Hr Sven Sester
Riigikogu majanduskomisjon Meie: 13.07.2020 nr 7-12/20-0117-219-1
Lossi plats 1 A
15165 Tallinn
e-post:
[email protected]
Koopia 1: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, e-post:
[email protected]
Koopia 2: Justiitsministeerium, e-post:
[email protected]
Konkurentsiameti seisukoht maagaasiseaduse muutmise kohta
iitsministeerium
Austatud Sven Sester
Riigikogu menetluses on energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse
muutmise seaduse eelnõu nr 202.
01.07.2020 kirjas nr 3-1/158 on nimetatud eelnõu kohta esitanud oma ettepanekud AS Eesti
Gaas ja AS Gaasivõrk (lisa 1). Kiri on edastatud ka Konkurentsiametile.
Kirja punktis 3 on ettevõtjad välja toonud järgmist:
Maagaasiseaduse regulatsioon on nii mõneski osas praeguseks aegunud, samas on teatud
sätted, mille tähtsus on muutunud olematuks, kuid mis toovad kaasa nii riigi kui erasektori
halduskoormuse. Nii meie, kui Konkurentsiamet oleme seisukohal, et sellisteks on kodutarbija
hinnaregulatsioonile suunatud sätted, mis pärinevad juba gaasituru avanemise eelsest
perioodist.
Kui varasemalt oli sellise regulatsiooni eesmärgiks kaitsta tarbijat, kel puudub valikuvõimalus,
siis praeguses gaasimüüjate paljususes (52 registreeritud gaasimüüjat, kellest u 25 on Eesti
turul aktiivsed) suunavad need pigem hoolimatule tarbimisele. Arvestades, et eelnõu nr 202 SE
siht on energiatarbimise vähendamine, on selle regulatsiooni väljajätmine maagaasiseadusest
just õige meede. Selgitame lähemalt.
Omal ajal (2007-2009) oli Eestis praktiliselt ainult üks gaasimüüja. Monopoolse
turupositsiooni ärakasutamise vältimiseks lisati maagaasiseadusesse sätted, mis võtsid
kodutarbijalt maha vajaduse enda tarbimist ja turul pakutavat jälgida. Lisati muuhulgas sätted,
mis kohustavad turgu valitsevat ettevõtjat maksma kodutarbijale juhul, kui müügihind tarbijale
on osutunud prognoositust kõrgemaks. Iga aasta lõpus raha tagastamist ootav kodutarbija aga
energiasäästule ei mõtle, pigem vastupidi. Isikule seadusest tulenevaid ootusi ei vähenda ka
asjaolu, et juba mitu aastat ei ole olnud põhjust selliseid väljamakseid teha, kuna
turukonkurents on hindu piisavalt reguleerinud. Seega võimaldaks meie muudatusettepanek
suunata tarbijat rohkem oma kulusid, ja seeläbi energiasäästu, kontrollima.
Aegunud regulatsioon sisaldab ka turgu valitseva gaasimüüja kohustust esitada
Konkurentsiametile põhjalikku aruandlust hinnakujundusest ning Konkurentsiameti kohustust
viia läbi müügimarginaali piirmäära kooskõlastamise menetlust. Praeguse aktiivse konkurentsi
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
tingimustes paneb selline nõue asjatu kohustuse nii müüjale, kui ka riigile
(Konkurentsiametile).
Tuleb juhtida tähelepanu, et see on praeguseks hetkeks ainuke alles jäänud omataoline
regulatsioon, mitte ükski muu seadus ei kohusta ühtegi müüjat tarbijale raha tagastama. Ei ole
tehtud erisusi turgu valitsevale ettevõtjale mujal energiasektoris, ei
telekommunikatsioonisektoris. Turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja piirangud tulenevad
kõigis muudes valdkondades konkurentsiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest, mitte eriseaduse
iganenud versioonist.
Arvestades eelnõu nr 202 SE eesmärki ja iganenud regulatsiooni kõrvaldamise vajadust, teeme
ettepaneku lisada eelnõu §-i 2 punkt 2 (lugedes praeguse p 2 p-ks 3) järgmises sõnastuses: „2)
paragrahvi 8 lg 21, § 91, § 10 ning § 37 lg 3 p-d 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks.“.
Konkurentsiamet nõustub ettevõtjate seisukohtadega ning toetab taotletud viisil
maagaasiseaduse muutmist. Viidatud regulatsioon on minetanud oma vajaduse ning selle
kehtetuks tunnistamine oleks kooskõlas põhimõttega, et võimalusel kustutakse seadusandlusest
ajale jalgu jäänud sätted.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marilin Tilkson
regulatsiooniteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja
Lisa:
1. 01.07.2020 AS Eesti Gaas ja AS Gaasivõrk kiri.
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
2 (2)
Austatud Sven Sester,
Riigikogu majanduskomisjoni esimees
[email protected]
[email protected]
[email protected]
Meie 01.07.2020 3-1/158
Täname võimaluse eest avaldada arvamust Riigikogu menetluses oleva
energiamajanduse korralduse seaduse ja maagaasiseaduse muutmise
seaduse eelnõule nr 202 SE. Teeme seda ühiselt AS Gaasivõrk ja AS Eesti
Gaas poolt. Mõistame Euroopa Liidu õigusest tulenevaid eesmärke ning seda,
et energiatarbimise vähendamine on eelkõige tarbijate endi käes, kuid ka riik ja
muud isikud saavad sellesse panustada. Seetõttu on meil eelnõu praegusele
tekstile vaid kaks kommentaari ja kaks lisaettepanekut juba varem ilmnenud
probleemide lahendamiseks:
1. Tundub, et ekslikult on eelnõu § 2 p-ga 1 kehtestatavasse § 24 lõikesse
18 jäänud sisse kumulatiivne loetelu, millele viitavad sõnad „ja“ ja „ning“:
„Kui käesoleva paragrahvi lõikes 16 nimetatud hindamise tulemusena
selgub, et igasse korterisse või hooneosasse mõõtevahendi
paigaldamine ei aita kaasa energiasäästule ning ei ole majanduslikult
mõistlik ja tehniliselt teostatav, korratakse hindamist viie aasta
möödudes.“ Kuna tegemist on negatiivse lausega, siis peaks hoopis
olema tegemist alternatiivse loeteluga. See tähendab, et viie aasta
möödudes tuleks viia läbi uus hindamine juhul, kui kasvõi üks neist
kolmest tingimusest ei olnud täidetud. Seega oleks õige asendada sõnad
„ja“ ja „ning“ sõnaga „või“. Näitena võiks tuua järgmise olukorra.
Paragrahv 24 lg 15 näeb ette, et mõõtevahend tuleb paigaldada juhul kui
olukord vastab kõigile kolmele kriteeriumile, aga ei tule paigaldada, kui
see on nt tehniliselt teostamatu. Seega peaks p 18 kohalduma juba juhul,
kui mõõtevahendit ei paigaldatud ainult tehnilise teostamatuse tõttu,
mitte ainult juhul, kui mõõtevahendit ei paigaldatud kõigi kolme
kriteeriumi täitmata jätmise tõttu. Seetõttu oleks õige anda alternatiivne
loetelu.
2. Täiesti ebaratsionaalne on eelnõuga nõuda võrguettevõtjalt arvestite
paigaldamist korteritesse, kus võrguleping ei ole sõlmitud mitte korteri
tasandil, vaid korteriühistu või haldusettevõtjaga. Selliste lepingute alusel
AS Gaasivõrk / Gaasi 5, 11415 Tallinn / Telefon: +372 605 6801 / Faks: +372 601 2925
E-post:
[email protected] / gaasivork.ee / Registrikood: 12503841 / KMKR nr: EE101650582
IBAN: EE432200221057359839 Swedbank / SWIFT/BIC: HABAEE2X
gaasi tarbivad isikud on hetkel enamuses. Viidatud arvestid ei omaks
mitte mingit puutumust võrgulepinguga ega võrguettevõtjaga. Nende
arvestitega ei mõõdetaks võrgulepingu koguseid, vaid lõppkasutajate
vahelist sisemist gaasijaotust. Hetkel on hoone sisemise gaasijaotuse
arvestamiseks kasutusel erinevaid metoodikaid, mis lepitakse kokku
tarbijate endi vahel (arvesti alusel, ruutmeetripõhine vms).
Kui sellistesse korteritesse paigaldataks arvestid, siis nende andmed
võrguettevõtjani ei jõuaks ja võrguettevõtjal puuduks ka igasugune vajadus
sellist arvestit hooldada või parandada. Olukorda saaks võrrelda sellega, kui
bensiinitanklale pandaks ülesanne paigaldada igale tankinud sõidukile arvesti,
et jälgida kütusekogust sõiduki kütusepaagis. Kui tarbimise jälgimine korteri
tasandil on riiklikest eesmärkidest lähtuvalt oluline, tuleks arvesti paigaldamise
kohustus panna lõpptarbijale või lõppkasutajale1.
3. Maagaasiseaduse regulatsioon on nii mõneski osas praeguseks
aegunud, samas on teatud sätted, mille tähtsus on muutunud olematuks,
kuid mis toovad kaasa nii riigi kui erasektori halduskoormuse. Nii meie,
kui Konkurentsiamet oleme seisukohal, et sellisteks on kodutarbija
hinnaregulatsioonile suunatud sätted, mis pärinevad juba gaasituru
avanemise eelsest perioodist.
Kui varasemalt oli sellise regulatsiooni eesmärgiks kaitsta tarbijat, kel puudub
valikuvõimalus, siis praeguses gaasimüüjate paljususes (52 registreeritud
gaasimüüjat2, kellest u 25 on Eesti turul aktiivsed) suunavad need pigem
hoolimatule tarbimisele. Arvestades, et eelnõu nr 202 SE siht on
energiatarbimise vähendamine, on selle regulatsiooni väljajätmine
maagaasiseadusest just õige meede. Selgitame lähemalt.
Omal ajal (2007-2009) oli Eestis praktiliselt ainult üks gaasimüüja. Monopoolse
turupositsiooni ärakasutamise vältimiseks lisati maagaasiseadusesse sätted,
mis võtsid kodutarbijalt maha vajaduse enda tarbimist ja turul pakutavat jälgida.
Lisati muuhulgas sätted, mis kohustavad turgu valitsevat ettevõtjat maksma
kodutarbijale juhul, kui müügihindhind tarbijale on osutunud prognoositust
kõrgemaks. Iga aasta lõpus raha tagastamist ootav kodutarbija aga
energiasäästule ei mõtle, pigem vastupidi. Isikule seadusest tulenevaid ootusi
ei vähenda ka asjaolu, et juba mitu aastat ei ole olnud põhjust selliseid
väljamakseid teha, kuna turukonkurents on hindu piisavalt reguleerinud. Seega
võimaldaks meie muudatusettepanek suunata tarbijat rohkem oma kulusid, ja
seeläbi energiasäästu, kontrollima.
Aegunud regulatsioon sisaldab ka turgu valitseva gaasimüüja kohustust esitada
1 Energiakorralduse seaduse eelnõu tähenduses.
2 Majandustegevuse registri andmetel, vt https://mtr.mkm.ee/taotluse_tulemus
2
Konkurentsiametile põhjalikku aruandlust hinnakujundusest ning
Konkurentsiameti kohustust viia läbi müügimarginaali piirmäära
kooskõlastamise menetlust. Praeguse aktiivse konkurentsi tingimustes paneb
selline nõue asjatu kohustuse nii müüjale, kui ka riigile (Konkurentsiametile).
Tuleb juhtida tähelepanu, et see on praeguseks hetkeks ainuke alles jäänud
omataoline regulatsioon, mitte ükski muu seadus ei kohusta ühtegi müüjat
tarbijale raha tagastama. Ei ole tehtud erisusi turgu valitsevale ettevõtjale mujal
energiasektoris, ei telekommunikatsioonisektoris.3 Turgu valitsevat seisundit
omava ettevõtja piirangud tulenevad kõigis muudes valdkondades
konkurentsiseadusest ja Euroopa Liidu õigusest, mitte eriseaduse iganenud
versioonist.
Arvestades eelnõu nr 202 SE eesmärki ja iganenud regulatsiooni kõrvaldamise
vajadust, teeme ettepaneku lisada eelnõu §-i 2 punkt 2 (lugedes praeguse p 2
p-ks 3) järgmises sõnastuses: „2) paragrahvi 8 lg 21, § 91, § 10 ning § 37 lg 3 p-
d 1 ja 11 tunnistatakse kehtetuks.“.
4. Täiendavalt on meil ettepanek jätta maagaasiseadusest välja § 121 lg 6,
mis kohustab bilansihaldurit avalikustama bilansivastutuse tagamise
tingimusi ja bilansist kõrvalekalde eest võetava tasu määramise
metoodikat oma veebilehel. Bilansihalduriteks on hulk gaasimüüjaid ning
enamikul neist ei ole selliseid tingimusi ega metoodikat veebilehel
avaldatud. AS-l Eesti Gaas küll on, kuid tegelikkuses puudub selle järele
igasugune vajadus, kuna bilansihalduse reeglid ei ole enam ammu miski,
mida gaasimüüja ühepoolselt kehtestab. Need lepitakse alati kokku
kliendiga sõlmitavas kahepoolses gaasimüügilepingus.
Lugupidamisega
Ants Noot Roman Bogdanovitš
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
AS Eesti Gaas AS Gaasivõrk
juhatuse esimees juhatuse esimees
3 Ainsaks erandiks elektrienergiat soojuse ja elektrienergia koostootmise režiimis tootva tootja
kohustus vajadusel hinda põhjendada (elektrituruseaduse § 55).
3