Sissetulev kiriAvalik
Eelnõule arvamuse avaldamine
Sotsiaalministeerium · 23. oktoober 2020
- Viit
- 1.2-2/45-6
- Registreeritud
- 23. oktoober 2020
- Dokumendi liik
- Sissetulev kiri
- Adressaat
- Andmekaitse Inspektsioon
- Saabumis/saatmisviis
- DVK
- Funktsioon
- 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
- Sari
- 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
- Toimik
- 1.2-2/2020
- Vastutaja
- Hanna Vseviov (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste heaolu osakond)
Sisu (failidest)
ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Tanel Kiik Teie: 07.04.2020 nr 1.2-2/45-1
sotsiaalminister
Sotsiaalministeerium Meie: 08.04.2020 nr 1.2.-4/20/1290
[email protected]
Eelnõule arvamuse avaldamine
Tänan, et esitasite meile arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu
„Erivajadusega lapse vanema toetuse saamise ja maksmise tingimused ning toetuse arvutamise
alused“. Eelnõu kiireloomulisuse tõttu esitame ennekõike kiired tähelepanekud eelnõu osas.
1. Eelnõu seletuskirjast (lk 6 olevad § 5 lg 1 selgitused) selgub, et toetuse maksmiseks teostab
Sotsiaalkindlustusamet (SKA) proaktiivselt isikuandmete töötlust. Alles peale SKA-s
toimunud isikuandmete töötlemist antakse toetuse saamiseks õigustatud vanema(te)le
teada, et tal on õigus seda toetust saada (mitme vanema puhul lepivad vanemad ise kokku,
kes toetuse saab). Seega töödeldakse inimese teadmata ja tahteta tema isikuandmeid, sh ka
eriliigilisi isikuandmeid. Arvestades töödeldavate andmete iseloomu on riive suurem kui
oleks nö tavaliste isikuandmete töötlemise puhul, kuna andmete töötlemise tulemusel võib
selguda ka, et vanem ei olegi õigustatud toetust saama. Sellisel juhul ei saagi vanem teada,
et SKA on erinevate andmekogude andmeid töödelnud tema suhtes mingi, sh negatiivse,
otsuse tegemiseks. Seetõttu peaks sedasorti proaktiivne tegevus olema reguleeritud pigem
seaduse, mitte määruse tasandil.
2. Seda otseselt eelnõust küll ei selgu, kuid võib eeldada, et kõnealust toetust võivad vanemad
taotleda ka siis, kui nad ei ole vastavat teadet saanud (eelnõu § 2 lõike 2 ning § 5 lõigete 3
ja 4 koosmõjul). Seetõttu tasuks selguse huvides eelnõu sõnastus üle vaadata.
3. Eelnõu § 5 lõikes 1 ei ole mainitud kõiki andmekogusid jt andmeandjaid, millede andmeid
kasutatakse. Eeldatavasti ei ole eelnõu § 5 lõikes 1 märgitud andmeandjate andmeid
kasutades võimalik kontrollida eelnõu § 4 lõike 4 ning § 5 lõike 2 nõudeid. Näiteks on
puudu andmeandjatest vangiregister, kaitseväekohustuslaste register, Politsei- ja
Piirivalveamet jne. Seetõttu ei ole ka andmekaitsealases mõjuhinnangus olev info täielik.
4. Lisaks planeeritava andmekogu põhimääruse muutmisele tuleb uuendada ka andmeid riigi
infosüsteemide haldussüsteemis ehk RIHA.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja: Raavo Palu [email protected]
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235