dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande kohta

Rahandusministeerium · 1. detsember 2022
Viit
15-3/9489-1
Registreeritud
1. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Anne Martin (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
31. detsember 2022

Failid

  • 📎Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande kohta.asice4418 KB

Sisu (failidest)

Väike-Maarja Vallavalitsus 30.11.2022 nr 6-3/22/8976-5 [email protected] Seisukoha küsimine AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruande kohta AS HKScan Estonia esitas 18.11.2022 kirjaga nr 6-3/22/8976-4 Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 20 1 kohase menetluse läbiviimiseks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi ehitamise ja tegutsemise keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande eelnõu (koostaja: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ, töö nr KL-21-003E). KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 20 ja § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti aruande sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 201 lg 1 ja § 151 lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH aruande saamisest alates seisukohad AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Helen Manguse juhataja keskkonnakorralduse büroo Lisa: AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi KMH aruanne Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet ([email protected]); Terviseamet ([email protected]); Rahandusministeerium ([email protected]); Maa-amet ([email protected]); Päästeamet ([email protected]) Karl Markus Wahlberg 5885 7049 [email protected] Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tartu 2022 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nimetus AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Versioon Seisukohtade küsimiseks Töö nr KL-21-003E Versioon november 2022 Arendaja AS HKScan Estonia Registrikood: 10156832 Aadress: Rakvere lihakombinaat, Roodevälja küla, Rakvere vald, Lääne-Viru maakond Telefon: +372 5083706 E-post: [email protected] KMH koostaja Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE OÜ) Registreerimisnumber: 10705517 Aadress: Tõnismägi 3A-15, 10119 Tallinn Telefon/faks: +372 61 17 690 / +372 61 17 699 E-post: [email protected] KMH juhtekspert Toomas Pallo, MSc (keskkonnakorraldus). Litsents nr. KMH 0090 Osalejad Kaido Soosaar, PhD Kerli Leetsaar, MSc Birgit Kena, MSc Liisi Nõgu, MSc Kasutustingimused © Käesolev aruanne on koostatud ja esitatud kasutamiseks tervikuna. Aruandes ja selle lisades esitatud kaardid, joonised, arvutused on autoriõiguse objekt ning selle kasutamisel tuleb järgida autoriõiguse seaduses sätestatud korda. Aruande omandamine, trükkimine ja/või levitamine ärilistel eesmärkidel on ilma Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ kirjaliku nõusolekuta keelatud. Aruandes toodud info kasutamine õppe- ja mitteärilistel eesmärkidel on lubatud, kui viidatakse algallikale. Andmete kasutamisel tuleb viidata nende loojale. 2/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne SISUKORD 1 Sissejuhatus --------------------------------------------------------------------------------------------- 5 2 Kavandatav tegevus ja selle reaalsed alternatiivsed võimalused ----------------------------- 7 Tegevuse eesmärk ja vajadus ........................................................................ 7 Tegevuse asukoht ...................................................................................... 7 Kavandatava tegevuse kirjeldus ................................................................... 10 Reaalsed alternatiivsed võimalused .............................................................. 12 3 Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus --------------------------------------------------- 14 Pinnas, sh muld ja maavarad ...................................................................... 14 Põhjavesi.............................................................................................. 16 Pinnavesi .............................................................................................. 20 Välisõhu seisund ..................................................................................... 21 Kliima.................................................................................................. 22 Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus................................................. 24 Kaitstavad loodusobjektid .......................................................................... 26 Elanikkond ............................................................................................ 27 Kultuuripärand ....................................................................................... 27 4 Keskkonnamõju hindamise metoodika ----------------------------------------------------------- 29 5 Nullalternatiiv ja sellest tulenevad eeldatavad keskkonnamõjud -------------------------- 33 Nullalternatiivi keskkonnamõjud .................................................................. 33 5.1.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 33 5.1.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 33 5.1.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 33 5.1.4 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 33 5.1.5 Mõju müratasemele ........................................................................ 33 5.1.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 34 5.1.7 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 34 5.1.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile ....................................................... 34 5.1.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 34 6 Kavandatav tegevus ning sellega kaasnevad eeldatavad keskkonnamõjud --------------- 35 Farmi rajamine....................................................................................... 35 Farmi tegevus ........................................................................................ 37 Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul ................................................. 41 6.3.1 Heide välisõhku, sealhulgas lõhna teke ................................................. 41 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 3/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 6.3.2 Sõnnikuteke ................................................................................. 48 6.3.3 Veekasutus ja reovee teke ................................................................ 52 6.3.4 Jäätmeteke .................................................................................. 53 6.3.5 Mürateke ..................................................................................... 53 6.3.6 Avariiolukorra oht .......................................................................... 54 Käitise kavandatud tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud .................................. 55 6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele............................................................. 55 6.4.2 Mõju pinnaveele ............................................................................ 55 6.4.3 Mõju põhjaveele ............................................................................ 55 6.4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile ................................................................ 56 6.4.5 Mõju müratasemele ........................................................................ 58 6.4.6 Mõju hädaolukordadest .................................................................... 58 6.4.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile ....................... 59 6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale ................................................. 59 6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju ....................................................... 59 6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile .................................... 60 7 Käitise sulgemisega kaasnevad tagajärjed ja eeldatava keskkonnamõju hinnang ------- 61 8 Negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed ------ 62 Ehitusetapi keskkonnameetmed ................................................................... 62 Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed ...... 62 Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid ................ 68 9 Loodusvara kasutamise otstarbekuse hinnang ning kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste vastavuse hinnang säästva arengu põhimõtetele ------- 70 10 Kavandatava tegevuse võrdlus reaalsete alternatiivsete võimalustega ------------------- 71 11 Ülevaade avalikustamise tulemustest ------------------------------------------------------------ 72 12 Kokkuvõte --------------------------------------------------------------------------------------------- 73 13 Kasutatud materjalid -------------------------------------------------------------------------------- 75 14 Lisad ---------------------------------------------------------------------------------------------------- 77 Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted ............................................................. 78 Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 84 Lisa 3. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral............................................ 89 Lisa 4. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid ............................... 97 Lisa 5. Aruande kohta esitatud seisukohad ....................................................... 100 Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta ..................................... 101 Lisa 7. Avaliku väljapaneku ajal aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele .............................................................. 102 Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri 103 4/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 1 SISSEJUHATUS Keskkonnamõju hindamise aluseks on AS HKScan Estonia keskkonnakompleksloa taotlus. AS HKScan Estonia taotleb keskkonnakompleksluba Kiltsi broilerifarmi tegevusele. Keskkonnamõju hindamise objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla külas Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastrile Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle tegevus. Ettevõtte on KMH aruande koostamise aja jooksul omandanud ka Kanala (katastrinumber: 92801:001:0767) maaüksuse ning Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) maaüksuse. Arendaja on esitanud Väike-Maarja Vallavalitsusele taotluse Kaalumaja, Kanala ja Kiltsi farmi kinnistute liitmiseks. Uue kinnistu nimi hakkaks olema Kiltsi farmi kinnistu ja sihtotstarve hakkaks olema 100% tootmismaa. Hinnatava tegevuse eesmärgiks on Kiltsi broilerifarmi rajamine, kus ülesseatud tootmisvõimsuseks on planeeritud 480 000 broilerikohta. Keskkonnamõju hindamise raames hinnatakse kahte reaalset alternatiivset olukorda:  olukorda, kus ei toimu Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ning Kiltsi farm maaüksusel paikneksid edasi amortiseerunud vanad farmihooned ehk nullalternatiivi;  olukorda, kus rajatakse Kiltsi farm maaüksusele Kiltsi broilerifarm, kus hakkaks kohti olema kuni 480 000 broilerile (alternatiiv 1). Keskkonnamõju hindamise ja aruande koostamise õiguslik alus on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 10.07.2020, 46), edaspidi KeHJS. Keskkonnamõju hindamise on algatanud Keskkonnaamet 01.09.2021 kirjaga nr DM-115915-7. Algatamise aluseks oli keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS) §3 lg 1p 1, §6 lg 1p 27, §9 lg 1, §11 lg 2 ja 3, tööstusheite seaduse §27 ning Keskkonnaameti peadirektori 10.12.2020 käskkiri nr 1-1/20/230 “Keskkonnaameti struktuuriüksuste põhimääruste kinnitamine” lisa 16 punktidega 1.4, 2.2.3 ja 3.5 ning ettevõtte AS HKScan Estonia keskkonnakompleksloa taotlus. Kompleksloa taotlus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 11.08.2021 nr DM-115915-6. Keskkonnaamet teatas oma 20.05.2022 kirjaga nr 6-3/22/8976-2, et on tunnistanud nõuetele vastavaks AS HKScan Estonia Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi. Keskkonnamõju hindamise eesmärkideks on:  teha kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise tulemuste alusel ettepanek kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi kasuks, millega on võimalik vältida või minimeerida keskkonnaseisundi kahjustumist ning edendada säästvat arengut;  anda tegevusloa väljastajale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning negatiivse keskkonnamõju vältimise või minimeerimise võimaluste kohta. Kavandatavad tegevused, millega seotuna keskkonnamõju hinnatakse, on:  käitise rajamine;  käitise tegevus;  käitise sulgemine tegevuse lõpetamisel. Keskkonnamõju hindamise protsessi peamised osalised on:  Arendaja: AS HKScan Estonia; Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 5/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne  Otsustaja: Keskkonnaamet;  Ekspert: Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ (ELLE), ekspertrühmana, mille juhtekspert on Toomas Pallo (litsents nr. KMH 0090). Välised huvirühmad ja valdkonnad, mille osas arendus huvirühmade huve tõenäoliselt mõjutada võib, on:  asjaomased asutused: o Väike-Maarja Vallavalitsus, vähemalt võimalike keskkonnapiirangute väljaselgitamise ja vallas arendustegevuse suunamise osas; o Sotsiaalministeerium (Terviseameti Ida regionaalosakonna Lääne-Virumaa esindus), rahvatervise ja selle kaitse osas; o Maa-amet, maakatastrite osas; o Maanteeamet, teehoiu korraldamise ja tingimuste loomise osas ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel; o Põllumajandus- ja Toiduamet, maaparandussüsteemide osas;  kaasatavad organisatsioonid/isikud: o naaberkinnistute omanikud, kinnistute kasutusvõimaluste ja keskkonnatingimuste osas; o Liivaküla küla ja broilerifarmi läheduses asuvate külade elanikud keskkonnaseisundi osas; o Väike-Maarja valla elanikud laiemalt vallas toimuva üldise arendustegevuse osas; o naabruses asuvad teised ettevõtted nii võimalike piirangute kui ka täiendavate võimaluste osas; o keskkonnaühendused, spetsiifiliste loodus- ja keskkonnakaitseliste küsimuste püstitamise ja lahenduste suunamise osas; o teised huvirühmad. Käesolevas aruandes kasutatud lühendid ja mõisted on toodud lisas (Lisa 1). 6/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 2 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVSED VÕIMALUSED Tegevuse eesmärk ja vajadus Arendaja, AS HKScan Estonia, poolt kavandatava tegevuse eesmärgiks on kodulindude intensiivkasvatuse läbi linnuliha tootmine. Planeeritava broilerifarmi tootmisvõimsuseks planeeritakse 480 000 broilerikohta. Aastaseks tootmismahuks planeeritakse 4 miljonit broilerit. Planeeritava tegevuse asukohas paiknevad KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud laudahooned, mis lammutatakse ning mille asemele rajatakse täiesti uus farmikompleks. Farmikompleksi rajamisel lähtutakse lindude heaolust ning arvestatakse ümbritseva keskkonnaga. Tegevuse asukoht Kiltsi broilerifarmi hooned ja rajatised planeeritakse rajada Kiltsi farmi kinnistule (katastrinumber: 92701:004:0145), mis asub Liivaküla külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Väike-Maarja vald on 2. järgu haldusüksus Lääne-Virumaal. Väike-Maarja vald moodustati 2017. aastal, kui senise Väike-Maarja vallaga liideti Rakke vald.1 Väike-Maarja vald asub Ida-Eestis ning selle territooriumi suurus on 682 km2. Liivaküla küla asub Väike-Maarja valla läänepoolses osas. Küla pindala on 11,1 km2.2 Liivaküla külas on 01.01.2020 a. seisuga 80 elanikku.3 Broilerifarmi soovitakse rajada Kiltsi farm maaüksusele, mis moodustatakse kolme maaüksuse liitmise teel. Kolm veel eraldi asuvat maaüksust KMH aruande koostamise ajal on Kiltsi farm (katastrinumber: 92701:004:0145), Kaalumaja (katastrinumber: 92701:004:0021) ja Kanala (katastrinumber: 92801:001:0767). Kiltsi farm kinnistu suuruseks on 62 339 m², millest 2728 m² on haritav maa, 13 220 m2 on looduslik rohumaa, 44 809 m² on õuemaa ja 1582 m² on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Kaalumaja kinnistu suuruseks on 1807 m², millest 77 m² on haritav maa, 1176 m2 on looduslik rohumaa ja 554 m² on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on tootmismaa (100%). Kanala kinnistu suuruseks on 2,54 ha, millest 2,17 ha on haritav maa, 0,06 ha on looduslik rohumaa ja 0,31 ha on muu maa. Kinnistu sihtotstarbeks on maatulundusmaa (100%). Pärast kolme kinnistu liitmist hakkab maaüksus kandma Kiltsi farm nime, maaüksuse suuruseks hakkab olema 8,95 ha ning maa sihtotstarbeks hakkab olema tootmismaa. Kavandatud tegevuse alal asuvad KMH programmi koostamise ajal amortiseerunud farmihooned (Joonis 1). 1 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Maarja_vald 2 Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Liivak%C3%BCla_(V%C3%A4ike-Maarja) 3 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 7/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 1. Kavandatava tegevuse asukoht Liivaküla külas Planeeritava broilerifarmiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 1). 8/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 1. Piirnevate maaüksuste maakasutuse andmed Nimi Ilmakaar käitise Pindala Haritav Looduslik Metsa- Õuemaa, Muu maa, Sihtotstarve Tunnus suhtes kokku, ha maa, ha rohumaa, ha maa, ha ha ha Kiltsi mõisatee Lääs Transpordimaa 1,24 0,43 0,003 - - 0,81 92701:004:0188 Kiltsi mõisatee Lääs Transpordimaa 0,85 0,11 0,10 0,05 0,01 0,59 92701:004:0189 Vaheliku Põhi Maatulundusmaa 4,6 4,38 0,03 - - 0,19 92701:004:0177 Kadakamäe Kirre Maatulundusmaa 24,13 14,93 0,71 7,84 - 0,65 92701:004:0066 Agro Lõuna/ida Maatulundusmaa 15,32 13,84 - - 1,32 0,16 92701:004:0024 Viki Lõuna Tootmismaa 1,34 - 0,66 - 0,59 0,09 92701:004:0111 Talli Edel Tootmismaa 0,99 - 0,51 - 0,00 0,47 92701:004:0048 Pärnapõllu Lääs Maatulundusmaa 25,30 24,81 - 0,87 - 0,41 92701:004:0155 Kiltsi-Liivaküla tee Lääs Transpordimaa 0,48 0,23 0,01 - - 0,24 92701:004:0173 Sillaotsa Lääs Maatulundusmaa 15,83 14,86 0,49 - - 0,48 92601:001:0374 Seafarmi alajaama Lääs Tootmismaa 0,01 - 0,00 - 0,01 - 92701:004:0810 Kavandatavat Kiltsi broilerifarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või põllud. Läänest piirneb farmikompleks asfaltkattega Kiltsi mõisateega (katastrinumber 92701:004:0188).4 Kavandatava tegevuse asukohal on hea ühendus teedevõrgustikuga ning hea võimalus liitumiseks elektrivõrguga. Asukoha eeliseks on ka kaugus tiheasustusaladest, seega väiksem keskkonnamõjudest potentsiaalselt mõjutatava elanikkonna arv. Käitisest lõunas asub Liivaküla küla. Kiltsi alevik jääb käitisest umbes 700 m kaugusele loode suunda. Lähim elamu elamumaal on käitisest 200 m kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa, katastrinumber: 92701:004:0015. Käitis territoorium piirneb lõunast Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga. Käitise tegevusest tingitud eeldatava mõjupiirkonnana on arvestatud ala, mis jääb käitisest kuni 1 km kaugusele (keskpunktiks on arvestatud Kiltsi farm maaüksuse (katastrinumber: 92701:004:0145) keskpunkti). Vastavalt määruses nr 56 (Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis) toodule mõjutavad saasteainete hajumistingimusi olulised geograafilised ja tehnogeensed objektid, mis asuvad tootmisterritooriumist kuni 500 m raadiuses või alal, mille kaugus tootmisterritooriumist võrdub kõrgeima paikse heiteallika 50-kordse kõrgusega maapinnast. Kiltsi broilerifarmi kõrgeim heiteallikas on maapinnast planeeritud 10 m kõrgusele, seega arvutuslikult oleks mõjuala kuni 500 m, kuid keskkonnatingimuste kirjeldamisel on arvestatud sellest ka kaugemal asuvate aladega. 4 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 9/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kavandatava tegevuse kirjeldus Kavandatavaks tegevuseks on Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja kasutuselevõtt. Farmikompleksi rajamiseks viiakse läbi järgmised tegevused:  lammutatakse vanad farmihooned;  rajatakse uued lindlad;  rajatakse abirajatised. Kavandatavaks tegevuseks on KMH käsitluses alternatiiv 1. Alternatiiv 1 puhul hakkaks farmis olema linnukohti 480 000-le broilerile. Kiltsi broilerifarm hakkab kavandatava tegevuse korral koosnema järgmistest hoonetest ja rajatistest:  6 lindlat (igas kohti 80 000-le broilerile);  söödapunkrid;  olmehoone;  reoveemahutid;  LPG gaasimahutite ala;  puurkaev (juhul kui vett ei hakata võtma lepingu alusel puurkaevust numbriga 3032). Hoonete ja rajatiste asendiplaan alternatiiv 1 rakendumisel on esitatud järgmisel joonisel (Joonis 2). 10/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 2. Kiltsi broilerifarmi rajatised alternatiiv 1 korral Lindlates peetakse linde põrandal ja sügavallapanul. Lindude pidamisel tekib tahesõnnik (kuivaineprotsent on 43-55). Peale broilerite korjet, kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Sõnnikuhoidlat Kiltsi broilerifarmi juurde ei rajata. Lindlates hakkab kasutusel olema sundventilatsioon. Lindlatele planeeritakse ventilatsioonikorstnad, seinaventilaatorid ja soojusvahetite ventilaatorid. Värske õhk siseneb kanalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 11/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Planeeritav tegevus ehk lindude pidamine farmikompleksis vastab parima võimaliku tehnika nõuetele, mis on kirjeldatud kodulindude intensiivkasvatuse parima võimaliku tehnika referentsdokumentides.5 Reaalsed alternatiivsed võimalused Keskkonnamõju hindamise puhul mõistetakse alternatiive kui arendaja seatud eesmärgi saavutamise erinevaid võimalusi. Käesoleva arenduse eesmärgiks on AS HKScan Estonia poolt Kiltsi broilerifarmi rajamisest tulenevalt kodulindude pidamine ja linnuliha tootmine. Alternatiivide esmasel sõelumisel võeti aluseks nende vastavus seatud eesmärgile. Kuna käitise suurus ületab KeHJS-s toodud kohustusliku KMH künniskoguse, siis keskkonnamõju eelhindamist eraldi protsessina ei rakendatud. Teatud määral viidi eelhindamine läbi keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel, mille käigus eraldusid reaalsed (ellu viidavad) ja ebareaalsed (pole eesmärgi saavutamiseks võimalikud) alternatiivid. Alternatiivide valik ning eelhindamine toimus arendaja ja eksperdi koostöös. Reaalsed alternatiivid pidid vastama allpool esitatud kriteeriumidele:  olema vastavuses õigusaktidega;  ei kaasne vastuvõetamatut keskkonnamõju;  vastama eesmärgile (v.a nullalternatiiv);  olema majanduslikult teostatavad;  olema tehniliselt teostatavad;  vastama parima võimaliku tehnika alastes järeldustes toodule;  arendaja peab olema nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Ebareaalsed on kõik alternatiivid, mis käsitlevad broilerifarmi rajamist mujale. Arendaja soov on selles asukohas olevate vanade farmihoonete asemele broilerifarmi rajamine ning kasutuselevõtt, mitte rajada broilerifarmi täiesti uuele, varem mitte loomakasvatusena kasutatud, maa-alale. Ebareaalseid alternatiive KMH metoodika kohaselt ei hinnata. Kavandatava tegevuse teostamisel on võimalikud erinevad tehnoloogilised lahendused. Arendaja kava on pidada broilereid põrandatel sügavallapanul ning sõnniku eemaldamine lindlatest toimuks peale lindlate tühjendamist (pärast iga kasvatustsüklit), mil sõnnik laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Farmiterritooriumile eraldiseisvat sõnnikuhoidlat ei rajata. Tuginedes PVT kirjeldusele ning keskkonnaministri määrusele 14.12.2016 nr 66, on arendaja kavandatav tegevus välisõhu heite seisukohast üks soodsamaid. Seega puudub vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste alternatiivide leidmiseks – keskkonnamõju hindamise metoodikast lähtuvalt ei hinnata arendaja poolt esitatud tegevusest halvemaid alternatiive. Võttes arvesse eeltoodut, on tegevuste reaalseid alternatiive kaks – nn nullalternatiiv ja kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1. 5 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa 12/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Alternatiiv 1 ehk kavandatav tegevus, mille kohta on lähemalt kirjeldatud eelnevas peatükis (ptk 2.3). Nullalternatiiv ehk olemasoleva olukorra jätkumine Lisaks kavandatavale tegevusele hinnatakse käesolevas aruandes nn nullalternatiivi, kus kavandatavat arendust läbi ei viida – lindude intensiivkasvatust Kiltsi farm maaüksusel toimuma ei hakkaks. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 13/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 3 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Pinnas, sh muld ja maavarad Kiltsi broilerifarmi kavandatakse Liivaküla külla. Liivaküla on küla Lääne-Viru maakonnas Väike- Maarja valla keskosas. Väike-Maarja vald asub Lääne-Virumaa lõunaosas, geoloogiliselt Pandivere kõrgustiku võlvil ja kõrgustiku lõunanõlval. Maapind on nõrgalt lainjas, üldise languga põhjast lõuna poole. Maapinna absoluutsed kõrgused on valdavalt vahemikus 95-130 m. Seda liigestavad liustikujõelise geneesiga seljandikud Ebaveres, Nõmmel ja Pudiveres. Suurem osa Väike-Maarja vallast jääb Põltsamaa jõe valgalale. Väike-Maarja valla põhja- ja keskosa Pandivere kõrgustiku võlviala on veelahkmeks Peipsi järve ja Soome lahte suubuvatele jõgedele. Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning inimmõjule tundlik. Väike-Maarja vallas on pinnakatte paksus väga vahelduv: 1-20 meetrit. Domineerivad on siiski alla 6 meetri paksusega alad. Palju on kaitsmata põhjaveega alasid, s.t alla 2 meetrise pinnakattega. Haritavast maast moodustavad sellised ca 1/3 pinnast. Pinnakate koosneb valdavalt glatsiaalsetest setetest (saviliiv-, harvem liivsavimoreenist) ning seljandike piirkonnas liustikujõelistest liivadest-kruusadest. Kõrgustiku nõlval jõgede ülemjooksudel esineb järve- ja soosetteid ning allikalupja. Moreenidega esindatud viimase jäätumise glatsiaalsed setted (gIIIjr3) on alal enamlevinud settegrupp, hõlmates peaaegu 40 % kaardipildist. Nad puuduvad eelkõige liustiku eksaratsioonialadel, kuid mõnikord ka liustiku vooluvete, Balti jääjärve, Balti mere või jõgede kulutuse tõttu. Pandivere kõrgustikul avaneb moreen enamasti 2–5 m paksuse, Viru lavamaal tavaliselt õhemagi moreentasandikuna. Moreenile on iseloomulik lõimise ja koostise väga suur muutlikkus, mis sõltub paljuski aluspõhja iseloomust. Kristalne aluskord sügavneb üsnagi väljapeetult (2–3 m km kohta) lõuna suunas. Struktuurselt jääb ala täielikult Alutaguse struktuursesse vööndisse, kus valdavaks on erineva koostisega alumiiniumirikkaid mineraale (kordieriiti, sillimaniiti, andalusiiti, granaati) sisaldavad vilgugneisid. Kristalset aluskorda moodustava gneisilasundi paksus ei ole teada, kuid oletuste kohaselt võib see küündida 10 ja enamagi kilomeetrini. Aluskord on kaetud võrdlemisi tüseda settekivimite kompleksiga. Iseloomulik on geoloogilise läbilõike kihiline ehitus ja kihtide kallutatus lõuna suunas (~3 m/km). Settekivimite kompleks koosneb (alt üles): terrigeensetest Vendi ladestu ja Alamkambriumi ladestiku settekivimitest (liivakivi, aleuriit ja savi) ja Ordoviitsiumi ladestu karbonaatsetest settekivimitest (põhiliselt lubjakivist). Aluspõhja ülemiseks kihiks on Alam-Siluri Juuru lademe (S1jr) lõhelised savikad lubjakivid, mis valla põhjaosas võivad ka puududa. Lademe paksus suureneb lõuna suunas, ulatudes seal kuni 25 meetrini. Aluspõhja kivimite sügavama kihi moodustavad Alam-Ordoviitsiumi ja Kambriumi-Vendi liivakivid ja savid (paksus ca 100 m). Aluspõhja ülemisteks kihtideks on Porkuni ja Juuru lade, mis maapinna lähedal on karstiõõnsuste poolest rikas. Peamiselt kivisest moreenist koosneva pinnakatte väike paksus võlvialal lubab pinnaveel kiiresti jõuda lubjakivide karstiõõnsustesse. Suur osa vallast jääb Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlikule alale, kus põhjavesi on õhukese pinnakatte ja karstide tõttu reostuse eest looduslikult kaitsmata või nõrgalt kaitstud ning 14/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne inimmõjule tundlik. Ka Kiltsi broilerifarmi planeeritav asukoht asub Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlikul alal (registrikood: LTA1000001 ) ning nõrgalt kaitstud alal.