dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 13. juuli 2020
Viit
7-12/20-0117-219-1
Registreeritud
13. juuli 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu majanduskomisjon, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
7 Energiavaldkond
Sari
7-12 Energiavaldkonna arengu ja varustuskindlusega seotud dokumendid
Toimik
7-12/20-0117
Vastutaja
Marek Piiroja (Konkurentsiamet, Regulatsiooniteenistus, Õigusosakond)

Failid

  • 📎7-1220-0117-219-1 13.07.2020 Väljaminev kiri.bdoc318 KB

Sisu (failidest)

Hr Sven Sester Riigikogu majanduskomisjon Meie: 13.07.2020 nr 7-12/20-0117-219-1 Lossi plats 1 A 15165 Tallinn e-post: [email protected] Koopia 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, e-post: [email protected] Koopia 2: Justiitsministeerium, e-post: [email protected] Konkurentsiameti seisukoht maagaasiseaduse muutmise kohta iitsministeerium Austatud Sven Sester Riigikogu menetluses on energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 202. 01.07.2020 kirjas nr 3-1/158 on nimetatud eelnõu kohta esitanud oma ettepanekud AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk (lisa 1). Kiri on edastatud ka Konkurentsiametile. Kirja punktis 3 on ettevõtjad välja toonud järgmist: Maagaasiseaduse regulatsioon on nii mõneski osas praeguseks aegunud, samas on teatud sätted, mille tähtsus on muutunud olematuks, kuid mis toovad kaasa nii riigi kui erasektori halduskoormuse. Nii meie, kui Konkurentsiamet oleme seisukohal, et sellisteks on kodutarbija hinnaregulatsioonile suunatud sätted, mis pärinevad juba gaasituru avanemise eelsest perioodist. Kui varasemalt oli sellise regulatsiooni eesmärgiks kaitsta tarbijat, kel puudub valikuvõimalus, siis praeguses gaasimüüjate paljususes (52 registreeritud gaasimüüjat, kellest u 25 on Eesti turul aktiivsed) suunavad need pigem hoolimatule tarbimisele. Arvestades, et eelnõu nr 202 SE siht on energiatarbimise vähendamine, on selle regulatsiooni väljajätmine maagaasiseadusest just õige meede. Selgitame lähemalt. Omal ajal (2007-2009) oli Eestis praktiliselt ainult üks gaasimüüja. Monopoolse turupositsiooni ärakasutamise vältimiseks lisati maagaasiseadusesse sätted, mis võtsid kodutarbijalt maha vajaduse enda tarbimist ja turul pakutavat jälgida. Lisati muuhulgas sätted, mis kohustavad turgu valitsevat ettevõtjat maksma kodutarbijale juhul, kui müügihind tarbijale on osutunud prognoositust kõrgemaks. Iga aasta lõpus raha tagastamist ootav kodutarbija aga energiasäästule ei mõtle, pigem vastupidi. Isikule seadusest tulenevaid ootusi ei vähenda ka asjaolu, et juba mitu aastat ei ole olnud põhjust selliseid väljamakseid teha, kuna turukonkurents on hindu piisavalt reguleerinud. Seega võimaldaks meie muudatusettepanek suunata tarbijat rohkem oma kulusid, ja seeläbi energiasäästu, kontrollima. Aegunud regulatsioon sisaldab ka turgu valitseva gaasimüüja kohustust esitada Konkurentsiametile põhjalikku aruandlust hinnakujundusest ning Konkurentsiameti kohustust viia läbi müügimarginaali piirmäära kooskõlastamise menetlust. Praeguse aktiivse konkurentsi Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 tingimustes paneb selline nõue asjatu kohustuse nii müüjale, kui ka riigile (Konkurentsiametile). Tuleb juhtida tähelepanu, et see on praeguseks hetkeks ainuke alles jäänud omataoline regulatsioon, mitte ükski muu seadus ei kohusta ühtegi müüjat tarbijale raha tagastama. Ei ole tehtud erisusi turgu valitsevale ettevõtjale mujal energiasektoris, ei telekommunikatsioonisektoris. Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja piirangud tulenevad kõigis muudes valdkondades konkurentsiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest, mitte eriseaduse iganenud versioonist. Arvestades eelnõu nr 202 SE eesmärki ja iganenud regulatsiooni kõrvaldamise vajadust, teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 2 punkt 2 (lugedes praeguse p 2 p-ks 3) järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 8 lg 21, § 91, § 10 ning § 37 lg 3 p-d 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks.“. Konkurentsiamet nõustub ettevõtjate seisukohtadega ning toetab taotletud viisil maagaasiseaduse muutmist. Viidatud regulatsioon on minetanud oma vajaduse ning selle kehtetuks tunnistamine oleks kooskõlas põhimõttega, et võimalusel kustutakse seadusandlusest ajale jalgu jäänud sätted. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marilin Tilkson regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Lisa: 1. 01.07.2020 AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk kiri. Marek Piiroja 667 2541 [email protected] 2 (2) Austatud Sven Sester, Riigikogu majanduskomisjoni esimees [email protected] [email protected] [email protected] Meie 01.07.2020 3-1/158 Täname võimaluse eest avaldada arvamust Riigikogu menetluses oleva energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise seaduse eelnõule nr 202 SE. Teeme seda ühiselt AS Gaasivõrk ja AS Eesti Gaas poolt. Mõistame Euroopa Liidu õigusest tulenevaid eesmärke ning seda, et energiatarbimise vähendamine on eelkõige tarbijate endi käes, kuid ka riik ja muud isikud saavad sellesse panustada. Seetõttu on meil eelnõu praegusele tekstile vaid kaks kommentaari ja kaks lisaettepanekut juba varem ilmnenud probleemide lahendamiseks: 1. Tundub, et ekslikult on eelnõu § 2 p-ga 1 kehtestatavasse § 24 lõikesse 18 jäänud sisse kumulatiivne loetelu, millele viitavad sõnad „ja“ ja „ning“: „Kui käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud hindamise tulemusena selgub, et igasse korterisse või hooneosasse mõõtevahendi paigaldamine ei aita kaasa energiasäästule ning ei ole majanduslikult mõistlik ja tehniliselt teostatav, korratakse hindamist viie aasta möödudes.“ Kuna tegemist on negatiivse lausega, siis peaks hoopis olema tegemist alternatiivse loeteluga. See tähendab, et viie aasta möödudes tuleks viia läbi uus hindamine juhul, kui kasvõi üks neist kolmest tingimusest ei olnud täidetud. Seega oleks õige asendada sõnad „ja“ ja „ning“ sõnaga „või“. Näitena võiks tuua järgmise olukorra. Paragrahv 24 lg 15 näeb ette, et mõõtevahend tuleb paigaldada juhul kui olukord vastab kõigile kolmele kriteeriumile, aga ei tule paigaldada, kui see on nt tehniliselt teostamatu. Seega peaks p 18 kohalduma juba juhul, kui mõõtevahendit ei paigaldatud ainult tehnilise teostamatuse tõttu, mitte ainult juhul, kui mõõtevahendit ei paigaldatud kõigi kolme kriteeriumi täitmata jätmise tõttu. Seetõttu oleks õige anda alternatiivne loetelu. 2. Täiesti ebaratsionaalne on eelnõuga nõuda võrguettevõtjalt arvestite paigaldamist korteritesse, kus võrguleping ei ole sõlmitud mitte korteri tasandil, vaid korteriühistu või haldusettevõtjaga. Selliste lepingute alusel AS Gaasivõrk / Gaasi 5, 11415 Tallinn / Telefon: +372 605 6801 / Faks: +372 601 2925 E-post: [email protected] / gaasivork.ee / Registrikood: 12503841 / KMKR nr: EE101650582 IBAN: EE432200221057359839 Swedbank / SWIFT/BIC: HABAEE2X gaasi tarbivad isikud on hetkel enamuses. Viidatud arvestid ei omaks mitte mingit puutumust võrgulepinguga ega võrguettevõtjaga. Nende arvestitega ei mõõdetaks võrgulepingu koguseid, vaid lõppkasutajate vahelist sisemist gaasijaotust. Hetkel on hoone sisemise gaasijaotuse arvestamiseks kasutusel erinevaid metoodikaid, mis lepitakse kokku tarbijate endi vahel (arvesti alusel, ruutmeetripõhine vms). Kui sellistesse korteritesse paigaldataks arvestid, siis nende andmed võrguettevõtjani ei jõuaks ja võrguettevõtjal puuduks ka igasugune vajadus sellist arvestit hooldada või parandada. Olukorda saaks võrrelda sellega, kui bensiinitanklale pandaks ülesanne paigaldada igale tankinud sõidukile arvesti, et jälgida kütusekogust sõiduki kütusepaagis. Kui tarbimise jälgimine korteri tasandil on riiklikest eesmärkidest lähtuvalt oluline, tuleks arvesti paigaldamise kohustus panna lõpptarbijale või lõppkasutajale1. 3. Maagaasiseaduse regulatsioon on nii mõneski osas praeguseks aegunud, samas on teatud sätted, mille tähtsus on muutunud olematuks, kuid mis toovad kaasa nii riigi kui erasektori halduskoormuse. Nii meie, kui Konkurentsiamet oleme seisukohal, et sellisteks on kodutarbija hinnaregulatsioonile suunatud sätted, mis pärinevad juba gaasituru avanemise eelsest perioodist. Kui varasemalt oli sellise regulatsiooni eesmärgiks kaitsta tarbijat, kel puudub valikuvõimalus, siis praeguses gaasimüüjate paljususes (52 registreeritud gaasimüüjat2, kellest u 25 on Eesti turul aktiivsed) suunavad need pigem hoolimatule tarbimisele. Arvestades, et eelnõu nr 202 SE siht on energiatarbimise vähendamine, on selle regulatsiooni väljajätmine maagaasiseadusest just õige meede. Selgitame lähemalt. Omal ajal (2007-2009) oli Eestis praktiliselt ainult üks gaasimüüja. Monopoolse turupositsiooni ärakasutamise vältimiseks lisati maagaasiseadusesse sätted, mis võtsid kodutarbijalt maha vajaduse enda tarbimist ja turul pakutavat jälgida. Lisati muuhulgas sätted, mis kohustavad turgu valitsevat ettevõtjat maksma kodutarbijale juhul, kui müügihindhind tarbijale on osutunud prognoositust kõrgemaks. Iga aasta lõpus raha tagastamist ootav kodutarbija aga energiasäästule ei mõtle, pigem vastupidi. Isikule seadusest tulenevaid ootusi ei vähenda ka asjaolu, et juba mitu aastat ei ole olnud põhjust selliseid väljamakseid teha, kuna turukonkurents on hindu piisavalt reguleerinud. Seega võimaldaks meie muudatusettepanek suunata tarbijat rohkem oma kulusid, ja seeläbi energiasäästu, kontrollima. Aegunud regulatsioon sisaldab ka turgu valitseva gaasimüüja kohustust esitada 1 Energiakorralduse seaduse eelnõu tähenduses. 2 Majandustegevuse registri andmetel, vt https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus 2 Konkurentsiametile põhjalikku aruandlust hinnakujundusest ning Konkurentsiameti kohustust viia läbi müügimarginaali piirmäära kooskõlastamise menetlust. Praeguse aktiivse konkurentsi tingimustes paneb selline nõue asjatu kohustuse nii müüjale, kui ka riigile (Konkurentsiametile). Tuleb juhtida tähelepanu, et see on praeguseks hetkeks ainuke alles jäänud omataoline regulatsioon, mitte ükski muu seadus ei kohusta ühtegi müüjat tarbijale raha tagastama. Ei ole tehtud erisusi turgu valitsevale ettevõtjale mujal energiasektoris, ei telekommunikatsioonisektoris.3 Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja piirangud tulenevad kõigis muudes valdkondades konkurentsiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest, mitte eriseaduse iganenud versioonist. Arvestades eelnõu nr 202 SE eesmärki ja iganenud regulatsiooni kõrvaldamise vajadust, teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 2 punkt 2 (lugedes praeguse p 2 p-ks 3) järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 8 lg 21, § 91, § 10 ning § 37 lg 3 p- d 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks.“. 4. Täiendavalt on meil ettepanek jätta maagaasiseadusest välja § 121 lg 6, mis kohustab bilansihaldurit avalikustama bilansivastutuse tagamise tingimusi ja bilansist kõrvalekalde eest võetava tasu määramise metoodikat oma veebilehel. Bilansihalduriteks on hulk gaasimüüjaid ning enamikul neist ei ole selliseid tingimusi ega metoodikat veebilehel avaldatud. AS-l Eesti Gaas küll on, kuid tegelikkuses puudub selle järele igasugune vajadus, kuna bilansihalduse reeglid ei ole enam ammu miski, mida gaasimüüja ühepoolselt kehtestab. Need lepitakse alati kokku kliendiga sõlmitavas kahepoolses gaasimüügilepingus. Lugupidamisega Ants Noot Roman Bogdanovitš /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ AS Eesti Gaas AS Gaasivõrk juhatuse esimees juhatuse esimees 3 Ainsaks erandiks elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootva tootja kohustus vajadusel hinda põhjendada (elektrituruseaduse § 55). 3
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel