dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine

Sotsiaalministeerium · 29. oktoober 2020
Viit
1.2-3/3119-1
Registreeritud
29. oktoober 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Alice Sündema (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond)
Lahendamise tähtaeg
12. november 2020

Failid

  • 📎2-117-04526653 29.10.2020 Väljaminev kiri.asice984 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium Keskkonnaministeerium Meie 29.10.2020 nr 2-1/17-0452/6653 Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas majandus- ja taristuminister Ülle Reidi 625 6457 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee Registrikood 70003158 EELNÕU 20.10.2020 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS 2020 nr … Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja § 16 lõike 4 alusel. Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruses nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise nõuded“; 2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt: „Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja § 16 lõike 4 alusel.“; 3) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt: „(1) Määrusega nähakse ette nõuded hoolekandeasutuse hoone ja mitteelamu, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks kasutatakse energiat, (edaspidi hoone) ventileerimisele ja tuulutamisele.“; 4) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutamise ajal ning vähemalt kaks tundi enne ja pärast hoone kasutamist töötama maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel. (2) Hoones, kus puudub soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb ruume intensiivselt tuulutada.“; 5) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt: „§ 3. Nõuded tagastusõhuga ventilatsioonisüsteemile“; 6) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Kui ruumitemperatuuri tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamine võimalik, siis suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50 protsendini sissepuhkeõhust ja parandatakse väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemele välisõhu filtreerimisega.“. (allkirjastatud digitaalselt) Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt) majandus- ja taristuminister Ando Leppiman kantsler 20.10.2020 Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine seletuskiri 1. Sissejuhatus Tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorrast kehtestas majandus- ja kommunikatsiooniminister 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“. Praeguseks on eriolukord lõppenud, kuid vajadus mitteelamute intensiivsemaks ventileerimiseks on tulenevalt viiruste levikust jäänud. Sellest tulenevalt on vajalik määrust muuta selliselt, et see kehtiks jätkuvalt, samuti on vajalik täpsustada kehtestatud nõudeid mitteelamu ventileerimisele ja tuulutamisele. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo ([email protected], tel 6 398 637) ja ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi ([email protected], tel 6 256 457). Õiguslikult vaatas eelnõu üle õigusosakonna õigusnõunik Hendrick Rang ([email protected], tel 6 256 351). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 6 punktist. Punktides 1 – 3 muudetakse määruse pealkirja ja preambulit ja võetakse välja viide eriolukorrale ja täiendavatele nõuetele, kuna üldnõudeid ventileerimiseks ei ole kehtestatud. Lisaks sellele on täpsustatud, et ventileerimise ja tuulutamise nõuded kehtivad mitteeluhoonetes, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat (st sisekliima tagamisega hoonetes). Ehk siis kui hoone vastab sisekliima tagamisega hoone tunnustele, tuleb alati jälgida ka ventileerimise nõudeid. Selline lahendus on selgem, kui mitteeluhoonete osas erandite nimekirja kehtestamine. Punktis 4 muudetakse § 2 teksti selliselt, et ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutamise ajal ning vähemalt kaks tundi enne ja pärast hoone kasutamist töötama maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel. Määruse esialgses tekstis oli nõue, et ventilatsioon peab töötama vähendatud tootlikkusel kogu ööpäeva ning see lülitatakse vähendatud tootlikkusele kaks tundi pärast tööpäeva lõppu ning kaks tundi enne tööpäeva algust lülitatakse ventilatsioon maksimaalsele tootlikkusele. Muudatuse põhjuseks on uued teadmised viiruse omaduste ja levikuteede kohta. Kuna viirus püsib õhus aktiivne kuni kolm tundi1 ning pindade kaudu nakatumist ei ole täheldatud2, on kahetunnine enne ja peale kasutusaega ventileerimine piisav. Peale hoone kasutuse lõppemist 1 Doremalen et al, 2020. Aerosol and Surface Stability of SARS-CoV-2 as Compared with SARS-CoV-1. N Engl J Med 2020; 382:1564-1567. DOI: 10.1056/NEJMc2004973 2 https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/how-covid-spreads.html. eemaldab ventilatsioon kahe tunni jooksul 95%3 õhus olevatest võimalikest viirusosakestest ning ülejäänud deaktiveeruvad järgmise tunni jooksul. Pindadelt võimalikud lendunud viirusosakesed eemaldab enne hoone kasutamist käivitatav ventilatsioon. Kahe tunni reegli puhul on arvestatud ventilatsiooni õhuvahetuskordsusega (kui mitu korda tunnis õhk vahetub), mis määrab selle, kui kiiresti saasteainete ja ka võimalike viirusosakeste kontsentratsioon aja jooksul lahjeneb. Mitteelamutes ventilatsiooni õhuvahetuskordsus on tavaliselt mitte vähem kui 2 korda tunnis. See tähendab, et õhk vahetub iga 0,5 tunni jooksul. Et kontsentratsioon langeks 95% võrra, peab õhk vahetuma 3 korda, ehk see toimub tavapärastes hoonetes 1,5 tunni jooksul4. Kaks tundi tagab piisava varu ja kindluse, et saasteainete kontsentratsioonid jäävad alla 5 % kasutusaegsest tasemest. § 2 lõike 2 senine tekst käsitleb ventileerimist vannitoas ja tualettruumis. Kuna enam erireegleid vannitoale ja tualettruumile ei kehtestata ning mõlemad on hoone osad, puudub lõike 2 erandi vajadus. Kuna § 2 tekst kehtestatakse uues redaktsiooni, käsitleb § 2 lõike 2 tekst seni lõikes 3 sätestatud tuulutamiskohustust, mida on täpsustatud selliselt, et hoones, kus puudub soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb ruume intensiivselt tuulutada. Punktis 5 muudetakse § 3 pealkirja. Kuna säte reguleerib üksnes tagastusõhuga ventilatsiooni, siis on selguse huvides ka pealkirjas märgitud, et tegemist on reeglitega tagastusõhuga ventilatsioonile. Punktis 6 muudetakse § 3 lõiget 2 selliselt, et juhul, kui ruumitemperatuuri tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamine võimalik, siis suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50%-ni sissepuhkeõhust ja parandatakse väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemele välisõhu filtreerimisega. Ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamise nõudest on loobutud seoses külmemate ilmade saabumisega. Osa tagastusõhuga ventilatsioonisüsteeme on kasutusel ruumide kütmiseks ning nendes ei pruugi olla piisavat küttevõimsust toatemperatuuri hoidmiseks. Piisava välisõhu ventilatsiooni tagamiseks peab välisõhu osakaal olema vähemalt 50% sissepuhkeõhust. Filtreerimise parandamise nõue tähendab, et osaliselt tagastusõhuga tööle jäävatesse ventilatsioonisüsteemidesse tuleb paigaldada efektiivsemad väljatõmbeõhu filtrid, mis on võimelised eemaldama enamiku võimalikest viirusosakestest. On nõutud filtrite paigaldamine, mis on sama efektiivsed kui välisõhu filtrid. Peale uute väljatõmbeõhu filtrite paigaldamist tuleb ventilatsioonisüsteem ka uuesti tasakaalustada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud Hoonete ventilatsioonirežiimide muudatused ja samuti ümberlülitamine täielikult välisõhule on võimalik teostada arvutist või üle interneti hoonetes, milles on kaasaegsed hooneautomaatika süsteemid. Muudes hoonetes tuleb seda teha manuaalselt. Kulud piirduvad reeglina hooldusettevõtte töötaja mõne tunni tööga. Samas aitab määruse jõustumine piirata COVID-19 3 Ventilatsiooni õpik: Seppänen O: Ilmastointitekniikka ja sisäilmasto. Suomen LVI-yhdistysten liitto ry. SuLVI 1994. 4 Ventilatsiooni õpik: Seppänen O: Ilmastointitekniikka ja sisäilmasto. Suomen LVI-yhdistysten liitto ry. SuLVI 1994. viiruse levikut. Pikendatud ventilatsiooni käiduajad ning efektiivsem filtreerimine tagastusõhuga süsteemides aitavad vähendada viirusosakeste kontsentratsiooni, mille tõttu ruumides viibivad inimesed saavad väiksema doosi ning nakkusjuhtumite arv väheneb. Ventilatsiooni väljalülitamine kahetunnise puhverajaga tagab negatiivse tervisemõju puudumise. Algse määruse nõuded lisasid mõningal määral elektri- ja soojusenergia kasutust, sest ventilatsiooni käiduajad pikenesid oluliselt. Uuendatud nõuded võimaldavad ventilatsiooni välja lülitada siis kui hoonet ei kasutata, mis annab olulise energia kokkuhoiu võrreldes olukorraga, kui ventilatsioon pidevalt töötaks. Seega arvestab määrus alanud kütteperioodiga ning selle mõju energiakuludele on vähene. Kulud eelarvele on tagasihoidlikud ja on suures osas hõlmatud hoonete hoolduskuludega. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamine täiendavaid tulusid eelarvesse ei too, samuti ei kaasne määruse rakendamisega täiendavaid kulusid. Samuti puudub mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele.. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Määruse kooskõlastamine Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Sotsiaalministeeriumiga ja Keskkonnaministeeriumiga. EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MKM/20-1317 - Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2020 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ffa14f6-e79c-4a0f-a08a-d960064818d9 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ffa14f6-e79c-4a0f-a08a-d960064818d9?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel