TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1246-1
Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida
esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske
ja
aktsiaselts Emor (edaspidi töövõtja), registrikood 10076576, asukoht Maakri 21 Tallinn 10145, mida
esindab põhikirja alusel juhataja Karin Niinas
edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihankes „Uuringu „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade
karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ läbiviimine Sotsiaalministeeriumile”
(viitenumber 223965) (edaspidi riigihange).
1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke
alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu
muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel
lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust.
1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus.
2. Lepingu ese
2.1. Töövõtja viib läbi rakendusliku uuringu, mille eesmärgiks on analüütilise olukorrakirjelduse
loomine, sekkumiste loomine sihtrühmadele, randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu
läbiviimine sekkumiste testimiseks ning uuringu läbiviimisest ülevaate koostamine (sh hinnang
välja töötatud ja testitud sekkumistele, nende rakendatavusele ja skaleerimise võimalustele)
(edaspidi töö).
2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja
pakkumuses.
2.3. Tööd rahastatakse 60% ulatuses valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise
programmi (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ (RITA2/112)
vahenditest ja 40% ulatuses riigieelarvest.
3. Lepingu hind ja tasumise tingimused
3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 58 334
eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks.
3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus
sätestatud autoriõiguste eest.
3.3. Tellija tasub tööde eest kolmes osas pakkumuses esitatud etappide hindade alusel, pärast
vastava etapi tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel.
3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 223965.
3.5. E-arve saatmise võimalused on:
3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile,
kelle kaudu see jõuab tellijani.
3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi
(http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja
konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete
operaatorile edastamiseks.
1
3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja
avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud
müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks.
3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise
elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija
volitatud esindaja e-posti aadressile.
3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest.
4. Töö teostamine
4.1. Töö teostamine toimub alates lepingu sõlmimisest kuni 18 kuu jooksul.
4.2. Kui lepingu täitmiseks on vajalik kolmanda osapoole luba, kinnitus vm ning selle saamine on
viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel
õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste
tähtaega selle aja võrra pikendada.
4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, töötoad,
seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu
selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama.
4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja
esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema
vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides
sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka.
4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed
vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele
4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle
eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud,
et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega
isikud.
4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja
esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu
suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema
kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel.
4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu
täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud
ülesannete täitmisse.
4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused
ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud
või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse.
4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö
teostamisega seotud küsimustes.
4.10. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle
kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist.
4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad
takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist.
4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust.
Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel
vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
4.12. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima töö rahastaja tingimusi (sh vormistamisele ja
sümboolikale).
4.13. Töövõtja on kohustatud kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda
vähemalt järgmised andmed: finantseerijapoolne projektnumber: RITA2/112, projekti pealkiri
2
eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja lõppkuupäev; vastutav täitja; rahastusprogramm: (RITA
2); valdkond ja eriala; projekti läbi viiva asutuse andmed; finantseerivad asutused:
Sotsiaalministeerium; projekti maksumus; annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles;
tegevuse liik ja protsent: (100% rakendusuuring); projekti lõppedes projekti lõpptulemuste
lühikirjeldus.
5. Töö üleandmine
5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides ja pakkumuses toodud etappidele ja
ajakavale, seejuures peab töö lõpparuanne ning esitlused olema üle antud/ läbi viidud hiljemalt
18 kuu jooksul lepingu sõlmimisest.
5.2. Töövõtja esitab tellijale I ja II etapi järgselt vahearuande tehtud töö ja läbi viidud tegevuste
kohta. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või
probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti
aadressile.
5.2.1. Tellijal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö
nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise
metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade täpsustamiseks ja
täiendava analüüsi läbiviimiseks.
5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita
kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb
lõpliku otsuse tellija.
5.3. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise-
vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi
töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule.
5.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja
pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni
ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija
määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja.
5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega
ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja
rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole
heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata.
5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt
antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus
sätestatule.
5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks
ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest
keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale
ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja
kanda.
6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud
6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele
tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses.
6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud,
töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama
rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on
võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi
nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.
3
6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga
rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta
lepingutingimustele.
6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud
tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5%
lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd
puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal
õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.
6.6. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda.
6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda
tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu
hinnast.
6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4.
nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast
ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda.
6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid
saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt
lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse
oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel.
6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus
töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva
summaga.
6.11. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.12. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus
toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda
mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu
rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled
võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene
nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab
vääramatu jõuna.
6.12.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud
tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra.
6.12.2 Punktis 6.13. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu
kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva
seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse
arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse
leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on
poolel õigus tugineda vääramatule jõule.
7. Autoriõigused
7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste
autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt
üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste
kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste
loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks.
7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi
õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega.
7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma
äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul
4
peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija
töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist
töö tulemitelt.
7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade
avalikustamisel, viitamisel ja refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu punktis
4.13. sätestatud nõudeid.
7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele
isikutele töö teostamisega seotud autoritasud.
8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad
8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate
edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema
edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti
poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga
on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on
saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.
8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade
on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest
on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide,
saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.
8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes:
8.4.1. Tellija esindaja on Helen Biin, telefon 626 9730, e-post
[email protected]. Tellija volitatud
esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu
muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude
hüvitamise nõude esitamine.
8.4.2. Töövõtja esindaja on Jaanika Hämmal, telefon 626 8531, e-post
[email protected].
8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid
muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni
loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud
kontaktandmetel.
9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja
jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud
andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.
9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija
eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud
konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,
advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku
kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on
seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt
kohustatud informatsiooni avaldama.
9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või
kolmandate isikute huvides.
9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,
keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse
kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja
tähtajatut täitmist.
5
9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning
vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides
sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid
konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku
hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.
10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu
kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada
kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
10.3. Kui lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui
esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused,
mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta
tööde teostamise aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega.
10.3.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale
taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on
võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole
võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega.
10.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viiruse tõkestamisega seotud piirangute
ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast
piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu.
11. Lõppsätted
11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige
kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta
sätestatut.
11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta
see ülejäänud sätete kehtivust.
11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse
lahendamiseks Harju Maakohtule.
Tellija Töövõtja
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Marika Priske Karin Niinas
Kantsler Juhataja
Sotsiaalministeerium Aktsiaselts Emor
6
Lisa 1
Uuringu „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja
töötingimuste toetamiseks“ tehniline kirjeldus
Hanke esemeks on rakendusliku uuringu läbiviimine, sh:
1. olemasolevate teoreetiliste ja empiiriliste materjalide põhjal analüütilise olukorrakirjelduse
loomine sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta
hariduses ja tööturul ning inimeste haridus- ja karjääriotsuseid mõjutavate tegurite kohta;
2. kvalitatiivse uuringu läbi viimine ja analüüs sihtrühmade profileerimiseks ehk sihtrühma
tüüpiliste esindajate, nn sihtrühmade persoonade loomine;
3. sekkumiste loomine sihtrühmadele (vähemalt üks sekkumine sihtrühma kohta);
4. randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu läbiviimine sekkumiste testimiseks, sh uuringu
disaini ja mõõtmisinstrumendi loomine, eel- ja järelmõõtmiste korraldamine ja tulemuste
analüüs;
5. kokkuvõtete koostamine, mis annab ülevaate uuringu läbiviimisest, koondab selle tulemused
ning annab hinnangu välja töötatud ja testitud sekkumistele, nende rakendatavusele ja
skaleerimise võimalustele.
1. Olukorra ülevaade
Eesti seisab lähikümnendeil silmitsi vähenevast tööealisest rahvastikust tingitud teravate
probleemidega, sh mõjudega majanduse konkurentsivõimele ning riigi haldussuutlikkusele1.
Demograafilised muutused toovad kaasa vajaduse noorte kiireks tööturule sisenemiseks ja
olemasoleva tööjõuressurssi arukaks ja tõhusaks rakendamiseks. Seetõttu on üha olulisem, et kõigi
tööturule sisenejate ja seal tegutsejate potentsiaal, st nende anded, oskused ja võimed oleksid
maksimaalselt kasutatud ega oleks soostereotüüpide tõttu piiratud. Uusi väljakutseid toob ka
tehnoloogia arengu ja digitaliseerimise ning rahvastiku struktuurimuudatustega kaasnev töö olemuse
muutumine, mis eeldab ühiskonnalt, tööandjatelt ja töötajatelt paindlikkust, uute pädevuste ja oskuste
omandamist ning uute töötamise viisidega kaasnevate riskide maandamist.
Tööalane sooline segregatsioon ehk meeste ja naiste koondumine erinevatele erialadele,
valdkondadesse ja ametikohtadele, seab majanduse kestliku arengu tugeva löögi alla2. Segregatsioon
muudab tööturu ja tööjõu jäigaks, ei võimalda ühiskonna muutuvatele vajadustele kiirelt reageerida,
raskendab vajalike pädevustega töötajate leidmist ning pärsib olemasoleva talendivaru maksimaalset
rakendamist ehk raiskab inimressurssi3. Seega on sooline segregatsioon ühiskonnale kulukas, selle
vähendamises tõuseb aga otseselt SKP kasvuna mõõdetav tulu4.
1
Riigikantselei, Rahandusministeerium (06.2019). Eesti 2035 töömaterjal: arenguvajadused. Edukas
kohanemine muutustega rahvastikus.
https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/AV_paberid/av_eduk
alt_kohaneda_muutustega_rahvastikus.pdf
2
EIGE (2018). Study and work in the EU: set apart by gender. Luxembourg: Publication Office of the European
Union.
3
EIGE (2018)
4
EIGE (2017). Economic Bendfits of Gender Equality in the EU. EU and Member States overviews. Luxembourg:
Publication Office of the European Union.
1
Ühiskonna struktuuri ja töö olemuse muutuste tõttu muutub sooline segregatsioon üha kulukamaks.
Prognoosid näitavad, et tööjõupuudus suureneb enim just tugevalt sooliselt jaotunud valdkondades,
st tulevikus läheb tänasest rohkem töötajaid vaja näiteks nii valdavalt meeste aladeks kujunenud info-
ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT)
valdkonnas, kui ka naiste poolt domineeritavas tervise-, haridus- ja hõbemajanduse valdkondades5.
Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) rõhutab, et tulevikutööga seonduvad poliitikad ja meetmed
peavad edu saavutamiseks seadma keskmesse just soolise segregatsiooni vähendamise ja soolise
võrdõiguslikkuse edendamise6.
Soolise segregatsiooni peamiseks põhjuseks võib pidada soostereotüüpe ning nendest tõukuvat soolist
diskrimineerimist7. Iganenud soostereotüübid pärsivad naiste ligipääsu kõrgemalt tasustatud
valdkondadele ja ametitele8, samuti piiravad need meeste karjäärivalikuid. Eriti teravalt tõuseb
soostereotüüpsete haridus- ja karjäärivalikute probleem esile tulevikutööks vajalike oskuste ja
pädevuste ning tööjõu paindlikkuse kontekstis ning probleemide leevendamiseks ja ennetamiseks
soovitavad eksperdid tungivalt tegeleda soostereotüüpide vähendamisega.9 Selleks, et kogu
olemasolevat talendivaru paremini kasutada, on oluline toetada inimeste annete ja potentsiaali
avastamist ja rakendamist väljaspool stereotüüpsete soorollide piire.
Eesti kuulub Euroopa Liidus kõrgeima segregatsiooniga riikide hulka10. Meie naised ja mehed õpivad
ning töötavad erinevates valdkondades, seejuures koonduvad naised valdavalt keskmiselt madalamalt
tasustatud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonda ning mehed domineerivad IKT ja LTT aladel11,12.
Seega on ka meil enim segregeeritud just need valdkonnad, mille tööjõuvajadus tulevikus üha
suureneb13. Eestis püsib jonnakalt ka EL suurim sooline palgalõhe14. Olukord on seda kurioossem, et
Eesti naised on meestest keskmiselt oluliselt kõrgemalt haritud15 ning ka naiste tööhõive osas oleme
EL riikide esiviisikus16. Eesti naiste ja meeste potentsiaal tööturul ei ole juba täna piisavalt kasutatud,
inimeste võimalused eneseteostuseks on piiratud ning investeeringud naiste haridusse ja
täiendkoolitusse toovad tagasi vaid osa võimalikust tulust ja arengust. EL riikide hulgas kuulub Eesti
5
Cedefop (2016), Briefing note 9115 — Skill shortage and surplus occupations in Europe.
https://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/9115
6
ILO (2019). Work for a brighter future. Global Commission on the Future of Work.
https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---cabinet/documents/publication/wcms_662410.pdf
7
EIGE (2018)
8
Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja segregatsiooni vähendamine on ka eeltingimuseks soolise palgalõhe
vähendamiseks (EIGE, 2018).
9
Advisory Committee on Equal Opportunities for Women and Men (2019). Opinion on new challenges for
gender equality in the changing world of work.
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/aid_development_cooperation_fundamental_rights/opinion_new_c
hallenges_for_ge-in_changing_world_of_work_2018_en.pdf
10
European Commission (2018). 2018 Report on equality between women and men in the EU. Luxembourg:
Publication Office of the European Union.
11
EIGE (2018)
12
Valk (2016)
13
Lambing, M., Krusell, S., Rosenblad, Y. ja Aarna, O. (2016). Eesti tööturg täna ja homme. OSKA, SA Kutsekoda.
14
Eurostat (2020). Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree.
https://www.stat.ee/public/eurostat/Naiste-ja-meeste-elu-Euroopas_2019/index.html?lang=et
15
Eurostat (2020)
16
Eurostat (2020)
2
gruppi, kes on soolise võrdõiguslikkuse suurenemisel nn keskmised kasusaajad, teisisõnu on võrdsete
võimaluse edendamisega võimalik saavutada oluline SKP kasv17.
Meeste ja naiste jaotumine erinevatesse valdkondadesse ja ametitesse saab alguse haridusvalikutest
ning kandub sealt edasi tööturule18. Haridus ja tööturg on ühe mündi kaks külge ning soolise
segregatsiooni vähendamiseks ning sellega haakuva diskrimineerimise tõkestamiseks, soolise
palgalõhe vähendamiseks ning kõigi inimeste talentide parimaks rakendamiseks tööturul on oluline
tegeleda soostereotüüpidest vabade valikute toetamisega mõlemas etapis, st nii esialgse eriala ja
karjäärivalikute faasis kui ka hiljem tööturul. Kahtlemata sõltuvad elu jooksul tehtavad eriala- ja
karjääriotsused iga üksikisiku enda valikutest, kuid need valikud toimuvad ühiskonnas ette antud
raamides, mida kujundavad nii perekond, kultuur kui meedia. Väga suur mõju on esialgsete
erialavalikute tegemisel noorte valikuid toetavatel ja suunavatel haridustöötajatel19 ning hiljem
tööandjatel, kes töötingimuste loomise ning värbamis- ja edutamisotsustega mõjutavad inimeste
võimalusi.
Kuigi Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, on rolli- ja tööjaotus endiselt
võrdlemisi traditsiooniline nii perekonnas kui avalikus sfääris20. Tööandjate21 ning noorte valikuid
suunavate karjäärispetsialistide22 ja pedagoogide23 teadlikkus stereotüübivabadest valikutest,
soolisest võrdõiguslikkusest, selle vajalikkusest, tagamise viisidest ning oma rollist ja kohustustest selle
tagamisel on tagasihoidlik. Ka siis, kui abstraktne arusaam soolise võrdõiguslikkuse tähtsusest ja
soopõhise diskrimineerimise vältimise olulisusest on olemas, ei osata seda teadmist oma tegevustes
alati rakendada.
Uuringud kinnitavad, et inimesed ei ole üldjuhul oma kallutatud hoiakutest, sh nt soolistest
stereotüüpidest, teadlikud24. Ebakorrektset käitumist, vildakaid hoiakuid või stereotüüpseid vaateid
märgatakse pigem teiste, kui enda juures. Seetõttu ei mõju alati tavalised teavitustegevused, nt
koolitused, seminarid, teadlikkuse tõstmise kampaaniad jmt, kuna ekslikult hinnatakse enda teadmisi,
võimet eelarvamusi märgata ja objektiivselt käituda tegelikust paremaks25. Lisaks kinnitavad analüüsid,
et kuigi koolitused ja muud teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused on soolise võrdõiguslikkuse
tagamisel olulised, ei ole need alati kõige tõhusamad. Halvimal juhul võivad koolitused omada
17
EIGE (2018). Economic Benefits of Gender Equality in the European Union. Overall economic impacts of
gender equality.
https://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/economic_benefits_of_gender_equality_in_the_europe
an_union._overall_economic_impacts_of_gender_equality.pdf
18
EIGE (2018)
19
Nt õpetajate mõju õpilaste karjäärivalikutele, sh tüdrukutele LTT valdkonna kasuks otsustamisele (vt Dick, P.
T & Rallis, S. F. (1991). Factors and Influences on High School Students’ Career Choices. Journal of Research in
Mathematics Education, 22 (4): 281-292) ja sotsiaaltöötaja karjääri valimisele (vt Lewis Rompf, E. & Royse, D.
(1994) Choice of Social Work as a Career: Possible Influences, Journal of Social Work Education, 30:2, 163-171)
on leitud juba pea 30 aastat tagasi.
20
Roosalu (2014)
21
Turk jt (2016)
22
Haaristo, H-S., Kirss, L., Nestor, M. ja Mikko, E. (2013). Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused
Eestis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
23
Papp (2012)
24
Bohnet, I. (2016). What Works? Gender Equality by Design. Cambridge, Massachusetts: The Belknap Press of
Harvard University Press.
25
Bohnet (2016)
3
soovitule vastupidist mõju tekitades nn valgustatud diskrimineerimise efekti26. Püsivama muutuse
saavutamiseks on oluline inimeste otsuste ja käitumise toetamine olulistes sõlmkohtades, kus võib
tekkida diskrimineerimise või kallutatuse oht27. Näiteks tööle värbamisel on sellisteks sõlmkohtadeks
personaliotsingust teavitamise viis, värbamis- ja edutamisprotseduurid, palga- jm töötingimuste
läbirääkimised jmt; hariduses võib suurte ja nähtavate sõlmkohtadena välja tuua õppesuuna, eriala ja
karjäärivalikud, kuid momente, kus teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on oluline, on oluliselt
rohkem.
Vajakajäämised soolise võrdõiguslikkuse vallas on Eesti riigile potentsiaalseks kuluallikaks juba täna
ning veelgi suuremaks riskiks kahaneva tööjõu ning tulevikutöö esitatavate väljakutsete valguses28.
Seetõttu on oluline astuda samme ühiskonnas levivate sooliste stereotüüpide murdmiseks ning
hariduses ja tööturul valitseva soolise segregatsiooni vähendamiseks.
2. Uuringu eesmärk, ülesanded ja sihtrühmad
Uuringu eesmärgiks on välja töötada testitud ja skaleeritavad sekkumised (nn nügimise või
müksamise, ingl. k. nudging, põhimõttel), mille kaudu suunata tööandjate ning noorte valikuid
mõjutavate ja toetavate haridustöötajate29 hoiakuid ja käitumist selliselt, et väheneks soolistest
stereotüüpidest kantud tegutsemine ja soopõhine diskrimineerimine ning seeläbi sooline
segregatsioon.
Täpsemalt on eesmärgiks:
selgitada välja, mil määral tööandjad ja haridustöötajad oma tegevuses soolise
võrdõiguslikkuse aspektiga arvestavad, mis motiveeriks neid soolist võrdõiguslikkust
edendama ning millist toetust nad selles vajavad;
luua sekkumised, mis toetavad tööandjate ja haridustöötajate soostereotüüpsete hoiakute
muutmist ja vähendavad neist kantud käitumist;
testida sekkumisi, et veenduda loodud sekkumiste asjakohasuses ja tõhususes. Testimine
aitab ka tuvastada, kas mõni sekkumise aspekt või element vajab muutmist ning tagab seeläbi
sekkumise hilisema skaleerimise (st mõju suurendamiseks sekkumiste rakendamiseks teistele
asutustele ja organisatsioonidele) võimaluse.
Rakendusuuringul on kaks peamist otsest sihtrühma, kelle tegevust loodavate sekkumismeetoditega
mõjutatakse. Peamised sihtrühmad jagunevad omakorda võimalikeks alasihtrühmadeks:
haridustöötajad, kelleks võivad olla õpetajad, karjäärikoordinaatorid, karjääriõppe
korraldamise või läbiviimise eest vastutajad, Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid ja teised
karjäärivalikute toetamisega seotud inimesed;
26
St inimene, läbinuna diskrimineerimist puudutava koolituse, jätkab tegutsemist oma käitumist muutmata
olles ise veendunud, et käitub nüüd koolitusel omandatud uute teadmiste tõttu teisiti (Bohnet, 2016).
27
Bohnet (2016)
28
EIGE (2017)
29
Üldhariduskoolide õppekavadesse on karjääriõpe lülitatud nii eraldi karjääriõpetuse õppeainena põhikooli III
astmes ja gümnaasiumis, kui ka riiklike õppekavade läbiva teemana „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”,
mis tähendab muuhulgas ka karjääriteenuste pakkumist (https://www.innove.ee/oppevara-ja-
metoodikad/karjaariope/). Koolides vastutavad karjääriõppe korraldamise eest kooli karjäärikoordinaatorid või
karjääriõppe eest vastutavad õpetajad ning see korraldus varieerub kooliti. Karjääriteenuseid pakuvad noortele
lisaks ka Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid (https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja-
keskharidus/karjaariope).
4
tööandjad ja töövahendusfirmad, ehk personaliotsuste (sh nt värbamine, edutamine,
töötingimuste loomine jmt) tegijad, kes võivad sõltuvalt konkreetsest organisatsioonist olla
personalijuhid, juhid jt.
Uuringu kaudseks sihtrühmaks on õpilased, üliõpilased ja töötajad.
Uuringu raames ootame:
kirjanduse ülevaadet, mis koondab olemasoleva teoreetilise ja empiirilise materjali.
Kirjanduse ülevaade on analüütiline olukorrakirjeldus uuringu sihtrühmade soolise
võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja praktikate kohta;
sihtrühmade profileerimist, mille eesmärgiks on tundma õppida sihtrühmade
käitumismustreid ja -harjumusi. Profileerimine aitab mõista, mis takistab tööandjaid ja
haridustöötajaid soolise võrdõiguslikkuse aspektiga arvestamast, mis neid seda tegema
motiveeriks ning millist toetust nad selleks vajavad;
sekkumiste loomist ja testimist. Sekkumised toetavad tööandjaid ja haridustöötajaid
soostereotüübivabade valikute toetamisel, otsuste tegemisel ning tingimuste loomisel.
Selleks, et mõista, kas sekkumised töötavad soovitud viisil, tuleb sekkumisi testida – luua
vastava uuringu disain, viia läbi vajalikud mõõtmised või andmekogumine ning saadud
andmete analüüs;
uuringu vahe- ja lõpparuandeid, mis koondavad uuringu raames koostatud ülevaated,
analüüsid, sekkumised. Lõpparuandes esitatakse ka hinnang välja töötatud ja testitud
sekkumistele, nende rakendatavusele ja skaleerimise võimalustele.
Uuringutulemused toetavad teaduspõhiste meetmete väljatöötamist soolise segregatsiooni ja
diskrimineerimise vähendamiseks hariduses ja tööturul ning soolise palgalõhe vähendamiseks. Samuti
toetab uuring Eesti tööturu vajadustele vastava tööjõuressursi tagamist, sh olemasoleva inimressursi
tõhusat ja mõistlikku rakendamist vananeva ja kahaneva rahvastikuga ühiskonnas.
3. Uuringu metoodika
Uuringus ootame erinevate meetodite kombineerimist. Näeme ette vajadust kirjanduse ülevaate,
kvalitatiivuuringu, nügmise (ka müksamise, ingl k nudge) ja randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu
kasutamist.
Uuringu aluseks on kirjanduse ülevaatel põhinev analüütiline olukorrakirjeldus, mis koondab
teoreetilised käsitlused ja empiirilised materjalid uuringu sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste
hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta. Samuti peab olukorrakirjeldus andma ülevaate sellest, millised
tegurid mõjutavad haridus- ja karjääriotsuseid ning kaardistama nende otsuste tegemisel olulised
sõlmkohad (st hetked, tegevused või olukorrad, mil on võimalik valikuid enim suunata) koos võimalike
sekkumiste tüüpidega.
Selleks, et inimeste otsuseid ja käitumist olulistes sõlmkohtades toetada ja mõjutada, on vaja esmalt
mõista, milline on sihtrühmade tavapärane käitumine, millistel kaalutlustel ja millise info põhjal
otsuseid vastu võetakse. Selleks on vajalik kvalitatiivse uuringu abil sihtrühmad profileerida ehk
koostada nn sihtrühmade persoonad.
Analüütilise olukorrakirjeldusele ja sihtrühmade persoonadele tuginedes luuakse sekkumised, mis nö
nügivad tööandjate ja haridustöötajate tegevust selliselt, et nad toetaksid ja võimaldaksid senisest
enam soostereotüüpidest vabade haridus- ja karjääriotsuste tegemist. Nügimine tähistab
mitteinvasiivseid ja enamasti madala ressursikuluga sekkumisi, mille eesmärk on suunata või
julgustada inimesi soovitud viisil käituma ilma seda otseselt kohustuslikuks tegemata ning rahaliste
5
stiimulite või sanktsioonideta. Erinevalt seadustes või muudes formaalsetes regulatsioonides
sätestatud reeglitest ei muuda nügimispõhised sekkumised nende eesmärgile vastupidiseid valikuid
inimesele tavapärasest ebamugavamaks, kulukamaks või võimatuks. Nügimine lähtub eeldusest, et
(poliitika)meetmeid tuleb disainida inimeste toimimisloogikast lähtuvalt, mitte eeldada, et inimesed
kohandavad oma elu ja tegutsemise ümber poliitikameetmete.30
Loodud sekkumisi tuleb testida, kuna pahatihti on sekkumiste mõju uurides selgunud, et nende efekt
ei ole olnud ootuspärane ning teatud juhtudel võib mõju olla soovitule vastupidine31. Parimaks
võimaluseks kontrollida, kas loodud meetmed või sekkumised töötavad soovitud viisil, on korraldada
nn randomiseeritud kontrollgrupiga uuring (ingl. k randomized controlled trial ehk RCT).
Randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu korral määratakse uuringus osalejad juhuslikkuse alusel
erinevatesse gruppidesse – ühtede puhul rakendatakse loodud sekkumist või erinevaid sekkumise
variante (testgrupid), teiste puhul mitte (kontrollgrupp). Kõigi gruppide puhul fikseeritakse nii algne
olukord kui ka olukord peale sekkumise rakendamist testgrupil või -gruppidel. Selliselt on võimalik
vähendada kõrvaliste tegurite mõju ning hinnata kindlamalt, kas loodud sekkumisel on loodetud efekt
ning kas ja millistel tingimustel on need planeeritud eesmärkide saavutamiseks rakendatavad.
4. Varem tehtud uuringud ja analüüsid
Sooline segregatsioon ning sooline ebavõrdne kohtlemine hariduses ja tööturul on laialt kajastatud
probleemid, mida on laiemalt uuritud Euroopa Liidu (EL) tasandil, kuid asjakohaseid analüüse on läbi
viidud ka Eestis.
EL tasandi uuringutest võib välja tuua näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) 2018.
aastal avaldatud põhjaliku analüüsi „Study and work in the EU: set apart by gender“32, kuid
teemakohaseid uuringuid ja analüüse on veelgi. Soolisele aspektile hariduses pöörab tähelepanu ka
OECD oma PISA uuringute raportites.
Eestis on Haridus- ja Teadusministeeriumis 2016. aastal koostatud analüüs „Soolised lõhed
hariduses“33, üliõpilaste hoiakuid, teadmisi ja kogemusi soolisest võrdõiguslikkusest uuris mõttekoda
Praxis 2016. aastal põhjalikus uuringus „Eesti üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus,
hoiakud ja kogemused“34, 2012. aastal avaldati ülevaatekogumik „Kas õpilased või poisid ja tüdrukud?
Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja
kasvatamiseks“35. Tööturu olukorda kirjeldavad OSKA valdkondlikud raportid36, tööandjate teadlikkust,
hoiakuid ja praktikaid seoses soolise võrdõiguslikkuse seadusega uuris aga mõttekoda Praxis uuringus
„Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite
väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks“37. Erinevate uuringute ja analüüside põhjal on võimalik
30
Thaler ja Sunstein (2009)
31
Thaler ja Sunstein (2009)
32
EIGE (2018). Study and work in the EU: set apart by gender. Luxembourg: Publication Office of the European
Union.
33
Valk, A. (2016) Soolised lõhed hariduses. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium
34
Anniste, K., Batueva, V., Biin, H., Mägi, E., Osila, L. ja Turk, P. (2016). Eesti üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse
alane teadlikkus, hoiakud ja kogemused. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis.
35
Papp, Ü-M. (2012). Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate
valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks. Tallinn: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud.
36
Kättesaadavad veebilehelt https://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad/
37
Turk, P., Anniste, K., Masso, M., Karu, M. ja Kriger, T. (2015). Uuring Soolise võrdõiguslikkuse seaduse
rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus
Praxis.
6
saada hea ülevaade sellest, milline on sooline segregatsioon ja selle võimalikud põhjused ja
taastootvad tegurid haridusest ja tööturul EL-s ja Eestis.
Kuigi aastate jooksul on rakendatud erinevaid teavitustegevusi38, ei ole Eestis varem loodud ega
piloteeritud konkreetseid sekkumisloogikaid, nagu näiteks nügimine (ingl. k. nudge),
haridustöötajatele ja tööandjatele, et nad oskaksid pakkuda ja toetada soostereotüüpidest vabu
valikuid. Esimene projekt, mille raames luuakse Sotsiaalministeeriumi tellimusel sekkumised tüdrukute
ja naiste toomiseks IKT valdkonna haridusse ja tööturule, käivitus 2019. aasta sügisel. Projekti raames
välja valitud sekkumisi, mis on suunatud eelkõige õpilastele, tööotsijatele ja töötajatele, hakatakse
piloteerima 2020. aasta kevadsuvel ning ülevaade sekkumiste sobivusest ja rakendatavusest valmib
2021. aasta suveks.
Kuigi nn nügimispõhiseid sekkumisi on viimastel aastatel Eestis tasapisi katsetama hakatud, on seni
selliste sekkumiste tõhusust eksperimentaalselt harva testitud ning meditsiinis levinud
randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuid on Eestis sotsiaalvaldkonnas seni kasutatud väga vähe.
Eranditena võib välja tuua näiteks SA Kiusamisvaba Kooli programmi testimise39 ning Eesti Maksu- ja
Tollimeti tellimusel mõttekoja Praxis ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse poolt läbi viidud
sekkumise analüüsi, kus hinnati ehitusettevõtjatele saadetud maksude tasumisele üleskutsuva kirja
erinevate sõnastusvariantide tõhusust tööjõumaksude laekumise taustal40. Mujal maailmas on
randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuid rohkem läbi viidud, seejuures on sel moel testitud ka
soolise võrdõiguslikkuse suurendamisele ning soolise diskrimineerimise vähendamisele suunatud
sekkumisi.41 Eestis sel viisil ühtegi nimetatud eesmärgil loodud sekkumise või programmi testimist läbi
viidud veel ei ole.
5. Pakkujalt tellitavad tegevused ja tulemused
I etapp
5.1. Rakendusuuringu ettevalmistus
Uuringut ettevalmistavas etapis toimub kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist kohtumine
tellijaga uuringu detailide (nt ajakava) täpsustamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks.
5.2. Analüütiline olukorrakirjeldus
Analüütiline olukorrakirjeldus on kirjanduse ülevaade, mis koondab olulisemad teoreetilised ja
empiirilised käsitlused uuringu otseste sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute,
teadmiste ja praktikate kohta. Samuti peab kirjanduse analüüs sisaldama ülevaadet sellest, millised
38
Näiteks Sotsiaalministeeriumi ESF-i vahendite toel valminud teavituskampaania „Stereotüüp“
http://www.stereotyyp.ee/ , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teavituskampaania „IKT on kõikjal“
https://www.mkm.ee/et/uudised/teavituskampaania-innustab-noori-naisi-ikt-erialadel-oppima ning sama
ministeeriumi ESF-i vahendite toel läbiviidav IKT töö- ja karjääriteadlikkuse teavituskampaania
https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/it-oskused-ja-teadmised#----ikt-t-ja-
karjriteadlikkuse-suurendamise-teavitustegevused10
39
Treial, K. (2016). KiVa kiusamisvastase programmi prooviuuring Eestis: kaheaastase klaster-randomiseeritud
kontrollkatse tulemused. Eesti Haridusuuringute Ajakiri 4(2), 2016, 191-222.
40
Vainre, M., Aaben, L., Paulus, A., Koppel, H., Tammsaar, H., Telve, K., Koppel, K., Beilmann, K. ja Uusberg, A.
(2019). Effective nudges for increasing employer tax compliance: A fieldwork-informed pragmatic randomised
controlled trial. https://doi.org/10.31234/osf.io/vua5n
41
Vt nt Likki, T., Londakova, K., ja Ter Meer, J. (2017). Improving the relationship between line managers and
female staff: Testing a perspective-taking exercise. Equality and Human Rights Commission. Häid näiteid leiab
ka raamatust Bohnet, I. (2016). What Works? Gender Equality by Design. Cambridge, Massachusetts: The
Belknap Press of Harvard University Press.
7
tegurid mõjutavad (üli)õpilaste ja töötajate haridus- ja karjääriotsuseid ning muud sekkumiste
väljatöötamiseks olulist infot. Lisaks tuleb kaardistada haridus- ja karjääriotsuste tegemise olulised
sõlmkohad (st hetked, tegevused või olukorrad, mil on võimalik valikuid enim suunata) koos võimalike
sekkumiste tüüpidega.
5.3. Sihtrühmade profileerimine
Sihtrühmade profileerimine viiakse läbi kvalitatiivuuringuna ning sellel on kaks seotud eesmärki.
Esmalt on see vajalik, et täpsustada analüütilise olukorrakirjelduse põhjal selgunud võimalikke
kitsaskohti soostereotüübivabade valikute toetamisel ja selleks soodsate tingimuste loomisel. Teiseks
on kvalitatiivuuringu eesmärgiks välja selgitada, milline on sihtrühmade tavapärane käitumine ning
millistel kaalutlustel ja millise info põhjal otsuseid tehakse, ehk teisisõnu luuakse kvalitatiivuuringu abil
sihtrühmade profileerimiseks nn sihtrühmade persoonad.
Luues inimestele suunatud sekkumisi on oluline aru saada, kes on plaanitavate sekkumiste sihtrühmad.
Persoonad on sihtrühma fiktiivsed profiilid, mis eristavad kindlaid ühiste huvidega inimeste gruppe ja
väljendavad nende motivatsiooni, vajadusi, eesmärke ja käitumist42. Persoonad annavad aimu, kes on
sekkumise peamised sihtrühmad, millised on nende vajadused ja probleemind ning hõlbustavad
seeläbi sekkumiste disainimist.
5.4. I etapi vahearuande koostamine
Esimese etapi lõpus esitatakse vahearuanne. Vahearuanne sisaldab sünteesitud analüütilist
olukorrakirjeldust ja kvalitatiivuuringu tulemusi. Uuringu aruanded koostatakse korrektses eesti
keeles.
II etapp
5.5. Sekkumiste loomine
Eelnevas etapis kogutud andmetele tuginedes luuakse sekkumised, mis pakuvad tööandjatele ja
haridustöötajatele tuge soostereotüübivabade haridus- ja karjäärivalikute toetamisel ning võrdseid
võimalusi pakkuvate töötingimuste loomisel. Iga sihtrühma jaoks luuakse vähemalt üks sekkumine.
Sekkumiste loomisel tuleb tagada, et need arvestavad sihtrühmade profileerimisel ilmnenud
sihtrühmade kõige tüüpilisemate karakteristikutega, näiteks on üheks võimaluseks luua sekkumised
iga sihtrühma nn peamistele persoonadele. Juhul, kui pakkuja näeb ette, et persoonade kaudu
lähenemine ei ole hanke eesmärke silmas pidades parim lahendus ning soovib välja pakkuda hanke
eesmärke paremini toetava lahenduse, on see lubatud. Sellisel juhul peab pakkumuses selgitama, mil
moel pakutav lahendus toetab paremini hanke eesmärkide täitmist. Loodavad sekkumised
kooskõlastatakse tellijaga. Sekkumiste loomisel tuleb silmas pidada, et need peavad olema hiljem
skaleeritavad, st peavad olema väikeste kohandustega kasutatavad laiemalt, mitte vaid ühes kitsas
sektoris, kontekstis või eripärastes tingimustes. Ülevaate sekkumiste skaleeritavusest, selleks
vajalikest eeltingimustest ja kohandamistest, antakse uuringu lõpparuandes (vt ka p. 5.9).
5.6. Randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu disain ja mõõtmisinstrumentide loomine
Selleks, et kontrollida, kas ja milline on loodud sekkumiste mõju, testitakse sekkumisi randomiseeritud
kontrollgrupiga (RK) uuringu abil. Selleks tuleb luua RK uuringu disain, sh uuringu läbiviimise plaan ja
metoodika, ning vajalikud instrumendid sekkumisega mõjutatava olukorra, käitumise või nähtuse
mõõtmiseks vähemalt kahes ajapunktis (enne ja peale sekkumise rakendamist). Kui see on võimalik,
võib sekkumise eelse ja järgse olukorra fikseerimisel lisaks spetsiaalselt väljatöötatud
mõõtmisinstrumendiga kogutud andmetele või selle asemel kasutada ka muid andmeid (nt
registriandmed, digikeskkonna kasutamisel salvestuvad andmed vmt). Selle eelduseks on, et nende
42
Stickdorn, M., & Schneider, J. (2012). This is Service Design Thinking: Basics, Tools, Cases. BIS Publishers.
8
andmete abil on võimalik sekkumise mõju mõõta, need on pakkujale kättesaadavad ning see on
eelnevalt tellijaga kooskõlastatud.
5.7. II etapi vahearuande koostamine
Teise etapi lõpus esitatakse vahearuanne. Vahearuanne sisaldab ülevaadet sekkumiste loomisest,
testimiseks valitud sekkumiste kirjeldust koos põhjendustega ning RK uuringu disaini ja metoodika
kirjeldust. Samuti esitatakse vahearuandes RK uuringu mõõtmisinstrumendid. Uuringu aruanded
koostatakse korrektses eesti keeles.
III etapp
5.8. Sekkumiste testimine
Uuringu teises etapis loodud sekkumisi testitakse, et hinnata nende toimimist, mõju ja tõhusust.
Testimiseks kasutatakse RK uuringu põhimõtteid, mille täpne plaan, metoodika ja instrumendid loodi
ja kooskõlastati tellijaga eelmises etapis. Sekkumiste testimisel on oluline jälgida, et testimine vältaks
piisavalt kaua, et võimaldada hinnangut nende toimivusele, mõjule ja tõhususele.
5.9. Lõpparuande koostamine
Lõpparuanne koondab kogu rakendusuuringu vältel koondatud ja loodud infot ja on koostatud hea
teadustöö tavasid silmas pidades. Lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmisi osi:
kirjanduse analüüsi põhjal loodud olukorrakirjelduse ja kvalitatiivse uuringu tulemuste süntees
koos kasutatud metoodikate kirjeldusega;
sekkumiste väljatöötamise protsessi kirjeldus ja valitud sekkumiste põhjendused;
ülevaade RK uuringu disainist;
ülevaadet sekkumiste testimisest RK uuringu abil ning tulemuste analüüs;
rakendusuuringu peamiste tulemuste kokkuvõte koos soovitustega sekkumiste edasiseks
rakendamiseks ja skaleerimiseks;
sisukokkuvõte eesti ja inglise keeles.
Aruande täpne struktuur lepitakse kokku tellija ja pakkuja koostöös töö käigus. Uuringu aruanded
koostatakse korrektses eesti keeles, inglise keelne sisukokkuvõte korrektses inglise keeles. Koos
lõpparuandega antakse tellijale üle ka kogutud kvantitatiivsed andmed.
Lõpparuande projekt esitatakse tellijale ülevaatamiseks avakohtumisel (vt p 5.1) kokku lepitud tähtajal.
Lõpparuande projekt sisaldab kõiki lõpparuande osi, v.a. inglise keelset sisukokkuvõtet.
5.10. Uuringu tutvustus
Uuringu läbiviija peab uuringu tulemusi tutvustama kuni kahel korral peale lõppraporti vastu võtmist
tellija poolt korraldatud seminaril.
6. Uuringu ajakava
Hankelepingu täitmise aeg on maksimaalselt 18 kuud alates lepingu sõlmimisest.
Uuring on planeeritud kolme etapina (vt ka p. 5):
6.1. I etapp: rakendusuuringu ettevalmistus, analüütiline olukorrakirjeldus, sihtrühmade
profileerimine, I etapi vahearuande koostamine - kuni 14 nädala jooksul hankelepingu
sõlmimisest.
6.2. II etapp: sekkumiste loomine, randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu disaini ja
mõõtmisinstrumentide loomine, II etapi vahearuande koostamine – lähtudes pakkuja poolt
pakkumuses esitatud ajakavast
9
6.3. III etapp: sekkumiste testimine, lõpparuande esitamine ning uurimistulemuste tutvustamine
tellija poolt korraldatud seminaril kuni kahle korral - kuni 18 kuu jooksul hankelepingu
sõlmimisest.
Uuringu esimese etapi pikkus on maksimaalselt 14 nädalat hankelepingu sõlmimisest. Teise ja
kolmanda etapi pikkuse määrab pakkuja arvestades hankelepingu täitmise maksimaalset aega.
Pakkumuses tuleb esitada:
1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja uurimisülesannetest
Pakkuja peab kirjeldama oma nägemust uuringu eesmärgist ning uuringu eesmärgist tingitud
planeeritavaid tegevusi.
2. Uuringu metoodika ja tegevusplaani kirjeldus, sh
a. kirjanduse ülevaate metoodika kirjeldus;
b. kvalitatiivuuringu metoodika kirjeldus;
c. sekkumiste loomise metoodika kirjeldus.
Kirjeldada tuleb tulemini jõudmise metoodikat, arusaama hanke eesmärgist ning teostatavaid töid ja
tegevusi. Kirjeldus peab põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastama seatud eesmärkide
saavutamiseni ja kvaliteetsete tulemiteni viivat protsessi, pakkuja nägemust koostööst tellijaga ning
tellija ja pakkuja panust igas tegevuses. Pakkuja esitab oma nägemuse koos metoodika valiku
põhjendustega, millest nähtub kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika
eesmärgi saavutamiseks sobivaim.
Tegevusplaani iga etapi juures peab kirjeldama pakkuja enda (ja vajadusel ka tellija) rolli ning
eeldatavat töömahtu igas ajakava etapis. Pakkuja peab selgitama hankelepingu täitmisel kasutatavate
spetsialistide tööjaotust ja koormust.
3. Uuringu ajakava ja osapoolte vastutus
Pakkuja peab esitama projekti tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega tegevusplaani.
Projekti läbiviimise ajakava peab olema realistlik. Projekti ajakavas tuleb arvestada tööde vastuvõtmise
tegevustega. Hankelepingu täitmise tähtaeg on mitte hiljem kui 18 kuud alates lepingu sõlmimisest.
4. Riskide maandamise plaan
Pakkuja peab esitama ülevaate uuringu läbiviimisel esineda võivatest riskidest koos riskide
maandamise meetmete ning selle eest vastutaja(te)ga.
5. Uuringumeeskonna rollijaotus
Pakkuja esitab uuringumeeskonna koosseisu ja rollide jaotuse järgmiste alateemade lõikes:
1. Meeskonna komplekteerituse kirjeldus
2. Meeskonnaliikmete rollide ja vastutuse kirjeldus
10