Hr Ahto Tisler
N.R.Energy OÜ Teie 10.06. ja 03.07.2020 kirjad nr 82 ja 90
Järve küla, Toila vald
30331 Ida Virumaa Meie 10.07.2020 nr 7-19/20-0098-189-3
[email protected]
Hr Riho Tell
Tapa Vallavalitsus
Pikk 15, 45106 Tapa
[email protected]
Koopia 1:
Rahandusministeerium
Suur-Ameerika 1
10122 Tallinn
[email protected]
Koopia 2:
Siseministeerium
Pikk 61, Tallinn 15065
[email protected]
Menetluse algatamata jätmine ja soovitus olukorra lahendamiseks
Lugupeetud Ahto Tisler
10.06.2020 Konkurentsiametile esitatud selgitustaotluses nr 82 kirjeldatud asjaoludel tõi
N.R.Energy OÜ välja (kokkuvõtvalt) Tapa kaugküttevõrgu rendilepinguga seonduvad võla- ja
asjaõiguslikuid probleemid ning küsimused. Samuti, tuginedes Majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) 08.04.2020 kirjale nr 1.15-5/2020/1379-21, kas
võrguettevõtjaks kaugkütteseaduse (KKütS) mõistes saab olla ainult selline isik, kes omab või
valdab (rendilepingu alusel) kogu võrgupiirkonna kaugküttevõrku, s.t et ilma kogu
võrgupiirkonna kaugküttevõrgu osas õiguslikku alust omamata ei saa see isik muutuda
võrguettevõtjaks
03.07.2020 Konkurentsiametile esitatud taotluses nr 90 leiab N.R.Energy OÜ, et täidetud on
alus Tapa valla ametiisikute ja OÜ Tapa Vesi juhatuse liikmete ja töötajate suhtes menetluse
alustamiseks ja riikliku järelevalve teostamiseks. N.R.Energy OÜ hinnangul on nimetatud
isikud toime pannud järgmised õigusrikkumised:
1
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.04.2020 kiri nr 1.155/2020/1379-2. Kättesaadav:
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7155250
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
1) rikkunud riigihangete seadust, mis on alus riikliku järelevalve rakendamiseks (riigihangete
seaduse § 215);
2) riigihangete teostamise nõuete rikkumise (KarS 300 jt süüteod);
3) konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimine, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse (KarS 400
jt süüteod);
4) rikkunud KüttS-i regulatsiooni, mis on aluseks riikliku järelevalve rakendamiseks (KonkS
73 (5); 73 (6); 73 (7)).
Kui Konkurentsiamet leiab, et tal puudub pädevus mõne eelnimetatud rikkumise suhtes
menetluse algatamiseks, palub ettevõtja esitada menetluse algatamise taotlus Konkurentsiameti
nimel pädevale asutusele.
Konkurentsiamet selgitab, et võrguettevõtja staatust puudutavalt on MKM oma 08.04.2020
kirjas nr 1.15-5/2020/1379-2 välja toonud, et võrguettevõtja on KKütS§ 2 p 10 järgi ettevõtja,
kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks. Sellest definitsioonist lähtub, et võrguettevõtja tegevuse
lahutamatu osa on võrgu kasutamine. See tähendab, et omamata õigust võrgule, ei saa ettevõtja
olla KKütS mõistes võrguettevõtja. Tänase praktika kohaselt on soojusvõrgud kas
võrguettevõtja enda omandis või võrguettevõtja rendib neid nende tegelikelt omanikelt.
Mõlemal juhul on tagatud, et võrguettevõtja kasutab võrke kas siis omandisuhte või
rendilepingu alusel. Välistatud on olukord, kus ühte ja sama võrku kasutab soojuse
edastamiseks mitu võrguettevõtjat. KKütS kohaselt soojust edastada ainult üks võrguettevõtja
oma võrgupiirkonnas (vt KKütS § 2 p 7). Seega ei saa tekkida olukorda, kus ühes
võrgupiirkonnas edastab soojust mitu võrguettevõtjat. Konkurentsiamet nõustub sellega.
N.R.Energy OÜ küsimused ning tõstatatud probleemid seonduvad asjaoludega, et alates
01.08.2020 lõppeb Tapa Vesi OÜ omandis olev kaugküttevõrgu rendileping N.R.Energy OÜ-
ga ning et Tapa Vallavolikogu on oma 22.06.2020 otsusega nr 186 andnud alates 01.08.2020
andnud Tapa Vesi OÜ-le ainuõiguse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu
haldamiseks. Rendilepingut N.R.Energy OÜ-ga pikendada ei soovita. Samas ei ole N.R.Energy
OÜ võrguettevõtjana oma kohustusi Tapa Vesi OÜ-le üle andnud ning arvestades Tapa
Vallavalitsuse ja N.R.Energy OÜ vahel tõstatunud vaidlusküsimusi, on ebatõenäoline, et Tapa
Vesi OÜ suudaks tagada algavaks kütteperioodiks, s.o alates 01.10.2020 (või isegi varem)
tarbijatele soojusvarustuskindluse (Konkurentsiameti 02.07.2020 kiri nr 7-19/2020-202-2 Tapa
Vallavalitsusele, lisa 1).
Riigihangete seadust puudutavalt saab N.R.Energy OÜ kaaluda vajadust pöörduda taotlusega
riikliku järelevalvemenetluse läbiviimiseks Rahandusministeeriumi poole, kes teostab
järelevalvet riigihangete seaduse täitmise üle. Kuigi Konkurentsiameti hinnangul puuduvad
Tapa Vallavalitsuse ja Tapa Vesi OÜ tegevuses otsesed tunnused, mis võimaldaksid nimetatud
isikuid ilma konkreetse menetluse läbiviimiseta süüdistada riigihangete seaduse § 215 või
karistusseadustiku § 300 rikkumises, ei ole Konkurentsiamet antud asjas menetluse
läbiviimiseks pädev isik. Seetõttu ei saa amet täita N.R.Energy OÜ taotlust, esitada
Konkurentsiameti nimel järelevalvemenetluse algatamiseks taotlus pädevale asutusele. Seda
lisaks ka asjaolule, et Konkurentsiamet ei saaks siinkohal asuda N.R.Energy OÜ asemele tema
õigustes ja kohustustes.
Vastavalt KonkS §-le 54 ei teosta Konkurentsiamet riiklikku ja haldusjärelevalvet
konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatu (st riigiabi reeglite) täitmise üle. Konkurentsiametile
teadaolevalt viib Tapa kaugküttevõrke puudutavas riigiabi küsimuses hetkel menetlust läbi
Euroopa Komisjon.2
2
Kättesaadav: https://www.aripaev.ee/arvamused/2020/07/03/ivo-kallas-euroopa-liidu-riigiabi-reeglid-kehtivad-
ka-omavalitsustele
2 (4)
Et võrkude rendilepingut puudutavate küsimuste puhul on kokkuleppele mittejõudmisel
tegemist tsiviilkohtumenetluses lahendatavate küsimustega, on Konkurentsiamet piiavalt
selgelt ja õigesti avaldanud oma 02.04.2020 kirjas nr 7-19/2020-086-2 (lisa 2), mis on eelnevalt
edastatud ka N.R.Energy OÜ-le. Amet jääb selle juurde.
Mis puudutab N.R.Energy OÜ taotlusi alustada Tapa Vallavalitsuse ametnike ning Tapa Vesi
OÜ juhtkonna suhtes menetlust KonkS-i § 735-737 ja KarS § 400 alusel, ei ole see põhjendatud.
Konkurentsiamet selgitab, et kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 193 lg 1 kohaselt alustab
uurimisasutus kriminaalmenetlust esimese uurimis- või muu menetlustoiminguga, kui selleks
on ajend ja alus ning puuduvad KrMS § 199 lg-s 1 sätestatud asjaolud. Sama põhimõte kehtib
ka väärteomenetluse alustamise kohta. KrMS § 194 lõigete 1 ja 2 kohaselt on
kriminaalmenetluse ajend kuriteoteade või kuriteole viitav muu teave ja alus on kuriteo tunnuste
sedastamine kriminaalmenetluse ajendis. Kriminaalmenetlus või väärteomenetluse jääb
alustamata olukorras, kus menetluslike vahenditega tuleks menetlejal alles otsida alust ja
ajendit kuriteo- või väärteofakti kohta. Konkurentsiamet ei saa kriminaal- ega väärteomenetlust
alustada pelgalt kaebaja subjektiivse arvamuse põhjal, et keegi on tema arvates pannud toime
kuri- või väärteotunnustega teo. Kriminaal- ega väärteomenetlust ei alustata nii öelda igaks
juhuks ning selleks, et alles kuri- või väärteotunnuseid sedastada või neid otsida.
KarS §-s 400 sätestatud kuriteokoosseisu täitmine eeldab KonkS § 4 lg 1 rikkumist, kuna
tegemist on blanketse kuriteokoosseisuga. Kirjast ei ole võimalik järeldada keelatud
kokkuleppe sõlmimist ega keelatud koostööd Tapa Vallavalitsuse ja Tapa Vesi OÜ vahel.
KonkS § 4 lg 1 vältimatu eeltingimus on see, et kokkuleppe või koostöö osapooled on mõlemad
ettevõtjad. Vastav tingimus ei ole praegusel juhul ilmselgelt täidetud.
Esiteks ei ole Tapa Vallavalitsuse näol üldse tegemist ettevõtjaga ja taotlusest ka ei nähtu, et
Tapa Vallavalitsus osaleks antud olukorras majandustegevuses (müüks tooteid või pakuks
teenuseid). Taotlusest võib hoopis aru saada, et Tapa Vallavalitsus on kõnealusel juhul
tegutsenud avaliku võimu teostajana (sealhulgas otsustades ainuõiguse andmise üle).
Teiseks välistab KonkS § 4 lg 1 kohaldamise asjaolu, et isegi kui Tapa Vallavalitsus oleks
vaadeldav ettevõtjana (mida Konkurentsiamet kõnealusel juhul ei väida), tuleks teda KonkS §
2 lg 3 alusel lugeda üheks ja samaks ettevõtjaks OÜ-ga Tapa Vesi, kes teatavasti on 100% Tapa
linna omandis. Seetõttu tuleks koostöö või kokkuleppe osapoolteks lugeda konkurentsiseaduse
tähenduses üks ja sama ettevõtja (sisuliselt on tegemist kontsernisisese suhtega analoogse
olukorraga). Riigikohus on asja nr 3-1-1-32-10 punktis 11.2 selgitanud, et KarS § 400 koosseis
ei ole täidetud, kui koostöö või kokkuleppe mõlemal poolel tegutseb sama isik, kuna puudub
ettevõtjate vahelisus kui objektiivne koosseisuline element. Eelnimetatud põhjusel ei viita
N.R. Energy OÜ kirja andmed KarS § 400 sätestatud konkurentsi kahjustava koostöö
tunnustele.
KonkS paragrahvides 735-737 on sätestatud väärteokoosseisud, mis näevad ette turgu valitseva
seisundi kuritarvitamise, olulist vahendit omava ettevõtja kohustuste rikkumise ja koondumiste
kontrolli reeglite rikkumise eest. N.R. Energy OÜ kirjast ei selgu, millised konkreetsed isikud
ja milliseid eelmärgitud väärteokoosseisudele vastavaid tegusid on toime pannud. Seega ei
nähtu kirjast ühegi eelnimetatud väärteo tunnuseid, mistõttu jätab Konkurentsiamet vastavas
osas taotluse tähelepanuta.
Täiendavalt juhib Konkurentsiamet tähelepanu, et amet ei teosta järelevalvet kohaliku
omavalitsuse üksuse tegevuse osas eri- või ainuõiguse andmise üle otsustamisel ning ametil ei
ole pädevust hinnata kõnealuste eelisõiguste määramiseks läbi viidava menetluse kohasust ega
õiguspärasust. Juhul, kui kohaliku omavalitsuse üksus otsustab eri- või ainuõiguse andmise
haldusaktiga, siis on isikutel, kes leiavad, et kõnealuse haldusaktiga rikutakse nende õigusi,
võimalus pöörduda halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Samuti kui N.R.Energy OÜ jääb seisukohale, et antud juhul on toimepandud kuritegu (mille on
toimepannud ettevõtja poolt viidatud isikud), tuleb N.R.Energy OÜ-l kaaluda selles asjas
3 (4)
Politsei- ja Piirivalveameti poolt pöördumist, kes otsustab, kas antud asjas oleks menetluse
alustamine põhjendatud või mitte.
Hädaolukorraseaduse (HOS), KKütS-i ja Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määruse nr 79
„Kaugküttepiirkonna määramine“3 järgi vastutab Tapa kaugküttepiirkonnas
soojusvarustuse tagamise eest kohalik omavalitsus. Konkurentsiamet jääb seisukohale, et
oleks mõeldamatu olukord, kus Tapa valla/Tapa Vee OÜ ja N.R.Energy OÜ erimeelsuste
tõttu katkeks Tapa kaugküttepiirkonnas, arvestades ka hetkel Tapa Vallavalitsuse ja
N.R.Energy OÜ vahel tõstatunud vaidlusküsimusi. Kohalikul omavalitsusel on
varustuskindluse tagamiseks õigus kohaldada enda pädevuses olevaid seadusest
tulenevaid meetmeid.
Korrakaitseseaduse (KorS) § 6 lõike 1 järgi on korrakaitseorgan seaduse või määrusega
riikliku ülesannet täitma volitatud kogu või isik. HOS § 36 lg 4 p 1 järgi korraldab
kaugküttega varustamise kui elutähtsa teenuse toimepidevust oma territooriumil kohalik
omavalitsuse üksus (antud juhul Tapa Vallavalitsus).
HOS § 46 järgi võib korrakaitseorgan HOS-is sätestatud riiklikku järelevalve tegemiseks
kohaldada KorS-i des 30–32, 49 ja 50–53 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid
KorS-is sätestatud alusel ja korras. Samuti on korrakaitseorganil HOS-is sätestatud
ülesannete täitmiseks võimalik teha ettekirjutus KorS § 28 alusel Nimetatud meetmete
rakendamise valik on vastavalt olukorrale kohaliku omavalitsuse pädevuses.
Olukorras, kus Tapa Vallavalitsus on kehtiva haldusaktiga andnud Tapa Vesi OÜ-le alates
01.08.2020 ainuõiguse Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, ei tohi
tegutsev võrguettevõtja kasutada oma positsiooni pahauskselt või jõupositsioonilt. Tapa
Vallavolikogu/Tapa Vesi OÜ ja N.R.Energy OÜ vahel tõstatunud vaidlusküsimused peavad
saama võimalikult kiiresti lahenduse.
Lähtudes eeltoodust, soovitab Konkurentsiamet Tapa Vallavalitsusel/Tapa Vesi OÜ-l ja
N.R.Energy OÜ-l tarbijate soojavarustuskindluse tagamiseks ka peale 01.08.2020, järgnevat:
1. astuda viivitamatult konstruktiivsetesse läbirääkimistesse, et Tapa
kaugküttepiirkonnas oleks soojuse varustuskindlus tagatud ka peale 01.08.2020;
2. Tapa Vallavalitsusel kaaluda seadusest tulenevate talle antud pädevuste raames
meetmete rakendamist olukorras, kus tarbijate soojusevarustuskindlus on ohus või võib
ohtu sattuda.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Märt Ots
Peadirektor
Lisad:
1. Konkurentsiameti 02.07.2020 kiri nr 7-19/2020-202-2;
2. Konkurentsiameti 02.04.2020 kiri nr 7-19/2020-096-2.
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/402042015063?leiaKehtiv
4 (4)
Hr Riho Tell Teie 25.06.2020 nr 4-10/20/1117-1
Vallavanem
Tapa Vallavalitus Meie 02.07.2020 nr 7-19/2020-202-2
45106 Tapa
Lääne-Virumaa
E-post:
[email protected]
Koopia 1:
[email protected]
Lugupeetud Riho Tell
25.06.2020 kirjas nr 4-10/20/1117-1 (25.06.2020 kiri) Konkurentsiametile tõite välja järgmist:
„Tapa Vallavolikogu oma 22.06.2020 otsusega nr 186 otsustas korraldada soojusenergia
edastamist, jaotamist ja müüki Tapa linna kaugküttepiirkonna tarbijatele alates 01.08.2020
Tapa valla 100% osalusega võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ kaudu ning anda Tapa Vesi OÜ-le
ainuõigus Tapa linna kaugküttepiirkonna kaugküttevõrgu haldamiseks, milleks on
kaugküttevõrgu arendamine, laiendamine, uute tarbijate liitmine, soojuse ostu konkursside
korraldamine ja muud haldusküsimused. Volikogu otsustas määrata Tapa Vesi OÜ võrgu- ja
tegevuspiirkonnaks Tapa linna kaugküttepiirkonna.
Seega, alates 01.08.2020 on Tapa kaugküttepiirkonna soojusettevõtjaks N.R. Energy OÜ ja
võrguettevõtjaks Tapa Vesi OÜ. Tapa Vesi OÜ, aluseks võttes volikogu otsust, pöördub lähiajal
Tapa kaugküttepiirkonna soojusettevõtte N.R. Energy OÜ poole, et arutada läbi kõik tehnilised
ja juriidilised küsimused, mis on seotud Tapa Vesi OÜ asumisega Tapa linna
kaugküttepiirkonna ainuõigusega võrguettevõtja õigustesse ja kohustustesse. Samuti asub Tapa
linna kaugküttepiirkonna võrguettevõtja Tapa Vesi OÜ tarbijatega läbi rääkima soojuse ostu-
müügi lepingute sõlmimisega seotud üksikasju.
Tapa Vesi OÜ kohe, kui on saanud teabe Konkurentsiametiga kooskõlastatud soojuse tootmise
piirhinna kohta Tapa kaugküttepiirkonnas, valmistab ette ja esitab Konkurentsiametile taotluse
soojuse lõpptarbijahinna kooskõlastamiseks.
Tapa Vesi OÜ eesmärgiks on, et soojuse edastamisega, jaotamisega ja müügiga seonduvad
tegevused vastaksid objektiivsuse, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetele, et tagada
kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate
vajadustele vastav soojusvarustus.“
Sarnane teave on avaldatud ka Tapa Vallavalitsuse veebilehel.1
Konkurentsiamet: Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-le 6 lg 1 on kohaliku
omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja
kommunaalmajandust (ka kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on
tegemist elutähtsa teenusega hädaolukorra seaduse (HOS) § 36 lg 4 p 1 mõttes, mille
1
Kättesaadav: https://www.tapa.ee/et/uudised-ja-teated/-
/asset_publisher/LJXzEyvPsLW0/content/id/28041629?redirect=https%3A%2F%2Fwww.tapa.ee
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
toimepidevust korraldab oma territooriumil kohaliku omavalitsuse üksus, kes lähtub lisaks
hädaolukorra seadusele selle ülesande täitmisel kaugkütteseaduses (KKütS) ning Tapa
Vallavolikogu 31.01.2013 määruses nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“2 (Määrus)
sätestatud alustest.
Võrguettevõtja on KKütS § 2 p 10 järgi ettevõtja, kes kasutab võrku soojuse jaotamiseks. Sellest
definitsioonist lähtub, et võrguettevõtja tegevuse lahutamatu osa on võrgu kasutamine. See
tähendab, et omamata õigust võrgule, ei saa ettevõtja olla KKütS mõistes võrguettevõtja.
Tänase praktika kohaselt on soojusvõrgud kas võrguettevõtja enda omandis või võrguettevõtja
rendib neid nende tegelikelt omanikelt. Mõlemal juhul on tagatud, et võrguettevõtja kasutab
võrke kas siis omandisuhte või rendilepingu alusel. Välistatud on olukord, kus ühte ja sama
võrku kasutab soojuse edastamiseks mitu võrguettevõtjat. KKütS kohaselt soojust edastada
ainult üks võrguettevõtja oma võrgupiirkonnas (vt KKütS § 2 p 7). Seega ei saa tekkida
olukorda, kus ühes võrgupiirkonnas edastab soojust mitu võrguettevõtjat.3
Võrguettevõtjana tegutsemise ning soojuse jaotamise eelduseks on lisaks kaugküttevõrgu
olemasolule ja kasutamisõigusele ka võime edastada tarbijatele läbi kaugküttevõrgu soojust.
See eeldab tarbijatega soojuse ostu-müügilepingute sõlmimist ning samuti lepingu sõlmimist
soojuse ostmiseks selle tootjalt edasimüügiks tarbijatele. Võrguettevõtja peab tagama
tarbijatele soojusvarustuskindluse – see on võrguettevõtja kõige olulisem ja tähtsam
kohustus.
Võrguettevõtja võib oma tegevuse lõpetada ainult juhul, kui on andnud oma kohustused
üle teisele ettevõtjale (KKütS § 14 lg 6). Kohustuste üleandmine tähendab muuhulgas tarbijate
ees võetud lepinguliste kohustuste üle andmist. Samuti peab poolte vahel olema saavutatud
kokkulepe kaugküttevõrgu üleminekuks ning lahenduse saanud tõstatuda võivad võrgu rendi
ja/või võõrandamise küsimused. Vastasel korral satuks tarbijate varustuskindlus ohtu. Samuti
on uuel võrguettevõtjal vajalik kooskõlastada Konkurentsiametiga müüdava soojuse piirhind
(KKütS § 9 lg 1 p 1). Kuni uue soojuse piirhinna kooskõlastamiseni kehtib Tapa
võrgupiirkonnale Konkurentsiameti kooskõlastatud soojuse piirhind, mis kehtib seni, kuni
ametiga on kooskõlastatud eraldi piirhinnad: a) soojuse tootjale tootmise piirhind ja
b) võrguettevõtjale lõpptarbija piirhind.
22.06.2020 on Tapa Vallavolikogu andnud otsusega nr 186 Tapa võrgupiirkonnas tegutsemiseks
ainuõiguse Tapa Vesi OÜ-le. Konkurentsiamet ei teosta järelevalvet kohaliku omavalitsuse
üksuse tegevuse osas ainuõiguse andmise üle otsustamisel ning ametil ei ole pädevust hinnata
kõnealuse eelisõiguse määramiseks läbiviidud menetluse kohasust ega õiguspärasust.
Konkurentsiametile teadaolevalt ei oma aga Tapa Vesi OÜ hetkel lepinguid tarbijatega, Tapa
kaugküttevõrgu omanikuks ei ole üksnes Tapa Vesi OÜ – osa ühtse terviku moodustavast Tapa
kaugküttevõrgust kuulub võrguettevõtjale N.R. Energy OÜ ning seda võrguosa puudutavad
võimalikud rendi või ostu/müügi kokkulepped alates 01.08.2020 on hetkel sõlmimata. Ka ei
oma Tapa Vesi OÜ soojuse edastamiseks lepingut soojuse tootjaga.
Varasemalt on Konkurentsiamet ja Rahandusministeerium Tapa Vallavalitsusele selgitanud, et
kaugküttevõrku puudutavad kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja vaidlused kuuluvad
kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras ning et see ei tohi seada ohtu Tapa võrgupiirkonna tarbijate varustuskindlust (lisad 1 ja
2). Tarbijate varustuskindlust ei tohi ohtu seada ka muud ettevõtjate vahel tõstatunud või
tõstatuda võivad lepingulised ja/või võrguettevõtja kohustuste üleandmist puudutavad
2
Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv
3
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 08.04.2020 kiri nr 1.155/2020/1379-2. Kättesaadav:
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/7155250
2 (3)
vaidlusküsimused. Ka sellised küsimused kuuluvad lahendusele mittejõudmisel menetlemisele
kohtus.
Tapa Vallavalitsuse 25.06.2020 kirjast selgub, et Tapa Vesi OÜ pöördub praeguse
võrguettevõtja N.R. Energy OÜ poole, arutamaks läbi tehnilisi ja juriidilisi küsimusi. Samuti
selgub, et Tapa Vesi OÜ asub tarbijatega läbi rääkima soojuse ostu-müügi lepingute
sõlmimisega seotud üksikasju.
Konkurentsiameti hinnangul on äärmiselt ebatõenäoline, et Tapa Vesi OÜ suudaks vähem
kui ühe kuu jooksul ennast kooskõlla viia kõikide eelpooltoodud võrguettevõtjat
puudutavate nõuete ja alustega, mis võimaldaksid Tapa Vesi OÜ-l tagada algavaks
kütteperioodiks, s.o alates 01.10.2020 (või isegi varem) tarbijatele soojusvarustuskindlus,
arvestades ka hetkel Tapa Vallavalitsuse ja N.R. Energy OÜ vahel tõstatunud
vaidlusküsimusi.
Tulenevalt eeltoodust ja arvestades tekkida võivat olukorda, kus Tapa Vesi OÜ ei ole
01.08.2020 reaalselt jõudnud võrguettevõtja N.R. Energy OÜ-lt üle võtta võrguettevõtja
kohustusi ehk asunud faktiliselt täitma võrguettevõtja ülesandeid (mh edastama läbi
kaugküttevõrgu soojust), on Konkurentsiameti hinnangul Tapa Vesi OÜ-l keeruline tagada
järgnevaks kütteperioodiks tarbijate soojusvarustuskindlus. Sellisel juhul lasub kohustus
tagada soojusvarustus endiselt võrguettevõtjal N.R. Energy OÜ-l. Seda muu hulgas ka
strateegiliselt olulise objekti, milleks on Tapa Kaitseväelinnak, soojusvarustust silma pidades.
Kokkuvõtteks, kuna nii HOS-i, KKütS-i kui ka Määruse järgi vastutab Tapa
kaugküttepiirkonnas soojusvarustuse tagamise eest kohalik omavalitsus, oleks
Konkurentsiameti hinnangul mõeldamatu olukord, kus Tapa valla/Tapa Vee OÜ ja N.R.
Energy OÜ erimeelsuste tõttu katkeks Tapa kaugküttepiirkonnas soojusvarustus või see
ei oleks järgnevaks kütteperioodiks tagatud.
Lähtudes eeltoodust, soovitab Konkurentsiamet Tapa Vallavalitusel oma tegevused põhjalikult
läbi kaaluda ning välja töötada võrguettevõtja üleminekuperioodi puudutav konkreetne
tegevuskava, mille realiseerumisel on Tapa Vesi OÜ-l võimalik tagada tarbijate
soojusvarustuskindlus Tapa kaugküttevõrgu piirkonnas.
Soojuse piirhinna taotluse saab Tapa Vesi OÜ esitada Konkurentsiametile peale seda, kui
võrguettevõtja N.R. Energy OÜ kohustused on Tapa Vesi OÜ-le üle läinud – nagu eelnevalt
väljatoodud, saab ühes võrgupiirkonnas tegutseda vaid üks võrguettevõtja.
Lisad:
1. Konkurentsiameti 02.04.2020 kiri Tapa Vallavalitsusele;
2. Rahandusministeeriumi 20.04.2020 kiri Tapa Vallavalitsusele.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
3 (3)
Hr Riho Tell Teie 30.03.2020 nr 4-10/20/674
Vallavanem
Tapa Vallavalitus Meie 02.04.2020 nr 7-19/2020-086-2
45106 Tapa
Lääne-Virumaa
E-post:
[email protected]
Koopia 1:
[email protected]
Koopia 2:
[email protected]
Lugupeetud Riho Tell
30.03.2020 kirjaga nr 4-10/20/674 pöördusite Konkurentsiameti poole seoses N.R.Energy
OÜ-ga sõlmitud rendilepingutega (lisatud Teie kirja manusesse koos N.R.Energy OÜ nõudega
uue rendilepingu sõlmimiseks). Kirjeldasite sellega seonduvaid probleeme ning soovisite
Konkurentsiameti seisukohta.
Konkurentsiamet selgitab, et kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja taolised vaidlused
kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras (lisame näitena kohtulahendite registrist avalikult kättesaadava dokumendi).
Konkurentsiametil puudub sellistesse vaidlustesse sekkumiseks seadusest tulenev pädevus.
Lähtudes eeltoodust, amet kahjuks Teie pöördumisele selgemat vastust anda ei saa, kuid juhib
tähelepanu järgmisele.
Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-le 6 on kohaliku omavalitsusüksuse
ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (ka
kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega
hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 mõttes. Soojusettevõtja peab oma tegevuses tagama tarbijate
varustuskindluse1. Konkurentsiamet on seisukohal, et tõstatunud tsiviilõiguslikud
vaidlusküsimused ei tohi seada tulevikus ohtu tarbijate kaugküttega varustamist. Seda ka
tänasel päeval kujunenud olukorda arvesse võttes.
Lisa 1. 26.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-10576.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja
1
Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määrus nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2019, Tartu
Tsiviilasja number 2-18-10576
Tsiviilasi Osaühingu Abja Elamu hagi N.R. Energy Osaühingu vastu
23. septembril 2003 sõlmitud katlamaja ja soojustrasside
rendilepinguga kasutusele antud vara valduse üleandmiseks
Kompromissi kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. juuli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): N.R. Energy Osaühing (rk: 12364776),
esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak
esindajad
Vastustaja (hageja): Osaühing Abja Elamu (rk: 10531980),
esindaja advokaat Siim Mõistlik
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada N.R. Energy Osaühingu ning Osaühingu Abja Elamu ja Mulgi valla vahel
25. septembril 2019 järgmistel tingimustel sõlmitud kompromiss:
1.1. Pooled lepivad kokku, et N.R. Energy OÜ-lt on Abja Elamu OÜ-le üle läinud
alljärgneva vara valdus ning N.R. Energy OÜ tunnistab selle osas Mulgi valla
omandiõigust, alates punktis 1.5 märgitud hüvitise laekumisest:
1.1.1 Katlamaja (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) ja kõik selles
asuvad esemed ja seadmed;
1.1.2. Soojusarvestid Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas asuvate tarbijate
soojussõlmedes;
1.1.3. Katlamajast (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) lähtuvad
soojatrassid kuni tarbijate sisendventiilideni.
1.2. N.R. Energy OÜ esitab võrguettevõtjale avalduse elektriliitumislepingust
(aadressil Kastani tn. 1, Abja-Paluoja) loobumiseks Abja Elamu OÜ kasuks
nädala jooksul pärast mõlema kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist.
N.R. Energy OÜ täidab nimetatud kohustuse eesmärgiga võimaldada Abja
Elamu OÜ-l nimetatud tarbimiskoha osas võrguettevõtjaga elektriliitumisleping
sõlmida.
1.3. N.R. Energy OÜ esitab Keskkonnaametile avalduse välisõhusaasteloa (Kastani
tn. 1 asuva katlamaja osas) muutmiseks Abja Elamu OÜ kasuks nädala jooksul
pärast mõlema kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist. N.R. Energy OÜ
täidab nimetatud kohustuse eesmärgiga võimaldada Abja Elamu OÜ-l nimetatud
tarbimiskoha osas saada välisõhusaasteluba.
1.4. N.R. Energy OÜ annab üleantava vara osas kogu olemasoleva
dokumentatsiooni Abja Elamu OÜ-le üle eraldi aktiga nädala jooksul pärast
mõlema kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist.
1.5. Mulgi vald tasub N.R. Energy OÜ-le 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot
N.R. Energy OÜ pangakontole EE122200221024916807 SWEDBANK AS-s
hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul alates N.R. Energy OÜ poolt käesoleva
kompromissiga võetud kohustuste täitmisest.
1.6. Tsiviilasjades nr 2-18-19684 ja nr 2-18-10576 tulenevad menetluskulud jäävad
kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
1.7. Pooled avaldavad, et pärast käesoleva kompromisskokkuleppe jõustumist
ning selle täitmist ei ole neil üksteise vastu täiendavaid nõudeid ega pretensioone
seoses Abja-Paluoja Kastani tn. katlamaja ning sellest lähtuvate soojustrasside
kasutamise lepingu lõppemise, täitmisega ning katlamaja ja sellega seotud varade
omandiõigusega.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuli 2019 otsus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-10576
menetlus.
3. Tagastada N.R. Energy Osaühingule pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud
riigilõivust, s.o 275 eurot, N.R. Energy OÜ pangakontole nr EE122200221024916807
Swedbank AS-s.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule ühe (1) päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
2
ASJAOLUD
1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus Tartu
Maakohtu 02.07.2019 otsuse peale Osaühingu Abja Elamu hagis N.R. Energy Osaühingu vastu
23.09.2003 sõlmitud katlamaja ja soojustrasside rendilepinguga kasutusele antud vara valduse
üleandmiseks.
Tsiviilasjas nr 2-18-19684 on Tartu Maakohtu menetluses N.R. Energy Osaühingu hagi Mulgi
valla ja Osaühingu Abja Elamu vastu rahalises nõudes.
2. 25.09.2019 esitasid N.R. Energy Osaühing, keda esindab vandeadvokaat Kalev Pihlak, ning
Osaühing Abja Elamu ja Mulgi vald, keda esindab advokaat Siim Mõistlik, ringkonnakohtule
järgmise kompromissi:
1.1. Pooled lepivad kokku, et N.R. Energy OÜ-lt on Abja Elamu OÜ-le üle läinud alljärgneva
vara valdus ning N.R. Energy OÜ tunnistab selle osas Mulgi valla omandiõigust, alates
punktis 1.5 märgitud hüvitise laekumisest:
1.1.1 Katlamaja (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) ja kõik selles asuvad esemed ja
seadmed;
1.1.2. Soojusarvestid Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas asuvate tarbijate
soojussõlmedes;
1.1.3. Katlamajast (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) lähtuvad soojatrassid kuni
tarbijate sisendventiilideni.
1.2. N.R. Energy OÜ esitab võrguettevõtjale avalduse elektriliitumislepingust (aadressil
Kastani tn. 1, Abja-Paluoja) loobumiseks Abja Elamu OÜ kasuks nädala jooksul pärast mõlema
kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist. N.R. Energy OÜ täidab nimetatud kohustuse
eesmärgiga võimaldada Abja Elamu OÜ-l nimetatud tarbimiskoha osas võrguettevõtjaga
elektriliitumisleping sõlmida.
1.3. N.R. Energy OÜ esitab Keskkonnaametile avalduse välisõhusaasteloa (Kastani tn. 1 asuva
katlamaja osas) muutmiseks Abja Elamu OÜ kasuks nädala jooksul pärast mõlema
kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist. N.R. Energy OÜ täidab nimetatud kohustuse
eesmärgiga võimaldada Abja Elamu OÜ-l nimetatud tarbimiskoha osas saada
välisõhusaasteluba.
1.4. N.R. Energy OÜ annab üleantava vara osas kogu olemasoleva dokumentatsiooni Abja
Elamu OÜ-le üle eraldi aktiga nädala jooksul pärast mõlema kompromissi kinnitava
kohtulahendi jõustumist.
1.5. Mulgi vald tasub N.R. Energy OÜ-le 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot N.R. Energy OÜ
pangakontole EE122200221024916807 SWEDBANK AS-s hiljemalt 10 (kümne) päeva
jooksul alates N.R. Energy OÜ poolt käesoleva kompromissiga võetud kohustuste täitmisest.
1.6. Tsiviilasjades nr 2-18-19684 ja nr 2-18-10576 tulenevad menetluskulud jäävad kõigis
kohtuastmetes poolte endi kanda.
1.7. Pooled avaldavad, et pärast käesoleva kompromisskokkuleppe jõustumist ning selle
täitmist ei ole neil üksteise vastu täiendavaid nõudeid ega pretensioone seoses Abja-Paluoja
Kastani tn. katlamaja ning sellest lähtuvate soojustrasside kasutamise lepingu lõppemise,
täitmisega ning katlamaja ja sellega seotud varade omandiõigusega.
Pooled märgivad, et esitavad kompromissi kinnitamiseks Tartu Maakohtule tsiviilasjas
nr 2-18-19684 ja Tartu Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-18-10576 ühes taotlusega lõpetada
kompromissi kinnitamisel nimetatud tsiviilasjades menetlus.
3
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjades menetluse
lõpetamise tagajärgedest.
Pooled on TsMS § 64 lg 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise
kohta tehtavate kohtumääruste kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus
kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ühe päeva jooksul kohtumääruse
kättetoimetamisest.
Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata.
N.R. Energy OÜ palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada tsiviilasjas nr 2-18-19684 Tartu
Maakohtul pool hageja tasutud riigilõivust (600 eurot) ja tsiviilasjas nr 2-18-10576 Tartu
Ringkonnakohtul pool tasutud riigilõivust (275 eurot) N.R. Energy OÜ pangakontole
EE122200221024916807 SWEDBANK AS-s.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada.
Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega tulenevalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 431 lg-st 2 Tartu Maakohtu 02.07.2019 otsuse ja lõpetab TsMS § 428 lg 1
p 4 alusel tsiviilasjas nr 2-18-10576 menetluse.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas
TsMS §-ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega
ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Pooled on kinnitanud,
et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
5. Ringkonnakohus leiab, et N.R. Energy Osaühingule tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel
tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot.
6. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates kompromissi
kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest. Kokkulepe vastab TsMS § 661 lg-le 4, mille järgi
poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või
määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke Üllar Roostoja
4
Teie 30.03.2020 nr 4-10/20/674-1
Tapa Vallavalitsus Meie 20.04.2020 nr 12.1-1/2314-3
[email protected]
Tapa vallale kuuluvate
kaugküttetorustike kasutusse
andmisest
Austatud härra Tell
Pöördusite 30.03.2020 kirjaga nr 4-10/20/674 Rahandusministeeriumi poole seoses
N.R.Energy OÜ nõudega rendilepingu sõlmimiseks.
N.R. Energy OÜ-le kuulub ligikaudu 15 % Tapa valla kaugküttepiirkonna kaugküttetorustikest.
Tapa vallale kuuluvad kaugküttetorustikud on rendilepinguga antud alates 01.07.1999 ja
01.11.2000 N.R.Energy OÜ kasutusse. Kaugküttetorustike rendilepingud lõpevad 31.07.2020.
N.R.Energy OÜ nõuab Tapa vallalt kaugküttetorustike rendilepingu sõlmimist, et tagada
kaugküttetorustikuks oleva kaasomandi jätkuv kasutamine viisil, mis vastaks kõikide
kaasomanike huvidele.
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 kohaselt on kohaliku omavalitsusüksuse
ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (ka
kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega
hädaolukorra seaduse § 36 lõike 4 mõttes.
Kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja taolised vaidlused kuuluvad kokkuleppele
mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
Rahandusministeeriumil puudub pädevus Tapa valla ja N.R.Energy OÜ vahelisse vaidlusesse
sekkumiseks.
Rõhutame, et tõstatunud tsiviilõiguslikud vaidlusküsimused ei tohi seada ohtu tulevikus
tarbijate kaugküttega varustamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Margit Mitt 715 5854
[email protected]
Teadmiseks: Konkurentsiamet
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hr Riho Tell Teie 30.03.2020 nr 4-10/20/674
Vallavanem
Tapa Vallavalitus Meie 02.04.2020 nr 7-19/2020-086-2
45106 Tapa
Lääne-Virumaa
E-post:
[email protected]
Koopia 1:
[email protected]
Koopia 2:
[email protected]
Lugupeetud Riho Tell
30.03.2020 kirjaga nr 4-10/20/674 pöördusite Konkurentsiameti poole seoses N.R.Energy
OÜ-ga sõlmitud rendilepingutega (lisatud Teie kirja manusesse koos N.R.Energy OÜ nõudega
uue rendilepingu sõlmimiseks). Kirjeldasite sellega seonduvaid probleeme ning soovisite
Konkurentsiameti seisukohta.
Konkurentsiamet selgitab, et kohaliku omavalitsuse ja soojusettevõtja taolised vaidlused
kuuluvad kokkuleppele mittejõudmisel lahendamisele tsiviilkohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras (lisame näitena kohtulahendite registrist avalikult kättesaadava dokumendi).
Konkurentsiametil puudub sellistesse vaidlustesse sekkumiseks seadusest tulenev pädevus.
Lähtudes eeltoodust, amet kahjuks Teie pöördumisele selgemat vastust anda ei saa, kuid juhib
tähelepanu järgmisele.
Vastavalt kohaliku omavalituse korralduse seaduse §-le 6 on kohaliku omavalitsusüksuse
ülesandeks korraldada oma üksuse piires muuhulgas elamu- ja kommunaalmajandust (ka
kaugküttega varustamist). Kaugküttega varustamise puhul on tegemist elutähtsa teenusega
hädaolukorra seaduse § 36 lg 4 mõttes. Soojusettevõtja peab oma tegevuses tagama tarbijate
varustuskindluse1. Konkurentsiamet on seisukohal, et tõstatunud tsiviilõiguslikud
vaidlusküsimused ei tohi seada tulevikus ohtu tarbijate kaugküttega varustamist. Seda ka
tänasel päeval kujunenud olukorda arvesse võttes.
Lisa 1. 26.09.2019 Tallinna Ringkonnakohtu määrus tsiviilasjas nr 2-18-10576.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Piiroja 667 2541
[email protected]
regulatsiooniteenistus/õigusosakonna juhataja
1
Tapa Vallavolikogu 31.01.2013 määrus nr 79 „Kaugküttepiirkonna määramine“. Kättesaadav:
https://www.riigiteataja.ee/akt/411022014065?leiaKehtiv
Auna 6 / 10317 Tallinn / 667 2400 /
[email protected] / Registrikood 70000303
KOHTUMÄÄRUS
Kohus Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht 26. september 2019, Tartu
Tsiviilasja number 2-18-10576
Tsiviilasi Osaühingu Abja Elamu hagi N.R. Energy Osaühingu vastu
23. septembril 2003 sõlmitud katlamaja ja soojustrasside
rendilepinguga kasutusele antud vara valduse üleandmiseks
Kompromissi kinnitamine
Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 2. juuli 2019 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende Apellant (kostja): N.R. Energy Osaühing (rk: 12364776),
esindaja vandeadvokaat Kalev Pihlak
esindajad
Vastustaja (hageja): Osaühing Abja Elamu (rk: 10531980),
esindaja advokaat Siim Mõistlik
RESOLUTSIOON
1. Kinnitada N.R. Energy Osaühingu ning Osaühingu Abja Elamu ja Mulgi valla vahel
25. septembril 2019 järgmistel tingimustel sõlmitud kompromiss:
1.1. Pooled lepivad kokku, et N.R. Energy OÜ-lt on Abja Elamu OÜ-le üle läinud
alljärgneva vara valdus ning N.R. Energy OÜ tunnistab selle osas Mulgi valla
omandiõigust, alates punktis 1.5 märgitud hüvitise laekumisest:
1.1.1 Katlamaja (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) ja kõik selles
asuvad esemed ja seadmed;
1.1.2. Soojusarvestid Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas asuvate tarbijate
soojussõlmedes;
1.1.3. Katlamajast (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) lähtuvad
soojatrassid kuni tarbijate sisendventiilideni.
1.2. N.R. Energy OÜ esitab võrguettevõtjale avalduse elektriliitumislepingust
(aadressil Kastani tn. 1, Abja-Paluoja) loobumiseks Abja Elamu OÜ kasuks
nädala jooksul pärast mõlema kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist.
N.R. Energy OÜ täidab nimetatud kohustuse eesmärgiga võimaldada Abja
Elamu OÜ-l nimetatud tarbimiskoha osas võrguettevõtjaga elektriliitumisleping
sõlmida.
1.3. N.R. Energy OÜ esitab Keskkonnaametile avalduse välisõhusaasteloa (Kastani
tn. 1 asuva katlamaja osas) muutmiseks Abja Elamu OÜ kasuks nädala jooksul
pärast mõlema kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist. N.R. Energy OÜ
täidab nimetatud kohustuse eesmärgiga võimaldada Abja Elamu OÜ-l nimetatud
tarbimiskoha osas saada välisõhusaasteluba.
1.4. N.R. Energy OÜ annab üleantava vara osas kogu olemasoleva
dokumentatsiooni Abja Elamu OÜ-le üle eraldi aktiga nädala jooksul pärast
mõlema kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist.
1.5. Mulgi vald tasub N.R. Energy OÜ-le 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot
N.R. Energy OÜ pangakontole EE122200221024916807 SWEDBANK AS-s
hiljemalt 10 (kümne) päeva jooksul alates N.R. Energy OÜ poolt käesoleva
kompromissiga võetud kohustuste täitmisest.
1.6. Tsiviilasjades nr 2-18-19684 ja nr 2-18-10576 tulenevad menetluskulud jäävad
kõigis kohtuastmetes poolte endi kanda.
1.7. Pooled avaldavad, et pärast käesoleva kompromisskokkuleppe jõustumist
ning selle täitmist ei ole neil üksteise vastu täiendavaid nõudeid ega pretensioone
seoses Abja-Paluoja Kastani tn. katlamaja ning sellest lähtuvate soojustrasside
kasutamise lepingu lõppemise, täitmisega ning katlamaja ja sellega seotud varade
omandiõigusega.
2. Tühistada Tartu Maakohtu 2. juuli 2019 otsus ja lõpetada tsiviilasjas nr 2-18-10576
menetlus.
3. Tagastada N.R. Energy Osaühingule pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud
riigilõivust, s.o 275 eurot, N.R. Energy OÜ pangakontole nr EE122200221024916807
Swedbank AS-s.
Edasikaebamise kord
Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule ühe (1) päeva jooksul alates
määruse kättetoimetamisest.
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.
Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast
menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või
tähtaja pikendamise eesmärgil.
2
ASJAOLUD
1. Tartu Ringkonnakohtu menetluses on N.R. Energy Osaühingu apellatsioonkaebus Tartu
Maakohtu 02.07.2019 otsuse peale Osaühingu Abja Elamu hagis N.R. Energy Osaühingu vastu
23.09.2003 sõlmitud katlamaja ja soojustrasside rendilepinguga kasutusele antud vara valduse
üleandmiseks.
Tsiviilasjas nr 2-18-19684 on Tartu Maakohtu menetluses N.R. Energy Osaühingu hagi Mulgi
valla ja Osaühingu Abja Elamu vastu rahalises nõudes.
2. 25.09.2019 esitasid N.R. Energy Osaühing, keda esindab vandeadvokaat Kalev Pihlak, ning
Osaühing Abja Elamu ja Mulgi vald, keda esindab advokaat Siim Mõistlik, ringkonnakohtule
järgmise kompromissi:
1.1. Pooled lepivad kokku, et N.R. Energy OÜ-lt on Abja Elamu OÜ-le üle läinud alljärgneva
vara valdus ning N.R. Energy OÜ tunnistab selle osas Mulgi valla omandiõigust, alates
punktis 1.5 märgitud hüvitise laekumisest:
1.1.1 Katlamaja (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) ja kõik selles asuvad esemed ja
seadmed;
1.1.2. Soojusarvestid Abja-Paluoja kaugküttepiirkonnas asuvate tarbijate
soojussõlmedes;
1.1.3. Katlamajast (asukohaga Kastani tn 1, Abja-Paluoja) lähtuvad soojatrassid kuni
tarbijate sisendventiilideni.
1.2. N.R. Energy OÜ esitab võrguettevõtjale avalduse elektriliitumislepingust (aadressil
Kastani tn. 1, Abja-Paluoja) loobumiseks Abja Elamu OÜ kasuks nädala jooksul pärast mõlema
kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist. N.R. Energy OÜ täidab nimetatud kohustuse
eesmärgiga võimaldada Abja Elamu OÜ-l nimetatud tarbimiskoha osas võrguettevõtjaga
elektriliitumisleping sõlmida.
1.3. N.R. Energy OÜ esitab Keskkonnaametile avalduse välisõhusaasteloa (Kastani tn. 1 asuva
katlamaja osas) muutmiseks Abja Elamu OÜ kasuks nädala jooksul pärast mõlema
kompromissi kinnitava kohtulahendi jõustumist. N.R. Energy OÜ täidab nimetatud kohustuse
eesmärgiga võimaldada Abja Elamu OÜ-l nimetatud tarbimiskoha osas saada
välisõhusaasteluba.
1.4. N.R. Energy OÜ annab üleantava vara osas kogu olemasoleva dokumentatsiooni Abja
Elamu OÜ-le üle eraldi aktiga nädala jooksul pärast mõlema kompromissi kinnitava
kohtulahendi jõustumist.
1.5. Mulgi vald tasub N.R. Energy OÜ-le 30 000 (kolmkümmend tuhat) eurot N.R. Energy OÜ
pangakontole EE122200221024916807 SWEDBANK AS-s hiljemalt 10 (kümne) päeva
jooksul alates N.R. Energy OÜ poolt käesoleva kompromissiga võetud kohustuste täitmisest.
1.6. Tsiviilasjades nr 2-18-19684 ja nr 2-18-10576 tulenevad menetluskulud jäävad kõigis
kohtuastmetes poolte endi kanda.
1.7. Pooled avaldavad, et pärast käesoleva kompromisskokkuleppe jõustumist ning selle
täitmist ei ole neil üksteise vastu täiendavaid nõudeid ega pretensioone seoses Abja-Paluoja
Kastani tn. katlamaja ning sellest lähtuvate soojustrasside kasutamise lepingu lõppemise,
täitmisega ning katlamaja ja sellega seotud varade omandiõigusega.
Pooled märgivad, et esitavad kompromissi kinnitamiseks Tartu Maakohtule tsiviilasjas
nr 2-18-19684 ja Tartu Ringkonnakohtule tsiviilasjas nr 2-18-10576 ühes taotlusega lõpetada
kompromissi kinnitamisel nimetatud tsiviilasjades menetlus.
3
Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasjades menetluse
lõpetamise tagajärgedest.
Pooled on TsMS § 64 lg 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitamise
kohta tehtavate kohtumääruste kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus
kompromissi kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele ühe päeva jooksul kohtumääruse
kättetoimetamisest.
Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata.
N.R. Energy OÜ palub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastada tsiviilasjas nr 2-18-19684 Tartu
Maakohtul pool hageja tasutud riigilõivust (600 eurot) ja tsiviilasjas nr 2-18-10576 Tartu
Ringkonnakohtul pool tasutud riigilõivust (275 eurot) N.R. Energy OÜ pangakontole
EE122200221024916807 SWEDBANK AS-s.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kinnitada.
Ringkonnakohus tühistab seoses kompromissi kinnitamisega tulenevalt tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 431 lg-st 2 Tartu Maakohtu 02.07.2019 otsuse ja lõpetab TsMS § 428 lg 1
p 4 alusel tsiviilasjas nr 2-18-10576 menetluse.
4. Ringkonnakohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud kompromiss tuleb kooskõlas
TsMS §-ga 430 kinnitada, kuna kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega
ning ei riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromissi võimalik täita. Pooled on kinnitanud,
et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.
5. Ringkonnakohus leiab, et N.R. Energy Osaühingule tuleb TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel
tagastada pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust, s.o 275 eurot.
6. Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani alates kompromissi
kinnitava kohtumääruse kättetoimetamisest. Kokkulepe vastab TsMS § 661 lg-le 4, mille järgi
poolte kokkuleppel võib määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või
määruskaebuse esitamise õiguse välistada.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson Triin Uusen-Nacke Üllar Roostoja
4