Riigikogu juhatus Teie 12.10.2020 nr 2-3/14-110/
[email protected] Meie 29.10.2020 nr 5.2-2/2949-2
Vastus Riigikogu liikme kirjalikule küsimusele
(KK 110)
Lugupeetud Riigikogu liige Signe Riisalo
Tänan Teid küsimuste eest!
Sotsiaalministeerium on koostöös Terviseameti ja teiste pädevate asutustega järjepidevalt
töötanud selle nimel, et olla valmis uuteks haiguspuhanguteks, need võimalikult varakult
avastada ja kontrolli alla saada. Kinnitame, et Sotsiaalministeerium ja Terviseamet (kui
tervishoiu hädaolukorda juhtiv asutus) on rakendanud ja rakendavad proportsionaalselt ning
vastavalt epidemioloogilisele olukorrale meetmeid, mis võimaldavad Eesti Vabariigis tegeleda
COVID-19 haiguspuhangu kontrolli all hoidmisega, tuginedes teiste riikide kogemustele,
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) soovitustele ja teadusuuringutele.
Meetmeid on rakendatud nii viiruse leviku ohjamiseks, tervishoiusüsteemi valmisoleku
tagamiseks kui ka elanikkonna teadlikkuse suurendamiseks ja käitumisharjumuste
muutmiseks.
Järgnevalt on esitatud vastused küsimustele:
1. Palume esitada Sotsiaalministeeriumi väljatöötatud plaani koos selgitustega tegevuste
elluviimise kohta tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani uute puhangutega
toimetulekuks (sh varase märkamise ja kontaktide jälgimise süsteemi väljatöötamine).
Sotsiaalministeerium esitas Vabariigi Valitsusele tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani juunis
2020 ja seni võetud kriisilahenduse meetmed on väljatöötatud kavaga tihedalt seotud.
Tegevuskava hõlmab järgmisi valdkondi:
a) inimeste teadlikkuse suurendamine ja hoidmine turvalise käitumise suhtes (sh
HOIA-rakendus, vaimse tervise toetamine jt);
b) nakatunute kiire diagnoosimine ja ravi ning viiruse edasise leviku ärahoidmine (sh
tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamine, testimisvõimekuse tagamine,
lähikontaktsete jälgimisvõimekuse hoidmine, aktiivravihaiglate toimetuleku tagamine,
hoolekandesektori võimekuse suurendamine jt);
c) nakkuskontrolli ja hädaolukorra juhtimisstruktuuri tugevdamine (sh Terviseameti
võimekuse suurendamine, kriisistaabi toetuse suurendamine);
d) IT-arendused (sh NAKIS, avaandmete avaldamine jt);
e) olukorra seire ja teaduskoostöö;
f) rahvusvaheline koostöö;
g) valmistumine uueks puhangulaineks (sh varude soetamine, ravimivaru ja ravimite
varustuskindluse suurendamine, haigushüvitiste maksmine lähtudes olukorra
raskusastmest jt);
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
h) vaktsineerimisalaste tegevuste planeerimine.
Valmisolekuplaani tegevused jaotuvad ajakriitilisuse ja ressursside planeerimise alusel
aegkriitilisteks (vajalik olemasoleva kriisiga toimetulekuks) ja pikaajalisteks (võimekuse
saavutamine on vajalik perioodil 2021-2023). Valmisolekuplaani alusel kavandatud tegevuste
rahastamine toimub Vabariigi Valitsuse otsuste alusel, lähtudes kriisiolukorra hinnangust ning
mitmed pikaajalisemad ettevalmistavad tegevused on lisatud riigieelarve strateegiasse
2021-2024. Muuhulgas on osa tervishoiusektori investeeringuteks vajalikke rahalisi ressursse
seotud Euroopa Liidu rahastamismeetmetega (REACT-EU), mille osas läbirääkimised
Euroopa Komisjoniga ei ole veel lõppenud.
Käesoleval hetkel toimub rahalise ressursi täpsem planeerimine ja sellele vastavate tegevuste
ümbervaatamine ning Sotsiaalministeerium on valmis pärast seda tutvustama uuendatud
tegevuskava kindlasti lähikuudel.
2. Palume esitada detailne kava haiglate koostöö koordinatsiooni korraldamiseks ja
viiruse leviku ennetamiseks ja ohjeldamiseks haiglates juhuks kui viiruse levik kasvab,
mis on tänaseks ette ennustatavalt juhtunud.
Terviseamet on ettevalmistanud miinimumnõuded tervishoiuteenuste osutajatele COVID-19
pandeemia tingimustes ja selle alusel kinnitatakse kava HVA aktiivravi haiglate ravivõimekuse
planeerimiseks pandeemia tingimustes. Miinimumnõuete alusel planeeritavad tegevused ja
esmatasandi/haiglate/kiirabi töö ümberkorralduste alus on riskitaseme hindamine, mis toimub
kokkulepitud epidemioloogiliste kriteeriumide alusel, mis hõlmavad juhtude arvu 100 000
inimese kohta 14 päeva jooksul (erinev kriteerium suurte ja väikeste maakondade jaoks),
seitsme päeva teadmata nakatunute osakaal (%), varjatud leviku tuvastamiseks testide arv
1000 elaniku kohta 7 päeva jooksul ning keskmine positiivsete SARS-CoV-2 testide osakaal
viimase 7 päeva jooksul. Nimetatud kriteeriumide alusel hindab Terviseamet, kas tegemist on
madala riskiga (kogukonnas esinevad üksikud juhud, mis on kontrollitavad), keskmise riskiga
(esineb nakatumine kogukonnas klastritena, aga klastrid on jälgitavad) või on risk kõrge.
Viimasel juhul on nakatumine laialt levinud väljapoole klastreid ja kontaktide jälgimine pole
võimalik või on tõestatud varjatud levik antud regioonis.
HVA aktiivravi haiglate voodifondi efektiivne kasutamine ja ümberprofileerimine nakkusohtlike
patsientide käsitlemiseks on tervishoiusüsteemi toimepidevuse tagamise nurgakivi pandeemia
tingimustes ning selle planeerimise prioriteet on maksimaalses võimalikus mahus erakorralise
ja plaanilise meditsiinilise abi osutamine. Haiglate voodifondi ümberprofileerimise protsessi
maht, selle teostamise kiirus ja täiendavate ravipindade kasutusele võtmine peab olema
kooskõlas epidemioloogilise olukorraga riigis tervikuna ja piirkondades. Haiglate voodifondi
ümberprofileerimist nakkusohtlike patsientide raviks rakendatakse olemasoleva
nakkushaigete ja/või III astme intensiivravi voodifondi ressursi ammendumisel, mille indikaator
on nakkushaiguste voodifondi voodihõive 75% või kõrgem haiglas, piirkonnas või riigis ning
selle juurdekasvu intensiivsus. Terviseameti operatiivstaabi tervishoiugrupp on koostöös
haiglatega välja töötanud voodifondi ümberprofileerimise stsenaariumid, lähtudes
epidemioloogilise olukorra arengust, ning need on klassifitseeritud plaanist A (sisaldab A1, A2,
A3, A4, A5) kuni plaanideni B-D.
Ülalnimetatud plaanide eesmärk on eelkõige toimetulek pandeemiaga, aga samas ka
plaanilise ravi jätkumise tagamine. Kavade koostamisel on arvestatud paljude oluliste
teguritega, mille hulka kuuluvad epidemioloogiline olukord riigis ja regioonis, haigla profiil
(regionaalne-, kesk-, üld- või kohalik haigla), hospitaliseerimist, III astme intensiivravi- ja
juhitavat hingamist vajavate nakkusohtlike ja mittenakkusohtlike patsientide arv, keskmine
voodihõive (tava- ja intensiivravipalatid), erakorralise meditsiini osakonna (EMO) keskmine
ööpäevane külastatavus ja nakkusohtlikke patsientide osakaal, olemasolev aktiivravi
voodifond (üldpalatid, I, II ja III astme intensiivravi) ja mitteaktiivravi voodifond (õendushooldus,
järelravi jne), meditsiinitehnoloogiline võimekus (hapnikravi võimekus, kopsude mehhaanilise
3
ventilatsiooni seadmete arv haiglas) ning vajaliku personali ja isikukaitse- ja muude
hädavajalike vahendite varude olemasolu haiglas. Arvesse võetakse ka
infektsioonikontrollisüsteemi olemasolu ja/või taset haiglas.
3. Eeldame, et Sotsiaalministeerium lähtus tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani uute
puhangutega toimetulekuks (sh varase märkamise ja kontaktide jälgimise süsteemi
väljatöötamine), koostamisel kevadel eriolukorra ajal saadud õppetundide
analüüsimise tulemustest, palume jagada meiega kokkuvõtet õppetundidest, millised
vead tehti ja mis läks õigesti koos asjaosaliste kogemustega (näiteks Saaremaa haigla
ja hooldekodude juhtide ja töötajate hinnangud).
Tervishoiusüsteemi valmisolekut COVID-19 esimese lainega toimetulekuks ja uuteks
puhanguteks valmisolekut on kõik pädevad asutused hinnanud sisemiselt ja arutelud on
toimunud ka asutuste vahel, et parandada koostööd ning eri tegevuste ja meetmete
koordineerimist. Üks olulisemaid analüüse on tehtud Terviseametis, kes on saanud oma
võimekuse suurendamiseks ka lisaraha, mis suunatakse täiendavate töötajate palkamiseks
ning oluliselt on uuendatud kogu kriisijuhtimise struktuuri. Koostöös pääste- ja kaitsevaldkonna
ekspertidega on välja töötatud uued kriisijuhtimise printsiibid ja staabistruktuur, mis parandab
oluliselt staabi reageerimis- ja otsustusvõimekust.
Lisaks võime välja tuua, et toimunud on Sotsiaalministeeriumi korraldatav iga-aastane kõrgem
sotsiaalkaitsekursus, mis oli pühendatud COVID-19 kriisi kogemuste vahetamiseks tervishoiu-
ja sotsiaalsektori ekspertide, teadlaste ja kohalike omavalitsuste esindajate vahel. Kursuse
käigus tutvuti ka Rootsi ja Ameerika Ühendriikide kriisikogemustega.
4. Palun tooge eraldi välja plaanilise ravi jätkusuutlikuks tagamiseks kavandatud
tegevused viiruse ulatuslikuma leviku korral.
Plaanilise ravi jätkusuutlikkuse tagamise peamine mehhanism peitub haiglate töökorralduse
muutmises viisil, mis väldib viirusega nakatunute liikumist ja kokkupuudet teiste haigetega (vt
vastus ülalpool). Lisaks on kõigil haiglatel täna olemas piisav isikukaitsevahendite varu, mis
võimaldab neil toime tulla ka tingimustes, kus vahendite tarned hilinevad või ei saabu
kokkulepitud ajal. Hinnanguliselt ja haiglate andmetel on nende isikukaitsevahendite varu
enamike artiklite lõikes vähemalt 30 päeva. Lisaks sellele on Eesti Vabariigis olemas või
täiendavalt hetkel hangitav riiklik tervishoiuvaru 30 päeva ulatuses ja seda hoiavad nii
Terviseamet kui Rahandusministeerium. Viimati nimetatud varu on ette nähtud kasutamiseks
tervishoius, sotsiaalhoolekandes ja riigiasutustes.
5. Palun andke juba koostatud ülevaade riskidest ja lahendustest viiruse ulatusliku
ülemaailmse leviku olukorras ravimikättesaadavuse, testide ja kaitsevahendite
piisavuse ning uuringufaasis olevate COVID-19 ravimite ja vaktsiinide Eestisse
jõudmise kohta.
SARS-CoV-2 ülemaailmse leviku tingimustes, arvestades mh reisipiiranguid ja potentsiaalseid
piiranguid kaupade vabale liikumisele, võivad esineda tootmis- või tarnehäired. Seda
probleemi on teadvustatud ka EL tasandil. Oluline on tugev koordinatsioon ja kokkulepped EL-
i siseselt, et tagada nende toodete kättesaadavus liikmesriikidele võrdsetel alustel ja mitte
seada takistusi kaupade vabale liikumisele või kehtestada ekspordikeelde vms.
Alates 6. juulist 2020. a on seatud suurema turumahuga ravimite hulgimüüjatele kohustus
esitada ravimiametile iganädalasi ülevaateid ravimite laoseisu kohta Eestis. Ravimite laoseisu
iganädalane esitamine võimaldab ravimiametil jälgida muutusi ravimivaru mahtudes ning
hinnata muutusi ravimite kättesaadavuses, et võtta vajadusel tarneraskuste ennetamiseks
kiiresti kasutusele vajalikke meetmeid.
4
Selleks, et oleks tagatud ravimite järjepidev kättesaadavus nii tavaolukorras kui omada
paremat ettevalmistust võimalikuks uueks eriolukorraks, on vajalik luua elanikkonna püsiv
ravimivaru. Sotsiaalministeerium on koostöös Ravimiameti, Haigekassa ja Terviseametiga
pidamas püsiva ravimivaru hoidmise kohustuse seadmise põhimõtete läbirääkimisi ravimite
hulgimüüjate, ravimitootjate ning müügiloa hoidjate esindajatega, et vähendada tarneraskuste
mõju patsientidele.
Võimalike ravimite, isikukaitsevahendite, testide jms kättesaadavuse probleemide
ennetamiseks korraldatakse EL tasandil Euroopa Komisjoni koordineerimisel ühishankeid, kus
on võimalus osaleda kõigil liikmesriikidel. Ühishanke protsessi kaudu on võimalik hankida nii
ravimeid (nt remdesivir, mille kättesaadavuse tagamiseks on hetkel ainus võimalus EL
ühishankes osalemine), IKV-sid, testimistarvikuid, kiirteste jne. Lisaks on Euroopa Komisjon
ESI fondi vahenditest rahastanud liikmesriikide hädavajaduse katmist, nt remdesiviri või
kaitsemaskide osas, jagades neid populatsioonipõhise jaotuskoefitsiendi alusel liikmesriikidele
tasuta. Ka Eesti on saanud tasuta remdesiviri ning tasuta kaitsemaske, lisaks on hetkel
arutlusel desinfektsioonirobotite tagamine haiglatele. Samuti aitab kättesaadavuse
probleemide juures kaasa koordineeritud hangete korraldamine, nt erinevate asutuste koostöö
IKV-de hankimisel. Tervishoiusektoris on tervishoiuteenuse osutajatele pandud kohustus
omada vähemalt ühe kuu IKV-de valmisolekuvaru. COVID-19 vastaste vaktsiinide
kättesaadavuse tagamiseks kõigile liikmesriikidele on samuti algatatud EL-ülene
ühishankeprotsess.
Juhul, kui ravimitootja tahab algatada Eestis ravimiuuringut või kui tootja algatab ja kaasab
Eesti ravimi varase kasutamise programmi, siis on see ravim kättesaadav juba enne müügiloa
saamist. Nii oli kevadel nt remdesiviri puhul. Samuti on ravimite puhul võimalik algatada
kiirendatud müügiloa taotlemise protsess (nn rolling review), mis võimaldab tootjal esitada
Euroopa Ravimiametile andmeid jooksvalt. Sellist müügiloa taotlemise protsessi kasutati
remdesiviri puhul ning kasutatakse ka COVID-19 vastaste vaktsiinide puhul. Eesti
Ravimiametil on muuhulgas võimalik teha erandeid ravimite Eestisse toomisel – nt lubada
sisse tuua ravimeid ka võõrkeelses pakendis, mis kiirendab oluliselt ravimi kasutusse jõudmist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
Sotsiaalminister