dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 21. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2842-2
Registreeritud
21. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Kadi Kanarbik (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Tööala asekantsleri vastutusvaldkond, Tööhõive osakond)

Failid

  • 📎1.2-32842-2 21.10.2020 Väljaminev kiri.asice286 KB

Sisu (failidest)

Riigikantselei Teie 29.09.2020 nr RIIGIKOGU/20- [email protected] 1181/-2T, 2-5/20- 02097/ Meie 21.10.2020 nr 1.2-3/2842-2 Ettepanek Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks (eelnõu 250 SE) Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist esitame ettepaneku Vabariigi Valitsuse arvamuse kujundamiseks. Eelnõu eesmärgiks on tõsta töötute sotsiaalset kaitset ja parandada töötute majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil. Esimese muudatusega laiendatakse töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Hüvitise saajatele rakendatakse töötuskindlustushüvitise maksmisel 30 kalendripäeva pikkust ooteaega. Samuti tõstetakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise asendusmäärasid. Kavandatava muudatusega tõuseks töötuskindlustushüvitise asendusmäär töötuse esimesel 100. päeval 70%-ni ja 101. päevast edasi 50%-ni kindlustatu eelnevast töötasust. Nõustume, et COVID-19 kriis on väga oluliselt mõjutamas olukorda tööturul. Töötute toimetuleku parandamiseks ja töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks muutmiseks võttis Riigikogu käesoleva aasta 18. juunil vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, millega tõsteti töötuskindlustushüvitise asendusmäär esimesel 100. päeval varasema 50% asemel 60%-ni. Samuti hakkab töötutoetus olema 35 protsendi asemel 50 protsenti käesoleva aasta töötasu alammäärast tõustes järgmise aasta 1. jaanuarist 189 eurolt 292 euroni, seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot. Alates 1. septembrist on töötutel võimalik lühiajaliselt hüvitist kaotamata tööd teha. Omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkujatele töötuskindlustushüvitise maksmine on mitmes mõttes positiivne, aga väga põhimõtteline muudatus töötuskindlustussüsteemis, mis nõuab laiemat ühiskondlikku arutelu ja kokkuleppeid tööturu osapoolte vahel. Samuti kaasneb sellega väga suur ja pikaajaline rahaline kohustus. Sotsiaalministeeriumi hinnangul võib eelnõus 250 SE pakutud muudatus kaasa tuua lisakulu aastas ca 48,2 miljonit eurot (sh sotsiaalmaks). Töötuskindlustushüvitise asendusmäärade tõstmine tooks Töötukassa töötuskindlustushüvitise saajate ja registreeritud töötuse prognoosi aluseks võttes kaasa eeldatavalt 2021. aastal lisakulu ca 19,4 miljonit eurot (sh sotsiaalmaks). Arvestades, et Töötukassa prognoositud töötuskindlustushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta on 2021. aastal ca 95 miljonit eurot, on eelnõuga pakutud muudatustel märkimisväärne mõju Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 töötuskindlustuse kuludele ning suure tõenäosusega kaasneb muudatustega vajadus tõsta töötuskindlustusmakse määra, mida praeguses majandusolukorras on mõistlik vältida. Seega Sotsiaalministeerium toetab küll eelnõu eesmärki, aga ei saa toetada muudatusettepanekuid esitatud kujul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Kadi Kanarbik 6269 235 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel