EUROOPA
KOMISJON
Brüssel, 28.10.2020
C(2020) 7502 final
KOMISJONI SOOVITUS,
28.10.2020,
COVID-19 testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta
ET ET
KOMISJONI SOOVITUS,
28.10.2020,
COVID-19 testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni kiirtestide kasutamise kohta
EUROOPA KOMISJON,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 292,
ning arvestades järgmist:
(1) COVID-19 pandeemia kujutab endast jätkuvalt suurt ohtu rahvatervisele. Nagu on
märgitud komisjoni teatises, mis käsitleb lähituleviku tegevuskava, et tagada ELi
tervishoiusüsteemi valmisolek COVID-19 puhanguteks,1 on sellise valmisoleku ja
reageerimise olulisteks aspektideks toimivad testimisstrateegiad ja piisav
testimissuutlikkus, mis võimaldavad potentsiaalselt nakkusohtlikke isikuid varakult
avastada ning annavad ülevaate nakkuste määrast ja levikust kogukondades. Samuti on
need haigestunuga kokkupuutunud isikute asjakohase kindlakstegemise eelduseks, et
piirata levikut kohese isolatsiooni abil.
(2) Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu2 artikli 168 lõikega 7 kuulub
tervishoiupoliitika määratlemine ning tervishoiuteenuste ja arstiabi korraldamine ja
kättesaadavaks muutmine liikmesriikide pädevusse. Seega vastutavad ELi
liikmesriigid COVID-19 testimisstrateegiate väljatöötamise ja rakendamisega seotud
otsuste tegemise eest, võttes seejuures arvesse riikide epidemioloogilist ja sotsiaalset
olukorda.
(3) EL võttis 2013. aastal vastu otsuse nr 1082/2013/EL3 (edaspidi „otsus 1082“), et
parandada valmisolekut ja suutlikkust kogu Euroopas ning tugevdada oma suutlikkust
jälgida terviseohte, neid kiiresti avastada ja reageerimist koordineerida. Koos otsusega
1082/2013 võeti kasutusele mitmesugused vahendid,4 et toetada ja koordineerida
liikmesriikide reageerimise kavandamist ja meetmeid piiriüleste terviseohtude korral.
(4) Oluline element kogu ELi hõlmava tähtsusega rahvatervisekriiside koordineerimisel
on terviseohutuse komitee (HSC). Selle ülesanne on tugevdada parimate tavade ja
teabe koordineerimist ja jagamist riikliku valmisoleku ja reageerimise planeerimisel,
edendada sellise tegevuse koostalitlusvõimet ja valdkondadevahelist mõõdet ning luua
ühishangete mehhanism meditsiiniliste vastumeetmete võtmiseks.
(5) Komisjon võttis 15. juulil 2020 vastu teatise, milles käsitletakse lähituleviku
tegevuskava, et tagada ELi tervishoiusüsteemi valmisolek COVID-19 puhanguteks5
Euroopas. Üks nimetatud teatises käsitletud tegevusvaldkondi on saavutada
terviseohutuse komitee kaudu ELi tasandi kokkulepe ühtlustatud katsestrateegia ja -
metoodika kohta.
1
https://ec.europa.eu/info/sites/info/files/communication_-_short-term_eu_health_preparedness.pdf
2
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:12012E/TXT&from=ET
3
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02013D1082-20131105
4
See hõlmab näiteks varajase hoiatamise ja reageerimise süsteemi (EWRS), terviseohutuse komitee
(HSC) koordineerimist ja ühishankeid jne.
5
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52020DC0318
ET 1 ET
(6) Nõukogu võttis 30. juunil vastu soovituse Euroopa Liitu mittehädavajaliku reisimise
ajutise piiramise ja sellise piirangu võimaliku kaotamise kohta6. Seda tehti tuginedes
põhimõtetele ja objektiivsete kriteeriumidele, nagu terviseolukord, suutlikkus
kohaldada reisi ajal tõkestamismeetmeid, vastastikkuse põhimõte ja andmed, mida
saadakse asjakohastest allikatest, nagu Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus
(ECDC) ja Maailma Terviseorganisatsioon (WHO).
(7) Terviseohutuse komitee jõudis 17. septembril 2020 kokkuleppele järgmise dokumendi
osas: „ELi tervishoiusüsteemi valmisolek: soovitused ELi ühise lähenemisviisi kohta
COVID-19 testimisele",7 milles on sätestatud mitmesugused meetmed, mida riigid
peaksid oma testimisstrateegiate ajakohastamisel või kohandamisel arvesse võtma.
Soovituste eesmärk on jõuda kokkuleppele ühtses lähenemisviisis COVID-19
testimisele kogu Euroopas. Soovitus tugineb Euroopa riikides olnud olukorrale 2020.
aasta septembri alguses ning sel ajal rakendatud vastavatel testimisstrateegiatele ja
eesmärkidele.
(8) Liikmesriigid peaksid püüdma vältida mis tahes reisikeelde. Ühtse turu vabaduste
kaitsmiseks tuleks mis tahes piiranguid kohaldada kooskõlas liidu õiguse
üldpõhimõtetega, eelkõige proportsionaalsuse ja mittediskrimineerimise põhimõttega,
ning need ei tohiks ulatuda kaugemale sellest, mis on rangelt vajalik rahvatervise
kaitsmiseks.
(9) Nõukogu võttis 13. oktoobril 2020 vastu soovituse, mis käsitleb koordineeritud
lähenemisviisi vaba liikumise piiramisele COVID-19 pandeemiale reageerimisel,8
milles esitatakse muu hulgas selgem teave seoses meetmetega, mida kohaldatakse
suurema riskiga piirkondadest saabunud reisijate suhtes (testimine ja
eneseisolatsioon), andes üldsusele täpset ja õigeaegset teavet.
(10) Tõhusal testimisel on oluline roll inimeste vaba liikumise tagamisel ja siseturu sujuva
toimimise võimaldamisel. Alates COVID-19 pandeemia puhkemisest on diagnostiliste
testide valdkond arenenud kiiresti ning tugevdanud oma keskset rolli haiguspuhangute
ohjamisel. Diagnostiliste testide tähtsust tunnistades toetab EL nende arendamist
mitme ELi teadusuuringute ja innovatsiooni meetme kaudu1. COVID-19 testide täpne
kasutamine suurel hulgal ja sellisel moel, et testimise tulemus saadakse kiiresti,
mängib olulist rolli SARS-CoV-2 leviku vähendamisel. Praegu on nakatunute ja
nendega kokkupuutunud isikute testimiseks kõige usaldusväärsem meetod RT-PCR
(pöördtranskriptsiooniga polümeraasi ahelreaktsioon) põhine test; sellised testid olid
kõige kiiremini kättesaadavad, kui pandeemia Euroopasse jõudis.
(11) Kuigi RT-PCR-testide arv on kogu ELis kasvanud, mille tulemusel on tuvastatud
rohkem COVID-19 positiivseid juhtumeid, eriti nooremate inimeste puhul, kellel on
kerged sümptomid või kes on asümptomaatilised, on laboritel raske tagada, et oleks
olemas piisavad ressursid ja suutlikkus nõudlusega sammu pidamiseks. Sellest
tulenevalt on tekkinud RT-PCR-testi materjalide nappus ning testi tegemiseks ja
tulemuse saamiseks kuluv aeg on pikenenud, mis piirab nii leevendusmeetmete
tõhusat rakendamist kui ka haigestunutega kokkupuutunud isikute kiiret
kindlakstegemist. Nende puudustega tegelemiseks korraldas komisjon juba 19. märtsil
6
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-9208-2020-INIT/et/pdf
7
https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/preparedness_response/docs/common_testingapproach_cov
id-19_en.pdf
8
https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-11689-2020-REV-1/et/pdf
ET 2 ET
laboriseadmete ühishanke, mis hõlmas RT-PCR-testi komplekte ja reaktiive, ning
milles osales 20 liikmesriiki.
(12) Hoolimata selle ühishanke rakendamisest seisavad liikmesriigid probleemide ees, nagu
piiratud testimissuutlikkus ja tulemuse saamiseks kuluv pikk aeg, seda eelkõige
praeguses epidemioloogilises olukorras, kus Euroopas ilmneb COVID-19 nakkuse
taaslevik. Sellega seoses pööravad liikmesriigid üha enam tähelepanu võimalusele
kasutada kiirteste või laborivälist testimist (nt antigeeni teste), mis toimub peamiselt
meditsiiniasutustes, ning uurivad nende laiemat kasutamist. See kiiremate ja
odavamate COVID-19 testide uus põlvkond, mis võimaldab saada tulemuse sageli
vähem kui 30 minuti jooksul, levib turul üha enam.
(13) Maailma Terviseorganisatsioon avaldas 11. septembril 2020 vahesuunised antigeeni
kiirtestide kasutamise kohta COVID-19 tuvastamiseks,9 andes riikidele nõu selle
kohta, milline võiks olla nende testide roll ja vajaduse kohta olla testi valides hoolikas.
Maailma Terviseorganisatsioon on rõhutanud, et kuigi antigeeni kiirtestid võivad
pakkuda kasulikke lahendusi SARS-CoV-2 nakkuse diagnoosimiseks eri olukordade ja
stsenaariumide puhul, ei ole nende kliiniline toimivus (veel) optimaalne ja ettevaatus
on vajalik.
(14) Maailma Terviseorganisatsioon soovitab olemasolevate võimaluste hulgast kasutada
antigeeni kiirteste, mis vastavad miinimumnõuetele > 80 % tundlikkuse osas ja > 97 %
spetsiifilisuse osas, ning neid tuleks kasutada eelkõige siis, kui RT-PCR-testide
kättesaadavus on ajutiselt piiratud või kui pikk aeg tulemuste saamisel ei võimalda
kliinilist kasutamist. Antigeeni kiirtestide kasutamine inimeste sõeluuringuteks annab
võimaluse tuvastada kiiresti need isikud, kes on nakkuse levimise seisukohast kõige
ohtlikumad eelkõige just suure leviku puhul kogukonnas. Lisaks peaksid antigeeni
kiirteste tegema koolitatud kasutajad vastavalt tootja juhistele, tehes seda esimese 5–7
päeva jooksul pärast sümptomite ilmnemist, kui viiruskoormus on kõige suurem.
(15) Mitu liikmesriiki10 on hakanud praktikas kasutama antigeeni kiirteste ja on lisanud
nende kasutamise oma riiklikesse COVID-19 testimisstrateegiatesse. Lisaks teeb
enamik liikmesriike praegu valideerimisuuringuid või katseprojekte, et hinnata
antigeeni kiirtestide kliinilist toimet konkreetsetes tingimustes ja SARS-CoV-2
nakkuse diagnoosimisel konkreetsete sihtrühmade hulgas. Terviseohutuse komitee
otsustas oma 19. oktoobri 2020. aasta koosolekul, et ta töötab välja ühise seisukoha
antigeeni kiirtestide kasutamise kohta, käsitledes muu hulgas nende testide
rakendamist ja tulemuste kasutamist.
(16) Ühismeetme „EU Healthy Gateways“11 raames on antigeeni kiirtesti kasutamist
hinnatud eelkõige seoses lennujaamadesse saabuvate reisijatega. Muu hulgas on
analüüsitud laboratoorsete analüüsimeetodite valikuid, reisijate testimise ajastust,
vajalikke ressursse ja praktilist korraldust lennujaamades. See võib olla asjakohane ka
muid transpordivahendeid kasutavate reisijate puhul.
(17) Peale selle palus komisjon hiljuti Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusel (ECDC) ja
Euroopa Liidu Lennundusohutusametil (EASA) töötada välja käitumisjuhis ohutumate
lennureiside tagamiseks, sealhulgas ettepanek ELi ühise terviseohutuse
9
https://apps.who.int/iris/bitstream/handle/10665/334253/WHO-2019-nCoV-Antigen_Detection-2020.1-
eng.pdf?sequence=1&isAllowed=y
10
22. oktoobri seisuga on need riigid Belgia, Hispaania, Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Saksamaa, Soome
ja Ühendkuningriik.
11
https://www.healthygateways.eu/
ET 3 ET
testimismetoodika kohta lennujaamades. Metoodika peaks sisaldama selliseid
elemente nagu testi tegemise ajastus, sihtpopulatsioon, testi liigid ja võimalik
rakendamine lennujaamades ning samuti peaks seda metoodikat saama laiendada
teistele transpordiliikidele. Konkreetses kontekstis valideeritud tehnoloogiatel ja
olemasoleval suutlikkusel põhinev testimisstrateegiate väljatöötamine peab olema ka
karantiini või muid piiranguid käsitlevate lähenemisviiside alus; nt testitulemuste
vastastikune tunnustamine võib piisavalt vähendada imporditud haigusjuhtude riski,
nii et see on sihtpiirkonnas esineva riskiga samaväärne või sellest väiksem, ning seega
võimaldada karantiini või muid piirangud tühistada.
(18) Samuti peab valideeritud tehnoloogiatel ja olemasoleval suutlikkusel põhinev
testimisstrateegiate väljatöötamine olema ELi karantiinipoliitika alus. Komisjon on
teinud Haiguste Ennetamise ja Tõrje Keskusele (ECDC) ülesandeks anda karantiini
kohta teaduslikke suuniseid eesmärgiga kavandada Euroopa lähenemisviisi.
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA SOOVITUSE:
1. EESMÄRK
(1) Käesolevas soovituses esitatakse riikidele suuniseid seoses peamiste elementidega,
mida tuleb riiklike, piirkondlike või kohalike testimisstrateegiate puhul kaaluda.
(2) Eelkõige keskendutakse soovituses COVID-19 testimisstrateegia kohaldamisalale,
prioriteetsena käsitatavatele inimrühmadele ja konkreetsetele olukordadele, mida
tuleks arvesse võtta, samuti käsitletakse testimissuutlikkuse ja -ressurssidega seotud
põhiküsimusi. Lisaks esitatakse antigeeni kiirtestide kasutamisega seotud
kaalutlused.
(3) Soovituse eesmärk on ka tagada, et testimispõhimõtted aitaksid kaasa siseturu
sujuvale toimimisele ja sujuvale piiriülesele reisimisele ning inimeste, teenuste ja
kaupade vabale liikumisele liidus.
2. TESTIMISSTRATEEGIAD
(4) Varane avastamine testimise teel on endiselt oluline. Liikmesriigid peaksid
korraldama võimalikult laiaulatusliku testimise, käsitades prioriteetsena
sümptomitega isikuid, inimesi, kellel oli kokkupuude kinnitatud haigusjuhtudega ja
tõsiseid kohalikke haiguspuhanguid; ka sümptomiteta isikuid tuleks võimalust
mööda testida kooskõlas olemasolevate ressursside, testimissuutlikkuse ja
haigestunuga kokkupuutunud isikute kindlakstegemise suutlikkusega ning võttes
arvesse ECDC avaldatud testimissuunistes esitatud stsenaariume12.
(5) Kui suutlikkus ei ole piisav, peaksid liikmesriigid seadma prioriteediks nende isikute
testimise, kellel ilmnevad COVID-19 sümptomid, sealhulgas kerged sümptomid ja
eelkõige ägeda hingamisteede infektsiooni sümptomid. Võimalus korral tuleks test
teha koos gripi ja muude hingamisteede infektsioonide kontrollimisega, nt mitmik-
või muude asjakohaste testide abil. Testimisprioriteetide kriteeriumid peaksid olema
objektiivsed ja mittediskrimineerivalt kohaldatavad.
(6) Liikmesriigid peaksid pöörama erilist tähelepanu COVID-19 leviku vältimisele
ja/või kõrvaldamisele tervishoiuasutustes ja pikaajalist hooldust pakkuvates
asutustes, nagu näiteks vanadekodud ja eakate hooldekodud. Nende sektorite
12
https://www.ecdc.europa.eu/en/publications-data/covid-19-testing-strategies-and-objectives
ET 4 ET
töötajaid tuleks korrapäraselt testida ja kehtestada testimiskavad. Lisaks tuleks
patsiente testida haiglasse saabumisel või vahetult enne seda ning haiglaravil olevaid
isikuid tuleb kontrollida COVID-19 sümptomite suhtes vähemalt 14 päeva pärast
haiglasse lubamist ning kokkulepitud kava kohaselt korrapäraselt testida (nt kord
nädalas).
(7) Fokuseeritud ja hästi tuvastatud puhangukollete puhul peaksid liikmesriigid kaaluma
enamiku asjaomase kogukonna testimist olenemata sellest, kas neil on sümptomeid
või mitte, sest see võib vähendada vajadust kehtestada rangemad rahvatervisega
seotud meetmed või sellise vajaduse isegi ära hoida. Kohalikud omavalitsused
peaksid välja töötama kava testimiseks ja nõuete järgimiseks prognoositavate
kriitiliste olukordade puhul, näiteks koolides ja töökohtades.
(8) Liikmesriigid peaksid tagama, et on olemas kriitiliste töötajate (sealhulgas
tervishoiu-, pikaajalise hoolduse ja haridusasutuste töötajad) testimise kavad ning
võimalus neid töötajaid sageli COVID-19 suhtes testida.
(9) Liikmesriigid peaksid tagama kodanike selge teavitamise ja rahvatervist käsitleva
teabe andmise. Samuti peaksid nad tagama oma elanikkonnale ligipääsetavad
testimiskeskused ja üldise osalemise COVID-19 testimisel, eelkõige
asümptomaatiliste juhtude testimiseks ja seoses puhangutega.
3. TESTIMISSUUTLIKKUS JA -RESSURSID
(10) Komisjon rõhutab veel kord, et liikmesriigid peaksid määrama kindlaks vajaliku
testimissuutlikkuse ja vajalikud testimisressursid (proovide võtmiseks, analüüsi
tegemiseks ja haigestunuga kokkupuutunud isikute kindlakstegemiseks), võttes
aluseks testi eesmärgid, nõudluse ja pakkumise kavandamise ning uusimad
teaduslikud tõendid haiguse iseloomu kohta.
(11) Liikmesriigid peaksid tagama, et suutlikkus ja ressursid võimaldavad sihipärast,
õigeaegset ja täpset testimist, sealhulgas kiireid tulemusi (ideaaljuhul jääb
testitaotlusest tulemuste saamiseni 24 tundi), samuti haigestunuga kokkupuutunud
isikute õigeaegset kindlakstegemist, mis hõlbustab haigusjuhtude ja kollete kiiret
tuvastamist ja ohjamist ning mittenakatunute kiiremat naasmist tavapärase elu
juurde.
(12) Peale selle võib viiruse leviku jälgimiseks populatsioonis kasutada täiendava
vahendina SARS-CoV-2 esinemise seiret reovees; see toimib ka varajase hoiatamise
süsteemina. Mõnes liikmesriigist sellist seiret juba tehakse ning seda tuleks laiendada
nii palju kui võimalik.
(13) Kooskõlas ECDC kehtivate suunistega julgustatakse liikmesriike tegema
haigestunuga kokkupuutunud isikutele pöördtranskriptsiooniga polümeraasi
ahelreaktsioonil (RT-PCR) põhinevaid teste või samaväärseid valideeritud teste
eesmärgiga lühendada nende karantiiniaega. Liikmesriike kutsutakse üles jälgima ja
ajakohastama riiklikke karantiininõudeid kooskõlas lisanduvate teaduslike
tõenditega.
(14) Liikmesriigid peaksid tegema testimissuutlikkuse ja -võimaluste ning haigestunuga
kokkupuutunud isikute kindlakstegemise süsteemide stsenaariumipõhiseid
vastupidavuskontrolle. Selliseid vastupidavuskontrolle tuleks teha mitte ainult
riiklikul tasandil, vaid keskenduda tuleks ka lokaalsetele haiguspuhangutele ja
tugineda konkreetsetele stsenaariumidele nagu ülikiire levikuga juhtumid,
haiguspuhangud konkreetsetes tööstussektorites, haridusasutustes ja vanadekodudes.
ET 5 ET
Liikmesriigid peaksid pärast kontrolli tegemist jagama saadud kogemusi ja parimaid
tavasid näiteks terviseohutuse komitee kaudu.
(15) Selleks et tagada piisav RT-PCR ja kiirtestide tegemise suutlikkus kogu ELis,
peaksid liikmesriigid uurima piiriülese koostöö võimalusi, näiteks mobiilsete laborite
kasutamisvõimalusi või testide piiriülest tegemist.
4. ANTIGEENI KIIRTESTID
(16) Liikmesriigid peaksid kokku leppima antigeeni kiirtesti valikukriteeriumid, eelkõige
need, mis on seotud asjaomaste testide kliinilise toimivusega (tundlikkus ja
spetsiifilisus); samuti tuleks kokkuleppele jõuda nende stsenaariumide ja tingimuste
suhtes, mille puhul on asjakohane kasutada antigeeni kiirtesti, näiteks suure leviku
korral kogukonnas.
(17) Liikmesriigid peaksid eelkõige terviseohutuse komitee ja muude teadmiste
vahetamise platvormide (nt nõukogu integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks
kriisidele (IPCR)) kaudu aktiivselt jagama ja arutama teavet antigeeni kiirtestide
valideerimisuuringute tulemuste kohta ELi liikmesriikides, kusjuures need uuringud
peavad olema tehtud sõltumatult asjaomase testi väljatöötanud ettevõtete uuringutest.
(18) Komisjon teeb liikmesriikidega koostööd, et kiiremas korras luua kiirtestide
hindamise, heakskiitmise ja vastastikuse tunnustamise ning testitulemuste
vastastikuse tunnustamise raamistik. Peale selle jälgib komisjon turgu ja uute
antigeeni kiirtestide kättesaadavust, võttes arvesse nende kliinilist toimivust ja
kokkulepitavaid kriteeriume, ning loob andmebaasi antigeeni kiirteste ja
valideerimisuuringute tulemusi käsitlevatele andmetele vastavalt sellele, kuidas need
ELis kättesaadavaks muutuvad, tuginedes olemasolevale COVID-19 in vitro
diagnostika vahendite ja katsemeetodite andmebaasile. Komisjon käivitab algatused
testide hankimiseks, et tagada antigeeni kiirtestide ühetaoline kättesaadavus ning
nende kiire kasutuselevõtt kogu ELis.
Brüssel, 28.10.2020
Komisjoni nimel
komisjoni liige
Stella KYRIAKIDES
ET 6 ET
Saatja: Webdesktop <
[email protected]>
Saadetud: 30.10.2020 12:20
Adressaat: SM Info <
[email protected]>; Elen Ohov <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>
Teema: Webdesktop: Kiri nr 10.2-11/1059 / Komisjoni soovitus COVID-19
testimisstrateegiate kohta
Tere!Edastan (Komisjoni teatis eTrustEx süsteemi kaudu 28.10.2020).Reg.
number: 10.2-11/1059Reg. kuupäev: 30.10.2020Sisu: Komisjoni soovitus
28.10.2020,COVID-19 testimisstrateegiate, sealhulgas antigeeni
kiirtestide kasutamise kohtaHeade soovidegaTiiu
[email protected]är EV AEEL juures