Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie 22.10.2020 nr RIIGIKOGU/20-
[email protected] 1181/-3T/
Meie 29.10.2020 nr 1.2-3/2842-4
Vabariigi Valitsuse arvamus töötuskindlustuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE)
kohta
Vabariigi Valitsus arutas 22. oktoobri 2020. a istungil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna
fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi k.a 29. septembril algatatud
töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (250 SE).
Eelnõu eesmärgiks on tõsta töötute sotsiaalset kaitset ja parandada töötute
majanduslikku toimetulekut töötuse perioodil. Esimese muudatusega laiendatakse
töötuskindlustushüvitise saajate ringi töötajatele ja teenistujatele, kes lõpetavad
töölepingu või teenistussuhte omal algatusel või poolte kokkuleppel. Hüvitise saajatele
rakendatakse töötuskindlustushüvitise maksmisel 30 kalendripäeva pikkust ooteaega.
Samuti tõstetakse eelnõuga töötuskindlustushüvitise asendusmäärasid. Kavandatava
muudatusega tõuseks töötuskindlustushüvitise asendusmäär töötuse esimesel 100.
päeval 70%-ni ja 101. päevast edasi 50%-ni kindlustatu eelnevast töötasust.
Vabariigi Valitsus nõustub, et COVID-19 kriis on väga oluliselt mõjutamas olukorda
tööturul. Töötute toimetuleku parandamiseks ja töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks
muutmiseks võttis Riigikogu käesoleva aasta 18. juunil vastu tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse ning töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse, millega tõsteti
töötuskindlustushüvitise asendusmäär esimesel 100. päeval varasema 50% asemel
60%-ni. Samuti hakkab töötutoetus olema 35 protsendi asemel 50 protsenti käesoleva
aasta töötasu alammäärast tõustes järgmise aasta 1. jaanuarist 189 eurolt 292 euroni,
seega üle arvestusliku elatusmiinimumi kuus, mis 2019. aastal oli 221 eurot. Alates 1.
septembrist on töötutel võimalik lühiajaliselt hüvitist kaotamata tööd teha.
Omal algatusel või poolte kokkuleppel töölt lahkujatele töötuskindlustushüvitise
maksmine on mitmes mõttes positiivne, aga väga põhimõtteline muudatus
töötuskindlustussüsteemis, mis nõuab laiemat ühiskondlikku arutelu ja kokkuleppeid
tööturu osapoolte vahel. Samuti kaasneb sellega väga suur ja pikaajaline rahaline
kohustus. Eelnõus 250 SE pakutud muudatus võib kaasa tuua lisakulu aastas ca 48,2
miljonit eurot (sh sotsiaalmaks).
Töötuskindlustushüvitise asendusmäärade tõstmine tooks Töötukassa
töötuskindlustushüvitise saajate ja registreeritud töötuse prognoosi aluseks võttes 2021.
aastal lisakulu eeldatavalt ca 19,4 miljonit eurot (sh sotsiaalmaks). Arvestades, et
Töötukassa prognoositud töötuskindlustushüvitise kulu ilma sotsiaalmaksuta on 2021.
aastal ca 95 miljonit eurot, on eelnõuga pakutud muudatustel märkimisväärne mõju
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
töötuskindlustuse kuludele ning suure tõenäosusega kaasneb muudatustega vajadus
tõsta töötuskindlustusmakse määra, mida praeguses majandusolukorras on mõistlik
vältida.
Lähtudes eelpool toodud selgitustest otsustas Vabariigi Valitsus 22. oktoobri 2020. a
istungil antud eelnõu esitatud kujul mitte toetada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Kadi Kanarbik 6269 235
[email protected]