dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Söödaseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus

Sotsiaalministeerium · 21. oktoober 2020
Viit
1.2-3/3061-1
Registreeritud
21. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
23. november 2020

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎VTK_SoSi_ja_RavSi_muutmine_EK.asice954 KB

Sisu (failidest)

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/20-1281 - söödaseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 18.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e1ff481-06c0-4760-aa42-5bc643a299af Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3e1ff481-06c0-4760-aa42-5bc643a299af?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main Söödaseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (Euroopa Liidu õiguse rakendamine) I. Rakendatav EL-i õigusakt, kaalutlusruum ja eesmärk 1. Rakendatav EL-i õigusakt Käesolevas väljatöötamise kavatsuses (edaspidi VTK) käsitletava seadusega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2019/4, mis käsitleb ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 183/2005 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ (edaspidi RSM). 2. Kaalutlusruum ning eesmärk, mis tuleb kaalutlusruumi piires saavutada RSM-i väljatöötamise eesmärgiks oli ühtlustada EL-is ravimsööda ja ravimsööda vahetoodete tootmise, turustamise ja kasutamise reeglid. Kui siiani oli ravimsööda tootmine, turuleviimine ja kasutamine reguleeritud direktiiviga 97/167/EMÜ1, siis nüüd on selleks kehtestatud EL-i vahetult kohalduv RSM. Arvestades, et kõnealuses direktiivis ei ole selgeid reegleid ravimsööda tootmise, turustamise ja kasutamise kohta ning direktiivi ülevõtmisel liikmesriikides on riikidele antud vabadus valida ise meetodid direktiivis ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, on see tekitanud mõningaid probleeme seoses inimeste ja loomade tervisega. RSM-i kohaldamisala hõlmab loomade, selhulgas toidu tootmiseks peetavate loomade ja lemmikloomade raviks kasutatava ravimsööda tootmist, turuleviimist ja kasutamist EL-is. Näiteks peab RSM-is sätestatu kohaselt olema ravimsööt või selle vahetoode toodetud sööda käitleja ettevõttes, kellele on pädeva asutuse poolt antud asjakohane luba. Ravimsööda tootmiseks on lubatud kasutada üksnes vastava loa saanud veterinaarravimit. Selleks, et tagada ravimsööda ohutu kasutamine, on lubatud seda tarnida ja kasutada kehtiva ravimsööda veterinaarretsepti (edaspidi retsept) esitamisel, mille on välja kirjutanud veterinaararst pärast ravitava looma läbivaatamist või tema terviseseisundi muud asjakohast hindamist. RSM-i ei kohaldata veterinaarravimitele, mida kasutatakse ravimsööda ja vahetoote tootmiseks. Veterinaaravimite kasutamine on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/6, mis käsitleb veterinaarravimeid ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/82/EÜ (edaspidi VRM). VTK on koostatud nende sätete osas, kus tulenevalt RSM-ist on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõude rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamise osas. Ravimsööda tootmise, turuleviimise ja kasutamise põhimõtted jäävad üldjoontes samaks ja ei vaja seetõttu eraldi analüüsi. Ravimsöödale, vahetootele ja ravimsöödas või vahetootes sisalduvale veterinaarravimitele kohaldatavaid VRM-i artikleid (artikkel 57, artiklid 73–81, artikli 101 lõige 2, artikli 105 lõige 9, artikli 107 lõige 7, artikli 108 lõige 4, artikkel 110), kus tulenevalt VRM-ist on liikmesriigile jäetud otsustusõigus nõude rakendamise ulatuse määratlemisel, riigisiseste protseduuride sätestamisel või erandite kasutamise osas käsitletakse VRM-i rakendamise ettevalmistamise protsessi käigus. Eespool nimetatud artiklid on seotud veterinaarravimi tarnimisega ravimsööda ja vahetoote tootjale, ravimsööda tootmiseks kasutatava vahetoote tarnimisega ravimsööda tootjale, 1 Nõukogu direktiiv 90/167/EMÜ, millega kehtestatakse ravimsöötade ühenduses valmistamise, turuleviimise ja kasutamise tingimused (EÜT L 92, 07.04.1990, lk 42–48). 1 andmete kogumisega loomadele söödetud ravimsöödas sisalduvate mikroobivastaste ravimite kohta, mikroobivastaseid veterinaarravimeid sisaldava ravimsööda või vahetoote arvatavast kõrvalnähust teatamise kohta. RSM ja VRM võeti vastu 2019. aastal ja neid kohaldatakse 28. jaanuarist 2022. a. Kaalutlemist (sh rakendussätteid) vajavad küsimused on järgmised: 2.1. Mitte-sihtsööda mikroobivastase toimeainega ristsaastumise riigisisesed piirmäärad RSM-i artikli 7 lõike 5 kohaselt võivad liikmesriigid kuni mitte-sihtsööda toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamiseni RSM-i alusel (hiljemalt 28. jaanuariks 2023) EL-i tasandil kohaldada ristsaastumise riigisiseseid piirmäärasid. Praegu ei ole Eestis kehtestatud riigisiseseid mitte-sihtsööda mikroobivastase toimeainega ristsaastumise piirmäärasid. On vaja kaaluda, kas kehtestada riigisisesed ajutised mitte-sihtsööda mikroobivastase toimeainega ristsaastumise piirmäärad kuni kõnealuste piirmäärade kehtestamiseni EL- i tasandil või mitte. 2.2. Ettevõtja, kelle ettevõttes tegeletakse lemmikloomade ravimsööda jaemüügiga või söödetakse karusloomi ravimsöödaga teatamiskohustus RSM-i artikli 13 lõike 5 kohaselt kehtestavad liikmesriigid riigisisesed menetlused, millega tagatakse, et pädevatele asutustele on kättesaadav asjakohane teave nende isikute tegevuse kohta, kes tegelevad lemmikloomade ravimsööda jaemüügiga või karusloomadele ravimsööda söötmisega. Selleks, et tagada ravimsööda nõuetekohane kasutamine ja täielik jälgitavus, peavad lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüüjad ja karusloomakasvatajad, kes söödavad oma loomi ravimsöödaga, andma pädevatele asutustele teavet oma tegevuse kohta. Eespool nimetatud tegevusaladega tegeleval ettevõtjal puudub praegu teatamiskohustus, sest vastavalt Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 183/20052 (edaspidi söödahügieeni määrus) artikli 2 lõikele 2 ei kohaldata söödahügieeni määrust lemmikloomatoidu jaemüügi ja loomade söötmise, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil, suhtes. Riigisisene õigus on vajalik viia kooskõlla EL-i õigusega. Vältimaks dubleerimist ja tarbetut halduskoormust, kaaluda, millise riigisisese menetlusega on võimalik tagada RSM-i artikli 13 lõike 5 rakendamine. 2.3. Aegunud ravimsööda või vahetoote ning kasutamata ravimsööda kogumise ja kõrvaldamise süsteem RSMi artikli 18 esimese taande kohaselt tagavad liikmesriigid, et aegunud ravimsööda ja vahetoodete kogumiseks (jäätmete vastuvõtt) või kõrvaldamiseks (jäätmete käitlemine) on sobiv süsteem, mida kasutatakse ka juhul, kui loomapidaja on saanud ravimsööta suuremas koguses, kui ta retseptil märgitud ravi jaoks tegelikult kasutas. Jäätmeseaduse § 2 kohaselt on jäätmed mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik. 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 183/2005, millega kehtestatakse söödahügieeni nõuded (ELT L 035, 08.02.20035 lk 1–22). 2 Tuginedes eelnevale saab klassifitseerida aegunud vahetoote ja ravimsööda või kasutamata ravimsööda jäätmeteks, millele kohaldub jäätmeseadus. Söödaseaduse (edaspidi SöS) § 29 lõike 3 kohaselt käideldakse hävitamiseks ette nähtud sööta kooskõlas jäätmeseaduses sätestatud nõuetega. Tegemist on meetmega mittenõuetekohase sööda avastamise korral ametliku kontrolli käigus ja säte ei ole seotud kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kõrvaldamisega. Riigisisene õigus on vajalik viia kooskõlla EL-i õigusega. Kuna kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote puhul on tegemist jäätmetega, tuleb kaaluda, kas on võimalik kohandada olemasolevat jäätmekäitlussüsteemi või mitte ning kes vastutab kogumis- või kõrvaldamissüsteemide eest. 2.4. Konsulteerimine asjaomaste huvirühmadega ning asjaomaste isikute teavitamine kogumis- ja kõrvaldamispunktide asukohast RSM-i artikli 18 teise ja kolmanda taande kohaselt võtavad liikmesriigid meetmeid, et tagada aegunud ravimsööda ja vahetoodete ja kasutamata ravimsööda kogumise või kõrvaldamise süsteemide küsimuses konsulteerimine asjaomaste huvirühmadega ning tagada tuleb, et kogumis- ja kõrvaldamispunktide asukoht ja muu asjakohane teave tehakse põllumajandustootjatele, loomapidajatele, veterinaararstidele ja teistele asjaomastele isikutele kättesaadavaks. Piiramaks riske, mida eespool nimetatud tooted võiksid tekitada loomade või inimeste tervise või keskkonna kaitsele, tuleb põllumajandustootjaid, loomapidajaid, veterinaararste ja teisi asjaomaseid isikuid regulaarselt informeerida võimalustest kuhu on võimalik kõnealused tooted üle anda. Kaaluda tuleb, mil viisil peaks toimuma asjaomaste isikute teavitamine aegunud ravimsööda ja vahetoodete ja kasutamata ravimsööda kogumis- või kõrvaldamispunktidest ning kas on võimalik rakendada olemasolevaid meetmeid või mitte. 2.5. Karistused RSM artikli 22 kohaselt kehtestavad liikmesriigid RSM-i rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teavitavad komisjoni hiljemalt 28. jaanuariks 2022 nimetatud normidest ja meetmetest ning teavitavad teda viivitamata nende hilisematest muudatustest. Arvestades, et kehtestatud karistused, peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad, hinnata, kas SöS-i §-des 33-361 sätestatud väärteokoosseisud tagavad RSM-i artiklis 22 kehtestatud nõuded. II. Kehtiv õigus, tehtud uuringud, kaasatud osapooled ja analüüsitud välisriigid 3. Eesti kehtiv õigus, seotud strateegiad ja arengukavad Ravimsööda käitlemine on reguleeritud SöS-iga ja selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 10. detsembri 2007. a määrusega nr 150 „Ravimsööda käitlemise nõuded” Ravimsöödas kasutatava veterinaarravimi ja ravimsööda kasutamine on reguleeritud ravimiseadusega3 (edaspidi RavS) ja selle alusel kehtestatud põllumajandusministri 23. 3 Ravimiseadus (RT I, 06.05.2020, 31). 3 veebruari 2005. a määrusega nr 21 ,,Ravimite ning ravimsöötade loomahaiguste ennetamiseks ja raviks kasutamise tingimused ja kord” (edaspidi määrus nr 21). Ravimsööda kasutamise üle tehtava veterinaarjärelevalve põhimõtted on sätestatud veterinaarkorralduse seaduses4. Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskava veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2019–2023 hõlmab antibiootikume sisaldava ravimsööda vastutustundlikku kasutamist põllumajandus- ja lemmikloomadel. 4. Tehtud uuringud RSM-i väljatöötamise aluseks oli Euroopa Komisjoni (edaspidi komisjon) koostatud mõjuhinnang https://eur-lex.europa.eu/legal- content/EN/TXT/PDF/?uri=CELEX:52014SC0271&from=EN 2009. a saadeti liikmesriikidele küsimustik, et koguda teavet direktiivi 90/167/EMÜ rakendamise kohta toetamaks kavandatavaid muudatusi ravimsööta käsitlevates õigusaktides. Üheks selliseks muudatuseks on veterinaarravimites sisalduvate toimeainete EL-i ülesed piirmäärad mitte-sihtsöödas, mille kehtestamist Eesti toetas. Eestis ei ole käesoleva VTK väljatöötamisele eelnenud ametlikke uuringuid ega analüüse. 5. Kaasatud osapooled Kaasatud osapooled Kaasatud osapoolteks RSM-i väljatöötamisprotsessis ja VTK väljatöötamisel on: Sotsiaalministeerium (edaspidi SoM), Ravimiamet (edaspidi RA), Keskkonnaministeerium (edaspidi KeM), Eesti Jäätmekäitlejate Liit (edaspidi EJKL), Põllumajandus- ja Toiduamet (kuni 31.12.2020 Veterinaar- ja Toiduamet (edaspidi VTA)), Eesti Loomaarstide Ühing (edaspidi ELÜ), Eesti Väikeloomaarstide Selts (edaspidi EVS), Eesti Maaülikool (edaspidi EMÜ), ravimsööda tootjad, loomapidajad. VTA osales RSM-i väljatöötamisprotsessis. Eesti seisukohtade kujundamiseks on küsitud arvamust SoM-ilt, RA-lt ja EMÜ-lt. Sektorile (ravimsööda tootjad, loomapidajad) on tutvustatud RSM-i EPKK poolt korraldatud infopäevadel nii RSMi välja töötamise ajal, kui ka pärast määruse jõustumist. Lisaks eelnevale on VTK väljatöötamise käigus tehtud koostööd ning kaalutlusruumi kasutamise võimalusi arutatud VTA, ELÜ, EVS-i, KeM-i ja EJKL-iga. 6. Välisriigid, mille mitteregulatiivseid ja regulatiivseid valikuid kaalutlusruumi kasutamiseks on analüüsitud või kavatsetakse analüüsida Välisriikide õiguse analüüsimine ei ole VTK kontekstis oluline, kuna RSM jõustub kõigis liikmesriikides ühel ajal ning riigisisesed regulatsioonid tuleb selleks ajaks kõnealuses määruses sätestatuga kooskõlla viia. Muudatuste tegemine riigisisestes regulatsioonides on ka teistes liikmesriikides hetkel ettevalmistamisel, seetõttu ei ole ka teised EL-i liikmesriigid veel avaldanud oma õigusaktide muudatusi lähtuvalt RSM-i määrusest. Välisriikide mitteregulatiivseid või regulatiivseid valikuid ei ole täpsemalt analüüsitud ning ei ole plaanis analüüsida. 4 Veterinaarkorralduse seadus (RT I, 04.12.2019, 31) 4 III. Valikud kaalutlusruumi kasutamiseks 7. Võimalikud mitteregulatiivsed valikud kaalutlusruumi kasutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks Käesoleva VTK sisuks on lahti kirjutada EL-i vahetult kohalduvas määruses sätestatud liikmesriikide kohustuste ning võimaldatavate erandite rakendamisega seonduv. RSM-is liikmesriigile antud kaalutlusruum on kirjeldatud käesoleva VTK I osas punktides 2.1.–2.5. Kaalumist vajavateks mitteregulatiivseteks meetmeteks on eelkõige status quo, olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega ja avalikkuse teavitamine. Ülejäänud mitteregulatiivsed meetmed toetavad pigem regulatiivsete meetmete rakendamist ja ei ole iseseisvate meetmetena piisavad. EL-i õigusest tulenev põhimõte ei luba vahetult kohalduvate õigusaktide sätete kordamist või ümberkirjutamist riigisiseses õiguses. Vahetult kohalduva õigusakti mõte seisneb võimalikult selge regulatsiooni kaudu mingi nõude rakendamises kogu EL-is ühetaoliselt. Avalikkuse teavitamine RSM-i jõustumisest ja kohaldamisest on vajalik mitteregulatiivne meede, sest tegemist on määrusega, milles sätestatakse ravimsööda käitlemise ja kasutamise aluspõhimõtted ja neid tuleb järgida kogu EL-is. See mitteregulatiivne meede ei lahenda aga vajadust RSM-i rakendamiseks vajalikke pädevusi ja kohustusi kirjeldavaid sätteid Eesti õiguses selgelt lahti kirjutada. Mitmete täna ravimsööda käitlemist ja kasutamist reguleerivate sätete osas säilib status quo, need sätted on sõnastatud EL vahetult kohalduvas õigusaktis. Samas ei saa kõiki küsimusi lahendada ainult mitteregulatiivsel viisil, vaid vajalik on SöS-i muutmine, millega rakendatakse vahetult kohalduvat EL-i määrust, arvestades riigisisest pädevuste jaotust ja muudest seadustest tulenevaid õigusi. Punkt 7.1. (ristsaastumise riigisisesed piirmäärad (VTK I osa punkt 2.1.)) Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega: RSM-i artikli 7 lõike 5 kohaselt võivad liikmesriigid kuni mitte-sihtsööda toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamiseni RSM-i alusel EL-i tasandil kohaldada ristsaastumise riigisiseseid piirmäärasid. Söödakäitleja võib samas ettevõttes toota erinevaid söötasid eri sihtloomadele ja eri tüüpi koostisosadest, nagu näiteks söödalisandid või veterinaarravimid. Eri tüüpi söötade üksteise järel samal tootmisliinil tootmise tõttu võib neist tootmisliinile jääda toimeaine jääke, mis jõuavad teise sööda partiisse selle tootmise alguses. Kõnealust toimeaine jääkide ühest tootepartiist teise ülekandumist nimetatakse „ristsaastumiseks“. Tagamaks loomade ja inimeste tervise ning keskkonna kaitse, võetakse EL-i tasandil mitte- sihtsööda toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamisel aluseks Euroopa Toiduohutusameti tehtud teaduslik riskihinnnang. Kuni teaduslik riskihindamine ei ole lõpule viidud, võib kohaldada mitte-sihtsööda toimeainetega ristsaastumise riigisiseseid piirmäärasid. Praegu ei ole Eestis kehtestatud mitte-sihtsöödas riigisiseseid ristsaastumise piirmäärasid mikroobivastastele toimeainetele. Aastatel 2015–2019 on ametliku kontrolli käigus võetud erinevatest söötadest keskmiselt 20 proovi aastas, et hinnata sööda ristsaastumist mikroobivastaste toimeainetega. Söödas mikroobivastase toimeaine jääkide esinemise avastamise korral loetakse sööt nõuetele mittevastavaks. Nõuetele mittevastavaid söötasid leitud ei ole. 5 Tuginedes VTA ja RA andmetele selgub, et viimasel kümnel aastal kasutatakse Eestis ravimsöötasid peamiselt põrsaste võõrutusjärgse kõhulahtisuse ennetamisel või ravil. Nimetatud ravimsööda tootmiseks Eestis on kasutatud veterinaarravimit, milles on toimeaineks tsinkoksiid, mida üldjuhul ei klassifitseerita mikroobivastaseks toimeaineks. Kuna tsinkoksiidi on lubatud kasutada söödalisandina kõikide loomaliikide söödas, on ametliku kontrolli käigus võetud söödaproovide nõuetele vastavuse üle otsustamisel aluseks tsingi kui söödalisandi maksimumsisaldus täissöödas. Sama põhimõtet toetab ka RSM, mille artikli 7 lõike 4 kohaselt peavad veterinaarravimis sisalduva toimeaine puhul, mis on sama kui söödalisandis sisalduv aine, mitte-sihtsööda ristsaastumise piirmäärad olema võrdsed asjaomase söödalisandi sellise maksimumsisaldusega täissöödas, mis on kindlaks määratud liidu asjaomases õigusaktis. Tsinkoksiidile on antud luba rakendusmäärusega (EL) 2016/10955 kasutamiseks toitainelise lisandina kõikide loomaliikide söödas ning tsingi maksimumsisalduseks on 150 mg/kg põrsaste täissöödas. RA kodulehel avaldatud andmetest selgub, et Eestis kasutatakse praegu ravimsööda tootmiseks ainult tsinkoksiidi sisaldavat veterinaarravimit Gutal, millele anti müügiluba 2016. aastal, kehtivusega 06.01.2021. Uuendamine oli ette nähtud 5 aasta pärast. EL detsentraliseeritud müügiloa protseduuri raames esitati taotlus müügiloa uuendamiseks. Müügiluba uuendati 22. oktoobril 2019 kuni 26.06.2022 (EC otsus). Praegu teadaoleva info kohaselt ei saa tsinkoksiidi sisaldavaid veterinaarravimeid ravimsööda tootmiseks kasutada pärast üleminekuperioodi lõppemist. RSM-i rakendatakse alates 28. jaanuarist 2022 ja vastavalt RSM-i artikli 7 lõikele 3 võtab komisjon hiljemalt 28. jaanuariks 2023 kooskõlas artikliga 20 vastu delegeeritud õigusaktid RSM-i täiendamiseks, kehtestades II lisas loetletud mikroobivastaste toimeainete ristsaastumise piirmäärad mitte-sihtsöödas. Kasutades RSM-i artikli 7 lõikes 5 liikmesriikidele antud võimalust riigisiseste ristsaastumise piirmäärade kehtestamise osas, oleks nende kohaldamise aeg üks aasta. Samas kestab ristsaastumise piirmäärade välja töötamise protsess kauem, kui aasta. Arvestades eeltoodut, leiame et siseriiklike ajutiste mikroobivastase toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamine mitte-sihtsöödas ei ole vajalik ja senise praktika rakendamine peaks tagama loomade ja inimeste tervise ning keskkonna kaitse. Seega olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega kuni mitte-sihtsööda mikroobivastase toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamiseni EL-i tasandil võimaldab täita RSM-i nõudeid. 7.2. (konsulteerimine huvirühmadega ja asjaomaste isikute teavitamine kogumis- ja kõrvaldamispunkidest (VTK I osa punkt 2.4.)) Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega ja asjaomaste isikute teavitamine: RSM-i artikli 18 teise ja kolmanda taande kohaselt võtavad liikmesriigid meetmeid, et tagada aegunud ravimsööda ja vahetoodete ja kasutamata ravimsööda kogumise või kõrvaldamise süsteemide küsimuses konsulteerimine asjaomaste huvirühmadega ning tagada tuleb, et kogumis- ja kõrvaldamispunktide asukoht ja muu asjakohane teave tehakse 5 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2016/1095, milles käsitletakse tsinkatsetaatdihüdraadi, veevaba tsinkkloriidi, tsinkoksiidi, tsinksulfaatheptahüdraadi, tsinksulfaatmonohüdraadi, aminohapete hüdraadi tsinkkelaadi, valguhüdrolüsaatide tsinkkelaadi, glütsiinhüdraadi tsinkkelaadi (tahke) ja glütsiinhüdraadi tsinkkelaadi (vedel) lubamist kõikide loomaliikide söödalisandina ning millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1334/2003, (EÜ) nr 479/2006, (EL) nr 335/2010 ning rakendusmäärusi (EL) nr 991/2012 ja (EL) nr 636/2013 (ELT L 182, 07.07.2016, lk 7–27). 6 põllumajandustootjatele, loomapidajatele, veterinaararstidele ja teistele asjaomastele isikutele kättesaadavaks. Jäätmeseaduse mõistes on aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt jäätmed, ja seetõttu kohaldub neile jäätmeseadus. Jäätmekäitlussüsteemi põhimõte on, et jäätmeid käideldakse vaid vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes, mis peab tagama selliste tegevuste keskkonna- ja terviseohutuse. Jäätmeseaduses sätestatakse jäätmehoolduse korraldus, nõuded jäätmete tekke ning jäätmetest tuleneva tervise- ja keskkonnaohu vältimiseks. Sama seadusega on reguleeritud ka jäätmekäitleja tegevus. Puudub vajadus eraldi meetmete kehtestamiseks, et tagada nende süsteemide otstarbekohane toimimine. Piiramaks riske, mida aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt võiksid tekitada loomade või inimeste tervise või keskkonna kaitsele, tuleb põllumajandustootjaid, loomapidajaid, veterinaararste ja teisi asjaomaseid isikuid regulaarselt informeerida, miks on vajalik sellised tooted ohutult kõrvaldada ning võimalustest, kus kõnealuseid tooteid vastu võetakse või käideldakse. Loomakasvatuse tegevusvaldkonna pikaajalise programmi eesmärk on tõsta loomakasvatussektoris (v.a. vesiviljelus) tegelevate ettevõtjate ja töötajate teadmiste taset teemadel, mis on seotud põllumajandusloomade pidamise, söötmise, heaolu, tervise, taudiennetuse, aretuse ja geneetiliste ressursside säilitamise, ohutu ja kvaliteetse sööda, ning esmase töötlemise kaudu lisandväärtuse loomisega. Programmi raames on võimalik korraldada infopäevi ning koostada teabematerjale, näiteks infovoldik, mis käsitleb jäätmeks muutunud vahetoote ja ravimsööda üleandmist jäätmekäitlejatele. Eelnevast saab järeldada, et piisab olemasoleva regulatsiooni rakendamisest ja asjaomaste isikute teavitamisest ning täiendavaid meetmeid ei ole vaja kehtestada. 8. Võimalikud regulatiivsed valikud kaalutlusruumi kasutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks VTK-ga hõlmatud valdkondade regulatiivseks valikuks kaalutlusruumi kasutamiseks on seaduse muutmine, millega viiakse kehtiv seadus kooskõlla EL-i määrusega. Iga punkti korral on regulatiivse valiku kõrval võrdluseks välja toodud ka mitteregulatiivne valik. Punkt 8.1. Ettevõtja teatamiskohustus (VTK I osa punkt 2.2.) Vastavalt RSM-i artikli 13 lõikele 5 kehtestavad liikmesriigid riigisisesed menetlused, millega tagatakse, et pädevatele asutustele on kättesaadav asjakohane teave nende isikute tegevuse kohta, kes tegelevad lemmikloomade ravimsööda jaemüügiga või karusloomadele ravimsööda söötmisega. Nimetatud tegevustest teavitamine on vajalik selleks, et tagada ravimsööda nõuetekohane kasutamine ja täielik jälgitavus. Olemasoleva olukorra säilitamine: SöS-i § 18 kohaselt peab söödahügieeni määruse artikli 9 lõike 2 punktis a nimetatud tegevusalal tegutsemiseks esitama majandustegevusteate Veterinaar- ja Toiduametile. Riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kantakse andmed sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate sööda käitlemiseks. Lemmikloomade ravimsööda jaemüügiga või karusloomadele ravimsööda söötmisega tegeleval ettevõtjal puudub praegu teatamiskohustus, sest vastavalt söödahügieeni määruse artikli 2 lõikele 2 ei kohaldata söödahügieeni määrust lemmikloomatoidu jaemüügi ja loomade söötmise, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil suhtes. 7 Seega olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda tagada RSM-i artikli 13 lõikes 5 sätestatud nõuete rakendamist. Regulatsiooni muutmine: Alates 28. jaanuarist 2022. a on ettevõtjal, kes tegeleb lemmiklooma ravimsööda jaemüügi või karusloomadele ravimsööda söötmisega, kohustus teavitada pädevat asutust nimetatud tegevusega tegelemisest. Teabe esitamise eesmärk on tagada ravimsööda nõuetekohane kasutamine ja täielik jälgitavus. Vältimaks dubleerimist ja asjatut halduskoormust, võiks kasutada andmeid, mida juba kogutakse mõnda olemasolevasse registrisse. RSM-is sätestatud põhimõtete kohaselt tarnitakse ravimsööt, sealhulgas lemmikloomade ravimsööt loomapidajale üksnes retsepti esitamisel. Selle tõttu võiks eeldada, et lemmikloomade ravimsööta ei hakka turustama kõik jaemüügiettevõtted, vaid üksnes ettevõtted, kus on võimalik kontrollida nõuetekohase retsepti olemasolu enne ravimsööda müüki, nagu näiteks üldapteegid ja veterinaarapteegid, lemmikloomapoed ning veterinaararstid, kes lemmikloomi ravivad. Võimalus oleks piiritleda lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüük veterinaarapteekide ja üldapteekidega, tagamaks selle toote nõuetekohane käitlemine ja kasutamine. Lemmiklooma ravimsööda müük veterinaarapteekidest oleks kaetud juba RavS-i § 31 lõikes 5 sätestatud kehtiva nõudega, et veterinaarapteegis võib lisaks ravimitele müüa loomade hooldus- ja muid loomapidamistooteid. Õigusena tuleks aga nimetatud sätet täpsustada. Kuna kehtiv õigus ei võimalda üldapteekides müüa lemmikloomadele mõeldud ravimsööta, vajaks see muutmist. Tegevusluba omavad üldapteegid ja veterinaarapteegid on kantud RA tegevuslubade registrisse. Arvestades, et lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda müügiga kaasneb lisanõuete täitmine, sest nimetatud tegevus peab toimuma kooskõlas RSM-i I lisas sätestatud nõuetega, nagu näiteks nõuded ravimsööda ladustamise ja arvestuse pidamise kohta, ei saa eeldada, et lemmikloomade ravimsööda jaemüügiga hakkavad tegelema kõik üldapteegid ja veterinaarapteegid. Vastavalt RavS-ile on apteegi teenuse osutamise tegevusluba omavad üldapteegid ja veterinaarapteegid kantud RA tegevuslubade registrisse. Sama seaduse kohaselt võib üldapteegis lisaks ravimitele müüa ja valmistada ainult meditsiini- ja hügieeniotstarbelisi tooteid, kaasa arvatud toidulisandeid ja loodustooteid, tingimusel, et nende müük ja valmistamine ei takista ravimite müüki ega valmistamist ning veterinaarapteegis müüa ainult veterinaarravimeid ning loomade hooldus- ja muid loomapidamisel kasutatavaid tooteid. Loomapidamisel kasutatavate toodete hulka võiks kuuluda ka ravimsööt. Kehtiv õigus aga ei võimalda üldapteekides müüa lemmikloomadele ette nähtud ravimsööta. RA tegevuslubade registri eesmärk on pidada arvestust ravimite käitlemise ja vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise tegevuslubade omajate ja nende erialase tegevuse üle, samuti ravimite käitlemise ja vahendamise ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemisega seotud järelevalve tegemise üle, eesmärgiga saada andmeid ravimipoliitika ning rakkude, kudede ja elundite hankimise ja käitlemise poliitika juhtimise ja korraldamise ülesannete täitmiseks ning apteegiteenuse osutamise statistika tegemiseks. Üldapteegis ja veterinaarapteegis müüdavate toodete kohta sellesse registrisse andmeid ei koguta. Mõnikord on vaja alustada lemmikloomade raviga kohe ja läheduses puudub apteek, kus vajalikku lemmiklooma ravimsööta müüakse. Seetõttu peaks olema võimalus lemmikloomade 8 ravimsööta müüa ka veterinaararstidel, kes lemmikloomi ravivad. Tulenevalt RavS-ist on neil juba olemas õigus müüa veterinaarravimeid. Vastavalt veterinaarkorralduse seadusele on kutsetegevuse luba omavad veterinaararstid kantud riiklikkusse veterinaararstide registrisse. Nimetatud registri eesmärk on tagada tarbijale veterinaarpraksise raames veterinaarteenuse osutamine nõutud kvalifikatsiooniga isiku poolt, veterinaarpraksise veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontroll ning vajalikud andmed veterinaaria valdkonna korraldamist võimaldava statistika tegemiseks. Sellesse registrisse ei koguta andmeid loomade kohta, kelle raviga veterinaarpraksise raames tegeletakse. Välistada ei saa ka lemmikloomapoode, kus juba praegu müüakse lemmikloomadele mõeldud sööta. Kuigi lemmikloomatoidu jaemüügi puhul on tegemist sööda turuleviimisega, puudub praegu lemmikloomatoidu jaemüügiga tegeleval ettevõtjal teatamiskohustus, sest vastavalt söödahügieeni määruse artikli 2 lõikele 2 ei kohaldata söödahügieeni määrust lemmikloomatoidu jaemüügi suhtes. Selle tõttu nimetatud tegevusega tegelevate ettevõtjate kohta riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse andmeid ei koguta. Karusloomakasvatus Eestis on väga väike tegevusharu. Vastavalt loomatauditõrje seadusele6 on põllumajandusloomade registrisse kantud ettevõtted, kus tegeletakse karusloomade kasvatamisega turustamise eesmärgil. Põllumajandusloomade registrisse kantud loomapidamiskohtade alusel võiks järeldada, et Eestis kasvatatakse karusloomadena tšintšiljasid, küülikuid, naaritsaid ja rebaseid. Täpne ülevaade tegutsevate karusloomafarmide kohta Eestis puudub. Samuti puudub teadmine, kas ja kui palju praegu kasutatakse ravimsööta karusloomakasvatuses. Eelnevast saab järeldada, et ühestki eespool nimetatud registrist ei ole võimalik saada teavet kõnealuste tegevuste kohta. Kuna SöS-i § 24 kohaselt teeb VTA ametlikku kontrolli nende nõuete täitmise üle, mis on kehtestatud asjakohaste EL-i õigusaktidega, söödaseadusega ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega sööda, sööda käitlemise ja söötmise kohta, tuleks ettevõtjal esitada teave lemmiklooma ravimsööda jaemüügi või karusloomadele ravimsööda söötmisega tegelemise kohta VTA-le. Kõnealuse teabe esitamine VTA-le ei välista eespool nimetatud registritesse juba kogutavate andmete kasutamist. Arvestades, et riigi toidu ja sööda käitlejate registrisse kantakse andmed sööda käitlejate kohta, kellel on tegevusluba või kes on esitanud majandustegevusteate sööda käitlemiseks, oleks otstarbekas koguda samasse registrisse ka andmed ettevõtjate kohta, kes tegelevad lemmiklooma ravimsööda jaemüügi või karusloomadele ravimsööda söötmisega. Arvestades eeltoodut ja tagamaks RSM-i artikli 13 lõikes 5 sätestatud nõuete rakendamine, tuleks kehtivat regulatsiooni muuta. Punkt 8.2. Kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kogumise ja kõrvaldamise süsteem (VTK I osa punkt 2.3.) RSM-i artikli 18 kohaselt peab olema kasutusel süsteem aegunud vahetoodete ja ravimsööda või kasutamata ravimsööda kogumiseks või kõrvaldamiseks. Jäätmeseaduse mõistes on aegunud ravimsööt ja vahetoode või kasutamata ravimsööt jäätmed. Sõltuvalt olukorrast võib jäätmetekitajaks olla loomapidaja või ravimsööda ja vahetoote ettetootja või ravimsööda ja vahetoote vahendaja või lemmiklooma ravimsööda jaemüüja. Nii ravimsööt, kui ka vahetoode sisaldavad üldjuhul toimeainena mikroobivastaseid aineid ja tuleks 6 Loomatauditõrje seadus (RT I, 04.12.2019, 22) 9 seetõttu liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Ohtlike jäätmete kogumise ja kõrvaldamise nõuded on sätestatud jäätmeseaduses. Olemasoleva olukorra säilitamine: SöS-i § 29 lõike 3 kohaselt käideldakse hävitamiseks ette nähtud sööta kooskõlas jäätmeseaduses sätestatud nõuetega. Tegemist on meetmega mittenõuetekohase sööda avastamise korral ametliku kontrolli käigus ja säte ei ole seotud kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kõrvaldamisega. Seega olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda täita RSM-i artiklis 18 kehtestatud nõudeid. Regulatsiooni täiendamine: Üldjuhul toimub ravimsööda tootmine retsepti alusel ja tootja valmistab ravimsööta retseptis ette nähtud koguses. RSM-i artikli 8 kohaselt on lubatud ravimsööta ja vahetooteid toota ja turule viia (välja arvatud tarne loomapidajale) enne retsepti väljastamist. Ravimsööda või vahetoote aegumise üheks peamiseks põhjuseks võib olla nende liigne ette tootmine. Ravimsööt võib aeguda aga ka näiteks lemmikloomapidaja juures, kes jätab osa tema loomale väljakirjutatud ravimsöödast kasutamata või lemmiklooma ravimsööda jaemüüja juures, kes on varunud lemmikloomadele mõeldud ravimsööta liiga palju. Aegunud ravimsööta loomale sööta ei tohi, sest see võib ohustada loomade ja inimeste tervist ning keskkonda. Ravimsööt võib jääda kasutamata näiteks juhul, kui loomapidaja on saanud ravimsööta suuremas koguses, kui ta retseptil märgitud ravi jaoks tegelikult kasutas. Arvestades, et RSM- is sätestatu kohaselt kasutatakse väljakirjutatud ravimsööta üksnes loomadel, kelle jaoks retsept on väljastatud, võib tekkida olukord, kus osa ravitavatest loomadest raviks ette nähtud aja jooksul sureb ning nende raviks väljakirjutatud ravimsööt jääb kasutamata. Kasutamata ravimsööta ei tohi anda loomale, kelle ravimiseks ei ole väljastatud retsepti. Eespool kirjeldatust selgub, et sõltuvalt olukorrast võib jäätmetekitajaks olla ravimsööda ja vahetoote ettetootja või ravimsööda ja vahetoote vahendaja või loomapidaja või lemmiklooma ravimsööda jaemüüja. Kuna nimetatud jäätmete tekkimise eest ei ole alati vastutav ravimsööda või vahetoote tootja, peaks vastutama jäätmevaldaja selle eest, et nimetatud jäätmed antakse üle nõuetekohasesse kogumis-või kõrvaldamispunkti. Jäätmekäitlussüsteemi põhimõte on, et jäätmeid käideldakse vaid vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes, mis peab tagama selliste tegevuste keskkonna- ja terviseohutuse. Eestis on olemas ettevõtted, kes selliseid jäätmeid jäätmetekitajalt vastu võtavad ning võimekus käidelda selliseid jäätmeid. Ravimsööda või vahetoote ette tootmist ei ole Eestis seni praktiseeritud. Samuti ei kasutata praegu ravimsööta lemmikloomadel haiguste ravimiseks. Ka ei ole teada, et tsinkoksiidi sisaldavat ravimsööta oleks loomapidajal jäänud kasutamata. SöS-i § 29 lõike 3 kohaselt käideldakse hävitamiseks ettenähtud sööta kooskõlas jäätmeseaduses sätestatud nõuetega. Tegemist on meetmega mittenõuetekohase sööda avastamise korral ametliku kontrolli käigus ja säte ei ole seotud kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kõrvaldamisega. Põhimõtteliselt on võimalik kohandada olemasolev jäätmekäitlussüsteem kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kogumiseks ja kõrvaldamiseks, aga luua tuleb seos SöS-iga. Arvestades eeltoodut tuleks kehtivat regulatsiooni muuta ja SöS-is sätestatu on vaja viia kooskõlla EL-i õigusega. Punkt 8.3. Karistused (VTK I osa punkt 2.5.) 10 RSM artikli 22 kohaselt kehtestavad liikmesriigid RSM-i rikkumise korral kohaldatavad karistusnormid ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Olemasoleva olukorra säilitamine: Ravimsööt ja vahetoode on RSM-i artikli 3 lõike 2 punktide a ja b kohaselt söödad ning nende käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistused on sätestatud SöS-i §-des 33-361. Ravimsööda kasutamise, sealhulgas väljakirjutamise nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistused on sätestatud RavS-i §-s 109. Kuna VRM-i artikli 2 lõike 7 punkti e kohaselt ei kohaldata VRM-i RSM-i artikli 3 lõike 2 punktides a ja b määratletud ravimsööda ja vahetoodete suhtes, siis puudub edaspidi vajadus RavS-is reguleerida ravimsööda kasutamist või sätestada sellega seotud karistusi. Seega olemasoleva olukorra säilitamine tagab RSM-i artiklis 22 kehtestatud nõuete osalise rakendamise. Regulatsiooni muutmine: Kehtivat regulatsiooni tuleks muuta, et see vastaks RSM-i artiklis 22 sätestatud kohustusele kehtestada õigusnormid karistuste kohta, mida kohaldatakse RSM-i sätete rikkumise korral. Liikmesriik peab võtma vajalikud meetmed, et tagada õigusnormide rakendamine. Kehtestatud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad neist sätetest komisjonile hiljemalt 28. jaanuariks 2022 ja annavad viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest. Väärteovastutus on eelkõige vajalik juhtudel, kui rikkumine on juba toime pandud ning haldussunni meetme (ettekirjutus, asendustäitmine ja sunniraha) tagantjärele kohaldamine ei ole enam põhjendatud, sest rikkumine on juba toime pandud. Seevastu haldussunni kohaldamine on võimalik juhtudel, kui rikkumine kestab ja seda on võimalik kõrvaldada. Kuna ravimsööt ja vahetoode on RSM-i kohaselt söödad, kohalduvad nende käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise korral karistused, mis on sätestatud SöS-i §-des 33–36. SöS-i §-s 33 on vastutussäte sööda kohta esitatavate nõuete rikkumise kohta, §-s 34 on vastutussäte sööda märgistamise nõuete rikkumise kohta, §-s 35 on vastutussäte sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise kohta ja §-s 36 on vastutussäte sööda liiduvälisest riigist Eestisse toimetamisest teatamata jätmise kohta. SöS-i §-s 361 on vastutussäte teatamiskohustuse rikkumise kohta. Loakohustuse rikkumise korral kohaldatakse karistusseadustiku7 § 372. Tuginedes VTA-lt saadud andmetele on ametliku kontrolli käigus aastatel 2015–2019 tehtud 228 ettekirjutust sööda käitlemisnõuetele mittevastavuse kohta, sh 8 ettekirjutust ravimsööda tootmise, vahendamise ja märgistamise kohta. Korduvaid rikkumisi on esinenud harva. Samal perioodil on tehtud kaks ettepanekut väärteo menetluse algatamiseks, aga ühtegi menetlust alustatud ei ole. Võib järeldada, et karistused on olnud piisavalt mõjusad, sest rikkumiste arv on olnud suhteliselt väike. RavS-i §-s 109 on sätestatud väärteokoosseis ravimsööda kasutamise nõuete rikkumise eest. Nimetatud nõuded on sätestatud RavS-i § 5 lõike 6 alusel kehtestatud määruses nr 21. Nimetatud määruse artikli 1 lõike 2 kohaselt käsitatakse ravimsöötade kasutamise all selle väljakirjutamist, väljastamist, säilitamist ja loomadele manustamist ning nende toimingute üle arvestuse pidamist. Arvestades, et alates 28. jaanuarist 2022. a on ravimsööda kasutamise nõuded sätestatud vahetult kohalduvas RSM-is, tuleb määrusest nr 21 ravimsööda kasutamist 7 Karistusseadustik (RT I, 10.07.2020, 18). 11 puudutavad sätted välja jätta. Samal põhjusel tuleb muuta RavS §-s 109 kehtestatud väärteokoosseisu. Ravimsööda säilitamise (nõuetekohane ladustamine) ja ravimsööda väljastamise (turuleviimine) puhul on tegemist sööda käitlemisega. Loomadele ravimsööda söötmise üle arvestuse pidamise kohustus on kohustus, mis on seotud loomadele ravimsööda söötmisega. Nimetatud tegevustele kehtestatud nõuete rikkumise korral kohaldub SöS-i § 35, milles on vastutussäte sööda käitlemise ja söötmise nõuete rikkumise kohta. Sööda käitlemise nõuded ei hõlma veterinaararsti poolt retsepti välja kirjutamise erinõudeid, mis on sätestatud RSM-i artiklis 16, sest vastavalt SöS-i § 6 lõikele 2 on sööda käitlemine söödaga seotud tegevus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 8 artikli 3 lõikes 16 sätestatud käitlemise etappides (sööda importimine, tootmine, valmistamine, hoiustamine, transport, turustamine, müük ja tarnimine). Veterinaararsti õigused ja kohustused on sätestatud veterinaarkorralduse seaduses. Sama seaduse §-s 391 on kehtestatud karistus veterinaararsti kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kuid see ei hõlma nõuetekohase retsepti väljakirjutamist. Arvestades eeltoodut, tuleks kehtivat regulatsiooni muuta, et tagada RSM-i artiklis 22 kehtestatud nõuete rakendamine. IV. Valikute mõjud 9. Mitteregulatiivsete ja regulatiivsete valikute mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus 9.1. Ristsaastumise riigisisesed piirmäärad (VTK I osa punkt 2.1.) 9.1.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – mõjutab kaudselt inimeste tervist Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega kuni mitte- sihtsööda mikroobivastase toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamiseni EL-i tasandil võimaldab tagada inimeste ja loomade tervise kaitse. Sööda käitleja võib ettevõttes toota samal tootmisliinil erinevaid söötasid eri sihtloomadele ja eri tüüpi koostisosadest, nagu näiteks veterinaarravimid. Eri tüüpi söötade üksteise järel tootmise tõttu võib neist tootmisliinile jääda toimeaine jääke, mis jõuavad teise sööda partiisse selle tootmise alguses. Toimeaine, mille jääkide sisaldus mitte-sihtsöödas on suur, võib üle kanduda loomsesse toitu ja seeläbi kahjustada inimeste tervist. Mikroobivastase toimeaine jääkide esinemine loomses toidus soodustab mikroobide resistentsuse kujunemist. Praegu ei ole Eestis kehtestatud mitte-sihtsöödas riigisiseseid ristsaastumise piirmäärasid mikroobivastastele toimeainetele. Söödas mikroobivastase toimeaine jääkide esinemise avastamise korral loetakse sööt nõuetele mittevastavaks. Aastatel 2015–2019 on ametliku kontrolli käigus võetud erinevatest söötadest keskmiselt 20 proovi aastas, et hinnata sööda ristsaastumist mikroobivastaste toimeainetega. Nõuetele mittevastavaid söötasid leitud ei ole. 9.1.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.1.3. Mõju majandusele – ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused (EÜT L 31, 01.02.2002, lk 1–24). 12 9.1.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Ravimsööda tootjad 9.1.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kuni mitte-sihtsööda mikroobivastase toimeainega ristsaastumise piirmäärade kehtestamiseni EL-i tasandil Eesti ravimsööda tootjate tegevust praegu oluliselt ei mõjuta, sest viimasel kümnel aastal on ravimsööda tootmisel kasutatakse toimeainena tsinkoksiidi. Kuna tsinkoksiidi on lubatud kasutada söödalisandina kõikide loomaliikide söödas, on ametliku kontrolli käigus võetud söödaproovide nõuetele vastavuse üle otsustamisel aluseks tsingi kui söödalisandi maksimumsisaldus täissöödas. Eestis toodetakse söödakäitlemisettevõttes samal tootmisliinil erinevaid söötasid eri sihtloomadele ja eri tüüpi koostisosadest. Juhul, kui ravimsööda tootmisel hakatakse kasutama veterinaarravimeid, mis sisaldavad mikroobivastaseid aineid, on keeruline ristsaastumist vältida. Kasutusele tuleks võtta uued tootmistehnoloogiad või kasutada erinevaid tootmisliine. Praegu teadaolevalt meie ravimsööda tootjatel selline huvi puudub. Mõjude ulatus ja esinemise sagedus on väike, sest uusi ristsaastumise piirmäärasid ei kehtestata. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise riske ei ole. Riigi toidu ja sööda käitlejate registri andmetel on Eestis üheksa ravimsööda tootjat ja ei ole teada, et nende arv võiks lähiajal oluliselt kasvada. Seega mõju olulisus sihtrühmale on väike. 9.1.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – otsesed mõjud puuduvad. 9.1.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9.1.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – otsesed mõjud puuduvad. 9.2. Konsulteerimine huvirühmadega ja asjaomaste isikute teavitamine kogumis- ja kõrvaldamispunkidest (VTK I osa punkt 2.4.) 9.2.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.2.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.2.3. Mõju majandusele – otsesed mõjud puuduvad. 9.2.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – mõjutab kaudselt loodus- ja elukeskkonda. Nii aegunud või kasutamata ravimsööt, kui ka aegunud vahetoode sisaldavad toimeainena mikroobivastaseid aineid ja tuleks seetõttu liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Sõltuvalt olukorrast võib jäätmetekitajaks olla loomapidaja või ravimsööda ja vahetoote ettetootja või ravimsööda ja vahetoote vahendaja või lemmiklooma ravimsööda jaemüüja. Piiramaks riske, mida aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt võiksid tekitada loodus- ja elukeskkonnale, on oluline asjaomaseid isikuid regulaarselt informeerida, miks on vajalik sellised tooted ohutult kõrvaldada ning võimalustest, kus kõnealuseid tooteid vastu võetakse või käideldakse. Nimetatud toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla ja pinnase kvaliteeti suurendades nende saastet. 9.2.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9.2.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – otsesed mõjud puuduvad. 13 9.3. Ettevõtja teatamiskohustus (VTK I osa punkt 2.2.) 9.3.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.3. Mõju majandusele – mõju halduskoormusele 9.3.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Karusloomakasvatajad ja lemmiklooma ravimsööda jaemüüjad 9.3.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda tagada RSM-i artikli 13 lõikes 5 sätestatud nõuete täitmist, sest karusloomale ravimsööda söötmisega või lemmiklooma ravimsööda jaemüügiga tegeleval ettevõtjal puudub praegu teatamiskohustus. Tulenevalt söödahügieeni määruse artikli 2 lõikest 2 ei kohaldata söödahügieeni määrust lemmikloomatoidu jaemüügi ja loomade söötmise, keda ei peeta toidu tootmise eesmärgil suhtes. Regulatsiooni täiendamine on vajalik, sest tulenevalt RSM-ist tuleb alates 28. jaanuarist 2022. a teavitada VTA-d oma tegevusest ettevõtjal, kes tegeleb lemmiklooma ravimsööda jaemüügi või karusloomadele ravimsööda söötmisega. Võiks eeldada, et lemmikloomade ravimsööta ei hakka turustama kõik jaemüügiettevõtted, vaid üksnes ettevõtted, kus on võimalik kontrollida nõuetekohase retsepti olemasolu enne ravimsööda müüki, nagu näiteks üldapteegid ja veterinaarapteegid, lemmikloomapoed ning veterinaararstid, kes lemmikloomi ravivad. Juhul, kui piiritleda lemmikloomadele ette nähtud ravimsööda jaemüük üldapteekide ja veterinaarapteekidega, oleks kõnealuste sööda käitlejate ring veelgi väiksem. RA tegevuslubade registri andmetel on üldapteeke 381 (ei sisalda üldapteegi struktuuriüksusena tegutsevaid haruapteeke) ning veterinaarapteeke kolm. Veterinaarpraksise raames väikeloomade raviga tegelevate veterinaararstide ja lemmikloomatoidu jaemüügiga tegelevate isikute kohta eraldi andmeid ei koguta. Tuginedes EVS-ilt saadud teabele selgub, et Eestis praegu ei kasutata lemmikloomade ravimisel ravimsööta. Milliseks aga kujuneb olukord pärast RSM-i rakendumist, ei ole võimalik hetkel prognoosida. Sel põhjusel ei ole võimalik ka prognoosida, kui palju on neid ettevõtjaid, kes hakkavad tegelema lemmiklooma ravimsööda jaemüügiga. Karusloomakasvatus Eestis on väga väike tegevusharu. 18.08.2020 seisuga on põllumajandusloomade registrisse kantud 45 tegevuskohta, kus peetakse karusloomi, neist 25s küülikuid, 16s tšintšiljasid, kolmes sini –ja hõberebaseid ning ühes naaritsaid. Praegu puudub teadmine, kas ja kui palju kasutatakse või hakatakse kasutama ravimsööta karusloomakasvatuses. Ettevõtjal, kellel on kohustus teavitada VTA-d lemmikloomade ravimsööda jaemüügist, halduskoormus oluliselt ei kasva, sest teade esitatakse ühekordselt. 9.3.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9.3.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele 9.3.6.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas VTA järelevalveametnikud 14 9.3.6.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Praegu ei ole võimalik prognoosida, kui paljusid ettevõtjaid eespool nimetatud teatamiskohustus puudutab, mistõttu võib eeldada, et VTA järelevalveametnike töökoormus oluliselt ei kasva. Regulatsiooni täiendamine võib suureneda VTA kulutusi nende ettevõtete kontrollimiseks. Selleks, et suurendada VTA ametnike pädevust uute tegevuste kontrolli osas, on vajalik läbi viia ametnike koolitusi. Mõju ulatus on eeldatavasti väike, sest ettevõtete, kus tegeletakse karusloomale ravimsööda söötmisega või hakatakse tegelema lemmiklooma ravimsööda jaemüügiga, arv ei ole suur. Mõju avaldumise sagedust on väike, sest majandustegevusteade esitatakse ühekordselt. Samuti on väike ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Seega mõju olulisus riigiasutuse korraldusele on väike. 9.4. Kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kogumise ja kõrvaldamise süsteem (VTK I osa punkt 2.3.) 9.4.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.4.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.4.3. Mõju majandusele – mõju ettevõtluskeskkonnale ja ettevõtete tegevusele 9.4.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Loomapidajad, ravimsööda või vahetoote tarnijad, ravimsööda või vahetoote ettetootjad, lemmiklooma ravimsööda jaemüüjad ja jäätmekäitlejad. 9.4.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda täita RSM-i artiklis 18 kehtestatud nõudeid ja vajalik on regulatsiooni muutmine, et tagada nõuetekohane kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kogumine ja kõrvaldamine. Aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt on jäätmeseaduse mõistes jäätmed. Nii ravimsööt, kui ka vahetoode sisaldavad toimeainena mikroobivastaseid aineid ja tuleks seetõttu liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Sõltuvalt olukorrast võib jäätmetekitajaks olla loomapidaja või ravimsööda ja vahetoote ettetootja või ravimsööda ja vahetoote vahendaja või lemmiklooma ravimsööda jaemüüja. Kuna nimetatud jäätmete tekkimise eest ei ole alati vastutav ravimsööda või vahetoote tootja, peaks vastutama jäätmevaldaja selle eest, et nimetatud jäätmed antakse üle nõuetekohasesse kogumis-või kõrvaldamispunkti. Jäätmekäitlussüsteemi põhimõte on, et jäätmeid käideldakse vaid vastavat jäätmeluba omavas ettevõttes, mis peab tagama selliste tegevuste keskkonna- ja terviseohutuse. Tuginedes KeM-ilt saadud teabele võiks ravimsööda ja vahetoote jäätmekood kajastuda 18 02 alajaotise all. Kuna tegemist on ohtliku jäätmega, siis saab kasutada jäätmekoodi 18 02 98*. Nimetatud jäätmekoodiga tähistatud jäätmeid võtavad vastu näiteks Paikre OÜ, Ragn-Sells AS, Epler&Lorenz AS, Kuusakoski AS ja Nelitäht OÜ. Nimetatud jäätmete käitlemiseks on kompleksluba näiteks Vaivara ohtlike jäätmete käitluskeskusel, Epleri & Lorenz Lõuna-Eesti kogumiskeskusel, Epleri & Lorenz Tallinna kogumiskeskusel, BAO käitluskeskusel ja Ragn-Sells Hioni jäätmekäitluskeskusel. Jäätmekäitlejate veebilehel esitatud info kohaselt tuleb nimetatud jäätmekoodiga jäätmete üleandmisel tasuda ühe kilogrammi jäätmete kohta keskmiselt 3 kuni 5 eurot. 15 Avalduva mõju ulatust on hetkel keeruline hinnata, sest ravimsööda või vahetoote ette tootmist ei ole Eestis seni praktiseeritud. Samuti ei kasutata praegu ravimsööta lemmikloomadel haiguste ravimiseks. Ka ei ole teada, et tsinkoksiidi sisaldavat ravimsööta oleks loomapidajal jäänud kasutamata. Selle tõttu ei ole võimalik prognoosida, kes on peamine jäätmetekitaja, ja kui palju eespool nimetatud jäätmeid võiks tekkida. 9.4.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale - mõjutab kaudselt loodus- ja elukeskkonda. Nii aegunud või kasutamata ravimsööt, kui ka aegunud vahetoode sisaldavad toimeainena mikroobivastaseid aineid ja tuleks seetõttu liigitada ohtlikeks jäätmeteks. Piiramaks riske, mida aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt võiksid tekitada loodus- ja elukeskkonnale, on oluline sellised tooted kokku koguda ja ohutult kõrvaldada. Nimetatud toodete sattumine keskkonda võib mõjutada mulla ja pinnase kvaliteeti suurendades nende saastet ning mikroobide resistentsuse leviku riski. 9.4.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9.4.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – otsesed mõjud puuduvad. 9.5. Karistused (VTK I osa punkt 2.5.) 9.5.1. Sotsiaalsed, sealhulgas demograafilised mõjud – otsesed mõjud puuduvad. 9.5.2. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele – otsesed mõjud puuduvad. 9.5.3. Mõju majandusele 9.5.3.1. Mõjutatud sihtrühm(ad) valdkonnas Veterinaararstid, ravimsööda ja vahetoodete käitlejad ning kasutajad. 9.5.3.2. Avalduva mõju kirjeldus sihtrühma(de)le ja järeldus olulisuse kohta Olemasoleva olukorra säilitamine ei võimalda täita RSM-i artiklis 22 kehtestatud nõudeid. SöS-is on olemas alused ravimsööda ja vahetoote käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise korral, aga pärast RavS-i kooskõlla viimist VRM-iga, puudub riigisiseses regulatsioonis alus ravimsööda väljakirjutamise nõuete rikkumise korral. Olemasoleva regulatsiooni muutmisel vastavalt RSM-i artikli 22 alusel kehtestatavate õigusnormidega karistuste kohta, mida kohaldatakse RSM-i sätete rikkumise korral on VTA-l võimalus alustada rikkumise tuvastamisel väärteo menetlust olukorras, kus rikkumine on juba toime pandud. Artikkel 22 on liikmesriikidele kohustuslik ning selle nõude täitmisel puudub kaalutlusruum. Karistuste kehtestamine RSM-i sätete rikkumisel oluliselt ei mõjuta ravimsööda ja vahetoodete käitlejate ja kasutajate ning veterinaararstide halduskoormust, kuivõrd nad peavad õigusaktides sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus või mitte. Vastavalt RSM-i artiklile 22 peavad karistused olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. See tähendab, et karistused peavad olema piisavalt mõjusad, et ära hoida tahtlikke rikkumisi. Seega võib karistusi pidada ennetavateks, mis panevad sööda käitlejaid ja veterinaararste hoolsamalt käituma. Rikkumistest hoidumiseks tehtavate pingutuste tõttu võib suureneda sihtrühma halduskoormus. Ravimsööt ja vahetoode on RSM-i kohaselt söödad ning nende käitlemise ja kasutamise nõuete rikkumise korral kohaldatavad karistused on sätestatud SöS-i §-des 33-361. RavS-i §-s 109 on kehtestatud väärteokoosseis ravimsööda kasutamise, sealhulgas 16 retsepti väljakirjutamise nõuete rikkumise eest. Arvestades, et alates 28. jaanuarist 2022. a on ravimsööda kasutamise nõuded sätestatud vahetult kohalduvas RSM-is, tuleb muuta RavS §-s 109 kehtestatud väärteokoosseisu. Muudatuse mõju sihtrühmadele on väike, sest see ei mõjuta oluliselt nende senist tegevust võrreldes varasemaga. Eestis on praegu ravimsööda tootjaid üheksa ja ühtegi vahetoodete tootjat ei ole. Ravimsööda kasutajateks on seakasvatajad, kes kasutavad seda põrsaste võõrutusjärgse kõhulahtisuse ennetamisel või ravil. Riikliku veterinaarartside registri andmetel on Eestis praegu 831 tegutsevat veterinaararsti. Seakasvatuses teenust osutavad arstide arvu ei ole võimalik määrata, sest selle kohta andmeid ei koguta. Enamus ravimsööda käitlejatest on olnud seaduskuulekad, sest ametliku kontrolli käigus aastatel 2015–2019 on tehtud 8 ettekirjutust ravimsööda tootmise, vahendamise ja märgistamise kohta. Ühtegi väärteo menetlust alustatud ei ole. 9.5.4. Mõju loodus- ja elukeskkonnale – mõjutab kaudselt loodus- ja elukeskkonda. Karistused mõjuvad ennetavalt ning panevad ettevõtjaid käituma hoolsamalt. See aitab kaasa RSM-i sätete rikkumiste ärahoidmisele ning seeläbi hoitakse ja kaitstakse loodus- ja elukeskkonda, näiteks ohtlike jäätmete keskkonda sattumise eest. Samuti aitab see ennetada pikaajalistest rikkumistest tingitud kahju tekkimist. 9.5.5. Mõju regionaalarengule – otsesed mõjud puuduvad. 9.5.6. Mõju riigiasutuste korraldusele ning avaliku sektori kuludele ja tuludele – otsesed mõjud puuduvad. 10. Erinevate valikute koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele 10.1. Ristsaastumise riigisisesed piirmäärad (VTK I osa punkt 2.1.) Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega ettevõtjate halduskoormust ei mõjuta. 10.2. Konsulteerimine huvirühmadega ja asjaomaste isikute teavitamine kogumis- ja kõrvaldamispunkidest (VTK I osa punkt 2.4.) Olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega ettevõtjate halduskoormust ei mõjuta. 10.3. Ettevõtja teatamiskohustus (VTK I osa punkt 2.2.) Tulenevalt RSM-ist tuleb alates 28. jaanuarist 2022. a esitada majandustegevusteade ettevõtjal, kes tegeleb lemmiklooma ravimsööda jaemüügi või karusloomadele ravimsööda söötmisega. Ettevõtjal, kellel on kohustus esitada majandustegevusteade, halduskoormus oluliselt ei kasva, sest teade esitatakse ühekordselt. Tegemist on väga väikese sektoriga, kus ettevõtjate arv pigem kahaneb. 10.4. Kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kogumise ja kõrvaldamise süsteem (VTK I osa punkt 2.3.) Aegunud vahetoode ja ravimsööt või kasutamata ravimsööt on jäätmeseaduse mõistes jäätmed. Selliste jäätmete tekkimise korral nende nõuetekohane kogumine ja kõrvaldamine ettevõtjate halduskoormust ei mõjuta. Ravimsööda ja vahetoote ettetootjaid ning lemmikloomadele ravimsööda jaemüüjaid praegu Eestis ei ole. 10.5. Karistused (VTK I osa punkt 2.5.) 17 Karistuste kehtestamine RSM-i sätete rikkumisel oluliselt ei mõjuta ettevõtjate halduskoormust, kuivõrd nad peavad õigusaktides sätestatud nõudeid järgima sõltumata sellest, kas sätete rikkumise eest on ette nähtud karistus või mitte. 11. Valikute rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Kokkuvõtvalt mõju valikute rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavatele kuludele ja tuludele on väike. Regulatsiooni täiendamine võib suureneda VTA kulutusi uute ettevõtete kontrollimiseks. Otsese järelevalvega seotud kulu kaetakse järelevalvetasudena käitleja poolt. Kuna ametlikku kontrolli tehakse riskipõhiselt ja asjakohase sagedusega, ei ole täpseid kulutusi võimalik prognoosida. 12. Edasine mõjude analüüs Põhjalikumat mõjuanalüüsi esialgu plaanis teha ei ole. Valikutega seotud analüüsi teostatakse juhul, kui eelnõu koostamisel selgub, et kavandatava regulatsiooniga kaasneb oluline mõju, mida varem ei prognoositud. V. Edasine tegevuskava 13. Eelistatav valik 13.1. Ristsaastumise riigisisesed piirmäärad (VTK I osa punkt 2.1.) Eelistatud valikuks on olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega. 13.2. Konsulteerimine huvirühmadega ja asjaomaste isikute teavitamine kogumis- ja kõrvaldamispunkidest (VTK I osa punkt 2.4.) Eelistatud valikuks on olemasoleva regulatsiooni rakendamine kooskõlas EL-i õigusakti mõttega. 13.3. Ettevõtja teatamiskohustus (VTK I osa punkt 2.2.) Eelistatud valikuks on regulatsiooni täiendamine, et see viia kooskõlla RSM-i artiklis 13 sätestatuga. 13.4. Kasutamata või aegunud ravimsööda või vahetoote kogumise ja kõrvaldamise süsteem (VTK I osa punkt 2.3.) Eelistatud valikuks on regulatsiooni täiendamine, et see viia kooskõlla RSM-i artiklis 18 sätestatuga. 13.5. Karistused (VTK I osa punkt 2.5.) Eelistatud valikuks on regulatsiooni muutmine ja täiendamine, et oleks võimalik täielikult rakendada RSM-i artiklis 22 sätestatut. 14. Muudetavad õigusaktid Muudetakse söödaseadust ja ravimiseadust 15. Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse VTK esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Sotsiaalministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Justiitsministeeriumile. 18 Eraldi edastatakse VTK järgnevatele huvirühmadele:  Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda;  Eestimaa Talupidajate Keskliit;  Eesti Jäätmekäitlejate Liit;  Eesti Loomaarstide Ühing;  Eesti Väikeloomaarstide Selts;  Veterinaarravimite Hulgimüüjate Liit;  Eesti Apteekrite Liit. Kaasamine on kavas läbi viia ka eelnõu koostamise käigus 2021. aasta I poolaastal. 16. Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg Põhjalikku mõjuanalüüs ei plaanita 17. Eeldatav eelnõu avaliku konsultatsiooni ja Kooskõlastamisele saatmise kooskõlastamisele saatmise aeg aeg on mai 2021 18 Õigusakti eeldatav jõustumise aeg 28. jaanuar 2022 19. Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Eda Ernes, Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna toidu keemilise ja bioloogilise ohutuse büroo peaspetsialist, tel 625 6126, [email protected]; Diana Rammul, Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik, tel 625 6259, [email protected]. 19 Keskkonnaministeerium Meie: 21.10.2020 nr 1.4-1/1024 Sotsiaalministeerium Justiitsministeerium Söödaseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks söödaseaduse ja ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisad: Eelnõu, SoSi_ja_RavSi_ muutmine_VTK.docx; Eda Ernes 625 6126 [email protected] Diana Rammul 625 6259 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel