dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse arvamus sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) kohta

Sotsiaalministeerium · 21. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2997-2
Registreeritud
21. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu sotsiaalkomisjon
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Kaija Kasekamp (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-32997-2 21.10.2020 Väljaminev kiri.asice650 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeeriumi seisukoht sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõule (244 SE) Sotsiaalministeerium toetab eelnõus seatud eesmärki vähendada inimeste omavastutust haigestumisel ehk hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt. Esimeste haiguspäevade hüvitamine on oluline, et vähendada ajendit minna haigustunnustega tööle. Juhime tähelepanu, et Sotsiaalministeerium on esitanud Vabariigi Valitsusele alternatiivsed ettepanekud haiguspäevade hüvitamise süsteemi muudatusteks. Erinevate stsenaariumitena on analüüsitud mõjusid järgnevate muudatuste puhul: 1) Säilib tänane olukord, 4.–8. päeva hüvitab tööandja ja edasi haigekassa 2) Tööandja hüvitab 2.–6. päeva ja edasi haigekassa 3) Tööandja hüvitab 2.–5. päeva ja edasi haigekassa 4) Ajutised meetmed 4.1) 1.–3. haiguspäeva hüvitamine sarnaselt eriolukorraga, 1.–3. päeva hüvitab haigekassa, seejärel tööandja kuni 8. päevani ning siis taas haigekassa 4.2) 2.–3. haiguspäeva hüvitamine sarnaselt eriolukorraga, 2.–3. päeva hüvitab haigekassa, seejärel tööandja kuni 8. päevani ning siis taas haigekassa Täiendavalt on ministeerium koostanud mõjuanalüüsi eelnõu 244 SE-s välja pakutud lahendusele haigushüvitisi rahastada. Eelnõu rakendamine tooks kaasa haigekassa eelarvele täiendava lisakulu ligi 30 miljonit eurot. Prognoositav lisakulu tööandjatele on ligi 10 miljonit eurot. Eelnõus on tehtud ettepanek hüvitise süsteemi ulatuslikuks muutmiseks läbi selle, et muutub haigekassa poolt hüvitise arvestamise alus (eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise asemel keskmine töötasu). See toob ühtlasi kaasa vajaduse muuta Ravikindlustuse seadust (RaKS) ning luua tehniline võimekus sh vajalike andmete kogumise süsteem. Muudatuse rakendamiseks vajalike arenduste maksumus on hinnanguliselt 120–150 tuhat eurot ning arenduste võimalik teostamise periood koos testimisega on minimaalselt üks aasta. Ühtlasi juhime tähelepanu järgnevale: 1. Eelnõus on kirjeldatud vaid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, kuid haigekassa poolt haiguste hüvitamist reguleerib RaKS. Seega on muudatuse rakendamiseks vajalikud täiendavad RaKSi muudatused (eelkõige § 55 jm). Kui arvestada hüvitist keskmise palga alusel, vajab haigekassa haigushüvitise arvestamiseks infot inimese kõikide erinevate tööandjate poolt makstud keskmise töötasu kohta. Kui ettepaneku tulemusena avatakse RaKS § 55 ja soovitakse muuta hüvitise arvutamise aluseid, siis tuleks kehtestada ühtne tulu arvutamise skeem haigekassale kogu haigusjuhu maksmiseks. Ebavõrdsuse vähendamiseks peaks sama arvestusmetoodika kehtima kõigile haiguslehe liikidele ja hüvitise saajatele. Samas juhime tähelepanu, et VÕS lepingulistel ja FIEdel ei ole keskmise töötasu arvestamise korda, keskmise töötasu arvutamise kord on kehtestatud töötajatele ja ametnikele. 2. Juhime ühtlasi tähelepanu, et tänast majandusolukorda arvesse võttes võib keskmise töötasu alusel hüvitise arvestamine muuta inimese olukorda kehvemaks võrreldes haigekassa poolt hüvitise arvestamisega eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu laekumise alusel. 3. Seaduse rakendamisel tuleb muuta ka Sotsiaalministri määrust „Töövõimetuslehe andmekoosseis ja pabervorm ning töövõimetuslehe registreerimise, väljakirjutamise ja haigekassale edastamise tingimused ja kord“ , et reguleerida haigekassale vajalike andmete edastamine/saamine. Samuti haigekassa andmekogu pidamise põhimäärust. 4. Muudatusega tekib vajadus ulatuslikult arendada haigekassa infosüsteeme haigushüvitiste arvestamisel. Kuna erinevatele töövõimetushüvitise liikidele ning ka ühe haigusjuhu sees hakkaks kehtima erinev arvestuse metoodika, on vajalik olemasolevaid infosüsteeme oluliselt täiendada. Arendustega kaasneb oluline aja ja ressursi kulu (uue tulude arvutamise skeemi loomine, testimine, rakendamine). 1 5. Eelnõu seletuskirjas on: „Selleks, et säästa inimeste tervist ning piirata nakkushaiguste levikut tööl, tulebki välja töötada uus haiguspäevade hüvitamise skeem. Eelnõu vastuvõtmisel rakendub see kõigile haigustele ja vigastustele.“ Juhime tähelepanu, et teisi võib nakatada ka isik, kes veel haigestunud ei ole, st haiguslehte veel antud ei ole. 6. Juhime tähelepanu, et eelnõu lõiked 5 ja 6 ei ole haigekassa suhtes rakendatavad. Haigluslehte ei saa inimene võtta, selle kirjutab välja arst vastaval näidustusel, kes vastutab kindlustusjuhtumi õigesti määramise ja selle põhjendatuse eest. Seaduse mõjud 1. Töövõimetushüvitiste rahastamise muutmine, et 1.–8. töövõimetuse päeva eest tasutakse 80% töötaja keskmisest töötasust. Hüvitamise kohustus jaguneb võrdselt haigekassa ja tööandja vahel. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: tööealine elanikkond, töövõtjad Sihtrühma suurus: 2019. aastal väljastati ca 199 000 inimesele (unikaalsed isikud) erineva kestusega (1, 2, 8, 14 vms) üks või mitu haiguslehte. See moodustab ca 30% kõigist töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest (Maksu- ja Tolliameti töötamise registri andmed). Eesti Haigekassa maksis hüvitist ca 133 000 isikule. Arstid väljastasid 2019.a. ca 125 000 haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 65 000 inimesele. Sellised haiguslehed moodustavad kõikidest juhtudest 40% ja need ei kuulu haigekassa poolt hüvitamisele. Mõju ulatus: Hetkel kehtib haigestumisel töötajale 1–3 päeva omavastutust ning alates 4. päevast kompenseeritaks 70% töötasust või viimase 6 kuu sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust. Muudatusega kaasneb 1.–3. päeva hüvitamine ning seda varasemast kõrgemas määras (80% töötasust). Hüvitise määr 80% jääb kehtima ka 4. kuni 8. haiguspäevani. Ulatus on suur, kuna mõjutab otseselt kõigi töötavate isikute sissetuleku säilimist haigestumisel. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldab iga töötava isiku haigestumisel, mis ei ole igapäevane ega regulaarne (30% töölepingu ja/või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest). Seega mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Muudatus ei hõlma FIE ja TSD alusel kindlustust saavaid sihtrühmi (VÕS lepingud ning juhtimis- ja kontrollorgani liikmed1). Muudatusettepanek ei hõlma isikud, kes vabastatakse tööst haigulehe alusel kergema töö puudumise tõttu, kellele makstakse hüvitist alates 2. päevast määraga 70%. 2019.a. väljastati selliseid töövõimetuslehti 2329 isikule. Muudatusettepanekus ei ole kavandatud teha muudatusi rasedatele väljastatud haiguslehtede hüvitamisel (aastas hinnanguliselt 3000 isikut). Selle tulemusel saavad rasedad haigestudes väiksemat haigushüvitist võrreldes muudatuse aluseks olevate põhjustega haiguslehtedega (80%). Antud sihtrühmadele on täiendavalt vaja mõju analüüsida, et muudatusega ei kaasneks nende isikute ebavõrdset kohtlemist. Kokkuvõtvalt on mõju oluline. Täpsemat analüüsi vajab muudatuste mõju sihtrühmadele, kellele jäädakse hüvitist maksma kehtiva süsteemi alusel. Mõju majandusele Sihtrühm: Ettevõtjad, tööandjad 1 EMTA 2019. aasta andmetel on FIEsid 21 330; juhatuse või kontrollorgani liikme tasu saajaid oli 25 532 ning ettevõtluskonto omanikke 1817; VÕS lepinguid oli 104 430. Andmete tõlgendamisel tuleb arvestada, et nende seas on inimesi, kes samaaegselt töötavad töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel. 2 Sihtrühma suurus: Äriregistris registreeritud majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (sh FIE) oli 2019. a 133 784.2 Mõju ulatus: Tööandja maksab 4.–8. päeva eest 70% keskmisest töötasust. Muudatuse jõustumisel tasub tööandja 1.-8. haiguspäeva eest 40% keskmiselt töötasult. Arstid väljastasid 2019.a. ca 125 000 haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud. Need haiguslehed väljastati ca 65 000 inimesele. 2019. aasta andmete alusel arvutatud muudatuse mõju tööandjatele on 10 miljon eurot. Mõju avaldumise sagedus: Ettevõttele avaldub mõju töötaja haigestumisel, mis ei ole igapäevane ega regulaarne (ca 30% hõivatud töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavatest isikutest kasutab keskmiselt aasta jooksul haiguselehte). Seega mõju avaldumise sagedus on väike. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ebasoovitavate mõjuna võib tekkida olukord, kus töötajad hakkavad süsteemi ära kasutama ning paluma arstilt haiguslehe välja kirjutamist, sest 1.–3. päeva haigushüvitist kompenseeritakse. Seega võivad kasvada ettevõtjate kulud, kuna haiguslehtede arv võib suureneda. Sellele võimalusele on viidanud Tööandjate Keskliit. Samas ei ole Eestis tehtud uuringuid, mis kinnitaks haigushüvitiste süsteemi ära kasutamist. Prantsusmaal3 koostatud uuringu andmed viitavad, et töötajad, kellele makstakse hüvitist 3-päevase ooteaja jooksul, ei ole enam haigestumisest tingitud puudumisi, kui töötajatel, kellele ei kompenseerita esimest 3 haigestumise päeva. Lisaks on nende isikute haiguslehed oluliselt lühemad, kellele esimest haiguspäeva kompenseeritakse4. Sellele analüüsile tuginedes võib väita, et esimese 3 päeva hüvitamine võib ka tööandjate kulusid vähendada, kui haiguslehel viibimise periood muudatuse mõjul väheneb. Tööandjate, kes täna hüvitavad oma töötjatele 1–3 (2–3) päeva ajutise töövõimetuse osa, kulud võivad vähenevad ka selle kaudu, et kohustusliku hüvitise määr langeb 40% senise töötasu säilitamise või 70%ga hüvitamise asemel selle perioodi eest. Kokkuvõttes on mõju oluline. Täiendavat analüüsi vajab soodsamatel tingimustel töövõimetushüvitiste tasumise mõju töötajate käitumisele. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Eesti Haigekassa Mõju ulatus: Kehtiva korralduse alusel haigekassa maksab haigushüvitist alates 9. päevast, hüvitise määr 70% eelmise kalendriaasta tulust. Muudatuse korral lisanduks haigekassale kohustus tasuda 1.–8. haiguspäeval 40% haigestunud isiku töötasust arvutatuna inimese keskmisest töötasust. Arstid väljastasid 2019.a ca 125 000 haiguslehte kestusega 1–8 päeva, mille alusel haigekassa hüvitist ei maksnud ca 65 000 inimesele. 2019. aasta andmete alusel arvutatud muudatuse mõju haigekassa eelarvele on 30 miljon eurot, kuna hüvitist tuleb maksta kõikide haiguslehtede 1–8 päeva eest, mida haigekassa senini hüvitas alates 9.ndast päevast. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna haigekassa maksab haigushüvitisi regulaarselt ja igapäevaselt ning iga haigushüvitise väljamaksega kaasneb muudatuse rakendamisel täiendav kulu. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Suureneb haigekassa eelarve puudujääk ning vähenevad võimalused rahastada haigekassa eelarvest tervishoiuteenuseid. Teisalt aga võib haigushüvitiste rahastamise soodsam süsteem vähendada haigena tööl käimist ning nakkushaiguste levikut, mis omakorda võib kaasa tuua kokkuhoiu tervishoiuteenuste eelarves. Muudatusega kaasnevad haigekassale ka ulatuslikud kulud infosüsteemide arendamiseks (vt järgnev punkt). 2 Statistikaamet http://pub.stat.ee/px-web.2001/Dialog/Saveshow.asp 3 Prantsusmaal hüvitatakse analoogselt Eesti süsteemiga haiguspäevi alates 4. päevast. Samas 60% tööandjatest kompenseerib ka täiendavalt 1.-3. haiguspäeva. 4 Pollak C. The impact of a sick pay waiting period on sick leave patterns. Eur J Health Econ. 2017 Jan;18(1):13-31. doi: 10.1007/s10198-015-0755-0. Epub 2015 Dec 22. PMID: 26694917. 3 Kokkuvõtvalt on mõju oluline. Detailsemat analüüsi vajab muudatuse mõju haigekassa eelarvele. 2. Töövõimetushüvitiste arvestamise aluste muutmine võttes hüvitise määramise aluseks eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksuga maksutatava tulu asemel inimese keskmise töötasu TLS § 29 lõike 8 alusel. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele Sihtrühm: Eesti Haigekassa Sihtrühma suurus: Kõik isikud, kellele arst väljastab haiguslehe. 2019.a väljastasid arstid haigekassa andmetel haiguslehti ca 199 tuhandele inimesele. Mõju ulatus: Kehtiva korra kohaselt arvutab haigekassa haigushüvitist töötaja eest eelmisel aastal arvestatud või makstud sotsiaalmaksu alusel, mille andmed saadakse Maksu- ja Tolliametist. Muudatuse jõustumisel tuleks rakendada erinevad hüvitise arvutamise, sh tuluskeeme ühe töövõimetuslehe/-juhu arvestamiseks: - 1–8 päev haigekassa hüvitise määr 40% reeglina 6 kuu keskmisest töötasust ja alates 9ndast päevast määr 70% eelmise kalendriaasta sotsmaksuga maksustatud tulust (RaKS § 55 lg 1). - 1–8 päev hüvitise arvutamine keskmiselt palgalt ja alates 9ndast päevast arvutatud eelmise kalendriaasta tulult Arvestamise aluste muutmine vajab RaKS § 55 sätestatud põhimõtete muutmist. Rakendada hüvitise arvutamist töötaja kuue kuu keskmise töötasu kaudu ajutise töövõimetuse juhu alguses ja jätkata hiljem hetkel kehtiva skeemiga ei ole mõistlik. Haigekassa ei saa hüvitist arvutada sarnaselt tööandjaga keskmist töötasu arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu töötaja teenitud töötasu kaudu, sest puuduvad selleks vajalikud andmed. Neid andmeid ei ole ka Maksu- ja Tolliametil. Töötamise registrisse palgaandmeid ei kanta, haigekassa ning Maksu ja Tolliamet saaksid selle info tööandja esitatud deklaratsioonidelt. Näiteks, kui töötaja haigestus 1–5 sept, arvutamise vajadus tekib septembrikuus kui tööandja kinnitab haiguslehe, vajatakse augustikuu ja sellele eelnevate kuude andmeid. Töötasu väljamakse inimesele augusti kuu eest teostatakse üldjuhul septembrikuus, seega deklareerib tööandja väljamakse alles 10ndaks oktoobriks. Haigekassa augustikuu töötasu andmeid enne seda kasutada ei saa. Lisaks veel muud erisused mis tulenevad VV määruse nr 91 § 2 lõigetest 3-6. Tööandjale täiendavate andmete (töötasu) märkimise kohustust töövõimetuslehe andmetesse panna ei ole mõistlik, see on suur täiendav halduskoormus tööandjate esindajatele. Haigushüvitise arvestamiseks vajab haigekassa infot inimese kõikide erinevate tööandjate poolt makstud keskmise töötasu kohta. Mõju avaldumise sagedus: Mõju avaldumise sagedus on suur, kuna haigekassa maksab haigushüvitisi regulaarselt ja igapäevaselt. Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk: Ettepanekuga kaasneb haigekassa ja ettevõtjate halduskoormuse kasv, mõju eelarvele läbi arendustegevuste. Kokkuvõttes on mõju oluline. Täiendav analüüs on vajalik arenduste mahu välja selgitamiseks. 4 Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 15.10.2020 nr 1-1/14-244/1 [email protected] Meie 21.10.2020 nr 1.2-3/2997-2 Vabariigi Valitsuse arvamus sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE) kohta Vabariigi Valitsus arutas 15. oktoobri 2020. a istungil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud sotsiaalmaksuseaduse ja töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (244 SE). Vabariigi Valitsus toetab eelnõu eesmärki hüvitada töötajatele haiguspäevi senisest varasemalt. Samas ei saa eelnõu esitatud kujul toetada muu hulgas seetõttu, et eelnõuga soovitakse oluliselt muuta haigushüvitiste tasustamise korda jättes kõrvale selleks vajalikud muudatused ravikindlustuse seaduses. Tagasiside eelnõule ühes muudatusettepanekute mõjuanalüüsiga on leitav käesoleva kirja lisas. Lähtudes eelpool toodud selgitustest otsustas Vabariigi Valitsus eelnõu esitatud kujul mitte toetada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Lisa: Mõjuanalüüs Kaija Kasekamp 626 9157 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel