Hr Kiik Teie 13.10.2020 nr 1.2-2/113-1
Sotsiaalministeerium
[email protected] Meie 20.10.2020 nr 1.5-1/30013-1
Eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister
Täname võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri määruse „Ministri määruste muutmine
seoses andmekoosseisude edastamisega tervise infosüsteemi“ eelnõu ja seletuskirja kohta.
Määruse eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018 määruse
nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 6. Vastav
muudatus jõustuks 1. septembril 2021.
Eesti Haigekassal on määruse eelnõu ja seletuskirja kohta järgnevad märkused:
Määruse eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks tervishoiuteenuse osutaja kohustus esitada
ravijärjekorra pidamist puudutavad andmeid Eesti Haigekassale. Seletuskirja kohaselt on selle
eelduseks omakorda see, et ettenähtud andmed on hakanud TIS-i laekuma ja kõik
tervishoiuteenuse osutajad on muudetud andmekoosseisud kasutusele võtnud.
Probleem 1:
Praegusel hetkel ei ole hakanud veel täies mahus tööle saatekirjadega seotud broneeringu- ja
visiiditeavituste laekumine TIS-i. Määruse eelnõu § 3 p 2 pikendab iseseisva statsionaarse
õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja ja epikriisiga seonduvate andmeväljade
rakendamist 1. jaanuarist 2021 edasi 1. aprillini 2021. See tähendab seda, et õendusabiteenuse ja
koduõendusteenuse kehtivale standardile vastavate saatekirjade TIS-i laekumise efektiivsust ja
saatekirjade kvaliteeti enne 1. aprilli 2021 kontrollida ei saa. Saatekirjade ning saatekirjadega
kaasnevate broneeringu- ja visiiditeavituste laekumise alusel peaks kujunema praeguse ajajoone
kohaselt 1.septembriks 2021 selge ülevaade ravijärjekordadest. Eelduslikult on alates 1.jaanuarist
2021 TIS-i andmete kandmine veel mitmeti puudulik ja vajab järk-järgulist parendamist. Ei ole
võimalik objektiivselt ette näha, et kõik probleemid on 1. septembriks 2021 kõrvaldatud.
Niisiis puudub hetkel kindlus, kui kvaliteetne saab olema TIS-i kogunevate andmete pealt
ravijärjekordade ülevaade ja aruandlus. Enne uue süsteemi efektiivse toimimise nägemist ei ole
mõistlik kaotada ära võimalust ravijärjekordade aruandluseks läbi tervishoiuteenuse osutajatelt
andmete küsimise. Käesoleval hetkel võimaldab andmete küsimist määruse „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 6.
Probleem 2:
Tervishoiuteenuse osutajatele võib küll panna kohustuse alates 1. jaanuarist 2021 esitada
haiglaravi saatekirju TIS-i, ent see ei tähenda seda, et vastavat nõuet koheselt ka korrektselt
täidetaks. Mitmed tervishoiuteenuse osutajad on avaldanud soovi pikendada haiglaravi
saatekirjade TIS-i esitamise tähtaega. Seega on võimalik, et 1. jaanuari 2021 seisuga, 1. aprilli
2021 kui ka 1. septembri 2021 seisuga ei pruugi tervishoiuteenuse osutajad olla suutelised esitama
nõuetele vastavaid saatekirju TIS-i. Kaotades ära kohustuse esitada ravijärjekorra andmeid Eesti
Haigekassale kui ka võimaluse Eesti Haigekassal küsida vastavaid andmeid, ei saa Eesti
Haigekassa aidata TIS-i andmete puudulikkuse korral. Samas on suur tõenäosus, et TIS-i andmed
eraldiseisvana jäävad 1.septembri 2021 seisuga veel puudulikuks. Samuti TIS-i andmete alusel
tehtav ravijärjekordade aruanne jääb sel juhul sisutühjaks. Niisiis kaob hetkeseisuga määruse
eelnõu § 4 jõustumisega ära võimekus saada reaalne ülevaade päevaravi/ statsionaarse eriarstiabi,
koduõenduse, iseseisva statsionaarse õendusabi, laste hambaravi ja laste ortodontia
ravijärjekordadest. Seega on mõistlik kuni kõikide raviliikide saatekirjade TIS-i edastamise
süsteemi toimimise veendumuseni jätta Eesti Haigekassale vähemalt õigus küsida andmeid
tervishoiuteenuse osutajatelt. Niisamuti on mõistlik jätta alles tervishoiuteenuse osutajale kohustus
Eesti Haigekassa poolt nõude esitamisest viie tööpäeva jooksul ravijärjekorra pidamist puudutavad
andmed edastada. Ajalisel skaalal ei tohi unustada, et ravijärjekordade aruandlus ei teki koheselt
alates saatekirjade TIS-i esitamise kohustuse panemisest. Ravijärjekordade aruandlus tekib
hetkest, kui saatekirjad on reaalselt laekunud ja korrektselt saadetakse kõiki saatekirjadega seotud
broneeringu- ja visiiditeavitusi.
Näide:
Katarakti operatsioonide puhul on ülevaade ravijärjekordadest vajalik ja ravi saamine aegkriitiline.
Küll aga määruse eelnõu § 4 jõustumisega kaob Eesti Haigekassal võimalus ravijärjekorra
andmeid küsida tervishoiuteenuse osutajatelt. Niisamuti kaob tervishoiuteenuse osutajate kohustus
ravijärjekorra andmeid Eesti Haigekassale esitada. Ravijärjekorra jaoks vajalike andmete TIS-i
edastamise kohustuse puuduliku täitmise korral jääb puudulikuks aegkriitilise ravi saamine.
Puudulik on eeltoodust tulenevalt ka nõudluse hindamine. Haigekassa saab vaid ravijärjekorra
andmete alusel hinnata, kus on rahaliste vahendite puudus. Ravijärjekorra andmete puudulikkus
toob kaasa nõudlusele proportsionaalse rahastuse puudumise.
Probleem 3:
Määruse eelnõu § 4 jõustumisega kaob Eesti Haigekassalt ära ravijärjekorra aruandluse kohustus,
kuivõrd Eesti Haigekassal puudub määruse eelnõu § 4 jõustumisel õigus saada ravijärjekorra
aruannet tervishoiuteenuse osutajatelt. Kes on sel juhul edaspidi vastutav ravijärjekordade
aruandluse eest? Mis alustel ja kelle käest saab edaspidi ülevaate/aruande üldisest ravijärjekorrast?
Kes garanteerib, et saadav ülevaade on korrektne, s.t. sisaldab ka neid andmeid, mida TIS-i ei ole
tervishoiuteenuse osutajate poolt esitatud? Näiteks on probleemsed saatekirjad, mis on tehtud enne
1.jaanuari 2021, mida ei ole TIS-i varem kantud, ent mida ka ei kanta TIS-i dubleerivalt alates
1.jaanuarist 2021. Kuivõrd saatekirjad on seotud haigusjuhuga, tehakse vastavatele patsientidele
saatekiri TIS-i siis, kui nad pärast 1.jaanuari 2021 tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduvad.
Probleem 4:
Tervise- ja tööministri määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra
pidamise nõuded“ § 3 lg 4 kohaselt: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele
tuleb Eesti Haigekassa lepingulistel partneritel esitada teave ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3
alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkuse kohta.“
Seega tekib olukord, kus Eesti Haigekassa nõukogu küll kinnitab ravijärjekorra
maksimumpikkused, tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud sellest patsiente teavitama, ent
samas puudub ülevaade ja võimalus ülevaadet saada ravijärjekordade reaalsest pikkusest, kui
andmeid ei ole mõne tervishoiuteenuse osutaja poolt TIS-i korrektselt esitatud.
Kokkuvõte
Varasemate üleminekupraktikate alusel ei ole võimalik objektiivselt hinnata, millise ajavahemiku
jooksul saatekirjade TIS-i esitamine saab olema piisavalt kvaliteetne, et minna üle ainult TIS
andmete alusel aruandlusele seoses ravijärjekordadega. TIS-i andmete edastamise kvaliteetsuse
saab tagada piisav inimeste eelnev koolitamine, mis omakorda nõuab olulisel määral ajalist
ressurssi. Ei ole mõistlik enne uue süsteemi täielikku toimimist kaotada ära tervishoiuteenuse
osutajate kohustust esitada aruandluse korras ravijärjekorra andmeid Eesti Haigekassale.
Minimaalselt tuleks Eesti Haigekassale alles jätta ravijärjekordade aruandluse huvides võimalus
küsida ravijärjekorra andmeid tervishoiuteenuse osutajalt.
Ettepanekud
1) Jätta määruse eelnõu § 4 eelnõust välja;
alternatiivselt
2) Muuta määruse eelnõu § 4 järgnevalt:
§ 4. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste
kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine
Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja
ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 6 sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutaja on
kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed Eesti Haigekassale nõude
esitamisest viie tööpäeva jooksul. Ravijärjekorra aruanne edastatakse Eesti Haigekassale
isikustamata ja kokkuvõtlikul kujul.“
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Rain Laane
juhatuse esimees
Kristiina Aavik 603 3611
[email protected]