Riigikantselei Teie 21.09.2020 nr RIIGIKOGU/20-
[email protected] 1136/-2T, 2-5/20-
02004
Meie 09.10.2020 nr 1.2-3/2756-2
Sotsiaalministeeriumi seisukoht
sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule
Lugupeetud Vabariigi Valitsuse liikmed
Esitame Sotsiaalministeeriumi seisukoha sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja
tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule (244 SE). Sotsiaalministeerium toetab
eelnõu eesmärki hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt ning on esitanud
selleks valitsusele ka omapoolsed ettepanekud. Samas ei saa Sotsiaalministeerium eelnõu
esitatud kujul toetada muu hulgas seetõttu, et eelnõuga soovitakse oluliselt muuta
haigushüvitiste tasustamise korda jättes kõrvale selleks vajalikud muudatused
ravikindlustuse seaduses. Tagasiside eelnõule ühes muudatusettepanekute mõjuanalüüsiga
on leitav käesoleva kirja lisas.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Lisa: Eelnõu 244 SE mõjuanalüüs
Lisaadressaat:
Eesti Haigekassa
Kaija Kasekamp 626 9157
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Sotsiaalministeeriumi seisukoht sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse
muutmise seaduse eelnõule (244 SE)
Sotsiaalministeerium toetab eelnõus seatud eesmärki vähendada inimeste omavastutust haigestumisel ehk
hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt. Esimeste haiguspäevade hüvitamine on oluline, et
vähendada ajendit minna haigustunnustega tööle.
Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeerium on esitanud Vabariigi Valitsusele alternatiivsed ettepanekud
haiguspäevade hüvitamise süsteemi muudatusteks. Erinevate stsenaariumitena on analüüsitud mõjusid
järgnevate muudatuste puhul:
1) Säilib tänane olukord, 4.–8. päeva hüvitab tööandja ja edasi haigekassa
2) Tööandja hüvitab 2.–6. päeva ja edasi haigekassa
3) Tööandja hüvitab 2.–5. päeva ja edasi haigekassa
4) Ajutised meetmed
4.1) 1.–3. haiguspäeva hüvitamine sarnaselt eriolukorraga, 1.–3. päeva hüvitab haigekassa,
seejärel tööandja kuni 8. päevani ning siis taas haigekassa
4.2) 2.–3. haiguspäeva hüvitamine sarnaselt eriolukorraga, 2.–3. päeva hüvitab haigekassa,
seejärel tööandja kuni 8. päevani ning siis taas haigekassa
Täiendavalt on ministeerium koostanud mõjuanalüüsi eelnõu 244 SE-s välja pakutud lahendusele
haigushüvitisi rahastada. Eelnõu rakendamine tooks kaasa haigekassa eelarvele täiendava lisakulu ligi
30 miljonit eurot. Prognoositav lisakulu tööandjatele on ligi 10 miljonit eurot.
Eelnõus on tehtud ettepanek hüvitise süsteemi ulatuslikuks muutmiseks läbi selle, et muutub haigekassa poolt
hüvitise arvestamise alus (eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise asemel keskmine töötasu). See toob
ühtlasi kaasa vajaduse muuta Ravikindlustuse seadust (RaKS) ning luua tehniline võimekus sh vajalike
andmete kogumise süsteem. Muudatuse rakendamiseks vajalike arenduste maksumus on hinnanguliselt
120–150 tuhat eurot ning arenduste võimalik teostamise periood koos testimisega on minimaalselt üks
aasta.
Ühtlasi juhime tähelepanu järgnevale:
1. Eelnõus on kirjeldatud vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, kuid haigekassa poolt
haiguste hüvitamist reguleerib RaKS. Seega on muudatuse rakendamiseks vajalikud täiendavad
RaKSi muudatused (eelkõige § 55 jm). Kui arvestada hüvitist keskmise palga alusel, vajab
haigekassa haigushüvitise arvestamiseks infot inimese kõikide erinevate tööandjate poolt makstud
keskmise töötasu kohta. Kui ettepaneku tulemusena avatakse RaKS § 55 ja soovitakse muuta hüvitise
arvutamise aluseid, siis tuleks kehtestada ühtne tulu arvutamise skeem haigekassale kogu haigusjuhu
maksmiseks. Ebavõrdsuse vähendamiseks peaks sama arvestusmetoodika kehtima kõigile haiguslehe
liikidele ja hüvitise saajatele. Samas juhime tähelepanu, et VÕS lepingulistel ja FIEdel ei ole
keskmise töötasu arvestamise korda, keskmise töötasu arvutamise kord on kehtestatud töötajatele ja
ametnikele.
2. Juhime ühtlasi tähelepanu, et tänast majandusolukorda arvesse võttes võib keskmise töötasu alusel
hüvitise arvestamine muuta inimese olukorda kehvemaks võrreldes haigekassa poolt hüvitise
arvestamisega eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise alusel.
3. Seaduse rakendamisel tuleb muuta ka Sotsiaalministri määrust „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja
pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise
tingimused ja kord“ , et reguleerida haigekassale vajalike andmete edastamine/saamine. Samuti
haigekassa andmekogu pidamise põhimäärust.
4. Muudatusega tekib vajadus ulatuslikult arendada haigekassa infosüsteeme haigushüvitiste
arvestamisel. Kuna erinevatele töövõimetushüvitise liikidele ning ka ühe haigusjuhu sees hakkaks
kehtima erinev arvestuse metoodika, on vajalik olemasolevaid infosüsteeme oluliselt täiendada.
Arendustega kaasneb oluline aja ja ressursi kulu (uue tulude arvutamise skeemi loomine, testimine,
rakendamine).
1
5. Eelnõu seletuskirjas on: „Selleks, et säästa inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste levikut tööl,
tulebki välja töötada uus haiguspäevade hüvitamise skeem. Eelnõu vastuvõtmisel rakendub see
kõigile haigustele ja vigastustele.“ Juhime tähelepanu, et teisi võib nakatada ka isik, kes veel
haigestunud ei ole, st haiguslehte veel antud ei ole.
6. Juhime tähelepanu, et eelnõu lõiked 5 ja 6 ei ole haigekassa suhtes rakendatavad. Haigluslehte ei saa
inimene võtta, selle kirjutab välja arst vastaval näidustusel, kes vastutab kindlustusjuhtumi õigesti
määramise ja selle põhjendatuse eest.
Seaduse mõjud
1. Töövõimetushüvitiste rahastamise muutmine, et 1.–8. töövõimetuse päeva eest tasutakse 80%
töötaja keskmisest töötasust. Hüvitamise kohustus jaguneb võrdselt haigekassa ja tööandja
vahel.
Sotsiaalne mõju
Sihtrühm: tööealine elanikkond, töövõtjad
Sihtrühma suurus: 2019. aastal väljastati ca 199 000 inimesele (unikaalsed isikud) erineva kestusega (1, 2,
8, 14 vms) üks või mitu haiguslehte. See moodustab ca 30% kõigist töölepingu ja/või avaliku teenistuse
seaduse alusel töötavatest isikutest (Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed). Eesti Haigekassa
maksis hüvitist ca 133 000 isikule. Arstid väljastasid 2019.a. ca 125 000 haiguslehte kestusega 1–8 päeva,
mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 65 000 inimesele. Sellised haiguslehed moodustavad kõikidest
juhtudest 40% ja need ei kuulu haigekassa poolt hüvitamisele.
Mõju ulatus: Hetkel kehtib haigestumisel töötajale 1–3 päeva omavastutust ning alates 4. päevast
kompenseeritaks 70% töötasust või viimase 6 kuu sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Muudatusega
kaasneb 1.–3. päeva hüvitamine ning seda varasemast kõrgemas määras (80% töötasust). Hüvitise määr 80%
jääb kehtima ka 4. kuni 8. haiguspäevani. Ulatus on suur, kuna mõjutab otseselt kõigi töötavate isikute
sissetuleku säilimist haigestumisel.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldab iga töötava isiku haigestumisel, mis ei ole igapäevane ega
regulaarne (30% töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest). Seega mõju
avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Muudatus ei hõlma FIE ja TSD alusel kindlustust saavaid
sihtrühmi (VÕS lepingud ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmed1). Muudatusettepanek ei hõlma isikud, kes
vabastatakse tööst haigulehe alusel kergema töö puudumise tõttu, kellele makstakse hüvitist alates 2. päevast
määraga 70%. 2019.a. väljastati selliseid töövõimetuslehti 2329 isikule. Muudatusettepanekus ei ole
kavandatud teha muudatusi rasedatele väljastatud haiguslehtede hüvitamisel (aastas hinnanguliselt 3000
isikut). Selle tulemusel saavad rasedad haigestudes väiksemat haigushüvitist võrreldes muudatuse aluseks
olevate põhjustega haiguslehtedega (80%). Antud sihtrühmadele on täiendavalt vaja mõju analüüsida, et
muudatusega ei kaasneks nende isikute ebavõrdset kohtlemist.
Kokkuvõtvalt on mõju oluline. Täpsemat analüüsi vajab muudatuste mõju sihtrühmadele, kellele jäädakse
hüvitist maksma kehtiva süsteemi alusel.
Mõju majandusele
Sihtrühm: Ettevõtjad, tööandjad
1
EMTA 2019. aasta andmetel on FIEsid 21 330; juhatuse või kontrollorgani liikme tasu saajaid oli 25 532 ning
ettevõtluskonto omanikke 1817; VÕS lepinguid oli 104 430. Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et nende seas on
inimesi, kes samaaegselt töötavad töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel.
2
Sihtrühma suurus: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (sh FIE) oli 2019. a 133
784.2
Mõju ulatus: Tööandja maksab 4.–8. päeva eest 70% keskmisest töötasust. Muudatuse jõustumisel tasub
tööandja 1.-8. haiguspäeva eest 40% keskmiselt töötasult. Arstid väljastasid 2019.a. ca 125 000 haiguslehte
kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud. Need haiguslehed väljastati ca 65 000
inimesele. 2019. aasta andmete alusel arvutatud muudatuse mõju tööandjatele on 10 miljon eurot.
Mõju avaldumise sagedus: Ettevõttele avaldub mõju töötaja haigestumisel, mis ei ole igapäevane ega
regulaarne (ca 30% hõivatud töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest kasutab
keskmiselt aasta jooksul haiguselehte). Seega mõju avaldumise sagedus on väike.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjuna võib tekkida olukord, kus töötajad
hakkavad süsteemi ära kasutama ning paluma arstilt haiguslehe välja kirjutamist, sest 1.–3. päeva
haigushüvitist kompenseeritakse. Seega võivad kasvada ettevõtjate kulud, kuna haiguslehtede arv võib
suureneda. Sellele võimalusele on viidanud Tööandjate Keskliit. Samas ei ole Eestis tehtud uuringuid, mis
kinnitaks haigushüvitiste süsteemi ära kasutamist. Prantsusmaal3 koostatud uuringu andmed viitavad, et
töötajad, kellele makstakse hüvitist 3-päevase ooteaja jooksul, ei ole enam haigestumisest tingitud puudumisi,
kui töötajatel, kellele ei kompenseerita esimest 3 haigestumise päeva. Lisaks on nende isikute haiguslehed
oluliselt lühemad, kellele esimest haiguspäeva kompenseeritakse4. Sellele analüüsile tuginedes võib väita, et
esimese 3 päeva hüvitamine võib ka tööandjate kulusid vähendada, kui haiguslehel viibimise periood
muudatuse mõjul väheneb. Tööandjate, kes täna hüvitavad oma töötjatele 1–3 (2–3) päeva ajutise
töövõimetuse osa, kulud võivad vähenevad ka selle kaudu, et kohustusliku hüvitise määr langeb 40% senise
töötasu säilitamise või 70%ga hüvitamise asemel selle perioodi eest.
Kokkuvõttes on mõju oluline. Täiendavat analüüsi vajab soodsamatel tingimustel töövõimetushüvitiste
tasumise mõju töötajate käitumisele.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Eesti Haigekassa
Mõju ulatus: Kehtiva korralduse alusel haigekassa maksab haigushüvitist alates 9. päevast, hüvitise määr
70% eelmise kalendriaasta tulust. Muudatuse korral lisanduks haigekassale kohustus tasuda 1.–8.
haiguspäeval 40% haigestunud isiku töötasust arvutatuna inimese keskmisest töötasust. Arstid väljastasid
2019.a ca 125 000 haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 65 000
inimesele. 2019. aasta andmete alusel arvutatud muudatuse mõju haigekassa eelarvele on 30 miljon eurot,
kuna hüvitist tuleb maksta kõikide haiguslehtede 1–8 päeva eest, mida haigekassa senini hüvitas alates 9.ndast
päevast.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna haigekassa maksab haigushüvitisi
regulaarselt ja igapäevaselt ning iga haigushüvitise väljamaksega kaasneb muudatuse rakendamisel täiendav
kulu.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Suureneb haigekassa eelarve puudujääk ning vähenevad
võimalused rahastada haigekassa eelarvest tervishoiuteenuseid. Teisalt aga võib haigushüvitiste rahastamise
soodsam süsteem vähendada haigena tööl käimist ning nakkushaiguste levikut, mis omakorda võib kaasa
tuua kokkuhoiu tervishoiuteenuste eelarves. Muudatusega kaasnevad haigekassale ka ulatuslikud kulud
infosüsteemide arendamiseks (vt järgnev punkt).
2
Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp
3
Prantsusmaal hüvitatakse analoogselt Eesti süsteemiga haiguspäevi alates 4. päevast. Samas 60% tööandjatest
kompenseerib ka täiendavalt 1.-3. haiguspäeva.
4
Pollak C. The impact of a sick pay waiting period on sick leave patterns. Eur J Health Econ. 2017 Jan;18(1):13-31.
doi: 10.1007/s10198-015-0755-0. Epub 2015 Dec 22. PMID: 26694917.
3
Kokkuvõtvalt on mõju oluline. Detailsemat analüüsi vajab muudatuse mõju haigekassa eelarvele.
2. Töövõimetushüvitiste arvestamise aluste muutmine võttes hüvitise määramise aluseks eelmise
kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksutatava tulu asemel inimese keskmise töötasu TLS § 29
lõike 8 alusel.
Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
Sihtrühm: Eesti Haigekassa
Sihtrühma suurus: Kõik isikud, kellele arst väljastab haiguslehe. 2019.a väljastasid arstid haigekassa
andmetel haiguslehti ca 199 tuhandele inimesele.
Mõju ulatus: Kehtiva korra kohaselt arvutab haigekassa haigushüvitist töötaja eest eelmisel aastal arvestatud
või makstud sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saadakse Maksu- ja Tolliametist. Muudatuse jõustumisel
tuleks rakendada erinevad hüvitise arvutamise, sh tuluskeeme ühe töövõimetuslehe/-juhu arvestamiseks:
- 1–8 päev haigekassa hüvitise määr 40% reeglina 6 kuu keskmisest töötasust ja alates 9ndast päevast
määr 70% eelmise kalendriaasta sotsmaksuga maksustatud tulust (RaKS § 55 lg 1).
- 1–8 päev hüvitise arvutamine keskmiselt palgalt ja alates 9ndast päevast arvutatud eelmise
kalendriaasta tulult
Arvestamise aluste muutmine vajab RaKS § 55 sätestatud põhimõtete muutmist. Rakendada hüvitise
arvutamist töötaja kuue kuu keskmise töötasu kaudu ajutise töövõimetuse juhu alguses ja jätkata hiljem hetkel
kehtiva skeemiga ei ole mõistlik. Haigekassa ei saa hüvitist arvutada sarnaselt tööandjaga keskmist töötasu
arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötaja teenitud töötasu kaudu, sest puuduvad
selleks vajalikud andmed. Neid andmeid ei ole ka Maksu- ja Tolliametil. Töötamise registrisse palgaandmeid
ei kanta, haigekassa ning Maksu ja Tolliamet saaksid selle info tööandja esitatud deklaratsioonidelt.
Näiteks, kui töötaja haigestus 1–5 sept, arvutamise vajadus tekib septembrikuus kui tööandja
kinnitab haiguslehe, vajatakse augustikuu ja sellele eelnevate kuude andmeid. Töötasu väljamakse
inimesele augusti kuu eest teostatakse üldjuhul septembrikuus, seega deklareerib tööandja
väljamakse alles 10ndaks oktoobriks. Haigekassa augustikuu töötasu andmeid enne seda kasutada
ei saa.
Lisaks veel muud erisused mis tulenevad VV määruse nr 91 § 2 lõigetest 3-6.
Tööandjale täiendavate andmete (töötasu) märkimise kohustust töövõimetuslehe andmetesse panna ei ole
mõistlik, see on suur täiendav halduskoormus tööandjate esindajatele. Haigushüvitise arvestamiseks vajab
haigekassa infot inimese kõikide erinevate tööandjate poolt makstud keskmise töötasu kohta.
Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna haigekassa maksab haigushüvitisi
regulaarselt ja igapäevaselt.
Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ettepanekuga kaasneb haigekassa ja ettevõtjate halduskoormuse
kasv, mõju eelarvele läbi arendustegevuste.
Kokkuvõttes on mõju oluline. Täiendav analüüs on vajalik arenduste mahu välja selgitamiseks.
4