Sotsiaalministeerium
Keskkonnaministeerium
Meie 29.10.2020 nr 2-1/17-0452/6653
Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a
määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või
mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise
täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine
Edastame kooskõlastamiseks majandus- ja taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 2.
aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja
tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine“ eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas
majandus- ja taristuminister
Ülle Reidi
625 6457
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
EELNÕU
20.10.2020
MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER
MÄÄRUS
2020 nr …
Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone
või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine
Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja § 16 lõike 4 alusel.
Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruses nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või
mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Hoolekandeasutuse hoone ja sisekliima tagamisega mitteelamu ventileerimise ja
tuulutamise nõuded“;
2) määruse preambul sõnastatakse järgmiselt:
„Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 ja § 16 lõike 4 alusel.“;
3) paragrahvi 1 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Määrusega nähakse ette nõuded hoolekandeasutuse hoone ja mitteelamu, mille sisekliima
ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks kasutatakse energiat, (edaspidi hoone) ventileerimisele ja
tuulutamisele.“;
4) paragrahvi 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi kasutatava osa kasutamise ajal ning
vähemalt kaks tundi enne ja pärast hoone kasutamist töötama maksimaalsel projekteeritud
tootlikkusel.
(2) Hoones, kus puudub soojustagastusega sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb ruume
intensiivselt tuulutada.“;
5) paragrahvi 3 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Nõuded tagastusõhuga ventilatsioonisüsteemile“;
6) paragrahvi 3 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui ruumitemperatuuri tagamiseks ei ole ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule
ümberlülitamine võimalik, siis suurendatakse välisõhu osakaalu vähemalt 50 protsendini
sissepuhkeõhust ja parandatakse väljatõmbeõhu filtreerimist samale tasemele välisõhu
filtreerimisega.“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Taavi Aas (allkirjastatud digitaalselt)
majandus- ja taristuminister Ando Leppiman
kantsler
20.10.2020
Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone
või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine
seletuskiri
1. Sissejuhatus
Tulenevalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukorrast kehtestas majandus- ja
kommunikatsiooniminister 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või
mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“. Praeguseks on
eriolukord lõppenud, kuid vajadus mitteelamute intensiivsemaks ventileerimiseks on tulenevalt
viiruste levikust jäänud. Sellest tulenevalt on vajalik määrust muuta selliselt, et see kehtiks
jätkuvalt, samuti on vajalik täpsustada kehtestatud nõudeid mitteelamu ventileerimisele ja
tuulutamisele.
Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi ehitus- ja elamuosakonna juhataja Ivo Jaanisoo
(
[email protected], tel 6 398 637) ja ehitus- ja elamuosakonna peaspetsialist Ülle Reidi
(
[email protected], tel 6 256 457). Õiguslikult vaatas eelnõu üle õigusosakonna õigusnõunik
Hendrick Rang (
[email protected], tel 6 256 351).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb 6 punktist.
Punktides 1 – 3 muudetakse määruse pealkirja ja preambulit ja võetakse välja viide
eriolukorrale ja täiendavatele nõuetele, kuna üldnõudeid ventileerimiseks ei ole kehtestatud.
Lisaks sellele on täpsustatud, et ventileerimise ja tuulutamise nõuded kehtivad
mitteeluhoonetes, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri
hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat (st sisekliima tagamisega
hoonetes). Ehk siis kui hoone vastab sisekliima tagamisega hoone tunnustele, tuleb alati jälgida
ka ventileerimise nõudeid. Selline lahendus on selgem, kui mitteeluhoonete osas erandite
nimekirja kehtestamine.
Punktis 4 muudetakse § 2 teksti selliselt, et ventilatsioonisüsteem peab hoone või selle eraldi
kasutatava osa kasutamise ajal ning vähemalt kaks tundi enne ja pärast hoone kasutamist
töötama maksimaalsel projekteeritud tootlikkusel. Määruse esialgses tekstis oli nõue, et
ventilatsioon peab töötama vähendatud tootlikkusel kogu ööpäeva ning see lülitatakse
vähendatud tootlikkusele kaks tundi pärast tööpäeva lõppu ning kaks tundi enne tööpäeva algust
lülitatakse ventilatsioon maksimaalsele tootlikkusele.
Muudatuse põhjuseks on uued teadmised viiruse omaduste ja levikuteede kohta. Kuna viirus
püsib õhus aktiivne kuni kolm tundi1 ning pindade kaudu nakatumist ei ole täheldatud2, on
kahetunnine enne ja peale kasutusaega ventileerimine piisav. Peale hoone kasutuse lõppemist
1
Doremalen et al, 2020. Aerosol and Surface Stability of SARS-CoV-2 as Compared with SARS-CoV-1. N Engl J
Med 2020; 382:1564-1567. DOI: 10.1056/NEJMc2004973
2
https://www.cdc.gov/coronavirus/2019-ncov/prevent-getting-sick/how-covid-spreads.html.
eemaldab ventilatsioon kahe tunni jooksul 95%3 õhus olevatest võimalikest viirusosakestest
ning ülejäänud deaktiveeruvad järgmise tunni jooksul. Pindadelt võimalikud lendunud
viirusosakesed eemaldab enne hoone kasutamist käivitatav ventilatsioon.
Kahe tunni reegli puhul on arvestatud ventilatsiooni õhuvahetuskordsusega (kui mitu korda
tunnis õhk vahetub), mis määrab selle, kui kiiresti saasteainete ja ka võimalike viirusosakeste
kontsentratsioon aja jooksul lahjeneb. Mitteelamutes ventilatsiooni õhuvahetuskordsus on
tavaliselt mitte vähem kui 2 korda tunnis. See tähendab, et õhk vahetub iga 0,5 tunni jooksul.
Et kontsentratsioon langeks 95% võrra, peab õhk vahetuma 3 korda, ehk see toimub
tavapärastes hoonetes 1,5 tunni jooksul4. Kaks tundi tagab piisava varu ja kindluse, et
saasteainete kontsentratsioonid jäävad alla 5 % kasutusaegsest tasemest.
§ 2 lõike 2 senine tekst käsitleb ventileerimist vannitoas ja tualettruumis. Kuna enam erireegleid
vannitoale ja tualettruumile ei kehtestata ning mõlemad on hoone osad, puudub lõike 2 erandi
vajadus.
Kuna § 2 tekst kehtestatakse uues redaktsiooni, käsitleb § 2 lõike 2 tekst seni lõikes 3 sätestatud
tuulutamiskohustust, mida on täpsustatud selliselt, et hoones, kus puudub soojustagastusega
sissepuhke- ja väljatõmbeventilatsioon, tuleb ruume intensiivselt tuulutada.
Punktis 5 muudetakse § 3 pealkirja. Kuna säte reguleerib üksnes tagastusõhuga ventilatsiooni,
siis on selguse huvides ka pealkirjas märgitud, et tegemist on reeglitega tagastusõhuga
ventilatsioonile.
Punktis 6 muudetakse § 3 lõiget 2 selliselt, et juhul, kui ruumitemperatuuri tagamiseks ei ole
ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamine võimalik, siis suurendatakse
välisõhu osakaalu vähemalt 50%-ni sissepuhkeõhust ja parandatakse väljatõmbeõhu
filtreerimist samale tasemele välisõhu filtreerimisega.
Ventilatsiooniagregaadi täielikult välisõhule ümberlülitamise nõudest on loobutud seoses
külmemate ilmade saabumisega. Osa tagastusõhuga ventilatsioonisüsteeme on kasutusel
ruumide kütmiseks ning nendes ei pruugi olla piisavat küttevõimsust toatemperatuuri
hoidmiseks. Piisava välisõhu ventilatsiooni tagamiseks peab välisõhu osakaal olema vähemalt
50% sissepuhkeõhust. Filtreerimise parandamise nõue tähendab, et osaliselt tagastusõhuga
tööle jäävatesse ventilatsioonisüsteemidesse tuleb paigaldada efektiivsemad väljatõmbeõhu
filtrid, mis on võimelised eemaldama enamiku võimalikest viirusosakestest. On nõutud filtrite
paigaldamine, mis on sama efektiivsed kui välisõhu filtrid. Peale uute väljatõmbeõhu filtrite
paigaldamist tuleb ventilatsioonisüsteem ka uuesti tasakaalustada.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrusel puudub seos Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Hoonete ventilatsioonirežiimide muudatused ja samuti ümberlülitamine täielikult välisõhule on
võimalik teostada arvutist või üle interneti hoonetes, milles on kaasaegsed hooneautomaatika
süsteemid. Muudes hoonetes tuleb seda teha manuaalselt. Kulud piirduvad reeglina
hooldusettevõtte töötaja mõne tunni tööga. Samas aitab määruse jõustumine piirata COVID-19
3
Ventilatsiooni õpik: Seppänen O: Ilmastointitekniikka ja sisäilmasto. Suomen LVI-yhdistysten liitto ry. SuLVI
1994.
4
Ventilatsiooni õpik: Seppänen O: Ilmastointitekniikka ja sisäilmasto. Suomen LVI-yhdistysten liitto ry. SuLVI
1994.
viiruse levikut. Pikendatud ventilatsiooni käiduajad ning efektiivsem filtreerimine
tagastusõhuga süsteemides aitavad vähendada viirusosakeste kontsentratsiooni, mille tõttu
ruumides viibivad inimesed saavad väiksema doosi ning nakkusjuhtumite arv väheneb.
Ventilatsiooni väljalülitamine kahetunnise puhverajaga tagab negatiivse tervisemõju
puudumise.
Algse määruse nõuded lisasid mõningal määral elektri- ja soojusenergia kasutust, sest
ventilatsiooni käiduajad pikenesid oluliselt. Uuendatud nõuded võimaldavad ventilatsiooni
välja lülitada siis kui hoonet ei kasutata, mis annab olulise energia kokkuhoiu võrreldes
olukorraga, kui ventilatsioon pidevalt töötaks. Seega arvestab määrus alanud kütteperioodiga
ning selle mõju energiakuludele on vähene. Kulud eelarvele on tagasihoidlikud ja on suures
osas hõlmatud hoonete hoolduskuludega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamine täiendavaid tulusid eelarvesse ei too, samuti ei kaasne määruse
rakendamisega täiendavaid kulusid. Samuti puudub mõju kohaliku omavalitsuse eelarvele..
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine
Määrus kooskõlastatakse eelnõude infosüsteemis EIS Sotsiaalministeeriumiga ja
Keskkonnaministeeriumiga.
EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MKM/20-1317 - Majandus- ja taristuministri 2. aprilli 2020. a määruse nr 8 „Hoolekandeasutuse hoone või mitteelamu ventileerimise ja tuulutamise täiendavad nõuded eriolukorras“ muutmine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 12.11.2020 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ffa14f6-e79c-4a0f-a08a-d960064818d9
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/3ffa14f6-e79c-4a0f-a08a-d960064818d9?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
http://eelnoud.valitsus.ee/main