TALLINNA NOTAR MARI-LIIS PARMAS
NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU
REGISTRI NUMBER
4329
KINNISTU MÜÜGILEPING
JA
ASJAÕIGUSLEPING
Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Mari-Liis Parmas’e
asendaja notari ülesannetes Diana Lõhmus videosilla vahendusel notaribüroos Tallinnas
Tartu mnt 2 kahekümne kolmandal oktoobril kahe tuhande kahekümnendal aastal
(23.10.2020.a.) ning selles notariaalaktis osalejad on
Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Müüja, tegutsedes Sotsiaalministeeriumi kaudu, riigi- ja
kohaliku omavalitsuse asutuste riikliku registri kood 70001952, aadress Tallinn Suur-Ameerika tn
1 (e-posti aadress:
[email protected]), mille esindajana tegutseb notariaalaktile lisatud volikirja
alusel Marika Priske, isikukood 46610054213, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA
elektroonilise andmebaasi alusel ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste
kohaselt Tallinn, Suur-Ameerika tn 1,
John Invest OÜ, registrikood 11001994, aadress Tallinn Kakumäe tee 37 (e-posti aadress:
[email protected]), edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud
juhatuse liige Johannes Neidorf, isikukood 38006220260, kelle isikusamasus on tuvastatud
PPA elektroonilise andmebaasi alusel, ning kelle asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda
ütluste kohaselt Tallinn, Veerenni 51.
Osalejad sõlmivad lepingu alljärgnevas:
1. LEPINGU ESE JA REGISTRITE SEIS
1.1. Lepingu esemeks on kinnistusregistri registriossa nr 7488050 kantud kinnistu koos
oluliste osade ja päraldistega. Eelnimetatud kinnistu kohta avatud kinnistusregistri
registriosa andmed on:
1.1.1. Esimeses jaos (kinnistu koosseis) – katastriüksus katastritunnusega 33801:001:0311,
asukohaga Harju maakond Kose vald Ravila alevik Ravila tee 1, pindalaga 1057 m²,
sihtotstarbega elamumaa;
1.1.2. Teises jaos (omanik) – Müüja;
1.1.3. Kolmandas jaos (koormatised ja kitsendused) – kanded puuduvad;
1.1.4. Neljandas jaos (hüpoteegid) – kanded puuduvad;
1.2. Maa-ameti maakatastri kitsenduste kaardi (www.maaamet.ee) andmetel kehtivad
katastriüksuse 33801:001:0311 suhtes järgmised kitsendused:
- elektripaigaldise kaitsevööndid;
- sideehitise (sideehitis maismaal) kaitsevöönd;
- tiheasustusala (Kose valla üldplaneering).
1.3. Riikliku ehitisregistri elektroonilise andmebaasi (www.ehr.ee) andmetel paikneb lepingu
esemel elamu (ehitisregistri kood 116008861),
- mille staatuseks on märgitud „kasutusel“ ning esmase kasutuselevõtu aastaks 1963;
- mille kohta on väljastatud järgmised dokumendid: 337 on 14.09.2010 väljastanud
ehitise aadressi korrastuse teatise nr 7206;
- mille osad on:
korter 1 suurusega 50,2 m², sissepääsukorruseks 1 ja tubade arvuks 3;
korter 2 suurusega 50,6 m², sissepääsukorruseks 1 ja tubade arvuks 3;
korter 3 suurusega 50 m², sissepääsukorruseks 2 ja tubade arvuks 3;
korter 4 suurusega 50 m², sissepääsukorruseks 2 ja tubade arvuks 3.
Riiklikus ehitisregistris puuduvad andmed elamule energiamärgise väljastamise kohta.
1.4. Rahvastikuregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese registreeritud
ühegi isiku elukohana. Äriregistri elektroonilise andmebaasi kohaselt ei ole lepingu ese
registreeritud ühegi juriidilise isiku asukohana.
1.5. Käesoleva lepingu punktis 1 lepingu eseme kohta toodud andmed on notariaalakti tõestaja
eelnimetatud elektroonilistes andmebaasides kontrollinud käesoleva lepingu tõestamise
päeval infosüsteemi e-notar kaudu (kinnistusraamat, ehitisregister, maakataster,
rahvastikuregister, äriregister) või internetiaadressil (ülejäänud andmebaasid).
2. OSALEJATE KINNITUSED
2.1. Müüja kinnitab, et:
2.1.1. Käesolevas lepingus toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning selle
suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.
2.1.2. Kuni käesoleva lepingu sõlmimiseni ei ole lepingu eset kellelegi võõrandatud ega
koormatud ühegi kolmandale isikule kuuluva õigusega (s.h. kinnistusraamatusse
mittesissekandekohustusliku kolmanda isiku õigusega nagu näiteks üüri-, rendi- või
muud kasutuslepingud), samuti ei ole sõlmitud mingeid võlaõiguslikke kokkuleppeid
selle võõrandamiseks ja/või koormamiseks. Ühtlasi kohustub Müüja kuni Ostja lepingu
eseme omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseni selliseid kokkuleppeid mitte sõlmima.
2.1.3. Lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi ega kehti mingeid keelde.
2.1.4. Müüjale teadaolevalt ei kehti lepingu eseme suhtes mingeid käesolevas lepingus
nimetamata muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid piiranguid, samuti, et
lepingu eseme suhtes ei ole algatatud kaitse alla võtmise menetlust ning Müüja ei ole
saanud kaitsekohustuse teatist.
2.1.5. Lepingu eseme suhtes ei ole kehtestatud detailplaneeringut.
2.1.6. Lepingu eseme koosseisu kuuluval maatükil paikneb üksnes lepingu punktis 1.3.
nimetatud ehitis.
2.1.7. Lepingu eseme koosseisu kuuluv elamu on amortiseerunud ja elamiskõlbmatu, aadressil
on elektrivarustuse osas kaks teenuspunkti, mõlemal võrguleping lõpetatud. Vee- ja
kanalisatsioonivarustus on kinnisasja piiril. Hoone ei ole kindlustatud.
2.1.8. Müüjal puudub informatsioon lepingu eseme oluliseks osaks oleva ehitise ehitustehnilise
seisukorra kohta ning Ostja peab arvestama eelnimetatud ehitise võimalike sanitaar- ja
kapitaalremonditööde kuludega.
2.1.9. Lepingu esemel on vahetu juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt.
2.1.10. Lepingu esemel ei ole mingeid Müüjale teadaolevaid varjatud puudusi, millest Müüja ei
ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel.
2
2.1.11. Kuni käesoleva lepingu sõlmimise päevani on tasutud kõik lepingu eseme eest tasumisele
kuuluvad maksud ning kantud avalikud koormatised, mille tasumise tähtpäev on
saabunud. Müüjale ei ole esitatud mingeid ettekirjutusi ega pretensioone, mille täitmata
jätmise tõttu võivad elektri, vee, kanalisatsiooni ja muid sarnaseid olmeteenuseid
osutavad asutused lõpetada nimetatud teenuste osutamise.
2.1.12. Riigivararegistrisse on lepingu eseme suhtes tehtud järgmised kanded: maa – riigi
kinnisvararegistri objekti kood KV71871 ja sellel asuv hoone – riigi kinnisvararegistri
objekti kood KV71871H1.
2.1.13. Käesoleva lepingu sõlmimise aluseks on Sotsiaalministeeriumi kantsleri 14.10.2020.a.
käskkiri nr 10 (Riigivara avaliku enampakkumise tulemuse kinnitamine), millega on
muuhulgas otsustatud võõrandada lepingu esemeks olev kinnistu John Invest OÜ’le
hinnaga 13 600 eurot.
2.1.14. Leping vastab lepingu punktis 2.1.13. nimetatud dokumendis sätestatud tingimustele ning
nimetatud haldusakt on kehtiv ning seda ei ole vaidlustatud ega muudetud.
2.1.15. Tema esindaja volitused on kehtivad ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
sõlmimiseks vajalikud nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
2.2. Ostja kinnitab, et:
2.2.1. Ostja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja ehitise ning
tutvunud enampakkumise teates avaldatud infoga ning on teadlik lepingu eseme
seisukorrast, omadustest, sihtotstarbest, lepingu eseme suhtes kehtivatest käesolevas
lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ja mõjust lepingu eseme
kasutamisel ega oma nende osas Müüjale pretensioone.
2.2.2. Ostja on teadlik, et ostab lepingu eseme seisundis, millises see oli Ostja poolt pakkumise
tegemise hetkel ja Müüja ei kohustu likvideerima võimalikke puudusi, sh
keskkonnareostust.
2.2.3. Käesoleva lepingu sõlmimine ei kahjusta Ostja majanduslikku seisundit ega
võlausaldajate huve.
2.2.4. Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, samuti ei ole määratud ajutist
pankrotihaldurit ega algatatud saneerimis- või likvideerimismenetlust.
2.2.5. Tema esindaja esindusõigus on kehtiv ning tal on olemas kõik käesoleva lepingu
sõlmimiseks vajalikud äriühingusisesed nõusolekud, volitused ja kooskõlastused.
3. LEPINGU ESEME MÜÜK JA OSTUHIND
3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga kolmteist tuhat kuussada eurot (13 600 €).
Müüja avaldab, et ostuhind ei sisalda ning sellele ei lisandu käibemaksu.
3.2. Müüja ja Ostja kinnitavad, et ostuhind on Müüjale pangaülekandega tasutud enne käesoleva
lepingu sõlmimist.
4. LEPINGU ESEME VALDUSE ÜLEANDMINE
4.1. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et lepingu eseme otsene valdus läheb Ostjale üle käesoleva
lepingu sõlmimisega. Lepingu eseme päraldiseks olevad dokumendid on Ostjale üle antud
enne käesoleva lepingu sõlmimist. Lepingu eseme juhusliku hävimise ja kahjustumise
riisiko läheb Ostjale üle otsese valduse üleandmisel (käesoleva lepingu sõlmimise hetkest).
4.2. Lepingu eseme eest tasumisele kuuluva maamaksu tasub see osapool, kes vastava
kalendriaasta 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatusse kantud omanik (maamaksuseaduse
§ 8).
3
5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS
5.1. Müüja ja Ostja on kokku leppinud lepingu eseme omandi üleandmises. Müüja lubab ja
Ostja avaldab soovi kustutada kinnistusregistri registriosa nr 7488050 teises jaos
senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda John Invest OÜ
(registrikood 11001994).
6. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED
6.1. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kande tegemisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva
lepingu sõlmimisega. Kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine riigilõivuseaduses
ettenähtud suuruses.
6.2. Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseaduse § 56).
Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus (ehitusseadustiku § 61 lg 1).
Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning
lisaks kaardile kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus
võib tegelikkuses mitte eksisteerida, kitsenduste väljaselgitamiseks võib objekti omanik
tellida katastrimõõdistamise (maakatastriseadusse § 19¹).
6.3. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb käesolevasse lepingusse märkida kõik lepinguga
seotud kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas
notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped kõrvalkohustuste kohta.
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata
jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.
6.4. Asjaõigusseaduse § 119 järgi peab tehing, millega kohustutakse omandama või võõrandama
kinnisasja, olema notariaalselt tõestatud. Eelnimetatud vorminõuet järgimata tehtud
kohustustehing muutub kehtivaks, kui tehingu täitmiseks on sõlmitud asjaõigusleping ja
tehtud vastav kanne kinnistusraamatusse.
6.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 58 ja võlaõigusseaduse § 211 kohaselt peab müüja ostjale
lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks
olevad dokumendid (lepingu eseme valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid,
kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud
dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui müüjal on huvi jätta dokumendi
originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel
ärakirja või väljavõtte.
6.6. Asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb ostjale üle asja üleandmisega
(võlaõigusseaduse § 214 lg 2), kui ei ole kokkulepitud teisiti.
6.7. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknev õiguslikul alusel püstitatud tehnovõrk või -
rajatis (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või
elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende
teenindamiseks vajalik ehitis) ei ole kinnisasja oluline osa (AÕS § 158).
6.8. Vastavalt maakatastriseaduse § 201 on notar kohustatud kümne päeva jooksul pärast kinnistu
või selle mõttelise osa võõrandamise tehingu tõestamist esitama katastripidajale tehingu
õiendi, kus kajastatakse järgmised andmed: 1) notariaalregistri number; 2) tehingu liik
(müük, vahetus, kinge või muu); 3) tehinguobjekti kinnistu number (numbrid) ja
katastritunnus(ed); 4) tehinguobjekti liik (kinnisasi, hoonestusõigus, korteriomand või
korterihoonestusõigus); 5) tehinguobjekti omandiosa suurus; 6) tehingu sooritamise
kuupäev; 7) tehingu hind, selle puudumisel tehinguväärtus; 8) andmed tehingu poolte kohta
(isiku liik, tehingu osapoolte arv); 9) andmed koormatiste olemasolu kohta, välja arvatud
juhul, kui kinnistusraamatu andmed koormatiste olemasolu kohta on katastripidajale
elektrooniliselt kättesaadavad; 10) andmed kinnistu hoonestatuse kohta, välja arvatud juhul,
kui need on katastripidajale elektrooniliselt kättesaadavad.
4
Lepingutingimustele mittevastavus
6.9. Võlaõigusseaduse § 218 kohaselt vastutab müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse
eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal
ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele
mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut
ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest
tulenevalt. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu
sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma, samuti ei vastuta
ta asjal avalike maksude ja muude avalike koormiste olemasolu eest.
6.10. Võlaõigusseaduse § 218 lg 21 järgi müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või
selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu
liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast
ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates
ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline
eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Eelsätestatust tarbija kahjuks
kõrvalekalduv kokkulepe on tühine.
6.11. Võlaõigusseaduse § 220 kohaselt peab ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest
müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Juhul, kui ostja ei teata müüjale
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib ostja siiski
lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et müüja
hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.
6.12. Võlaõigusseaduse § 221 kohaselt võib ostja lepingutingimustele mittevastavusele
tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui
mittevastavus on tekkinud müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja
mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud
seda ostjale.
6.13. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib ostja nõuda lepingu täitmisena asja
parandamist (võlaõigusseadus § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda
(võlaõigusseadus § 110), nõuda kahju hüvitamist (võlaõigusseadus § 115 ja 225) või
alandada ostuhinda (võlaõigusseadus § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele
mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib ostja lepingust taganeda (võlaõigusseadus §
116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse
tegemisega teisele lepingupoolele (võlaõigusseadus § 112 lg 2 ja 188 lg 1).
6.14. Vastavalt võlaõigusseaduse § 222 lg 5 võib ostja juhul, kui ostja nõuab õigustatult
parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, asja ise parandada või lasta seda teha
ja nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
Aegumine
6.15. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 146 on tehingust tuleneva nõude
aegumistähtaeg kolm aastat. Ehitise puuduse tõttu müügilepingust tulenev nõue ei aegu enne
viie aasta möödumist ehitise valmimisest. Juhul, kui kohustatud isik rikkus oma kohustust
tahtlikult, on eelnimetatud nõuete aegumistähtaeg kümme aastat. Pärast nõude aegumist võib
kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest.
Ehituskrundi ostmisel
6.16. Krundi ehitusõigus (krundi sihtotstarve, lubatud ehitiste arv krundil jne) määratakse
detailplaneeringuga ning kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitiste projekteerimisele
tiheasustuses ja detailplaneerimise kohustusega aladel hajaasustuses.
Maamaks
6.17. Vastavalt maamaksuseaduse § 8 lg 1 tekib maamaksukohustus jooksva aasta 1. jaanuaril
ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete
kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja. Kuni 64-eurone maamaks
5
mistahes kohaliku omavalitsuse üksuses asuvalt maalt tasutakse 31. märtsiks. Maamaksust,
mis ületab 64 eurot, tasutakse 31. märtsiks vähemalt pool, kuid mitte vähem kui 64 eurot.
Ülejäänud osa maamaksust tasutakse hiljemalt 1. oktoobriks (maamaksuseaduse § 7 lg 1).
7. ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE
7.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris, mis on kasutusel
elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis https://www.eesti.ee. Notar
teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule.
Osaleja soovil väljastatakse osalejale vajadusel paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali.
7.2. Osalejate soovil väljastatakse käesoleva akti koostamise päeval Müüjale (digitaalne)
notariaalakti kinnitatud ärakiri, Ostjale ärakirja ei väljastata.
7.3. Käesoleva akti digitaalärakiri on osalejatele kättesaadav aadressidel https://www.eesti.ee ja
https://www.notar.ee.
7.4. Osalejad paluvad notaril esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja ka kinnistusosakonnale.
Notar esitab ärakirja kinnistusosakonnale ühe (1) tööpäeva jooksul arvates käesoleva lepingu
tõestamisest. Ühtlasi volitavad osalejad notarit vajadusel esitama kinnistusosakonnale
täiendavaid avaldusi ja täpsustusi, sealhulgas parandama/täiendama kinnistamisavaldust
ulatuses, mis on seotud käesolevas lepingus osalejate poolt taotletavaga, kuid mis ei muuda
notariaaldokumendi sisu.
8. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD
8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Ostja.
8.2. Notari tasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga või kolme (3) tööpäeva
jooksul arvates lepingu sõlmimisest pangaülekandega notari arveldusarvele. Notaril on õigus
notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu
tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks
kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse
on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari
tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate
kokkulepe notari tasu maksmise kohta on lepingu tõestamisel kehtiv vaid nende omavahelise
kokkuleppena ning notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse
nõuda ükskõik milliselt osalejalt.
8.3. Riigilõiv tasutakse ühe (1) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest
Rahandusministeeriumi arvele ning notarile tuleb kinnistusosakonnale edastamiseks esitada
riigilõivu tasumist tõendav nõuetekohane maksedokument. Riigilõivu tasumata jätmisel on
riigilõivu võtjal õigus jätta käesolevas notariaalaktis sisalduv(ad) taotlus(ed) läbi vaatamata.
Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel suuliselt
ette loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel
osalejate poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.
Käesolevas dokumendis on 7 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.
Notari tasu võõrandamisel 56,20 eurot (tehinguväärtus 13 600 eurot, notari tasu seaduse § 3, 22
ja 23 p 2).
Notari tasu kaugtõestamisel 20 eurot (notari tasu seadus § 2 lg 21).
Notari tasu kokku 76,20 eurot.
Käibemaks 15,24 eurot.
Kokku 91,44 eurot.
6
Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 18 eurot (tehinguväärtus 13 600 eurot, riigilõivuseaduse §
347, 76 lg 1).
Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.
Eesti Vabariik esindaja Marika Priske allkirjastatud digitaalselt
John Invest OÜ esindaja Johannes Neidorf allkirjastatud digitaalselt
Notar Mari-Liis Parmas`e asendaja Diana Lõhmus allkirjastatud digitaalselt
7