dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kooskõlastuskiri

Sotsiaalministeerium · 22. oktoober 2020
Viit
1.2-2/113-7
Registreeritud
22. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Haigekassa
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.2-2/2020
Vastutaja
Mare Toompuu (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎2020_Eelnou_kooskolastamine_andmekoosseisude_edastamine_TISi_.asice171 KB

Sisu (failidest)

Hr Kiik Teie 13.10.2020 nr 1.2-2/113-1 Sotsiaalministeerium [email protected] Meie 20.10.2020 nr 1.5-1/30013-1 Eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud minister Täname võimaluse eest avaldada arvamust sotsiaalministri määruse „Ministri määruste muutmine seoses andmekoosseisude edastamisega tervise infosüsteemi“ eelnõu ja seletuskirja kohta. Määruse eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018 määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 6. Vastav muudatus jõustuks 1. septembril 2021. Eesti Haigekassal on määruse eelnõu ja seletuskirja kohta järgnevad märkused: Määruse eelnõu §-ga 4 tunnistatakse kehtetuks tervishoiuteenuse osutaja kohustus esitada ravijärjekorra pidamist puudutavad andmeid Eesti Haigekassale. Seletuskirja kohaselt on selle eelduseks omakorda see, et ettenähtud andmed on hakanud TIS-i laekuma ja kõik tervishoiuteenuse osutajad on muudetud andmekoosseisud kasutusele võtnud. Probleem 1: Praegusel hetkel ei ole hakanud veel täies mahus tööle saatekirjadega seotud broneeringu- ja visiiditeavituste laekumine TIS-i. Määruse eelnõu § 3 p 2 pikendab iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekirja ja epikriisiga seonduvate andmeväljade rakendamist 1. jaanuarist 2021 edasi 1. aprillini 2021. See tähendab seda, et õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse kehtivale standardile vastavate saatekirjade TIS-i laekumise efektiivsust ja saatekirjade kvaliteeti enne 1. aprilli 2021 kontrollida ei saa. Saatekirjade ning saatekirjadega kaasnevate broneeringu- ja visiiditeavituste laekumise alusel peaks kujunema praeguse ajajoone kohaselt 1.septembriks 2021 selge ülevaade ravijärjekordadest. Eelduslikult on alates 1.jaanuarist 2021 TIS-i andmete kandmine veel mitmeti puudulik ja vajab järk-järgulist parendamist. Ei ole võimalik objektiivselt ette näha, et kõik probleemid on 1. septembriks 2021 kõrvaldatud. Niisiis puudub hetkel kindlus, kui kvaliteetne saab olema TIS-i kogunevate andmete pealt ravijärjekordade ülevaade ja aruandlus. Enne uue süsteemi efektiivse toimimise nägemist ei ole mõistlik kaotada ära võimalust ravijärjekordade aruandluseks läbi tervishoiuteenuse osutajatelt andmete küsimise. Käesoleval hetkel võimaldab andmete küsimist määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 6. Probleem 2: Tervishoiuteenuse osutajatele võib küll panna kohustuse alates 1. jaanuarist 2021 esitada haiglaravi saatekirju TIS-i, ent see ei tähenda seda, et vastavat nõuet koheselt ka korrektselt täidetaks. Mitmed tervishoiuteenuse osutajad on avaldanud soovi pikendada haiglaravi saatekirjade TIS-i esitamise tähtaega. Seega on võimalik, et 1. jaanuari 2021 seisuga, 1. aprilli 2021 kui ka 1. septembri 2021 seisuga ei pruugi tervishoiuteenuse osutajad olla suutelised esitama nõuetele vastavaid saatekirju TIS-i. Kaotades ära kohustuse esitada ravijärjekorra andmeid Eesti Haigekassale kui ka võimaluse Eesti Haigekassal küsida vastavaid andmeid, ei saa Eesti Haigekassa aidata TIS-i andmete puudulikkuse korral. Samas on suur tõenäosus, et TIS-i andmed eraldiseisvana jäävad 1.septembri 2021 seisuga veel puudulikuks. Samuti TIS-i andmete alusel tehtav ravijärjekordade aruanne jääb sel juhul sisutühjaks. Niisiis kaob hetkeseisuga määruse eelnõu § 4 jõustumisega ära võimekus saada reaalne ülevaade päevaravi/ statsionaarse eriarstiabi, koduõenduse, iseseisva statsionaarse õendusabi, laste hambaravi ja laste ortodontia ravijärjekordadest. Seega on mõistlik kuni kõikide raviliikide saatekirjade TIS-i edastamise süsteemi toimimise veendumuseni jätta Eesti Haigekassale vähemalt õigus küsida andmeid tervishoiuteenuse osutajatelt. Niisamuti on mõistlik jätta alles tervishoiuteenuse osutajale kohustus Eesti Haigekassa poolt nõude esitamisest viie tööpäeva jooksul ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed edastada. Ajalisel skaalal ei tohi unustada, et ravijärjekordade aruandlus ei teki koheselt alates saatekirjade TIS-i esitamise kohustuse panemisest. Ravijärjekordade aruandlus tekib hetkest, kui saatekirjad on reaalselt laekunud ja korrektselt saadetakse kõiki saatekirjadega seotud broneeringu- ja visiiditeavitusi. Näide: Katarakti operatsioonide puhul on ülevaade ravijärjekordadest vajalik ja ravi saamine aegkriitiline. Küll aga määruse eelnõu § 4 jõustumisega kaob Eesti Haigekassal võimalus ravijärjekorra andmeid küsida tervishoiuteenuse osutajatelt. Niisamuti kaob tervishoiuteenuse osutajate kohustus ravijärjekorra andmeid Eesti Haigekassale esitada. Ravijärjekorra jaoks vajalike andmete TIS-i edastamise kohustuse puuduliku täitmise korral jääb puudulikuks aegkriitilise ravi saamine. Puudulik on eeltoodust tulenevalt ka nõudluse hindamine. Haigekassa saab vaid ravijärjekorra andmete alusel hinnata, kus on rahaliste vahendite puudus. Ravijärjekorra andmete puudulikkus toob kaasa nõudlusele proportsionaalse rahastuse puudumise. Probleem 3: Määruse eelnõu § 4 jõustumisega kaob Eesti Haigekassalt ära ravijärjekorra aruandluse kohustus, kuivõrd Eesti Haigekassal puudub määruse eelnõu § 4 jõustumisel õigus saada ravijärjekorra aruannet tervishoiuteenuse osutajatelt. Kes on sel juhul edaspidi vastutav ravijärjekordade aruandluse eest? Mis alustel ja kelle käest saab edaspidi ülevaate/aruande üldisest ravijärjekorrast? Kes garanteerib, et saadav ülevaade on korrektne, s.t. sisaldab ka neid andmeid, mida TIS-i ei ole tervishoiuteenuse osutajate poolt esitatud? Näiteks on probleemsed saatekirjad, mis on tehtud enne 1.jaanuari 2021, mida ei ole TIS-i varem kantud, ent mida ka ei kanta TIS-i dubleerivalt alates 1.jaanuarist 2021. Kuivõrd saatekirjad on seotud haigusjuhuga, tehakse vastavatele patsientidele saatekiri TIS-i siis, kui nad pärast 1.jaanuari 2021 tervishoiuteenuse osutaja poole pöörduvad. Probleem 4: Tervise- ja tööministri määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 3 lg 4 kohaselt: „Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud andmetele tuleb Eesti Haigekassa lepingulistel partneritel esitada teave ravikindlustuse seaduse § 38 lõike 3 alusel Eesti Haigekassa nõukogu poolt kinnitatud ravijärjekordade maksimumpikkuse kohta.“ Seega tekib olukord, kus Eesti Haigekassa nõukogu küll kinnitab ravijärjekorra maksimumpikkused, tervishoiuteenuse osutajad on kohustatud sellest patsiente teavitama, ent samas puudub ülevaade ja võimalus ülevaadet saada ravijärjekordade reaalsest pikkusest, kui andmeid ei ole mõne tervishoiuteenuse osutaja poolt TIS-i korrektselt esitatud. Kokkuvõte Varasemate üleminekupraktikate alusel ei ole võimalik objektiivselt hinnata, millise ajavahemiku jooksul saatekirjade TIS-i esitamine saab olema piisavalt kvaliteetne, et minna üle ainult TIS andmete alusel aruandlusele seoses ravijärjekordadega. TIS-i andmete edastamise kvaliteetsuse saab tagada piisav inimeste eelnev koolitamine, mis omakorda nõuab olulisel määral ajalist ressurssi. Ei ole mõistlik enne uue süsteemi täielikku toimimist kaotada ära tervishoiuteenuse osutajate kohustust esitada aruandluse korras ravijärjekorra andmeid Eesti Haigekassale. Minimaalselt tuleks Eesti Haigekassale alles jätta ravijärjekordade aruandluse huvides võimalus küsida ravijärjekorra andmeid tervishoiuteenuse osutajalt. Ettepanekud 1) Jätta määruse eelnõu § 4 eelnõust välja; alternatiivselt 2) Muuta määruse eelnõu § 4 järgnevalt: § 4. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ § 6 sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud esitama ravijärjekorra pidamist puudutavad andmed Eesti Haigekassale nõude esitamisest viie tööpäeva jooksul. Ravijärjekorra aruanne edastatakse Eesti Haigekassale isikustamata ja kokkuvõtlikul kujul.“ Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rain Laane juhatuse esimees Kristiina Aavik 603 3611 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →