Konkurentsiamet · 3. juuli 2020
Sisu (failidest)
OTSUS
03.07.2020 nr 7-26/2020-007
Saamata jäänud energia hinna määramine
1. Haldusmenetluse alustamine
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 (edaspidi Määrus), milles käsitletakse
elektrienergia siseturgu, artikkel 11 sätestab, et kui see on vajalik varustuskindluse normi
kehtestamiseks vastavalt artiklile 25, määravad reguleerivad asutused või liikmesriikide
määratud muud pädevad asutused hiljemalt 5. juuliks 2020 saamata jäänud energia hinna jaoks
oma territooriumil kindlaks ühe hinnangulise hinna. Hinnanguline hind tehakse üldsusele
kättesaadavaks.
Varustuskindluse normi kehtestajaks Eestis on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.
Konkurentsiamet 05.06.2020 kirjaga 7-12/20-0020-150-2 tegi Majandus- ja
1
Kommunikatsiooniministeeriumile varustuskindluse normi (RS ) osas ettepaneku, mis põhines
vastavalt Määruse artiklile 25 saamata jäänud energia hinnal (VOLL2) ja uue turule siseneva
tootja kulul (CONE3).
Seega on täidetud Määruse artikkel 11 vajalikkuse tingimus ning Konkurentsiametil tuleb
määrata Eesti territooriumil kindlaks üks hinnanguline saamata jäänud energia hind.
Lisaks sama artikkel täpsustab, et reguleerivad asutused või määratud pädevad asutused
ajakohastavad oma hinnangulist saamata elektri hinda vähemalt iga viie aasta tagant või varem,
kui kõnealused asutused täheldavad olulisi muutusi.
2. Asjaolud ja menetluse käik
Saamata jäänud energia hinna määramiseks puudub käesoleval ajal üleeuroopaline ühtne
metoodika. See on alles väljatöötamise faasis, mille käigus ENTSO-E4 on metoodika kavandi
esitanud ACER5-ile arvamuse avaldamiseks. Lõplik Metoodika kehtestamise aeg on käesoleval
hetkel teadmata.
1
Reliability standard
2
Value of lost load
3
Cost of new entity
4
European Network of Transmission System Operators for Electricity
5
Agency for the Cooperation of Energy Regulators
2 (3)
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on leidnud, et Eesti varustuskindluse norm tuleb
kehtestada enne lõpliku üleeuroopalise metoodika kehtestamist. Sama on teinud ka paljud
teised liikmesriigid. Määrus näeb, ette, et sellisel juhul on pädeval asutusel kohustus määrata
VOLL-i väärtus 5.juuliks 2020.
Optimaalse varustuskindluse normi määramiseks lepiti Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi, Konkurentsiameti ja süsteemihalduri Elering AS-i vahel
kokku tellida analüüs. Vastava analüüsi tellijaks oli Elering AS ning analüüsi juhtrühma olid
kaasatud ka Konkurentsiameti ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad.
Analüüsi teostajaks oli FTI France S.A.S. (kaubamärk Compass Lexecon). 07.05.2020 edastas
Elering AS Konkurentsiametile uuringu tulemused.
Analüüsis defineeriti ning sisustati muuhulgas ka saamata jäänud energia hind (VOLL). VOLL
mõõdab tarbijatele põhjustatud rahalist kulu (eurodes), mis tuleneb elektrienergia koguse
(MWh) tarnimata jätmisest, võttes sealhulgas arvesse tarbija/tarbimise tüüpi ja ka sotsiaalseid
kulusid, näiteks aja või mugavuse kaotust.
ENTSO-E metoodika kavandi kohaselt VOLL väärtus sõltub:
a) klienditüüpidest (nt kodumajapidamised, tööstus, teenused),
b) katkestuse kestusest,
c) katkestuse ajahetkest ja
d) elektrikatkestuse eelteate saamise perioodist.
Olemasolevate VOLL-i hindamise metoodikate hulgas on kõige laialdasemalt kasutatud kahte:
1. Deklareeritud valik. See metoodika põhineb uuringutel, mis hõlmavad iga
kliendikategooria esinduslikke valimeid. Seda peetakse kõige täpsemaks meetodiks
kõigi kuluelementide arvestamisel, kuid ka kõige aeganõudvamaks ja kulukamaks.
2. Makromajanduslik. Selle metoodika abil arvutatakse VOLL suhtena avalikult
saadaolevate makromajanduslike näitajate (nt lisandväärtus ja elektritarbimine) vahel.
Selle lähenemisviisi jaoks on kasu laialdaselt kättesaadavatest makromajanduslikest
andmetest, kuid on oht, et jäetakse arvestamata mõned olulised elemendid, mida
makromajanduslikud andmed ei hõlma.
Compass Lexecon hindas Eesti VOLL-i, tuginedes ACER-i poolt 2018. aastal tellitud
värskeimale üleeuroopalisele VOLL-i analüüsile, mis koostati Cambridge Economic Policy
Associates Ltd poolt (edaspidi CEPA analüüs)6, kasutades makromajanduslikku lähenemisviisi,
pakkudes VOLL-i hinnanguid tööstustarbijate, teenindusklientide ja koduklientide
alamkategooriate kaupa iga liikmesriigi lõikes.
CEPA analüüsi hinnangu kohaselt Eesti klientide alamkategooriate (eraklientide, teenuste ja
tööstustarbijate alamkategooriate) 2018. aasta elektritarbimise kohaselt oli Eesti kaalutud
keskmise VOLL-i hind 3,07 €/kWh.
Lisaks hindas Compass Lexecon iga kliendikategooria saamata jäänud elektrienergiast
põhjustatud kulusid, mida makromajanduslik lähenemisviis ei hõlma, kuid ENTSO-E
metoodika kavand näeb ette, et peab arvesse võtma. Nende hulka kuuluvad andmete kadumise,
6
https://www.acer.europa.eu/en/Electricity/Infrastructure_and_network%20development/Infrastructure/Document
s/CEPA%20study%20on%20the%20Value%20of%20Lost%20Load%20in%20the%20electricity%20supply.pdf
3 (3)
mugavuse kaotuse ja toidu riknemise kulud (eraklientidele) ning taaskäivitamise, kahjustuste,
riknenud materjalide ja kolmandate osapoolte kulud (teenindus ja tööstustarbijad).
Tuginedes uuringute põhjal eri tüüpi saamata jäänud elektrienergiast põhjustatud kulude
osakaalu hindavale akadeemilisele kirjandusele, jõudis Compass Lexecon järeldusele, et
makromajanduslik lähenemisviis arvestab ainult 30–32% kõigist saamata jäänud
elektrienergiast põhjustatud eraklientide kuludest ja 43–74% muude klientide (tööstus ja
teenused) kuludest.
Sellest tulenevalt Eesti jaoks kohandatud VOLL omab keskmist väärtust 7,3 €/kWh (täpsemalt
7287 €/MWh), hajumisega vahemikus 6,5–8,5 €/kWh.
Compass Lexecon arvutuskäik on toodud tabelis 1.
Tabel 1. Eesti VOLL arvutus
Korrektsioon Eesti VOLL,
Sektori CEPA
€/kWh
Sektor osakaal, VOLL,
% €/kWh Kesk- Kesk-
Madal Kõrge Madal Kõrge
mine mine
Tööstus 33% 1,67 74% 59% 43% 2,26 2,86 3,89
Teenindus 41% 2,86 74% 59% 43% 3,86 4,89 6,65
Erakliendid 26% 5,18 32% 31% 30% 16,19 16,71 17,27
Kokku 3,1 6,5 7,3 8,5
3. Kokkuvõte.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/943 artikkel 11 sätestab, et reguleerivad
asutused määravad 5. juuliks 2020 saamata jäänud energia hinna jaoks oma territooriumil
kindlaks ühe hinnangulise hinna.
Lähtudes eeltoodust
otsustan:
määrata saamata jäänud energia hinnaks Eesti territooriumil 7287 €/MWh. Saamata jäänud
energia hind tehakse avalikkusele kättesaadavaks Konkurentsiameti veebilehe kaudu.
Käesoleva otsusega mittenõustumise korral on isikul õigus esitada 30 päeva jooksul alates
käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus Tallinna
Halduskohtule.
(allkirjastatud digitaalselt)
Märt Ots
peadirektor