dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2020
Viit
5.2-2/2949-2
Registreeritud
29. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu juhatus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5.2 Tervishoiuteenuste kättesaadavuse korraldamine
Sari
5.2-2 Tervishoiuteenuste kavandamise ja korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5.2-2/2020
Vastutaja
Reena Müller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervisesüsteemi arendamise osakond)

Failid

  • 📎5.2-22949-2 29.10.2020 Väljaminev kiri.asice288 KB

Sisu (failidest)

Riigikogu juhatus Teie 12.10.2020 nr 2-3/14-110/ [email protected] Meie 29.10.2020 nr 5.2-2/2949-2 Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele (KK 110) Lugupeetud Riigikogu liige Signe Riisalo Tänan Teid küsimuste eest! Sotsiaalministeerium on koostöös Terviseameti ja teiste pädevate asutustega järjepidevalt töötanud selle nimel, et olla valmis uuteks haiguspuhanguteks, need võimalikult varakult avastada ja kontrolli alla saada. Kinnitame, et Sotsiaalministeerium ja Terviseamet (kui tervishoiu hädaolukorda juhtiv asutus) on rakendanud ja rakendavad proportsionaalselt ning vastavalt epidemioloogilisele olukorrale meetmeid, mis võimaldavad Eesti Vabariigis tegeleda COVID-19 haiguspuhangu kontrolli all hoidmisega, tuginedes teiste riikide kogemustele, Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitustele ja teadusuuringutele. Meetmeid on rakendatud nii viiruse leviku ohjamiseks, tervishoiusüsteemi valmisoleku tagamiseks kui ka elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks ja käitumisharjumuste muutmiseks. Järgnevalt on esitatud vastused küsimustele: 1. Palume esitada Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud plaani koos selgitustega tegevuste elluviimise kohta tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani uute puhangutega toimetulekuks (sh varase märkamise ja kontaktide jälgimise süsteemi väljatöötamine). Sotsiaalministeerium esitas Vabariigi Valitsusele tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani juunis 2020 ja seni võetud kriisilahenduse meetmed on väljatöötatud kavaga tihedalt seotud. Tegevuskava hõlmab järgmisi valdkondi: a) inimeste teadlikkuse suurendamine ja hoidmine turvalise käitumise suhtes (sh HOIA-rakendus, vaimse tervise toetamine jt); b) nakatunute kiire diagnoosimine ja ravi ning viiruse edasise leviku ärahoidmine (sh tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, testimisvõimekuse tagamine, lähikontaktsete jälgimisvõimekuse hoidmine, aktiivravihaiglate toimetuleku tagamine, hoolekandesektori võimekuse suurendamine jt); c) nakkuskontrolli ja hädaolukorra juhtimisstruktuuri tugevdamine (sh Terviseameti võimekuse suurendamine, kriisistaabi toetuse suurendamine); d) IT-arendused (sh NAKIS, avaandmete avaldamine jt); e) olukorra seire ja teaduskoostöö; f) rahvusvaheline koostöö; g) valmistumine uueks puhangulaineks (sh varude soetamine, ravimivaru ja ravimite varustuskindluse suurendamine, haigushüvitiste maksmine lähtudes olukorra raskusastmest jt); Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 h) vaktsineerimisalaste tegevuste planeerimine. Valmisolekuplaani tegevused jaotuvad ajakriitilisuse ja ressursside planeerimise alusel aegkriitilisteks (vajalik olemasoleva kriisiga toimetulekuks) ja pikaajalisteks (võimekuse saavutamine on vajalik perioodil 2021-2023). Valmisolekuplaani alusel