimi ja dokumendi väljaandmise aeg; 5) õppeasutusse immatrikuleerimise aasta; 6) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud riik; 7) varasem veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamine Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi poolt. (3) Registrisse kantakse isiku kohta järgmised veterinaarseaduse § 21 kohast erialast täiendamist tõendavad andmed: 1) erialase täiendamise aeg; 2) erialase täiendamise tundide arv; 3) erialast täiendamist korraldanud koolitaja, juhendaja või asutuse nimi; 4) erialase täiendamise sisu. (4) Registrisse kantakse isikule volitatud veterinaararsti õiguste andmise kohta järgmised andmed: 1) volituse alguse kuupäev; 2) volituse lõppemise kuupäev; 3) järelevalvepiirkond (maakond, järelevalveobjekt). § 8. Andmed kutsetegevuse loa kohta Registrisse kantakse kutsetegevuse loa kohta järgmised andmed: 1) Põllumajandus- ja Toiduameti otsus kutsetegevuse loa andmise või andmisest keeldumise kohta koos otsuse numbri ja otsuse tegemise kuupäevaga; 2) kutsetegevuse loa number; 3) kutsetegevuse loa väljaandmise riik; 4) Põllumajandus- ja Toiduameti otsus kutsetegevuse loa peatamise kohta koos otsuse tegemise numbri ja otsuse tegemise kuupäevaga; 5) kutsetegevuse loa peatamise aeg; 6) Põllumajandus- ja Toiduamet i otsus kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise kohta koos otsuse numbri ja otsuse tegemise kuupäevaga; 7) kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumise alus; 8) veterinaararsti registriandmete arhiveerimise kuupäev. § 9. Andmed ettekirjutuse kohta Registrisse kantakse veterinaararsti kutsetegevust käsitleva iga ettekirjutuse kohta eraldi järgmised andmed: 1) ettekirjutuse teinud majandushaldusasutuse nimetus ning ettekirjutuse teinud isiku nimi; 2) ettekirjutuse kuupäev ja number; 3) ettekirjutuse sisu ja õiguslik alus; 4) ettekirjutuse põhjendus; 5) ettekirjutuse täitmise tähtaeg; 6) ettekirjutuse täitmise või täitmata jätmise andmed; 7) ettekirjutuse vaidlustamise korral kuni vaide või kaebuse suhtes tehtud otsuse jõustumiseni märge vaidlustamise kohta; 8) ettekirjutuse kehtetuks tunnistamise otsuse olemasolu korral otsuse kehtetuks tunnistamise aeg ja ulatus. § 10. Andmed tegutsemiskeelu kohta Registrisse kantakse kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud iga tegutsemiskeelu kohta eraldi järgmised andmed: 1) keeldu kohaldava kohtulahendi kuupäev, number ja lahendi teinud kohtu nimetus; 2) keelu kehtima hakkamise aeg; 3) keelu kehtivuse lõppemise aeg; 4) keelu ulatus. § 11. Andmekogudest saadavad andmed (1 ) Riigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks määratud andmed saadakse sellest andmekogust, mis neid põhiandmetena kogub. (2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 43 9 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras läbi riigi infosüsteemide andmevahetuskihi. § 12. Andmeandjatelt saadavad andmed (1) Kutsetegevuse luba taotlevalt ja seda omavalt veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikult saadakse § 7 lõigetes 1–3 ja §-s 10 nimetatud andmed. (2) Töötlejalt saadakse § 7 lõikes 4 ja §-des 8–9 nimetatud andmed. 3. peatükk Registri andmete töötlemine ja registri tegevuse lõpetamine § 13. Andmete registrisse kandmine (1) Registrisse kannavad andmeid: 1) töötleja; 2) kutsetegevuse luba taotlev ja seda omav veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik. (2) Töötleja kannab temale esitatud dokumentides sisalduvad andmed ning kutsetegevuse loa ja ettekirjutuse andmed registrisse hiljemalt andmete saamisele, andmete aluseks oleva otsuse või ettekirjutuse tegemisele järgneval tööpäeval. (3) Kutsetegevuse luba taotlev ja seda omav veterinaararsti kvalifikatsiooniga isik esitab andmed Eesti teabevärava või töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas infosüsteemis, elektroonselt digiallkirjastatult või kirjalikult paberil. Eesti teabevärava ja töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas infosüsteemis identifitseeritakse andmete esitaja ID-kaardi abil ning registrisse andmete kandmise või registriandmete muutmise taotlust ei pea digiallkirjastama. § 14. Andmete parandamine registris (1) Töötleja kontrollib registriandmete õigsust, kui esineb põhjendatud kahtlus, et registriandmed ei ole õiged. Töötleja kannab registriandmete ebaõigsuse kahtluse kohta registrisse teabe, mis jääb sinna kuni andmete õigsuse tuvastamiseni või nende parandamiseni. (2) Registriandmete parandamine on ebaõigete registriandmete õigeks muutmine töötleja poolt. Registriandmed on ebaõiged, kui nad ei vasta kande aluseks olnud dokumentides esitatud andmetele, kui muudes seaduse alusel asutatud andmekogudes on samu andmeid uuendatud või kui registriandmetes on keele- või trükiviga või muu vormilist laadi viga. (3) Ebaõiged registriandmed parandab töötleja hiljemalt ebaõigsusest teada saamise päevale järgneval tööpäeval. § 15. Andmete registrisse kandmise aluseks olevad dokumendid Registrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide alusel: 1) kutsetegevuse loa taotlus; 2) isikut tõendav dokument, kui isik ei ole kantud Eesti rahvastikuregistrisse; 3) veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendav dokument, vajaduse korral koos veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava dokumendi väljastanud õppeasutuse loomaarstiõppe õppekava ja Eesti Maaülikooli hinnanguga kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava Eesti asjakohasele õppekavale vastavuse kohta; 4) Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi pädeva asutuse väljastatud tõend veterinaararsti kvalifikatsiooni tunnustamise kohta; 5) veterinaararsti sobivustesti sooritamist või veterinaarseaduse § 9 lõike 5 kohast täiendusõppe lõpuhindamise läbimist tõendavad dokumendid; 6) veterinaarseaduse § 1 4 lõige 1 punkt 4 kohast erialast täiendamist tõendavad dokumendid; 7) Põllumajandus- ja Toiduameti tehtud asjakohased otsused; 8) kohtuotsus, millega on veterinaararstilt ära võetud veterinaarpraksisega tegelemise õigus; 9) veterinaararsti tegevust käsitlev ettekirjutus; 10) registriandmete muutmise taotlus. § 16. Registriandmete kehtetuks tunnistamine (1) Registriandmed tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) kutsetegevuse loa andmisest keeldumise otsuse korral; 2) kutsetegevuse loa kehtetuks tunnistamise või kehtetuks muutumise korral. (2) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid ja nende alusdokumente säilitatakse arhiivis veterinaarseaduse § 22 lõikes 7 sätestatud tähtaja jooksul. Arhiivi kantud registriandmetele tagab töötleja juurdepääsu õigustatud huvi korral. (3) Säilitustähtaja möödumisel kehtetuks tunnistatud registriandmed kustutatakse. § 17. Juurdepääs registrisse kantud andmetele (1 ) Töötlejal on registris juurdepääs kõigile andmetele. (2) Kutsetegevuse luba taotleval ja seda omaval veterinaararsti kvalifikatsiooniga isikul on registris juurdepääs enda andmetele Eesti teabevärava või töötleja veebilehel asuva viida kaudu üle turvakanali ligipääsetavas süsteemis. (3) Registrisse kantud andmetest on avalikud § 7 lõike 1 punktis 1 ja lõikes 4 ning § 8 punktides 2 ja 5 nimetatud andmed kutsetegevuse luba omava veterinaararsti kvalifikatsiooniga isiku kohta. Volitatud veterinaararsti kohta avalikustatakse ka § 7 lõike 1 punktis 5 nimetatud andmed. (4) Avalikud registriandmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu ning avalikustatakse töötleja veebilehel. § 18. Registriandmete logimine (1 ) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine, logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning selle tegija nimi. (2) Logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. (3) Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. § 19. Registri tegevuse lõpetamine Registri tegevus lõpetatakse kooskõlas arhiiviseaduses ja avaliku teab e seaduses sätestatud nõuetega. 4. peatükk Rakendussätted § 20 . Rakendussätted (1 ) Register on asutatud põllumajandusministri 7. aprilli 2015. a määrusega nr 30 „ Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus ” . (2) Määrus jõustub 21. aprillil 2021. a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 694267 633942 0 0 4157134 246380 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Põllumajanduslooma märgistamise, registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma kohta teatise esitamise nõuded ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 3 alusel. § 1. Üldsätted (1) Põllumajanduslooma identifitseerimiseks ta märgistatakse ning registreeritakse põllumaja ndusloomade registris (edaspidi register ). (2) Identifitseerimisele ja registreerimisele kuuluvate loomaliikide loetelu on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks, artiklis 109. (3) Peetavate loomade identifitseerimine ja registreerimine toimub Euroopa Parlamendi ja nõukogu mää ruse (EL ) nr 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega, kohaselt. ( 4 ) Kui loomapidaja andmed ei kajastu registris ega põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris, esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi töötleja) koos selles määruses nimetatud taotlustega ka loomapidaja nimi, kontaktandmed ning isiku- või registrikood. (5 ) Põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja annab põllumajandusloomaga seostatavad tapmise andmed registrile seitsme päeva jooksul põllumajanduslooma tapmise päevast arvates. (6 ) Põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja tagastab veise identifitseerimise dokumendi (edaspidi veisepass ) ja tapetud hobuslase puhul kehtetuks tunnistatud hobuslase identifitseerimise dokumendi (edaspidi hobuslase pass ) nende väljastajale seitsme päeva jooksul põllumajanduslooma tapmise päevast arvates. (7 ) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja esitab registrile ettevõttesse vastu võetud põllumajanduslooma kohta seitsme päeva jooksul põllumajanduslooma ettevõttesse vastuvõtmise päevast arvates põllumajanduslooma ettevõttesse vastuvõtmise kuupäeva, andmed looma liigi kohta, vastuvõetud põllumajanduslooma identifitseerimisnumbri, märgistamata põllumajanduslooma puhul nende arvu ning loomapidaja nime ja aadressi. (8) Loomapidaja, kes peab põllumajandusloomi majandustegevuse eesmärgil, esitab registrile enne põllumajanduslooma loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja juurde saatmist saatmise kuupäeva, selle loomakasvatushoone või -rajatise või loomade pidamiseks piiritletud ala, millelt põllumajandusloom pärines, põllumajandusloomade registris registreerimise numbri, andmed looma liigi kohta, põllumajanduslooma identifitseerimisnumbri, märgistamata põllumajanduslooma puhul nende arvu ning loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtja nime ja aadressi. (9) Töötleja teeb andmete esitamiseks vajalikud taotluste ja teatiste vormid kättesaadavaks oma veebilehel. § 2. Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid Identifitseerimisele kuuluvate põllumajandusloomade liigid on: 1) kitsed; 2) lambad; 3) sead; 4) veised; 5) hobuslased . § 3. Kitse, lamba, sea ja veise identifitseerimise kord (1) Paragrahvi 2 punktides 1–4 nimetatud liiki kuuluva põllumajanduslooma identifitseerib loomapidaja märgistamise teel. (2) Lammas ja kits märgistatakse 12 kuu jooksul looma sündimise päevast arvates või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral. (3) Siga märgistatakse loomakasvatushoonest või -rajatisest või loomade pidamiseks piiritletud alalt (edaspidi tegevuskoht ), kus siga sündis, välja liikumise korral. (4) Veis märgistatakse 20 päeva jooksul looma sündimise päevast arvates või enne nimetatud tähtaja möödumist looma ühest karjast teise või tapamajja viimise korral. (5) Identifitseerimisvahendi väljastab loomapidajale halduslepinguga selleks volitatud isik (edaspidi väljastav isik ). Väljastav isik kontrollib loomapidaja andmete olemasolu põllumajandusloomade registris. Identifitseerimisvahend väljastatakse üksnes sellise loomapidaja looma märgistamiseks, kelle ettevõtte andmed on põllumajandusloomade registris. Väljastav isik teavitab põllumajandusloomade registri volitatud töötlejat väljastatud identifitseerimisvahendist ühe ööpäeva jooksul. (6) Kõrvamärgid kinnitatakse selleks ettenähtud aplikaatortangidega looma kummassegi kõrva. § 4 . Lamba ja kitse kõrvamärk (1) Kitse kõrvamärk on plastikust ja punast värvi. Kõrvamärgi mõlemale poolele on trükitud vähemalt Eesti ISO-koodi tähis «EE» ning kümnekohaline kitse identifitseerimisnumber. (2) Lamba kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi. Kõrvamärgi mõlemale poolele on trükitud vähemalt Eesti ISO-koodi tähis «EE» ning kümnekohaline lamba identifitseerimisnumber. § 5. Sea märgistamine (1) Siga märgistatakse tätoveeringuga või plastikust kõrvamärgiga, mis võimaldab kindlaks teha selle tegevuskoha registreerimise numbri, kus siga sündis. Kõrvamärgi kasutamise korral kinnitatakse see sea vasakusse kõrva. (2) Tapamajja saadetavale seale lüüakse nõelhaamriga vahetult enne veovahendile laadimist kintsu piirkonda selle tegevuskoha registreerimise number, kust siga tapamajja veetakse. § 6. Veise märgistamine ja kõrvamärk Veise kõrvamärk on plastikust ja kollast värvi. Kõrvamärgi mõlemale poolele on trükitud vähemalt väljastava isiku logo, Eesti ISO-koodi tähis «EE» ja kümnekohaline veise identifitseerimisnumber. § 7. Veise, lamba ja kitse registreerimine ning veisepassi väljastamise kord ja teatise esitamine sigade, mesilaste, lammaste ja kitsede kohta (1) Veise, lamba ja kitse märgistamise korral esitab loomapidaja töötlejale looma andmete registreerimiseks taotluse seitsme päeva jooksul looma märgistamisest arvates. (2) Veise andmete registrisse kandmise korral saadab töötleja loomapidajale lisas esitatud vormi kohase veisepassi taotlusel esitatud aadressil posti teel lihtkirjaga. (3) Loomapidaja kannab veise karja toomise korral viivitamata veisepassi oma nime, elu- või asukoha, aadressi ja veise karja toomise kuupäeva ning selle tegevuskoha registreerimise numbri, kus veist peetakse, ning kinnitab need andmed allkirjaga. (4) Veisepassis looma liikumise või veterinaartoimingute osa kannetega täitumise korral esitab loomapidaja veisepassi lisalehe saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul veisepassi täitumise päevast arvates. Taotlusega koos esitatakse töötlejale ka kannetega täitunud veisepass. (5) Veisepassi kadumise, loetamatuks muutumise või selles vigade avastamise korral esitab loomapidaja uue veisepassi saamiseks töötlejale taotluse seitsme päeva jooksul asjakohase sündmuse toimumisest arvates. Veisepassi loetamatuks muutumise või selles vigade avastamise korral esitatakse töötlejale koos taotlusega ka veisepass. (6) Lõikes 4 nimetatud lisalehe väljastamise korral tehakse kannetega täitunud veisepassile märge, mille kohaselt veisepass kehtib koos lisalehega. Lõikes 5 nimetatud uue veisepassi väljastamise korral tehakse sellele märge «duplikaat». Töötleja saadab kannetega täitunud veisepassi koos lisalehega või uue veisepassi loomapidajale posti teel lihtkirjaga 14 päeva jooksul taotluse saamisest arvates. (7) Loomapidaja esitab veise, lamba ja kitse kohta registrisse kantud andmete muutumise ning sea ühest karjast teise või toiduseaduse alusel põllumajanduslooma tapmise korraldamiseks tegevusloa saanud ettevõtja ettevõttesse liikumise korral töötlejale andmed seitsme päeva jooksul andmete muutumisest või sea liikumisest arvates. (8) Veise hukkumise, kadumise, hädatapmise, omatarbeks kohapeal lihaks tapmise, kohapeal kontrolltapmise, kohapeal loomataudi leviku tõkestamiseks tapmise või ekspordi korral kannab loomapidaja asjakohased andmed veisepassi ja tagastab selle töötlejale seitsme päeva jooksul asjakohase sündmuse toimumisest arvates. (9) Loomapidaja esitab töötlejale neli korda aastas teatise tema 31. märtsi, 30. juuni, 30. septembri ja 31. detsembri seisuga peetavate sigade kohta järgmise kuu 15. kuupäevaks, näidates ära tegevuskoha registreerimise numbri ja sigade arvu tegevuskohtade kaupa. (10) Loomapidaja esitab lisaks lõikes 9 nimetatud teatisele töötlejale üks kord aastas teatise tema peetavate sigade kohta 31. detsembri seisuga järgmise kuu 15. kuupäevaks, näidates lisaks lõikes 9 nimetatud andmetele tegevuskohtade kaupa ära järgmiste põllumajandusloomade arvu: 1) põrsad; 2) kesikud; 3) paaritamata nooremised; 4) paaritamata emised; 5) esimest korda paaritatud emised; 6) korduvalt paaritatud emised; 7) kuldid; 8) 50–80-kilogrammise eluskaaluga nuumsead; 9) üle 80–110-kilogrammise eluskaaluga nuumsead; 10) üle 110-kilogrammise eluskaaluga nuumsead. (11) Loomapidaja esitab töötlejale kaks korda aastas teatise tema 1. mai ja 1. novembri seisuga peetavate mesilaste kohta sama kuu 15. kuupäevaks, näidates ära tegevuskoha registreerimise numbri ja mesilasperede arvu tegevuskohtade kaupa. (12) Loomapidaja esitab töötlejale üks kord aastas teatise tema 1. jaanuari seisuga peetavate lammaste ja kitsede kohta sama aasta 15.jaanuariks, näidates ära tegevuskoha registreerimise numbri ja tegevuskohtade kaupa utt-tallede, uttede ja jäärade ning kits-tallede, kitsede ja sikkude arvu. § 8. Hobuslase identifitseerimise ja registreerimise kord (1) Hobuslase identifitseerib ja hobuslase passi väljastab põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel hobuslaste tõuraamatu pidamiseks tegevusloa saanud ettevõtja (edaspidi aretusühing ) komisjoni määruse (EL) 2019/2035 kohaselt. (2) Hobuslase passi saamiseks esitab loomapidaja aretusühingule komisjoni määruse (EL) 2019/2035 artikli 58 lõike 3 kohase taotluse hiljemalt 30 päeva enne hobuslase kuue kuu vanuseks saamist või enne hobuslase väljaviimist ettevõttest, kus hobuslane sündis, kui selliseks liikumiseks peab komisjoni määruse (EL) 2019/2035 artikli 66 kohaselt olema hobuslasega kaasas identifitseerimisdokument. (3) Alaliselt Eestis paikneva hobuslase teises liikmesriigis komisjoni määruse ( EL) 2015/262 artikli 11 lõike 3 kohaselt väljastatud pass esitatakse Eestis tegevusloa saanud aretusühingule hobuslase andmete kandmiseks põllumajandusloomade registrisse. (4) Veterinaararst paigaldab hobuse identifitseerimiseks loomale transpondri. (5) Aretusühing registreerib oma andmekogus hobuslase kohta vähemalt komisjoni määruse (EL) 2019/2035 artiklis 6 4 nimetatud andmed ja annab need registrile üle 15 päeva jooksul hobuslase andmete registreerimisest või registrisse kantavate andmete muutumise päevast arvates. § 9. Euroopa Liidu liikmesriigist või liidu välisest riigist Eestisse toimetatud veise, lamba, kitse ja sea registreerimise kord (1) Euroopa Liidu liikmesriigist veise, lamba, kitse ja sea Eestisse toimetamise korral esitab loomapidaja töötlejale looma andmete registreerimiseks taotluse seitsme päeva jooksul looma Eestisse toimetamise päevast arvates. (2) Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatud seal, lambal ja kitsel säilitatakse päritoluriigi identifitseerimisnumber. (3) Veise, lamba, kitse ja sea, kes ei pärine Euroopa Liidu liikmesriigist ja on läbinud profülaktilise karantiini, märgistab loomapidaja 14 päeva jooksul Eestisse toimetamise päevast arvates ning esitab töötlejale looma andmete registreerimiseks taotluse, kuhu on märgitud ka looma eelmine identifitseerimisnumber, seitsme päeva jooksul looma märgistamisest ja liikumise toimumisest arvates. (4) Lõikes 3 nimetatud põllumajanduslooma ei pea uuesti märgistama juhul, kui loom viiakse tapamajja ja tapetakse seal 5 päeva jooksul Eestisse toimetamise päevast arvates. (5) Euroopa Liidu liikmesriigist Eestisse toimetatud veisega kaasasolev veisepass esitatakse töötlejale koos lõikes 1 nimetatud taotlusega. Töötleja saadab veisepassi tagasi päritoluriigi pädevale asutusele. § 10. Identifitseerimisvahendi eemaldamine, kadumine või loetamatuks muutumine (1) Kõrvamärgi võib eemaldada või asendada ainult töötleja loal. (2) Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral esitab loomapidaja töötlejale taotluse uue kõrvamärgi saamiseks kahe päeva jooksul kõrvamärgi kadumisest või loetamatuks muutumisest arvates. (3) Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral väljastab väljastav isik 20 päeva jooksul lõikes 2 nimetatud taotluse saamisest arvates loomapidajale sama identifitseerimisnumbriga uue kõrvamärgi (edaspidi asendusidentifitseerimisvahend ). Väljastav isik teavitab põllumajandusloomade registri volitatud töötlejat väljastatud asendusidentifitseerimisvahendist ühe ööpäeva jooksul. (4) Kõrvamärgi kadumise või loetamatuks muutumise korral kinnitab loomapidaja põllumajandusloomale asendusidentifitseerimisvahendi seitsme päeva jooksul arvates päevast, mil väljastav isik selle loomapidajale väljastas. (5) Transpondri loetamatuks muutumise korral teavitab loomapidaja sellest kahe päeva jooksul veterinaararsti, kes paigaldab loomale 20 päeva jooksul sama numbrikombinatsiooniga transpondri. § 1 1 . Põllumajandusloomade arvestuse pidamise kord (1) Loomapidaja peab arvestust temale kuuluva või karjas oleva põllumajanduslooma kohta elektrooniliselt või paberkandjal. (2) Lõikes 1 nimetatud arvestuses kajastatakse karja kuuluva veise, kitse lamba, sea ja hobuslase kohta määruse ( EL) 2019/2035 artikli tes 23 ja 24 nimetatud andmed. (3) Sigade kohta kajastatakse lõikes 1 nimetatud arvestuses vähemalt järgmised andmed: 1) sea karja toomise ja karjast välja liikumise kuupäev; 2) sigade arv karjas ning nende tegevuskohtade registreerimise numbrid, kus sead sündisid ja kust sead on pärit või kuhu sead liikusid; 3) sigade võõrandamise korral ostja nimi, aadress ja isiku- või registrikood. (4) Hobuslase kohta kajastatakse lõikes 1 nimetatud arvestuses vähemalt hobuslase nimi, tõug, sünniaeg, UELN-kood ja transpondri number, karja toomise ja karjast välja liikumise aeg ning lähte- ja sihtkoha aadress koos sealse loomapidaja nime ja isiku- või registrikoodiga. (5) Lõigetes 2–4 toodud andmed kajastab loomapidaja lõikes 1 nimetatud arvestuses kolme päeva jooksul looma sündimise, märgistamise, karja toomise, karjast välja liikumise, hukkumise, kadumise või tapmise päevast arvates. § 1 2 . Rakendussätted (4) Määr us jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler -160231 1165727 0 0 4216400 247227 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Põllumajandusloomade registri põhimäärus 1 Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 35 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Andmekogu nimetus ja eesmärk (1) Andmekogu ametlik nimetus on põllumajandusloomade register (edaspidi register ). ( 2) Põllumajandusloomade registri eesmärk on tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse üle : 1) veterinaarseaduse alusel tegevusloa saanud või majandustegevusteate esitanud isik ja käesoleva seaduse § 25 lõikes 4 nimetatud isik ; 2) loomakaitseseaduse alusel loomade vedamiseks ja loomade pikaajaliseks vedamiseks tegevusloa saanud isik ning katseloomadega varustamiseks, nende kasvatamiseks või kasutamiseks tegevusloa saanud isik ; 3) põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel tegevusloa saanud isik ; 4) toiduseaduse alusel põllumajandusloomade tapmiseks tegevusloa saanud isik . (3) Registrile kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses registri kohta sätestatut, arvestades veterinaarseaduses , loomakaitseseaduses ja põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud erisusi. (4) Veterinaarseaduse § 25 lõikes 4 nimetatud isiku ja tema tegevuse andmete töötlemisele registris kohaldatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses ettevõtja andmete töötlemise kohta sätestatut. § 2. Registri vastutav töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Maaeluministeerium. (2) Registri vastutav töötleja vastutab registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. § 3. Registri volitatud töötleja (1) Registri volitatud töötlejad on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet . (2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet registri volitatud töötlejana majutab registrit, korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist ning töötleb registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja kustutab neid. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet i registri volitatud töötlejana töötleb § 6 lõigetes 1–3 ning lõike 4 punktides 1 ja 3 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-des 53–56 nimetatud andmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab ja muudab neid. (4) Registri volitatud töötleja järgib andmete töötlemisel vastutava töötleja juhiseid ja tagab andmekogu turvalisuse. § 4. Registri kasutajad (1) Registri vastutav töötleja määrab oma ametniku või töötaja, kes täidab registri vastutava töötleja ülesandeid, sealhulgas kontrollib registri pidamise seaduslikkust, ja kellel on kõigile registri andmetele ja logidele juurdepääsu õigus. (2) Registri volitatud töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri administraatori õigustega kasutajaks (edaspidi administraator ). Administraator täidab registri volitatud töötleja ülesandeid, sealhulgas annab volitatud töötleja ametnikule või töötajale registri tehnoloogilisele keskkonnale juurdepääsu õiguse. Administraatoril on õigus pääseda ligi kõigile andmetele ja logidele ning ta võib muuta andmeid, kui see on vajalik süsteemi tõrgeteta töö või andmetervikluse tagamiseks. (3) Registri volitatud töötleja määrab oma ametniku või töötaja registri volitatud kasutajaks (edaspidi volitatud kasutaja ). Volitatud kasutaja täidab volitatud töötleja ülesandeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja kustutab registriandmeid. Volitatud kasutajal on õigus pääseda ligi andmetele ulatuses, mis on vajalik tema ameti- või tööülesannete täitmiseks. (4) Registri volitatud töötleja annab juurdepääsuõiguse järgmistele isikutele ja andmetele: 1) volitatud veterinaararstile tema tööülesannete täitmiseks vajalikele andmetele; 2) aretusühingule ning jõudluskontrolli läbiviijale aretusprogrammi täitmiseks ja jõudluskontrolli läbiviimiseks vajalikele andmetele; 3) halduslepingu alusel põllumajandusloomade identifitseerimisvahendeid väljastavale isikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele; 4) loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtjale tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele. § 5. Registri turvaklass Registriandmete turvaklass on K2T1S1. Registri turbeaste on keskmine (M). 2. peatükk Registrisse kantavad andmed ja nende allikad § 6. Üldandmed majandustegevuse kohta (1) Registrisse kantakse ettevõtja ja veterinaarseaduse § 25 lõikes 4 nimetatud isiku tegevusega seotud järgmised üldandmed: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõike 1 punktides 1–7, § 19 lõike 2 punktis 5 ja § 52 lõikes 2 nimetatud andmed; 2) veterinaarseaduse § 25 lõikes 2 ja §-s 26 lõikes 2 , loomakaitseseaduse § 20 1 lõikes 1 ja § 39 lõikes 1 ning põllumajandusloomade aretuse seaduse §-s 5 nimetatud tegevusala; 3) veterinaarseaduse § 27 lõi getes 2 ja 3 , loomakaitseseaduse § 20 2 lõigetes 2 ja 3 ning § 40 lõikes 2 ning põllumajandusloomade aretuse seaduse §-s 6 nimetatud andmed ja dokumendid; 4) munakanade pidamise ettevõtte maksimumvõimsus ja tootmisviisi kood; 5) andmed hoolsuskohustuse täitmise kava kohta. (2) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 2 sätestatud andmed järgmiste isikute kohta: 1) loomakaitseseaduse § 42 1 lõikes 4 nimetatud isik; 2) loomakaitseseaduse § 42 1 lõikes 5 nimetatud isik; 3) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005, mis käsitleb loomade kaitset vedamise ja sellega seonduvate toimingute ajal ning millega muudetakse direktiive 64/432/EMÜ ja 93/119/EÜ ning määrust (EÜ) nr 1255/97 (ELT L 3, 05.01.2005, lk 1–44), artikli 6 lõikes 5 nimetatud loomi vedava maanteeveovahendi juht ja saatja. (3) Registrisse kantakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 4 sätestatud andmed järgmiste sertifikaatide kohta: 1) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 18 lõikes 1 nimetatud maanteeveovahendi vastavussertifikaat; 2) nõukogu määruse (EÜ) nr 1/2005 artikli 19 lõikes 1 nimetatud loomaveolaeva vastavussertifikaat. (4) Registrisse kantakse ettevõtja ettevõtte või selle osa (edaspidi koos ettevõte ) ja veterinaarseaduse § 25 lõikes 4 nimetatud isiku tegevuskoha kohta järgmised üldandmed: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud andmed; 2) geograafilise asukoha koordinaadid; 3) registris registreerimise number (edaspidi registrinumber ). (5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud registrinumber koosneb Eesti ISO-koodi tähisest „EE” ja kuni 12 numbrist. Munakanade pidamise ettevõtte puhul koosneb registrinumber tootmisviisi märkivast numbriosast ning Eesti ISO-koodi tähisest „EE” ja kuni 12 numbrist. (6) Ettevõtja ja veterinaarseaduse § 19 lõikes 4 nimetatud isiku ning nende tegevuse kohta kantakse registrisse üksnes need andmed, mida nad on kohustatud esitama veterinaar seaduse, loomakaitseseaduse või põllumajandusloomade aretuse seaduse alusel. § 7. Andmed põllumajandusloomade kohta (1) Registrisse kantakse veterinaar seaduse § 25 ja § 27 nimetatud andmed ettevõtte ja tegevuskoha kaupa. ( 2 ) Registrisse kantakse hobuslase kohta lõike 2 punktides 9 ja 10, lõikes 3 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2019/2035, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega, (ELT L 59, 05.12.2019, lk 115–169), artiklis 64 sätestatud andmed. ( 3 ) Registrisse kantakse veisepassi, selle duplikaadi ja lisalehe kohta järgmised andmed: 1) väljastamise kuupäev ja number; 2) pärast veise kadumist, hukkumist, tapmist või eksporti liidu välisesse riiki volitatud töötlejale veisepassi esitamise kuupäev, esitaja andmed ja ekspordi sihtriik. § 8. Andmed tegevusloa ja loakohustusest vabastamise kohta (1) Tegevusloa kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 1 nimetatud andmed. (2) Loakohustusest vabastamise kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 53 lõikes 2 nimetatud andmed. § 9. Andmed ettekirjutuse kohta Ettekirjutuse kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 54 nimetatud andmed. § 10. Andmed majandustegevuse keelu kohta Ettevõtja või ettevõtjaga seotud isiku majandustegevuse keelu kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 55 nimetatud andmed. § 11. Andmed ärikeelu, tegutsemiskeelu ja ettevõtluskeelu ning loomapidamise õiguse äravõtmise kohta (1) Seadusest või kohtulahendist tuleneva ärikeelu või kriminaalasjas jõustunud kohtuotsusega määratud tegutsemiskeelu või ettevõtluskeelu kohta kantakse registrisse iga keelu kohta eraldi majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 56 nimetatud andmed. (2) Loomapidamise õiguse äravõtmise kohta kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 56 nimetatud andmed. § 12. Andmekogudest saadavad andmed Riigi infosüsteemi haldussüsteemis muu andmekogu põhiandmeteks määratud andmed saadakse sellest andmekogust, milles neid põhiandmetena kogutakse. § 13. Andmeandjatelt saadavad andmed (1) Ettevõtjalt ja veterinaarseaduse § 25 lõikes 4 nimetatud isikult saadakse § 6 lõigetes 1 ja 2, lõike 4 punktis 1 ning § 7 nimetatud andmed. (2) Põllumajanduslooma de tapmise ks tegevusloa saanud ettevõtjalt saadakse § 7 nimetatud andmed. (3) Loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete käitlemiseks tegevusloa saanud ettevõtjalt saadakse § 7 nimetatud andmed. (4) Aretusühingult, kus tegeletakse hobuslaste identifitseerimisega, saadakse § 7 lõikes 2 viidatud Euroopa Liidu asjakohases õigusaktis nimetatud andmed. 3. peatükk Andmete töötlemine § 14. Andmete registrisse kandmine ja parandamine (1) Andmeid kannavad registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 57 nimetatud andmete registrisse kandjad. (2) Andmed kantakse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 59 sätestatud tähtpäevaks. (3) Ebaõiged registriandmed parandatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 62 sätestatud korras. § 15. Andmete alusdokumendid Registrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide alusel: 1) majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 58 nimetatud dokumendid; 2) veterinaarseaduse § 25 lõikes 4 nimetatud andmeid sisaldav teade; 3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/429 artikkel 109 alusel kehtestatud õigusaktis nimetatud dokumendid põllumajandusloomade kohta. § 16. Registriandmete kehtetuks tunnistamine (1) Registriandmed tunnistatakse kehtetuks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-s 61 sätestatud juhtudel. (2) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid ja nende alusdokumente säilitatakse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse § 64 lõikes 3 sätestatud korras ja tähtaja jooksul. (3) Kehtetuks tunnistatud registriandmeid, mis sisaldavad isikuandmeid, säilitatakse lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul. (4) Säilitustähtaja möödumisel kehtetuks tunnistatud registriandmed kustutatakse. § 17. Juurdepääs registriandmetele (1) Registriandmed on avalikud, välja arvatud ärisaladust sisaldavad andmed ja juurdepääsupiiranguga isikuandmed. (2) Avalikud registriandmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu ja avalikustatakse ka registri volitatud töötleja veebilehel. § 18. Andmete logimine (1) Andmete registrisse kandmine, sealhulgas registriandmete muutmine, logitakse. Logis säilitatakse kande sisu, kuupäev ja kellaaeg ning selle tegija nimi. (2) Logi säilitatakse kolm aastat kande tegemisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel logi kustutatakse. 4. peatükk Rakendussätted § 19. Rakendussätted (1) Põllumajandusloomade registrina käsitatakse põllumajandusloomade registrit, mis on asutatud loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 3 alusel 2000. aasta 6. juunil kehtinud redaktsioonis. (2) Määr us jõustub 21.aprillil 2021.a. 1 Komisjoni direktiiv 2002/4/EÜ nõukogu direktiiviga 1999/74/EÜ hõlmatud munakanasid pidavate ettevõtete registreerimise kohta (EÜT L 30, 31.01.2002, lk 44–46), muudetud direktiiviga 2006/83/EÜ (ELT L 362, 20.12.2006, lk 97–98) (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 719667 837142 0 0 4351867 246380 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Nende loomaliikide loetelu, millesse kuuluvate loomade pidamisel koostab isik bioturvalisuse kava Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 37 lõike 2 alusel . § 1 . Reguleerimisala Määruses kehtestatakse nende peetavate loomade liikide loetelu, kelle pidamiseks peab ettevõtja koostama bioturvalisuse kava. § 2 Ettevõtja kohustus koostada bioturvalisuse kava Veterinaarseaduse § 25 lõike 1 alusel m aja ndustegevuse teate esitanud või § 26 lõike 1 alusel tegevusloa saanud ettevõtja koostab loomapidamisettevõttes rakendatavate bioturvalisuse meetmete kohta bioturvalisuse kava, peab selle täitmise kohta arvestust ja hoiab selle ajakohase. § 3 . Loomaliikide loetelu, vajadusel vanusgruppide ja pidamisviiside kaupa Bioturvalisuse kava tuleb koostada järgmiste loomaliiki kuuluvate loomade kohta: 1) sead ; 2) kodulinnud ; 3) piimaveised ; 4) lihaveised ; 5) lambad, kitsed ja alpakad ; 6) hobuslased . § 4. Rakendussätted 1) Määr us jõustub 21.aprillil 2021.a. 2) Määruse § 3 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2023.a. 3) Määruse § 3 punktid 3-5 jõustuvad 1. jaanuaril 2026.a 4) Määruse § 3 punkt 6 jõustu b 1. jaanuaril 2029.a (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 4284133 246380 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 635423 512524 0 0 3378778 246503 0 0 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 4 2 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala ( 1) Määruses sätestatakse toiduks kasutatavate loomsete saaduste ja nende käitlemise (edaspidi tootmise, töötlemise ja turustamise kõik etapid ) veterinaarnõuded. ( 2 ) Veterinaarseaduse § 4 2 lõike 3 kohaselt ei kohaldata määruse nõudeid haigetelt või taudikahtlastelt loomadelt pärinevate loomsete saaduste suhtes (3) Määrusega keh testatakse teatud juhtudel looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded. § 2 . Looma enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded (1) Loomapidaja peab teavitama Põllumajandus- ja Toiduametit üle 30 kuu vanuse veise ning üle 18 kuu vanuse lamba ja kitse enda tarbeks tapmisest vähemalt 24 tundi ette. (2) Sigade Aafrika katku piirkondades teavitab loomapidaja Põllumajandust- ja Toiduametit sea oma tarbeks tapmise soovist vähemalt 48 tundi ette. § 3. Täpsemad veterinaarnõuded loomse saaduse tootmise, töötlemise ja turustamise kõikidel etappidel Sigade Aafrika katku korral Euroopa Liidu õigusaktis 2014/709/EL ette nähtud märgistamise erinõude täitmiseks märgistatakse sealt või metssea lt pärinev loomne saadus lisas kirjeldatud tervisemärgiga. § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa : Sigade Aafrika katku korral sealt ja metssealt pärit loomse saaduse tervisemärgi nõuded Loomsete saaduste ja nende käitlemise, sealhulgas loomade enda tarbeks tapmise veterinaarnõuded L isa Sigade Aafrika katku korral sealt ja metssealt pärit loomse saaduse tervisemärgi nõuded 1. Sigade Aafrika katku korral komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL, milles käsitletakse loomatervishoiualaseid tõrjemeetmeid seoses sigade Aafrika katkuga teatavates liikmesriikides ja tunnistatakse kehtetuks rakendusotsus 2014/178/EL (ELT L 295, 11.10.2014, lk 63–78), lisaosas1 nimetatud piirkonnast pärit metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool-või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamisel kasutatakse kolmnurkset veterinaartemplit, mille mõõdud on 45 x 50 x 50 mm. Märgil peab olema kolmnurga ülemises osas sõna “Eesti” või asjaomase maakonna nimi ning võrdse pikkusega külgedel sõna „veterinaarkontroll”, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Märgil peab kolmnurga keskel olema ettevõttetunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt 10 mm. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. 2. Sigade Aafrika katku korral komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL lisaosas3 nimetatud piirkonnast pärit sea, välja arvatud metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool- või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamisel kasutatakse kolmnurkset veterinaartemplit, mille mõõdud on 45 x 50 x 50 mm. Märgil peab olema kolmnurga ülemises osas sõna “Eesti” või asjaomase maakonna nimi ning võrdse pikkusega külgedel sõna „veterinaarkontroll”, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Märgil peab kolmnurga keskel olema tapamaja tunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt10 mm. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. 3. Punktis1 nimetatud metssea ja punktis 2 nimetatud sea rümbast või selle osast valmistatud loomse saaduse märgistamisel kasutatakse võrdkülgset kolmnurkset identifitseerimismärki. Märgil peavad olema kolmnurga ülemises tipuosas tähed „EE” ja kolmnurga keskel ettevõtte tunnusnumber. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. Loomse saaduse märgistamiseks kasutatav märk peab asetsema selgelt nähtaval kohal. 4. Sigade Aafrika katku korral komisjoni rakendusotsuse 2014/709/EL lisaosades 2 ja 3 nimetatud piirkonnast pärit metssea rümba ning juhul, kui rümp lõigatakse pool- või veerandrümpadeks või poolrümp lõigatakse kolmeks osaks, siis rümba iga osa märgistamisel kasutatakse nelinurkset veterinaartemplit, mille mõõdud on 50 x 50 mm. Märgil peab olema nelinurga ülemises osas sõna „Eesti“ või asjaomase maakonna nimi ning külgedel sõna „veterinaarkontroll“, mille tähtede kõrgus on vähemalt 5 mm. Märgil peab nelinurga keskel olema ettevõttetunnusnumber, mille numbrite kõrgus on vähemalt 10 mm. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. 5. Punktis 4 nimetatud metssea rümbast või selle osast valmistatud loomse saaduse märgistamisel kasutatakse nelinurkset identifitseerimismärki. Märgil peavad olema nelinurga ülemises osas tähed „EE“ ja nelinurga keskel ettevõtte tunnusnumber. Märgil olev teave peab olema selgelt loetav ja kustumatu ning numbrid ja tähemärgid peavad olema selgelt loetavad. Loomse saaduse märgistamiseks kasutatav märk peab asetsema selgelt nähtaval kohal. 584200 710142 0 0 4292600 48260 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 50 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsem kord ja esitatava teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada. § 2 . Labori poolt esitatava teatise vorm (1) Eriti ohtliku ja esilekerkiva loomataudi kahtlusest ja diagnoosimisest esitatav teatis , lisa 1, peab sisaldama järgmist informatsiooni: 1) labori nimi; 2) teatise esitamise kuupäev ja kellaaeg; 3) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja nimetus, vajadusel tuuakse välja tüüp; 4) loomaliik; 5) diagnoosimise kuupäev; 6) uurimismaterjal; 7) uuritud proovide koguarv; 8) kasutatud uurimismeetod; 9) positiivsete või kahtlaste proovide arv; 10) looma või ettevõtte omaniku nimi ja aadress; 11) karja või ettevõtte geograafiline asukoht. ( 2) Teatise kirjalikul vormistamisel esitatakse informatsioon trükituna või selgesti loetavate tähtedega. Teatise peab allkirjastama teatise väljastanud labori juht. (3) Nende loomataudide puhul, mis ei ole eriti ohtlikud ja esilekerkivad, esitatakse teatisega kirjalik informatsioon aruandlusperioodi jooksul diagnoositud loomataudide, sealhulgas zoonoossete haigustekitajate kohta kokkuvõtvalt tabeli kujul. Aruande vormi näidised on toodud lisas. (4) Esitatav teatis , lisa 2, peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) labori nimi; 2) aruandeperioodi ajavahemik; 3) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja nimetus, vajadusel tuuakse välja tüüp; 4) loomaliik; 5) uurimismaterjal; 6) uurimismeetod; 7) positiivsete juhtude arv; 8) positiivsete karjade arv. (5) Võimalusel tuuakse välja uuritud loomade ja karjade arv. (6) Teatise kirjalikul vormistamisel esitatakse informatsioon trükituna või selgesti loetavate tähtedega. Teatise peab allkirjastama teatise väljastanud labori juht. § 3. Veterinaararsti esitatava teatise sisunõuded Esitatav teatis , lisa 3, peab sisaldama järgmisi andmeid: 1) aruandeperioodi ajavahemik; 2) loomataudi, sealhulgas zoonoosse haigusetekitaja nimetus, vajadusel tuuakse välja tüüp; 3) loomaliik; 4) positiivsete juhtude arv; 5) positiivsete karjade arv . § 4 . Muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada Muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigustekitajate loetelu, mille üle tuleb veterinaararstil arvestust pidada on toodud lisas 4. § 5 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisad Lisa 1. Labori poolt esitatava teatise vorm teatamiskohustuslike loomataudide avastamisest . Lisa 2. Labori poolt esitatava teatise vorm zoonoosse haigusetekitaja avastamisest toidus . Lisa 3. Veterinaararsti poolt esitatava teatise vorm teatamiskohustuslike loomataudide avastamisest . Lisa 4. M uude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada. Loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada Lisa 1 Labori poolt esitatava teatise vorm teatamiskohustuslike loomataudide avastamisest. Labori nimi: Ajavahemik: Haigus/tekitaja Loomaliik Uurimis- materjal Uurimis-meetod Posit. juhte Posit. karju Paljudel liikidel esinevad haigused Veiste haigused Lammaste ja kitsede haigused Sigade haigused Hobuste haigused Lindude haigused Kalade haigused Mesilaste haigused Muude loomaliikide haigused (allkirjastatud digitaalselt) Loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada Lisa 2 Labori poolt esitatava teatise vorm zoonoosse haigusetekitaja avastamisest toidus. Labori nimi: Ajavahemik: Zoonoosse haigusetekitaja nimetus Uurimismaterjal Uurimis-meetod Positiivseid juhte (allkirjastatud digitaalselt) Loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada Lisa 3 Veterinaararsti poolt esitatava teatise vorm teatamiskohustuslike loomataudide avastamisest. Veterinaararsti nimi: Ajavahemik: Haigus/tekitaja Loomaliik Loomapidamis ettevõte Posit. juhte Posit. karju Paljudel liikidel esinevad haigused Veiste haigused Lammaste ja kitsede haigused Sigade haigused Hobuste haigused Lindude haigused Kalade haigused Mesilaste haigused Muude loomaliikide haigused (allkirjastatud digitaalselt) Loomataudide laboratoorse ja kliinilise diagnoosimise üle arvestuse pidamise ja sellest teavitamise täpsema korra ja teate sisu nõuded ning muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada Lisa 4 Muude loomataudide, zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille üle tuleb arvestust pidada. 1) Koerte katk 2) AMR 3) … -222462 -396240 0 0 Määrus 376343 435187 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 xx.xx. 20 21 nr ….. Nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile ja teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 53 lõike 3 alusel. 1. peatükk R eguleerimisala § 1. Reguleerimisala Määruses sätestatakse nende loomataudi põhjustavate haigusetekitajate loetelu, mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik luba, täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile (edaspidi labor ) ja teadustöö loa taotlusel esitatavate andmete loetelu, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord. 2. peatükk N ende haigusetekitajate loetelu , mille teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks või kultiveerimiseks on vajalik teadustöö luba ning täpsemad bioturvalisuse nõuded sellise teadustöö tegemiseks kasutatavale laborile § 2. Nende haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks teaduslikul eesmärgil on vaja luba (1) Loomataudi põhjustavad haigusetekitajad jaotatakse Maailma Loomatervise Organisatsioon ( Office Int ernational des Epizooties, OIE ) põhimõtete kohaselt nelja bioohutuse kategooriasse. Loomataudi haigusetekitajad, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks teaduslikul eesmärgil on teadus- või arendusasutusel vajalik luba, kuuluvad bioohutuse kolmandasse ja neljandasse kategooriasse. (2) Kolmandasse bioohutuse kategooriasse kuuluvad järgmiste loomataudide haigusetekitajad: 1) Aujezsky haigus; 2) E. coli 0157 jt verotoksiliste tüvede tekitatud kolibakterioos; 3) hirvede epizootiline hemorraagia; 4) hobuste nakkav kehvveresus; 5) hobuste rõuged; 6) jäärade nakkuslik epididümiit ( Brucella ovis ); 7) lammaste brutselloos ( Brucella melitensis ); 8) malleus; 9) marutaud; 10) Newcastle’i haigus e lindude aasia katk; 11) lindude gripp (kõrge ja madala patogeensusega); 12) ornitoos; 13) sigade brutselloos ( Brucella suis ); 14) siberi katk; 15) sigade klassikaline katk; 16) sigade respiratoor-reproduktiivne sündroom (PRRS); 17) sigade vesikulaarhaigus; 18) sigade viirus- (transmissiivne) gastroenteriit; 19) Teschen’i haigus e sigade enzootiline entsefalomüeliit; 20) veiste brutselloos ( Brucella abortus ); 21) veiste kontagioosne pleuropneumoonia; 22) veiste spongiformne entsefalopaatia; 23) veiste tuberkuloos. (3) Neljandasse bioohutuse kategooriasse kuuluvad järgmiste loomataudide haigusetekitajad: 1) hobuste aafrika katk; 2) hobuste viiruslik entsefalomüeliit; 3) lammaste ja kitsede rõuged; 4) lammaste katarraalne palavik; 5) nodulaarne dermatiit; 6) Rift Valley palavik; 7) sigade aafrika katk; 8) suu- ja sõrataud; 9) veiste katk; 10) vesikulaarne stomatiit; 11) väikemäletsejaliste katk. § 3. Täpsemad bioohutusnõuded kolmandasse bioohutuse kategooriasse kuuluvate haigusetekitajate teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks ja kultiveerimiseks kasutatavale laborile (1) Kolmandasse bioohutuse kategooriasse kuuluvate haigusetekitajate teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks ja kultiveerimiseks kasutatav labor vastab järgmistele nõuetele: 1) labor vastab ehitusprojekti nõuetele; 2) labori sissepääs on tähistatud bioloogilise ohu märgiga; 3) labori uks on lukustatav; 4) näriliste ja putukate pääs laborisse on välistatud; 5) labori on võimalik siseneda ja sealt väljuda üksnes läbi eraldatud suletavate ustega eesruumi (õhulukk); 6) labori uksed ja aknad on õhutihedad sellisel määral, et labori ruume oleks võimalik auruga desinfitseerida; 7) labori ruumides on avariisignalisatsiooniga varustatud sundventilatsioon. Labori ruumide ventilatsioonisüsteem tagab labor i ruumides alarõhu. Labor i ruumidest väljuv õhk läbib ühekordse kõrge efektiivsusega mikroosakeste õhufiltri (edaspidi HEPA-filter ) ( high efficiency particulate air filter ); 8) ruumid, kus haigusetekitajaid isoleeritakse ja kultiveeritakse, on eraldatud muudest labori ruumidest; 9) labor i s on topeltustega autoklaav, kus steriliseeritakse laborist välja viidavaid esemeid; 10) laboris on võimalik kasutada laminaarse õhuvooluga bioohutuskappi (laminaarkapp) (sõltuvalt vajadusest bioohutuse klass 1, 2 või 3); 11) labor on varustatud heitvee kogumise süsteemiga, mis välistab steriliseerimata heitvee sattumise üldkanalisatsiooni või keskkonda (kaasa arvatud eriolukorras nagu torustiku ummistus, tulekahju ja elektrikatkestus); 12) vedelad jäätmed kahjutustatakse autoklaavimise teel või steriliseeritakse muul sobival viisil; 13) tahked jäätmed hävitatakse põletusahjus; 14) labori väljapääsu ees on võimalik pesta ja desinfitseerida käsi; 15) laboris on varustus haigusetekitajate nõuetekohaseks säilitamiseks. (2) Labori sisekorra nõuded on järgmised: 1) laborisse võib siseneda üksnes kindlaksmääratud isik; 2) laborisse sisenetakse üksnes kaitseriietuses, mida ei kasutata väljaspool labori ruume; 3) enne väljumist labori ruumist, kus isoleeritakse või kultiveeritakse bioloogiliselt ohtlikke haigusetekitajaid ja käideldakse nendega töötamisel tekkinud kahjutustamata jäätmeid (edaspidi must ala ), sisenemiseks labori ruumi, kus neid haigusetekitajaid ei isoleerita ega kultiveerita ega käidelda nendega töötamisel tekkinud haigusetekitajaid (edaspidi puhas ala ), vahetatakse kaitseriietus ning pestakse ja desinfitseeritakse käed; 4) juhtum, mille käigus võib bioloogiliselt ohtlik haigusetekitaja sattuda keskkonda või inimese organismi või tekkida muu oht inimese või looma tervisele, registreeritakse ja sellest teavitatakse labori juhtkonda; 5) labori töötajatele võimaldatakse korrapäraselt osaleda bioohutuse koolitusel; 6) bioohutusnõuete järgimise eest vastutab labori juhi määratud spetsialist. § 4. Täpsemad bioohutusnõuded neljandasse bioohutuse kategooriasse kuuluvate haigustekitajate teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks ja kultiveerimiseks kasutatavale laborile Neljandasse bioohutuse kategooriasse kuuluvate haigusetekitajate teaduslikul eesmärgil isoleerimiseks ja kultiveerimiseks kasutatav labor vastab lisaks §-s 3 sätestatud nõuetele järgmistele nõuetele: 1) labori aknaid ei ole võimalik avada; 2) labori ruumides on ühekordne HEPA-filter labori sisse tuleva õhu jaoks ning kahekordne HEPA-filter labor i st väljutatava õhu jaoks; 3) laboris on dušš musta ja puhta ala vahel ning enne väljapääsu laborist. Enne labori puhtale alale minekut ja enne laborist väljumist käiakse duši all ning vahetatakse üleriided; 4) laboris on tahkete jäätmete põletusahi. 3. peatükk L oa taotlemine ja taotluse menetlemise kord § 5. Taotlus loa saamiseks ja taotlusele lisatavad dokumendid (1) Haigusetekitajate isoleerimise ja kultiveerimise loa saamiseks esitab teadus- või arendusasutus (edaspidi taotleja ) valdkonna eest vastutavale ministrile kirjaliku taotluse, milles märgitakse: 1) taotleja nimi, taotleja asukoht ja aadress, registrikood ning kontaktandmed; 2) nende haigusetekitajate loetelu, mille isoleerimiseks ja kultiveerimiseks teaduslikul eesmärgil luba taotletakse; 3) selle labori aadress ja kontaktandmed, kus kavatsetakse punktis 2 nimetatud haigusetekitajad isoleerida ja kultiveerida. (2) Taotlusele lisatakse järgmised andmed ja dokumendid: 1) labori asendiplaan koos vee- ja kanalisatsiooni välisvõrkude plaaniga; 2) labori ruumide plaan koos seadmete paigutuse ning vee- ja kanalisatsiooni sisevõrkude plaaniga; 3) labori ventilatsioonisüsteemi plaan ja tehnoloogiline kirjeldus; 4) andmed labori viimistlusmaterjalide kohta nendes ruumides, kus haigusetekitajaid kavatsetakse isoleerida ja kultiveerida; 5) haigusetekitajate isoleerimise ja kultiveerimise metoodikate kirjeldus; 6) labori sisekorra nõuded; 7) andmed labori töötajate arvu, ettevalmistuse, töökogemuse ja läbitud bioohutuse koolituste kohta; 8) labori bioohutuse nõuete järgimise eest vastutava spetsialisti kontaktandmed; 9) andmed labori seadmete ja ruumide puhastamise ja desinfitseerimise viiside ning kasutatavate ainete kohta; 10) laboris tekkivate bioloogiliste ja keemiliste jäätmete kogumise ja kahjutustamise plaan ning meetodite kirjeldus. § 6. Taotluse menetlemise kord (1) Taotluse vaatab läbi selleks moodustatud nõuandev komisjon. (2) Valdkonna eest vastutav minister otsustab loa andmise või loa andmisest keeldumise, võttes arvesse lõikes 1 nimetatud nõuandva komisjoni ettepanekut. § 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 699770 530225 0 0 3996267 246380 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Zoonooside seire korraldamise nõuded 1 Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 63 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala ( 1) Määruses sätestatakse zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajatega seotud ravimresistentsuse seire üldised nõuded. (2) Määruse eesmärgiks on tagada zoonooside, zoonoossete haigusetekitajate ja nendega seotud ravimresistentsuse seire, mis võimaldab koguda ravimresistentsuse asjakohaste tendentside ja allikate hindamiseks vajalikku teavet. § 2. Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire üldised nõuded (1) Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seirel kogutavad andmed on asjakohased ja võrreldavad ohtude kindlaksmääramiseks ja iseloomustamiseks, riskide hindamiseks ning zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajatega seotud riskide iseloomustamiseks. (2) Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire toimub toiduahela etapis või etappides, mis on asjaomase zoonoosi või zoonoosse haigusetekitaja puhul kõige asjakohasem. Toiduahela etappideks on kõik sööda- ja toidukäitlemise etapid alates esmatootmisest kuni turustamisega lõpptarbijale. (3) Zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate seire hõlmab lisas 1 loetletud zoonoose ja zoonoosseid haigusetekitajaid. Põllumajandus- ja Toiduamet võib korraldada seiret ka lisas 2 loetletud zoonooside ja zoonoossete haigusetekitajate puhul, kui epidemioloogiline olukord seda eeldab. § 3. Ravimresistentsuse seire üldised nõuded (1) Ravimresistentsuse seirel kogutavad andmed on võrreldavad ravimresistentsuse esinemise suhtes zoonoossete haigusetekitajate osas ja juhul, kui haigusetekitajad kujutavad ohtu inimese tervisele, siis ka teiste haigusetekitajate osas. (2) Ravimresistentsuse seire sisaldab vähemalt järgmiseid andmeid: 1) andmed seiresse kaasatud loomaliikide kohta; 2) andmed seiresse kaasatud bakteriliikide ja -tüvede kohta; 3) andmed seires kasutatava proovivõtustrateegia kohta; 4) andmed seiresse kaasatud antimikroobikumide kohta; 5) andmed labor i meetodite kohta ravimresistentsuse tuvastamiseks; 6) andmed labor i meetodite kohta, mida kasutatakse mikroobsete isolaatide tuvastamiseks; 7) andmete kogumiseks kasutatavate meetodite andmed. (3) Ravimresistentsuse seirel kogutavad andmed peavad sisaldama vähemalt veistel, sigadel ja kodulindudel ning neilt pärinevatel loomsetel saadustel esinevate Salmonella spp ., Campylobacter jejuni ja Campylobacter coli isolaatide valikrühma kohta. § 4 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/99/EÜ, zoonooside ja zoonootilise toimega mõjurite seire kohta, millega muudetakse nõukogu otsust 90/424/EMÜ ja tühistatakse nõukogu direktiiv 92/117/EMÜ (ELT L 325, 12.12.2003, lk 31–40). (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler Lisa 1. Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab Lisa 2. Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mille seire toimub vastavalt epidemioloo- gilisele olukorrale Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta Lisa 1 Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mida seire hõlmab 1. Brutselloos ja selle tekitajad 2. Kampülobakterioos ja selle tekitajad 3. Ehhinokokoos ja selle tekitajad 4. Listerioos ja selle tekitajad 5. Salmonelloos ja selle tekitajad 6. Trihhinelloos ja selle tekitajad 7. Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis 8. Verotoksiline Escherichia coli Nõuded zoonooside seire korraldamise kohta Lisa 2 Zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad, mille seire toimub vastavalt epidemioloogilisele olukorrale 1. Viiruslikud zoonoosid 1.1. Kalitsiviirus 1.2. A-hepatiidiviirus 1.3. Gripiviirus 1.4. Marutaud 1.5. Viirused, mida levitavad lülijalgsed 2. Bakteriaalsed zoonoosid 2.1. Borrelioos ja selle tekitajad 2.2. Botulism ja selle tekitajad 2.3. Leptospiroos ja selle tekitajad 2.4. Ornitoos ja selle tekitajad 2.5. Tuberkuloos, mida ei põhjusta Mycobacterium bovis 2.6. A-vibrioos ja selle tekitajad 2.7. Jersinioos ja selle tekitajad 3. Parasitaarsed zoonoosid 3.1. Anisakiaas ja selle tekitajad 3.2. Krüptosporidioos ja selle tekitajad 3.3. Tsüstitserkoos ja selle tekitajad 3.4. Toksoplasmoos ja selle tekitajad 4. Muud lisas 1 ja lisas 2 nimetamata zoonoosid ja zoonoossed haigusetekitajad. 3395452 194621 0 0 4191000 99906 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 64 lõike 4 alusel. § 1. Reguleerimisala Käesoleva määrusega kehtestatakse selliste zoonooside loetelu, mille diagnoosimisest inimesel on Terviseamet kohustatud teatama Põllumajandus- ja Toiduamet ile . § 2. Teatamiskohustuslike zoonooside loetelu Teatamiskohustuslikud zoonoosid inimesel on: 1) brutselloos; 2) ehhinokokkoos; 3) kampülobakterenteriit; 4) krüptosporidioos; 5) leptospiroos; 6) marutõbi; 7) salmonelloos; 8) siberi katk; 9) trihhinelloos; 10) tuberkuloos, põhjustatud Mycobacterium bovis ’est; 11) tulareemia. § 3. Andmete edastamise kord Terviseamet edastab inimesel zoonoosi diagnoosimisest viivitamata Põllumajandus- ja Toiduametile järgmised andmed: 1) zoonoosi või haigustekitaja nimetus; 2) puudutatud isikute arv; 3) diagnoosimise kuupäev; 4) teatise koostaja nimi ja kontaktandmed; 5) teatise koostamise kuupäev. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler 685800 854075 0 0 3378778 246503 0 0 4233333 28786 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 21 nr ….. Kohustuslikult ja v ajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekiri, mille puhul taudikahju hüvitatakse Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 66 lõike 6 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nende kohustuslikult ja vajaduspõhiselt tõrjutavate loomataudide nimekiri, mille puhul loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse. § 2. Mitte eriti ohtlike loomataudide nimekiri Loomatauditõrjega seoses tekkinud kahju hüvitatakse veterinaarseaduse § 6 6 lõike 6 kohaselt järgmiste loomataudide puhul: 1) veiste brutselloos; 2) veiste tuberkuloos; 3) veiste enzootiline leukoos; 4) lammaste-kitsede brutselloos ( B. melitensis ); 5) marutaud. § 3. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 762000 828675 0 0 4165600 314113 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 20 2 1 nr ….. Nõuded eksperdiarvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 67 lõike 5 alusel. § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse nõuded eksperdi arvamusele ja looma, sealhulgas aretuslooma väärtuse arvutamise kord. § 2. Eksperdi arvamus (1) Eksperdi arvamus (edaspidi arvamus ) vormistatakse kirjalikult. (2) Arvamus sisaldab vähemalt: 1) turuanalüüsi, mille käigus hinnatakse üldist majandussituatsiooni ja asjaomase loomaliigi loomade üldist hinnataset ning nõudluse-pakkumise vahekorra võrdlust; 2) analüüsi ja hinnangut looma saavutatud toodangunäitajate kohta, mis mõjutavad looma turuväärtust, ning looma tõuomaduste ja järglaste arvu kohta; 3) aretuslooma väärtuse suuruse arvutamisel kasutatud metoodikate kirjeldust ja kasutatava meetodi valiku põhjendust; 4) ettepanekut looma väärtuse suuruse kohta, näidates ära, kuidas see väärtus on kujunenud võttes muuhulgas arvesse looma vanust, sugu ja soetusväärtust ning tuues välja asjaolud, mis võivad looma väärtust muuta; 5) viited hindamisel kasutatud teoreetilistele materjalidele ja andmeallikatele. § 3. Looma arvestusliku väärtuse arvutamise kord 1) Looma arvestusliku väärtuse arvutamiseks korrutatakse looma lihakaal liha keskmise kokkuostuhinnaga. (2) Looma lihakaal saadakse korrutades tema kaalulehele märgitud eluskaalu järgmise koefitsiendiga: 1) veise puhul 0,47; 2) sea puhul 0,72; 3) linnu puhul 0,67; 4) lamba puhul 0,47. ( 3 ) Kuni 77 päeva vanuse põrsa arvestuslikuks väärtuseks on komisjoni rakendus määruse ( EL ) 2017 / 1185 artikkel 11 ja I lisa punki 6 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2017/1182 artikkel 13 punkt b alapunkti iii alusel, Euroopa Komisjonile edastatud ja Euroopa Komisjoni veebilehel avaldatud põrsa hind põrsa kontrolltapmise, hukkamise või hukkumise kalendrikuule eelnenud kalendrikuul. ( 4 ) Looma eluskaal saadakse looma kaalumisel veterinaarjärelevalveametniku kontrolli all. Linnu puhul võib tema eluskaalu määramiseks kaaluda linnukarja, mille moodustavad samavanused linnud, keda söödetakse ühesuguse söötmisskeemi alusel, ühekorraga ning saadud eluskaalu summa jagada karjas olevate lindude arvuga. ( 5 ) Liha keskmiseks kokkuostuhinnaks võetakse looma tapmisele, sealhulgas kontrolltapmisele või hukkamisele või looma hukkumisele eelnenud kvartali Statistikaameti avaldatud selle loomaliigi liha keskmine kokkuostuhind. § 4. Aretuslooma väärtuse arvutamise kord (1) Aretuslooma väärtuse arvutab ekspert § 2 lõike 2 punktis 3 nimetatud metoodika kohaselt. (2) Juhul kui aretuslooma järglaste arv on väiksem kui tavaliselt sellises vanuses ja selliste tõuomadustega loomal ning kui looma tapmise, sealhulgas kontrolltapmise, hukkamise või loomataudi tõttu hukkumise ajaks ei ole ta saavutanud muid asjakohaseid tõuomaduse näitajaid, arvutatakse selle aretuslooma väärtus §-s 3 sätestatud korras arvestusliku väärtusena. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 651933 854075 0 0 4157134 189653 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Loomatauditõrje toimingu tegemisel veterinaararsti osalemise tasu määrad ja veterinaararstile tasu maksmise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 75 lõike 6 alusel. § 1. Veterinaararstile loomatauditõrje toimingu tegemise eest tasu maksmise kord (1) Veterinaararstile makstakse loomatauditõrje toimingu tegemise eest tasu kord kuus eelmisel kuul tehtud loomatauditõrje toimingute eest veterinaararsti Põllumajandus-ja Toiduamet ile esitatud aruande alusel. (2) Veterinaararst, kes on käibemaksukohustuslane, lisab aruandele k äibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve, millele märgib muu hulgas tasutava käibemaksusumma, mis lisandub määruses sätestatud tasu määrale. (3) Põllumajandus-ja Toiduamet kontrollib veterinaararsti aruandes esitatud andmete õigsust. Tegelikkusele mittevastavate andmete alusel tasu ei maksta ja nende alusel väljamakstud tasu tuleb tagastada. (4) Põllumajandus- ja Toiduamet i peadirektori käskkirja alusel kantakse tasu veterinaararsti aruandes märgitud arveldusarvele 20 päeva jooksul aruande esitamisest arvates. § 2. Veterinaararstile loomatauditõrje toimingu tegemise eest makstava tasu määrad (1) Loomatauditõrje toimingu tegemise eest makstava tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) veise, hobuse, lamba või kitse vaktsineerimine – 0,65 eurot; 2) sea vaktsineerimine – 0,30 eurot. (2) Koera või kassi vaktsineerimise eest makstava tasu määr ühe looma kohta on 1,50 eurot. § 3. Veterinaararstile loomatauditõrjeks muu teenuse osutamise eest makstava tasu määrad Veterinaarseaduse alusel veterinaararsti tehtava §-s 2 nimetamata loomatauditõrje toimingu tasu määrad lepitakse kokku veterinaararsti ning Põllumajandus- ja Toiduamet i vahel sõlmitavas lepingus. Tasu ülemmäär on 1597,79 eurot kuus. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 660400 735542 0 0 4351866 28787 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Volitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate toimingute tasu määrad ja tasustamise kord Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 8 4 lõike 3 alusel. § 1. Volitatud veterinaararsti volituse raames tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest tasustamise kord (1) Volitatud veterinaararsti volituse raames tehtud veterinaarjärelevalve toimingute eest tasustatakse kord kuus tasustamisele eelnenud kuu eest volitatud veterinaararsti esitatud aruande ja sellele lisatud arve alusel. (2) Volitatud veterinaararst, kes on käibemaksukohustuslane, lisab aruandele k äibema ksuseaduse § 37 nõuete kohase arve, millel märgitud tasutav käibemaksusumma lisandub määruses sätestatud tasu määrale. (3) Põllumajandus- ja Toiduamet kontrollib volitatud veterinaararsti aruandes esitatud andmete õigsust. Tegelikkusele mittevastavate andmete alusel tasu ei maksta ja nende alusel väljamakstud tasu tuleb tagastada. (4) Tasu volitatud veterinaararsti volituse raames tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute eest makstakse Põllumajandus- ja Toiduameti eelarve kaudu. (5) Tasu kantakse volitatud veterinaararsti näidatud arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul aruande esitamisest arvates. § 2. Volitatud veterinaararsti poolt loomataudide ennetamiseks ja diagnoosimiseks tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute tasu määrad (1) Veistel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) tuberkuliniseerimine ja tuberkuliiniproovi hindamine – 3 eurot; 2) ajukoe proovi võtmine tapamajas – 4,15 eurot; 3) ajukoe proovi võtmine väljaspool tapamaja – 10 eurot; 4) vereproovi võtmine – 1,5 eurot; 5) piimaproovi võtmine – 0,45 eurot; 6) koproproovi võtmine – 0,45 eurot; 7) vaktsineerimine – 0,65 eurot. (2) Sigadel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) tuberkuliniseerimine ja tuberkuliiniproovi hindamine – 3 eurot; 2) vereproovi võtmine – 2 euro; 3) vaktsineerimine – 0,3 eurot; 4) ko proproovi võtmine – 0,45 eurot. (3) Hobustel, lammastel ja kitsedel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe looma kohta on järgmised: 1) vereproovi võtmine – 1,5 eurot; 2) vaktsineerimine – 0,65 eurot; 3) koproproovi võtmine – 0,45 eurot; 4) ajukoe proovi võtmine tapamajas – 4,15 eurot; 5) ajukoe proovi võtmine väljaspool tapamaja – 10 eurot. (4) Lindudel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe linnu kohta on järgmised: 1) tuberkuliniseerimine ja tuberkuliiniproovide uurimine – 0,1 eurot; 2) vereproovi võtmine – 0,1 eurot. (5) Lindudel esinevate loomataudide ennetamise ja diagnoosimise korral tehtavate toimingute tasu määrad ühe proovi kohta on järgmised: 1) koproproovi võtmine lindla põrandalt, puuris peetava kodulinnu puhul sõnnikukraaperilt või muust sobivast kohast – 0,05 eurot; 2) ühe paari proovivõtusokkidega sokiproovi võtmine – 1,1 eurot; 3) lindla tolmuproovi võtmine – 0,65 eurot. (6) Koera või kassi vaktsineerimise tasu määr ühe looma kohta on 1,5 eurot. ( 7 ) Marutaudi tõrjeprogrammi raames uuritavalt rebaselt, kährikkoeralt ja šaakalilt uurimismaterjali võtmise tasu määr ühe looma kohta on 50 eurot. ( 8 ) Käesolevas paragrahvis loetlemata volitatud veterinaararsti tehtavate veterinaarjärelevalve toimingute tasu ülemmäär on 500 eurot kuus. § 4. Volitatud veterinaararsti volituse raames veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks isikliku sõiduvahendi kasutamise tasustamise kord ja tasu määr (1) Sellise veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks, mille eest ei ole veterinaarseadusega ette nähtud veterinaarjärelevalve tasu maksmist, tagab volitatud veterinaararstile vajaliku transpordi järelevalveobjekti valdaja. Kui volitatud veterinaararst kasutab nimetatud veterinaar järelevalve toimingu tegemiseks isiklikku sõiduvahendit, on tal õigus nõuda järelevalveobjekti valdajalt tasu. Tasu määr auto kasutuskulu iga läbisõidu kilomeetri kohta järelevalveobjektini ja tagasi on 0,4 eurot, millele lisandub käibemaks. ( 2 ) Lõike 1 kohaselt järelevalveobjekti valdajalt nõutava tasu ülemmäär järelevalveobjekti kohta on 30 eurot, millele lisandub käibemaks. § 4. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 668866 744008 0 0 4157134 79586 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 2021 nr ….. Maaeluministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 29 3 lõike 6 , § 29 4 lõike 6 ja 29 5 lõike 6, toiduseaduse § 49 3 lõike 5, § 49 4 lõike 6 ja § 49 5 lõike 6, veterinaarseaduse § 87 lõike 7 , § 88 lõike 10 ja § 89 lõike 6 , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 67 lõike 2 ja § 82 lõike 3, maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse aluse § 18 lõike 1 ja § 20 2 lõike 1 alusel. § 1. Maaeluministri 20. detsembri 2019. a määruse nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” muutmine Maaeluministri 20. detsembri 2019. a määruse nr 89 „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalvetasu maksmise, sularahas vastuvõtmise ja maksmise kontrollimise ning enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord” muudetakse järgmiselt: 1) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse söödaseaduse § 29 4 lõike 6 ja § 29 5 lõike 6, toiduseaduse § 49 4 lõike 6 ja § 49 5 lõike 6 ning veterinaarseaduse § 88 lõike 10 ja § 89 lõike 6 alusel.” ; 2 ) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse sõna „viiendaks” sõnaga „seitsmendaks”; 3 ) paragrahvi 3 lõiked 3 – 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(3) Järelevalvetasu sissenõudmisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja (EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ, 96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142), IV lisas ning veterinaarseaduses sätestatud ja selle alusel kehtestatud määrades arvestab ametnik olenevalt tehtud veterinaarjärelevalve toimingust loomade liiki ja arvu, loomade kaalu, loomsete saaduste kogust, kaubasaadetiste arvu või üksikjuhtudel käitlemisettevõttes või selle osas tehtud veterinaarjärelevalve toimingute arvu. (4) Veterinaarsead use § 87 lõikes 3, toiduseaduse §-s 49 1 ja söödaseaduse §-s 29 1 nimetatud järelevalvetoimingute eest järelevalvetasu sissenõudmisel arvestatakse toiminguid teinud ametnike arvu ning toimingu tegemisele kulunud aega. (5) Järelevalvetasu sissenõudmise otsus tehakse kohustatud isikule teatavaks viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates elektroonilise kättetoimetamisega, kui isik on andnud selleks nõusoleku. (6) Kui kohustatud isik ei ole andnud nõusolekut järelevalvetasu sissenõudmise otsuse elektrooniliseks kättetoimetamiseks, tehakse järelevalvetasu sissenõudmise otsus teatavaks otsuse paberärakirja või -väljavõtte kättetoimetamisega Põllumajandus- ja Toiduameti poolt või posti teel viie tööpäeva jooksul otsuse tegemise päevast arvates. ” ; 4 ) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 7: „ (7) Kohustatud isik kannab järelevalvetasu üle otsuses näidatud Rahandusministeeriumi riigikassa kontsernikonto koosseisus olevale arvelduskontole kahekümne kaheksa päeva jooksul järelevalvetasu sissenõudmise otsuse saamise päevast arvates, kasutades otsuses märgitud viitenumbrit. ” ; 5 ) paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse sõnad „veterinaarkorralduse seaduse” sõnaga „veterinaarseaduse”; 6 ) paragrahvi 4 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „veterinaarkorralduse seaduse § 35 7 lõike 5 ” teks tiosaga „veterinaarseaduse § 88 lõike 9 ” ; 7 ) paragrahv 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ § 8. Enammakstud järelevalvetasu tagastamise kord isiku taotlusel Kohustatud isikul on kahe aasta jooksul järelevalvetasu maksmise päevast arvates õigus esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kirjalik taotlus enammakstud järelevalvetasu tagastamiseks, kui enammakstud järelevalvetasu ei ole tagastatud veterinaarseaduse § 88 lõike 1 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada ka järelevalvetasu maksmist tõendav dokument. ” ; 8 ) paragrahvis 11 asendatakse sõna „kalendripäeva” sõnaga „päeva”. § 2 . Maaeluministri xx . xx 20 20 . a määruse nr xx „ Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2021. aastaks ” muutmine Maaeluministri xx. xx 2020. a määruse nr xx „Toidu-, sööda- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra kehtestamine 2021. aastaks” preambul muudetakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 49 3 lõike 5, söödaseaduse § 29 3 lõike 6 ja veterinaarseaduse § 87 lõike 7 alusel.” § 3. Maaeluministri 06. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus” muutmine M aaeluministri 06. veebruari 2019. a määrus e nr 12 „Mesilaspere toetus” § 1 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse § 4 ” te kstiosaga „veterinaarseaduse § 5 lõike 1 ” § 4. Maaeluministri 30. aprilli 2019.a määruse nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus” muutmine Maaeluministri 30. aprilli 2019.a määruse nr 44 „Põllumajanduskindlustustoetus” § 2 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse §-s 58 3 , 58 8 või 58 9 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse §-s 103 , 104 või 105 ”. § 5. Maaeluministri 03. veebruari 2017. a määruse nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muutmine Maaeluministri 03. veebruari 2017. a määrust nr 14 „Põllumajandusettevõtja tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõike 1 punktis 2 asendatakse tekstiosa „ l oomatauditõrje seaduse §-s 58 3 , 58 8 või 58 9 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse §-s 103 , 104 või 105 ”; 2) paragrahvi 5 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 5” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 27 lõike 2 ”; 3) paragrahvi 22 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „loomatauditõrje seaduse § 11 lõike 5” asendatakse „veterinaarseaduse § 27 lõike 2 ”. § 6. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” muutmine Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 2 lõike 1 punktis 1 asendatakse tekstiosa „põllumajandusministri 25. novembri 1999. a määruse nr 34 „Teatamiskohustuslike ja registreerimiskohustuslike loomataudide loetelu kinnitamine” 1. osa 1. peatüki 1. jaos nimetatud” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 6 lõikes 4 ”; 2) paragrahvi 3 lõike 4 punktis 3 asendatakse tekstiosa „ l oomatauditõrje seaduse §-s 58 3 , 58 8 või 58 9 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse §-s 103 , 104 või 105 ”. § 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 694267 972609 0 0 4038600 189654 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Põllumajandusministri määruste muutmine Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 4 ning art ikli 10 lõike 8 punkti a ning § 52 lõike 4 ja § 53 lõike 7 , veterinaarseaduse § 42 lõike 5 , ravimiseaduse § 15 lõike 6 ja § 15 lõike 7 , loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „ Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 , Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 58 lõike 5, § 59 lõike 5, § 60 lõike 4, § 62 1 lõike 2 ja § 67 lõike 2 , k a landusturu korraldamise seaduse § 194 lõike 1 kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1198/2006 Euroopa Kalandusfondi kohta (ELT L 223, 15.08.2006, lk 1–44) artikli 17 lõike 6 alusel heaks kiidetud „ Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskavaga ” , s truktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 ning p erioodi 2004–2006 struktuuritoetuse seadus § 16 lõike 1 alusel. § 1. Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” muutmine Põllumajandusministri 15. juuni 2006. a määruse nr 71 „Toorpiima käitlemise hügieeninõuded” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, veterinaarseaduse § 42 lõike 5 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 4 ning artikli 10 lõike 8 punkti a alusel.”. § 2. Põllumajandusministri 06. juuni 2007. a määruse nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” muutmine Põllumajandusministri 06. juuni 2007. a määruse nr 88 „Volitatud laboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisunõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ning taotluse menetlemise kord” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 52 lõike 4 alusel.”. § 3. Põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” muutmine Põllumajandusministri 13. märtsi 2007. a määruse nr 20 „Referentlaboratooriumina tegutsemiseks volituse andmise taotluse sisu nõuded, taotlusele lisatavate dokumentide loetelu ja taotluse menetlemise kord” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 53 lõike 7 alusel.”. § 4. Põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud” muutmine Põllumajandusministri 12. jaanuari 2009. a määruse nr 5 „Biostimulaatorite, hormoonpreparaatide ja muude ainete nimekiri, mille käitlemine põllumajandusloomadel kasutamise eesmärgil on keelatud, ning nimetatud ainete põllumajandusloomade raviks kasutamise erijuhud” § 2 lõike 1 punktis 1 ja lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 11 lõike 2” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 32 lõike 3”. § 5. Põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” muutmine Põllumajandusministri 23. oktoobri 2002. a määruse nr 78 „Nõuded vasikate pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 6. Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” muutmine Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 128 „Tingimisi toidukõlbliku liha märgistamise nõuded toiduhügieeni tagamiseks” § 1 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 2) xxx ;”. § 7. Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 91 „Nõuded lamba ja kitse pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 8. Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” muutmine Põllumajandusministri 27. augusti 2009. a määruse nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 9. Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine Põllumajandusministri 23. detsembri 2005. a määruse nr 127 „Farmis tapetud kodulindude ja jäneseliste liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 6 lõike 2 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ 5) xxx ;”. § 10. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muutmine Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrust nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 3 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse § 19 6 lõike 1 punkti 1 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 25 lõike 2 punkti 1”; 2) paragrahvi 16 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „ loomatauditõrje seaduse § 19 6 lõike 1 punkti 1 ” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 25 lõike 2 punkti 1”. § 11. Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” muutmine Põllumajandusministri 19. juuni 2003. a määruse nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 12. Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” muutmine Põllumajandusministri 24. juuli 2008. a määruse nr 76 „Lemmikloomade pidamise nõuded” preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 3 lõike 4 punkti 1 ja Vabariigi Valitsuse 8. mai 2002. a määruse nr 161 „Volituste andmine loomakaitseseadusest tulenevate õigusaktide kehtestamiseks” punkti 4 alusel.”. § 13. Põllumajandusministri 12. mai 2008. a määruse nr 46 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” muutmine Põllumajandusministri 12. mai 2008. a määruse nr 46 „„Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava” meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord” § 7 lõikes 4 ja 7 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduses»” tekstiosaga „veterinaarseaduses”. § 14 Põllumajandusministri 15. aprilli 2004. a määruse nr 38 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed” alameetme 3.11.2 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” tingimused” muutmine Põllumajandusministri 15. aprilli 2004. a määruse nr 38 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks - ühtne programmdokument aastateks 2004-2006” meetme 3.11 „Kalanduse käitlemisketi investeeringutoetuse meetmed” alameetme 3.11.2 „Vesiviljeluse investeeringutoetus” tingimused” § 7 lõike 1 punktis 7 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduses» (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80; 61, 375; 63, 387; 96, 566; 2004, 19, 135)” tekstiosaga „veterinaarseaduses”. § 15. Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006” meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse” tingimused” muutmine Põllumajandusministri 14. aprilli 2004. a määruse nr 36 „„Eesti riikliku arengukava Euroopa Liidu struktuurifondide kasutuselevõtuks – ühtne programmdokument aastateks 2004–2006” meetme 3.1 „Investeeringud põllumajandustootmisse” tingimused” § 3 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 11” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 31 ”. § 16. Põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” muutmine Põllumajandusministri 23. augusti 2010. a määruse nr 87 „Loomakasvatusehitise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord” § 5 lõikes 4 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 7 lõike 2” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 2 5”. § 17. Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” muutmine Põllumajandusministri 23. veebruari 2005. a määruse nr 21 „Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” § 3 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ravimit ja ravimsööta loomahaiguse ennetamiseks ja raviks kasutamiseks on lubatud välja kirjutad a üksnes veterinaarseaduse §-s 13 sätestatud kutsetegevusluba omaval veterinaararstil (edaspidi veterinaararst ).”. § 18 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Tiina Saron Kantsler 4428067 320040 KAVAND 14.09 .20 20 0 0 KAVAND 14.09 .20 20 Määrus xx.xx. 202 1 nr ….. Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses veterinaarseadusega Määrus kehtestatakse loomakaitseseaduse § 5 lõike 4, „Euroopa Ühenduste Komisjoni, kes esindab Euroopa Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ” ratifitseerimise seaduse § 11 ning välisriigi kutsekvalifikatsiooni tunnustamise seaduse § 13 lõike 3, § 21 ja §21 6 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määruse nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrust nr 130 „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord” muudetakse järgmiselt: 1) paragrahvi 1 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 2002, 13, 80) § 12 lõigete 1 ja 2” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 3 8 lõigete 2 ja 4 ”; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „Loomatauditõrje seaduse § 12 lõikest 3” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 3 8 lõikest 3 ”; 3) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „ (4) Looma püüdmise ajal loomal ebaloomuliku käitumise või teiste loomataudile iseloomulike tunnuste ilmnemise korral tuleb veterinaarseaduse § 50 lõike 1 kohaselt viivitamata teavitada Põllumajandus- ja Toiduamet it või veterinaarseaduse § 50 lõike 2 kohaselt veterinaararsti.”; 4) paragrahvi 4 lõikes 5 asendatakse tekstiosa „«Loomatauditõrje seaduse» § 12 lõike 3” tekstiosaga „veterinaarseaduse § 3 8 lõike 5”; 5) paragrahv 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Hukatud looma korjus tuleb käidelda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1069/2009, milles sätestatakse muuks otstarbeks kui inimtoiduks ettenähtud loomsete kõrvalsaaduste ja nendest saadud toodete tervise-eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1774/2002 (loomsete kõrvalsaaduste määrus) (ELT L 300, 14.11.2009, lk 1–33) , kohaselt.” . § 2. Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord” muutmine Vabariigi Valitsuse 10. juuli 2001. a määruse nr 234 „Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi raames antava toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise kord” § 2 lõike 3 punktis 2 asendatakse tekstiosa „Loomatauditõrje seaduse (RT I 1999, 57, 598; 97, 861; 2000, 82, 526; 2001, 3, 4) § 38 lõike 4” tekstiosaga Euroopa Parlamendi ja n õukogu määrus (EL) 2016/429 (ELT L 84), artiklis 9 sätestatud taudide tagajärjel. § 3. Vabariigi Valitsuse 08. augusti 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi” muutmine Vabariigi Valitsuse 08. augusti 2016. a määruse nr 6 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, mille puhul rakendatakse hoiatusmehhanismi” § 1 punktis 3 asendatakse tekstiosa „veterinaarkorralduse seaduse” tekstiosaga „veterinaarseaduse”. § 4. Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 163 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli” muutmine Vabariigi Valitsuse 11. detsembri 2008. a määrus nr 163 „Reguleeritud ametikohad ja kutsealad, millel töötamiseks võib nõuda sobivustesti sooritamist või kohanemisaja läbimist ning millel ajutiseks töötamiseks võib teha välisriigi kutsekvalifikatsiooni eelnevat kontrolli” § 3 punkt 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „16) veterinaararst veterinaarseaduse tähenduses, kui veterinaararsti kutsekvalifikatsiooni tõendav dokument ei sisaldu veterinaarseaduse § 15 lõike 5 alusel kehtestatud loetelus;”. § 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub 21.aprillil 2021.a. Jüri Ratas Peaminister Arvo Aller Maaeluminister Taimar Peterkop Riigisekretär Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 09.10.2020 nr 1.4-1/992 Rahandusministeerium Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Seaduseelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks veterinaarseaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: 1. VS_eelnou.docx; 2. VS_seletuskiri.docx; 3. VS_seletuskiri_lisa.docx; Pille Tammemägi 625 6154 pille.tammemä[email protected] Geir Veski 625 6516 [email protected] Katrin Tuula 625 6166 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/20-1243 - veterinaarseaduse1 eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 30.10.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0c9f628-61f4-45b0-87e7-36a8e529cf5d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a0c9f628-61f4-45b0-87e7-36a8e529cf5d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel