Ahto Tisler, juhatuse liige Teie 03.07.2020 nr 89
N.R. Energy Osaühing Meie 20.07.2020 nr 12.2-1/4837-4
[email protected]
Järelevalvemenetluse alustamata jätmine
Austatud härra Tisler
N.R. Energy Osaühingu nimel esitasite Rahandusministeeriumile märgukirja, milles leidsite,
et Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020. a otsus nr 186 "Soojusenergia edastamise, jaotamise ja
müügi korraldamine Tapa linna kaugküttepiirkonnas" (edaspidi ka: Haldusakt) on õigusvastane
ning see annab aluse Tapa valla ametiisikute, OÜ Tapa Vesi ja OÜ Tapa Vesi juhatuse liikmete
ja töötajate suhtes menetluste alustamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks. Nimelt leidsite,
et kõnealuse Haldusaktiga Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks ainu-
õiguse andmisel OÜ-le Tapa Vesi on rikutud riigihangete seaduses (edaspidi: RHS) ette nähtud
korda. Ühtlasi leidsite, et nimetatud rikkumine on toime pandud OÜ-le Tapa Vesi ebaseadusliku
eelise andmise eesmärgil ning kirjeldatud teos esinevad karistusseadustiku (edaspidi: KarS)
§-des 300 ja 400 sätestatud süütegude tunnused.
I. Esmalt selgitame Teile Rahandusministeeriumi pädevust ja volitusi RHS-i ning selle
alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle järelevalve tegemisel.
Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja
volituse – s.t avaliku võimu poolne sekkumine võib toimuda ainult seadusega kindlaks määratud
tingimustel, korras ja ulatuses (vt. RKHKm 13.04.1998, nr 3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000,
nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19). RHS § 203 lg-st 1 tulenevalt
RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle teostab avalikes huvides riiklikku ja
haldus-järelevalvet Rahandusministeerium. Korrakaitseseaduse (edaspidi ka: KorS) § 2 lg 4
kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada
see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Riiklik järelevalve on avaliku võimu kontroll
haldusvälise isiku tegevuse üle (vt. N. Parrest. RHS § 203 komm. 6 – M. A. Simovart, M. Parind
(koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; vt. ka T. Roosve.
KorS § 2 komm.-d 6-9 – M. Laaring, S. Pars, jt. Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne.
Tallinn: Sisekaitseakadeemia 2017). Haldusjärelevalve on vabariigi valitsuse seaduse (edaspidi
ka: VVS) § 751 lg 1 järgi ühe haldusorgani kontroll teise haldusorgani üle. Seega tehakse
riiklikku järelevalvet üksnes nende eraõiguslikust juriidilisest isikust hankijate üle, kes haldus-
ülesannet ei täida. Kui Rahandusministeerium teeb järelevalvet teise ministeeriumi või selle
valitsemisalas oleva asutuse üle, samuti kohaliku omavalitsuse, selle asutuse või muu avalik-
õigusliku juriidilise isiku või selle asutuse tegevuse üle, on tegu haldusjärelevalvega.
Rahandusministeerium teeb RHS-i alusel järelevalvet üksnes avalikes huvides. Erinevalt vaidlustus-
ja kohtumenetlusest ei ole riigihangete järelevalve ülesandeks erahuvide ja subjektiivse õiguste
vahetu kaitse. Avaliku huvi puudumisel ei tulene Rahandusministeeriumile järelevalve läbiviimise
ülesannet.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Kellelgi ei ole õigust nõuda järelevalvemenetluse läbiviimist ja järelevalvemeetmete kohaldamist.
Isegi siis, kui Rahandusministeerium alustab järelevalvemenetlust isiku märgukirjast (järelevalve-
teatest) ajendatult, ei ole järelevalve vahetuks eesmärgiks selle isiku õiguste kaitse. Eesmärgiks
on järelevalvatava subjekti (hankija) tegevuse õiguspärasuse kontrollimine, kooskõla seaduste ja
nende alusel antud õigusaktidega ning lõppastmes võimalusel ka õigusrikkumise kõrvaldamine.
Järelevalveorgani olemasolule vaatamata on ja jääb prioriteetseks subjektiivsete õiguste kaitse
viisiks riigihangete vaidlustusmenetlus ja kohtulik õiguskaitse (vt. Riigihangete seaduse eelnõu
(450 SE I). Seletuskiri, lk 141).
Seetõttu jätavad RHS-i 9. peatüki sätted, mis sätestavad Rahandusministeeriumi järelevalve-
volitused, Rahandusministeeriumile ulatusliku otsustusvabaduse küsimuses, kas järelevalve-
menetlust konkreetsel üksikjuhtumil alustada või mitte, samuti diskretsiooniõiguse igakordselt
otsustada, millist järelevalveabinõud rakendada. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub
avaldajal subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse
meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse
nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks (vt. RKHKo
13.10.2010, nr 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm 23.10.2013, nr 3-3-1-29-13, p 17). Ajendi ja aluse
olemasolul, kui puuduvad RHS § 206 lg 1 p-des 1-4 nimetatud järelevalvemenetlust välistavad
asjaolud, võib Rahandusministeerium järelevalvemenetluse alustamist kaaluda.
RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada
põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul
ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206
lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane
eeldus alati ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus, s.t
ajendis (järelevalveteates) toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise kohta peavad olema
Rahandusministeeriumil põhjendatud rikkumiskahtluse tekkimiseks piisavad. RHS § 206 lg 1
p 3 sätestab, et järelevalvemenetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud
kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine.
II. N.R. Energy Osaühingu esitatud asjaolude, andmete ja dokumentide põhjal ei ole
Hankija tegevuses RHS-i rikkumist võimalik sedastada.
a. Esiteks ei nähtu Rahandusministeeriumile esitatust, et Tapa vald kohaliku oma-
valitsuse üksuse ja RHS § 5 lg 2 p-s 2 nimetatud avaliku sektori hankijana oleks
sõlminud või kavatseks sõlmida OÜ-ga Tapa Vesi hankelepingu, sh. kontsessiooni-
lepingu, tunnustele vastava lepingu.
RHS § 4 p 13 sätestab, et kontsessioonileping on ühe või mitme ettevõtja ja ühe või mitme
hankija vahel sõlmitud hankeleping, mille puhul kontsessionääri tasu seisneb kas ainult õiguses
ehitist ekspluateerida või teenust osutada või selles õiguses koos rahalise maksega ja nõudluse või
pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile. RHS § 8 lg-s 1 sätestatud
legaaldefinitsiooni kohaselt on hankeleping hankija ja ettevõtja vahel sõlmitud rahaliste
huvidega seotud leping, sealhulgas kontsessioonileping, mille esemeks on asjad, teenused või
ehitustööd.
Nagu eelnevalt märgitud, teostab Rahandusministeerium järelevalvet RHS-i ja selle alusel
kehtestatud õigusaktide (s.o intra legem määruste) täitmise üle. RHS sätestab riigihanke
korraldamise reeglid, riigihankega seotud isikute õigused ja kohustused, riikliku järelevalve ja
haldusjärelevalve tegemise, vaidlustuste lahendamise korra ning vastutuse RHS-i rikkumise eest
(vt. RHS § 1 lg 1).
2
Seega on RHS-i reguleerimiseseme keskmes riigihange – s.t ilma riigihanketa ei saa rääkida
RHS-i rikkumisest, sest RHS reguleerib üksnes riigihankeid. RHS § 4 p 16 sätestab, et riigihange
on asja ostmine, teenuse tellimine, ideekavandi saamine, ehitustöö tellimine või
kontsessioonilepingu sõlmimine hankija poolt. Asja ostmine, teenuse või ehitustöö tellimine
toimub hankelepinguga. Kõige laiemas tähenduses saab riigihanget mõista selliselt, et see hõlmab
nii protseduuri, mis viib või on suunatud hanke- või raamlepingu sõlmimisele või ideekavandi
saamisele, kui ka hankelepingu täitmist (vt. M. A. Simovart, N. Parrest. RHS § 4 komm. 30 – M.
A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura
2019). Hanke- või raamlepinguta, sh. kontsessioonilepinguta, või ideekavandita ei saa olla riigi-
hanget.
Eelnevast johtuvalt ei ole ainuõiguse andmisel haldusaktiga, ilma sellekohast lepingut sõlmimata,
tegemist riigihankega ning sedalaadi haldusakti andmisele ja selle õiguspärasuse kontrollimisele
RHS ei laiene. Siinkohal tuleb möönda, kuigi kohtupraktikas on kaugkütteseaduse (edaspidi ka:
KKütS) alusel tekkinud kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja õigussuhet nimetatud avalik-
õiguslikuks kontsessioonisuhteks (vt. RKHKm 05.04.2010, nr 3-3-1-7-10, p 9; RKHKo 03.11.
2010, nr 3-3-1-27-10, p 12; RKPJKm 22.11.2010, nr 3-4-1-6-10, p 51), ei tähenda see siiski, et
iga (mittelepingulise) kontsessiooni korral oleks tegemist kontsessiooniga RHS-i tähenduses (vt.
N. Parrest. RHS § 131 komm. 6 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.
Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019; vt. ka C. Ginter, N. Parrest, M. A. Simovart.
Kontsessiooni vastuoluline regulatsioon Eesti õiguses. – Juridica 2012/IV). Tähelepanuväärne, et
kohtulahendites, kus Riigikohus on õigussuhte kvalifitseerimisel kasutanud mõistet avalik-õiguslik
kontsessioonisuhe, ei ole Riigikohus riigisisesele ega ka Euroopa Liidu riigihankeõigusele viidanud
(vt. M. Sõrm. Teenuste kontsessioon avalike teenuste delegeerimise vahendina Eesti ja Euroopa
Liidu õiguses. Magistritöö. Tallinna Tehnikaülikool 2014, lk 44). Nimetatu toetab seisukohta, et
mittelepingulised kontsessioonisuhted ei kuulu RHS-i reguleerimisalasse (vt. ka N.R. Energy Osa-
ühingu märgukirjale lisatud Rahandusministeeriumi 03.07.2017 kiri nr 12.2-1/03970-1: "Kehtiv
õigus lubab avalikku ressurssi kasutusse anda mitmel erineval moel, seda nii lepinguga, nt. riigi-
hankelepingu, halduslepingu, kasutuslepingu või haldusaktiga või erinevate lepingute ja aktide
kogumina [...] Riigihankeõiguse kohaldamise eelduseks on, et hankija ja pakkuja vahel on riigi-
hankelepingu tunnustele vastav leping [...] Kui kohaliku omavalitsuse ja ettevõtja vahel sõlmitakse
hankelepingu tunnustele vastav leping, siis võib riigihangete seaduse kohaldamine kõne alla tulla").
b. RHS sätestab hankijale kohustusliku menetluse ja korra teenuste ning ehitustööde
kontsessioonilepingute sõlmimiseks (vt. RHS § 16, 4. ptk).
RHS § 131 lg 1 sätestab, et kontsessioonileping võib olla teenuste või ehitustööde kontsessiooni-
leping. Teenuste kontsessioonileping on hankeleping, mille puhul tasu teenuste osutamise või
korraldamise eest seisneb kas ainult õiguses teenuseid osutada või korraldada või selles õiguses
koos rahalise maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile
(RHS § 131 lg 2). Ehitustööde kontsessioonileping on hankeleping, mille puhul tasu ehitustööde
tegemise eest seisneb kas ainult õiguses ehitist ekspluateerida või selles õiguses koos rahalise
maksega ja nõudluse või pakkumisega seotud äririsk läheb üle kontsessionäärile (RHS § 131 lg
3).
RHS ei reguleeri teenuste või ehitustööde kontsessioonide andmist haldusaktiga, ilma vastavaid
lepingulisi suhteid loomata. Ka Euroopa Kohus on leidnud, et ainuõiguse andmine haldusaktiga
ei ole võrdsustatav teenuste kontsessioonilepingu sõlmimisega (vt. EKo 03.06.2010, nr C 203/08:
Sporting Exchange Ltd vs Minister van Justitie, p 46). Euroopa Liidu riigihankeõiguse tähenduses
on kontsessioonid rahaliste huvidega seotud lepingud, mille kohaselt üks või mitu avaliku sektori
või võrgustiku sektori hankijat usaldavad ehitustööde tegemise või teenuste osutamise ning
korraldamise ühele või mitmele ettevõtjale.
3
Selliste lepingute eesmärk on hankida ehitustööd või teenused kontsessiooni abil, kui tasu seisneb
õiguses ekspluateerida neid ehitisi või teenuseid või sellises õiguses koos tasuga. Selliste
lepingutega võib kaasneda, kuid ei pea tingimata kaasnema omandiõiguse üleminek avaliku
sektori hankijatele või võrgustiku sektori hankijale, kuid avaliku sektori või võrgustiku sektori
hankijad saavad alati kõnealustest ehitistest ja teenustest tulenevaid hüvesid (vt. Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/23/EL kontsessioonilepingute sõlmimise kohta, põhjendus-
punkt 11).
Iseenesest ei tähenda eelöeldu, et haldusorganil oleks haldusaktiga ainuõiguse andmisel lubatud
eirata Euroopa Liidu toimimise lepingust (edaspidi ka: ELTL) tulenevaid nõudeid, eeskätt võrdse
kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuse tagamise kohustust. Avaliku ressursi kasutusse andmine
peab toimuma kohases menetluses, mis tagab võrdse kohtlemise, avalikkuse, läbipaistvuse ja
proportsionaalsuse ning haldusorgan peab järgima siseriiklikke ja Euroopa Liidu õigusest
tulenevaid nõudeid ka haldusaktide andmisel, kuid haldusakti vastavust nimetatud nõuetele ei
kontrollita RHS-is sätestatud korras.
Nõnda on ka antud juhul. Isik, kes leiab, et Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020. a otsus nr 186 on
õigusvastane ja see rikub isiku subjektiivseid õigusi, võib esitada Haldusakti kohta vaide haldus-
menetluse seaduses (edaspidi ka: HMS) ette nähtud korras (vt. HMS 5. ptk) või pöörduda haldus-
kohtumenetluse seadustikus (edaspidi ka: HKMS) sätestatud korras kaebusega halduskohtusse.
Vaide haldusorganile või tühistamiskaebuse halduskohtule võib esitada 30 päeva jooksul, arvates
päevast, millal isik vaidlustatavast haldusaktist sai või oleks pidanud teada saama (vt. HMS § 75,
HKMS § 46 lg 1). Paralleelselt kaebuse esitamisega halduskohtule vaiet esitada ei saa – isik peab
valima, kas esitada esmalt vaie haldusorganile või pöörduda koheselt kaebusega halduskohtusse
(vt. HMS § 76 lg 2 p 6, § 79 lg 1 p 5). Esialgse õiguskaitse taotluse võib esitada halduskohtule ka
vaidemenetluse ajal (HKMS § 249 lg 2). N.R. Energy Osaühingu 17.07.2020 kirjast nr 93 selgub,
et avaldaja on juba vaidlustanud Tapa Vallavolikogu 22. juuni 2020. a otsuse nr 186 halduskohtus.
c. Märgime lisaks, et isegi, kui Tapa vald sooviks sõlmida tema poolt kontrollitava
eraõigusliku juriidilise isikuga, mis vastab RHS § 12 lg 2 p-des 1-3 sätestatud
tunnustele, kontsessioonilepingu, ei oleks Tapa vald kohustatud rakendama
kontsessioonilepingu sõlmimisel RHS-is sätestatud korda.
Riigihankeõiguse eesmärk ei ole suurendada erasektori turuosa avaliku sektori pakutavate teenuste
arvel (vt. RKHKo 05.03.2014, nr 3-3-1-2-14, p 24). Avalik-õigusliku isiku otsus täita avalik
ülesanne ise või enda kontrollitava äriühingu kaudu ilma erakapitali kaasamata (sisetehing) ei riiva
Eesti Vabariigi põhiseaduse (edaspidi ka: PS) §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust. Avaliku
ülesande täitmise ülevõtmine võib olla ettevõtja jaoks soodne, kuid PS § 31 ei hõlma õigust sellele,
et riik või kohaliku omavalitsuse üksus tagaks ettevõtjale suurema käibe avalike ülesannete
delegeerimisega (vt. RKHKo 15.01.2015, nr 3-3-1-68-14, p 19). Ettevõtlusvabadusega ei tagata
üldjuhul ettevõtjale turuosa (vt. RKÜKo 09.12.2013, nr 3-4-1-2-13, p 136).
RHS § 12 lg 1 sätestab, et käesolevas seaduses sätestatud korda (sh. kontsessioonilepingu
sõlmimisele ette nähtud korda) ei ole avaliku sektori hankija kohustatud rakendama sisetehingutele
(vt. ka 2014/23/EL art 17). Sisetehing on hankeleping, mille avaliku sektori hankija (kontrolliv
hankija) sõlmib era- või avalik-õigusliku juriidilise isikuga, kes vastab kõikidele järgmistele
tingimustele (kontrollitav juriidiline isik): (i) kontrollitavat juriidilist isikut kontrollib sarnaselt
oma osakonnaga kontrolliv hankija või muu juriidiline isik, kelle üle kontrollival hankijal on
samasugune kontroll; (ii) üle 80 protsendi kontrollitava juriidilise isiku tegevusest on nende
ülesannete täitmine, mille temale on usaldanud teda kontrolliv hankija või viimase kontrollitav
muu juriidiline isik; (iii) kontrollitavas juriidilises isikus puudub otsene erakapitali osalus,
välja arvatud seadusest tulenev kontrolli- ja vetoõiguseta erakapitali osalus, ja see ei avalda
kontrollitavale juriidilisele isikule otsustavat mõju (vt. RHS § 12 lg 2 p-d 1-3).
4
RHS § 12 lg 2 p-s 1 sätestatud kontrollikriteerium on täidetud, kui kontrollival hankijal või tema
kontrollitaval muul juriidilisel isikul on otsustav mõju kontrollitava juriidilise isiku
strateegiliste eesmärkide ja oluliste otsuste üle (vt RHS § 12 lg 3). Vastavalt RHS § 12 lg-le 8
lähtutakse §-s 12 nimetatud tegevuste protsendimäärade kindlakstegemisel avaliku sektori hankija
või kontrollitava juriidilise isiku hanke- või koostöölepingu sõlmimisele eelnenud kolme aasta
keskmisest kogukäibest või muust asjakohasest tegevuspõhisest näitajast selle aja kohta, nagu
näiteks kulud, mis on kantud seoses asjade, teenuste ja ehitustöödega. Kui avaliku sektori
hankija või kontrollitava juriidilise isiku kohta puuduvad sellised andmed või ei ole need enam
asjakohased, võib nimetatud tegevuste osakaalu hinnata majandustegevuse prognooside abil.
Äriregistrist nähtuvatel andmetel on Tapa Vesi OÜ, registrikood 10293718, munitsipaalette-
võtte ümberkujundamise käigus 1997. aastal loodud äriühing, milles ainuaktsionäriks on 100%
kohaliku omavalitsuse üksuse ning avalik-õigusliku juriidilise isikuna Tapa vald. Seega on
tegemist 100% munitsipaaläriühinguga, milles puudub erakapitali osalus. Tulenevalt kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduses (edaspidi ka: KOKS) ning kohaliku omavalitsuse finants-
juhtimise seaduses (edaspidi ka: KOFS) sätestatust on kohaliku omavalitsuse organitel, enne-
kõike volikogul, munitsipaaläriühingute tegevuse üle ulatuslik otsustus- ja kontrollipädevus.
KOFS § 37 lg 1 lubab omavalitsusüksusel olla osanikuks või aktsionäriks ainult omavalitsus-
üksuse arengu seisukohast olulises äriühingus.
KOKS § 3 p 7 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üheks põhimõtteks osutada avalikke
teenuseid soodsaimatel tingimustel. Seepärast on kohalikul omavalitsusel õigustatud
osalemine ainult neis äriühingutes, mis täidavad KOKS §-s 6 nimetatud avalikke ülesandeid
(vt. Kohaliku omavalitsuse finantsjuhtimise seaduse eelnõu (366 SE). Seletuskiri, lk 48).
Sarnaselt riigi rollile riigi äriühingus on omavalitsusüksusel munitsipaaläriühingus
ainuotsustusõigus. Munitsipaaläriühingu dividende makstakse valla- või linnaeelarvesse, millega
omakorda rahastatakse omavalitsuse seadusest tulenevaid ülesandeid (vrd. RKHKo
15.11.2010, nr 3-3-1-57-10, p 15). Seega asutatakse munitsipaaläriühinguid avalike huvide,
mitte nende endi ärihuvide teenimiseks (vrd. RKHKo 24.01.2017, nr 3-3-1-65-16, p 19.2).
Valla või linna poolt äriühingu ja sihtasutuse asutamine, lõpetamine ning põhikirja kinnitamine ja
muutmine kuulub valla- või linnavolikogu ainupädevusse (KOKS § 22 lg 1 p 24). Samuti
sätestab volikogu valla või linna eraõiguslikes isikutes osalemise ning KOFS-i täitmise
korraldamise tingimused ja korra (KOKS § 35 lg 1). Osaühingu või aktsiaseltsi, mille ainsaks
osanikuks või aktsionäriks on vald või linn, asutamise, ühinemise, jagunemise ja
ümberkujundamise ja lõpetamise otsustab ning põhikirja ja selle muudatused kinnitab kohaliku
omavalitsuse volikogu. Sihtasutuse, osaühingu või aktsiaseltsi nõukogu liikmed nimetab,
samuti muid asutaja, osaniku või aktsionäri õigusi teostab valla- või linnavalitsus. Kui osa-
ühingul ei ole nõukogu, nimetab valla- või linnavalitsus osaühingu juhatuse liikmed (KOKS
§ 35 lg 3). KOKS § 48 lg 1 ja lg 3 p 1 kohaselt moodustab volikogu oma volituste ajaks
vähemalt kolmeliikmelise revisjonikomisjoni, millel on õigus kontrollida ja hinnata valla- või
linnavalitsuse, valla- või linnavalitsuse ametiasutuste ja nende ametiasutuste hallatavate asutuste või
kohaliku omavalitsuse üksuse valitseva mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ja mittetulundus-
ühingu tegevuse seaduslikkust, otstarbekust ja tulemuslikkust ning valla või linna vara
kasutamise sihipärasust. Munitsipaaläriühingud on seega allutatud volikogu revisjonikomisjoni
kontrollile sarnaselt munitsipaalasutustega.
Tapa Vallavolikogu on määranud Tapa Vesi OÜ Tapa valla haldusterritooriumil vee-ette-
võtjaks, usaldades KOKS § 6 lg-st 1 ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadusest (edaspidi
ka: ÜVVKS) tulenevate (haldus)ülesannete täitmise Tapa Vesi OÜ-le.
Äriregistris avaldatud majandusaasta aruannetest nähtub, et üle 80% Tapa Vesi OÜ tegevusest
on nende ülesannete täitmine, mille talle on usaldanud Tapa vald kui teda kontrolliv hankija.
5
Tapa Vesi OÜ 2017. aasta müügitulu kokku oli 683 983 eurot, sh. veekogumine, -töötlus ja -
varustus 269 669 eurot; kanalisatsioon ja heitveetöötlus 343 101 eurot; torustike renditulu 61
280 eurot; muu jaemüük 9 933 eurot (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega
seotud käibe osakaal 2017. aasta kogukäibest moodustas üle 89%). 2018. aasta müügitulu
kokku oli 731 571 eurot, sh. veekogumine, -töötlus ja -varustus 298 447 eurot; kanalisatsioon
ja heitveetöötlus 368 006 eurot; torustike renditulu 57 530 eurot; muu jaemüük 7 588 eurot
(ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega seotud käibe osakaal 2018. aasta kogukäibest
moodustas üle 91%). 2019. aasta müügitulu kokku oli 774 946 eurot, sh. veekogumine, -töötlus
ja -varustus 318 968 eurot; kanalisatsioon ja heitveetöötlus 396 867 eurot; torustike renditulu
56 380 eurot; muu jaemüük 2 731 eurot (ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamisega
seotud käibe osakaal 2019. aasta kogukäibest moodustas üle 92%). Võttes aluseks Tapa Vesi
OÜ kolme viimase majandusaasta (2017, 2018, 2019) aruannetes esitatud andmed ning
jagades nimetatud ajavahemiku (01.01.2017-31.12.2019) "veekogumise, -töötluse ja -varustuse"
ning "kanalisatsiooni ja heitveetöötluse" summeeritud müügikäibe Tapa Vesi OÜ kogu müügi-
käibega, selgub, et Tapa valla poolt usaldatud ülesannete täitmise maht Tapa Vesi OÜ majandus-
tegevuses on vähemalt 91%. Seega üle 80 % Tapa Vesi OÜ tegevusest on nende ülesannete
täitmine, mille temale on usaldanud Tapa vald.
Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest, põhjendustest ja selgitustest, teavitame Teid RHS § 205
lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 3 ja lg 3 kohaselt sellest, et Rahandusministeeriumile teadaolevad
asjaolud ei võimalda sedastada Tapa valla tegevuses riigihangete seaduse rikkumist, mistõttu
N.R. Energy Osaühingu järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust ei alustata.
Kuivõrd Rahandusministeeriumile teatavaks saanud asjaolude kogum ei anna alust süüteo-
kahtluseks, sh. süüteokahtluseks, mis ei ole käsitatav RHS §-des 213-215 sätestatud väärteona, ei
ole Rahandusministeeriumil alust teavitada talle teadaolevatest asjaoludest pädevat uurimisasutust
või prokuratuuri. Kui järelevalveteate esitaja leiab jätkuvalt, et järelevalveteates kirjeldatud tegudes
esinevad KarS §-des 300 ja 400 sätestatud süütegude tunnused, on teate esitajal võimalik esitada
uurimisasutusele või prokuratuurile asjaomane kuriteoteade või kuriteokaebus vahetult. Kriminaal-
menetluse seadustiku § 195 lg 1 kohaselt esitatakse kuriteoteade uurimisasutusele või
prokuratuurile suuliselt või kirjalikult. KKütS-is ning konkurentsiseaduses sätestatud nõuete ja
kohustuste täitmise üle (v.a KonkS 6. ptk "Riigiabi") teostab järelevalvet Konkurentsiamet.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Estella Põllu
riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja asetäitja
osakonna juhataja ülesannetes
Lisaadressaat: Konkurentsiamet
Mihhail Antonov 6113468
[email protected]
6