dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Muu lepingAvalik

Töövõtulepng

Sotsiaalministeerium · 22. oktoober 2020
Viit
2-2.2/1246-1
Registreeritud
22. oktoober 2020
Dokumendi liik
Muu leping
Funktsioon
2 Välisabi ja struktuuritoetuste rakendamine
Sari
2-2.2 Struktuurfondidest rahastatavad lepingud koos aktidega
Toimik
2-2.2
Vastutaja
Lee Maripuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Võrdsuspoliitikate osakond)

Failid

  • 📎2-2.21246-1 22.10.2020 Muu leping (1).asice1901 KB

Sisu (failidest)

TÖÖVÕTULEPING NR 2-2.2/1246-1 Sotsiaalministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Marika Priske ja aktsiaselts Emor (edaspidi töövõtja), registrikood 10076576, asukoht Maakri 21 Tallinn 10145, mida esindab põhikirja alusel juhataja Karin Niinas edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud riigihankes „Uuringu „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ läbiviimine Sotsiaalministeeriumile” (viitenumber 223965) (edaspidi riigihange). 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid (edaspidi hanke alusdokumendid), töövõtja pakkumus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. Vastuolude korral hanke alusdokumentide ja töövõtja pakkumuse vahel lähtutakse hanke alusdokumentides sätestatust. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – tehniline kirjeldus. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib läbi rakendusliku uuringu, mille eesmärgiks on analüütilise olukorrakirjelduse loomine, sekkumiste loomine sihtrühmadele, randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu läbiviimine sekkumiste testimiseks ning uuringu läbiviimisest ülevaate koostamine (sh hinnang välja töötatud ja testitud sekkumistele, nende rakendatavusele ja skaleerimise võimalustele) (edaspidi töö). 2.2. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud hanke alusdokumentides ja töövõtja pakkumuses. 2.3. Tööd rahastatakse 60% ulatuses valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tugevdamise programmi (RITA) tegevuse 2 „Teadmistepõhise poliitikakujundamise toetamine“ (RITA2/112) vahenditest ja 40% ulatuses riigieelarvest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest vastavalt pakkumuses fikseeritud hinnale kokku 58 334 eurot (edaspidi lepingu hind). Hinnale lisandub käibemaks. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest kolmes osas pakkumuses esitatud etappide hindade alusel, pärast vastava etapi tööde vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 223965. 3.5. E-arve saatmise võimalused on: 3.5.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani. 3.5.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 1 3.5.3. e-arve võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutaja konto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks. 3.5.4. Töövõtja, kes ei ole registreeritud Eestis, saab arve esitada e-arvena üleeuroopalise elektrooniliste dokumentide ja e-arvelduse võrgustiku PEPPOL kaudu või PDF-vormingus tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 3.6. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö teostamine toimub alates lepingu sõlmimisest kuni 18 kuu jooksul. 4.2. Kui lepingu täitmiseks on vajalik kolmanda osapoole luba, kinnitus vm ning selle saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4.3. Töövõtja peab olema valmis vajadusel kõik töö teostamiseks vajalikud intervjuud, töötoad, seminarid jms läbi viima veebipõhiselt (näost-näkku kontaktideta), sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid uuringu teostamise käigus haldama. 4.4. Töövõtja kohustub tegema töö tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas hanke alusdokumentide ja esitatud pakkumusega. Hanke alusdokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab töö käigus tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole hanke alusdokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad töö teostamisega seotud tööde hulka. 4.5. Töövõtja peab tagama, et töö teevad pakkumuses nimetatud isikud/meeskonnaliikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele 4.5.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus meeskonnaliikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellijaga kooskõlastama. Meeskonnaliikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt hanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.6. Suhtlemine töövõtja ja tellija ning muude isikute vahel toimub eesti keeles. Juhul, kui töövõtja esindaja ei valda eesti keelt piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlgi olemasolu suuliseks ja kirjalikuks suhtlemiseks töövõtja ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne lepingu eseme tehnilise teksti tõlkimisel. 4.7. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.8. Töövõtja tagab, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud, kui need on õigusaktidest või riigihanke alusdokumentidest tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul nende olemasolu eeldatakse. 4.9. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes. 4.10. Tellija on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. 4.11. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 4.11.1. Töövõtja on kohustatud kontrollima tellija poolt töö teostamiseks antud juhiste sobivust. Juhiste mittesobivusel tuleb sellest tellijat teavitada. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab töövõtja valminud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest. 4.12. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima töö rahastaja tingimusi (sh vormistamisele ja sümboolikale). 4.13. Töövõtja on kohustatud kandma uuringu Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS). ETIS-esse tuleb kanda vähemalt järgmised andmed: finantseerijapoolne projektnumber: RITA2/112, projekti pealkiri 2 eesti ja inglise keeles; projekti algus- ja lõppkuupäev; vastutav täitja; rahastusprogramm: (RITA 2); valdkond ja eriala; projekti läbi viiva asutuse andmed; finantseerivad asutused: Sotsiaalministeerium; projekti maksumus; annotatsioon (lühitutvustus) eesti ja inglise keeles; tegevuse liik ja protsent: (100% rakendusuuring); projekti lõppedes projekti lõpptulemuste lühikirjeldus. 5. Töö üleandmine 5.1. Töö üleandmine toimub vastavalt hanke alusdokumentides ja pakkumuses toodud etappidele ja ajakavale, seejuures peab töö lõpparuanne ning esitlused olema üle antud/ läbi viidud hiljemalt 18 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. 5.2. Töövõtja esitab tellijale I ja II etapi järgselt vahearuande tehtud töö ja läbi viidud tegevuste kohta. Vahearuandes tuleb välja tuua ka kokkulepitud aja- ja tegevuskavast kinnipidamine või probleemid, mis seda takistavad. Vahearuanne tuleb esitada tellija volitatud esindaja e-posti aadressile. 5.2.1. Tellijal on õigus esitatud vahearuande põhjal anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks või teha ettepanekuid tegevus- ja/või ajakava, töö teostamise metoodika kohandamiseks, analüüsiküsimuste või –teemavaldkondade täpsustamiseks ja täiendava analüüsi läbiviimiseks. 5.2.2. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos põhjendustega. Vastuväidete esitamisel teeb lõpliku otsuse tellija. 5.3. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. Tellija kontrollib teostatud vastava etapi töö vastavust hanke alusdokumentidele ja pakkumuses sätestatule. 5.4. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatule. Tellija jätab vastava etapi töö vastu võtmata ja esitab pretensiooni ja/või teeb töö osas parandusettepanekud 10 tööpäeva jooksul töö üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 5.4.1. Pretensioonis fikseeritakse töös ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. 5.4.2. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis olid tingitud tellija poolt antud juhiste ebasobivusest ning töövõtja oli tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule. 5.4.3. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 6. Õiguskaitsevahendid, poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 3 6.3. Lisaks lepingu täitmise nõudele on tellijal õigus nõuda leppetrahvi kuni 3% lepingu hinnast iga rikkumise eest, kui töövõtja ei ole tööd teinud või töövõtja poolt üle antud töö ei vasta lepingutingimustele. 6.4. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5% lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.5. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi, ei paranda puudustega tööd või ei tee uut tööd puudustega töö asemel ja töövõtja viivitust saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada. 6.6. Tellijal on õigus puuduste kõrvaldamise nõude asemel alandada lepingu hinda. 6.7. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu hinnast. 6.8. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või lepingu punktis 9.4. nimetatud isikute poolt on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.9. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.11. Kui töövõtja ei täida lepingu punkti 4.12. nõuetekohaselt ja selle alusel teeb rakendusasutus toetuse vähendamise või tagasinõude otsuse, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses. 6.12. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistab vääramatu jõuna. 6.12.1. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu asjaolude tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud tähtajad edasi vääramatu jõu mõju kehtivuse aja võrra. 6.12.2 Punktis 6.13. nimetatud vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtiva olukorraga. Kui Covid-19 viiruse leviku tõkestamiseks kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid, siis lähevad selliste teoste autori varalised õigused üle tellijale. Autori isiklike õiguste osas, mis on oma olemuselt üleantavad, annab töövõtja tellijale tagasivõtmatu ainulitsentsi, mis kehtib kogu autoriõiguste kehtivuse aja. Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks ja isiklike õiguste osas ainulitsentsi andmiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. Teose muudatuste puhul 4 peab olema selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja. Kui see ei ole selge, peab tellija töövõtjat eelnevalt teavitama ning andma töövõtjale võimaluse nõuda oma nime eemaldamist töö tulemitelt. 7.4. Töövõtja võib lepingu käigus loodud teoseid kasutada tingimusel, et teose või selle osade avalikustamisel, viitamisel ja refereerimisel viitab töövõtja tellijale ning järgib lepingu punktis 4.13. sätestatud nõudeid. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad lepingu täitmisega seotud küsimustes: 8.4.1. Tellija esindaja on Helen Biin, telefon 626 9730, e-post [email protected]. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja esindaja on Jaanika Hämmal, telefon 626 8531, e-post [email protected]. 8.5. Pooled võivad põhjendatud vajaduse korral lepingu täitmise käigus volitatud esindajate andmeid muuta, teavitades sellest teist poolt e-posti teel. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 9. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele töövõtja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvale juriidilisele isikule või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 9.3. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.4. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 5 9.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. 10.3. Kui lepingu täitmise ajal koroonaviiruse (haigus COVID-19) puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks lepingu täitmine kokkulepitud tingimustel, on pooltel õigus muuta tööde teostamise aja- ja tegevuskava ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. 10.3.1. Töövõtja esitab aja- ja tegevuskava muutmiseks või lepingu tähtaja pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega. 10.3.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud viiruse tõkestamisega seotud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 30 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 11.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada, antakse lahendamiseks Harju Maakohtule. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Marika Priske Karin Niinas Kantsler Juhataja Sotsiaalministeerium Aktsiaselts Emor 6 Lisa 1 Uuringu „Nügimismeetodite kasutamine soostereotüübivabade karjäärivalikute ja töötingimuste toetamiseks“ tehniline kirjeldus Hanke esemeks on rakendusliku uuringu läbiviimine, sh: 1. olemasolevate teoreetiliste ja empiiriliste materjalide põhjal analüütilise olukorrakirjelduse loomine sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta hariduses ja tööturul ning inimeste haridus- ja karjääriotsuseid mõjutavate tegurite kohta; 2. kvalitatiivse uuringu läbi viimine ja analüüs sihtrühmade profileerimiseks ehk sihtrühma tüüpiliste esindajate, nn sihtrühmade persoonade loomine; 3. sekkumiste loomine sihtrühmadele (vähemalt üks sekkumine sihtrühma kohta); 4. randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu läbiviimine sekkumiste testimiseks, sh uuringu disaini ja mõõtmisinstrumendi loomine, eel- ja järelmõõtmiste korraldamine ja tulemuste analüüs; 5. kokkuvõtete koostamine, mis annab ülevaate uuringu läbiviimisest, koondab selle tulemused ning annab hinnangu välja töötatud ja testitud sekkumistele, nende rakendatavusele ja skaleerimise võimalustele. 1. Olukorra ülevaade Eesti seisab lähikümnendeil silmitsi vähenevast tööealisest rahvastikust tingitud teravate probleemidega, sh mõjudega majanduse konkurentsivõimele ning riigi haldussuutlikkusele1. Demograafilised muutused toovad kaasa vajaduse noorte kiireks tööturule sisenemiseks ja olemasoleva tööjõuressurssi arukaks ja tõhusaks rakendamiseks. Seetõttu on üha olulisem, et kõigi tööturule sisenejate ja seal tegutsejate potentsiaal, st nende anded, oskused ja võimed oleksid maksimaalselt kasutatud ega oleks soostereotüüpide tõttu piiratud. Uusi väljakutseid toob ka tehnoloogia arengu ja digitaliseerimise ning rahvastiku struktuurimuudatustega kaasnev töö olemuse muutumine, mis eeldab ühiskonnalt, tööandjatelt ja töötajatelt paindlikkust, uute pädevuste ja oskuste omandamist ning uute töötamise viisidega kaasnevate riskide maandamist. Tööalane sooline segregatsioon ehk meeste ja naiste koondumine erinevatele erialadele, valdkondadesse ja ametikohtadele, seab majanduse kestliku arengu tugeva löögi alla2. Segregatsioon muudab tööturu ja tööjõu jäigaks, ei võimalda ühiskonna muutuvatele vajadustele kiirelt reageerida, raskendab vajalike pädevustega töötajate leidmist ning pärsib olemasoleva talendivaru maksimaalset rakendamist ehk raiskab inimressurssi3. Seega on sooline segregatsioon ühiskonnale kulukas, selle vähendamises tõuseb aga otseselt SKP kasvuna mõõdetav tulu4. 1 Riigikantselei, Rahandusministeerium (06.2019). Eesti 2035 töömaterjal: arenguvajadused. Edukas kohanemine muutustega rahvastikus. https://www.riigikantselei.ee/sites/default/files/riigikantselei/strateegiaburoo/Eesti2035/AV_paberid/av_eduk alt_kohaneda_muutustega_rahvastikus.pdf 2 EIGE (2018). Study and work in the EU: set apart by gender. Luxembourg: Publication Office of the European Union. 3 EIGE (2018) 4 EIGE (2017). Economic Bendfits of Gender Equality in the EU. EU and Member States overviews. Luxembourg: Publication Office of the European Union. 1 Ühiskonna struktuuri ja töö olemuse muutuste tõttu muutub sooline segregatsioon üha kulukamaks. Prognoosid näitavad, et tööjõupuudus suureneb enim just tugevalt sooliselt jaotunud valdkondades, st tulevikus läheb tänasest rohkem töötajaid vaja näiteks nii valdavalt meeste aladeks kujunenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ning loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkonnas, kui ka naiste poolt domineeritavas tervise-, haridus- ja hõbemajanduse valdkondades5. Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) rõhutab, et tulevikutööga seonduvad poliitikad ja meetmed peavad edu saavutamiseks seadma keskmesse just soolise segregatsiooni vähendamise ja soolise võrdõiguslikkuse edendamise6. Soolise segregatsiooni peamiseks põhjuseks võib pidada soostereotüüpe ning nendest tõukuvat soolist diskrimineerimist7. Iganenud soostereotüübid pärsivad naiste ligipääsu kõrgemalt tasustatud valdkondadele ja ametitele8, samuti piiravad need meeste karjäärivalikuid. Eriti teravalt tõuseb soostereotüüpsete haridus- ja karjäärivalikute probleem esile tulevikutööks vajalike oskuste ja pädevuste ning tööjõu paindlikkuse kontekstis ning probleemide leevendamiseks ja ennetamiseks soovitavad eksperdid tungivalt tegeleda soostereotüüpide vähendamisega.9 Selleks, et kogu olemasolevat talendivaru paremini kasutada, on oluline toetada inimeste annete ja potentsiaali avastamist ja rakendamist väljaspool stereotüüpsete soorollide piire. Eesti kuulub Euroopa Liidus kõrgeima segregatsiooniga riikide hulka10. Meie naised ja mehed õpivad ning töötavad erinevates valdkondades, seejuures koonduvad naised valdavalt keskmiselt madalamalt tasustatud sotsiaal-, tervishoiu- ja haridusvaldkonda ning mehed domineerivad IKT ja LTT aladel11,12. Seega on ka meil enim segregeeritud just need valdkonnad, mille tööjõuvajadus tulevikus üha suureneb13. Eestis püsib jonnakalt ka EL suurim sooline palgalõhe14. Olukord on seda kurioossem, et Eesti naised on meestest keskmiselt oluliselt kõrgemalt haritud15 ning ka naiste tööhõive osas oleme EL riikide esiviisikus16. Eesti naiste ja meeste potentsiaal tööturul ei ole juba täna piisavalt kasutatud, inimeste võimalused eneseteostuseks on piiratud ning investeeringud naiste haridusse ja täiendkoolitusse toovad tagasi vaid osa võimalikust tulust ja arengust. EL riikide hulgas kuulub Eesti 5 Cedefop (2016), Briefing note 9115 — Skill shortage and surplus occupations in Europe. https://www.cedefop.europa.eu/en/publications-and-resources/publications/9115 6 ILO (2019). Work for a brighter future. Global Commission on the Future of Work. https://www.ilo.org/wcmsp5/groups/public/---dgreports/---cabinet/documents/publication/wcms_662410.pdf 7 EIGE (2018) 8 Soolise võrdõiguslikkuse edendamine ja segregatsiooni vähendamine on ka eeltingimuseks soolise palgalõhe vähendamiseks (EIGE, 2018). 9 Advisory Committee on Equal Opportunities for Women and Men (2019). Opinion on new challenges for gender equality in the changing world of work. https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/aid_development_cooperation_fundamental_rights/opinion_new_c hallenges_for_ge-in_changing_world_of_work_2018_en.pdf 10 European Commission (2018). 2018 Report on equality between women and men in the EU. Luxembourg: Publication Office of the European Union. 11 EIGE (2018) 12 Valk (2016) 13 Lambing, M., Krusell, S., Rosenblad, Y. ja Aarna, O. (2016). Eesti tööturg täna ja homme. OSKA, SA Kutsekoda. 14 Eurostat (2020). Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree. https://www.stat.ee/public/eurostat/Naiste-ja-meeste-elu-Euroopas_2019/index.html?lang=et 15 Eurostat (2020) 16 Eurostat (2020) 2 gruppi, kes on soolise võrdõiguslikkuse suurenemisel nn keskmised kasusaajad, teisisõnu on võrdsete võimaluse edendamisega võimalik saavutada oluline SKP kasv17. Meeste ja naiste jaotumine erinevatesse valdkondadesse ja ametitesse saab alguse haridusvalikutest ning kandub sealt edasi tööturule18. Haridus ja tööturg on ühe mündi kaks külge ning soolise segregatsiooni vähendamiseks ning sellega haakuva diskrimineerimise tõkestamiseks, soolise palgalõhe vähendamiseks ning kõigi inimeste talentide parimaks rakendamiseks tööturul on oluline tegeleda soostereotüüpidest vabade valikute toetamisega mõlemas etapis, st nii esialgse eriala ja karjäärivalikute faasis kui ka hiljem tööturul. Kahtlemata sõltuvad elu jooksul tehtavad eriala- ja karjääriotsused iga üksikisiku enda valikutest, kuid need valikud toimuvad ühiskonnas ette antud raamides, mida kujundavad nii perekond, kultuur kui meedia. Väga suur mõju on esialgsete erialavalikute tegemisel noorte valikuid toetavatel ja suunavatel haridustöötajatel19 ning hiljem tööandjatel, kes töötingimuste loomise ning värbamis- ja edutamisotsustega mõjutavad inimeste võimalusi. Kuigi Eesti elanike hoiakud on valdavalt soolist võrdõiguslikkust soosivad, on rolli- ja tööjaotus endiselt võrdlemisi traditsiooniline nii perekonnas kui avalikus sfääris20. Tööandjate21 ning noorte valikuid suunavate karjäärispetsialistide22 ja pedagoogide23 teadlikkus stereotüübivabadest valikutest, soolisest võrdõiguslikkusest, selle vajalikkusest, tagamise viisidest ning oma rollist ja kohustustest selle tagamisel on tagasihoidlik. Ka siis, kui abstraktne arusaam soolise võrdõiguslikkuse tähtsusest ja soopõhise diskrimineerimise vältimise olulisusest on olemas, ei osata seda teadmist oma tegevustes alati rakendada. Uuringud kinnitavad, et inimesed ei ole üldjuhul oma kallutatud hoiakutest, sh nt soolistest stereotüüpidest, teadlikud24. Ebakorrektset käitumist, vildakaid hoiakuid või stereotüüpseid vaateid märgatakse pigem teiste, kui enda juures. Seetõttu ei mõju alati tavalised teavitustegevused, nt koolitused, seminarid, teadlikkuse tõstmise kampaaniad jmt, kuna ekslikult hinnatakse enda teadmisi, võimet eelarvamusi märgata ja objektiivselt käituda tegelikust paremaks25. Lisaks kinnitavad analüüsid, et kuigi koolitused ja muud teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevused on soolise võrdõiguslikkuse tagamisel olulised, ei ole need alati kõige tõhusamad. Halvimal juhul võivad koolitused omada 17 EIGE (2018). Economic Benefits of Gender Equality in the European Union. Overall economic impacts of gender equality. https://eige.europa.eu/sites/default/files/documents/economic_benefits_of_gender_equality_in_the_europe an_union._overall_economic_impacts_of_gender_equality.pdf 18 EIGE (2018) 19 Nt õpetajate mõju õpilaste karjäärivalikutele, sh tüdrukutele LTT valdkonna kasuks otsustamisele (vt Dick, P. T & Rallis, S. F. (1991). Factors and Influences on High School Students’ Career Choices. Journal of Research in Mathematics Education, 22 (4): 281-292) ja sotsiaaltöötaja karjääri valimisele (vt Lewis Rompf, E. & Royse, D. (1994) Choice of Social Work as a Career: Possible Influences, Journal of Social Work Education, 30:2, 163-171) on leitud juba pea 30 aastat tagasi. 20 Roosalu (2014) 21 Turk jt (2016) 22 Haaristo, H-S., Kirss, L., Nestor, M. ja Mikko, E. (2013). Teadust ja tehnoloogiat populariseerivad tegevused Eestis. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 23 Papp (2012) 24 Bohnet, I. (2016). What Works? Gender Equality by Design. Cambridge, Massachusetts: The Belknap Press of Harvard University Press. 25 Bohnet (2016) 3 soovitule vastupidist mõju tekitades nn valgustatud diskrimineerimise efekti26. Püsivama muutuse saavutamiseks on oluline inimeste otsuste ja käitumise toetamine olulistes sõlmkohtades, kus võib tekkida diskrimineerimise või kallutatuse oht27. Näiteks tööle värbamisel on sellisteks sõlmkohtadeks personaliotsingust teavitamise viis, värbamis- ja edutamisprotseduurid, palga- jm töötingimuste läbirääkimised jmt; hariduses võib suurte ja nähtavate sõlmkohtadena välja tuua õppesuuna, eriala ja karjäärivalikud, kuid momente, kus teadlikkus soolisest võrdõiguslikkusest on oluline, on oluliselt rohkem. Vajakajäämised soolise võrdõiguslikkuse vallas on Eesti riigile potentsiaalseks kuluallikaks juba täna ning veelgi suuremaks riskiks kahaneva tööjõu ning tulevikutöö esitatavate väljakutsete valguses28. Seetõttu on oluline astuda samme ühiskonnas levivate sooliste stereotüüpide murdmiseks ning hariduses ja tööturul valitseva soolise segregatsiooni vähendamiseks. 2. Uuringu eesmärk, ülesanded ja sihtrühmad Uuringu eesmärgiks on välja töötada testitud ja skaleeritavad sekkumised (nn nügimise või müksamise, ingl. k. nudging, põhimõttel), mille kaudu suunata tööandjate ning noorte valikuid mõjutavate ja toetavate haridustöötajate29 hoiakuid ja käitumist selliselt, et väheneks soolistest stereotüüpidest kantud tegutsemine ja soopõhine diskrimineerimine ning seeläbi sooline segregatsioon. Täpsemalt on eesmärgiks:  selgitada välja, mil määral tööandjad ja haridustöötajad oma tegevuses soolise võrdõiguslikkuse aspektiga arvestavad, mis motiveeriks neid soolist võrdõiguslikkust edendama ning millist toetust nad selles vajavad;  luua sekkumised, mis toetavad tööandjate ja haridustöötajate soostereotüüpsete hoiakute muutmist ja vähendavad neist kantud käitumist;  testida sekkumisi, et veenduda loodud sekkumiste asjakohasuses ja tõhususes. Testimine aitab ka tuvastada, kas mõni sekkumise aspekt või element vajab muutmist ning tagab seeläbi sekkumise hilisema skaleerimise (st mõju suurendamiseks sekkumiste rakendamiseks teistele asutustele ja organisatsioonidele) võimaluse. Rakendusuuringul on kaks peamist otsest sihtrühma, kelle tegevust loodavate sekkumismeetoditega mõjutatakse. Peamised sihtrühmad jagunevad omakorda võimalikeks alasihtrühmadeks:  haridustöötajad, kelleks võivad olla õpetajad, karjäärikoordinaatorid, karjääriõppe korraldamise või läbiviimise eest vastutajad, Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid ja teised karjäärivalikute toetamisega seotud inimesed; 26 St inimene, läbinuna diskrimineerimist puudutava koolituse, jätkab tegutsemist oma käitumist muutmata olles ise veendunud, et käitub nüüd koolitusel omandatud uute teadmiste tõttu teisiti (Bohnet, 2016). 27 Bohnet (2016) 28 EIGE (2017) 29 Üldhariduskoolide õppekavadesse on karjääriõpe lülitatud nii eraldi karjääriõpetuse õppeainena põhikooli III astmes ja gümnaasiumis, kui ka riiklike õppekavade läbiva teemana „Elukestev õpe ja karjääri planeerimine”, mis tähendab muuhulgas ka karjääriteenuste pakkumist (https://www.innove.ee/oppevara-ja- metoodikad/karjaariope/). Koolides vastutavad karjääriõppe korraldamise eest kooli karjäärikoordinaatorid või karjääriõppe eest vastutavad õpetajad ning see korraldus varieerub kooliti. Karjääriteenuseid pakuvad noortele lisaks ka Eesti Töötukassa karjäärispetsialistid (https://www.hm.ee/et/tegevused/alus-pohi-ja- keskharidus/karjaariope). 4  tööandjad ja töövahendusfirmad, ehk personaliotsuste (sh nt värbamine, edutamine, töötingimuste loomine jmt) tegijad, kes võivad sõltuvalt konkreetsest organisatsioonist olla personalijuhid, juhid jt. Uuringu kaudseks sihtrühmaks on õpilased, üliõpilased ja töötajad. Uuringu raames ootame:  kirjanduse ülevaadet, mis koondab olemasoleva teoreetilise ja empiirilise materjali. Kirjanduse ülevaade on analüütiline olukorrakirjeldus uuringu sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute ja praktikate kohta;  sihtrühmade profileerimist, mille eesmärgiks on tundma õppida sihtrühmade käitumismustreid ja -harjumusi. Profileerimine aitab mõista, mis takistab tööandjaid ja haridustöötajaid soolise võrdõiguslikkuse aspektiga arvestamast, mis neid seda tegema motiveeriks ning millist toetust nad selleks vajavad;  sekkumiste loomist ja testimist. Sekkumised toetavad tööandjaid ja haridustöötajaid soostereotüübivabade valikute toetamisel, otsuste tegemisel ning tingimuste loomisel. Selleks, et mõista, kas sekkumised töötavad soovitud viisil, tuleb sekkumisi testida – luua vastava uuringu disain, viia läbi vajalikud mõõtmised või andmekogumine ning saadud andmete analüüs;  uuringu vahe- ja lõpparuandeid, mis koondavad uuringu raames koostatud ülevaated, analüüsid, sekkumised. Lõpparuandes esitatakse ka hinnang välja töötatud ja testitud sekkumistele, nende rakendatavusele ja skaleerimise võimalustele. Uuringutulemused toetavad teaduspõhiste meetmete väljatöötamist soolise segregatsiooni ja diskrimineerimise vähendamiseks hariduses ja tööturul ning soolise palgalõhe vähendamiseks. Samuti toetab uuring Eesti tööturu vajadustele vastava tööjõuressursi tagamist, sh olemasoleva inimressursi tõhusat ja mõistlikku rakendamist vananeva ja kahaneva rahvastikuga ühiskonnas. 3. Uuringu metoodika Uuringus ootame erinevate meetodite kombineerimist. Näeme ette vajadust kirjanduse ülevaate, kvalitatiivuuringu, nügmise (ka müksamise, ingl k nudge) ja randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu kasutamist. Uuringu aluseks on kirjanduse ülevaatel põhinev analüütiline olukorrakirjeldus, mis koondab teoreetilised käsitlused ja empiirilised materjalid uuringu sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta. Samuti peab olukorrakirjeldus andma ülevaate sellest, millised tegurid mõjutavad haridus- ja karjääriotsuseid ning kaardistama nende otsuste tegemisel olulised sõlmkohad (st hetked, tegevused või olukorrad, mil on võimalik valikuid enim suunata) koos võimalike sekkumiste tüüpidega. Selleks, et inimeste otsuseid ja käitumist olulistes sõlmkohtades toetada ja mõjutada, on vaja esmalt mõista, milline on sihtrühmade tavapärane käitumine, millistel kaalutlustel ja millise info põhjal otsuseid vastu võetakse. Selleks on vajalik kvalitatiivse uuringu abil sihtrühmad profileerida ehk koostada nn sihtrühmade persoonad. Analüütilise olukorrakirjeldusele ja sihtrühmade persoonadele tuginedes luuakse sekkumised, mis nö nügivad tööandjate ja haridustöötajate tegevust selliselt, et nad toetaksid ja võimaldaksid senisest enam soostereotüüpidest vabade haridus- ja karjääriotsuste tegemist. Nügimine tähistab mitteinvasiivseid ja enamasti madala ressursikuluga sekkumisi, mille eesmärk on suunata või julgustada inimesi soovitud viisil käituma ilma seda otseselt kohustuslikuks tegemata ning rahaliste 5 stiimulite või sanktsioonideta. Erinevalt seadustes või muudes formaalsetes regulatsioonides sätestatud reeglitest ei muuda nügimispõhised sekkumised nende eesmärgile vastupidiseid valikuid inimesele tavapärasest ebamugavamaks, kulukamaks või võimatuks. Nügimine lähtub eeldusest, et (poliitika)meetmeid tuleb disainida inimeste toimimisloogikast lähtuvalt, mitte eeldada, et inimesed kohandavad oma elu ja tegutsemise ümber poliitikameetmete.30 Loodud sekkumisi tuleb testida, kuna pahatihti on sekkumiste mõju uurides selgunud, et nende efekt ei ole olnud ootuspärane ning teatud juhtudel võib mõju olla soovitule vastupidine31. Parimaks võimaluseks kontrollida, kas loodud meetmed või sekkumised töötavad soovitud viisil, on korraldada nn randomiseeritud kontrollgrupiga uuring (ingl. k randomized controlled trial ehk RCT). Randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu korral määratakse uuringus osalejad juhuslikkuse alusel erinevatesse gruppidesse – ühtede puhul rakendatakse loodud sekkumist või erinevaid sekkumise variante (testgrupid), teiste puhul mitte (kontrollgrupp). Kõigi gruppide puhul fikseeritakse nii algne olukord kui ka olukord peale sekkumise rakendamist testgrupil või -gruppidel. Selliselt on võimalik vähendada kõrvaliste tegurite mõju ning hinnata kindlamalt, kas loodud sekkumisel on loodetud efekt ning kas ja millistel tingimustel on need planeeritud eesmärkide saavutamiseks rakendatavad. 4. Varem tehtud uuringud ja analüüsid Sooline segregatsioon ning sooline ebavõrdne kohtlemine hariduses ja tööturul on laialt kajastatud probleemid, mida on laiemalt uuritud Euroopa Liidu (EL) tasandil, kuid asjakohaseid analüüse on läbi viidud ka Eestis. EL tasandi uuringutest võib välja tuua näiteks Euroopa soolise võrdõiguslikkuse instituudi (EIGE) 2018. aastal avaldatud põhjaliku analüüsi „Study and work in the EU: set apart by gender“32, kuid teemakohaseid uuringuid ja analüüse on veelgi. Soolisele aspektile hariduses pöörab tähelepanu ka OECD oma PISA uuringute raportites. Eestis on Haridus- ja Teadusministeeriumis 2016. aastal koostatud analüüs „Soolised lõhed hariduses“33, üliõpilaste hoiakuid, teadmisi ja kogemusi soolisest võrdõiguslikkusest uuris mõttekoda Praxis 2016. aastal põhjalikus uuringus „Eesti üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus, hoiakud ja kogemused“34, 2012. aastal avaldati ülevaatekogumik „Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks“35. Tööturu olukorda kirjeldavad OSKA valdkondlikud raportid36, tööandjate teadlikkust, hoiakuid ja praktikaid seoses soolise võrdõiguslikkuse seadusega uuris aga mõttekoda Praxis uuringus „Uuring soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest tööandjate seas ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks“37. Erinevate uuringute ja analüüside põhjal on võimalik 30 Thaler ja Sunstein (2009) 31 Thaler ja Sunstein (2009) 32 EIGE (2018). Study and work in the EU: set apart by gender. Luxembourg: Publication Office of the European Union. 33 Valk, A. (2016) Soolised lõhed hariduses. Tartu: Haridus- ja Teadusministeerium 34 Anniste, K., Batueva, V., Biin, H., Mägi, E., Osila, L. ja Turk, P. (2016). Eesti üliõpilaste soolise võrdõiguslikkuse alane teadlikkus, hoiakud ja kogemused. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 35 Papp, Ü-M. (2012). Kas õpilased või poisid ja tüdrukud? Uurimus Eesti õpetajate ja haridustöötajate valmisolekust sootundlikuks õpetamiseks ja kasvatamiseks. Tallinn: Eesti Naisteühenduste Ümarlaud. 36 Kättesaadavad veebilehelt https://oska.kutsekoda.ee/oska-valdkonnad/ 37 Turk, P., Anniste, K., Masso, M., Karu, M. ja Kriger, T. (2015). Uuring Soolise võrdõiguslikkuse seaduse rakendamisest ja indikaatorite väljatöötamine seaduse mõjude hindamiseks. Tallinn: Poliitikauuringute Keskus Praxis. 6 saada hea ülevaade sellest, milline on sooline segregatsioon ja selle võimalikud põhjused ja taastootvad tegurid haridusest ja tööturul EL-s ja Eestis. Kuigi aastate jooksul on rakendatud erinevaid teavitustegevusi38, ei ole Eestis varem loodud ega piloteeritud konkreetseid sekkumisloogikaid, nagu näiteks nügimine (ingl. k. nudge), haridustöötajatele ja tööandjatele, et nad oskaksid pakkuda ja toetada soostereotüüpidest vabu valikuid. Esimene projekt, mille raames luuakse Sotsiaalministeeriumi tellimusel sekkumised tüdrukute ja naiste toomiseks IKT valdkonna haridusse ja tööturule, käivitus 2019. aasta sügisel. Projekti raames välja valitud sekkumisi, mis on suunatud eelkõige õpilastele, tööotsijatele ja töötajatele, hakatakse piloteerima 2020. aasta kevadsuvel ning ülevaade sekkumiste sobivusest ja rakendatavusest valmib 2021. aasta suveks. Kuigi nn nügimispõhiseid sekkumisi on viimastel aastatel Eestis tasapisi katsetama hakatud, on seni selliste sekkumiste tõhusust eksperimentaalselt harva testitud ning meditsiinis levinud randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuid on Eestis sotsiaalvaldkonnas seni kasutatud väga vähe. Eranditena võib välja tuua näiteks SA Kiusamisvaba Kooli programmi testimise39 ning Eesti Maksu- ja Tollimeti tellimusel mõttekoja Praxis ja Rakendusliku Antropoloogia Keskuse poolt läbi viidud sekkumise analüüsi, kus hinnati ehitusettevõtjatele saadetud maksude tasumisele üleskutsuva kirja erinevate sõnastusvariantide tõhusust tööjõumaksude laekumise taustal40. Mujal maailmas on randomiseeritud kontrollgrupiga uuringuid rohkem läbi viidud, seejuures on sel moel testitud ka soolise võrdõiguslikkuse suurendamisele ning soolise diskrimineerimise vähendamisele suunatud sekkumisi.41 Eestis sel viisil ühtegi nimetatud eesmärgil loodud sekkumise või programmi testimist läbi viidud veel ei ole. 5. Pakkujalt tellitavad tegevused ja tulemused I etapp 5.1. Rakendusuuringu ettevalmistus Uuringut ettevalmistavas etapis toimub kahe nädala jooksul peale lepingu sõlmimist kohtumine tellijaga uuringu detailide (nt ajakava) täpsustamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. 5.2. Analüütiline olukorrakirjeldus Analüütiline olukorrakirjeldus on kirjanduse ülevaade, mis koondab olulisemad teoreetilised ja empiirilised käsitlused uuringu otseste sihtrühmade soolise võrdõiguslikkuse alaste hoiakute, teadmiste ja praktikate kohta. Samuti peab kirjanduse analüüs sisaldama ülevaadet sellest, millised 38 Näiteks Sotsiaalministeeriumi ESF-i vahendite toel valminud teavituskampaania „Stereotüüp“ http://www.stereotyyp.ee/ , Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teavituskampaania „IKT on kõikjal“ https://www.mkm.ee/et/uudised/teavituskampaania-innustab-noori-naisi-ikt-erialadel-oppima ning sama ministeeriumi ESF-i vahendite toel läbiviidav IKT töö- ja karjääriteadlikkuse teavituskampaania https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/it-oskused-ja-teadmised#----ikt-t-ja- karjriteadlikkuse-suurendamise-teavitustegevused10 39 Treial, K. (2016). KiVa kiusamisvastase programmi prooviuuring Eestis: kaheaastase klaster-randomiseeritud kontrollkatse tulemused. Eesti Haridusuuringute Ajakiri 4(2), 2016, 191-222. 40 Vainre, M., Aaben, L., Paulus, A., Koppel, H., Tammsaar, H., Telve, K., Koppel, K., Beilmann, K. ja Uusberg, A. (2019). Effective nudges for increasing employer tax compliance: A fieldwork-informed pragmatic randomised controlled trial. https://doi.org/10.31234/osf.io/vua5n 41 Vt nt Likki, T., Londakova, K., ja Ter Meer, J. (2017). Improving the relationship between line managers and female staff: Testing a perspective-taking exercise. Equality and Human Rights Commission. Häid näiteid leiab ka raamatust Bohnet, I. (2016). What Works? Gender Equality by Design. Cambridge, Massachusetts: The Belknap Press of Harvard University Press. 7 tegurid mõjutavad (üli)õpilaste ja töötajate haridus- ja karjääriotsuseid ning muud sekkumiste väljatöötamiseks olulist infot. Lisaks tuleb kaardistada haridus- ja karjääriotsuste tegemise olulised sõlmkohad (st hetked, tegevused või olukorrad, mil on võimalik valikuid enim suunata) koos võimalike sekkumiste tüüpidega. 5.3. Sihtrühmade profileerimine Sihtrühmade profileerimine viiakse läbi kvalitatiivuuringuna ning sellel on kaks seotud eesmärki. Esmalt on see vajalik, et täpsustada analüütilise olukorrakirjelduse põhjal selgunud võimalikke kitsaskohti soostereotüübivabade valikute toetamisel ja selleks soodsate tingimuste loomisel. Teiseks on kvalitatiivuuringu eesmärgiks välja selgitada, milline on sihtrühmade tavapärane käitumine ning millistel kaalutlustel ja millise info põhjal otsuseid tehakse, ehk teisisõnu luuakse kvalitatiivuuringu abil sihtrühmade profileerimiseks nn sihtrühmade persoonad. Luues inimestele suunatud sekkumisi on oluline aru saada, kes on plaanitavate sekkumiste sihtrühmad. Persoonad on sihtrühma fiktiivsed profiilid, mis eristavad kindlaid ühiste huvidega inimeste gruppe ja väljendavad nende motivatsiooni, vajadusi, eesmärke ja käitumist42. Persoonad annavad aimu, kes on sekkumise peamised sihtrühmad, millised on nende vajadused ja probleemind ning hõlbustavad seeläbi sekkumiste disainimist. 5.4. I etapi vahearuande koostamine Esimese etapi lõpus esitatakse vahearuanne. Vahearuanne sisaldab sünteesitud analüütilist olukorrakirjeldust ja kvalitatiivuuringu tulemusi. Uuringu aruanded koostatakse korrektses eesti keeles. II etapp 5.5. Sekkumiste loomine Eelnevas etapis kogutud andmetele tuginedes luuakse sekkumised, mis pakuvad tööandjatele ja haridustöötajatele tuge soostereotüübivabade haridus- ja karjäärivalikute toetamisel ning võrdseid võimalusi pakkuvate töötingimuste loomisel. Iga sihtrühma jaoks luuakse vähemalt üks sekkumine. Sekkumiste loomisel tuleb tagada, et need arvestavad sihtrühmade profileerimisel ilmnenud sihtrühmade kõige tüüpilisemate karakteristikutega, näiteks on üheks võimaluseks luua sekkumised iga sihtrühma nn peamistele persoonadele. Juhul, kui pakkuja näeb ette, et persoonade kaudu lähenemine ei ole hanke eesmärke silmas pidades parim lahendus ning soovib välja pakkuda hanke eesmärke paremini toetava lahenduse, on see lubatud. Sellisel juhul peab pakkumuses selgitama, mil moel pakutav lahendus toetab paremini hanke eesmärkide täitmist. Loodavad sekkumised kooskõlastatakse tellijaga. Sekkumiste loomisel tuleb silmas pidada, et need peavad olema hiljem skaleeritavad, st peavad olema väikeste kohandustega kasutatavad laiemalt, mitte vaid ühes kitsas sektoris, kontekstis või eripärastes tingimustes. Ülevaate sekkumiste skaleeritavusest, selleks vajalikest eeltingimustest ja kohandamistest, antakse uuringu lõpparuandes (vt ka p. 5.9). 5.6. Randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu disain ja mõõtmisinstrumentide loomine Selleks, et kontrollida, kas ja milline on loodud sekkumiste mõju, testitakse sekkumisi randomiseeritud kontrollgrupiga (RK) uuringu abil. Selleks tuleb luua RK uuringu disain, sh uuringu läbiviimise plaan ja metoodika, ning vajalikud instrumendid sekkumisega mõjutatava olukorra, käitumise või nähtuse mõõtmiseks vähemalt kahes ajapunktis (enne ja peale sekkumise rakendamist). Kui see on võimalik, võib sekkumise eelse ja järgse olukorra fikseerimisel lisaks spetsiaalselt väljatöötatud mõõtmisinstrumendiga kogutud andmetele või selle asemel kasutada ka muid andmeid (nt registriandmed, digikeskkonna kasutamisel salvestuvad andmed vmt). Selle eelduseks on, et nende 42 Stickdorn, M., & Schneider, J. (2012). This is Service Design Thinking: Basics, Tools, Cases. BIS Publishers. 8 andmete abil on võimalik sekkumise mõju mõõta, need on pakkujale kättesaadavad ning see on eelnevalt tellijaga kooskõlastatud. 5.7. II etapi vahearuande koostamine Teise etapi lõpus esitatakse vahearuanne. Vahearuanne sisaldab ülevaadet sekkumiste loomisest, testimiseks valitud sekkumiste kirjeldust koos põhjendustega ning RK uuringu disaini ja metoodika kirjeldust. Samuti esitatakse vahearuandes RK uuringu mõõtmisinstrumendid. Uuringu aruanded koostatakse korrektses eesti keeles. III etapp 5.8. Sekkumiste testimine Uuringu teises etapis loodud sekkumisi testitakse, et hinnata nende toimimist, mõju ja tõhusust. Testimiseks kasutatakse RK uuringu põhimõtteid, mille täpne plaan, metoodika ja instrumendid loodi ja kooskõlastati tellijaga eelmises etapis. Sekkumiste testimisel on oluline jälgida, et testimine vältaks piisavalt kaua, et võimaldada hinnangut nende toimivusele, mõjule ja tõhususele. 5.9. Lõpparuande koostamine Lõpparuanne koondab kogu rakendusuuringu vältel koondatud ja loodud infot ja on koostatud hea teadustöö tavasid silmas pidades. Lõpparuanne sisaldab vähemalt järgmisi osi:  kirjanduse analüüsi põhjal loodud olukorrakirjelduse ja kvalitatiivse uuringu tulemuste süntees koos kasutatud metoodikate kirjeldusega;  sekkumiste väljatöötamise protsessi kirjeldus ja valitud sekkumiste põhjendused;  ülevaade RK uuringu disainist;  ülevaadet sekkumiste testimisest RK uuringu abil ning tulemuste analüüs;  rakendusuuringu peamiste tulemuste kokkuvõte koos soovitustega sekkumiste edasiseks rakendamiseks ja skaleerimiseks;  sisukokkuvõte eesti ja inglise keeles. Aruande täpne struktuur lepitakse kokku tellija ja pakkuja koostöös töö käigus. Uuringu aruanded koostatakse korrektses eesti keeles, inglise keelne sisukokkuvõte korrektses inglise keeles. Koos lõpparuandega antakse tellijale üle ka kogutud kvantitatiivsed andmed. Lõpparuande projekt esitatakse tellijale ülevaatamiseks avakohtumisel (vt p 5.1) kokku lepitud tähtajal. Lõpparuande projekt sisaldab kõiki lõpparuande osi, v.a. inglise keelset sisukokkuvõtet. 5.10. Uuringu tutvustus Uuringu läbiviija peab uuringu tulemusi tutvustama kuni kahel korral peale lõppraporti vastu võtmist tellija poolt korraldatud seminaril. 6. Uuringu ajakava Hankelepingu täitmise aeg on maksimaalselt 18 kuud alates lepingu sõlmimisest. Uuring on planeeritud kolme etapina (vt ka p. 5): 6.1. I etapp: rakendusuuringu ettevalmistus, analüütiline olukorrakirjeldus, sihtrühmade profileerimine, I etapi vahearuande koostamine - kuni 14 nädala jooksul hankelepingu sõlmimisest. 6.2. II etapp: sekkumiste loomine, randomiseeritud kontrollgrupiga uuringu disaini ja mõõtmisinstrumentide loomine, II etapi vahearuande koostamine – lähtudes pakkuja poolt pakkumuses esitatud ajakavast 9 6.3. III etapp: sekkumiste testimine, lõpparuande esitamine ning uurimistulemuste tutvustamine tellija poolt korraldatud seminaril kuni kahle korral - kuni 18 kuu jooksul hankelepingu sõlmimisest. Uuringu esimese etapi pikkus on maksimaalselt 14 nädalat hankelepingu sõlmimisest. Teise ja kolmanda etapi pikkuse määrab pakkuja arvestades hankelepingu täitmise maksimaalset aega. Pakkumuses tuleb esitada: 1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärgist ja uurimisülesannetest Pakkuja peab kirjeldama oma nägemust uuringu eesmärgist ning uuringu eesmärgist tingitud planeeritavaid tegevusi. 2. Uuringu metoodika ja tegevusplaani kirjeldus, sh a. kirjanduse ülevaate metoodika kirjeldus; b. kvalitatiivuuringu metoodika kirjeldus; c. sekkumiste loomise metoodika kirjeldus. Kirjeldada tuleb tulemini jõudmise metoodikat, arusaama hanke eesmärgist ning teostatavaid töid ja tegevusi. Kirjeldus peab põhjalikult, selgelt ja struktureeritult kajastama seatud eesmärkide saavutamiseni ja kvaliteetsete tulemiteni viivat protsessi, pakkuja nägemust koostööst tellijaga ning tellija ja pakkuja panust igas tegevuses. Pakkuja esitab oma nägemuse koos metoodika valiku põhjendustega, millest nähtub kuidas soovitud eesmärgini jõuda ning miks on valitud metoodika eesmärgi saavutamiseks sobivaim. Tegevusplaani iga etapi juures peab kirjeldama pakkuja enda (ja vajadusel ka tellija) rolli ning eeldatavat töömahtu igas ajakava etapis. Pakkuja peab selgitama hankelepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide tööjaotust ja koormust. 3. Uuringu ajakava ja osapoolte vastutus Pakkuja peab esitama projekti tegevuste läbiviimise detailse ja loogilise ülesehitusega tegevusplaani. Projekti läbiviimise ajakava peab olema realistlik. Projekti ajakavas tuleb arvestada tööde vastuvõtmise tegevustega. Hankelepingu täitmise tähtaeg on mitte hiljem kui 18 kuud alates lepingu sõlmimisest. 4. Riskide maandamise plaan Pakkuja peab esitama ülevaate uuringu läbiviimisel esineda võivatest riskidest koos riskide maandamise meetmete ning selle eest vastutaja(te)ga. 5. Uuringumeeskonna rollijaotus Pakkuja esitab uuringumeeskonna koosseisu ja rollide jaotuse järgmiste alateemade lõikes: 1. Meeskonna komplekteerituse kirjeldus 2. Meeskonnaliikmete rollide ja vastutuse kirjeldus 10
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel