dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine

Sotsiaalministeerium · 27. oktoober 2020
Viit
1.2-3/2760-2
Registreeritud
27. oktoober 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine
Sari
1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.2-3/2020
Vastutaja
Norman Põder (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, e-teenuste asekantsleri vastutusvaldkond, Nutika arengu toetamise osakond)

Failid

  • 📎1.2-32760-2 27.10.2020 Väljaminev kiri.asice229 KB

Sisu (failidest)

Taavi Aas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 22.09.2020 nr MKM/20-1145/- [email protected] 1K, 2-5/20- 0355/5792/ Meie 27.10.2020 nr 1.2-3/2760-2 Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021– 2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine Lugupeetud majandus- ja taristuminister Täname Teid kooskõlastamiseks esitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ eest. Oleme tänulikud, et arengukava koostamisel on arvestatud suure hulga meie poolt eelnevalt tehtud ettepanekute ja parandustega. On näha, et arengukava struktuuriga on tehtud palju tööd ja meie hinnangul on arengukava sidus ning tekstiliselt ladus. Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu märkustega arvestamisel. Leiame, et ligipääsetavuse kajastus arengukava põhidokumendis on kiiduväärt. Kuivõrd aga fookus on suuresti füüsilisel taristul, teeme ettepaneku, et kajastuda võiks rohkem ka ühistranspordi veeremi ligipääsetavuse tagamise vajadus ja tervikteekonnad. Samuti ei ole arengukava tulemusnäitajate seas ligipääsetavust hindavaid indikaatoreid, mis meie hinnangul peaksid seal olema. Seostest teiste arengukavadega on puudu seos Heaolu arengukavaga, mis käsitleb muuhulgas nii puudega inimeste kui eakate toimetulekut ja tulevikus ka laste heaolu. Need sihtrühmad on aga olulised ka transporditaristu kontekstis. Teeme ettepaneku arengukavas OECD/ITF uuringule tuginedes välja tuua vajaduse tugineda ruumi jagamisel „jalakäija kõigepealt“ (pedestrian first) hierarhiast, seda nt arengukavas lk 8 algavas loetelus, mis toob välja selle põhimõtted ja tegevussuunad: „Decisions regarding the design and use of the city’s limited public street space should prioritise space following a “pedestrian first” hierarchy of users. This means that street use should be ranked in the following order: pedestrians, cyclists, transit users, freight transporters, taxi drivers and private-vehicle drivers (ITDP, 2018). The reallocation of road space according to this hierarchy, along with investment in more and better infrastructure for these modes, is central to changing their relative competitiveness with the car, in the key dimensions of comfort, safety and journey time.“ (OECD/ITF 2020). Leiame, et OECD/ITF tehtud uuring on väga põhjalik sisend, mida arengukava koostamisel arvesse võtta. Kuigi arengukavas sellele viidatakse, siis hetkel ei ole arengukavas välja toodud, kas ja mil määral arengukava rakendamise raames nende ettepanekutega arvestatakse. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952 2 Juhime tähelepanu, et lk 7 sõnastatud eesmärgis ei ole välja toodud säästva transpordi arendamist ja tuuakse sisse uus mõiste, mida eelnevas mõistete loetelus ei ole (kestlikud liikumisvõimalused). Palume välja tuua, et ka selles valdkonnas on vajalik Eestis kompetentside kasv ning tugineda tuleb tõendus- ja/või teadmuspõhistele lahendustele. Lk 11 on välja toodud, et rakendusdokumendiks saab olema liiklusohutusprogramm. Leiame, et ka säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vajalik rakenduskava, mis toetab säästvaid liikumisviise (eelkõige jala, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumist). Palume ka peatükis 5.1 välja tuua, mis programmid arengukava rakendamiseks on plaanitud koostada. Palume lk 12 eraldi välja tuua jala, jalgrattaga ja ühistranspordiga tööl käivate inimeste osakaalud. Arvestades, et nt rattaga tööl käivate inimeste osakaal on eriti väike, siis see kasutamata potentsiaal väärib meie hinnangul eraldi välja toomist. Ka peamiste tulemusnäitajate all on kokku arvestatud nii ühistranspordiga, jala kui rattaga tööl käivate inimeste osakaalud. Leiame, et informatiivsem ning tegevuste tulemuslikkuse jälgimise kontekstis on vajalik eraldi vaadelda kõiki neid liikumisviise ning kõigi nende lõikes eesmärgid seada. Meetmed nende erinevate liikumisviiside populariseerimiseks on teatud määral erinevad ning oluline on ka see, et kõigi nende liikumisviiside kasutamine suureneks autokasutuse arvelt, mitte nt ühistranspordi kasuks ja jalakäimise arvelt. Seetõttu teeme ettepaneku üheks eesmärgiks seada ka autokasutamise vähenemise tööl käimisel. Väga suurel määral mõjutavad transpordiviiside eelistusi KOV-i otsused ja tegevused transpordikorralduses ning ruumiotsuste tegemisel. Palume transpordi ja liikuvuse riikliku korralduse peatükis välja tuua riikliku transpordi- ja liikuvuspoliitika suunad KOV-ide tegevuse suunamisel/mõjutamisel (eriti säästva linnalise liikuvuse arendamisel). Lisaks sellele tuleks arengukavas enam rõhutada sotsiaaltranspordi ja tavatranspordi sünergia vajadust. Palume kaaluda ka alapeatükis 6.2 välja tuua tegevused, mis on vajalikud ohutute jalgsi, rattaga jt kergliikuritega liiklemiseks. Mõned viited standarditele on peatükis 6.1, kuid ohutuse seisukohast oleks säästlike liikumisviiside osas samuti paslik eraldi eesmärgid seada. Samuti oleks paslik jälgida kui palju saavad kergliiklejad viga, eriti linnades. Ka kergliiklusele peaks kohanduma nullvisiooni põhimõte, kus inimlikust veast tingitud kahjud peaksid olema viidud miinimumini ning rõhutada tuleb taristu kvaliteedi arendamise vajadust ja selle võtmetähtsust ohutuse tagamisel. Palume sarnaselt ühistranspordi arendamisega tuua välja vajadus riigieelarvest investeerida säästlike liikumisviiside soodustamisse (lk 46). Meretranspordipoliitika kontseptsiooni dokumendis on Sotsiaalministeeriumile pandud ülesandeks analüüsida meremeeste sotsiaalseid tagatisi, mille tulemusena töötada välja lahendus, mis arvestab nii töötajate kui ka tööandjate huve samaaegselt laevanduse konkurentsivõime tõstmisega (lk 20). Siinkohal tuleb arvestada ka erinevate töötajate võrdse kohtlemise põhimõttega, millest tulenevalt peab isikute ebavõrdne kohtlemine olema asjakohaselt põhjendatud (nt kaldatöötajad vs merel töötajad). Kuivõrd Vabariigi Valitsus pani MKMile kohustuse analüüsida kaubalaevade eriskeemi mõjusid, siis leiame, et ei ole mõistlik teha kahte eraldi analüüsi. Merenduspoliitika dokumendis võiks olla kajastatud Vabariigi Valitsuse poolt MKM-le pandud analüüsikohustus ning MKM võiks seda analüüsi tehes hõlmata ka teised meremehed. Valitsuskabinetis otsustati järgmiselt: „Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 kabinetiistungi otsusele teeb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi ja Sotsiaalministeeriumiga eelnõuga tehtavate muudatuste mõju järelanalüüsi viis aastat pärast muudatuste rakendamist, et oleks võimalik otsustada edasiste meetmete rakendamise üle.“ Antud analüüsis võiks kajastada ka reisilaevadel töötavaid meremehi ja kaldatöötajaid ning 3 hinnata, kas erinevad skeemid on mõistlikud nii töötaja kui tööandja vaates. SOM on valmis analüüsi panustama, aga leiame, et merenduspoliitika eestvedajana peaks põhivastutus jääma MKM-ile. Ühtlasi teeme ettepaneku täpsustada, et väikelaevajuhtide koolitus peaks kindlasti sisaldama töötervishoiu ja tööohutuse osa, sest paljud väikelaevajuhid hakkavad tööandjateks (nt Peipsil töötavad kalurid), kuid ei oma piisavat teavet tööohutuse nõuetest tööandja vaates. Sellest tulenevalt on esinenud ka just oskamatusest tingitud tööõnnetusi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik sotsiaalminister Norman Põder 626 9247 [email protected]
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel