Väike-Maarja Vallavalitsus 30.11.2022 nr 6-3/22/8976-5
[email protected]
Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi
broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande
kohta
AS HKScan Estonia esitas 18.11.2022 kirjaga nr 6-3/22/8976-4 Keskkonnaametile keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 20 1 kohase menetluse
läbiviimiseks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi ehitamise ja tegutsemise keskkonnamõju
hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ,
töö nr KL-21-003E).
KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 20
ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt
(asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab
või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).
KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande
saamisest alates seisukohad AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH aruande asjakohasuse
ja piisavuse kohta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Helen Manguse
juhataja
keskkonnakorralduse büroo
Lisa: AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH aruanne
Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet (
[email protected]); Terviseamet (
[email protected]);
Rahandusministeerium (
[email protected]); Maa-amet (
[email protected]);
Päästeamet (
[email protected])
Karl Markus Wahlberg 5885 7049
[email protected]
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi
keskkonnamõju hindamise aruanne
Tartu 2022
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nimetus AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Versioon Seisukohtade küsimiseks
Töö nr KL-21-003E
Versioon november 2022
Arendaja AS HKScan Estonia
Registrikood: 10156832
Aadress: Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond
Telefon: +372 5083706
E-post:
[email protected]
KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ)
Registreerimisnumber: 10705517
Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn
Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699
E-post:
[email protected]
KMH juhtekspert Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090
Osalejad Kaido Soosaar, PhD
Kerli Leetsaar, MSc
Birgit Kena, MSc
Liisi Nõgu, MSc
Kasutustingimused
© Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid,
joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud
korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian &
Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja
mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale.
2/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
SISUKORD
1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------- 5
2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ----------------------------- 7
Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 7
Tegevuse asukoht ...................................................................................... 7
Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................... 10
Reaalsed alternatiivsed võimalused .............................................................. 12
3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------------------------------------------- 14
Pinnas, sh muld ja maavarad ...................................................................... 14
Põhjavesi.............................................................................................. 16
Pinnavesi .............................................................................................. 20
Välisõhu seisund ..................................................................................... 21
Kliima.................................................................................................. 22
Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus................................................. 24
Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................... 26
Elanikkond ............................................................................................ 27
Kultuuripärand ....................................................................................... 27
4 Keskkonnamõju hindamise metoodika ----------------------------------------------------------- 29
5 Nullalternatiiv ja sellest tulenevad eeldatavad keskkonnamõjud -------------------------- 33
Nullalternatiivi keskkonnamõjud .................................................................. 33
5.1.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 33
5.1.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 33
5.1.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 33
5.1.4 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 33
5.1.5 Mõju müratasemele ........................................................................ 33
5.1.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 34
5.1.7 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 34
5.1.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ....................................................... 34
5.1.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 34
6 Kavandatav tegevus ning sellega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud --------------- 35
Farmi rajamine....................................................................................... 35
Farmi tegevus ........................................................................................ 37
Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul ................................................. 41
6.3.1 Heide välisõhku, sealhulgas lõhna teke ................................................. 41
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
6.3.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 48
6.3.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 52
6.3.4 Jäätmeteke .................................................................................. 53
6.3.5 Mürateke ..................................................................................... 53
6.3.6 Avariiolukorra oht .......................................................................... 54
Käitise kavandatud tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud .................................. 55
6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 55
6.4.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 55
6.4.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 55
6.4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 56
6.4.5 Mõju müratasemele ........................................................................ 58
6.4.6 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 58
6.4.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 59
6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 59
6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ....................................................... 59
6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 60
7 Käitise sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja eeldatava keskkonnamõju hinnang ------- 61
8 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------ 62
Ehitusetapi keskkonnameetmed ................................................................... 62
Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 62
Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid ................ 68
9 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle
reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele ------- 70
10 Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ------------------- 71
11 Ülevaade avalikustamise tulemustest ------------------------------------------------------------ 72
12 Kokkuvõte --------------------------------------------------------------------------------------------- 73
13 Kasutatud materjalid -------------------------------------------------------------------------------- 75
14 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 77
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted ............................................................. 78
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 84
Lisa 3. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral............................................ 89
Lisa 4. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid ............................... 97
Lisa 5. Aruande kohta esitatud seisukohad ....................................................... 100
Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ..................................... 101
Lisa 7. Avaliku väljapaneku ajal aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud, vastuväited
ja küsimused ning vastused nendele .............................................................. 102
Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute
nimekiri 103
4/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
1 SISSEJUHATUS
Keskkonnamõju hindamise aluseks on AS HKScan Estonia keskkonnakompleksloa taotlus. AS
HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksluba Kiltsi broilerifarmi tegevusele.
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla külas
Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastrile Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle tegevus.
Ettevõtte on KMH aruande koostamise aja jooksul omandanud ka Kanala (katastrinumber:
92801:001:0767) maaüksuse ning Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) maaüksuse.
Arendaja on esitanud Väike-Maarja Vallavalitsusele taotluse Kaalumaja, Kanala ja Kiltsi farmi
kinnistute liitmiseks. Uue kinnistu nimi hakkaks olema Kiltsi farmi kinnistu ja sihtotstarve hakkaks
olema 100% tootmismaa.
Hinnatava tegevuse eesmärgiks on Kiltsi broilerifarmi rajamine, kus ülesseatud tootmisvõimsuseks
on planeeritud 480 000 broilerikohta.
Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda:
olukorda, kus ei toimu Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ning Kiltsi farm
maaüksusel paikneksid edasi amortiseerunud vanad farmihooned ehk nullalternatiivi;
olukorda, kus rajatakse Kiltsi farm maaüksusele Kiltsi broilerifarm, kus hakkaks kohti olema
kuni 480 000 broilerile (alternatiiv 1).
Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 10.07.2020, 46), edaspidi KeHJS.
Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 01.09.2021 kirjaga nr DM-115915-7.
Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) §3
lg 1p 1, §6 lg 1p 27, §9 lg 1, §11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse §27 ning Keskkonnaameti peadirektori
10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine”
lisa 16 punktidega 1.4, 2.2.3 ja 3.5 ning ettevõtte AS HKScan Estonia keskkonnakompleksloa taotlus.
Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.08.2021 nr
DM-115915-6.
Keskkonnaamet teatas oma 20.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/8976-2, et on tunnistanud nõuetele
vastavaks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi.
Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:
teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek
kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida
või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;
anda tegevusloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete
võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või
minimeerimise võimaluste kohta.
Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:
käitise rajamine;
käitise tegevus;
käitise sulgemine tegevuse lõpetamisel.
Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on:
Arendaja: AS HKScan Estonia;
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Otsustaja: Keskkonnaamet;
Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille
juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090).
Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada
võib, on:
asjaomased asutused:
o Väike-Maarja Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise
ja vallas arendustegevuse suunamise osas;
o Sotsiaalministeerium (Terviseameti Ida regionaalosakonna Lääne-Virumaa esindus),
rahvatervise ja selle kaitse osas;
o Maa-amet, maakatastrite osas;
o Maanteeamet, teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise osas ohutuks liiklemiseks
riigimaanteedel;
o Põllumajandus- ja Toiduamet, maaparandussüsteemide osas;
kaasatavad organisatsioonid/isikud:
o naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste
osas;
o Liivaküla küla ja broilerifarmi läheduses asuvate külade elanikud keskkonnaseisundi
osas;
o Väike-Maarja valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas;
o naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate
võimaluste osas;
o keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste
püstitamise ja lahenduste suunamise osas;
o teised huvirühmad.
Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1).
6/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED
ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED
Tegevuse eesmärk ja vajadus
Arendaja, AS HKScan Estonia, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on kodulindude
intensiivkasvatuse läbi linnuliha tootmine. Planeeritava broilerifarmi tootmisvõimsuseks
planeeritakse 480 000 broilerikohta. Aastaseks tootmismahuks planeeritakse 4 miljonit broilerit.
Planeeritava tegevuse asukohas paiknevad KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud
laudahooned, mis lammutatakse ning mille asemele rajatakse täiesti uus farmikompleks.
Farmikompleksi rajamisel lähtutakse lindude heaolust ning arvestatakse ümbritseva keskkonnaga.
Tegevuse asukoht
Kiltsi broilerifarmi hooned ja rajatised planeeritakse rajada Kiltsi farmi kinnistule (katastrinumber:
92701:004:0145), mis asub Liivaküla külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal.
Väike-Maarja vald on 2. järgu haldusüksus Lääne-Virumaal. Väike-Maarja vald moodustati 2017.
aastal, kui senise Väike-Maarja vallaga liideti Rakke vald.1 Väike-Maarja vald asub Ida-Eestis ning
selle territooriumi suurus on 682 km2. Liivaküla küla asub Väike-Maarja valla läänepoolses osas. Küla
pindala on 11,1 km2.2 Liivaküla külas on 01.01.2020 a. seisuga 80 elanikku.3
Broilerifarmi soovitakse rajada Kiltsi farm maaüksusele, mis moodustatakse kolme maaüksuse
liitmise teel. Kolm veel eraldi asuvat maaüksust KMH aruande koostamise ajal on Kiltsi farm
(katastrinumber: 92701:004:0145), Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) ja Kanala
(katastrinumber: 92801:001:0767).
Kiltsi farm kinnistu suuruseks on 62 339 m², millest 2728 m² on haritav maa, 13 220 m2 on looduslik
rohumaa, 44 809 m² on õuemaa ja 1582 m² on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa
(100%).
Kaalumaja kinnistu suuruseks on 1807 m², millest 77 m² on haritav maa, 1176 m2 on looduslik
rohumaa ja 554 m² on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%).
Kanala kinnistu suuruseks on 2,54 ha, millest 2,17 ha on haritav maa, 0,06 ha on looduslik rohumaa
ja 0,31 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%).
Pärast kolme kinnistu liitmist hakkab maaüksus kandma Kiltsi farm nime, maaüksuse suuruseks
hakkab olema 8,95 ha ning maa sihtotstarbeks hakkab olema tootmismaa.
Kavandatud tegevuse alal asuvad KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud farmihooned
(Joonis 1).
1 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Maarja_vald
2 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Liivak%C3%BCla_(V%C3%A4ike-Maarja)
3 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Liivaküla külas
Planeeritava broilerifarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel
1).
8/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed
Nimi Ilmakaar käitise Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õuemaa, Muu maa,
Sihtotstarve
Tunnus suhtes kokku, ha maa, ha rohumaa, ha maa, ha ha ha
Kiltsi mõisatee
Lääs Transpordimaa 1,24 0,43 0,003 - - 0,81
92701:004:0188
Kiltsi mõisatee
Lääs Transpordimaa 0,85 0,11 0,10 0,05 0,01 0,59
92701:004:0189
Vaheliku
Põhi Maatulundusmaa 4,6 4,38 0,03 - - 0,19
92701:004:0177
Kadakamäe
Kirre Maatulundusmaa 24,13 14,93 0,71 7,84 - 0,65
92701:004:0066
Agro
Lõuna/ida Maatulundusmaa 15,32 13,84 - - 1,32 0,16
92701:004:0024
Viki
Lõuna Tootmismaa 1,34 - 0,66 - 0,59 0,09
92701:004:0111
Talli
Edel Tootmismaa 0,99 - 0,51 - 0,00 0,47
92701:004:0048
Pärnapõllu
Lääs Maatulundusmaa 25,30 24,81 - 0,87 - 0,41
92701:004:0155
Kiltsi-Liivaküla tee
Lääs Transpordimaa 0,48 0,23 0,01 - - 0,24
92701:004:0173
Sillaotsa
Lääs Maatulundusmaa 15,83 14,86 0,49 - - 0,48
92601:001:0374
Seafarmi alajaama
Lääs Tootmismaa 0,01 - 0,00 - 0,01 -
92701:004:0810
Kavandatavat Kiltsi broilerifarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või
põllud. Läänest piirneb farmikompleks asfaltkattega Kiltsi mõisateega (katastrinumber
92701:004:0188).4
Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning hea võimalus liitumiseks
elektrivõrguga.
Asukoha eeliseks on ka kaugus tiheasustusaladest, seega väiksem keskkonnamõjudest
potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv. Käitisest lõunas asub Liivaküla küla. Kiltsi alevik jääb
käitisest umbes 700 m kaugusele loode suunda. Lähim elamu elamumaal on käitisest 200 m kaugusel
lõuna suunas – Kaja elamumaa, katastrinumber: 92701:004:0015.
Käitis territoorium piirneb lõunast Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga.
Käitise tegevusest tingitud eeldatava mõjupiirkonnana on arvestatud ala, mis jääb käitisest kuni 1
km kaugusele (keskpunktiks on arvestatud Kiltsi farm maaüksuse (katastrinumber: 92701:004:0145)
keskpunkti). Vastavalt määruses nr 56 (Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja
loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis) toodule mõjutavad saasteainete
hajumistingimusi olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad
tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub
kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Kiltsi broilerifarmi kõrgeim
heiteallikas on maapinnast planeeritud 10 m kõrgusele, seega arvutuslikult oleks mõjuala kuni 500
m, kuid keskkonnatingimuste kirjeldamisel on arvestatud sellest ka kaugemal asuvate aladega.
4 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kavandatava tegevuse kirjeldus
Kavandatavaks tegevuseks on Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja kasutuselevõtt. Farmikompleksi
rajamiseks viiakse läbi järgmised tegevused:
lammutatakse vanad farmihooned;
rajatakse uued lindlad;
rajatakse abirajatised.
Kavandatavaks tegevuseks on KMH käsitluses alternatiiv 1.
Alternatiiv 1 puhul hakkaks farmis olema linnukohti 480 000-le broilerile.
Kiltsi broilerifarm hakkab kavandatava tegevuse korral koosnema järgmistest hoonetest ja
rajatistest:
6 lindlat (igas kohti 80 000-le broilerile);
söödapunkrid;
olmehoone;
reoveemahutid;
LPG gaasimahutite ala;
puurkaev (juhul kui vett ei hakata võtma lepingu alusel puurkaevust numbriga 3032).
Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv 1 rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis
2).
10/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 2. Kiltsi broilerifarmi rajatised alternatiiv 1 korral
Lindlates peetakse linde põrandal ja sügavallapanul. Lindude pidamisel tekib tahesõnnik
(kuivaineprotsent on 43-55). Peale broilerite korjet, kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik
koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või
vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Sõnnikuhoidlat Kiltsi broilerifarmi juurde ei rajata.
Lindlates hakkab kasutusel olema sundventilatsioon. Lindlatele planeeritakse
ventilatsioonikorstnad, seinaventilaatorid ja soojusvahetite ventilaatorid. Värske õhk siseneb
kanalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Planeeritav tegevus ehk lindude pidamine farmikompleksis vastab parima võimaliku tehnika
nõuetele, mis on kirjeldatud kodulindude intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika
referentsdokumentides.5
Reaalsed alternatiivsed võimalused
Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi
saavutamise erinevaid võimalusi.
Käesoleva arenduse eesmärgiks on AS HKScan Estonia poolt Kiltsi broilerifarmi rajamisest tulenevalt
kodulindude pidamine ja linnuliha tootmine. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende
vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH
künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral
viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid
reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid.
Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös.
Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:
olema vastavuses õigusaktidega;
ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;
vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);
olema majanduslikult teostatavad;
olema tehniliselt teostatavad;
vastama parima võimaliku tehnika alastes järeldustes toodule;
arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima.
Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad broilerifarmi rajamist mujale. Arendaja soov on
selles asukohas olevate vanade farmihoonete asemele broilerifarmi rajamine ning kasutuselevõtt,
mitte rajada broilerifarmi täiesti uuele, varem mitte loomakasvatusena kasutatud, maa-alale.
Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata.
Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused.
Arendaja kava on pidada broilereid põrandatel sügavallapanul ning sõnniku eemaldamine lindlatest
toimuks peale lindlate tühjendamist (pärast iga kasvatustsüklit), mil sõnnik laaditakse lepingulise
partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku
põllule. Farmiterritooriumile eraldiseisvat sõnnikuhoidlat ei rajata. Tuginedes PVT kirjeldusele ning
keskkonnaministri määrusele 14.12.2016 nr 66, on arendaja kavandatav tegevus välisõhu heite
seisukohast üks soodsamaid. Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide
leidmiseks – keskkonnamõju hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud
tegevusest halvemaid alternatiive.
Võttes arvesse eeltoodut, on tegevuste reaalseid alternatiive kaks – nn nullalternatiiv ja kavandatav
tegevus ehk alternatiiv 1.
5 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
12/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Alternatiiv 1 ehk kavandatav tegevus, mille kohta on lähemalt kirjeldatud eelnevas peatükis (ptk
2.3).
Nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine
Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus
kavandatavat arendust läbi ei viida – lindude intensiivkasvatust Kiltsi farm maaüksusel toimuma ei
hakkaks.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS
Pinnas, sh muld ja maavarad
Kiltsi broilerifarmi kavandatakse Liivaküla külla. Liivaküla on küla Lääne-Viru maakonnas Väike-
Maarja valla keskosas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, geoloogiliselt Pandivere
kõrgustiku võlvil ja kõrgustiku lõunanõlval. Maapind on nõrgalt lainjas, üldise languga põhjast lõuna
poole. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 95-130 m. Seda liigestavad
liustikujõelise geneesiga seljandikud Ebaveres, Nõmmel ja Pudiveres.
Suurem osa Väike-Maarja vallast jääb Põltsamaa jõe valgalale.
Väike-Maarja valla põhja- ja keskosa Pandivere kõrgustiku võlviala on veelahkmeks Peipsi järve ja
Soome lahte suubuvatele jõgedele.
Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on
õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning
inimmõjule tundlik.
Väike-Maarja vallas on pinnakatte paksus väga vahelduv: 1-20 meetrit. Domineerivad on siiski alla
6 meetri paksusega alad. Palju on kaitsmata põhjaveega alasid, s.t alla 2 meetrise pinnakattega.
Haritavast maast moodustavad sellised ca 1/3 pinnast.
Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsetest setetest (saviliiv-, harvem liivsavimoreenist) ning
seljandike piirkonnas liustikujõelistest liivadest-kruusadest. Kõrgustiku nõlval jõgede
ülemjooksudel esineb järve- ja soosetteid ning allikalupja.
Moreenidega esindatud viimase jäätumise glatsiaalsed setted (gIIIjr3) on alal enamlevinud
settegrupp, hõlmates peaaegu 40 % kaardipildist. Nad puuduvad eelkõige liustiku
eksaratsioonialadel, kuid mõnikord ka liustiku vooluvete, Balti jääjärve, Balti mere või jõgede
kulutuse tõttu. Pandivere kõrgustikul avaneb moreen enamasti 2–5 m paksuse, Viru lavamaal
tavaliselt õhemagi moreentasandikuna. Moreenile on iseloomulik lõimise ja koostise väga suur
muutlikkus, mis sõltub paljuski aluspõhja iseloomust.
Kristalne aluskord sügavneb üsnagi väljapeetult (2–3 m km kohta) lõuna suunas. Struktuurselt jääb
ala täielikult Alutaguse struktuursesse vööndisse, kus valdavaks on erineva koostisega
alumiiniumirikkaid mineraale (kordieriiti, sillimaniiti, andalusiiti, granaati) sisaldavad vilgugneisid.
Kristalset aluskorda moodustava gneisilasundi paksus ei ole teada, kuid oletuste kohaselt võib see
küündida 10 ja enamagi kilomeetrini.
Aluskord on kaetud võrdlemisi tüseda settekivimite kompleksiga. Iseloomulik on geoloogilise
läbilõike kihiline ehitus ja kihtide kallutatus lõuna suunas (~3 m/km). Settekivimite kompleks
koosneb (alt üles): terrigeensetest Vendi ladestu ja Alamkambriumi ladestiku settekivimitest
(liivakivi, aleuriit ja savi) ja Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsetest settekivimitest (põhiliselt
lubjakivist). Aluspõhja ülemiseks kihiks on Alam-Siluri Juuru lademe (S1jr) lõhelised savikad
lubjakivid, mis valla põhjaosas võivad ka puududa. Lademe paksus suureneb lõuna suunas, ulatudes
seal kuni 25 meetrini. Aluspõhja kivimite sügavama kihi moodustavad Alam-Ordoviitsiumi ja
Kambriumi-Vendi liivakivid ja savid (paksus ca 100 m).
Aluspõhja ülemisteks kihtideks on Porkuni ja Juuru lade, mis maapinna lähedal on karstiõõnsuste
poolest rikas. Peamiselt kivisest moreenist koosneva pinnakatte väike paksus võlvialal lubab
pinnaveel kiiresti jõuda lubjakivide karstiõõnsustesse.
Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on
õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning
14/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
inimmõjule tundlik. Ka Kiltsi broilerifarmi planeeritav asukoht asub Pandivere ja Adavere-
Põltsamaa nitraaditundlikul alal (registrikood: LTA1000001 ) ning nõrgalt kaitstud alal.(Joonis 3)
Maavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast.
Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad ühed Eesti viljakamad põllumaad. Lõunaosa on
metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa
on Eesti suurim põhjavee moodustumisala.6
Kiltsi broilerifarmi tootmisterritoorium ega seda otseselt ümbritsev ala maavarasid ei sisalda. Lähim
maardla asub käitisest umbes 275 m kaugusel lääne suunas ning selleks on Ilmandu, milles on
põhiliseks maavaraks turvas (maardla kood: MRD00003564).7 Määruse nr 87 (Kaevandamisega rikutud
ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri) kohaselt kuulub
Ilmandu maardla kaevandamiseks sobivate turbaalade nimistusse.8
Kiltsi broilerifarmi piirkonnas on tehtud mitmeid ehitusgeoloogilisi uuringuid, millest üks on
„Rakvere rajooni Vao sovhoosi Kiltsi reproduktorfarm“ 1977. aastal läbi viidud geotehniline uuring9.
Aruandes (nr 12165)10 on toodud, et farmi ala asub moreentasandikul, kus geoloogiline läbilõige on:
1. Kiht 1 – täide, paksus 0,2 m, koosneb mullasegusest kruusast, alusturbast jne.
2. Kiht 2 (Q IV p) - muld, paksus 0,2-0,3 m.
3. Kiht 5 (QIII gl) – saviliivmoreen, mis esineb läbilõikes mullakorra all 1,4-2,1 m paksuses.
Moreen on Beežika värvusega, valdavalt plastse konsistentsiga, kerge kuni raske vähe niiske
saviliiv. Niiskusesisaldus kõigub 11-12% piires. Jämepurrusisaldus moreenis on ebaühtlane,
keskmiselt 25-30%. Kohati esineb suuri paelahmakaid. Väiksemate pesade ning läätsedena
esineb moreenis liiva ja kruusa.
4. Kiht 5A (QIII gl) – rähkmoreen, esineb moreeni kihi alumises osas, jämepurrusisaldus kõigub
70% piires, esineb suuri paelahmakaid.
5. Kiht 7 (S1) – aluspõhjaline alamsiluri lubjakivi, mis oma ülemises osas on porsunud,
puurimisel pehme. Lubjakivi on valkjashalli värvusega, lõheline. Lõhede läbimõõt kõigub
valdavalt 0,05 m ümber, kuid esineb ka suuremaid kuni 0,5 m läbimõõduga lõhesid
(sügavusel 3,5-4 m). Lubjakivi alumine osa on monoliitsem, tihedam.
Kavandatava tegevuse asukoha maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldab ka farmikompleksile
lähima (Diner OÜ-le kuuluva) puurkaevu arvestuskaardilt11 saadud andmed läbilõigete kohta.
Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad
(Tabel 2).
Tabel 2. Kiltsi broilerifarmi asukoha geoloogilise läbilõike kirjeldus
Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m
turvas bQIV 1,2 1,2
liiv, kruus, veeris, munakad QIII 3 4,2
savikas lubajkivi, lubjakivi S1jr 10,6 14,8
lubjakivi, savikas lubjakivi O3pr 5,2 20
dolomiidistunud lubjakivi O3pr 3,5 23,5
6 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
7 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
8 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate
turbaalade nimekiri” Lisa 2, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6064/KKM_m87_lisa2.pdf#
9 Maa-ameti avalik teenus, ehitusgeoloogia, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ehitusgeoloogia
10 Maa-ameti avalik teenus , https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=12165
11 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1449515201
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m
savikas dolomiit, lubjakivi mergli
O3prg 27,5 51 4,2-51
vahekihtidega
Maapinna absoluutkõrgus Kiltsi boilerifarmi territooriumil on 102-108 m.12
Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja kaitsealused objektid Kiltsi broilerifarmi asukohas ja selle
ümbruses
Põhjavesi
Hüdrogeoloogiliselt paikneb Väike-Maarja vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi
esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on
aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Alam-Siluri
12 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
16/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja
maapinnalähedastes karsti õõnsustes.
Nii Siluri kui Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti
reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel. Väike-Maarja valla territooriumil on põhjavesi
valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata. Keskmiselt ja suhteliselt kaitstud alad esinevad
üksikute läätsedena. Väike-Maarja valla territooriumil esineb ka arvukalt karstinähtusi, eriti valla
kesk- ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku võlvil ja põhjanõlval. Kuigi pinnakate võib antud alal olla
kuni mitme meetri paksune, ei takista kividerohke moreen, kruus ja liiv pinnavee neeldumist
mattunud karstivormidesse. Arvukad karstilehtrid ja lohud paiknevad valdavalt rühmiti,
moodustades mitmesuguse suurusega välju.
Väike-Maarja vallas võib eristada nelja põhjaveekompleksikogumit: pinnakattes, Ordoviitsiumi-
Siluri lubjakivides ning Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Kaks viimast on
kõrgustiku võlvi piirkonnas veevaesed.
1. Kvaternaari veekompleks lasub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega
hüdrauliliselt seotud, mistõttu nende veetasemed ühtuvad ja jälgivad maapinna reljeefi.
Kvaternaari lasundi paksus varieerub 1-20 m vahel, kuid enamasti jääb 6-7 m piiresse. Põhjaossa
jääb ulatuslik alvar, kus Kvaternaari ladestu setete paksus on alla ühe meetri. Kuna moreenid
sisaldavad vähe vett ja on väikese paksusega, siis joogiveeks tarvitatakse Kvaternaari veekompleksi
põhjavett ainult seal, kus esinevad vett-sisaldavad liivad-kruusad.
2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada 4-5
põhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Ülemiste
veekihtide vesi on vabapinnaline, veetasemepind lasub maapinnast 2-7 m sügavusel ja jälgib
reljeefi. Veekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Veekompleksi alumiseks
veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja
diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksi paksus on piirkonnas olenevalt
reljeefist 100-190 m.
3. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 25-30 m ja levib kogu alal.
Veekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademe detriitsetest ja Alam-
Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu peeneteralistest liivakividest. Põhjavesi on surveline,
piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m)
maapinnast. Veekiht on küllaltki hästi kaitstud, ülemiseks veepidemeks on savikad glaukoniitliivad
ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m). Veekompleks
võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksidest
infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Alumise veepideme moodustavad Alam-
Kambriumi ladestiku Lontova lademe savid paksusega 67-70 m. Veekompleksi vesi on mage, vesinik-
karbonaatne naatriumi-kaltsiumimagneesiumiline, bakterioloogiliselt puhas. Looduslikult on
põhjavesi enamasti hea kvaliteediga.
4. Kambrium-Vendi veekompleks lasub liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi
kaitstud 60-80 m paksuse Lontova lademe sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on
3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium-
Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihte eraldab ~70 m paksune Lontova lademe savikiht.
Kambrium-Vendi veekompleks levib kogu alal ja jaguneb kaheks veekihiks: Voronka ja Gdovi
veekihiks. Veepidemeks allpoollasuvale Gdovi veekihile on ~26 m paksuste Kotlinini savide ja
aleuroliitide kiht. Veekompleksi mõlema veekihi vett tarbitakse sageli koos.
Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid on hästi kaitstud ülallasuvate
vettpidavate kihtidega. Reostunud on aga kohati maapinnalt esimene Siluri veekompleksi Juuru
lademe veekiht.13
13 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kiltsi broilerifarmis on veevõtt planeeritud puurkaevust. Võimalikke variante on kavandatavas faasis
kokku kolm, millest tõenäoseim on veevõtt Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust
katastrinumbriga 3032. Puurkaev on 80 m sügav ja vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere
põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.14 Teine variant on veevõtt lepingu alusel Osaühing DINER
puurkaevust. Puurkaev on 51 m sügav ja vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere
põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.15 Kolmandaks variandiks on veevõtt enda ettevõttele
rajatavast puurkaevust, kus eeldatavalt hakkaks ka veevõtt toimuma Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere
põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.
Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
koguselisuse poolest heas seisundis. Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust.
Põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Keemilise seisundi
hindamise tulemuste põhjal on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas halvas
seisundis. Kvaliteedinõuetele vastava põhjaveega seirekaeve on 76%. Esineb nitraatide
kasvusuundumus. Ületatud on pestitsiidide piirväärtus kahes seirejaamas, naftasaaduste piirväärtus
ühes seirekaevus ja nitraatide seitsme aasta keskmine piirväärtus ühes seirejaamas. Ühest
seirekaevust on leitud ftalaate.16 Pandivere Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas
looduslik põhjavee ressurss on 483213 m3/ööp; põhjavee kehtestatud varu on 7580 m3, veevõtt
2017. a. oli 12063 m3; minimaalne looduslik vaba ressurss 475633 m3.17
Liivakülas on ühisveevärgiga varustatud 74 elanikku. Ühisveevärki teenindab üks, mõisa puurkaev,
mis kuulub OÜ-le Pandivere Vesi ning kust hakatakse võibolla ka Kiltsi broilerifarmile vett võtma.
Puurkaevu nr 3032 deebit (tootlikkus) on 25,56 m3/h ning keskmine veevõtt 2017. a. oli 5,3 m3/ööp.
Lubatud veevõtt Liivaküla puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr KL-514140 (väljastatud OÜ-
le Pandivere Vesi, kehtivusaeg alates 07.02.2022), 36 m3/d.18
Ühisveevärgita eramud saavad vee isiklikest salvkaevudest või eraomandis olevaist puurkaevudest.
Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove Kiltsi mõisa puurkaevust iga kolme aasta
tagant. Kõige uuemad (proov võetud 31.03.2021) ja avalikult kättesaadavad analüüsitulemused on
esitatud järgnevas tabelis (Tabel 3).19
Tabel 3. Kiltsi mõisa puurkaevu veeanalüüsi tulemused
Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod
Coli-laadsed bakterid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1
Escherichia coli 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1
Kolooniate arv 22 °C 0 Ebaloomulike muutusteta PMÜ/1 ml EVS-EN ISO 6222
Elektrijuhtivus 628 2500 µS/cm EVS-EN 27888
Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike
Hägusus <0,5 NTU EVS-EN ISO 7027-1
muutusteta
Lõhnaläve indeks 1 - - EVS-EN 1622
Maitseläve indeks 1 - - EVS-EN 1622
pH 7,5 6,5...9,5 pH ühik ISO 10523
Värvus <5 - Mg/l Pt EVS-EN ISO 7887 sec D
Benso(a)püreen <0,001 0,010 µg/l STJnrU63
14 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1144625640
15 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1449515201
16 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
17 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2022-2027, eelnõu versioon 12.2021, Keskkonnaministeerium,
file:///C:/Users/kerli/Downloads/VMK%20eeln%C3%B5u%20Ida-Eesti%20vesikond.pdf
18 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
19 Osaühing Pandivere Vesi, keskkonnaloa nr KL-514140 taotlus
18/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod
Benso(b)fluoranteen <0,001 - µg/l STJnrU63
Benso(k)fluoranteen <0,001 - µg/l STJnrU63
Benso(g,h,i)perüleen <0,002 - µg/l STJnrU63
Indeno(1,2,3-cd)püreen <0,002 - µg/l STJnrU63
GC pestitsiidide summa
- 0,50 µg/l STJnrU63
(multimeetod Lisa 1)
Lisaks on toodud analüüsitulemused varasematest analüüsitulemustest (Tabel 4).
Tabel 4. Kiltsi mõisa puurkaevu veeanalüüsi tulemused20
Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik
Ammoonium <0,08 0,50 mg/l
Nitrit <0,004 0,50 mg/l
Nitraat 32,2 50 mg/l
Kloriidid 14,1 250 mg/l
Sulfaadid 16,2 250 mg/l
Raud 880 200 mg/l
Oksüdeeritavus <0,3 5,0 mg/l O2
Fluoriidid 0,15 1,5 mg/l
Mangaan <30 50 µg/l
Naatrium 6,3 200 mg/l
Boor <0,06 1,0 mg/l
Vastavalt analüüsitulemustele saab Kiltsi mõisa ehk Liivaküla ühisveevärgi puurkaevu veekvaliteedi
määratleda II klassi, I klassi nõudeid ületab üldraua sisaldus. Nagu tabelitest nähtub, vastavad kõik
analüüsitud joogiveenäitajad Kiltsi mõisa ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele.
Nitraatide sisaldus nii põhjavees kui joogivees on küll märkimisväärselt kõrgem tavapärasest, kuid
lubatud piirnormides. Tõenäoliselt on nähtus seletatav Pandivere kõrgustiku nitraadi- ja üldiselt
tundliku alaga.21
DINER Osaühingule kuuluva puurkaevu nr 50266 deebit (tootlikkus) on 7,1 l/s. Lubatud veevõtt Agro
m/ü puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr L.ÕV/326378 kuni 25 200 m3 aastas. Joogiveeallika
kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove DINER Osaühingulele kuuluvast puurkaevust ühe kuni kuue
aasta tagant. Kõige uuemad (proov võetud 07.02.2022) ja avalikult kättesaadavad
analüüsitulemused on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 5).22
Tabel 5. DINER Osaühingule kuuluva puurkaevu veeanalüüsi tulemused
Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod
Coli-laadsed bakterid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1
Escherichia coli 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1
Kolooniate arv 22 °C 19 Ebaloomulike muutusteta PMÜ/1 ml EVS-EN ISO 6222
Enterokokid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 7899:2
Elektrijuhtivus 596 2500 µS/cm EVS-EN 27888
Lõhnaläve indeks 1 - - EVS-EN 1622
Maitseläve indeks 1 - - EVS-EN 1622
pH 7,9 6,5...9,5 pH ühik ISO 10523
20 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
21 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
22 DINER Osaühingu seirearuanded Kotkas infosüsteemis
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod
Värvus 5 - Mg/l Pt EVS-EN ISO 7887 sec D
Ammoonium 0,03 0,50 mg/l SFS 3032
Nitrit <0,007 0,50 mg/l EVS-EN 26777:2008
Nitraat 24 50 mg/l ISO 7890.3:1988(E)
Kloriid 15 250 mg/l SM 4500-CI-D. APHA 2017
Sulfaat 19 250 mg/l AOAC 973.57-1990
Raud <20 200 mg/l EVS-EN ISO 11885
Fluoriid 0,25 1,5 mg/l ISO 10359-1
Mangaan <20 50 µg/l EVS-EN ISO 11885
Naatrium 3,2 200 mg/l ISO 9964-3
Keemiline hapnikutarve
<1 5,0 mg/l SFS 3036
(KHTMn) (permanganaatne)
Vastavalt analüüsitulemustele saab DINER Osaühingule kuuluva puurkaevu veekvaliteedi määratleda
I klassi, kõik analüüsitud joogiveenäitajad vastavad kehtivatele joogiveenõuetele.
Ühiskanalisatsiooniga on täna varustatud 46 Liivaküla elanikku. Ühiskanalisatsiooni teenindab üks
reoveepumpla. Alevikus täna reoveepuhasti puudub, endine mõisa reoveepuhasti BIO 100 töötab
kogumismahutina, reovesi transporditakse Kaarma reoveepumpla purgimissõlme. Liivaküla (Kiltsi)
reovee kogumismahuti kasutust loaga reguleeritud ei ole ja sealt käib korrapäraselt pidev äravedu.23
Keskkonnaotsuste infosüsteemi24 andmetel on Liivaküla külas ja selle lähiümbruse piirkonda
väljastatud veel üks keskkonnaluba ka vee erikasutuseks: DINER Osaühing (loa nr L.ÕV/326378). Loa
alusel võtab DINER Osaühing põhjavett Agro m/ü puurkaevust (puurkaevu katastrinumber: 50266)
Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Lubatud veevõtt on kuni 25
200 m3 aastas. Planeeritava Kiltsi broilerifarmi lähiümbruses asuvad puurkaevud ja muud
veekaitselised objektid on esitatud eespool esitatud joonisel (Joonis 3).
Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamise käskkirja alusel (06.04.2006) Väike-Maarja
vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid, mille kasutusaeg oleks veel kehtiv, kinnitatud ei ole.25
Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutus- ja keskkonnakomplekslubadega.
Pinnavesi
Väike-Maarja vald paikneb Pandivere kõrgustiku äärealadel. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks
Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere kõrgustik on Eesti suurim
infiltratsiooniala – 1375 km2 alal kõrgustiku keskosas puudub alaline veevõrk. Lumesulamis- ja
vihmavesi valgub kurisutesse või imbub läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendab
põhjaveevarusid. Võlvialal infiltreerunud sademetevesi väljub nõlvaalal allikatena ja on lähteks
paljudele jõgedele. Seetõttu on Väike-Maarja vallas allikaterohke just nõlvaalale jääv lõunaosa.
Kogu Pandivere alamvesikonna, sealhulgas Väike-Maarja valla järvesus on suhteliselt väike ning üle
50 ha suurused järved puuduvad.26
Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud
puuduvad. Territooriumit läbib 2-4 m laiune vooluveekoguline kraav (ETAK ID: 2472922).
23 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
24 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
25 Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine, Käskkiri 06.04.2006, https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud
26 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
20/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Käitisest ca 550 m kaugusel edelas asuvad tundlike alade alla kuuluvad Kiltsi mõisa pargi allikad
(registrikoodid: LTA1000514), mis kuuluvad oluliste karsti- või allikaalade alla. Lisaks asub Liivaküla
külas veel mitmeid teisi allikaid (registrikoodid: VEE4107417 , VEE4107415, VEE4802701,
VEE4107406, VEE4107405, VEE4802700).
Käitisest umbes 440 m kaugusel edelas asub Kiltsi veskijärv (registrikood: VEE2043610), mille puhul
on tegemist 1,3 ha suuruse järvega, mis kuulub looduskaitse all oleva Kiltsi mõisa pargi koosseisu.
Põltsamaa jõgi (registrikood: VEE1030000) jääb umbes 450 m kaugusele läände. Põltsamaa jõgi
kuulub Väike-Maarja–Mõisamaa maantee sillast Pudruaru kraavini „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja
harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1). Põltsamaa jõgi
on 136,2 km pikk ning valgala suuruseks on 1297,2 km2. Põltsamaa jõgi suubub Pedja jõkke.27
Planeeritava broilerifarmi ümbrusesse, Liivaküla külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid
ega heitvee väljalaskmeid.28 Liivaküla (Kiltsi) reovee kogumismahuti kasutust loaga reguleeritud ei
ole ja sealt käib korrapäraselt pidev äravedu Väike-Maarja Kaarma reoveepumpla purgimissõlme.29
Välisõhu seisund
Välisõhu saastetaseme mõõtmisi planeeritava Kiltsi broilerifarmi maaüksusel eksperdile
teadaolevatel andmetel teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul
viisil. Olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad.
Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Kiltsi
broilerifarmi eeldatavas mõjualas on ettevõte, millele on väljastatud keskkonnaluba muuhulgas
saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku.30 Planeeritava broilerifarmi territoorium
piirneb lõunast Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga, kus keskkonnaloa (L.ÕV/326378)
kohaselt on kohti kuni 399 piimalehmale. Seega on välisõhu seisundi hindamisel arvestatud ka sellest
ettevõttest lähtuvate saasteainetega.
Väike-Maarja vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda
läbivatel suurematel teedel, põllumajandustegevus ning punktreostusallikatest tulenev õhusaaste.
Ka keskkonnamüra mõõtmist planeeritava Kiltsi broilerifarmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel
andmetel teostatud ei ole. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad
määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kiltsi broilerifarmi
territooriumile kehtib II kategooria müranorm.
Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika
territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. See tähendab, et tootmisterritooriumist väljapoole
normtaset ületavat müra levida ei tohi. Tööstusmüra levik peab vastama Keskkonnaministri
16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise
ja hindamise meetodid“ Lisa 1 (II kategooria alad) nõuetele, mille kohaselt ei tohi tööstusmüra tase
ületada II kategooria alal päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA helirõhu taset. Tehnoseadmete ning äri- ja
kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust päevasel
ajal (7:00 – 23:00) 50 dBA ning öisel ajal (23:00 – 07:00) 40 dBA.
Piirkonna mürataset kujundab eelkõige transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev
müra.
Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks on farmidest mööduv asfaltkattega Kiltsi
mõisatee (katastrinumber: 92701:004:0188). Kiltsi mõisateele saab eelkõige mööda käitisest 1,3 km
27 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
28 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
29 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
30 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
kaugusel põhja suunas asuvalt püsikattega Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teelt (tee number:
15127; katastrinumber: 92701:004:0800), kuhu omakorda saab eelkõige 2 km kauguselt Rakvere -
Väike-Maarja - Vägeva teelt (tee number: 22; katastrinumber: 92701:004:0790).
Kiltsi mõisateel liiklussagedust 2021. a mõõdetud ei ole. 2021. a. mõõtmistulemuste põhjal on
Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teelõigul (algus 21,05 km, lõpp 23,11 km) aasta keskmiseks
liiklussageduseks 1067 sõidukit ööpäevas, millest 95% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 1%
veoautod ja autobussid ning 4% autorongid. Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva teelõigul (algus 26,22
km, lõpp 30,38 km) on aasta keskmiseks liiklussageduseks 3694 sõidukit ööpäevas, millest 92%
moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 6% autorongid.31
Kiltsi broilerifarmi käitisesisesed teed planeeritakse rajada asfaltkattega.
Kliima
Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete
hajumise hindamiseks. Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht (mille andmeid on võimalik kasutada
hajumisarvutuste koostamisel) Kiltsi broilerifarmile on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR)
Ilmateenistuse Väike-Maarja meteoroloogiajaam, linnulennult ca 5 km kaugusel käitise asukohast.
Meteoroloogiajaama andmetel32 on Liivaküla piirkonnas aasta keskmine õhutemperatuur 4,6 ºC.
Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,2 ⁰C. Keskmine
ööpäevane maksimum on juulis 21,4 ⁰C. Üle 19 ⁰C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis
ning augustis (Joonis 4).
T C˚
20
15
10
5
0
-5
-10
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Joonis 4. Keskmine õhutemperatuur aastatel 1971-2000 (Väike-Maarja meteoroloogiajaama
andmetel)
Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -5,7…-6,2
ºC ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid -3,1…-3,2 ºC. Keskmine minimaalne temperatuur on
viimatinimetatud kuudel -8,5…9,4 ºC (Tabel 6).
31 Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus
32 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/
22/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 6. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Väike-Maarja
meteoroloogiajaama andmetel (1971-2000)
Näitaja Kuu Temperatuur
Kõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 16,2°C
Kõige soojema kuu keskmine maksimaalne temperatuur Juuli 21,4°C
Kõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –6,2°C
Kõige külmema kuu keskmine minimaalne temperatuur Veebruar –9,4°C
Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 ºC. Novembrist märtsini langeb keskmine
mullatemperatuur alla 0 ºC, olles kõige madalam jaanuaris-veebruaris (-7...-8 ºC).
Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas 676 mm, mis on mõnevõrra kõrgem Eesti
keskmisest — 646 mm. Sademeterohkem aeg on juunist oktoobrini. Enim sademeid langeb
maapinnale augustis, 92 mm. Juunis on aga suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt
67,8 mm) (Joonis 5).
R, mm
140
120
100
80
60
40
20
0
I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII
Joonis 5. 1971.a.-2000.a. keskmine sademete hulk (Väike-Maarja meteoroloogiajaama
andmetel)
Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar, märts ja aprill, mil sademete hulk on 29,32 mm.
Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langeb
vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on novembris ja
detsembris — keskmiselt 14-15 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud.
Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini.
Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus,
pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise
modelleerimisel. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud
meteoroloogilised andmed Keskkonnaagentuurist. Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike-
Maarja meteoroloogiajaamast. Hajumisarvutustes on kasutatud 2014.-2016. aastal iga tunni tagant
registreeritud andmeid: välisõhu temperatuur, tuule suund ja tuule kiirus. Pilvisuse kolmetunnise
intervalliga andmerida on ekstrapoleeritud, et saada väärtust iga tunni jaoks.
Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi - valdavad tuuled
on edelasuunast, järgnevad lõunasuunalised tuuled (Joonis 6).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 6. Tuuleroos (koostanud ELLE, Aseri meteojaama 2016-2019. aasta andmetel).
Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus
Väike-Maarja valla osa Kiltsi-Vao piirkonnast kuni Simunani on loetud rikkaliku ehitus- ja
kultuuripärandiga ajalooliseks pärandkultuurmaastikuks. Nimetatud maastikuga on liidetud kõrge
loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise väärtusega Vao-Kiltsi-Äntu piirkond. Tulemuseks on Lõuna-
Pandivere väärtusliku maastiku poolkaarekujuline telg. Väärtuslike maastike säilimise tagamiseks
tuleb üldplaneeringu kohaselt muu hulgas hoida põllumaa kasutuses põllumajandusliku maana,
säilitada ilusatel teelõikudel avatud maastik (kuhu kuulub ka Liivaküla-Äntu tee Liivakülas), tööstus-
ja majandushooned planeerida ja ehitada piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset
mõju väärtusliku maastiku üldilmele, arvestada detailplaneerimise kohustusega alade,
miljööväärtuslike alade, kaitstavate loodus- ja muinsuskaitseobjektidega kaasnevate piirangutega,
arvestada maastikukaitsealade maa-aladel kaitse-eeskirjades kehtestatud kasutamistingimustega.33
Kavandatava Kiltsi broilerifarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik. Kiltsi farm
maaüksusel asuvad aruande koostamise ajal vana farmi amortiseerunud hooned. Piirkonna
pinnamood on valdavalt lainjas. Kavandatavat Kiltsi broilerifarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest
tootmishoonetega maad või põllud. Läänest piirneb farmikompleks asfaltkattega Kiltsi mõisateega
(katastrinumber 92701:004:0188).
Planeeritava broilerifarmi tootmisterritooriumiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud
eespool toodud tabelis (Tabel 1).
33 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-
4a2a-9a93-244ff112b2dc
24/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Maa-ameti kaardirakenduse info kohaselt säilib Kiltsi farm maaüksusel tootmismaa sihtotstarve.34
Väike-Maarja valla üldplaneeringu35 kohaselt on Kiltsi farm maaüksuse maakasutuse
juhtfunktsiooniks märgitud maatulundusmaa(Joonis 7).
Joonis 7. Maakasutus planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukohas (väljavõte Väike-Maarja valla
üldplaneeringust)
Kooskõlastamisele ja arvamuste avaldamiseks saadetud uue Väike-Maarja valla üldplaneeringu
materjalide hulgas olev maakasutust puudutav info määrab Kiltsi farm maaüksuse juhtotstarbeks
tootmise maa-ala.36
Kavandatava Kiltsi broilerifarmi asukohast üle Kiltsi mõisatee asub Kiltsi 3 (vid
2103000080050001/nähtuse id 231) maaparandussüsteemi maa-ala.37 Tegemist on 1984. aastal
rajatud maaparandusehitisega, mille pindala on 43,7 ha ning mille eesmärgiks on maa-ala
kuivendamine.38
34 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
35 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-
4a2a-9a93-244ff112b2dc
36 Väike-Maarja valla koduleht, https://v-maarja.ee/documents/19398149/34285416/Joonis_1_Maakasutus.pdf/66005b08-d740-4ac1-
8e67-ae354f78f027
37 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
38 Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus,
https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kaitstavad loodusobjektid
Kavandatava broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu
ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu.
Liivaküla külas asub osaliselt (ala laieneb ka teistesse küladesse), kavandatava tegevuse asukohast
umbes 2,3 km kaugusel kagu suunas, rahvusvahelise tähtsusega ala (Natura 2000 võrgustiku ala) -
Äntu loodusala (Rahvusvaheline kood EE0060212, registrikood: RAH0000375). Rahvusvahelise
tähtsusega alal asuvad Äntu maastikukaitseala (registrikood: KLO1000181) ja Liivaküla-Äntu
looduskaitseala (registrikood: KLO1000725).
Äntu loodusala maismaa pindala on 385 ha ning veeosa pindala on 6 ha. Äntu loodusaIa kaitse –
eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - vähe- kuni
kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160),
vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse - karvane maarjalepp
(Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), suur-rabakiil (Leucorrhinia
pectoralis) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus).
Äntu maastikukaitseala eesmärgiks on Äntu allikajärvede, Nõmme-Ebavere servamoodustise
keskosa ja sealsete metsakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ
looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud
elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), siirde- ja õõtsiksoode
(7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), vanade loodusmetsade (9010*) ja
rohunditerikaste kuusikute (9050) ning II lisas nimetatud liikide - III kategooria kaitsealuste liikide
karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa ) ja läikiva kuldsirbiku (Drepanocladus vernicosus) ning II
kategooria kaitsealuse liigi elupaikade kaitse.
Liivaküla-Äntu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke
metsakooslusi.
Arvestades farmi rajamise mõjusid, loodusala kaitse-eesmärke ning kaugust kavandatavast
tegevusest (kavandatava tegevuse mõjupiirkonda (u 1 km) Natura ala ei jää), ei avalda eeldatavalt
planeeritav tegevus loodusalale negatiivseid mõjusid ning Natura hindamise läbiviimine vajalik ei
ole.
Kiltsi broilerifarmi kavandatava tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused
üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad. Kompleksist jääb kaitstava
loodusobjektina edelasse Kiltsi mõisa park (registrikood: KLO1200356). Põhjasuunas asuvad 370 m
kaugusel käitisest Äärepera pärnad (370 m). Käitisest ida suunda umbes 1,5 km kaugusele jääb
Liivaküla-Äntu looduskaitseala (registrikood: KLO1000725) ning hooldatav sihtkaitsevöönd
(registrikood: KLO1101804). Põltsamaa jõgi (registrikood:KLO3002565), mis möödub käitiseset
umbes 400 m kaugusel, on kaitsealuse liigi kudemis- ja elupaigaks.
Liivaküla küla on veel järgnevate kaitsealuste liikide leiukohaks - II kaitsekategooria alla kuuluvad
liigid: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (registrikood: KLO9108731), pruun-suurkõrv (Plecotus
auritus) (registrikood: KLO9108732); veelendlane (Myotis daubentonii) (registrikood: KLO9108822);
nattereri lendlane (Myotis nattereri) (registrikood: KLO9108734); tiigilendlane (Myotis dasycneme)
(registrikood: KLO9108751); III kaitsekategooria alla kuuluvad liigid: kahelehine käokeel
(Platanthera bifolia) (registrikood: KLO9328939).
Liivaküla külas asuvad järgmised vääriselupiagad: VEP143189 (Männikud ja männisegametsad;
Mustika kasvukohatüüp); VEP143190, (Märgalade männikud ja kaasikud; Siirdesoometsa
26/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
kasvukohatüüp); VEPL00909 (Teised lehtmetsad; Sinilille kasvukohatüüp); VEPL01258 (Kuusikud ja
kuusesegametsad; Sinilille kasvukohatüüp).39,40
Elanikkond
Liivaküla küla asub Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Liivaküla küla keskus jääb farmist umbes
200 m kaugusele lõuna suunda. Liivaküla külas on 01.01.2020 a. seisuga 82 elanikku.
Teised farmile lähimad asulad on Kiltsi alevik (700 m kaugusel loode suunas) (186 elanikku), Vao
küla (277 elanikku) ja Vorsti küla (18 elanikku).41
Lähim elamu elamumaal on käitisest 200 m kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa,
katastrinumber: 92701:004:0015.
Valla keskus – Väike-Maarja alevik - jääb farmi asukohast linnulennult 5 km kaugusele kirde suunda.42
Liivaküla külas asub Kiltsi mõis, mis on turismiobjektiks ning kus asuvad ka lasteaed ja põhikool.
Lähim asula, kus asub veel teenuskeskuseid, on Kiltsi alevik, kus asuvad näiteks rahvamaja,
raamatukogu ja kauplus.
Väike-Maarja vallas suurema osa tööandjatest moodustavad põllumajandusliku tootmisega
tegelevad ettevõtted.43
Kultuuripärand
Planeeritava broilerifarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää.
Planeeritava käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jäävad pärandkultuuriobjektidest umbes 175 m
kaugusel läänes asuv Kiltsi mõisa munakivitee (registrikood: 926:MKT:001) ja umbes 315 m kaugusel
lõuna suunas asuv hukatud punakaartlaste mälestustahvel (registrikood: 926:MAL:001). Munakivitee
esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Mälestustahvli puhul on tegemist mälestuskiviga,
mis asub mõisaagse kuivati seinal ning mis on hästi säilinud.
500 m raadiusesse käitisest jääb pärandkultuuriobjektidest veel Järvepera pärnad (registrikood:
928:PUU:001), mille puhul on tegemist pärimustega puudega ning millest on säilinud 50-90%.
1 km raadiusesse käitisest jääb pärandkultuuriobjektidest veel ka: Järvepera küla (registrikood:
926:POK:003), mille puhul on tegemist põlisküla kohaga, kuid mis on hävinud ning objektist
maastikul jälgi pole säilinud; Kilomeetripost (registrikood: 926:TET:001), mille puhul on tegemist
põlisküla kohaga, kuid mis on hävinud ning objektist maastikul jälgi pole säilinud; Kiltsi kivisild
(registrikood: 926:KIS:002), mis on hästi säilinud; Kiltsi mõisa heinaküüni koht (registrikood:
926:HEK:001), millest on säilinud esialgsest funktsionaalsusest 20-50%; Kiviaed (registrikood:
926:AED:002), mille puhul on tegemist põllukividest laotud kuni meetrilaiuse kiviaiaga ning millest
on säilinud 20-50%; Kiltsi mõisa turbavõtukoht (registrikood: 926:TVK:002), mille ulatus on 330 m
ning mida kasutati lina leotamiseks, objektist on säilinud 50-90%.
Kultuurimälestistest jäävad eeldatavasse farmi mõjupiirkonda umbes 100 m kaugusele käitisest
edela suunas asuv Lohukivi (registrikood: 10937), mille puhul on tegemist arheoloogiamälestisega.
Käitisest edelas asuvad ka umbes 260 m kaugusel Kiltsi mõisa teenijatemaja (registrikood: 16083),
umbes 280 m kaugusel Kiltsi mõisa hobusetall (registrikood: 16085) ja umbes 200 m kaugusel
käitisest saab alguse Kiltsi mõisa pargi ala (registrikood: 16080), kus asub veel mitmeid
39 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
40 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
41 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
42 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
43 Väike-Maarja valla arengukava 2022-2027. Kinnitanud Väike-Maarja Vallavolikogu 23.09.2021 määrusega nr 34.
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/0202/1006/2021_m34_lisa1.pdf#
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
muinsuskaitseobjekte: Kiltsi mõisa piimaköök (390 m) (registrikood: 16084), Kiltsi mõisa
valitsejamaja (323 m) (registrikood: 16082), Kiltsi mõisa peahoone (376 m) (registrikood: 16079) ja
Kiltsi mõisa ait (372 m) (registrikood: 16081). Nende kõigi eespool mainitud mälestiste puhul on
tegemist ehitismälestistega.(Joonis 3)44, 45
44 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/
45 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee
28/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA
Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 10.07.2020, 46) ja selle rakendusaktidest ning järgib
keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest
keskkonnaalastest õigusaktidest.
Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevusega, mitte
nullalternatiiviga, kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse
eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:
väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse
viimine);
oluline positiivne mõju = oluline parendus;
positiivne mõju = olukord läheb paremaks;
mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;
mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole
piirväärtuseid);
oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis
nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;
välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura
võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;
mõju puudub = allikas puudub.
Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk farmikompleksi
rajamine, ehitusjärgne tegevus ehk farmi käitamine ning tegevuse mistahes põhjusel lõpetamine
ehk farmi võimalik sulgemine.
Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse farmi kui
tervikut ehk hinnatase kogu farmikompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on
arvestatud nii looma(linnu)pidamishooneid kui abirajatisi. Samuti on arvestatud toetavate
tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel).
Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis
kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid
tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega
välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi
muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi
vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata.
Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid
aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja
vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju
kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme
keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju
avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid
seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud.
Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritava tegevuse (alternatiiv 1) juures antakse käesolevas
aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende
tagajärgedega kaasnevatest keskkonnamõjudest.
Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi.
Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu
ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele.
Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise
kasutamisele.
Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid hinnatakse erinevate keskkonnaelementide (välisõhk,
pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, ehitusaegse tegevuse mõjud on
üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised.
Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures
lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:
sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;
elusloodus;
majanduskeskkond.
Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse kohta
koondhinnang. Samadel põhimõtetel antakse keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide
võrdluse juures.
Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 8).
Joonis 8. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted
Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles
keskkonnamõju hinnatakse.
Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid
andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel
parima võimaliku tehnika (PVT) ja selle järelduste kirjeldust46.
46 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
30/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel
või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut.
Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning
selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast”
ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad.
Tekkivaid sõnnikukoguseid hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste
hindamiseks kasutatakse maaeluministri määrust nr 7347. Lisaks mainitule kasutatakse
üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides.
Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate
olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna
veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning
arendaja esitatud lähteandmeid.
Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning
ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna
hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seejuures säilitatakse aruandes esitatud kirjeldustes
rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised
uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Samuti arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega
kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub
nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning nitraaditundlikul alal. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju ei
hinnata, kuna sõnnik antakse üle lepingulisele partnerile, kes ladustab sõnnikut enda hoidlas või
vegetatsiooniperioodil laotab otse põldudele.
Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal.
Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega nr 6648 ja
8149 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Põletusseadmetest lähtuvate
saasteainete emissioone arvutatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5950 ja 8651. Meetodid
saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande
lisades (Lisa 2, Lisa 3).
Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused
teostatakse arvutiprogrammiga Airviro.
Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister52.
Airviro on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse
saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid.
Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava
linnukasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend-
väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete
pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse
samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse
47 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73.
48 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
49 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.16. a. määrus nr 81.
50 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku
määramise meetodid. Keskkonnaministri määrus nr 59, vastu võetud 24.11.2016.
51 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1. Keskkonnaministri määrus nr 86, vastu võetud
27.12.2016.
52 RT I, 29.12.2016, 62, „Õhukvaliteedi hindamise kord1“. Keskkonnaministri 27.12.2016. a. määrus nr 84.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb
arvatavasti ohtlike jäätmete teke.
Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele
kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse
Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistu on
olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat
koosluste uuringut.
Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse
eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud
tagasiside põhjal.
Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on
määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk
puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk
mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei
hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid
teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud.
Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu.
Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures (ptk
10).
Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 7) juhtekspert
Toomas Pallo juhtimisel.
Tabel 7. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa
Liisi
Mõjuvaldkond Toomas Pallo, KMH litsents nr 0090 Kaido Soosaar Kerli Leetsaar Birgit Kena
Nõgu
Inimese tervis X
Maavara X X
Pinnas ja maastik X X X X
Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X
Õhusaaste X X X X
Jäätmeteke X X X X
Müra X X X
Lõhn X X X
Maismaa taimestik X X X X
Maismaa loomastik X X X X
Mets X
Vee-elustik X
Kaitstavad loodusobjektid X X X X
Kultuuripärand X X
Geoloogia X
Kaardiekspert X
Alternatiivide võrdlus X X X X
32/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
5 NULLALTERNATIIV JA SELLEST TULENEVAD
EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
Olemasoleva olukorra puhul ehk nullalternatiivi puhul, Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm
maaüksusele ei toimuks ning maaüksusel paikneksid amortiseerunud vanad farmihooned edasi.
Seega linnukasvatust selle olukorra puhul toimuma ei hakkaks. Käitises ei toimuks veekasutust,
reoveekäitlust, sõnnikukäitlust, jäätmekäitlust ja energia kasutust, seega ei toimuks heitmete
suunamist välisõhku, ei tekiks sõnnikut, ei kasutataks põhjavett, ei tekiks jäätmeid ja müra.
Nullalternatiivi keskkonnamõjud
5.1.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida
nullalternatiivi raames toimuv tegevus (linnukasvatusega mitte alustamine) oluliselt enam ei
muuda. Pigem võib linnukasvatuse mitte alustamisel toimuda olemasolevate vanade farmihoonete
suurem amortiseerumine, mis oleks ümbritsevale maastikule negatiivse mõjuga.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju maastikule on eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning mõju
pinnasele on eeldatavalt neutraalne.
5.1.2 Mõju pinnaveele
Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja
heitvee käitlus, samuti puhastus- ja desinfitseerimiskemikaalide ning kütuse käitlemine. Kuna
antud tegevusi linnukasvatuse mitte alustamisel ei toimu, siis ei avaldata eeldatavalt mõju ka
pinnaveele.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne.
5.1.3 Mõju põhjaveele
Kvantiteet
Nullalternatiivi korral linnukasvatust ei toimu, seega põhjavee tarbimist samuti ei toimu. Samuti
ei teki käitises sõnnikut, mille laotamine võiks mõju avaldada põhjavee kvaliteedile.
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning
kvaliteedile.
5.1.4 Mõju välisõhu kvaliteedile
Nullalternatiivi korral linnukasvatust ei toimu, seega ei toimu ka saasteainete heidet välisõhku.
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna
tasemele.
5.1.5 Mõju müratasemele
Nullalternatiivi korral linnukasvatust farmis ei toimu, seetõttu ei teki ka käitisest tulenevat müra.
Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju müra tasemele.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
5.1.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Planeeritava Kiltsi broilerifarmi territoorium on olnud kasutusel põllumajandusliku maana.
Seetõttu on käitise tootmisterritooriumil ja selle lähistel tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja
loomakooslustega. Territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt
loomade liikumistrajektooriks. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid
kaasa tuua uut mõju taimestikule või loomastikule.
Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi tootmisterritooriumi maaüksusel ei asu.
Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele on eeldatavalt neutraalne.
5.1.7 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale
Inimese tervist võivad mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra.
Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides
kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese
tervist negatiivselt.
Kuna nullalternatiivi puhul käitises linnukasvatust toimuma ei hakkaks, siis ei toimuks ka
saasteainete heidet välisõhku, müra teket või muud inimestele häirivat tegevust.
Peamine võimalik mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja
varale. Olemasoleva olukorra jätkudes ei teki juurde töökohti, mis on kohalikule ja laiemale
majanduskeskkonnale negatiivse mõjuga.
Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks.
5.1.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile
Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.
Kuna nullalternatiivi puhul käitises linnukasvatust ei toimuks, siis ei toimuks ka kaudset mõju
keskkonnaseisundile.
Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne kaudne mõju.
5.1.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
KOTKAS infosüsteemi53 andmetel asub Kiltsi broilerifarmi eeldatavas mõjualas üks ettevõte, millele
on väljastatud keskkonnaluba. Selleks on Osaühingule DINER kuuluv Liivaküla veisefarm, mille
tootmisterritoorium piirneb planeeritava broilerifarmi tootmisterritooriumiga. Veisefarmist
eraldub samasuguseid saaste- ja lõhnaaineid, nagu seda eralduks ka broilerifarmist, kuid kuna
nullalternatiivi korral broilerifarmis linnnukasvatust ei toimuks, siis koosmõju kahe ettevõtte vahel
ei oleks.
Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt neutraalne.
53 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
34/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
6 KAVANDATAV TEGEVUS NING SELLEGA KAASNEVAD
EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD
Kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1 KMH käsitluses on arendaja soov rajada amortiseerunud
farmikompleksi asemele uus farm - Kiltsi broilerifarm. Linnukohti broileritele hakkaks olema 480
000.
Farmi rajamine
Käesolevas peatükis kirjeldatakse alternatiiv 1 ehk kavandatava tegevuse jaoks vajaliku
ehitustegevusega kaasnevat keskkonnakasutust.
Ehitusetapis rajatakse farmi territooriumile linnupidamishooned ning abirajatised (söödapunkrid,
olmehoone, reoveemahutid, LPG gaasimahutite ala, puurkaev (juhul kui vett ei hakata võtma
lepingu alusel puurkaevust numbriga 3032 või Osaühingule DINER kuuluvast puurkaevust)). Samuti
rajatakse vajalikus ulatuses territooriumisisesed teed ja platsid ning tehnovõrgud (elektriliinid,
veetorustikud jms).
Ehitusetapi keskkonnakasutuse kaardistamiseks viiakse läbi sisend-väljund analüüs, millest annab
ülevaate allolev joonis (Joonis 9). Sisend-väljund analüüsi teostatakse keskkonna seisukohalt
vaadatuna, pöörates tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele
võimalikele keskkonnamõjuallikatele.
Joonis 9. Sisend-väljund diagramm linnufarmi ehitusega kaasneda võivatest tagajärgedest
Keskkonna seisukohalt on farmi ehitusega kaasnevad peamised tagajärjed toodud alljärgnevalt.
Ressursikasutus. Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel on vaja
kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad energiat
(elekter, kütus vms).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/103
Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on
piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid,
kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.
Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra. Müra tekib lammutustöödel,
ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paikset ja liikuvate mehhanismide tööst,
ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega.
Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle
lõppemisega.
Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele
mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri
määrusega54. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama
määruses toodud nõuetele.
Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde
käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi
ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasvab ajutiselt õhuheite teke
tulenevalt transpordikoormuse tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötajate vedu).
Tekkivad jäätmed. Tekkivateks jäätmeteks on eeldataval eelkõige ehitusjäätmed (s.h
olemasolevate hoonete tekkivad lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed. Jäätmete
koostis võib olla nii looduslikest (puit, kivi) kui tehismaterjalidest. Lammutuse käigus
purustatakse paiknevad hooned vastavalt materjalile: gaasbetoon, raudbetoon, asfalt.
Tekkinud jäätmed sertifitseeritakse ja kasutakse uue farmikompleksi ehitamisel vastavalt
kasutusotstarbele kas ehitusmaterjalidena või vertikaalplaneeringuks. See vähendab
oluliselt nii lammutuse kui ehitusega kaasnevat transpordikoormust ja sellega kaasnevaid
mõjusid. Ära veetakse ja üle antakse, kõik ohtlikud jäätmed, puitjäätmed ja vanaraud.
Jäätmed antakse üle jäätmekäitluseks keskkonnaluba omavale ettevõtjale. Arendaja
sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane
jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.
Võimalikud avariikorrad. Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid
tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja
mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on
olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus
kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on
avariiolukordade ilmnemine välditav.
54 Majandus- ja taristuministri 08. juuni 2015. a määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle
tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“
36/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmi tegevus
Järgnevalt on kirjeldatud kavandatud tegevust alternatiiv 1 korral.
Pidamistehnoloogia
Kiltsi broilerifarm hakkab koosnema kuuest lindlast, kus on igas lindlas kohti 80 000 -le broilerile.
Broileritibud tuuakse haudejaamast spetsiaalse „tibuautoga“, kus tibud on plastkastides ja kastid
on virnastatud konteineritele. Broileritibu kaalub 40 g ja keskmine kasvatusaeg on 37 päeva, kuni
linnud on saavutanud keskmise kaalu 2,35 kg. Ühte kanalasse paigutatakse tibud ühel ajal ja kõik
ühe kanala broilerid on ühevanused.
Broilereid peetakse põrandal ja nad saavad kogu ruumi ulatuses liikuda. Õhuvahetuseks on
lindlates kasutusel sundventilatsioon.
Peale kasvatusperioodi lõppu linnud korjatakse spetsiaalse korjemasinaga
transpordikonteineritesse ning konteinerid laaditakse tõstukiga spetsiaalsele linnuveo autole
(poolhaagisele). Broilerid transporditakse tapmiseks ja edasiseks töötlemiseks AS HKscan Estonia
Tabasalu tapamaja-lihatööstusesse.
Lindude söötmine ja jootmine
Broilereid söödetakse jõusöödatehases toodetud jõusöödaga, millele lisatakse kanalas nisu.
Mõlemad tuuakse kohale puhurautodega ja ladustatakse iga kanala kõrval asuvates kahes
jõusööda- ja ühes nisupunkris. Kanalasse punkritest spiraaltransportööriga transporditav jõusööt
ja nisu kaalutakse portsjonkaaluga, mis võimaldab vajadusel komponentide vahekorda muuta.
Jõusööda ja nisu segamine toimub kaalusüsteemis. 3-4 päeva enne tapmist lõpetatakse nisu
söötmine. Kaal registreerib igapäevaselt kulunud söödakogused.
Broilerite söötmine ja jootmine farmis toimub automaatselt täituvate söödaautomaatide ja
nippeljootjatega veeliinide kaudu. Broilerid söövad ja joovad isu järgi ja nii vesi kui sööt on neile
kättesaadav ööpäevaringselt. Talitaja jälgib igapäevaselt joogiliini ja söötjate kõrgust ja
reguleerib neid vastavalt vajadusele.
Joogivesi on kättesaadav ööpäevaringselt. Lindlates kasutatakse nippeljootjaid, mille tootlikkus
on 80-90 ml/min.
Veekasutus ja reoveekäitlus
Vett kasutatakse käitises:
lindude jootmiseks;
lindlate pesuks;
inventari pesuks;
töötajate olmevajadusteks;
muuks otstarbeks.
Kiltsi broilerifarmis hakatakse vett võtma puurkaevust ning selleks on kolm varianti. Tõenäoseim
on veevõtt Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust, teine variant on veevõtt Osaühingule
DINER kuuluvast puurkaevust ning kolmandaks variandiks on veevõtt enda ettevõttele rajatavast
puurkaevust.
Pandivere Vesi OÜ-le kuuluv puurkaev asub kavandatavast farmikompleksist linnulennult 300 m
kaugusel ning asub Kiltsi mõis kinnistul. Kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala.
Puurkaevu andmed on järgmised:
katastrinumber: 3032;
kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti
vesikonnas;
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
puurkaevu sügavus: 80 m;
puurkaevu tootlikkus: 7,1 l/s;
ehitamise aasta: 1960.
Osaühingule DINER kuuluv puurkaev asub kavandatavast farmikompleksist 50 m kaugusel ning asub
Agro kinnistul. Kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on järgmised:
katastri number: 50266;
kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti
vesikonnas;
puurkaevu sügavus: 51 m;
puurkaevu tootlikkus: 7,1 l/s;
ehitamise aasta: 2011.
Kogu tootmistsükli vältel tekib reovesi farmi töötajate olmekasutuse tulemusena. Tootmistsükli
lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena. Kasutusele võetakse reovee
kogumismahutid - farmi tehnoloogiline reovesi kogutakse 30 m3 suurustesse kogumismahutitesse,
mis hakkavad paiknema iga lindla juures. Olmeploki must vesi suunatakse eraldi kogumiskaevu ja
viiakse sealt vastavalt vajadusele autoga purgimise kohta. Heitvett suublasse ega pinnasesse
juhtima ei hakata.
Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja
maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud või killustikuga
kaetud osadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse.
Sõnnikukäitlus
Lindude pidamine toimub sügavallapanul. Lindlate põrandaks on valatud betoonpõrandad, millele
on puistatud allapanuks turvas. Peale lindla tühjendamist lindudest puhastatakse lindla põrand
sõnnikust ja pestakse. Lindlates tekib tahesõnnik (kuivaineprotsent on 43-55). Pärast pesu
teostatakse lindla desinfitseerimine. Peale broilerite korjet kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik
koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või
vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Üheks alternatiiviks on ka sõnniku otsevedu
biogaasijaama. Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumile sõnnikuhoidlaid ei rajata.
Küte, jahutus ja ventilatsioon
Lindlates hakkab olema sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt lindudele sobiva
etteantud reziimi alusel.
Lindlatele planeeritakse rajada ventilatsioonikorstnad, seinaventilaatorid ja soojusvahetite
ventilaatorid. Iga lindla katusel hakkab olema 14 korstent, iga lindla otsaseinas hakkab olema kuus
seinaventilaatorit ning iga lindla puhul tuleb kasutusele ka soojusvaheti, mille kaudu toimub
samuti väljatõmme välisõhku.
Värske õhk siseneb kanalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu.
Igas lindlas hakkab olema neli 50 kW soojapuhurit ning üks 220 kW soojusvaheti katel (alternatiiviks
on 200 kW võimsusega veeradiaatorid koos 200 kW katlaga. Lisaks on uurimisel võimalus paigaldada
kuni 175 kW võimsusega põrandaküte (veega) ja sellisel juhul tuleks sellele samuti 200 kW katel.
Summaarne soojavajadus ja kulutatud kütte kogus ning töötunnid jäävad samaks).
Kütuseks hakatakse kasutatama vedelgaasi.
Olmeplokis hakkab kasutusel olema õhk-vesi küttesüsteem ning tehnoplokkides õhk-õhk
soojuspumbad.
Jäätmekäitlus
Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on:
38/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
loomsed jäätmed (lõpnud linnud);
segaolmejäätmed;
pakendijäätmed;
ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed (ravimite pakendid, lambid).
AS HKScan Estonia rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete,
loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide
nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed antakse üle keskkonnaluba omavatele
jäätmekäitlejatele. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Vireen AS-le või alternatiivina
biogaasijaamale (2. kategooria alla kuuluvad jäätmed). Ülejäänud jäätmed antakse lepingute
alusel üle jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele.
Energia kasutamine
Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:
söötmine;
valgustus ja ventilatsioon;
muud tehnoloogilised seadmed;
lautade puhastamiseks.
Tootmiskompleksis hakatakse kasutama kütteseadmeid, millest on täpsemalt juttu eespool.
Lindlates võetakse kasutusele energiasäästlikud valgustid. Valgusallikana kasutatakse lindlates ja
olmeruumides päevavalguslampe, õues võetakse kasutusele ka mõned suured valgustid.
Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle hakatakse
pidama arvestust.
Tööjõud
Käitisesse planeeritakse viis täistööajaga töökohta.
Käitist teenindav transport
Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna tibud, söödad ja mitmesuguseid
abimaterjale.
Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära linnud, linnusõnnik, loomsed jäätmed,
olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed.
Sõitude arv on sõltuv broilerite kasvutsüklist. Kasvutsükli pikkus on umbes 42 päeva. Sellise
intervalliga toimub järjestikustel päevadel broilerite vedu tapamajja ja sõnniku eemaldamine, mis
keskmiselt võtab aega kuni kuus päeva.
Liiklustiheduse seisukohast vaadatuna hakkaksid söödaautod aasta keskmisena tegema päevas 1,2
sõitu (igapäevane vedu). Lindude transportimiseks tapamajja toimuks keskmiselt 1,3 reisi päevas
(iga 42 päeva järel igast lindlast 10 koorma transport). Sõnnikut veetakse iga 42 päeva tagant 15
koormat ehk umbes 0,3 reisi päevas. Seega farmi töölehakkamisel lisanduks üldisele
liiklussagedusele aasta keskmisena umbes kolm raskeveoki sõitu päevas. Samas peab arvestama
sellega, et sõitude arv on sõltuv broilerite kasvutsüklitest ning raskeveokite sõidud toimuvad
osadel päevadel palju tihedamalt kui teistel päevadel.
Raskeveokite liikumine on kavandatud Kiltsi mõisateele (katastrinumber: 92701:004:0188) suunaga
farmis põhja poole, kuhu saab mööda Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teed (katastrinumber:
92701:004:0800). Kiltsi jaama teed (katastrinumber: 92701:002:0550) püütakse võimalusel
vältida. Sõnnikuvedu toimub ka mööda väiksemaid teid, olenevalt sellest, kus põllud, kuhu
sõnnikut laotama hakatakse, asuvad.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Veterinaarohutus
AS HKScan Estonia on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV
õigusaktide nõuetele. AS-le HKScan Estonia osutab veterinaarteenust veterinaararst.
Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete
jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Lõpnud linnud eraldatakse koheselt selleks ettenähtud
kohta, milleks on igal lindlal spetsiaalne biojäätmete hoidla, kus asub plastkonteiner ning antakse
üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas või saadetakse biogaasijaama. Kinnised konteinerid
tagavad võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna leviku miinimumini viimise.
Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate
ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole ristumine on välistatud.
Kõrvalistel isikutel on tootmisterritooriumile ligipääs keelatud.
40/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul
Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul)
koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 10). Joonis kirjeldab kogu
käitise tegevust alternatiiv 1 puhul.
Joonis 10. Sisend-väljund diagramm broilerifarmi käitamisega kaasneda võivatest
tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud
Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed järgnevad:
heide välisõhku sh lõhn;
sõnnikuteke;
veekasutus;
reoveeteke;
jäätmeteke;
mürateke;
avariiolukorraoht.
Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt.
6.3.1 Heide välisõhku, sealhulgas lõhna teke
Kiltsi broilerifarmi puhul on välisõhu paikseteks heiteallikateks lindlad. Lindlatest juhitakse
saasteained välisõhku läbi ventilatsioonikorstnate, seinaventilaatorite ja soojusvaheti
ventilaatsioonikorstnate.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Iga lindla katusel hakkab olema 14 korstent, iga lindla otsaseinas hakkab olema kuus
seinaventilaatorit ning iga lindla puhul tuleb kasutusele soojusvaheti, mille kaudu toimub samuti
väljatõmme välisõhku. Kuna väljatõmbekorstnate parameetrid on ühesugused, on need võetud
üheks koondheiteallikaks. Samamoodi on koondheiteallikaks iga lindla puhul võetud ka
seinaventilaatorid. Linnukohtade arv on jagatud väljatõmmete vahel proportsionaalselt vastavalt
korstnate/ventilaatorite ventilatsioonivõimsustele. Iga korstna ventilatsioonivõimsus hakkab
olema 24 470 m3/h, seinaventilaatori puhul 46 700 m3/h ja soojusvaheti ventilatsioonikorstna
puhul 30 000 m3/h.
Igas lindlas hakkab olema neli 50 kWth soojapuhurit ning üks 220 kWth soojusvaheti katel
(alternatiiviks on 200 kWth võimsusega veeradiaatorid koos 200 kWth katlaga. Lisaks on uurimisel
võimalus paigaldada kuni 175 kWth võimsusega põrandaküte (veega) ja sellisel juhul tuleks sellele
samuti 200 kWth katel. Summaarne soojavajadus ja kulutatud kütte kogus ning töötunnid jäävad
loa mõistes samaks). Soojapuhurid on arvutuste jaoks võetud iga lindla kohta koondheiteallikana.
Kütuseks hakatakse kasutatama vedelgaasi. Vedelgaasi hakkab puhuritele kuluma ca 72 t aastas ja
soojusvaheti katelde peale ca 288 t. Põletusseadmete töötunde on aastas umbes 3500.
Täpsemad andmed heiteallikate kohta on välja toodud allpool olevates tabelites (Tabel 8).
Heiteallikate asendiplaan on esitatud järgneval joonisel (Joonis 11).
42/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 8. Heiteallikate andmed Kiltsi broilerifarmis alternatiiv 1 korral
Heiteallika Heiteallika Väljuvate
Heiteallika Heiteallika väljumis- Heiteallika Linnukohtade
Heiteallika nimetus mõõtmed või arvutuslik gaaside Toodangurühm Pidamisviis
number kõrgus maapinnalt, m joonkiirus, m/s arv
diameeter, m diameeter, m temperatuur, °C
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 1
S1 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815
korstnad
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 1
S2 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035
seinaventilaatorid
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 1
S3 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150
soojusvaheti
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 2
S4 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815
korstnad
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 2
S5 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035
seinaventilaatorid
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 2
S6 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150
soojusvaheti
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 3
S7 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815
korstnad
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 3
S8 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035
seinaventilaatorid
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 3
S9 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150
soojusvaheti
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 4
S10 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815
korstnad
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 4
S11 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035
seinaventilaatorid
kuivatamiseta
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Heiteallika Heiteallika Väljuvate
Heiteallika Heiteallika väljumis- Heiteallika Linnukohtade
Heiteallika nimetus mõõtmed või arvutuslik gaaside Toodangurühm Pidamisviis
number kõrgus maapinnalt, m joonkiirus, m/s arv
diameeter, m diameeter, m temperatuur, °C
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 4
S12 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150
soojusvaheti
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 5
S13 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815
korstnad
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 5
S14 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035
seinaventilaatorid
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 5
S15 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150
soojusvaheti
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 6
S16 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815
korstnad
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 6
S17 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035
seinaventilaatorid
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Kiltsi lindla nr 6
S18 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150
soojusvaheti
kuivatamiseta
44/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 9. Põletusseadmete andmed Kiltsi broilerifarmis alternatiiv 1 korral
Katla
Katla Aastane Katla
korstna
Heite- nimi- kütuse Korstna Joon- Väljuvate töö-
Katla kõrgus Kasu-
allika Heiteallika nimetus soojus- Kütus kogus, diameeter, kiirus, gaaside tunnid
tüüp maa- tegur
number võimsus, tonnides, m m/s temp, °C aastas,
pinnast,
MWth tm või m3 h/a
m
K1 Kiltsi lindla nr 1 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9
K2 Kiltsi lindla nr 1 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9
K3 Kiltsi lindla nr 2 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9
K4 Kiltsi lindla nr 2 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9
K5 Kiltsi lindla nr 3 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9
K6 Kiltsi lindla nr 3 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9
K7 Kiltsi lindla nr 4 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9
K8 Kiltsi lindla nr 4 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9
K9 Kiltsi lindla nr 5 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9
K10 Kiltsi lindla nr 5 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9
K11 Kiltsi lindla nr 6 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9
K12 Kiltsi lindla nr 6 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 11. Heiteallikate asendiplaan alternatiiv 1 korral
46/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
KMH aruandes ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega
seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad.
Lisaks paiksetele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel
mõjutada erinevad tegevused:
sööda laadimisel tekkiv tolmuheide;
teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm
teedelt;
territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;
sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;
sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide
välisõhku.
Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata,
kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks sõltub
selline heide veoteede ja põldude paiknemisest, erinevatest meteoroloogilistest parameetritest
(tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms.
Loomakasvatusest lähtuvate olulisemate välisõhu saasteainetena saab välja tuua ammoniaagi
(NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O). Kiltsi broilerifarmis hakkab linnukasvatuse
tulemusel eralduma eelkõige ammoniaaki (sõnnikuhoidla puudub). Ammoniaagi heitkoguste
leidmiseks on keskkonnaministri määruses nr 6655 esitatud vastav metoodika. Põletusseadmetest
välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on leitud määrustes nr 5956 ja 8657 toodud
metoodikale tuginedes. Metoodikad ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on
täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete heitkoguste arvutamisel on
lähtutud lindlate maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema lindude arvu korral on kogused
proportsionaalselt väiksemad.
Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused tulemuste lihtsamaks jälgimiseks
välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 10).
Tabel 10. Aasta jooksul Kiltsi broilerifarmist välisõhku suunatavate saasteainete
maksimaalsed prognoositavad heitkogused (t/a) kavandatava olukorra puhul
Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus
CAS nr Nimetus
Aastane,t/a
7664-41-7 Ammoniaak 37,632
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,714
630-08-0 Süsinikoksiid 0,498
NMVOC Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid 0,03
7446-09-5 Vääveldioksiid 0,008
PM-sum Osakesed 0,007
PM10 Peenosakesed 0,007
PM2,5 Eriti peened osakesed 0,007
124-38-9 Süsinikdioksiid 1046,124
55 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
56 RT I, 29.11.2016, 6, „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete
mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.11.2016. a. määrus nr 59.
57 RT I, 29.12.2016, 63, „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1“. Keskkonnaministri
27.12.2016. a. määrus nr 86.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lõhna heide
Lõhna heide lindlatest on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 11). Eriheide broileritele on leitud
määrusest nr 8158. Loomühikuteks on võetud määruses nr 7359 toodud väärtused. Lõhna heide on
arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2).
Tabel 11. Lõhna heide lindlatest (alternatiiv 1)
Nr
Aasta- Loom- Heit-
plaanil Eriheide,
Toodangu rühm Pidamisviis lind, ühik, kogus,
või ouE/LÜ/s
arv LÜ ouE/s
kaardil
S1 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69
S2 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92
S3 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19
S4 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69
S5 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92
S6 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19
S7 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69
S8 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92
S9 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19
S10 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69
S11 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92
S12 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19
S13 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69
S14 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92
S15 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19
S16 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69
S17 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92
S18 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19
Kokku 480000 7660,80
6.3.2 Sõnnikuteke
Alternatiiv 1 puhul rakendatakse lindude pidamisel tahesõnnikutehnoloogiat.
Veeseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või
sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral,
sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Lõige 7 sätestab,
et kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse
või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab
vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Kiltsi broilerifarmi territooriumil sõnnikut sõnnikuhoidlates
ladustama ei hakata. Ettevõtte sõnnikuhoidla asub Maardu külas Komposteerimisväljaku nimelisel
maaüksusel (katastritunnus 24504:003:0377, kinnistu registriosa nr 9704202) ning millel on
keskkonnaluba KL- 509689. Sinna ladustatakse sõnnikut ainult eradolukordades. Samuti võib
sõnnikuhoidlatena käsitleda lindlaid, kus sõnnik eemaldatakse pärast iga partiid. Reaalselt antakse
sõnnik üle lepingupartnerile kohe selle farmist välja viimisel, kas ladustamisele lepingupartneri
hoidlas, vegetatsiooniperioodil maaomaniku põllule või biogaasijaamale. Ettevõtte hinnangul tekib
farmis aasta jooksul 7500 m3 sõnnikut (ühest kanalast tuleb partii lõpus 135 m3).
58 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81.
59 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Lisa 8.
48/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et
sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni
170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja
fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega60. Alljärgnevalt on toodud
minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses kavandatava
alternatiivi puhul (Tabel 12;Tabel 12). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel sõnnikust võetakse
aluseks põllumajandusministri määruses nr 7361 välja toodud näitajaid.
Tabel 12. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning
minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiivi
korral (arvestades määruse nr 73 põhjal leitud sõnniku kogustega)
Mini-
Sügav-
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
linnukohta, t/a
Nr Aastas maalne
Linnu- allapanu-
plaanil toodetav N vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik
või kokku, põllu-
arv kokku,
kaardil kg pind,
t/a
ha
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S1 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S2 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S3 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S4 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S5 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S6 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S7 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S8 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S9 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
60RT I, 22.02.2019, 1, „Veeseadus“. Vastu võetud 30.01.2019.
61RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mini-
Sügav-
N sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
linnukohta, t/a
Nr Aastas maalne
Linnu- allapanu-
plaanil toodetav N vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik
või kokku, põllu-
arv kokku,
kaardil kg pind,
t/a
ha
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S10 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S11 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S12 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S13 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S14 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S15 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S16 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S17 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S18 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
KOKKU 480000 15264 142107,8 835,9
50/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 13. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne
vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiivi korral (arvestades
määruse nr 73 põhjal leitud sõnniku kogustega)
Mini-
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
linnukohta, t/a
Nr Sügav- Aastas maalne
Linnu-
plaanil Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade
või tüüp sõnnik P kokku, põllu-
arv
kaardil kokku, t/a kg pind,
ha
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S1 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S2 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S3 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S4 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S5 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S6 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S7 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S8 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S9 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S10 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S11 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S12 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mini-
P sisaldus, kg/t
Sõnnikukogus
linnukohta, t/a
Nr Sügav- Aastas maalne
Linnu-
plaanil Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik
Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade
või tüüp sõnnik P kokku, põllu-
arv
kaardil kokku, t/a kg pind,
ha
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S13 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S14 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S15 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S16 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S17 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla-
S18 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8
loomulik koorik sõnniku panusõnnik
kuivatamiseta
KOKKU 480000 15264 57850,6 2314,0
Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada
sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik alternatiiv 1 puhul vähemalt 2314 ha laotuspindu.
AS HKScan Estonia sõlmib lepingud sõnniku laotamiseks ettevõtetega, kelle kasutuses on kokku
rohkem kui 2314 ha maad, seega sõnnikut oleks võimalik laotada vastavalt kehtestatud normidele.
6.3.3 Veekasutus ja reovee teke
Linnukasvatuses vajatakse vett eeskätt lindude jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks
ja ruumide pesuks. Lindude jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Kiltsi broilerifarmis
on veevõtt planeeritud kas Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3032,
DINER Osaühingule kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 50266 või endale rajatavast
puurkaevust. Vastavalt analüüsitulemustele vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Kiltsi
mõisa ühisveevärgivees ja Osaühing DINER puurkaevuvees kehtivatele joogiveenõuetele.
Arvutuslik lindude joogivee tarve maksimaalse lindlate täituvuse korral on esitatud allpool toodud
tabelis (Tabel 14).
Tabel 14. Arvutuslik veetarve Kiltsi broilerifarmis alternatiiv 1 korral
Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas
Broilerid 480000 0,15 72,3 26 400
Tehnoloogiline vesi - - 2,7 1000
Olmevesi - - 0,6 200
KOKKU - - 75,6 27 600
Arvutuslikult on Kiltsi broilerifarmi tegevuseks vett vaja umbes 27 600 m3 aastas, 6900 m3 kvartalis,
75,6 m3 ööpäevas ehk 0,88 liitrit sekundis.
52/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Puurkaevu nr 3032 deebit (tootlikkus) on 25,56 m3/h ehk 7,1 l/s. Keskmine veevõtt 2017. a. oli
5,3 m3/ööp ning lubatud veevõtt Liivaküla puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr KL-514140
(väljastatud OÜ-le Pandivere Vesi, kehtivusaeg alates 07.02.2022), 36 m3/d.62
Kuna ainuüksi broilerifarmi tegevuseks oleks vaja vett arvutuslikult 75,6 m3 ööpäevas, siis on
vajalik OÜ-l Pandivere Vesi taotleda puurkaevust suuremat veevõttu. Kuna puurkaevu tootlikkus
on 7,1 l/s, on veevõtu suurendamine võimalik ning puurkaevu tootlikkus on piisav kavandatava
tegevuse teostamiseks.
Puurkaevu nr 50266 deebit (tootlikkus) on 7,1 l/s. Lubatud veevõtt Osaühing DINER puurkaevust
on vastavalt keskkonnaloale nr L.ÕV/326378 kuni 25 200 m3 aastas ehk 69 m3/päevas.63 Kuna
ainuüksi broilerifarmi tegevuseks oleks vaja vett arvutuslikult 75,6 m3 ööpäevas, siis on vajalik
Osaühingul DINER taotleda puurkaevust suuremat veevõttu. Kuna puurkaevu tootlikkus on 7,1 l/s,
on veevõtu suurendamine võimalik ning puurkaevu tootlikkus on piisav kavandatava tegevuse
teostamiseks.
Kogu tootmistsükli vältel tekib kahte tüüpi reovett. Seda tekib farmi töötajate olmekasutuse
tulemusena hinnanguliselt kuni 200 m3 aastas ning see suunatakse eraldi kogumiskaevu ja viiakse
sealt vastavalt vajadusele autoga purgimise kohta. Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus
reovett kanalate pesemise tulemusena, mis suunatakse 30 m3 suurutesse kogumismahutitesse, mis
hakkavad paiknema iga lindla juures Hinnanguliselt tekib tehnoloogilist reovett aastas kuni 1000
m3.
Heitvett suublasse ega pinnasesse juhtima ei hakata.
Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja
maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse või
killustikugu kaetud aladele, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse.
6.3.4 Jäätmeteke
Peamised käitise tegevuse käigus tekkivad jäätmed on olmejäätmed ning pakendijäätmed. Vähesel
määral tekib ka ohtlikke jäätmeid, milleks on põhiliselt ravimite pakendid, luminestsentslambid
ja kemikaalide jäätmed. Lisaks mainitud jäätmetele tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid
jäätmeid (surnud linnud).
Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike.
Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse
eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele.
6.3.5 Mürateke
Intensiivse linnukasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii lindude arvust, hoonete
konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Lindlate käitamisel on mürateke võimalik nii
paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist. Tekkiva müra
kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest linnupidamis- ja abihoonete
siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine lindlate käitamisega kaasnev müra väljaspool
siseruume tekib farmi teenindavatest veokitest, millega tuuakse farmi territooriumile tibusid,
sööta ja abimaterjale ning viiakse farmist ära broilereid, sõnnikut ja jäätmeid.
Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend lindude
intensiivkasvatuses (Tabel 15).
62 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
63 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 15. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase64
Müra allikas Kestus ööpäevas, h Sagedus Müra tase, dB
Söötade ettevalmistamine info puudub info puudub 90 (lindlas), 63 (lindlast väljas)
Söötade transport farmi 1 iga nädal 2-3 korda 92
Sõnniku eemaldamine 6 päeva (1 lindla päevas) 8-9 korda aastas info puudub
Survepesu 6 päeva (1 lindla päevas) 8-9 korda aastas 88 (5 m kaugusel)
Broilerite korje 6 päeva (1 lindla päevas) 8-9 korda aastas 57-60 (LAeq)
Gaasikütuse tarnimine 2 8-9 korda aastas info puudub
Ventilatsioon pidev pidev 43
Põhiline müra väljaspool tootmishooneid kaasneb lindude laadimistegevusest. Laadimine võib
toimuda nii päevasel kui ka öisel ajal. Lindude transportimiseks tuleb veoauto lindla juurde, mille
mootor laadimistegevuse ajal ei tööta. Samuti on laadimise ajal kinni lindlate otsaventilaatorid.
Lindude laadimistegevus välistingimustes toimub laaduriga, mille müratase on 75 dB.
Väike-Maarja valla üldplaneeringu65 kohaselt asub lähim elamuala piir lähimast lindude
laadimiskohast umbes 290 m kaugusel. Elamuala kuulub määruse nr 7166 kohaselt II kategooria alla,
kus müra piirväärtuseks päevasel ajal on 60 dB ja öösel 45 dB.
Leidmaks, kui suur on eeldatavalt müratase lähima elamuala piiril, arvestati, et kauguse
kahekordistumisel müratase langeb 6 dB67. Seega 290 m kaugusel on müratase arvutuslikult 26 dB.
6.3.6 Avariiolukorra oht
Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnniku käitlusega.
Avariiolukordades on võimalik, et levib saaste pinnasesse ning sealt edasi põhjavette (nt sõnniku
laadimisel). Lindlate põrandad ehitatakse lekkekindlatena, samuti toimub sõnniku transport
kõvakattega pinnasel, mistõttu on sõnnikuga saastumise risk viidud miinimumini.
Linnupidamisega kaasnevaks avariiolukorraks võib lugeda ka linnugripi puhkemist. Tauditõrje
meetmed ja nende rakendamine, samuti taudist põhjustatud kahjude hüvitamine on Eestis
sätestatud veterinaarseaduses (RT I, 17.11.2021, 1). Taudide vältimiseks järgitakse lindlates
veterinaarnõudeid. Taudi kahtluse või selle puhkemise korral tuleb tegutseda vastavalt
Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutustele.
Elektrikatkestuste korral avatakse lindlates käsitsi kõik õhu sisse- ja väljapuhkeavad
(ventilaatorite avad, otsauksed). Farmis hakkab olema generaator elektrikatkestuste korral elektri
tagamiseks.
Farmiga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine
muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust.
Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab ettevõtjal olema tegutsemisplaan.
Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks
ehitatakse hooned vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele.
64 Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or Pigs, 2017, Industrial Emissions
Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-
11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
65 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-
4a2a-9a93-244ff112b2dc
66 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“ Lisa 1
67 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja-
kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater
54/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Käitise kavandatud tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud
6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele
Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba
hoonestatud põllumajanduslikul alal (amortiseerunud farmihooned) ning maakasutuse üldist
iseloomu ei muudeta, mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Farmi asukoht paikneb ka
asulakeskustest ja suurtest maanteedest eemal ega muuda seega olulisi vaateid.
Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist
eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse
pinnasesse või kraavi. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmikompleksi
käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab
käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad linnukompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja
negatiivne mõju maastikule ja pinnasele.
Farmi tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on põllumajadusmaade vajadus –sööda
tootmiseks ja ühtlasi farmis tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Ettevõte annab
sõnniku lepingupartneritele üle ning sõnniku laotamine toimub nende maadele, samuti on võimalik
anda sõnnikut üle biogaasijaamale.
Põllumajandustootmise arendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse ning seega
soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes arvesse riiklikul
tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kasutamine,
võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks.
Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuu orgaaniliste väetiste kasutamise mõju muldade
viljakusele. Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja
kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise
(väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte
arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju.
Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.
6.4.2 Mõju pinnaveele
Kiltsi broilerifarmi maaüksusel puuduvad looduslikud veekogud, maaüksust läbib kraav. Samuti
puuduvad farmi vahetus läheduses olulised pinnaveekogud. Farmikompleksis tekkiv reovesi
suunatakse mahutitesse, mistõttu otseheidet veekogudesse ei toimu.
Broilerifarmis tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta kavandatavas olukorras pinnavee režiimi ega
seisundit, kuna heitvett pinnaveekogusse ei juhita. Samuti ei toimu broilerifarmi käitamisel
pinnaveevõttu.
Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused
on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ning avariiolukorrad.
Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja
keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel broilerifarmi tegevusel otsest olulist negatiivset
keskkonnamõju pinnaveele ei ole.
Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.
6.4.3 Mõju põhjaveele
Broilerifarmi tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee
kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete
leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Lindlate põrandad ja sõnnikulaadimisalad peavad vastama
kõigile veekaitsenõuetele. Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja
keskkonnanõudeid või avariiolukorras.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel, mida
viivad lepingu alusel läbi teised ettevõtted.
Broilerifarmi veevarustuseks võetakse vett kas Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust
katastrinumbriga 3032, Osaühing DINER puurkaevust katastrinumbriga 50266 või endale rajatavast
puurkaevust. Arvutuslikult on Kiltsi broilerifarmi tegevuseks vett vaja alternatiiv 1 korral 27 600
m3 aastas. Puurkaevude tootlikkused võimaldavad vajalikku veevõttu.
Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist.
Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas
koguselisuse poolest heas seisundis, põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui
põhjaveevõtt.68
Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiiv 1 puhul
eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne.
6.4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile
Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Mõju välisõhu
kvaliteedile võib jagada ehitusaegseks ja farmi käitamise ehk lindude pidamise aegseks mõjuks.
Ehitustegevuse aegne mõju (tolmu lendumine ehitusplatsilt jms) on lühiajaline, lokaalne ning
mahtudest tulenevalt väheoluline. Nende mõjude ulatust saab piirata töökorralduslike ja tehniliste
meetmete rakendamisega.
Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite
hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta
määrusele nr 8469, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016.
aasta määrusest nr 7570. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega
olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale
saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse
tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks
kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise
või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole
kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud
võrdluskriteeriume71.
Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Kiltsi
broilerifarmi heiteallikatest pärinev heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Kiltsi broilerifarmi
heiteallikate parameetrid ning heitkogused heiteallikate kaupa on välja toodud alapeatükis 6.3.1.
Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud.
Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu
saastatuse ega lõhna taset mõõdetud.
Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate
keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis
jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele
käitise tootmisterritooriumist. Kuna Kiltsi broilerifarm piirneb Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi
kompleksiga, kus keskkonnaloa (L.ÕV/326378) kohaselt on kohti kuni 399 piimalehmale, on
välisõhu seisundi hindamisel arvestatud ka sellest ettevõttest lähtuvate saasteainetega. Osaühing
68 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
69 RT I, 29.12.2016, 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
70 RT I, 29.12.2016, 44. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
71 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
56/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
DINER veisefarmis põletusseadmeid ei kasutata, seega põletusseadmetest eralduvate saasteainete
koosmõjus hinnatakse vaid Kiltsi põletusseadmetest lähtuvate saasteainete koosmõju, kuid
lõhnaaine puhul kaasatakse koosmõjusse ka Liivaküla veisefarmist pärinev lõhnaaine.
Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme
hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa-
ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti (Lisa 4). Saasteainete hajumisarvutuste tulemused
on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 16).
Tabel 16. Kiltsi broilerifarmi heiteallikate koosmõju alternatiiv I korral
Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne
Summarne arvutuslik Suhe,
Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi
hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/
plaanil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus
heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV
ÕPV, µg/m3 territooriumi, µg/m3
g/s
PM2,5 Eriti peened osakesed 0,001 25 (ÕPVa) 0,11 0,00
Lenduvad orgaanilised 600 (ÕPV1) 7,686 0,01
NMHC ühendid (välja arvatud 0,0004
metaan) 200 (ÕPV24) 2,164 0,01
200 (1h, 99,79%) 80,487 0,40
10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,107
K1-K12 40 (ÕPVa) 9,856 0,25
50 (24h, 99,41%) 0,541 0,01
PM10 Peenosakesed 0,001
40 (ÕPVa) 0,11 0,00
630-08-0 Süsinikoksiid 0,075 10000 (ÕPV8) 53,112 0,01
350 (1h, 99,73%) 1,921 0,01
7446-09-5 Vääveldioksiid 0,001
125 (24h, 99,18%) 0,541 0,00
Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Kiltsi broilerifarmi
heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud
piirväärtusi ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures.
Kiltsi broilerifarmi naaberkinnistul asub DINER Osaühing veisefarm, kus on määratud ka lõhnaaine
heitkogused. Seepärast hinnati Kiltsi broilerifarmi lõhnaaine esinemist koosmõjus veisefarmist
pärineva lõhnaainega. DINER Osaühing veisefarmiga lõhnaaine koosmõju hindamiseks vajalikud
veisefarmi andmed on toodud järgnevas tabelis (Tabel 17).
Tabel 17. DINER Osaühing veisefarmi heiteallikate parameetrid ja lõhnaaine heitkogus
heiteallikate kaupa
Ava läbi ‐ Väljumis ‐ Joon kiirus, Tempera ‐
Heiteallika nimetus L-EST97 koordinaadid Lõhnaaine heitkogus, OU/s
mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C
Lüpsikarjalaut X: 6551091, Y: 626066 10,19 9,5 0,23 12 7917
Lüpsikarjalauda pikendus X: 6551047, Y: 626072 2,1 10,5 2,53 12 3654
Vedelsõnnikuhoidla X: 6551110, Y: 626120 35,8 4 0,09 8 2415,83
Vedelsõnnikuhoidla X: 6551060, Y: 626126 44,2 3 0,09 8 3682,52
Tahesõnnikuhoidla X: 6551042, Y: 626025 16,93 2 0,09 8 675
Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus.
Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on
defineeritud keskkonnaministri määruses nr 8172. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise
osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit
kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide
ületamist.
72 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiiv 1 korral on esitatud lisas (Lisa 4). Sellelt
lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme
ületamist.
Lähim elamu elamumaal asub käitisest 200 m kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa,
katastrinumber: 92701:004:0015. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna
poole lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii
lindlates kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel.
Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada
välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine
käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa
heitega.
Tulemustest saab järeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei too see kaasa elanike ja
keskkonna kaitseks määratud piirnormide ületamist.
Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhtida tähelepanu ka
sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Linnukasvatusega kaasnev lõhna teke ja
hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda
automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju.
Samuti peab arvestama, et paratamatult suureneb lõhnahäiring ajutiselt sõnniku väljaveol ja
laotamisel. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast, laotuspindade
paiknemisest jms.
Järeldus: Alternatiiv 1 puhul kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile
s.h lõhna tasemele.
6.4.5 Mõju müratasemele
Müratase broilerifarmi territooriumil ja selle juurdepääsuteedel kavandatava tegevuse elluviimisel
suureneb.
Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on
osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Alternatiiv 1
rakendumisel transpordikoormus farmikompleksi ümbritsevatel teedel suureneb. Siiski võib
eeldada, et tegemist on üldkokkuvõttes sellise liiklussagedusega, mis ei too kaasa liiklusmüra
piirväärtuste ületamist.
Kokkuvõtvalt saab öelda, et müra tekib nii käitist teenindavast transpordist kui ka tehnoloogiliste
seadmete töö ajal. Käitises toimub mitmeid tegevusi, mille käigus tekib müra, kuid lindude
laadimistegevus on tegevus, mis võib toimuda nii päeval kui ka öösel ning väljaspool
tootmishooneid, mistõttu hinnati detailsemalt just selle tegevuse käigus tekkivat müra. Kuna
lindude laadimistegevus võib toimuda ka öisel ajal, arvestatakse müra piirväärtuseks II kategooria
alal 45 dB. Leiti, et hinnanguliselt on müratase elamuala piiril 26 dB, seega ei toimu eeldatavalt
mürataseme normtaseme ületamist ning müra puhul peaks arvestama, et tegemist on tööajal
tootmistegevuses seadmete käitamisel loomuliku osana.
Järeldus: Müra mõju käitise piirkonnas on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne.
6.4.6 Mõju hädaolukordadest
Broilerifarmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude
aspektist olulisemaks pidada võimalikke avariiolukordi sõnniku käitlemisest. Lindlad hakkavad
paiknema suhteliselt kaitsmata põhjaveega alal, samas sõnnikuhoidlaid tootmisterritooriumil
eraldi paiknema ei hakka ning kogu sõnnikukäitlus toimub kõvakattega aladel.
Järeldus: Avariiolukorraga, alternatiivi 1 puhul, võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne
mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides).
58/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
6.4.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile
Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumi toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too, kaasa
muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis.
Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi broilerifarmi katastriüksusel ei asu.
Lähimatele kultuurimälestistele kavandatav tegevus otsest mõju ei avalda. Teatav kaudne mõju
võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku käitist ümbritsevatele aladele.
Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on alternatiiv 1 puhul
eeldatavalt neutraalne.
6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale
Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et kuna kavandatavast tegevusest tekkiv
häiring (heited õhku, müra) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides
toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole.
Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule.
Broilerifarmi käitamisel on kohalikele elanikele häiringuks linnukasvatusele iseloomuliku lõhna
tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on lindude intensiivkasvatus, mistõttu
ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub
väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna
suhtes jne. Kiltsi broilerifarm asuks kohas, kus on varem olnud töötav farm ning mille kõrval lõuna
suunas asub töötav veisefarm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt
teatud määral harjutud. Objektiivse hinnangu andmiseks on kasutatud lõhna hajumisarvutusi
lõhnaühikute ja lõhnatundide alusel. Modelleerimistulemused näitavad, et olulist
keskkonnahäiringut tähistava 15% lõhnatundide esinemissageduse piirmäära lähimate elumajade
juure ei ületata.
Negatiivselt võib mõjutada ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise
juurdepääsuteelt. Broilerifarmi käitamisega kaasnev transpordikoormuse kasv avaldab
lisakoormust teedele. Teede korrashoiu eest vastutab teede omanik. Samas on kohaliku tee
võimalikult nii öelda heaperemehelik ja säästlik kasutus tegevuste elluviimisel farmi enda huvidest
lähtuv eesmärk, kuna see on vajalik broilerifarmi jätkusuutlikuks tegevuseks.
Keskkonnamõju hindamisel kasutatava informatsiooni alusel ei ole põhjust eeldada, et
broilerifarmi tegevusega kaasnev veevõtt tooks kaasa veevarustuse probleemid kasutatavas
põhjaveekihis. Farmis tekkiv reovesi suunatakse mahutitesse. Kuna reoveesüsteem toimub
kinnistes ja veekindlates süsteemides, siis puudub risk ümberkaudsetele pinnaveekogudele ja
põhjaveele ning käitise tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile ja
seeläbi joogiveele.
Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. AS HKScan
Estonia ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise
broilerilihaga. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse
tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii broilerifarmis kui ka linnukasvatust
toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne.
Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne.
6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju
Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas.
Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele,
pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju
avaldub käitise tegevuspiirkonnas ka kavandatava olukorra puhul.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada lindude
pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks.
Järeldus: Kaudne mõju on alternatiiv 1 korral mitteoluline negatiivne.
6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile
Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru
mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev
transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas).
Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:
käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju
välisõhu kvaliteedile;
välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal
sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;
põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega.
Kavandatavas olukorras küll transpordikoormus suureneb ning lisandub põhjavee tarbimine, kuid
olulist negatiivset keskkonnamõju sellega eeldatavalt ei põhjustata.
Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv 1 puhul mitteoluline negatiivne.
60/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
7 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA
EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG
Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende
likvideerimine. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine,
lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule.
Läbi viiakse järgmised tegevused:
lindlates olevad broilerid realiseeritakse (linnud müüakse);
lindlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele,
tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;
lindlad puhastatakse muudest abimaterjalidest;
söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);
broilerifarmis kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte
osades;
toidulisandid ja kemikaalid (kütus) müüakse;
veetorustik tühjendatakse;
käitise territooriumil nende sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud
jäätmed) antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende
nõuetekohase käitlemise;
kõik linnupidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja
loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumite suletus tagatakse kuni käitise
likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule.
Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumite
sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks.
Käitise sulgemisega kaovad lindude intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed
välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei
lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina.
Järeldus: Käitise sulgemisega ei kaasne alternatiiv 1 puhul eeldatavalt olulist keskkonnamõju.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
8 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA
LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED
Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava broilerifarmi
tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed
on esitatud, pidades silmas seda, et AS HKScan Estonia on kompleksloa kohuslane, millega kaasneb
PVT rakendamine73. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa
negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt
teostatavad.
Ehitusetapi keskkonnameetmed
Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist
oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate
keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta.
Ehitustegevuse tagajärjed, millele leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide
välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke.
Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid.
Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on
seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise
vähendamiseks tuleks vältida üleliigse või pikaajaliselt peenefraktsiooniliste materjalide (liiv,
muld) hoidmist territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse
vähendamiseks kasta.
Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete
tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete
tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb
arendajal edastada peatöövõtjale.
Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit
kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti
peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas.
Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad
tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks
kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist.
Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja
leevendavad meetmed
Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele.
Kavandatava tegevuse olulisima negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu
kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele farmi veevõtust ning potentsiaalne mõju pinna- ja
põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool farmi (sõnniku laotamine).
Kiltsi broilerifarm on kavandatud tootmismahtudes keskkonnakompleksloa kohuslane, mis
tähendab, et farm peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku
tehnika nõuetele.
73 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
62/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja
arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja
tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise.
Alljärgnevas tabelis (Tabel 18) on kirjeldatud linnukasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud AS
HKScan Estonia poolt kasutatava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldused põhinevad „PVT-
järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta“74.
Tabel 18. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine
Juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; juhtkonna poolt sellise keskkonna-
poliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonna-
säästlikkuse pidevat täiustamist; vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete Käitises rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi
planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; põhimõtteid ning kirjeldatud meetmeid. Pidevalt
korra rakendamine; täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine; toimub käitise keskkonnasäästlik täiustamine.
keskkonna-juhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe Tegevuse süsteemne planeerimine, plaanipärane
hindamine tippjuhtkonna poolt; puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; uute sisendite hankimine, toodangu ja tootmisjääkide
seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu äravedu jms.
nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; korrapäraste Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele.
sektorisiseste võrdlusanalüüside rakendamine; müratekke piiramise kava
rakendamine; lõhnatekke piiramise kava rakendamine.
Hea töökorraldus
Lindlate rajamisel arvestatakse, et nende kasutamisel
Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse ruumiline
oleksid kauguste vahemaad sööda, sõnniku jm
korraldamine: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas sõnniku) vedu;
transportimiseks võimalikud väikesed. Arvestatakse,
tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta arvesse
kust poolt on põhiliselt tuuled, kus asuvad lähimad
valitsevaid ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise
elumajad ning territooriumipiir.
potentsiaalset tulevast arenguvõimet; vältida vee saastamist.
Kiltsi broilerifarmis saab tööd 5 töötajat. Töötajate
Personali õpetamine ja koolitamine: — asjaomased määrused,
koolitusvajadus määratletakse töötajate tööle
loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade heaolu, sõnnikukäitlus, töötajate
asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajaid
turvalisus; sõnnikuvedu ja -laotamine; tegevuste kavandamine;
kohapeal. Töötjad viiakse kurssi asjaomaste
hädaolukorraks valmistumine ja hädaolukorra ohjamine; seadmete remont ja
määrustega, linnukasvatusega, loomatervishoiuga ja
hooldus.
lindude heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate
Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute heidete ja
turvalisusega. Koolitus hõlmab ka sõnnikuvedu ja –
juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine. See võib hõlmata
laotamist, tegevuste kavandamist, hädaolukorraks
järgmist: käitise plaan, millel on näidatud äravoolusüsteemid ja vee-/
valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete
heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt
remonti ja hooldust.
tulekahju, lägahoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool
Ettevõte omab seadmete hooldus- ja remondiplaani.
sõnnikuaunast, õli maha voolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed
Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja
reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide
seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel
tammistamiseks, varilauad õlireostuse piiramiseks).
remontimine ja teatamine. Ettevõte omab häda-
Korrapäraselt hoonete ja seadmete kontrollimine, parandamine ja
olukordade lahendamise plaani. Tulekahju
hooldamine: lägahoidlad, et varakult kindlaks teha kahjustused, seisukorra
ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on
halvenemine või leke; lägapumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja
tuleohutusjuhend. Tulekahju korral tegutsemiseks
söödaga varustamise süsteemid; ventilatsioonisüsteem ja
paigaldatakse hoonetesse tulekustutid.
temperatuuriandurid; transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastus-
Surnud linnud kogutakse eraldi konteinerisse ning
süsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja
antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt
kahjuritõrjet.
tunnustatud ettevõttele.
Ladustada surnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet.
Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele.
Söötmise korraldus
Et vähendada eritatud üldlämmastiku kogust ja sellega ammoniaagi-heidet, Söötmiseks kasutatakse tasakaalustatud
rahuldades samal ajal loomade toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsioone. Broileri kasvuperioodi jooksul on
söödaratsiooni koostamise ja söötmise strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut kasutusel 4-5 söödaratsiooni. Ratsioon on koostatud
74 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
allpool esitatud tehnikatest: vähendada toor-valgu sisaldust, kasutades vastavalt linnu füsioloogilisele tarbele. Sööt sisaldab
tasakaalustatud lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel aminohappeid. Sööt koosneb segust, mis sobitab
ja seeditavatel aminohapetel; mitme etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis fosforiga varustamise, täpsemini linnu fosfori-
on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; asendamatute vajadustega, sõltuvalt linnu kehamassist ja/või
aminohapete kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega kasvatusetapist. Söödale lisatakse vastavalt EU
söödale; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üld- määrusele lubatud lisaaineid , mis parandavad
lämmastikku. PVTga saavutatav eritatud üldlämmastiku (väljendatakse N-na) seedimist ja mõjutavad mikrofloorat.
kogus (eritatud kg N/loomakoht/aasta): broilerid: 0,2–0,6 Kavandatud tegevuse korral on broileritel eritatud
Et vähendada eritatud üldfosforit, rahuldades samal ajal loomade üldlämmastiku kogus 0,3 kg N/loomakoht/aasta ja
toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsiooni koostamise ja söötmise eritatud üldfosfori kogus 0,17 kg P2O5.
strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut allpool esitatud tehnikatest: mitme Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT
etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse nõuetele.
kasvatusperioodi nõuetele; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad
eritatavat üldfosforit (nt fütaas); kasutada hästi seeditavaid anorgaanilisi
fosfaate tavapäraste fosfori-allikate osaliseks asendamiseks söödas.
PVTga saavutatav eritatud üldfosfori (väljendatakse P2O5-na) kogus (eritatud
kg P2O5/loomakoht/aasta): broilerid: 0,05–0,25
Tõhus veekasutus
Vee põhikasutus on lindude joogivesi mis on pidevalt
Vee tõhusaks kasutamiseks on PVT kombineerida allpool esitatud tehnikaid: saadaval. Erimeetmeid vee säästvaks kasutamiseks
dokumenteerida veekasutust; teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; ei rakendata, lindude jootmiseks kasutatakse
kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks nippeljootureid ja lindlate pesuks kasutatakse
kõrgsurvepuhasteid; valida konkreetse looma-kategooria puhul sobivad survepesureid. Jooturite järelevalvet teostab talitaja,
seadmed (nt nippeljooturid) ja kasutada neid, tagades samal ajal vee kes vaatab süsteemid iga päev üle ja vajadusel
kättesaadavuse (piiramatu jootmine) ;joogivee-seadmete korrapärane kalibreerib. Toimub veekulu pidev kontroll, kiire lekete
kalibreerimine, et vajadusel tõestada nende korrasolekut; taaskasutada avastamine ja likvideerimine. Veekasutuse üle
puhastusveena saastamata vihmavett. peetakse arvestust veemõõtja näidu alusel.
Kavandatav veekasutus vastab PVT nõuetele.
Reoveest lähtuv heide
Heitvee tekke vähendamiseks: hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad
Lindlad on kompaktsed ning reostuvad alad
võimalikult väiksed; viia veekasutus miinimumini; eraldada saastamata
võimalikult väikesed. Sademeveed suunatakse
vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada.
rohealadele.
Heitvee vette heite vähendamiseks: juhtida reovesi selleks ettenähtud
Farmis tekkiv reovesi suunatakse
mahutisse; puhastada reovett; reovee laotamine, nt kasutades selliseid
reoveemahutitesse.
niisutussüsteeme nagu sprinkler, teisaldatav niisuti, paakauto, voolik-toitega
Kavandatud tegevus vastab PVT nõuetele.
pihusti.
Tõhus energiakasutus
Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei
kasutata. Lindlad rajatakse piisava soojustusega.
Igas lindlas hakkab olema neli 50 kW soojapuhurit
ning üks 220 kW soojusvaheti katel.
Kasutatakse vastavalt lindla suurusele optimaalse
Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid; kütte-/jahutus- ja võimsusega ventilatsioonisüsteemi.
ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti Ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavalt
õhupuhastussüsteemi kasutamisel; loomapidamishoone seinte, põranda ja/või lindudele sobiva etteantud reziimi alusel.
lae soojustamine; energiatõhusa valgustuse kasutamine; soojusvahetite Valgustused hakkavad olema madala
kasutamine; soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; soojuse energiatarbega. Valgusallikana kasutatakse lindlates
taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega ja olmeruumides päevavalguslampe ning õues
(Combideck-süsteem); loomuliku ventilatsiooni kasutamine. võetakse kasutusele ka mõned suured valgustid.
Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel
tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja
seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu.
Toimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs.
Käitise energiakasutus vastab PVT nõuetele.
Müratase
Müratekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle
Kompleksis hakkavad kõik üksused üksteisele
vähendamiseks on PVT sellise mürahalduskava kehtestamine ja rakendamine
võimalikult lähedal olema. Hoonete uksed on suletult.
ning selle korrapärane läbivaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana, mis
64/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
hõlmab järgmisi elemente: sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava; Müraallikad farmikompleksis on söötmis- ja
müraseirekava; kindlakstehtud müratekkejuhtumitele reageerimise kava; ventilatsiooniseadmed. Müra tekib ka sõnniku
müratekke vähendamise kava, mille eesmärk on nt tuvastada müraallikas (- eemaldamisel lindlatest ning transpordil.
allikad), mürataseme seire, müraallikate poolt müratasemesse antava panuse Söötmisliinid — lülituvad sisse automaatselt ning
iseloomustamine ning kõrvaldamis- ja/või vähendamismeetmete müratase on väga madal, linde see ei häiri.
rakendamine; varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine
läbivaatamine ning teadmiste levitamine müratekkejuhtumite kohta. toimub automaatselt.
Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks: tagada Sõnnik viiakse ära suurte autodega. Sõnnikut
käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; seadmete asukoht: territooriumil ei käidelda.
suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies miinimumini Käitises vastab kasutatav tehnika PVT nõuetele.
sööda tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et
viia sõidukite liikumine käitises miinimumini; töökorralduslikud meetmed;
vähest müra tekitavad seadmed; müratõrjeseadmed; müra vähendamine.
Tolmuheide
Igast loomapidamishoonest lähtuva tolmuheite vähendamiseks on PVT
kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni:
Allapanuna kasutatakse turvast, mille laotamine
vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: kasutada jämedamat
toimub võimalikult tolmutamisevabalt.
allapanumaterjali; kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat
Söötmiseks kasutatakse granuleeritud sööta.
tehnikat; kohaldada piiramatut söötmist; kasutada märgsööta, granuleeritud
Kohaldatud on piiramatut söötmisprintsiipi.
sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid;
Pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod on
varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega;
varustatud tolmuseparaatoritega. Kasutatakse
projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja
optimaalseid ventilatsioonisüsteeme.
seda käitada.
Tolmu heite vähendamiseks kasutatakse
Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte
ventileerimist, eraldi vee või õli pihustamist ning
järgmistest tehnikatest: vee pihustamine; õli pihustamine; ionisatsioon;
ionisatsiooni ei toimu.
heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil: vesipüüdur, kuivfilter,
Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
märgskraber, happepõhine märgskraber, bio-skraber (ehk niisutusega
õhubiofilter), kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem, biofilter.
Lõhnaheide
Kehtestada ja rakendada lõhnahalduskava: i) sobivaid meetmeid ja tähtaegu
hõlmav kava; ii) lõhnaseire kava; iii) kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele
reageerimise kava; iv) lõhnatekke vältimise ja kõrvaldamise kava, mille
eesmärk on nt tuvastada lõhnaallikas (-allikad); jälgida lõhnateket,
iseloomustada üksikute lõhnaallikate panust lõhnatekkesse ning rakendada
ärahoidmis- ja/või vähendamis-meetmeid; v) vaadata läbi varasemad
lõhnatekkejuhtumid ja parandusmeetmed ning levitada teadmisi
lõhnatekkejuhtumite kohta.
Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; kasutada Käitis asub piisavalt kaugel tundlikest aladest.
pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või Käitises on kasutusel põrandal pidamine. Lõhnade
nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet leviku ärahoidmiseks või vähendamiseks hoitakse
tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine linde ja pidamispindasid kuiva ja puhtana. Allapanuna
välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja kasutatakse turvast, mis katab kogu lindude pidamise
sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu ala umbes 3 cm paksuse kihina.
kiiruse vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine Lindlates kasutatakse sobiva temperatuuri
kuivana ja aeroobsetes tingimustes; hoidmiseks optimaalset automaatselt juhitavat
optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või ventilatsioonisüsteemi. Väljatõmbeventilaatorid
mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse asuvad lindlate katusel ning otsaseinas.
väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus Farmi territooriumil sõnnikut ei ladustata.
paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku
maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille
fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole;
kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või
kolmeetapiline õhupuhastussüsteem;
sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat.:
katta ladustatud tahesõnnik; valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist
tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja
kohal;
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet
sõnniku laotamise ajal: kompostida tahesõnnik; anaeroobne kääritamine;
sõnniku laotamisel viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti.
Tahesõnniku ladustamisest lähtuv heide
Tahesõnniku ladustamisel tekkiva ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on
PVT kasutada ühte või mitut järgnevalt nimetatud tehnikat:
vähendada heidet tekitava pinna pindala ja tahesõnniku patarei (auna) mahu Ei kohaldu Tekkiv sõnniku kogus on hinnanguliselt
suhet; katta tahesõnniku patareid (aunad); ladustada kuivatatud tahesõnnikut 7500 m3 aastas (ühest kanalast tuleb partii lõpus 135
hoidlas. m3).
Tahesõnniku ladustamisest lähtuvate saasteainete pinnasesse- ja vetteheite Käitise territooriumil sõnnikut ei ladustata: ettevõtte
vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, vähendamiseks on PVT kasutada sõnnikuhoidla asub Maardu külas
allpool esitatud tehnikate kombinatsiooni järgmises tähtsuse järjekorras: Komposteerimisväljaku
ladustada kuivatatud tahesõnnikut hoidlas; kasutada tahesõnniku nimelisel maaüksusel (katastritunnus
ladustamiseks betoonsilo; ladustada tahesõnnikut kindlal läbilaskmatul 24504:003:0377). Sinna ladustatakse väikseid
põrandal, mis on varustatud äravoolusüsteemi ja kogumispaagiga äravoolu koguseid ainult vajadusel. Sõnnik antakse
jaoks; valida hoidla, millel on piisav mahutavus tahesõnniku hoidmiseks lepingupartnerile kohe farmist välja viimisel.
ajavahemikel, kui sõnniku laotamine ei ole võimalik; ladustada sõnnikut põllul Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
aunades ehk patareides, mis on eemal maapealsetest ja -alustest
vooluveekogudest, kuhu võiks jõuda vedel äravool
Sõnniku töötlemine käitises
Ei kohaldu
Sõnniku laotamine
Ei kohaldu
Kogu tootmisprotsessist lähtuv heide
Kogu linnukasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite
Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse
vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite
arvutuslikult üks kord kvartalis.
vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud
Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
PVTd.
Heite ja protsessi näitajate seire
PVT on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire, kasutades ühte
järgmistest tehnikatest vähemalt kord aastas: arvutamine, kasutades
lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, toorvalgu Ei kohaldu
sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; hindamine, kasutades
sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi.
PVT on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest:
hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas
sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse
lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; arvutamine arvutuslikult üks kord kvartalis.
ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
iga kord, kui on toimunud oluline muutus; hindamine heitetegurite põhjal üks
kord aastas iga loomakategooria puhul.
PVT on korrapäraselt jälgida lõhna õhkuheidet. Ei kohaldu
PVT on igast loomapidamishoonest lähtuva tolmu õhkuheite seire, kasutades Lindlatest lähtuva tolmu õhkuheite seiret teostatakse
ühte järgmistest tehnikatest vähemalt üks kord aastas: arvutamine üks kord aastas, kasutades selleks kirjandusandmete
tolmusisalduse ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest; hindamine põhjal saadud arvutusi.
heitetegurite põhjal. Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
PVT on igast õhupuhastussüsteemiga varustatud loomapidamis-hoonest
lähtuva ammoniaagi-, tolmu ja/või lõhnaheite seire, kasutades kõiki järgmisi
tehnikaid vähemalt allpool esitatud sagedusega: õhu-puhastussüsteemi
tõhususe kontrollimine ammoniaagi, lõhna ja/või tolmu mõõtmisega tegelikus
käitise keskkonnas ning vastavalt ettenähtud mõõtmiseeskirjale ning Ei kohaldu
kasutades ENi standardtehnikaid või muid (ISO, siseriiklikke või
rahvusvahelisi) tehnikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega
andmete saamise; õhupuhastussüsteemi tõhusa toimimise kontrollimine (nt
salvestades pidevalt tööparameetreid või kasutades häiresüsteeme).
66/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus
Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused)
PVT-le
PVT on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas: vee tarbimine; Ettevõttes toimub sisendite ja väljundite arvestus
elektrienergia kulu; kütusekulu; sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; vähemalt üks kord aastas.
söödakulu; sõnniku tekkimine. Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele.
Lindlatest lähtuv ammoniaagiheide
Igast broileritele ettenähtud linnukasvatushoonest lähtuva ammoniaagi
õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest
või nende kombinatsiooni:
sundventilatsioon ja lekkevaba jootmissüsteem (sügava allapanuga kõva
põranda korral);
allapanu sundkuivatussüsteem, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva
Ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks hakkab
põranda korral);
farmikompleksis kasutusel olema sundventilatsioon ja
loomulik ventilatsioon koos lekkevaba jootmissüsteemiga (sügava allapanuga
lekkevaba jootmissüsteem. Samuti hakatakse linde
sileda põranda korral);
pidama sügvallapanul.
allapanu sõnnikutransportööril ja sundõhkkuivatus (astmelise restpõranda
Alternatiiv 1 korral tekib Kiltsi broilerifarmis aastas
korral);
ühe broileri koha kohta (aastaloom) 0,078 kg NH3.
köetud või jahutatud allapanuga põrand (Combideck-süsteemide korral);
Käitises kavandatav tehnika vastab PVT nõuetele.
sellise õhupuhastussüsteemi kasutamine nagu: 1) happeline märgpuhasti; 2)
kahe või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 3) bioskraber (ehk niisutusega
õhubiofilter).
Parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatav lindlast lähtuva
ammoniaagi (NH3-na väljendatud) õhkuheite tase: broilerid (lõppkaaluga kuni
2,5 kg) 0,01 - 0,08 (kg NH3/loomakoht/aasta)
Heide välisõhku
Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt
saasteainete hajumise vähendamiseks lindlatest on parima võimaliku tehnika75 ja hea
loomapidamistava rakendamine, millest on ülevaade esitatud peatükis 8.2.
Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda farmikompleksi kui terviku planeeritud
paiknemist. Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm
elamupiirkondade suhtes pigem allatuult. Liivaküla küla keskus jääb farmist lõuna suunda ning
Kiltsi alevik loode suunda. Valitsev tuule suund kannab farmist tuleneva õhusaaste põldude ning
üksikute elamute suunas.
Kavandatav tegevus eeldab ranget loomapidamisreeglite järgimist vältimaks ebasobivate mõjude
tekkimist broilerifarmi töö tulemusena. Siiski kaasaegsed pidamistingimused ja sõnnikueemaldus
loovad eeldused lõhnaheite kontrolli all hoidmiseks.
Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni
toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku
ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse
vastavalt looma(linnu)rühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb
kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid.
Tähtis meede lõhnaheite vähendamiseks on ka puhtad linnud, seadmed ja konstruktsioonid.
Lindlate regulaarne puhastamine ja korrashoid vähendab ka tolmuheidet.
Lõhna levikul on olulised ka sõnniku omadused. Happesus, soojus ja kõrge tahke osa sisaldus
suurendavad lõhnaainete heitkogust. Samuti on täheldatud korrelatsiooni ammoniaagi ja
lõhnainete eritumise vahel, mis on seletatav mikrobioloogilise aktiivsusega substraadis. Sõnniku
väljaviimist tuleks planeerida jahedale perioodile, et vältida sõnniku temperatuuri tõusu ja seega
suuremat lõhnainete emissiooni. Niiske, tuulevaikne, pilvine ja jahe ilm on soodsaim sõnniku
väljaveoks ja laotamiseks. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida
75 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-
kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
ka ebasoodsaid tuule suundi suuremate elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et
suured lämmastikukaod sõnniku laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda
väiksemaks jääb sõnniku positiivne mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes
laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi.
Sõnniku vedu ja laotamist korraldavad lepingulised partnerid, seega sõnniku vedu ja laotamist
puudutavate leevendavate meetmete rakendamine on nende ettevõtete hallata.
Ülejäänud vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on
sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest.
Müra
Müra leevendavate tegevustena viiakse müra ohjamise osas miinimumini täiendavate tööde, nagu
sõnniku eemaldamine, allapanu laotamine ja sööda transportimine öisel ajal. Laadimistegevuse
ajal veoauto mootor ei tööta. Samuti planeeritakse müra vähendamise meetmena mitte kasutada
helisignaale (nt autode tagurdamisel).
Veekasutus
Käitise veetarve tuleneb peamiselt lindude jootmisest. Linnupidamise seisukohast ei tohi piirata
lindudele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata
lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik
vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk
rakendatakse nö head majapidamistava.
Kiltsi broilerifarmi veevajaduse tagamiseks on vajalik taotleda puurkaevust veevõtu suurendamist,
samas ei ole näha, et farmi veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna kaevudes.
Avariiolukorrad
Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga.
Õnnetuste vältimiseks tuleb võimalusel vältida linnadest ja alevikest läbi sõitmist. Asustatud
piirkondades on soovitav olla tavapärasest ettevaatlikum ning olla eriti valvas laste ja vanurite
suhtes, kes ei pruugi käituda ootuspäraselt.
Taudide levikut lindlates on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega.
Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust broilerifarmi käitamisel on võimalik viia miinimumini,
kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast
põllumajandustavast.
Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad
indikaatorid
Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks
kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on
lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt
tulenevatest mõjudest (Tabel 19).
68/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 19. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks
Tegevus Aeg Kellele Täpsustus
Heiteallikatest välisõhku eralduvate
Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt
saasteainete heitkoguste kohta arvestuse Keskkonnaametile
(kord kvartalis) ning tähtajaga õigusaktidele
pidamine
Elektrooniliselt
Välisõhu saastamisega seotud tegevuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse veebipõhisesse Vastavalt
aruande koostamine (kord aastas) ning tähtajaga keskkonnaotsuste õigusaktidele
infosüsteemi KOTKAS
Tekkivate jäätmekoguste arvestuse
Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt
pidamine eraldi liikide kaupa Keskkonnaametile
(kord aastas) ning tähtajaga õigusaktidele
(jäätmearuanne)
Õigusaktidega ettenähtud sageduse
Põhjaveest võetava vee koguste üle (kord kuus, veekasutuse Vastavalt
Keskkonnaametile
arvestuse pidamine aastaaruanne kord aastas) ning õigusaktidele
tähtajaga
Ettevõttesisene arvestus.
Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste Andmed esitada nõudmisel Vastavalt
Õigusaktidega ettenähtud sagedus
üle arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende õigusaktidele
külastuste käigus
Energiakulu üle arvestuse pidamine
Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule -
arvesti näidu järgi voolumõõtjas
Farmis kuluva sööda koguste üle
Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus -
arvestuse pidamine
Kaebuste (lõhnahäiring jm)
1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile -
registreerimine ja analüüs
Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside
üle:
seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete
esitamine pole vajalik);
töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea
majapidamistava rakendamise kontroll.
Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
9 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG
NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG
SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE
Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:
maa – nii käitise asukoht kui ka haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena;
põhjavesi – peamiselt lindude joogiveena;
sööt;
kütuse ja energiatootmise toore.
Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat
arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel:
taastuva ressursi kasutamine (söödad, söödalisandid);
edendatakse kohalikku tööhõivet;
suurendatakse kodumaise toidutoorme (liha) baasi.
Kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas.
70/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
10KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE
ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA
Nullalternatiivi puhul (KMH raames) linnukasvatust Kiltsi broilerifarmis toimuma ei hakkaks, seega
erinevate alternatiivide kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid otseselt kõrvutada ning
analüüsida ei saa.
Keskkonnamõjude seisukohast on ilmselge, et kui mingit tegevust ellu viiakse, siis selle tõttu
tekivad ka erinevad (negatiivsed) keskkonnamõjud. Seega saab järeldada, et kui linnukasvatusega
lindlates ei tegeleta, siis mõju keskkonnale ei avaldu ning kui tegeletakse, siis avaldub. Arendaja
seisukohast on paremad võimalused jätkusuutlikuks tegutsemiseks alternatiiv 1 korral.
Mõju hindamisest selgus, et kavandatava alternatiivi puhul välisõhu saasteainete maksimaalsed
tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastest õhukihtides jäävad territooriumi piiril alla
lubatud siht- ja piirväärtuste. Lõhnaühendite puhul häiringutaset vastuvõtjate juures ei ületata.
Seega kavandatava tegevuse puhul planeeritava tootmismahu juures ei eeldata olulist negatiivset
mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
11ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST
Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud ning saavad sekkuda ja
põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes
tundsid/tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada.
Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH
programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 09.03.2022-24.03.2022. KMH programmi
avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati maakondlikus ajalehes Virumaa
Teataja (09.03.2022) ning Väike-Maarja Valla Infolehes (märtsikuu väljaanne), üldkasutatavates
avalikes kohtades (Väike-Maarja vallavalitsuse teadetetahvel, Kiltsi rongijaam ja kohalik pood),
väljaandes Ametlikud Teadaanded (07.03.2022) ja e-postiga ning postiga kavandatava tegevusega
seotud asjaomastele asutustele ja isikutele (04.03.2022).
KMH programmi avalik arutelu toimus 29.03.2022 algusega kell 17.00 Kiltsi rahvamajas (Turu 13,
Kiltsi, Väike-Maarja vald) ja samal ajal veebiülekandena MS Teamsi vahendusel. KMH programmi
avaliku väljapaneku perioodil kirjalikke ettepanekuid ei esitatud. Avalikul arutelul osales 23
inimest ning veebikeskkonna MS Teams kaudu 2 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja
kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis.
KMH programmi kohta esitasid oma seisukohad VäikeMaarja Vallavalitsus, Terviseamet,
Rahandusministeerium, Maa-amet ja Päästeamet.
Keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti kirjaga
20.05.2022 nr 6-3/22/8976-2.
72/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
12KOKKUVÕTE
Keskkonnamõju hindamise objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla külas
Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastrile Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle
tegevus.
Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kiltsi broilerifarmi rajamine, kus ülesseatud
tootmisvõimsuseks on planeeritud 480 000 broilerikohta.
KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:
olukorda, kus ei toimu Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ning Kiltsi farm
maaüksusel paikneksid edasi amortiseerunud vanad farmihooned ehk nullalternatiivi;
olukorda, kus rajatakse Kiltsi farm maaüksusele Kiltsi broilerifarm, kus hakkaks kohti olema
kuni 480 000 broilerile (alternatiiv 1).
Farmi rajamisel kasvavad võrreldes olemasoleva olukorraga keskkonnakasutuse mahud.
Peamisteks tagajärgedeks on heide välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus,
jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed
nagu mürateke, tolm ja muu heide välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke.
Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele farmi tegevuse käigus mõju avaldatakse on välisõhk ja
põhjavesi (veevõtt).
Keskkonnamõju hindamise raames teostati ühe osana välisõhu saasteainete modelleerimine.
Modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis
iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, vastuvõtjate juures ei ületata. Lõhna
aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnahäiringuga peab piirkonnas arvestama, seda
tõenäoliselt eelkõige sõnniku väljaveo perioodidel.
Broilerifarmi veevajaduse katmiseks on vajalik lepingulise veevõtu puhul taotleda Pandivere Vesi
OÜ-le kuuluvast puurkaevust või Osaühingule DINER kuuluvast puurkaevust suuremat veevõttu.
Samuti on võimalus, et ettevõte rajab ise uue puurkaevu ning veevõtt hakkab toimuma sealt. Kuigi
farmi põhjaveetarve on märkimisväärne, ei ole piirkonna põhjaveevarude seisukorra alusel ette
näha sellest tulenevat olulist negatiivset mõju põhjaveekogumite koguselisele seisundile.
Farmi normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja
pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude
minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan.
Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada
nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumitel ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid
lube omavatele ettevõtetele.
Käitise teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme
suurenemine jääb eeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi.
Olulist mõju elusloodusele kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne.
Mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii
farmikompleksis toimuvatest tegevustest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel.
Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest luuakse uusi töökohti ning
suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb eestimaise linnuliha tootmine.
Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Sõnniku
laotamiseks peab olema tagatud piisavas koguses laotamispindade olemasolu (lepingute sõlmimine
ettevõtetega, kellel on sõnniku laotamiseks piisavalt maad).
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kiltsi broilerifarm on keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale
võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste
aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatavate tegevuste tagajärgedele
ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju
leevendusmeetmeid.
Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju
ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega
kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele
ja aruandes esitatud soovitustele.
74/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
13KASUTATUD MATERJALID
Õigusaktid:
Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid.
Avalikud andmebaasid ja registrid:
Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/
EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise
olfaktomeetria abil
Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/
Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/
Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/
Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus,
https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%
2Fmaaparandus_avalik&lang=et
Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR
Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus
Juhendmaterjalid ja muu:
Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or
Pigs, 2017, Industrial Emissions Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and
control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019-
11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf
Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as
well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles)
https://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, Keskkonnaministeerium,
https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2022-2027, eelnõu versioon 12.2021,
Keskkonnaministeerium, file:///C:/Users/kerli/Downloads/VMK%20eeln%C3%B5u%20Ida-
Eesti%20vesikond.pdf
Keskkonnaameti juhend, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja-
kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater
Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register
Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine, Käskkiri 06.04.2006,
https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud
Osaühing Pandivere Vesi, keskkonnaloa nr KL-514140 taotlus
Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1144625640
Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1449515201
PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta,
https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Maarja_vald
Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Liivak%C3%BCla_(V%C3%A4ike-Maarja)
Väike-Maarja valla arengukava 2022-2027. Kinnitanud Väike-Maarja Vallavolikogu 23.09.2021
määrusega nr 34. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/0202/1006/2021_m34_lisa1.pdf#
Väike-Maarja valla koduleht, https://v-
maarja.ee/documents/19398149/34285416/Joonis_1_Maakasutus.pdf/66005b08-d740-4ac1-8e67-
ae354f78f027
Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030,
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf#
Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-
maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-4a2a-9a93-
244ff112b2dc
76/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
14LISAD
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika
Lisa 3. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral
Lisa 4. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid
Lisa 5. Aruande kohta esitatud seisukohad
Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta
Lisa 7. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele
Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute
nimekiri
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted
78/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Kasutatud lühendid
Lühend Selgitus
CAS number Numbrikombinatsioon, mis viitab keemilisele ainele
CH4 Metaan
dB Detsibell
ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
EV Eesti Vabariik
EVS Eesti Standardikeskus
Ha Hektar
ISO International Standards Organisation, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon
KAUR Keskkonnaagentuur
KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
KKJS Keskkonnajuhtimissüsteem
KKM Keskkonnaministeerium
KKR kood Keskkonnaregistrikood
KMH Keskkonnamõju hindamine
MSc Tehnikateaduse magister
N Lämmastik
N2O Dilämmastikoksiid
NH3 Ammoniaak
OÜ Osaühing
pH Happesuse näitaja
PhD Filosoofiadoktor
PVT Parim võimalik tehnika
ÕPV Õhukvaliteedi taseme piirväärtus
Kasutatud mõisted
Mõiste Selgitus
Alternatiivne
kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks. (KKM)
võimalus/lahendus
Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju
Arendaja
hindamisega seotud kulud. (KKM)
üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib
Avalikkus
kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM)
mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja
Detsibell puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4.
märtsi 2002. a määrus nr 42).
alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult
Ebareaalne alternatiiv
(maksumuselt) mitte mõistlikud.
Ebasoodsad ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt
ilmastikutingimused negatiivsed nii tugevuselt kui ka ulatuselt.
kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus
Eelhindamine
otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM).
keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või
Ekspert juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15,
87).
eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad
Eksperdirühm kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju
hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS, RTI 2005, 15, 87).
Eksperdihinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang.
maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv
Elupaik
92/43/EMÜ).
Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus heiteallikast tegevuse ühiku kohta
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
lõhnaainete hulk, mis, aurustudes, 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile
Euroopa lõhna ühik ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi poolt esile
kutsutuga, mis on aurustunud 1m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005).
Foon taustasisaldus
Hajumisarvutuse piirkond, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele igast käitise heiteallikast (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT
piirkond I, 29.12.2016, 62).
välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra.
Heide
(Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013).
saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Heiteallikad liigitatakse heiteallika
Heiteallikas geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks. Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse
põhjal paikseteks ja liikuvateks (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 05.07.2016, 1).
üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu
Huvigrupp
sihipärast huvi (Põder, 2005).
mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja
on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja
Jäätmed kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele
võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja
Jäätmekäitlus
tegevus. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus RT I,
Kanalisatsioon
22.02.2019, 1)
Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM).
Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM)
organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel
Keskkonnaaspekt
keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju 76.
tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja
Keskkonnamõju
heaolule, kultuuripärandile või varale. (KKM)
Keskkonnamõju kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva
hindamine mõju hindamine. (KKM)
dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks
Keskkonnamõju
tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja
hindamise aruanne
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (KKM)
KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest.
KMH juhtekspert
(KKM)
annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud
tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale,
inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad
Keskkonnakompleksluba
tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära
saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. (Tööstusheite seadus1,
RT I 16.05.2013).
keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise
Keskkonnamõju
käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste
hindamise programm
avalikustamise ajakava. (KKM)
nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui ka neile lisanduvate teiste piirkonnas
Koosmõju
toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 77.
keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus
Halvim võimalik olukord rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et
peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad.
76 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005
77 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“,
http://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf
80/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või
Käitaja kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. (Tööstusheite
seadus1, RT I 16.05.2013).
paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega
Käitis tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa
kohustuseta tegevusala ulatuses. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013).
heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I,
Liikuv heiteallikas
05.07.2016, 1).
inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid.
Loodusvara
Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992).
tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises.
Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse
Modelleerimine
operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon,
1992).
inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
Müra ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus
nr 42).
Ohtlikkus kahjutekitamisvõime
jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu
Ohtlikud jäätmed
võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Ohtlikud ained on inimese tervist või keskkonda ohustav aine (Vikipeedia).
isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt
Ohtlike jäätmete
tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (Jäätmeseadus, RT I
käitluslitsents
2004, 9, 52).
kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste
Olmejäätmed
poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks
olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga,
pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi
Olmevesi ehk joogivesi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud
toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev
asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust. (Veeseadus
RT I, 22.02.2019, 1).
keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada
Oluline keskkonnamõju keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
(KKM)
Otsustaja tegevusloa andja (KKM)
püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel
Paikne heiteallikas
tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani,
hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast
Pakend
tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004,
41, 278).
mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse
Pakendijäätmed § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke.
(Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278).
parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja
arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et
vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale.
Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab:
tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise,
Parim võimalik tehnika
tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi;
võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on
kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete
parima täitmise.
parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja
Pinnas
kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992).
maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka
Pinnavesi
territoriaalvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1);
Punktreostusallikas vt paikne heiteallikas
10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest
Puurkaev
veevõtmiseks.
Põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass, (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1)
Reoaine vt saateaine
inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib
osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate
Reostus maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab
keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv,
2000/60/EÜ)
vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega
Reostusallikas
(Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1)
üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019,
Reovesi
1)
Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005).
igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. (Atmosfääriõhu kaitse
Saasteaine
seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel
tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks
Saasteaine lubatud
saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või
heitkogus
sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I,
05.07.2016, 1).
sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (Veeseadus RT
Sademevesi (sajuvesi)
I, 22.02.2019, 1).
Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest.
Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad.
Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu
Sõnnik
(Ökoloogialeksikon, 1992).
Sügavallapanusõnnik sõnnik, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25% (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad
asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine
Taaskasutamine
nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt.
(Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
Tahesõnnik sõnnik, mille kuivainesisaldus on 20-24,9% (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52).
haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks
Tegevusluba ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt
olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. (KKM)
materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise-Eesti
Tooraine
majandusterminite sõnastik)
diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul
Tuuleroos
(EE)
vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas
(edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja -
Veemajanduskava
kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja
muutmisel (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1).
välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1,
Välisõhk
RT I, 05.07.2016, 1).
82/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Mõiste Selgitus
heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal
Õhukvaliteedi arvutuslik
saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT I,
hindamine
29.12.2016, 62).
saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus,
mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada
Õhukvaliteedi piirväärtus kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on
vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale.
(Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1).
era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või
Üldsus
kes selle osaleb (Põder, 2005)
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva
saastetaseme hindamise metoodika
84/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lindude elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Lindude elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri
määruses78 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades.
Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites
(kg/aastas) järgmise valemiga:
MNväljaheited = L × qN,
kus:
L – aastaloom või aastalind, tk;
qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma(linnu) kohta määruse nr 66 lisa
tabelis 9 esitatu põhjal.
Looma(linnu)kasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes
lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga:
MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100,
kus:
MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg;
klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa
tabelites 2-4.
Juhul, kui ühel kanalal on mitu ventilatsiooniava, on lindude arv jagatud avade vahel
proportsionaalselt vastavalt korstnate/ventilaatorite võimsustele.
Põletusprotsessidest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika
Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri
kinnitatud metoodikat (määrus nr 59).
CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud
määramismetoodika (määrus nr 86).
Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59
lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust
Qri järgmiselt:
B1 = B × Qri, GJ, kus
B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t;
Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg.
Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Arvutati kütusekulu B1 ja
eriheite qi alusel saasteaine heide Mi kasutades järgmist valemit:
Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus
B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ).
Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt:
1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest;
78 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise
meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes
põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit:
Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus
P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth;
qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ).
Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule. Kütusekulu arvutati ümber
teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades:
B1= B * Qri * n, kus
B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ;
B – kütusekulu, kg;
Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg;
n – suhtarv.
Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1. Korrutades
põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik
süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit:
Mc = 10-3 * B1 * qc * Kc, kus
B1 – kütusekulu, TJ;
qc – süsiniku eriheide, tC/TJ;
Kc – oksüdatsioonitegur.
Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2),
kasutades järgmist valemit:
Mco2 = Mc * 3,664, kus
Mc – süsinikuheide, GgC.
Lõhna heite hindamise metoodika
Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus79. Lõhnaainetele on
kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes,
milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu
aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on
selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti
kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis
loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga,
aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel.
Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete
kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise
reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50%
lõhnaekspertidest.
Kuna otseselt pole fooni mõõtmisi Kiltsi broilerifarmi juures läbi viidud, leiti lõhnaainete
hetkelised heitkogused arvutuslikul teel.
Lindlate puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga:
79 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81.
86/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Q = qi × LÜ, kus
Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s);
qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81
„Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise
häiringutasemed” lisas ning mis on broilerite puhul 42 OU/LÜ/s;
LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi
sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks
ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks
on broilerite puhul 0,00038.
Lõhna tekkimine lindlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on siinkohal nii sõnniku
füüsikalised omadused nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja niiskus, hapniku sisaldus
kui ka lindude söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt proteiini sisaldus sõnnikus).
Lindlates mängib rolli nt ka sõnniku hulk allapanus, lindude ja lindlate üldisem korrashoid jne.
Heitmete, tehnoloogia ja tehnika kirjeldus
Kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldused ning tööprotsesside kirjeldused on koostanud AS
HKScan Estonia ning ELLE OÜ spetsialistid. Peamised välisõhu heiteallikad on
väljatõmbekorstnad/ventilaatorid. Saasteainete välisõhku suunamine, heitkogused ja heite kiirus
on suuresti sõltuv ventilatsioonist ning väljatõmbe efektiivsusest, samuti teistest
keskkonnaparameetritest.
Saasteainete hajumise arvutamine arvutimudeliga
Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme
(õhukvaliteedi) hindamiseks kasutab ELLE OÜ muuhulgas ajumisarvutusprogrammi Airviro.
Eestis on hajumisarvutusprogrammidele nõuded kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister80.
Airviro on nende nõuetega vastavuses. Hajumisarvutused on koostanud ELLE OÜ spetsialistid.
Saasteainete heitkoguste arvestamine ja õhukvaliteedi hindamise määramiseks kasutatav
võrdlusanalüüs
Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5681 esitatakse LHK projektis andmed saasteainete
heitkoguste kohta vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud
määrusele.
Hajumisarvutuse tulemusi võrreldakse elanikkonna ja keskkonna kaitseks kehtestatud
õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusega82. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele
või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine
hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe
tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse
või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele
keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust.
Tulemuste visualiseerimine
Airviro programmiga on hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et
visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas. Näiteks on oluline hinnata välisõhu
kvaliteedi taset tootmisterritooriumi piiril ning lähimate elumajade juures. Hajumiskaardil on see
võimalik.
80 RT I, 29.12.2016, 62. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84.
81 RT I, 25.10.2019, 1 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja
loa andmekoosseis ”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus nr 56.
82 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“.
Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatavad hajumiskaardid koostatakse ELLE OÜ
spetsialistide poolt.
Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile
kantakse modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena
valmivad tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Hajumiskaardid koostati nendele
saasteainetele, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool
tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna
väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid
pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata.
Meteoroloogilised andmed
Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2017.-2019. aasta
vaatlusandmeid Aseri meteojaamast. Täpsemalt on kirjeldatud meteoroloogilisi andmeid
alapeatükis 3.5.
88/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 3. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral
Järgnevates tabelites on toodud Kiltsi broilerifarmis tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv
1 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lindlate maksimaalsest võimalikust
täituvusest. Väiksema lindude arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused lindlatest alternatiiv 1 puhul
NH3 heitkogus llindlatest
Nr N sisaldus välja- N sisaldus N lendu-
plaanil Toodangu Pidamisviis
Aastalind,
heidetes kg/loom välja-heidetes, mine
Hetke- Aastane,
rühm arv line, g/s t/a
aastas t/a NH3-na, %
Põrandalpidamine,
S1 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S2 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S3 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S4 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S5 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S6 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S7 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S8 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S9 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S10 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S11 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S12 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S13 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S14 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S15 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S16 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611
kuivatamiseta
Põrandalpidamine,
S17 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257
kuivatamiseta
90/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
NH3 heitkogus llindlatest
Nr N sisaldus välja- N sisaldus N lendu-
plaanil Toodangu Pidamisviis
Aastalind,
heidetes kg/loom välja-heidetes, mine
Hetke- Aastane,
rühm arv line, g/s t/a
aastas t/a NH3-na, %
Põrandalpidamine,
S18 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404
kuivatamiseta
Kokku 480000 235,200 1,193 37,632
Kiltsi broilerifarmi põletusseadmetes hakatakse kütusena kasutama LPG-d (Tabel 2.
Tabel 2. Saasteainete heitkogused põletusseadmetest
Nr plaanil K1 K2 K3
Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t
Eriheide Eriheide Eriheide
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
tahm - % tahm - % tahm - %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st
Lämmastikdioksiid 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024
Süsinikoksiid 30 0,006 0,017 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017
Lenduvad orgaanilised
ühendid (välja arvatud 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001
metaan)
Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003
Osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002
Peenosakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002
Eriti peened osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002
Tahm 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001
Süsinikdioksiid 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871
Raskmetallid ja
q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a
POSid:
Elavhõbe ja ühendid,
ümberarvutatana 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006
elavhõbedaks
Kaadmium ja
anorgaanilised
ühendid, 0,00025 0,00000005 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001
ümberarvutatuna
kaadmiumiks
Plii ja anorgaanilised
ühendid, 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008
ümberarvutatuna pliiks
Vask ja anorgaanilised
ühendid,
0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004
ümberarvutatuna
vaseks
Tsingiühendid,
ümberarvutatuna 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008
tsingiks
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nr plaanil K1 K2 K3
Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t
Eriheide Eriheide Eriheide
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
tahm - % tahm - % tahm - %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st
Arseen ja
anorgaanilised
ühendid, 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007
ümberarvutatuna
arseeniks
Kroomi (VI) ühendid,
ümberarvutatuna 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004
kroomiks
Nikkel ja lahustavad
ühendid,
0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003
ümberarvutatuna
nikliks
Seleen ja
anorgaanilised
ühendid, 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006
ümberarvutatuna
seleeniks
Järg:
Nr plaanil K4 K5 K6
Nimisoojusvõimsus: 0,22 MW 0,2 MW 0,22 MW
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t
Eriheide Eriheide Eriheide
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
tahm - % tahm - % tahm - %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st
Lämmastikdioksiid 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095
Süsinikoksiid 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017 30 0,007 0,066
Lenduvad orgaanilised
ühendid (välja arvatud 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004
metaan)
Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001
Osakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001
Peenosakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001
Eriti peened osakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001
Tahm 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005
Süsinikdioksiid 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483
92/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nr plaanil K4 K5 K6
Nimisoojusvõimsus: 0,22 MW 0,2 MW 0,22 MW
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t
Eriheide Eriheide Eriheide
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
tahm - % tahm - % tahm - %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st
Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a
Elavhõbe ja ühendid,
ümberarvutatana 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002
elavhõbedaks
Kaadmium ja
anorgaanilised
ühendid, 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006
ümberarvutatuna
kaadmiumiks
Plii ja anorgaanilised
ühendid, 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003
ümberarvutatuna pliiks
Vask ja anorgaanilised
ühendid,
0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002
ümberarvutatuna
vaseks
Tsingiühendid,
ümberarvutatuna 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003
tsingiks
Arseen ja
anorgaanilised
ühendid, 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00003 0,0003
ümberarvutatuna
arseeniks
Kroomi (VI) ühendid,
ümberarvutatuna 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002
kroomiks
Nikkel ja lahustavad
ühendid,
0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001
ümberarvutatuna
nikliks
Seleen ja
anorgaanilised
ühendid, 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002
ümberarvutatuna
seleeniks
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Järg:
Nr plaanil K7 K8 K9
Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t
Eriheide Eriheide Eriheide
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
tahm - % tahm - % tahm - %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st
Lämmastikdioksiid 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024
Süsinikoksiid 30 0,006 0,017 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017
Lenduvad orgaanilised
ühendid (välja arvatud 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001
metaan)
Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003
Osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002
Peenosakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002
Eriti peened osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002
Tahm 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001
Süsinikdioksiid 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871
Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a
Elavhõbe ja ühendid,
ümberarvutatana 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006
elavhõbedaks
Kaadmium ja
anorgaanilised
ühendid, 0,00025 0,0000000 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001
ümberarvutatuna
kaadmiumiks
Plii ja anorgaanilised
ühendid, 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008
ümberarvutatuna pliiks
Vask ja anorgaanilised
ühendid,
0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004
ümberarvutatuna
vaseks
Tsingiühendid,
ümberarvutatuna 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008
tsingiks
Arseen ja
anorgaanilised
ühendid, 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007
ümberarvutatuna
arseeniks
Kroomi (VI) ühendid,
ümberarvutatuna 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004
kroomiks
Nikkel ja lahustavad
ühendid,
0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003
ümberarvutatuna
nikliks
94/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nr plaanil K7 K8 K9
Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t
Eriheide Eriheide Eriheide
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
tahm - % tahm - % tahm - %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st
Seleen ja
anorgaanilised
ühendid, 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006
ümberarvutatuna
seleeniks
Järg:
Nr plaanil K10 K11 K12
Nimisoojus-
0,22 MW 0,2 MW 0,2 MW
võimsus:
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Heitkogused kokku
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine
46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
kütteväärtus:
Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t
Eriheide Eriheide Eriheide
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
tahm - tahm - tahm -
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
% % %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5- PM2,5- PM2,5-
st st st
Lämmastik-
42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 0,107 0,710
dioksiid
Süsinikoksiid 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017 30 0,006 0,066 0,075 0,498
Lenduvad
orgaanilised
2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 0,005 0,033
ühendid (välja
arvatud metaan)
Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 0,001 0,008
Osakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,00009 0,001 0,001 0,007
Peenosakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,00009 0,001 0,001 0,007
Eriti peened
0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,00009 0,001 0,001 0,007
osakesed
Tahm 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 0,00006 0,0004
Süsinikdioksiid 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 - 1046,120
Raskmetallid ja q, q, q,
mg/s kg/a mg/s kg/a mg/s kg/a mg/s kg/a
POSid: mg/GJ mg/GJ mg/GJ
Elavhõbe ja
0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 0,0003 0,002
ühendid, ümber-
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Nr plaanil K10 K11 K12
Nimisoojus-
0,22 MW 0,2 MW 0,2 MW
võimsus:
Kasutegur 0,9 0,9 0,9
Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas
Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Heitkogused kokku
Püüdeseade - - -
Väävli sisaldus: - % - % - %
Alumine
46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg
kütteväärtus:
Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t
Eriheide Eriheide Eriheide
q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ;
Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane
tahm - tahm - tahm -
Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus,
% % %
g/s t/a g/s t/a g/s t/a g/s t/a
PM2,5- PM2,5- PM2,5-
st st st
arvutatana
elavhõbedaks
Kaadmium ja
anorgaanilised
ühendid, ümber- 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,0000006 0,000004
arvutatuna
kaadmiumiks
Plii ja
anorgaanilised
0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 0,000004 0,00002
ühendid, ümber-
arvutatuna pliiks
Vask ja
anorgaanilised
ühendid, ümber- 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,000002 0,00001
arvutatuna
vaseks
Tsingiühendid,
ümber-arvutatuna 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 0,00004 0,0002
tsingiks
Arseen ja
anorgaanilised
ühendid, ümber- 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00002 0,0003 0,0003 0,002
arvutatuna
arseeniks
Kroomi (VI)
ühendid, ümber-
0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,000002 0,00001
arvutatuna
kroomiks
Nikkel ja
lahustavad
0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 0,000001 0,000008
ühendid, ümber-
arvutatuna nikliks
Seleen ja
anorgaanilised
ühendid, ümber- 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 0,00003 0,0002
arvutatuna
seleeniks
96/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 4. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid
Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine koosmõjus teiste
piirkonna ettevõtetega. Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine
hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi
piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele
kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta
protsentiile.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 1. Alternatiiv 1 – lämmastikdioksiidi (NO2) hajumine
98/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Joonis 2. Alternatiiv 1 – lõhnatundide esinemissagedus Kiltsi broilerifarmi ümbruses
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 5. Aruande kohta esitatud seisukohad
Lisatakse KMH aruandele pärast aruande avalikustamist.
100/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta
Lisatakse KMH aruandele pärast aruande avalikustamist.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/103
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 7. Avaliku väljapaneku ajal aruande kohta esitatud
seisukohad, ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning
vastused nendele
Lisatakse KMH aruandele pärast aruande avalikustamist.
102/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ
Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne
Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu
protokoll ja arutelul osalenute nimekiri
Lisatakse KMH aruandele pärast KMH aruande avalikku arutelu.
Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/103