kavandatud tegevuste rahastamine toimub Vabariigi Valitsuse otsuste alusel, lähtudes kriisiolukorra hinnangust ning mitmed pikaajalisemad ettevalmistavad tegevused on lisatud riigieelarve strateegiasse 2021-2024. Muuhulgas on osa tervishoiusektori investeeringuteks vajalikke rahalisi ressursse seotud Euroopa Liidu rahastamismeetmetega (REACT-EU), mille osas läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ei ole veel lõppenud. Käesoleval hetkel toimub rahalise ressursi täpsem planeerimine ja sellele vastavate tegevuste ümbervaatamine ning Sotsiaalministeerium on valmis pärast seda tutvustama uuendatud tegevuskava kindlasti lähikuudel. 2. Palume esitada detailne kava haiglate koostöö koordinatsiooni korraldamiseks ja viiruse leviku ennetamiseks ja ohjeldamiseks haiglates juhuks kui viiruse levik kasvab, mis on tänaseks ette ennustatavalt juhtunud. Terviseamet on ettevalmistanud miinimumnõuded tervishoiuteenuste osutajatele COVID-19 pandeemia tingimustes ja selle alusel kinnitatakse kava HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse planeerimiseks pandeemia tingimustes. Miinimumnõuete alusel planeeritavad tegevused ja esmatasandi/haiglate/kiirabi töö ümberkorralduste alus on riskitaseme hindamine, mis toimub kokkulepitud epidemioloogiliste kriteeriumide alusel, mis hõlmavad juhtude arvu 100 000 inimese kohta 14 päeva jooksul (erinev kriteerium suurte ja väikeste maakondade jaoks), seitsme päeva teadmata nakatunute osakaal (%), varjatud leviku tuvastamiseks testide arv 1000 elaniku kohta 7 päeva jooksul ning keskmine positiivsete SARS-CoV-2 testide osakaal viimase 7 päeva jooksul. Nimetatud kriteeriumide alusel hindab Terviseamet, kas tegemist on madala riskiga (kogukonnas esinevad üksikud juhud, mis on kontrollitavad), keskmise riskiga (esineb nakatumine kogukonnas klastritena, aga klastrid on jälgitavad) või on risk kõrge. Viimasel juhul on nakatumine laialt levinud väljapoole klastreid ja kontaktide jälgimine pole võimalik või on tõestatud varjatud levik antud regioonis. HVA aktiivravi haiglate voodifondi efektiivne kasutamine ja ümberprofileerimine nakkusohtlike patsientide käsitlemiseks on tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise nurgakivi pandeemia tingimustes ning selle planeerimise prioriteet on maksimaalses võimalikus mahus erakorralise ja plaanilise meditsiinilise abi osutamine. Haiglate voodifondi ümberprofileerimise protsessi maht, selle teostamise kiirus ja täiendavate ravipindade kasutusele võtmine peab olema kooskõlas epidemioloogilise olukorraga riigis tervikuna ja piirkondades. Haiglate voodifondi ümberprofileerimist nakkusohtlike patsientide raviks rakendatakse olemasoleva nakkushaigete ja/või III astme intensiivravi voodifondi ressursi ammendumisel, mille indikaator on nakkushaiguste voodifondi voodihõive 75% või kõrgem haiglas, piirkonnas või riigis ning selle juurdekasvu intensiivsus. Terviseameti operatiivstaabi tervishoiugrupp on koostöös haiglatega välja töötanud voodifondi ümberprofileerimise stsenaariumid, lähtudes epidemioloogilise olukorra arengust, ning need on klassifitseeritud plaanist A (sisaldab A1, A2, A3, A4, A5) kuni plaanideni B-D. Ülalnimetatud plaanide eesmärk on eelkõige toimetulek pandeemiaga, aga samas ka plaanilise ravi jätkumise tagamine. Kavade koostamisel on arvestatud paljude oluliste teguritega, mille hulka kuuluvad epidemioloogiline olukord riigis ja regioonis, haigla profiil (regionaalne-, kesk-, üld- või kohalik haigla), hospitaliseerimist, III astme intensiivravi- ja juhitavat hingamist vajavate nakkusohtlike ja mittenakkusohtlike patsientide arv, keskmine voodihõive (tava- ja intensiivravipalatid), erakorralise meditsiini osakonna (EMO) keskmine ööpäevane külastatavus ja nakkusohtlikke patsientide osakaal, olemasolev aktiivravi voodifond (üldpalatid, I, II ja III astme intensiivravi) ja mitteaktiivravi voodifond (õendushooldus, järelravi jne), meditsiinitehnoloogiline võimekus (hapnikravi võimekus, kopsude mehhaanilise 3 ventilatsiooni seadmete arv haiglas) ning vajaliku personali ja isikukaitse- ja muude hädavajalike vahendite varude olemasolu haiglas. Arvesse võetakse ka infektsioonikontrollisüsteemi olemasolu ja/või taset haiglas. 3. Eeldame, et Sotsiaalministeerium lähtus tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani uute puhangutega toimetulekuks (sh varase märkamise ja kontaktide jälgimise süsteemi väljatöötamine), koostamisel kevadel eriolukorra ajal saadud õppetundide analüüsimise tulemustest, palume jagada meiega kokkuvõtet õppetundidest, millised vead tehti ja mis läks õigesti koos asjaosaliste kogemustega (näiteks Saaremaa haigla ja hooldekodude juhtide ja töötajate hinnangud). Tervishoiusüsteemi valmisolekut COVID-19 esimese lainega toimetulekuks ja uuteks puhanguteks valmisolekut on kõik pädevad asutused hinnanud sisemiselt ja arutelud on toimunud ka asutuste vahel, et parandada koostööd ning eri tegevuste ja meetmete koordineerimist. Üks olulisemaid analüüse on tehtud Terviseametis, kes on saanud oma võimekuse suurendamiseks ka lisaraha, mis suunatakse täiendavate töötajate palkamiseks ning oluliselt on uuendatud kogu kriisijuhtimise struktuuri. Koostöös pääste- ja kaitsevaldkonna ekspertidega on välja töötatud uued kriisijuhtimise printsiibid ja staabistruktuur, mis parandab oluliselt staabi reageerimis- ja otsustusvõimekust. Lisaks võime välja tuua, et toimunud on Sotsiaalministeeriumi korraldatav iga-aastane kõrgem sotsiaalkaitsekursus, mis oli pühendatud COVID-19 kriisi kogemuste vahetamiseks tervishoiu- ja sotsiaalsektori ekspertide, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Kursuse käigus tutvuti ka Rootsi ja Ameerika Ühendriikide kriisikogemustega. 4. Palun tooge eraldi välja plaanilise ravi jätkusuutlikuks tagamiseks kavandatud tegevused viiruse ulatuslikuma leviku korral. Plaanilise ravi jätkusuutlikkuse tagamise peamine mehhanism peitub haiglate töökorralduse muutmises viisil, mis väldib viirusega nakatunute liikumist ja kokkupuudet teiste haigetega (vt vastus ülalpool). Lisaks on kõigil haiglatel täna olemas piisav isikukaitsevahendite varu, mis võimaldab neil toime tulla ka tingimustes, kus vahendite tarned hilinevad või ei saabu kokkulepitud ajal. Hinnanguliselt ja haiglate andmetel on nende isikukaitsevahendite varu enamike artiklite lõikes vähemalt 30 päeva. Lisaks sellele on Eesti Vabariigis olemas või täiendavalt hetkel hangitav riiklik tervishoiuvaru 30 päeva ulatuses ja seda hoiavad nii Terviseamet kui Rahandusministeerium. Viimati nimetatud varu on ette nähtud kasutamiseks tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja riigiasutustes. 5. Palun andke juba koostatud ülevaade riskidest ja lahendustest viiruse ulatusliku ülemaailmse leviku olukorras ravimikättesaadavuse, testide ja kaitsevahendite piisavuse ning uuringufaasis olevate COVID-19 ravimite ja vaktsiinide Eestisse jõudmise kohta. SARS-CoV-2 ülemaailmse leviku tingimustes, arvestades mh reisipiiranguid ja potentsiaalseid piiranguid kaupade vabale liikumisele, võivad esineda tootmis- või tarnehäired. Seda probleemi on teadvustatud ka EL tasandil. Oluline on tugev koordinatsioon ja kokkulepped EL- i siseselt, et tagada nende toodete kättesaadavus liikmesriikidele võrdsetel alustel ja mitte seada takistusi kaupade vabale liikumisele või kehtestada ekspordikeelde vms. Alates 6. juulist 2020. a on seatud suurema turumahuga ravimite hulgimüüjatele kohustus esitada ravimiametile iganädalasi ülevaateid ravimite laoseisu kohta Eestis. Ravimite laoseisu iganädalane esitamine võimaldab ravimiametil jälgida muutusi ravimivaru mahtudes ning hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses, et võtta vajadusel tarneraskuste ennetamiseks kiiresti kasutusele vajalikke meetmeid. 4 Selleks, et oleks tagatud ravimite järjepidev kättesaadavus nii tavaolukorras kui omada paremat ettevalmistust võimalikuks uueks eriolukorraks, on vajalik luua elanikkonna püsiv ravimivaru. Sotsiaalministeerium on koostöös Ravimiameti, Haigekassa ja Terviseametiga pidamas püsiva ravimivaru hoidmise kohustuse seadmise põhimõtete läbirääkimisi ravimite hulgimüüjate, ravimitootjate ning müügiloa hoidjate esindajatega, et vähendada tarneraskuste mõju patsientidele. Võimalike ravimite, isikukaitsevahendite, testide jms kättesaadavuse probleemide ennetamiseks korraldatakse EL tasandil Euroopa Komisjoni koordineerimisel ühishankeid, kus on võimalus osaleda kõigil liikmesriikidel. Ühishanke protsessi kaudu on võimalik hankida nii ravimeid (nt remdesivir, mille kättesaadavuse tagamiseks on hetkel ainus võimalus EL ühishankes osalemine), IKV-sid, testimistarvikuid, kiirteste jne. Lisaks on Euroopa Komisjon ESI fondi vahenditest rahastanud liikmesriikide hädavajaduse katmist, nt remdesiviri või kaitsemaskide osas, jagades neid populatsioonipõhise jaotuskoefitsiendi alusel liikmesriikidele tasuta. Ka Eesti on saanud tasuta remdesiviri ning tasuta kaitsemaske, lisaks on hetkel arutlusel desinfektsioonirobotite tagamine haiglatele. Samuti aitab kättesaadavuse probleemide juures kaasa koordineeritud hangete korraldamine, nt erinevate asutuste koostöö IKV-de hankimisel. Tervishoiusektoris on tervishoiuteenuse osutajatele pandud kohustus omada vähemalt ühe kuu IKV-de valmisolekuvaru. COVID-19 vastaste vaktsiinide kättesaadavuse tagamiseks kõigile liikmesriikidele on samuti algatatud EL-ülene ühishankeprotsess. Juhul, kui ravimitootja tahab algatada Eestis ravimiuuringut või kui tootja algatab ja kaasab Eesti ravimi varase kasutamise programmi, siis on see ravim kättesaadav juba enne müügiloa saamist. Nii oli kevadel nt remdesiviri puhul. Samuti on ravimite puhul võimalik algatada kiirendatud müügiloa taotlemise protsess (nn rolling review), mis võimaldab tootjal esitada Euroopa Ravimiametile andmeid jooksvalt. Sellist müügiloa taotlemise protsessi kasutati remdesiviri puhul ning kasutatakse ka COVID-19 vastaste vaktsiinide puhul. Eesti Ravimiametil on muuhulgas võimalik teha erandeid ravimite Eestisse toomisel – nt lubada sisse tuua ravimeid ka võõrkeelses pakendis, mis kiirendab oluliselt ravimi kasutusse jõudmist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik Sotsiaalminister
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel