Taavi Aas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 22.09.2020 nr MKM/20-1145/-
[email protected] 1K, 2-5/20-
0355/5792/
Meie 27.10.2020 nr 1.2-3/2760-2
Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse
„„Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–
2035“ kinnitamine“ eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud majandus- ja taristuminister
Täname Teid kooskõlastamiseks esitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035“
eest. Oleme tänulikud, et arengukava koostamisel on arvestatud suure hulga meie poolt
eelnevalt tehtud ettepanekute ja parandustega. On näha, et arengukava struktuuriga on
tehtud palju tööd ja meie hinnangul on arengukava sidus ning tekstiliselt ladus.
Sotsiaalministeerium kooskõlastab Vabariigi Valitsuse protokollilise otsuse „„Transpordi ja
liikuvuse arengukava 2021–2035“ kinnitamine“ eelnõu märkustega arvestamisel.
Leiame, et ligipääsetavuse kajastus arengukava põhidokumendis on kiiduväärt. Kuivõrd aga
fookus on suuresti füüsilisel taristul, teeme ettepaneku, et kajastuda võiks rohkem ka
ühistranspordi veeremi ligipääsetavuse tagamise vajadus ja tervikteekonnad. Samuti ei ole
arengukava tulemusnäitajate seas ligipääsetavust hindavaid indikaatoreid, mis meie
hinnangul peaksid seal olema.
Seostest teiste arengukavadega on puudu seos Heaolu arengukavaga, mis käsitleb
muuhulgas nii puudega inimeste kui eakate toimetulekut ja tulevikus ka laste heaolu. Need
sihtrühmad on aga olulised ka transporditaristu kontekstis.
Teeme ettepaneku arengukavas OECD/ITF uuringule tuginedes välja tuua vajaduse
tugineda ruumi jagamisel „jalakäija kõigepealt“ (pedestrian first) hierarhiast, seda nt
arengukavas lk 8 algavas loetelus, mis toob välja selle põhimõtted ja tegevussuunad:
„Decisions regarding the design and use of the city’s limited public street space should
prioritise space following a “pedestrian first” hierarchy of users. This means that street use
should be ranked in the following order: pedestrians, cyclists, transit users, freight
transporters, taxi drivers and private-vehicle drivers (ITDP, 2018). The reallocation of road
space according to this hierarchy, along with investment in more and better infrastructure for
these modes, is central to changing their relative competitiveness with the car, in the key
dimensions of comfort, safety and journey time.“ (OECD/ITF 2020). Leiame, et OECD/ITF
tehtud uuring on väga põhjalik sisend, mida arengukava koostamisel arvesse võtta. Kuigi
arengukavas sellele viidatakse, siis hetkel ei ole arengukavas välja toodud, kas ja mil määral
arengukava rakendamise raames nende ettepanekutega arvestatakse.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Juhime tähelepanu, et lk 7 sõnastatud eesmärgis ei ole välja toodud säästva transpordi
arendamist ja tuuakse sisse uus mõiste, mida eelnevas mõistete loetelus ei ole (kestlikud
liikumisvõimalused). Palume välja tuua, et ka selles valdkonnas on vajalik Eestis
kompetentside kasv ning tugineda tuleb tõendus- ja/või teadmuspõhistele lahendustele.
Lk 11 on välja toodud, et rakendusdokumendiks saab olema liiklusohutusprogramm. Leiame,
et ka säästva arengu eesmärkide saavutamiseks on vajalik rakenduskava, mis toetab
säästvaid liikumisviise (eelkõige jala, jalgrattaga ja ühistranspordiga liikumist). Palume ka
peatükis 5.1 välja tuua, mis programmid arengukava rakendamiseks on plaanitud koostada.
Palume lk 12 eraldi välja tuua jala, jalgrattaga ja ühistranspordiga tööl käivate inimeste
osakaalud. Arvestades, et nt rattaga tööl käivate inimeste osakaal on eriti väike, siis see
kasutamata potentsiaal väärib meie hinnangul eraldi välja toomist. Ka peamiste
tulemusnäitajate all on kokku arvestatud nii ühistranspordiga, jala kui rattaga tööl käivate
inimeste osakaalud. Leiame, et informatiivsem ning tegevuste tulemuslikkuse jälgimise
kontekstis on vajalik eraldi vaadelda kõiki neid liikumisviise ning kõigi nende lõikes
eesmärgid seada. Meetmed nende erinevate liikumisviiside populariseerimiseks on teatud
määral erinevad ning oluline on ka see, et kõigi nende liikumisviiside kasutamine suureneks
autokasutuse arvelt, mitte nt ühistranspordi kasuks ja jalakäimise arvelt. Seetõttu teeme
ettepaneku üheks eesmärgiks seada ka autokasutamise vähenemise tööl käimisel.
Väga suurel määral mõjutavad transpordiviiside eelistusi KOV-i otsused ja tegevused
transpordikorralduses ning ruumiotsuste tegemisel. Palume transpordi ja liikuvuse riikliku
korralduse peatükis välja tuua riikliku transpordi- ja liikuvuspoliitika suunad KOV-ide
tegevuse suunamisel/mõjutamisel (eriti säästva linnalise liikuvuse arendamisel).
Lisaks sellele tuleks arengukavas enam rõhutada sotsiaaltranspordi ja tavatranspordi
sünergia vajadust.
Palume kaaluda ka alapeatükis 6.2 välja tuua tegevused, mis on vajalikud ohutute jalgsi,
rattaga jt kergliikuritega liiklemiseks. Mõned viited standarditele on peatükis 6.1, kuid ohutuse
seisukohast oleks säästlike liikumisviiside osas samuti paslik eraldi eesmärgid seada. Samuti
oleks paslik jälgida kui palju saavad kergliiklejad viga, eriti linnades. Ka kergliiklusele peaks
kohanduma nullvisiooni põhimõte, kus inimlikust veast tingitud kahjud peaksid olema viidud
miinimumini ning rõhutada tuleb taristu kvaliteedi arendamise vajadust ja selle võtmetähtsust
ohutuse tagamisel.
Palume sarnaselt ühistranspordi arendamisega tuua välja vajadus riigieelarvest investeerida
säästlike liikumisviiside soodustamisse (lk 46).
Meretranspordipoliitika kontseptsiooni dokumendis on Sotsiaalministeeriumile pandud
ülesandeks analüüsida meremeeste sotsiaalseid tagatisi, mille tulemusena töötada välja
lahendus, mis arvestab nii töötajate kui ka tööandjate huve samaaegselt laevanduse
konkurentsivõime tõstmisega (lk 20). Siinkohal tuleb arvestada ka erinevate töötajate võrdse
kohtlemise põhimõttega, millest tulenevalt peab isikute ebavõrdne kohtlemine olema
asjakohaselt põhjendatud (nt kaldatöötajad vs merel töötajad).
Kuivõrd Vabariigi Valitsus pani MKMile kohustuse analüüsida kaubalaevade eriskeemi
mõjusid, siis leiame, et ei ole mõistlik teha kahte eraldi analüüsi. Merenduspoliitika
dokumendis võiks olla kajastatud Vabariigi Valitsuse poolt MKM-le pandud analüüsikohustus
ning MKM võiks seda analüüsi tehes hõlmata ka teised meremehed. Valitsuskabinetis
otsustati järgmiselt: „Vastavalt Vabariigi Valitsuse 17.07.2017 kabinetiistungi otsusele teeb
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium koostöös Rahandusministeeriumi ja
Sotsiaalministeeriumiga eelnõuga tehtavate muudatuste mõju järelanalüüsi viis aastat pärast
muudatuste rakendamist, et oleks võimalik otsustada edasiste meetmete rakendamise üle.“
Antud analüüsis võiks kajastada ka reisilaevadel töötavaid meremehi ja kaldatöötajaid ning
3
hinnata, kas erinevad skeemid on mõistlikud nii töötaja kui tööandja vaates. SOM on valmis
analüüsi panustama, aga leiame, et merenduspoliitika eestvedajana peaks põhivastutus
jääma MKM-ile.
Ühtlasi teeme ettepaneku täpsustada, et väikelaevajuhtide koolitus peaks kindlasti sisaldama
töötervishoiu ja tööohutuse osa, sest paljud väikelaevajuhid hakkavad tööandjateks (nt
Peipsil töötavad kalurid), kuid ei oma piisavat teavet tööohutuse nõuetest tööandja vaates.
Sellest tulenevalt on esinenud ka just oskamatusest tingitud tööõnnetusi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tanel Kiik
sotsiaalminister
Norman Põder 626 9247
[email protected]