(Joonis 3) Maavaradest leidub valla territooriumil lubjakivi, liiva, kruusa ja turvast. Valla põhjaosa on lainja pinnamoega ja siin asuvad ühed Eesti viljakamad põllumaad. Lõunaosa on metsade- ja sooderohke ning ulatub Pedja jõe ülemjooksu madalikule. Pandivere kõrgustiku keskosa on Eesti suurim põhjavee moodustumisala.6 Kiltsi broilerifarmi tootmisterritoorium ega seda otseselt ümbritsev ala maavarasid ei sisalda. Lähim maardla asub käitisest umbes 275 m kaugusel lääne suunas ning selleks on Ilmandu, milles on põhiliseks maavaraks turvas (maardla kood: MRD00003564).7 Määruse nr 87 (Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri) kohaselt kuulub Ilmandu maardla kaevandamiseks sobivate turbaalade nimistusse.8 Kiltsi broilerifarmi piirkonnas on tehtud mitmeid ehitusgeoloogilisi uuringuid, millest üks on „Rakvere rajooni Vao sovhoosi Kiltsi reproduktorfarm“ 1977. aastal läbi viidud geotehniline uuring9. Aruandes (nr 12165)10 on toodud, et farmi ala asub moreentasandikul, kus geoloogiline läbilõige on: 1. Kiht 1 – täide, paksus 0,2 m, koosneb mullasegusest kruusast, alusturbast jne. 2. Kiht 2 (Q IV p) - muld, paksus 0,2-0,3 m. 3. Kiht 5 (QIII gl) – saviliivmoreen, mis esineb läbilõikes mullakorra all 1,4-2,1 m paksuses. Moreen on Beežika värvusega, valdavalt plastse konsistentsiga, kerge kuni raske vähe niiske saviliiv. Niiskusesisaldus kõigub 11-12% piires. Jämepurrusisaldus moreenis on ebaühtlane, keskmiselt 25-30%. Kohati esineb suuri paelahmakaid. Väiksemate pesade ning läätsedena esineb moreenis liiva ja kruusa. 4. Kiht 5A (QIII gl) – rähkmoreen, esineb moreeni kihi alumises osas, jämepurrusisaldus kõigub 70% piires, esineb suuri paelahmakaid. 5. Kiht 7 (S1) – aluspõhjaline alamsiluri lubjakivi, mis oma ülemises osas on porsunud, puurimisel pehme. Lubjakivi on valkjashalli värvusega, lõheline. Lõhede läbimõõt kõigub valdavalt 0,05 m ümber, kuid esineb ka suuremaid kuni 0,5 m läbimõõduga lõhesid (sügavusel 3,5-4 m). Lubjakivi alumine osa on monoliitsem, tihedam. Kavandatava tegevuse asukoha maapinna geoloogilist läbilõiget kirjeldab ka farmikompleksile lähima (Diner OÜ-le kuuluva) puurkaevu arvestuskaardilt11 saadud andmed läbilõigete kohta. Geoloogiline läbilõige näitab, millised kivimid piirkonnas levivad ja kui sügaval need paiknevad (Tabel 2). Tabel 2. Kiltsi broilerifarmi asukoha geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m turvas bQIV 1,2 1,2 liiv, kruus, veeris, munakad QIII 3 4,2 savikas lubajkivi, lubjakivi S1jr 10,6 14,8 lubjakivi, savikas lubjakivi O3pr 5,2 20 dolomiidistunud lubjakivi O3pr 3,5 23,5 6 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 7 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 8 Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 87 „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade nimekiri” Lisa 2, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1291/2201/6064/KKM_m87_lisa2.pdf# 9 Maa-ameti avalik teenus, ehitusgeoloogia, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/ehitusgeoloogia 10 Maa-ameti avalik teenus , https://www.maaamet.ee/egf/index.php?lht=aru&id=12165 11 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1449515201 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 15/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Geoloogilise läbilõike kirjeldus Geoloogiline indeks Kihi tüsedus, m Kihi lamami sügavus, m Veekihi lasuvussügavus, m savikas dolomiit, lubjakivi mergli O3prg 27,5 51 4,2-51 vahekihtidega Maapinna absoluutkõrgus Kiltsi boilerifarmi territooriumil on 102-108 m.12 Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja kaitsealused objektid Kiltsi broilerifarmi asukohas ja selle ümbruses Põhjavesi Hüdrogeoloogiliselt paikneb Väike-Maarja vald Balti arteesiabasseini loodeosas, kus põhjavesi esineb pinnakattes, aluspõhja ja kristalse aluskorra kivimeis. Suurima mahu ja levialaga neist on aluspõhja kivimitega seotud põhjavesi. Maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht esineb Alam-Siluri 12 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 16/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne lõhelistes ja karstunud karbonaatseis kivimeis, kus põhjavee liikumise kiirus on suur lõhedes ja maapinnalähedastes karsti õõnsustes. Nii Siluri kui Ordoviitsiumi põhjaveekihid toituvad avamusalal sademeveest ja võivad kergesti reostuda, eeskätt õhukese pinnakattega aladel. Väike-Maarja valla territooriumil on põhjavesi valdavalt nõrgalt kaitstud, kohati kaitsmata. Keskmiselt ja suhteliselt kaitstud alad esinevad üksikute läätsedena. Väike-Maarja valla territooriumil esineb ka arvukalt karstinähtusi, eriti valla kesk- ja põhjaosas Pandivere kõrgustiku võlvil ja põhjanõlval. Kuigi pinnakate võib antud alal olla kuni mitme meetri paksune, ei takista kividerohke moreen, kruus ja liiv pinnavee neeldumist mattunud karstivormidesse. Arvukad karstilehtrid ja lohud paiknevad valdavalt rühmiti, moodustades mitmesuguse suurusega välju. Väike-Maarja vallas võib eristada nelja põhjaveekompleksikogumit: pinnakattes, Ordoviitsiumi- Siluri lubjakivides ning Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambriumi-Vendi liivakivides. Kaks viimast on kõrgustiku võlvi piirkonnas veevaesed. 1. Kvaternaari veekompleks lasub Siluri-Ordoviitsiumi veekompleksi peal ja on viimasega hüdrauliliselt seotud, mistõttu nende veetasemed ühtuvad ja jälgivad maapinna reljeefi. Kvaternaari lasundi paksus varieerub 1-20 m vahel, kuid enamasti jääb 6-7 m piiresse. Põhjaossa jääb ulatuslik alvar, kus Kvaternaari ladestu setete paksus on alla ühe meetri. Kuna moreenid sisaldavad vähe vett ja on väikese paksusega, siis joogiveeks tarvitatakse Kvaternaari veekompleksi põhjavett ainult seal, kus esinevad vett-sisaldavad liivad-kruusad. 2. Siluri-Ordoviitsiumi veekompleks paikneb lubjakivides, kompleksis võib eristada 4-5 põhjaveeladet, mille omavaheliste veepidemetena esinevad merglid ja savikad lubjakivid. Ülemiste veekihtide vesi on vabapinnaline, veetasemepind lasub maapinnast 2-7 m sügavusel ja jälgib reljeefi. Veekiht on reostuse eest kaitsmata või nõrgalt kaitstud. Veekompleksi alumiseks veepidemeks on Alam-Ordoviitsiumi ladestiku savikad lubjakivid, glaukoniitliivakivid ja diktüoneemaargilliit paksusega kokku 12-15 m. Kogu veekompleksi paksus on piirkonnas olenevalt reljeefist 100-190 m. 3. Ordoviitsium-Kambriumi veekompleks asub liivakivides paksusega 25-30 m ja levib kogu alal. Veekompleks koosneb Alam-Ordoviitsiumi ladestiku Pakerordi lademe detriitsetest ja Alam- Kambriumi ladestiku Tiskre kihistu peeneteralistest liivakividest. Põhjavesi on surveline, piesomeetriline tase on enamasti 10-20 m (sõltuvalt asukohast toite- või väljealal aga ka kuni 50 m) maapinnast. Veekiht on küllaltki hästi kaitstud, ülemiseks veepidemeks on savikad glaukoniitliivad ja diktüoneemaargilliit, samas on veepide siiski suhteliselt õhuke (ligikaudu 12-15 m). Veekompleks võib teatud olukorras olla mõjutatud ülallasuvatest Kvaternaari ja Ordoviitsiumi veekompleksidest infiltreerunud veest ja ka sealsest võimalikust reostusest. Alumise veepideme moodustavad Alam- Kambriumi ladestiku Lontova lademe savid paksusega 67-70 m. Veekompleksi vesi on mage, vesinik- karbonaatne naatriumi-kaltsiumimagneesiumiline, bakterioloogiliselt puhas. Looduslikult on põhjavesi enamasti hea kvaliteediga. 4. Kambrium-Vendi veekompleks lasub liivakivides paksusega 40-60 m ja on looduslikult väga hästi kaitstud 60-80 m paksuse Lontova lademe sinisavi kihiga. Vesi on surveline, piesomeetriline tase on 3-30 m allpool merepinda, maapinnast on piesomeetriline tase 70-100 m sügavusel. Kambrium- Vendi ja Ordoviitsium-Kambriumi põhjaveekihte eraldab ~70 m paksune Lontova lademe savikiht. Kambrium-Vendi veekompleks levib kogu alal ja jaguneb kaheks veekihiks: Voronka ja Gdovi veekihiks. Veepidemeks allpoollasuvale Gdovi veekihile on ~26 m paksuste Kotlinini savide ja aleuroliitide kiht. Veekompleksi mõlema veekihi vett tarbitakse sageli koos. Ordoviitsium-Kambriumi ja Kambrium-Vendi veekompleksid on hästi kaitstud ülallasuvate vettpidavate kihtidega. Reostunud on aga kohati maapinnalt esimene Siluri veekompleksi Juuru lademe veekiht.13 13 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 17/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kiltsi broilerifarmis on veevõtt planeeritud puurkaevust. Võimalikke variante on kavandatavas faasis kokku kolm, millest tõenäoseim on veevõtt Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3032. Puurkaev on 80 m sügav ja vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.14 Teine variant on veevõtt lepingu alusel Osaühing DINER puurkaevust. Puurkaev on 51 m sügav ja vett võetakse Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas.15 Kolmandaks variandiks on veevõtt enda ettevõttele rajatavast puurkaevust, kus eeldatavalt hakkaks ka veevõtt toimuma Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis. Põhjavee looduslik ressurss on oluliselt suurem veevõtust. Põhjaveekogumis ei esine inimtegevusest põhjustatud veetaseme alanemist. Keemilise seisundi hindamise tulemuste põhjal on Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas halvas seisundis. Kvaliteedinõuetele vastava põhjaveega seirekaeve on 76%. Esineb nitraatide kasvusuundumus. Ületatud on pestitsiidide piirväärtus kahes seirejaamas, naftasaaduste piirväärtus ühes seirekaevus ja nitraatide seitsme aasta keskmine piirväärtus ühes seirejaamas. Ühest seirekaevust on leitud ftalaate.16 Pandivere Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas looduslik põhjavee ressurss on 483213 m3/ööp; põhjavee kehtestatud varu on 7580 m3, veevõtt 2017. a. oli 12063 m3; minimaalne looduslik vaba ressurss 475633 m3.17 Liivakülas on ühisveevärgiga varustatud 74 elanikku. Ühisveevärki teenindab üks, mõisa puurkaev, mis kuulub OÜ-le Pandivere Vesi ning kust hakatakse võibolla ka Kiltsi broilerifarmile vett võtma. Puurkaevu nr 3032 deebit (tootlikkus) on 25,56 m3/h ning keskmine veevõtt 2017. a. oli 5,3 m3/ööp. Lubatud veevõtt Liivaküla puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr KL-514140 (väljastatud OÜ- le Pandivere Vesi, kehtivusaeg alates 07.02.2022), 36 m3/d.18 Ühisveevärgita eramud saavad vee isiklikest salvkaevudest või eraomandis olevaist puurkaevudest. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove Kiltsi mõisa puurkaevust iga kolme aasta tagant. Kõige uuemad (proov võetud 31.03.2021) ja avalikult kättesaadavad analüüsitulemused on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 3).19 Tabel 3. Kiltsi mõisa puurkaevu veeanalüüsi tulemused Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod Coli-laadsed bakterid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1 Escherichia coli 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1 Kolooniate arv 22 °C 0 Ebaloomulike muutusteta PMÜ/1 ml EVS-EN ISO 6222 Elektrijuhtivus 628 2500 µS/cm EVS-EN 27888 Tarbijale vastuvõetav, ebaloomulike Hägusus <0,5 NTU EVS-EN ISO 7027-1 muutusteta Lõhnaläve indeks 1 - - EVS-EN 1622 Maitseläve indeks 1 - - EVS-EN 1622 pH 7,5 6,5...9,5 pH ühik ISO 10523 Värvus <5 - Mg/l Pt EVS-EN ISO 7887 sec D Benso(a)püreen <0,001 0,010 µg/l STJnrU63 14 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1144625640 15 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1449515201 16 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 17 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2022-2027, eelnõu versioon 12.2021, Keskkonnaministeerium, file:///C:/Users/kerli/Downloads/VMK%20eeln%C3%B5u%20Ida-Eesti%20vesikond.pdf 18 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 19 Osaühing Pandivere Vesi, keskkonnaloa nr KL-514140 taotlus 18/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod Benso(b)fluoranteen <0,001 - µg/l STJnrU63 Benso(k)fluoranteen <0,001 - µg/l STJnrU63 Benso(g,h,i)perüleen <0,002 - µg/l STJnrU63 Indeno(1,2,3-cd)püreen <0,002 - µg/l STJnrU63 GC pestitsiidide summa - 0,50 µg/l STJnrU63 (multimeetod Lisa 1) Lisaks on toodud analüüsitulemused varasematest analüüsitulemustest (Tabel 4). Tabel 4. Kiltsi mõisa puurkaevu veeanalüüsi tulemused20 Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Ammoonium <0,08 0,50 mg/l Nitrit <0,004 0,50 mg/l Nitraat 32,2 50 mg/l Kloriidid 14,1 250 mg/l Sulfaadid 16,2 250 mg/l Raud 880 200 mg/l Oksüdeeritavus <0,3 5,0 mg/l O2 Fluoriidid 0,15 1,5 mg/l Mangaan <30 50 µg/l Naatrium 6,3 200 mg/l Boor <0,06 1,0 mg/l Vastavalt analüüsitulemustele saab Kiltsi mõisa ehk Liivaküla ühisveevärgi puurkaevu veekvaliteedi määratleda II klassi, I klassi nõudeid ületab üldraua sisaldus. Nagu tabelitest nähtub, vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Kiltsi mõisa ühisveevärgivees kehtivatele joogiveenõuetele. Nitraatide sisaldus nii põhjavees kui joogivees on küll märkimisväärselt kõrgem tavapärasest, kuid lubatud piirnormides. Tõenäoliselt on nähtus seletatav Pandivere kõrgustiku nitraadi- ja üldiselt tundliku alaga.21 DINER Osaühingule kuuluva puurkaevu nr 50266 deebit (tootlikkus) on 7,1 l/s. Lubatud veevõtt Agro m/ü puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr L.ÕV/326378 kuni 25 200 m3 aastas. Joogiveeallika kvaliteedi kontrolliks võetakse veeproove DINER Osaühingulele kuuluvast puurkaevust ühe kuni kuue aasta tagant. Kõige uuemad (proov võetud 07.02.2022) ja avalikult kättesaadavad analüüsitulemused on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 5).22 Tabel 5. DINER Osaühingule kuuluva puurkaevu veeanalüüsi tulemused Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod Coli-laadsed bakterid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1 Escherichia coli 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 9308-1 Kolooniate arv 22 °C 19 Ebaloomulike muutusteta PMÜ/1 ml EVS-EN ISO 6222 Enterokokid 0 0 PMÜ/100 ml EVS-EN ISO 7899:2 Elektrijuhtivus 596 2500 µS/cm EVS-EN 27888 Lõhnaläve indeks 1 - - EVS-EN 1622 Maitseläve indeks 1 - - EVS-EN 1622 pH 7,9 6,5...9,5 pH ühik ISO 10523 20 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 21 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 22 DINER Osaühingu seirearuanded Kotkas infosüsteemis Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 19/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Uuritav näitaja Tulemus Piirsisaldus Ühik Meetod Värvus 5 - Mg/l Pt EVS-EN ISO 7887 sec D Ammoonium 0,03 0,50 mg/l SFS 3032 Nitrit <0,007 0,50 mg/l EVS-EN 26777:2008 Nitraat 24 50 mg/l ISO 7890.3:1988(E) Kloriid 15 250 mg/l SM 4500-CI-D. APHA 2017 Sulfaat 19 250 mg/l AOAC 973.57-1990 Raud <20 200 mg/l EVS-EN ISO 11885 Fluoriid 0,25 1,5 mg/l ISO 10359-1 Mangaan <20 50 µg/l EVS-EN ISO 11885 Naatrium 3,2 200 mg/l ISO 9964-3 Keemiline hapnikutarve <1 5,0 mg/l SFS 3036 (KHTMn) (permanganaatne) Vastavalt analüüsitulemustele saab DINER Osaühingule kuuluva puurkaevu veekvaliteedi määratleda I klassi, kõik analüüsitud joogiveenäitajad vastavad kehtivatele joogiveenõuetele. Ühiskanalisatsiooniga on täna varustatud 46 Liivaküla elanikku. Ühiskanalisatsiooni teenindab üks reoveepumpla. Alevikus täna reoveepuhasti puudub, endine mõisa reoveepuhasti BIO 100 töötab kogumismahutina, reovesi transporditakse Kaarma reoveepumpla purgimissõlme. Liivaküla (Kiltsi) reovee kogumismahuti kasutust loaga reguleeritud ei ole ja sealt käib korrapäraselt pidev äravedu.23 Keskkonnaotsuste infosüsteemi24 andmetel on Liivaküla külas ja selle lähiümbruse piirkonda väljastatud veel üks keskkonnaluba ka vee erikasutuseks: DINER Osaühing (loa nr L.ÕV/326378). Loa alusel võtab DINER Osaühing põhjavett Agro m/ü puurkaevust (puurkaevu katastrinumber: 50266) Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas. Lubatud veevõtt on kuni 25 200 m3 aastas. Planeeritava Kiltsi broilerifarmi lähiümbruses asuvad puurkaevud ja muud veekaitselised objektid on esitatud eespool esitatud joonisel (Joonis 3). Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamise käskkirja alusel (06.04.2006) Väike-Maarja vallale pikaajaliselt põhjaveevarusid, mille kasutusaeg oleks veel kehtiv, kinnitatud ei ole.25 Lubatud veevõtt on fikseeritud vee erikasutus- ja keskkonnakomplekslubadega. Pinnavesi Väike-Maarja vald paikneb Pandivere kõrgustiku äärealadel. Pandivere kõrgustik on veelahkmeks Peipsi järve, Soome lahte ja Riia lahte suubuvatele jõgedele. Pandivere kõrgustik on Eesti suurim infiltratsiooniala – 1375 km2 alal kõrgustiku keskosas puudub alaline veevõrk. Lumesulamis- ja vihmavesi valgub kurisutesse või imbub läbi pinnase aluspõhja lõhedesse ning täiendab põhjaveevarusid. Võlvialal infiltreerunud sademetevesi väljub nõlvaalal allikatena ja on lähteks paljudele jõgedele. Seetõttu on Väike-Maarja vallas allikaterohke just nõlvaalale jääv lõunaosa. Kogu Pandivere alamvesikonna, sealhulgas Väike-Maarja valla järvesus on suhteliselt väike ning üle 50 ha suurused järved puuduvad.26 Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumil ja selle lähiümbruses looduslikud pinnaveekogud puuduvad. Territooriumit läbib 2-4 m laiune vooluveekoguline kraav (ETAK ID: 2472922). 23 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 24 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 25 Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine, Käskkiri 06.04.2006, https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud 26 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 20/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Käitisest ca 550 m kaugusel edelas asuvad tundlike alade alla kuuluvad Kiltsi mõisa pargi allikad (registrikoodid: LTA1000514), mis kuuluvad oluliste karsti- või allikaalade alla. Lisaks asub Liivaküla külas veel mitmeid teisi allikaid (registrikoodid: VEE4107417 , VEE4107415, VEE4802701, VEE4107406, VEE4107405, VEE4802700). Käitisest umbes 440 m kaugusel edelas asub Kiltsi veskijärv (registrikood: VEE2043610), mille puhul on tegemist 1,3 ha suuruse järvega, mis kuulub looduskaitse all oleva Kiltsi mõisa pargi koosseisu. Põltsamaa jõgi (registrikood: VEE1030000) jääb umbes 450 m kaugusele läände. Põltsamaa jõgi kuulub Väike-Maarja–Mõisamaa maantee sillast Pudruaru kraavini „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse“ (RTL 2004, 87, 1362; RT I 09.07.2016 1). Põltsamaa jõgi on 136,2 km pikk ning valgala suuruseks on 1297,2 km2. Põltsamaa jõgi suubub Pedja jõkke.27 Planeeritava broilerifarmi ümbrusesse, Liivaküla külla, ei jää reoveekogumisalasid, veepuhasteid ega heitvee väljalaskmeid.28 Liivaküla (Kiltsi) reovee kogumismahuti kasutust loaga reguleeritud ei ole ja sealt käib korrapäraselt pidev äravedu Väike-Maarja Kaarma reoveepumpla purgimissõlme.29 Välisõhu seisund Välisõhu saastetaseme mõõtmisi planeeritava Kiltsi broilerifarmi maaüksusel eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole, samuti ei ole saasteainete saastatuse taset hinnatud muul viisil. Olemasolevad fooniandmed välisõhu seisundi kohta seega puuduvad. Oluliseks punktreostusallikaks võib lugeda tegevust, millele on vajalik keskkonnaluba. Kiltsi broilerifarmi eeldatavas mõjualas on ettevõte, millele on väljastatud keskkonnaluba muuhulgas saasteainete viimiseks paiksest heiteallikast välisõhku.30 Planeeritava broilerifarmi territoorium piirneb lõunast Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga, kus keskkonnaloa (L.ÕV/326378) kohaselt on kohti kuni 399 piimalehmale. Seega on välisõhu seisundi hindamisel arvestatud ka sellest ettevõttest lähtuvate saasteainetega. Väike-Maarja vallas tervikuna mõjutavad välisõhu seisundit eeldatavalt peamiselt transport valda läbivatel suurematel teedel, põllumajandustegevus ning punktreostusallikatest tulenev õhusaaste. Ka keskkonnamüra mõõtmist planeeritava Kiltsi broilerifarmi piirkonnas eksperdile teadaolevatel andmetel teostatud ei ole. Atmosfääriõhu kaitse seadus § 57 sätestab, et mürakategooriad määratakse vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele. Kiltsi broilerifarmi territooriumile kehtib II kategooria müranorm. Lähtudes atmosfääriõhu kaitse seaduse §-st 59 peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra. See tähendab, et tootmisterritooriumist väljapoole normtaset ületavat müra levida ei tohi. Tööstusmüra levik peab vastama Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 (II kategooria alad) nõuetele, mille kohaselt ei tohi tööstusmüra tase ületada II kategooria alal päeval 60 dBA ja öösel 45 dBA helirõhu taset. Tehnoseadmete ning äri- ja kaubandustegevuse tekitatava müra piirväärtusena rakendatakse tööstusmüra sihtväärtust päevasel ajal (7:00 – 23:00) 50 dBA ning öisel ajal (23:00 – 07:00) 40 dBA. Piirkonna mürataset kujundab eelkõige transpordimüra, olmemüra ja tootmistegevusega kaasnev müra. Käitise piirkonna peamisteks transpordimüra allikateks on farmidest mööduv asfaltkattega Kiltsi mõisatee (katastrinumber: 92701:004:0188). Kiltsi mõisateele saab eelkõige mööda käitisest 1,3 km 27 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 28 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register 29 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 30 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 21/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne kaugusel põhja suunas asuvalt püsikattega Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teelt (tee number: 15127; katastrinumber: 92701:004:0800), kuhu omakorda saab eelkõige 2 km kauguselt Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva teelt (tee number: 22; katastrinumber: 92701:004:0790). Kiltsi mõisateel liiklussagedust 2021. a mõõdetud ei ole. 2021. a. mõõtmistulemuste põhjal on Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teelõigul (algus 21,05 km, lõpp 23,11 km) aasta keskmiseks liiklussageduseks 1067 sõidukit ööpäevas, millest 95% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 1% veoautod ja autobussid ning 4% autorongid. Rakvere - Väike-Maarja - Vägeva teelõigul (algus 26,22 km, lõpp 30,38 km) on aasta keskmiseks liiklussageduseks 3694 sõidukit ööpäevas, millest 92% moodustavad sõidu- ja pakiautod, 2% veoautod ja autobussid ning 6% autorongid.31 Kiltsi broilerifarmi käitisesisesed teed planeeritakse rajada asfaltkattega. Kliima Piirkonna kliima on oluline eelkõige planeeritavast tegevusest tulenevate välisõhu saasteainete hajumise hindamiseks. Lähim kliimavaatluste läbiviimise koht (mille andmeid on võimalik kasutada hajumisarvutuste koostamisel) Kiltsi broilerifarmile on Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistuse Väike-Maarja meteoroloogiajaam, linnulennult ca 5 km kaugusel käitise asukohast. Meteoroloogiajaama andmetel32 on Liivaküla piirkonnas aasta keskmine õhutemperatuur 4,6 ºC. Kõige soojem kuu on juuli, mil ööpäevane keskmine õhutemperatuur on 16,2 ⁰C. Keskmine ööpäevane maksimum on juulis 21,4 ⁰C. Üle 19 ⁰C tõusevad maksimaalsed temperatuurid ka juunis ning augustis (Joonis 4). T C˚ 20 15 10 5 0 -5 -10 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Joonis 4. Keskmine õhutemperatuur aastatel 1971-2000 (Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel) Kõige külmemad kuud on jaanuar ja veebruar, mil ööpäeva keskmine õhutemperatuur on -5,7…-6,2 ºC ning ööpäeva maksimaalsed temperatuurid -3,1…-3,2 ºC. Keskmine minimaalne temperatuur on viimatinimetatud kuudel -8,5…9,4 ºC (Tabel 6). 31 Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus 32 Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ 22/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 6. Kõige soojema ja kõige külmema kuu ööpäeva keskmised temperatuurid Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel (1971-2000) Näitaja Kuu Temperatuur Kõige soojema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Juuli 16,2°C Kõige soojema kuu keskmine maksimaalne temperatuur Juuli 21,4°C Kõige külmema kuu ööpäeva keskmine temperatuur Veebruar –6,2°C Kõige külmema kuu keskmine minimaalne temperatuur Veebruar –9,4°C Suvine keskmine mullatemperatuur on piirkonnas 17…20 ºC. Novembrist märtsini langeb keskmine mullatemperatuur alla 0 ºC, olles kõige madalam jaanuaris-veebruaris (-7...-8 ºC). Mõõdetud aastane sademete hulk on piirkonnas 676 mm, mis on mõnevõrra kõrgem Eesti keskmisest — 646 mm. Sademeterohkem aeg on juunist oktoobrini. Enim sademeid langeb maapinnale augustis, 92 mm. Juunis on aga suurimad ööpäevased maksimumid (keskmiselt 67,8 mm) (Joonis 5). R, mm 140 120 100 80 60 40 20 0 I II III IV V VI VII VIII IX X XI XII Joonis 5. 1971.a.-2000.a. keskmine sademete hulk (Väike-Maarja meteoroloogiajaama andmetel) Kõige kuivemad kuud on tavapäraselt veebruar, märts ja aprill, mil sademete hulk on 29,32 mm. Aastas on kokku keskmiselt 131 sajupäeva, seega ligikaudu kolmandikul kõigist päevadest langeb vihma või lumena sademeid. Enim sademetega päevi (<= 1 mm) on novembris ja detsembris — keskmiselt 14-15 sajupäeva kuus. Need on ühtlasi ka kõige pilvisemad kuud. Päikesepaiste kestus on suurim maist juulini. Saasteainete levikut mõjutavad järgmised meteoroloogilised näitajad: tuule suund, tuule kiirus, pilvisus ja maapinnalähedane temperatuur. Neid näitajaid on kasutatud ka saasteainete hajumise modelleerimisel. Meteoroloogilise olukorra väljaselgitamiseks tellis ELLE OÜ vajalikud meteoroloogilised andmed Keskkonnaagentuurist. Meteoroloogilised andmed pärinevad Väike- Maarja meteoroloogiajaamast. Hajumisarvutustes on kasutatud 2014.-2016. aastal iga tunni tagant registreeritud andmeid: välisõhu temperatuur, tuule suund ja tuule kiirus. Pilvisuse kolmetunnise intervalliga andmerida on ekstrapoleeritud, et saada väärtust iga tunni jaoks. Tuulte suuna, tugevuse ja sageduse ilmestamiseks on ELLE koostanud tuuleroosi - valdavad tuuled on edelasuunast, järgnevad lõunasuunalised tuuled (Joonis 6). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 23/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 6. Tuuleroos (koostanud ELLE, Aseri meteojaama 2016-2019. aasta andmetel). Maastik, maakasutus ja looduslik mitmekesisus Väike-Maarja valla osa Kiltsi-Vao piirkonnast kuni Simunani on loetud rikkaliku ehitus- ja kultuuripärandiga ajalooliseks pärandkultuurmaastikuks. Nimetatud maastikuga on liidetud kõrge loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise väärtusega Vao-Kiltsi-Äntu piirkond. Tulemuseks on Lõuna- Pandivere väärtusliku maastiku poolkaarekujuline telg. Väärtuslike maastike säilimise tagamiseks tuleb üldplaneeringu kohaselt muu hulgas hoida põllumaa kasutuses põllumajandusliku maana, säilitada ilusatel teelõikudel avatud maastik (kuhu kuulub ka Liivaküla-Äntu tee Liivakülas), tööstus- ja majandushooned planeerida ja ehitada piirkonda, kus nad avaldavad võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele, arvestada detailplaneerimise kohustusega alade, miljööväärtuslike alade, kaitstavate loodus- ja muinsuskaitseobjektidega kaasnevate piirangutega, arvestada maastikukaitsealade maa-aladel kaitse-eeskirjades kehtestatud kasutamistingimustega.33 Kavandatava Kiltsi broilerifarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik. Kiltsi farm maaüksusel asuvad aruande koostamise ajal vana farmi amortiseerunud hooned. Piirkonna pinnamood on valdavalt lainjas. Kavandatavat Kiltsi broilerifarmi ümbritseb pea igast ilmakaarest tootmishoonetega maad või põllud. Läänest piirneb farmikompleks asfaltkattega Kiltsi mõisateega (katastrinumber 92701:004:0188). Planeeritava broilerifarmi tootmisterritooriumiga piirnevate maaüksuste andmed on esitatud eespool toodud tabelis (Tabel 1). 33 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4- 4a2a-9a93-244ff112b2dc 24/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Maa-ameti kaardirakenduse info kohaselt säilib Kiltsi farm maaüksusel tootmismaa sihtotstarve.34 Väike-Maarja valla üldplaneeringu35 kohaselt on Kiltsi farm maaüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks märgitud maatulundusmaa(Joonis 7). Joonis 7. Maakasutus planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukohas (väljavõte Väike-Maarja valla üldplaneeringust) Kooskõlastamisele ja arvamuste avaldamiseks saadetud uue Väike-Maarja valla üldplaneeringu materjalide hulgas olev maakasutust puudutav info määrab Kiltsi farm maaüksuse juhtotstarbeks tootmise maa-ala.36 Kavandatava Kiltsi broilerifarmi asukohast üle Kiltsi mõisatee asub Kiltsi 3 (vid 2103000080050001/nähtuse id 231) maaparandussüsteemi maa-ala.37 Tegemist on 1984. aastal rajatud maaparandusehitisega, mille pindala on 43,7 ha ning mille eesmärgiks on maa-ala kuivendamine.38 34 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 35 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4- 4a2a-9a93-244ff112b2dc 36 Väike-Maarja valla koduleht, https://v-maarja.ee/documents/19398149/34285416/Joonis_1_Maakasutus.pdf/66005b08-d740-4ac1- 8e67-ae354f78f027 37 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 38 Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus, https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects%2Fmaaparandus_avalik&lang=et Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 25/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kaitstavad loodusobjektid Kavandatava broilerifarmi alale ei jää kõrgendatud väärtusega või tundlikkusega elupaiku. Kinnistu ei ole arvatud planeeringutega rohelise võrgustiku koosseisu. Liivaküla külas asub osaliselt (ala laieneb ka teistesse küladesse), kavandatava tegevuse asukohast umbes 2,3 km kaugusel kagu suunas, rahvusvahelise tähtsusega ala (Natura 2000 võrgustiku ala) - Äntu loodusala (Rahvusvaheline kood EE0060212, registrikood: RAH0000375). Rahvusvahelise tähtsusega alal asuvad Äntu maastikukaitseala (registrikood: KLO1000181) ja Liivaküla-Äntu looduskaitseala (registrikood: KLO1000725). Äntu loodusala maismaa pindala on 385 ha ning veeosa pindala on 6 ha. Äntu loodusaIa kaitse – eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), siirde- ja õõtsiksood (7140), allikad ja allikasood (7160), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse - karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis) ja läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus). Äntu maastikukaitseala eesmärgiks on Äntu allikajärvede, Nõmme-Ebavere servamoodustise keskosa ja sealsete metsakoosluste ning kaitsealuste liikide kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide - vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede (3140), siirde- ja õõtsiksoode (7140), allikate ja allikasoode (7160), nõrglubja-allikate (7220*), vanade loodusmetsade (9010*) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) ning II lisas nimetatud liikide - III kategooria kaitsealuste liikide karvase maarjalepa (Agrimonia pilosa ) ja läikiva kuldsirbiku (Drepanocladus vernicosus) ning II kategooria kaitsealuse liigi elupaikade kaitse. Liivaküla-Äntu looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta, säilitada ja taastada väärtuslikke metsakooslusi. Arvestades farmi rajamise mõjusid, loodusala kaitse-eesmärke ning kaugust kavandatavast tegevusest (kavandatava tegevuse mõjupiirkonda (u 1 km) Natura ala ei jää), ei avalda eeldatavalt planeeritav tegevus loodusalale negatiivseid mõjusid ning Natura hindamise läbiviimine vajalik ei ole. Kiltsi broilerifarmi kavandatava tegevuspaiga otseses lähipiirkonnas looduskaitsealused üksikobjektid ja kohaliku kaitse alla võetud objektid puuduvad. Kompleksist jääb kaitstava loodusobjektina edelasse Kiltsi mõisa park (registrikood: KLO1200356). Põhjasuunas asuvad 370 m kaugusel käitisest Äärepera pärnad (370 m). Käitisest ida suunda umbes 1,5 km kaugusele jääb Liivaküla-Äntu looduskaitseala (registrikood: KLO1000725) ning hooldatav sihtkaitsevöönd (registrikood: KLO1101804). Põltsamaa jõgi (registrikood:KLO3002565), mis möödub käitiseset umbes 400 m kaugusel, on kaitsealuse liigi kudemis- ja elupaigaks. Liivaküla küla on veel järgnevate kaitsealuste liikide leiukohaks - II kaitsekategooria alla kuuluvad liigid: põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii) (registrikood: KLO9108731), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) (registrikood: KLO9108732); veelendlane (Myotis daubentonii) (registrikood: KLO9108822); nattereri lendlane (Myotis nattereri) (registrikood: KLO9108734); tiigilendlane (Myotis dasycneme) (registrikood: KLO9108751); III kaitsekategooria alla kuuluvad liigid: kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) (registrikood: KLO9328939). Liivaküla külas asuvad järgmised vääriselupiagad: VEP143189 (Männikud ja männisegametsad; Mustika kasvukohatüüp); VEP143190, (Märgalade männikud ja kaasikud; Siirdesoometsa 26/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne kasvukohatüüp); VEPL00909 (Teised lehtmetsad; Sinilille kasvukohatüüp); VEPL01258 (Kuusikud ja kuusesegametsad; Sinilille kasvukohatüüp).39,40 Elanikkond Liivaküla küla asub Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Liivaküla küla keskus jääb farmist umbes 200 m kaugusele lõuna suunda. Liivaküla külas on 01.01.2020 a. seisuga 82 elanikku. Teised farmile lähimad asulad on Kiltsi alevik (700 m kaugusel loode suunas) (186 elanikku), Vao küla (277 elanikku) ja Vorsti küla (18 elanikku).41 Lähim elamu elamumaal on käitisest 200 m kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa, katastrinumber: 92701:004:0015. Valla keskus – Väike-Maarja alevik - jääb farmi asukohast linnulennult 5 km kaugusele kirde suunda.42 Liivaküla külas asub Kiltsi mõis, mis on turismiobjektiks ning kus asuvad ka lasteaed ja põhikool. Lähim asula, kus asub veel teenuskeskuseid, on Kiltsi alevik, kus asuvad näiteks rahvamaja, raamatukogu ja kauplus. Väike-Maarja vallas suurema osa tööandjatest moodustavad põllumajandusliku tootmisega tegelevad ettevõtted.43 Kultuuripärand Planeeritava broilerifarmi territooriumile kultuurimälestisi ega pärandkultuuriobjekte ei jää. Planeeritava käitise eeldatavasse mõjupiirkonda jäävad pärandkultuuriobjektidest umbes 175 m kaugusel läänes asuv Kiltsi mõisa munakivitee (registrikood: 926:MKT:001) ja umbes 315 m kaugusel lõuna suunas asuv hukatud punakaartlaste mälestustahvel (registrikood: 926:MAL:001). Munakivitee esialgsest funktsionaalsusest on säilinud 50-90%. Mälestustahvli puhul on tegemist mälestuskiviga, mis asub mõisaagse kuivati seinal ning mis on hästi säilinud. 500 m raadiusesse käitisest jääb pärandkultuuriobjektidest veel Järvepera pärnad (registrikood: 928:PUU:001), mille puhul on tegemist pärimustega puudega ning millest on säilinud 50-90%. 1 km raadiusesse käitisest jääb pärandkultuuriobjektidest veel ka: Järvepera küla (registrikood: 926:POK:003), mille puhul on tegemist põlisküla kohaga, kuid mis on hävinud ning objektist maastikul jälgi pole säilinud; Kilomeetripost (registrikood: 926:TET:001), mille puhul on tegemist põlisküla kohaga, kuid mis on hävinud ning objektist maastikul jälgi pole säilinud; Kiltsi kivisild (registrikood: 926:KIS:002), mis on hästi säilinud; Kiltsi mõisa heinaküüni koht (registrikood: 926:HEK:001), millest on säilinud esialgsest funktsionaalsusest 20-50%; Kiviaed (registrikood: 926:AED:002), mille puhul on tegemist põllukividest laotud kuni meetrilaiuse kiviaiaga ning millest on säilinud 20-50%; Kiltsi mõisa turbavõtukoht (registrikood: 926:TVK:002), mille ulatus on 330 m ning mida kasutati lina leotamiseks, objektist on säilinud 50-90%. Kultuurimälestistest jäävad eeldatavasse farmi mõjupiirkonda umbes 100 m kaugusele käitisest edela suunas asuv Lohukivi (registrikood: 10937), mille puhul on tegemist arheoloogiamälestisega. Käitisest edelas asuvad ka umbes 260 m kaugusel Kiltsi mõisa teenijatemaja (registrikood: 16083), umbes 280 m kaugusel Kiltsi mõisa hobusetall (registrikood: 16085) ja umbes 200 m kaugusel käitisest saab alguse Kiltsi mõisa pargi ala (registrikood: 16080), kus asub veel mitmeid 39 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register 40 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 41 Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR 42 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 43 Väike-Maarja valla arengukava 2022-2027. Kinnitanud Väike-Maarja Vallavolikogu 23.09.2021 määrusega nr 34. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/0202/1006/2021_m34_lisa1.pdf# Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 27/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne muinsuskaitseobjekte: Kiltsi mõisa piimaköök (390 m) (registrikood: 16084), Kiltsi mõisa valitsejamaja (323 m) (registrikood: 16082), Kiltsi mõisa peahoone (376 m) (registrikood: 16079) ja Kiltsi mõisa ait (372 m) (registrikood: 16081). Nende kõigi eespool mainitud mälestiste puhul on tegemist ehitismälestistega.(Joonis 3)44, 45 44 Kultuurimälestiste riiklik register, https://register.muinas.ee/ 45 Maa-ameti avalik teenus, www.maaamet.ee 28/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 4 KESKKONNAMÕJU HINDAMISE METOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (RT I, 10.07.2020, 46) ja selle rakendusaktidest ning järgib keskkonnamõju hindamise häid tavasid. KMH läbiviimisel lähtutakse EV kehtivatest keskkonnaalastest õigusaktidest. Keskkonnamõju hindamise ülesanne on eelkõige põhjalikult hinnata kavandatud tegevusega, mitte nullalternatiiviga, kaasnevaid mõjusid. Nullalternatiivi rakendumine ei ole kavandatava tegevuse eesmärk. Tegemist on paratamatu olukorraga, kui kavandatavat tegevust ei ole võimalik ellu viia. Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse alljärgnevat skaalat:  väga oluline positiivne mõju = vältimatu (nt keskkonnaalaste direktiividega vastavusse viimine);  oluline positiivne mõju = oluline parendus;  positiivne mõju = olukord läheb paremaks;  mõju on neutraalne = allikas on olemas, kuid mõju ei ole või vastuvõtjat ei ole;  mitteoluline negatiivne mõju = mõju on, kuid see pole oluline (nt müratase on allapoole piirväärtuseid);  oluline negatiivne mõju = kehtestatud piirväärtusele lähenev väärtus, tugev häiring, mis nõuab üldjuhul leevendavate meetmete rakendamist;  välistav negatiivne mõju = õigusaktides kehtestatud piirväärtuste ületamine, Natura võrgustiku ala terviklikkust rikkuv tegevus jms;  mõju puudub = allikas puudub. Kavandatavat tegevust võib jagada kolme etappi: ehitusaegne tegevus ehk farmikompleksi rajamine, ehitusjärgne tegevus ehk farmi käitamine ning tegevuse mistahes põhjusel lõpetamine ehk farmi võimalik sulgemine. Keskkonnamõju hindamisel on arvestatud kõiki kolme etappi. Seejuures käsitletakse farmi kui tervikut ehk hinnatase kogu farmikompleksi tootmismahu mõju. Keskkonnamõju allikatena on arvestatud nii looma(linnu)pidamishooneid kui abirajatisi. Samuti on arvestatud toetavate tegevuste keskkonnamõju (nt transpordikoormus juurdepääsuteedel). Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline teada tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte), mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides (näiteks tegevusega välisõhku eralduvad saasteained on tagajärg ning nendest tulenev mõju on välisõhu kvaliteedi muutus). Lõpuks vaadatakse keskkonnaelementides (välisõhk, pinnavesi jne) toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Nt lõhna levimine välisõhus ei oma olulist mõju ilma vastuvõtjata. Keskkonnamõju hindamise ulatuse määrab põhjus-tagajärg seos. Hinnatakse allikast lähtuvaid aspekte, mis võivad läbi vahendava keskkonna jõuda vastuvõtjani. Seejuures peab allika ja vastuvõtja vahel olema otsene või kaudne seos. Otsene seos tähendab allikast lähtuva mõju kandumist vastuvõtjani ühe keskkonnaelemendi kaudu. Kaudne mõju jõuab vastuvõtjani läbi mitme keskkonnaelemendi. Kaudse mõjuna käsitletakse aruandes ka neid seoseid, mille puhul mõju avaldub ühe keskkonnaelemendi kaudu, ent mõju otseseks allikaks ei ole kavandatud tegevus, vaid seotud tegevus. Sellisteks mõjudeks on näiteks jäätmete edasise käitlemisega seotud mõjud. Taoliste mõjude hindamine on suure määramatusega. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 29/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nii nullalternatiivi jätkumise kui ka planeeritava tegevuse (alternatiiv 1) juures antakse käesolevas aruandes esmalt ülevaade tegevustega kaasneda võivatest tagajärgedest ning seejärel nende tagajärgedega kaasnevatest keskkonnamõjudest. Tegevusega kaasnevate võimalike tagajärgede leidmisel kasutatakse sisend-väljund analüüsi. Sisend-väljund analüüs viiakse läbi keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates erilist tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõju allikatele. Kavandatava tegevuse tagajärjed tuuakse välja nii ehitusetapile kui sellele järgnevale käitise kasutamisele. Keskkonnakasutusest tulenevaid mõjusid hinnatakse erinevate keskkonnaelementide (välisõhk, pinnavesi, põhjavesi jne) lõikes. Hinnangute andmisel arvestatakse, ehitusaegse tegevuse mõjud on üldjuhul lühiajalised ning ehitusjärgse tegevuse (ehitiste kasutamine) mõjud pikaajalised. Lõpuks käsitletakse keskkonnaelementides toimuvaid muutusi vastuvõtja kontekstis. Seejuures lähtutakse keskkonnamõju hindamisel, et sellised vastuvõtjad on:  sotsiaalne keskkond, s.h. inimese tervis;  elusloodus;  majanduskeskkond. Keskkonnamõju hindamisel vastuvõtvale keskkonnale antakse kavandatava tegevuse kohta koondhinnang. Samadel põhimõtetel antakse keskkonnamõjule koondhinnang ka alternatiivide võrdluse juures. Eeltoodud põhimõtteid kirjeldab alljärgnev joonis (Joonis 8). Joonis 8. Keskkonnamõju hindamise põhimõtted Alljärgnevalt on kasutatud meetodite ja metoodika kirjeldus esitatud valdkondade kaupa, milles keskkonnamõju hinnatakse. Tehnoloogiliste protsesside hindamisel kasutatakse arendaja ja projekteerija poolt esitatavaid andmeid, mida analüüsitakse ekspertide poolt. Võrdluseks kasutatakse tehnoloogia hindamisel parima võimaliku tehnika (PVT) ja selle järelduste kirjeldust46. 46 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa 30/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Hinnangu andmisel kasutatakse võimaluse korral mõõtmistulemusi. Mõõtmistulemuste puudumisel või kui tulemuste analüüs on äratanud kahtlusi või vasturääkivusi, kasutatakse eksperthinnangut. Eksperthinnangute andmisel, juhul kui mõõtmistulemused puuduvad või ei ole esitatud ning selgitatud teistsugust printsiipi, lähtutakse olukorra hindamisel „halvimast võimalikust olukorrast” ehk hinnangu aluseks võetakse näitajad, mis keskkonnamõju seisukohalt on kõige ebasoodsamad. Tekkivaid sõnnikukoguseid hinnatakse erinevate metoodikate abil. Näiteks sõnnikukoguste hindamiseks kasutatakse maaeluministri määrust nr 7347. Lisaks mainitule kasutatakse üksikaspektide hindamiseks erinevaid muid allikaid, mis on märgitud vastavates peatükkides. Mõju hindamisel pinnaveele kasutatakse eksperthinnangut pinnavee seisundit kirjeldavate olemasolevate andmete ja uuringutulemuste põhjal. Sealhulgas arvestatakse vesikonna veemajanduskavas toodud teabega. Heitvee moodustumise osas kasutatakse eksperthinnangut ning arendaja esitatud lähteandmeid. Mõju hindamisel põhjaveele ja pinnasele kasutatakse puurkaevu geoloogilisi kirjeldusi ning ehitusgeoloogiliste uuringute tulemusi, määramaks pinnase koostist ning selle omadusi ja piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi. Seejuures säilitatakse aruandes esitatud kirjeldustes rakendusgeoloogiliste allikmaterjalide autorite terminoloogiat, põhjalikud üldgeoloogilised uuringud ei olnud hindamise eesmärgiks. Samuti arvestatakse käitisesisese sõnnikukäitlusega kaasneda võivate võimalike mõjudega veekeskkonnale. Võetakse arvesse asjaolu, et käitis asub nõrgalt kaitstud põhjaveega alal ning nitraaditundlikul alal. Sõnniku laotamisega kaasnevat mõju ei hinnata, kuna sõnnik antakse üle lepingulisele partnerile, kes ladustab sõnnikut enda hoidlas või vegetatsiooniperioodil laotab otse põldudele. Põhjavee seisundit hinnatakse eksperthinnanguna kirjeldavate olemasolevate andmete põhjal. Mõju hindamisel välisõhu seisundile, sh lõhn, kasutatakse keskkonnaministri määrustega nr 6648 ja 8149 kinnitatud metoodikaid saasteainete heitkoguste arvutamiseks. Põletusseadmetest lähtuvate saasteainete emissioone arvutatakse vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5950 ja 8651. Meetodid saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamiseks on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete hajumisarvutused ja maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme arvutused teostatakse arvutiprogrammiga Airviro. Eestis on nõuded hajumisarvutusprogrammidele kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister52. Airviro on kõikide nende nõuetega vastavuses. Arvutimodelleerimise tulemusel saadakse saasteainete leviku diagrammid, mille alusel koostatakse saasteainete hajumiskaardid. Jäätmetekkest ja –käitlusest tuleneva mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut kasutatava linnukasvatustehnoloogia andmete ja arendaja praktilise kogemuse põhjal. Kasutatakse sisend- väljund analüüsi. Jäätmete ohtlikkuse määramisel kasutatakse prognoositavate kasutatavate ainete pakendi või aine jääkide valmistise tootja poolt esitatud informatsiooni. Eeldatakse, et kasutatakse samu aineid või nende sarnase koostisega analooge. Hindamise lähtekohana eeldatakse 47 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Maaeluministri 30.09.2019. a. määrus nr 73. 48 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. 49 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Keskkonnaministri 27.12.16. a. määrus nr 81. 50 Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid. Keskkonnaministri määrus nr 59, vastu võetud 24.11.2016. 51 Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid1. Keskkonnaministri määrus nr 86, vastu võetud 27.12.2016. 52 RT I, 29.12.2016, 62, „Õhukvaliteedi hindamise kord1“. Keskkonnaministri 27.12.2016. a. määrus nr 84. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 31/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne valikuvõimaluste esinemisel, et kasutatakse kõige ohtlikumaid kemikaale, mille kasutusega kaasneb arvatavasti ohtlike jäätmete teke. Mõju hindamisel taimestikule, loomastikule, elupaikadele ja kaitstavatele loodusobjektidele kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete (sealhulgas Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister ning teised allikad) ja uuringutulemuste põhjal. Farmi kinnistu on olnud kasutusel põllumajandusliku tootmismaana, seega puudub vajadus läbi viia täiendavat koosluste uuringut. Mõju hindamisel sotsiaalsele keskkonnale ning tekkiva müra mõju hindamisel kasutatakse eksperthinnangut olemasolevate andmete ja KMH protsessis toimunud avalikustamisel saadud tagasiside põhjal. Keskkonnamõju hindamise eesmärk on käsitleda eeldatavalt olulisi aspekte ning mõjusid, mis on määratletud programmis. Ebaoluliseks peetakse mõjusid, mille puhul puudub mõjuallikas ehk puudub põhjus-tagajärg seos ning mõjusid, mille puhul on ilmselge, et mõju on neutraalne ehk mõjuallikas ei oma ei positiivset ega negatiivset mõju. Vastavalt heaks kiidetud programmile ei hinnata aruandes mõju kliimale ning valguse, soojuse ja kiirguse tasemele. Seetõttu ei ole neid teemasid aruandes eraldi peatükkidena välja toodud. Alternatiivide võrdlus on esitatud tegevuste ja/või valdkondadega seotud keskkonnamõju kaudu. Lähemalt on alternatiividele võrdlevate hinnangute andmist selgitatud vastava peatüki juures (ptk 10). Keskkonnamõjude hindamise viis läbi keskkonnamõju hindamise ekspertrühm (Tabel 7) juhtekspert Toomas Pallo juhtimisel. Tabel 7. Mõju hindamisel osalenud keskkonnaekspertide pädevus mõjuvaldkondade kaupa Liisi Mõjuvaldkond Toomas Pallo, KMH litsents nr 0090 Kaido Soosaar Kerli Leetsaar Birgit Kena Nõgu Inimese tervis X Maavara X X Pinnas ja maastik X X X X Veesaaste ja veetase (pinnavesi ja põhjavesi) X X X X Õhusaaste X X X X Jäätmeteke X X X X Müra X X X Lõhn X X X Maismaa taimestik X X X X Maismaa loomastik X X X X Mets X Vee-elustik X Kaitstavad loodusobjektid X X X X Kultuuripärand X X Geoloogia X Kaardiekspert X Alternatiivide võrdlus X X X X 32/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 5 NULLALTERNATIIV JA SELLEST TULENEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD Olemasoleva olukorra puhul ehk nullalternatiivi puhul, Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ei toimuks ning maaüksusel paikneksid amortiseerunud vanad farmihooned edasi. Seega linnukasvatust selle olukorra puhul toimuma ei hakkaks. Käitises ei toimuks veekasutust, reoveekäitlust, sõnnikukäitlust, jäätmekäitlust ja energia kasutust, seega ei toimuks heitmete suunamist välisõhku, ei tekiks sõnnikut, ei kasutataks põhjavett, ei tekiks jäätmeid ja müra. Nullalternatiivi keskkonnamõjud 5.1.1 Mõju maastikule ja pinnasele Planeeritava Kiltsi broilerifarmi asukohas on välja kujunenud põllumajandusmaastik, mida nullalternatiivi raames toimuv tegevus (linnukasvatusega mitte alustamine) oluliselt enam ei muuda. Pigem võib linnukasvatuse mitte alustamisel toimuda olemasolevate vanade farmihoonete suurem amortiseerumine, mis oleks ümbritsevale maastikule negatiivse mõjuga. Järeldus: Nullalternatiivi mõju maastikule on eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning mõju pinnasele on eeldatavalt neutraalne. 5.1.2 Mõju pinnaveele Käitise käitamise puhul on peamised pinnavett mõjutada võivad tegevused sõnnikukäitlus ja heitvee käitlus, samuti puhastus- ja desinfitseerimiskemikaalide ning kütuse käitlemine. Kuna antud tegevusi linnukasvatuse mitte alustamisel ei toimu, siis ei avaldata eeldatavalt mõju ka pinnaveele. Järeldus: Nullalternatiivi mõju pinnaveele on eeldatavalt neutraalne. 5.1.3 Mõju põhjaveele Kvantiteet Nullalternatiivi korral linnukasvatust ei toimu, seega põhjavee tarbimist samuti ei toimu. Samuti ei teki käitises sõnnikut, mille laotamine võiks mõju avaldada põhjavee kvaliteedile. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju põhjavee kvantiteedile ning kvaliteedile. 5.1.4 Mõju välisõhu kvaliteedile Nullalternatiivi korral linnukasvatust ei toimu, seega ei toimu ka saasteainete heidet välisõhku. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. 5.1.5 Mõju müratasemele Nullalternatiivi korral linnukasvatust farmis ei toimu, seetõttu ei teki ka käitisest tulenevat müra. Järeldus: Käitise tegevusega kaasneb eeldatavalt neutraalne mõju müra tasemele. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 33/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 5.1.6 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile Planeeritava Kiltsi broilerifarmi territoorium on olnud kasutusel põllumajandusliku maana. Seetõttu on käitise tootmisterritooriumil ja selle lähistel tegemist suhteliselt liigivaeste taime- ja loomakooslustega. Territoorium ei paikne rohelise võrgustiku koridoris ega ole eeldatavalt loomade liikumistrajektooriks. Nullalternatiivi puhul ei toimu territooriumil muudatusi, mis võiksid kaasa tuua uut mõju taimestikule või loomastikule. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi tootmisterritooriumi maaüksusel ei asu. Järeldus: Nullalternatiivi mõju kaitsealustele objektidele on eeldatavalt neutraalne. 5.1.7 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale Inimese tervist võivad mõjutada välisõhku levivad saasteained ning välisõhus leviv müra. Käesolevas hindamises lähtutakse seisukohast, et Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides kehtestatud piirväärtused on määratud selliselt, et tegutsemine nendest allpool ei mõjuta inimese tervist negatiivselt. Kuna nullalternatiivi puhul käitises linnukasvatust toimuma ei hakkaks, siis ei toimuks ka saasteainete heidet välisõhku, müra teket või muud inimestele häirivat tegevust. Peamine võimalik mõju sotsiaalmajanduslikule keskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule ja varale. Olemasoleva olukorra jätkudes ei teki juurde töökohti, mis on kohalikule ja laiemale majanduskeskkonnale negatiivse mõjuga. Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale võib nullalternatiivi puhul lugeda neutraalseks. 5.1.8 Kaudne mõju keskkonnaseisundile Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Kuna nullalternatiivi puhul käitises linnukasvatust ei toimuks, siis ei toimuks ka kaudset mõju keskkonnaseisundile. Järeldus: Nullalternatiiviga kaasneb eeldatavalt neutraalne kaudne mõju. 5.1.9 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile KOTKAS infosüsteemi53 andmetel asub Kiltsi broilerifarmi eeldatavas mõjualas üks ettevõte, millele on väljastatud keskkonnaluba. Selleks on Osaühingule DINER kuuluv Liivaküla veisefarm, mille tootmisterritoorium piirneb planeeritava broilerifarmi tootmisterritooriumiga. Veisefarmist eraldub samasuguseid saaste- ja lõhnaaineid, nagu seda eralduks ka broilerifarmist, kuid kuna nullalternatiivi korral broilerifarmis linnnukasvatust ei toimuks, siis koosmõju kahe ettevõtte vahel ei oleks. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on nullalternatiivi puhul eeldatavalt neutraalne. 53 Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ 34/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 6 KAVANDATAV TEGEVUS NING SELLEGA KAASNEVAD EELDATAVAD KESKKONNAMÕJUD Kavandatav tegevus ehk alternatiiv 1 KMH käsitluses on arendaja soov rajada amortiseerunud farmikompleksi asemele uus farm - Kiltsi broilerifarm. Linnukohti broileritele hakkaks olema 480 000. Farmi rajamine Käesolevas peatükis kirjeldatakse alternatiiv 1 ehk kavandatava tegevuse jaoks vajaliku ehitustegevusega kaasnevat keskkonnakasutust. Ehitusetapis rajatakse farmi territooriumile linnupidamishooned ning abirajatised (söödapunkrid, olmehoone, reoveemahutid, LPG gaasimahutite ala, puurkaev (juhul kui vett ei hakata võtma lepingu alusel puurkaevust numbriga 3032 või Osaühingule DINER kuuluvast puurkaevust)). Samuti rajatakse vajalikus ulatuses territooriumisisesed teed ja platsid ning tehnovõrgud (elektriliinid, veetorustikud jms). Ehitusetapi keskkonnakasutuse kaardistamiseks viiakse läbi sisend-väljund analüüs, millest annab ülevaate allolev joonis (Joonis 9). Sisend-väljund analüüsi teostatakse keskkonna seisukohalt vaadatuna, pöörates tähelepanu ressursitarbele ja eralduvatele heitmetele ning teistele võimalikele keskkonnamõjuallikatele. Joonis 9. Sisend-väljund diagramm linnufarmi ehitusega kaasneda võivatest tagajärgedest Keskkonna seisukohalt on farmi ehitusega kaasnevad peamised tagajärjed toodud alljärgnevalt.  Ressursikasutus. Ressursikasutus kaasneb mistahes ehitustöödega - ehitusel on vaja kasutada ehitusmaterjale ning erinevaid seadmeid ja masinaid. Seadmed tarbivad energiat (elekter, kütus vms). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 35/103 Osaühing Selja Muraka veisefarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Ressursikasutus on määratud tööde mahu ning seadmete kulumääradega. Kuna ressursid on piiratud ning tekitavad ehitajale ja/või arendajale majanduslikke väljaminekuid, kasutatakse erinevaid materjale, seadmeid jms võimalikult optimaalselt.  Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev võimalik müra. Müra tekib lammutustöödel, ehitusmaterjalide vedamisel, erinevate paikset ja liikuvate mehhanismide tööst, ehitustööriistade kasutamisest jne. Selline mürateke kaasneb pea iga ehitustegevusega. Tegemist on ajutise müraga, mis ilmneb ehitustegevuse alustamisega ja kaob koos selle lõppemisega. Kasutatavate masinate müratase peab vastama nõuetele. Eestis on kehtestatud sellistele mehhanismidele maksimaalsed lubatud helivõimsuse tasemed majandus- ja taristuministri määrusega54. Seega peavad ehitusel kasutatavad masinad ja mehhanismid vastama määruses toodud nõuetele.  Ehitustegevusega ning transpordiga kaasnev tolm ja teised heitmed välisõhku. Ehitustööde käigus tekib ajutiselt tolmu, millest eriti peened osakesed kanduvad õhuvooludega edasi ning mõjutavad sellega välisõhu kvaliteeti. Samuti kasvab ajutiselt õhuheite teke tulenevalt transpordikoormuse tõusust (ehitusmaterjalide, seadmete ja töötajate vedu).  Tekkivad jäätmed. Tekkivateks jäätmeteks on eeldataval eelkõige ehitusjäätmed (s.h olemasolevate hoonete tekkivad lammutusjäätmed) ning pakendijäätmed. Jäätmete koostis võib olla nii looduslikest (puit, kivi) kui tehismaterjalidest. Lammutuse käigus purustatakse paiknevad hooned vastavalt materjalile: gaasbetoon, raudbetoon, asfalt. Tekkinud jäätmed sertifitseeritakse ja kasutakse uue farmikompleksi ehitamisel vastavalt kasutusotstarbele kas ehitusmaterjalidena või vertikaalplaneeringuks. See vähendab oluliselt nii lammutuse kui ehitusega kaasnevat transpordikoormust ja sellega kaasnevaid mõjusid. Ära veetakse ja üle antakse, kõik ohtlikud jäätmed, puitjäätmed ja vanaraud. Jäätmed antakse üle jäätmekäitluseks keskkonnaluba omavale ettevõtjale. Arendaja sõlmib ehitus- ja lammutustöid teostavate ettevõtetega lepingud, kus nõuetekohane jäätmekäitluse korraldamine on ehitusettevõtja kohustus.  Võimalikud avariikorrad. Ehitustegevus on üks avariide ja tööõnnetuste rohkemaid tegevusvaldkondi. Tööõnnetused võivad esineda eriti töötamisel erinevate seadmete ja mehhanismidega. Vedude puhul tuleb arvestada õnnetuseohuga liikluses. Avariioht on olemas ka nt kemikaalide ja kütuste käitlemisel. Normaalsetes töötingimustes, kus kasutatakse töökorras seadmeid ja mehhanisme ning järgitakse kõiki ohutusnõudeid, on avariiolukordade ilmnemine välditav. 54 Majandus- ja taristuministri 08. juuni 2015. a määrus nr 59 „Nõuded välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ 36/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmi tegevus Järgnevalt on kirjeldatud kavandatud tegevust alternatiiv 1 korral. Pidamistehnoloogia Kiltsi broilerifarm hakkab koosnema kuuest lindlast, kus on igas lindlas kohti 80 000 -le broilerile. Broileritibud tuuakse haudejaamast spetsiaalse „tibuautoga“, kus tibud on plastkastides ja kastid on virnastatud konteineritele. Broileritibu kaalub 40 g ja keskmine kasvatusaeg on 37 päeva, kuni linnud on saavutanud keskmise kaalu 2,35 kg. Ühte kanalasse paigutatakse tibud ühel ajal ja kõik ühe kanala broilerid on ühevanused. Broilereid peetakse põrandal ja nad saavad kogu ruumi ulatuses liikuda. Õhuvahetuseks on lindlates kasutusel sundventilatsioon. Peale kasvatusperioodi lõppu linnud korjatakse spetsiaalse korjemasinaga transpordikonteineritesse ning konteinerid laaditakse tõstukiga spetsiaalsele linnuveo autole (poolhaagisele). Broilerid transporditakse tapmiseks ja edasiseks töötlemiseks AS HKscan Estonia Tabasalu tapamaja-lihatööstusesse. Lindude söötmine ja jootmine Broilereid söödetakse jõusöödatehases toodetud jõusöödaga, millele lisatakse kanalas nisu. Mõlemad tuuakse kohale puhurautodega ja ladustatakse iga kanala kõrval asuvates kahes jõusööda- ja ühes nisupunkris. Kanalasse punkritest spiraaltransportööriga transporditav jõusööt ja nisu kaalutakse portsjonkaaluga, mis võimaldab vajadusel komponentide vahekorda muuta. Jõusööda ja nisu segamine toimub kaalusüsteemis. 3-4 päeva enne tapmist lõpetatakse nisu söötmine. Kaal registreerib igapäevaselt kulunud söödakogused. Broilerite söötmine ja jootmine farmis toimub automaatselt täituvate söödaautomaatide ja nippeljootjatega veeliinide kaudu. Broilerid söövad ja joovad isu järgi ja nii vesi kui sööt on neile kättesaadav ööpäevaringselt. Talitaja jälgib igapäevaselt joogiliini ja söötjate kõrgust ja reguleerib neid vastavalt vajadusele. Joogivesi on kättesaadav ööpäevaringselt. Lindlates kasutatakse nippeljootjaid, mille tootlikkus on 80-90 ml/min. Veekasutus ja reoveekäitlus Vett kasutatakse käitises:  lindude jootmiseks;  lindlate pesuks;  inventari pesuks;  töötajate olmevajadusteks;  muuks otstarbeks. Kiltsi broilerifarmis hakatakse vett võtma puurkaevust ning selleks on kolm varianti. Tõenäoseim on veevõtt Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust, teine variant on veevõtt Osaühingule DINER kuuluvast puurkaevust ning kolmandaks variandiks on veevõtt enda ettevõttele rajatavast puurkaevust. Pandivere Vesi OÜ-le kuuluv puurkaev asub kavandatavast farmikompleksist linnulennult 300 m kaugusel ning asub Kiltsi mõis kinnistul. Kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on järgmised:  katastrinumber: 3032;  kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas; Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 37/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne  puurkaevu sügavus: 80 m;  puurkaevu tootlikkus: 7,1 l/s;  ehitamise aasta: 1960. Osaühingule DINER kuuluv puurkaev asub kavandatavast farmikompleksist 50 m kaugusel ning asub Agro kinnistul. Kaevul on olemas nõutav 50 m sanitaarkaitseala. Puurkaevu andmed on järgmised:  katastri number: 50266;  kasutatav põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas;  puurkaevu sügavus: 51 m;  puurkaevu tootlikkus: 7,1 l/s;  ehitamise aasta: 2011. Kogu tootmistsükli vältel tekib reovesi farmi töötajate olmekasutuse tulemusena. Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena. Kasutusele võetakse reovee kogumismahutid - farmi tehnoloogiline reovesi kogutakse 30 m3 suurustesse kogumismahutitesse, mis hakkavad paiknema iga lindla juures. Olmeploki must vesi suunatakse eraldi kogumiskaevu ja viiakse sealt vastavalt vajadusele autoga purgimise kohta. Heitvett suublasse ega pinnasesse juhtima ei hakata. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud või killustikuga kaetud osadesse, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. Sõnnikukäitlus Lindude pidamine toimub sügavallapanul. Lindlate põrandaks on valatud betoonpõrandad, millele on puistatud allapanuks turvas. Peale lindla tühjendamist lindudest puhastatakse lindla põrand sõnnikust ja pestakse. Lindlates tekib tahesõnnik (kuivaineprotsent on 43-55). Pärast pesu teostatakse lindla desinfitseerimine. Peale broilerite korjet kasvuperioodil tekkinud tahesõnnik koristatakse ja laaditakse lepingulise partneri transpordile äraveoks kas ladustamisele hoidlas või vegetatsiooniperioodil ka maaomaniku põllule. Üheks alternatiiviks on ka sõnniku otsevedu biogaasijaama. Kiltsi broilerifarmi tootmisterritooriumile sõnnikuhoidlaid ei rajata. Küte, jahutus ja ventilatsioon Lindlates hakkab olema sundventilatsioon, mille reguleerimine toimub vastavalt lindudele sobiva etteantud reziimi alusel. Lindlatele planeeritakse rajada ventilatsioonikorstnad, seinaventilaatorid ja soojusvahetite ventilaatorid. Iga lindla katusel hakkab olema 14 korstent, iga lindla otsaseinas hakkab olema kuus seinaventilaatorit ning iga lindla puhul tuleb kasutusele ka soojusvaheti, mille kaudu toimub samuti väljatõmme välisõhku. Värske õhk siseneb kanalatesse välisseintes paiknevate klappide kaudu. Igas lindlas hakkab olema neli 50 kW soojapuhurit ning üks 220 kW soojusvaheti katel (alternatiiviks on 200 kW võimsusega veeradiaatorid koos 200 kW katlaga. Lisaks on uurimisel võimalus paigaldada kuni 175 kW võimsusega põrandaküte (veega) ja sellisel juhul tuleks sellele samuti 200 kW katel. Summaarne soojavajadus ja kulutatud kütte kogus ning töötunnid jäävad samaks). Kütuseks hakatakse kasutatama vedelgaasi. Olmeplokis hakkab kasutusel olema õhk-vesi küttesüsteem ning tehnoplokkides õhk-õhk soojuspumbad. Jäätmekäitlus Peamised tegevuse käigus tekkivad jäätmed on: 38/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne  loomsed jäätmed (lõpnud linnud);  segaolmejäätmed;  pakendijäätmed;  ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud jäätmed (ravimite pakendid, lambid). AS HKScan Estonia rakendab käitisesisest jäätmehooldussüsteemi, mis tagab segaolmejäätmete, loomsete jäätmete ja ohtlike jäätmete käitlemise vastavalt kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetele. Erinevad jäätmeliigid kogutakse lahus. Jäätmed antakse üle keskkonnaluba omavatele jäätmekäitlejatele. Loomsed jäätmed antakse käitlemiseks üle Vireen AS-le või alternatiivina biogaasijaamale (2. kategooria alla kuuluvad jäätmed). Ülejäänud jäätmed antakse lepingute alusel üle jäätmeluba omavatele jäätmekäitlejatele. Energia kasutamine Energiat vajatakse käitises järgmistes tehnoloogilistes protsessides:  söötmine;  valgustus ja ventilatsioon;  muud tehnoloogilised seadmed;  lautade puhastamiseks. Tootmiskompleksis hakatakse kasutama kütteseadmeid, millest on täpsemalt juttu eespool. Lindlates võetakse kasutusele energiasäästlikud valgustid. Valgusallikana kasutatakse lindlates ja olmeruumides päevavalguslampe, õues võetakse kasutusele ka mõned suured valgustid. Energiat saadakse Eesti Energia aktsiaseltsi jaotusvõrgust ja energiatarbimise üle hakatakse pidama arvestust. Tööjõud Käitisesse planeeritakse viis täistööajaga töökohta. Käitist teenindav transport Käitise tegevuse tagamiseks transporditakse raskeveokitega sinna tibud, söödad ja mitmesuguseid abimaterjale. Käitisest veetakse raskeveokite või traktoritega ära linnud, linnusõnnik, loomsed jäätmed, olmejäätmed ning vajadusel muud jäätmed. Sõitude arv on sõltuv broilerite kasvutsüklist. Kasvutsükli pikkus on umbes 42 päeva. Sellise intervalliga toimub järjestikustel päevadel broilerite vedu tapamajja ja sõnniku eemaldamine, mis keskmiselt võtab aega kuni kuus päeva. Liiklustiheduse seisukohast vaadatuna hakkaksid söödaautod aasta keskmisena tegema päevas 1,2 sõitu (igapäevane vedu). Lindude transportimiseks tapamajja toimuks keskmiselt 1,3 reisi päevas (iga 42 päeva järel igast lindlast 10 koorma transport). Sõnnikut veetakse iga 42 päeva tagant 15 koormat ehk umbes 0,3 reisi päevas. Seega farmi töölehakkamisel lisanduks üldisele liiklussagedusele aasta keskmisena umbes kolm raskeveoki sõitu päevas. Samas peab arvestama sellega, et sõitude arv on sõltuv broilerite kasvutsüklitest ning raskeveokite sõidud toimuvad osadel päevadel palju tihedamalt kui teistel päevadel. Raskeveokite liikumine on kavandatud Kiltsi mõisateele (katastrinumber: 92701:004:0188) suunaga farmis põhja poole, kuhu saab mööda Järva-Jaani - Pikevere - Ebavere teed (katastrinumber: 92701:004:0800). Kiltsi jaama teed (katastrinumber: 92701:002:0550) püütakse võimalusel vältida. Sõnnikuvedu toimub ka mööda väiksemaid teid, olenevalt sellest, kus põllud, kuhu sõnnikut laotama hakatakse, asuvad. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 39/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Veterinaarohutus AS HKScan Estonia on korraldanud veterinaaria tugiteenuse vastavalt kehtivate asjakohaste EV õigusaktide nõuetele. AS-le HKScan Estonia osutab veterinaarteenust veterinaararst. Keskkonnaohutuse seisukohalt on eelkõige oluline üldine veterinaarohutuse tagamine ja loomsete jäätmete käitlemise nõuete järgimine. Lõpnud linnud eraldatakse koheselt selleks ettenähtud kohta, milleks on igal lindlal spetsiaalne biojäätmete hoidla, kus asub plastkonteiner ning antakse üle Vireen AS-ile asukohaga Väike-Maarjas või saadetakse biogaasijaama. Kinnised konteinerid tagavad võimalike nakkuste ja ebameeldiva lõhna leviku miinimumini viimise. Veterinaarohutust aitab tagada ka see, et farmikompleksi territooriumil korraldatakse töötajate ja masinate liikumine nii, et „puhta” ja „musta” poole ristumine on välistatud. Kõrvalistel isikutel on tootmisterritooriumile ligipääs keelatud. 40/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Keskkonnakasutus kavandatava olukorra puhul Kavandatava tegevuse tootmisprotsessi kirjeldus (kehtib kõigi tehnoloogiliste lahenduste puhul) koos sisendite ja väljunditega on toodud alljärgneval joonisel (Joonis 10). Joonis kirjeldab kogu käitise tegevust alternatiiv 1 puhul. Joonis 10. Sisend-väljund diagramm broilerifarmi käitamisega kaasneda võivatest tagajärgedest eesmärgiga välja selgitada võimalikud keskkonnamõjud Keskkonna seisukohalt on kavandatava tegevusega kaasnevad olulisemad tagajärjed järgnevad:  heide välisõhku sh lõhn;  sõnnikuteke;  veekasutus;  reoveeteke;  jäätmeteke;  mürateke;  avariiolukorraoht. Järgnevalt kirjeldatakse võimalikke kavandatava tegevuse tagajärgi detailsemalt. 6.3.1 Heide välisõhku, sealhulgas lõhna teke Kiltsi broilerifarmi puhul on välisõhu paikseteks heiteallikateks lindlad. Lindlatest juhitakse saasteained välisõhku läbi ventilatsioonikorstnate, seinaventilaatorite ja soojusvaheti ventilaatsioonikorstnate. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 41/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Iga lindla katusel hakkab olema 14 korstent, iga lindla otsaseinas hakkab olema kuus seinaventilaatorit ning iga lindla puhul tuleb kasutusele soojusvaheti, mille kaudu toimub samuti väljatõmme välisõhku. Kuna väljatõmbekorstnate parameetrid on ühesugused, on need võetud üheks koondheiteallikaks. Samamoodi on koondheiteallikaks iga lindla puhul võetud ka seinaventilaatorid. Linnukohtade arv on jagatud väljatõmmete vahel proportsionaalselt vastavalt korstnate/ventilaatorite ventilatsioonivõimsustele. Iga korstna ventilatsioonivõimsus hakkab olema 24 470 m3/h, seinaventilaatori puhul 46 700 m3/h ja soojusvaheti ventilatsioonikorstna puhul 30 000 m3/h. Igas lindlas hakkab olema neli 50 kWth soojapuhurit ning üks 220 kWth soojusvaheti katel (alternatiiviks on 200 kWth võimsusega veeradiaatorid koos 200 kWth katlaga. Lisaks on uurimisel võimalus paigaldada kuni 175 kWth võimsusega põrandaküte (veega) ja sellisel juhul tuleks sellele samuti 200 kWth katel. Summaarne soojavajadus ja kulutatud kütte kogus ning töötunnid jäävad loa mõistes samaks). Soojapuhurid on arvutuste jaoks võetud iga lindla kohta koondheiteallikana. Kütuseks hakatakse kasutatama vedelgaasi. Vedelgaasi hakkab puhuritele kuluma ca 72 t aastas ja soojusvaheti katelde peale ca 288 t. Põletusseadmete töötunde on aastas umbes 3500. Täpsemad andmed heiteallikate kohta on välja toodud allpool olevates tabelites (Tabel 8). Heiteallikate asendiplaan on esitatud järgneval joonisel (Joonis 11). 42/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 8. Heiteallikate andmed Kiltsi broilerifarmis alternatiiv 1 korral Heiteallika Heiteallika Väljuvate Heiteallika Heiteallika väljumis- Heiteallika Linnukohtade Heiteallika nimetus mõõtmed või arvutuslik gaaside Toodangurühm Pidamisviis number kõrgus maapinnalt, m joonkiirus, m/s arv diameeter, m diameeter, m temperatuur, °C Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 1 S1 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 korstnad kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 1 S2 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 seinaventilaatorid kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 1 S3 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 soojusvaheti kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 2 S4 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 korstnad kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 2 S5 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 seinaventilaatorid kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 2 S6 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 soojusvaheti kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 3 S7 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 korstnad kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 3 S8 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 seinaventilaatorid kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 3 S9 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 soojusvaheti kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 4 S10 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 korstnad kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 4 S11 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 seinaventilaatorid kuivatamiseta Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 43/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Heiteallika Heiteallika Väljuvate Heiteallika Heiteallika väljumis- Heiteallika Linnukohtade Heiteallika nimetus mõõtmed või arvutuslik gaaside Toodangurühm Pidamisviis number kõrgus maapinnalt, m joonkiirus, m/s arv diameeter, m diameeter, m temperatuur, °C Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 4 S12 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 soojusvaheti kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 5 S13 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 korstnad kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 5 S14 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 seinaventilaatorid kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 5 S15 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 soojusvaheti kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 6 S16 14 tk: Ø 0,9 3,37 10 10,68 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 korstnad kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 6 S17 6 tk: 1,38x1,38 3,81 2 6,81 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 seinaventilaatorid kuivatamiseta Põrandalpidamine, Kiltsi lindla nr 6 S18 1 tk: Ø 0,9 0,9 4,4 13,1 22 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 soojusvaheti kuivatamiseta 44/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 9. Põletusseadmete andmed Kiltsi broilerifarmis alternatiiv 1 korral Katla Katla Aastane Katla korstna Heite- nimi- kütuse Korstna Joon- Väljuvate töö- Katla kõrgus Kasu- allika Heiteallika nimetus soojus- Kütus kogus, diameeter, kiirus, gaaside tunnid tüüp maa- tegur number võimsus, tonnides, m m/s temp, °C aastas, pinnast, MWth tm või m3 h/a m K1 Kiltsi lindla nr 1 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9 K2 Kiltsi lindla nr 1 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9 K3 Kiltsi lindla nr 2 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9 K4 Kiltsi lindla nr 2 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9 K5 Kiltsi lindla nr 3 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9 K6 Kiltsi lindla nr 3 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9 K7 Kiltsi lindla nr 4 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9 K8 Kiltsi lindla nr 4 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9 K9 Kiltsi lindla nr 5 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9 K10 Kiltsi lindla nr 5 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9 K11 Kiltsi lindla nr 6 soojapuhurid 0,2 Põleti Vedelgaas 12 4 0,12 5,64 75 3500 0,9 K12 Kiltsi lindla nr 6 soojusvaheti katel 0,22 Põleti Vedelgaas 48 4 0,2 3,1 210 3500 0,9 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 45/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 11. Heiteallikate asendiplaan alternatiiv 1 korral 46/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne KMH aruandes ei ole saastetaseme hindamisel arvesse võetud liikuvaid heiteallikaid, kuna nendega seotud heitmed on kontrollimatud ning hajusad. Lisaks paiksetele heiteallikatele võivad käitise lähedast välisõhu saastetaset teatud aegadel mõjutada erinevad tegevused:  sööda laadimisel tekkiv tolmuheide;  teenindava transpordi liikumisega kaasnev heitgaaside heide õhku ja kuival perioodil tolm teedelt;  territooriumi koristamisega võib kaasneda vähene tolmu heide õhku;  sõnniku väljavedamisel suureneb lõhna heide;  sõnniku ettevalmistamisel veoks ja sõnniku laotamisel toimub samuti saasteainete heide välisõhku. Selliseid heitmeid loetakse samuti hajusaks ja kontrollimatuks heiteks. Seda heidet ei arvutata, kuna heide sõltub paljudest asjaoludest, mida on väga keeruline arvesse võtta. Näiteks sõltub selline heide veoteede ja põldude paiknemisest, erinevatest meteoroloogilistest parameetritest (tuule suund ja tugevus, pilvisus, õhuniiskus, õhurõhk) jms. Loomakasvatusest lähtuvate olulisemate välisõhu saasteainetena saab välja tuua ammoniaagi (NH3), metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O). Kiltsi broilerifarmis hakkab linnukasvatuse tulemusel eralduma eelkõige ammoniaaki (sõnnikuhoidla puudub). Ammoniaagi heitkoguste leidmiseks on keskkonnaministri määruses nr 6655 esitatud vastav metoodika. Põletusseadmetest välisõhku väljutatavate saasteainete heitkogused on leitud määrustes nr 5956 ja 8657 toodud metoodikale tuginedes. Metoodikad ja saasteainete heitkoguste leidmise arvutuskäigud on täpsemalt esitatud aruande lisades (Lisa 2, Lisa 3). Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lindlate maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema lindude arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. Järgnevalt on välisõhu saasteainete prognoositavad heitkogused tulemuste lihtsamaks jälgimiseks välja toodud summaarse koondtabelina (Tabel 10). Tabel 10. Aasta jooksul Kiltsi broilerifarmist välisõhku suunatavate saasteainete maksimaalsed prognoositavad heitkogused (t/a) kavandatava olukorra puhul Välisõhku eralduva saasteaine heitkogus CAS nr Nimetus Aastane,t/a 7664-41-7 Ammoniaak 37,632 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,714 630-08-0 Süsinikoksiid 0,498 NMVOC Mittemetaansed orgaanilised lenduvad ühendid 0,03 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,008 PM-sum Osakesed 0,007 PM10 Peenosakesed 0,007 PM2,5 Eriti peened osakesed 0,007 124-38-9 Süsinikdioksiid 1046,124 55 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. 56 RT I, 29.11.2016, 6, „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.11.2016. a. määrus nr 59. 57 RT I, 29.12.2016, 63, „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid 1“. Keskkonnaministri 27.12.2016. a. määrus nr 86. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 47/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lõhna heide Lõhna heide lindlatest on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 11). Eriheide broileritele on leitud määrusest nr 8158. Loomühikuteks on võetud määruses nr 7359 toodud väärtused. Lõhna heide on arvutatud vastavalt metoodikale, mis on esitatud aruande lisas (Lisa 2). Tabel 11. Lõhna heide lindlatest (alternatiiv 1) Nr Aasta- Loom- Heit- plaanil Eriheide, Toodangu rühm Pidamisviis lind, ühik, kogus, või ouE/LÜ/s arv LÜ ouE/s kaardil S1 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69 S2 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92 S3 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19 S4 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69 S5 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92 S6 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19 S7 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69 S8 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92 S9 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19 S10 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69 S11 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92 S12 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19 S13 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69 S14 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92 S15 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19 S16 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 58815 42 0,00038 938,69 S17 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 16035 42 0,00038 255,92 S18 Broilerid Põrandalpidamine, sügavallapanu, sõnniku kuivatamiseta 5150 42 0,00038 82,19 Kokku 480000 7660,80 6.3.2 Sõnnikuteke Alternatiiv 1 puhul rakendatakse lindude pidamisel tahesõnnikutehnoloogiat. Veeseaduse § 164 lõige 2 sätestab, et põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt kaheksa kuu sõnniku ja virtsa ning vajaduse korral, sõltuvalt loomapidamishoones kasutatavast tehnoloogiast, ka sealt pärit reovee. Lõige 7 sätestab, et kui loomapidaja suunab sõnniku lepingu alusel hoidmisele või töötlemisele teise isiku hoidlasse või töötlemiskohta, peab loomapidamishoone jaoks olema lekkekindel hoidla, mis mahutab vähemalt ühe kuu sõnnikukoguse. Kiltsi broilerifarmi territooriumil sõnnikut sõnnikuhoidlates ladustama ei hakata. Ettevõtte sõnnikuhoidla asub Maardu külas Komposteerimisväljaku nimelisel maaüksusel (katastritunnus 24504:003:0377, kinnistu registriosa nr 9704202) ning millel on keskkonnaluba KL- 509689. Sinna ladustatakse sõnnikut ainult eradolukordades. Samuti võib sõnnikuhoidlatena käsitleda lindlaid, kus sõnnik eemaldatakse pärast iga partiid. Reaalselt antakse sõnnik üle lepingupartnerile kohe selle farmist välja viimisel, kas ladustamisele lepingupartneri hoidlas, vegetatsiooniperioodil maaomaniku põllule või biogaasijaamale. Ettevõtte hinnangul tekib farmis aasta jooksul 7500 m3 sõnnikut (ühest kanalast tuleb partii lõpus 135 m3). 58 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81. 59 RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Lisa 8. 48/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Teine arvestamist vajav aspekt on sõnnikulaotuspindade vajadus. Veeseaduses on sätestatud, et sõnnikuga, sealhulgas töödeldud sõnnikuga, on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku ning 25 kg (viie aasta keskmine) fosforit aastas, kaasa arvatud lämmastik ja fosfor, mis jääb maale karjatatavate loomade väljaheidetega60. Alljärgnevalt on toodud minimaalselt vajalikud laotuspinnad nii lämmastiku kui ka fosfori arvestuses kavandatava alternatiivi puhul (Tabel 12;Tabel 12). Sõnniku toitainete sisalduse määramisel sõnnikust võetakse aluseks põllumajandusministri määruses nr 7361 välja toodud näitajaid. Tabel 12. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldlämmastiku sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind lämmastiku sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiivi korral (arvestades määruse nr 73 põhjal leitud sõnniku kogustega) Mini- Sügav- N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus linnukohta, t/a Nr Aastas maalne Linnu- allapanu- plaanil toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik või kokku, põllu- arv kokku, kaardil kg pind, t/a ha Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S1 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S2 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S3 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S4 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S5 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S6 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S7 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S8 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S9 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta 60RT I, 22.02.2019, 1, „Veeseadus“. Vastu võetud 30.01.2019. 61RT I, 01.10.2019, 11, „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika“. Vastu võetud 30.09.2019 nr 73. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 49/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mini- Sügav- N sisaldus, kg/t Sõnnikukogus linnukohta, t/a Nr Aastas maalne Linnu- allapanu- plaanil toodetav N vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis Sõnnikutüüp kohtade sõnnik või kokku, põllu- arv kokku, kaardil kg pind, t/a ha Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S10 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S11 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S12 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S13 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S14 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S15 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S16 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 9,31 17412,7 102,4 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S17 Broilerid 16035 0,0318 509,913 9,31 4747,3 27,9 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S18 Broilerid 5150 0,0318 163,77 9,31 1524,7 9,0 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta KOKKU 480000 15264 142107,8 835,9 50/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 13. Orienteeruv tekkiva sõnniku kogus ja üldfosfori sisaldus aastas ning minimaalne vajalik laotuspind fosfori sisaldusest lähtuvalt kavandatava alternatiivi korral (arvestades määruse nr 73 põhjal leitud sõnniku kogustega) Mini- P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus linnukohta, t/a Nr Sügav- Aastas maalne Linnu- plaanil Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade või tüüp sõnnik P kokku, põllu- arv kaardil kokku, t/a kg pind, ha Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S1 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S2 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S3 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S4 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S5 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S6 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S7 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S8 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S9 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S10 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S11 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S12 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 51/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mini- P sisaldus, kg/t Sõnnikukogus linnukohta, t/a Nr Sügav- Aastas maalne Linnu- plaanil Sõnniku- allapanu- toodetav vajalik Toodangurühm Sõnnikuhoidla tüüp Pidamisviis kohtade või tüüp sõnnik P kokku, põllu- arv kaardil kokku, t/a kg pind, ha Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S13 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S14 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S15 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S16 Broilerid 58815 0,0318 1870,317 3,79 7088,5 283,5 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S17 Broilerid 16035 0,0318 509,913 3,79 1932,6 77,3 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta Põrandalpidamine, Tahesõnnikuhoidla, sügavallapanu, Sügavalla- S18 Broilerid 5150 0,0318 163,77 3,79 620,7 24,8 loomulik koorik sõnniku panusõnnik kuivatamiseta KOKKU 480000 15264 57850,6 2314,0 Arvutustest selgub, et laotuspindade puhul on limiteerivaks toitaineks fosfor. Selleks, et laotada sõnnikut vastavalt lubatud normidele on vajalik alternatiiv 1 puhul vähemalt 2314 ha laotuspindu. AS HKScan Estonia sõlmib lepingud sõnniku laotamiseks ettevõtetega, kelle kasutuses on kokku rohkem kui 2314 ha maad, seega sõnnikut oleks võimalik laotada vastavalt kehtestatud normidele. 6.3.3 Veekasutus ja reovee teke Linnukasvatuses vajatakse vett eeskätt lindude jootmiseks ning lisaks kulub vett olmeotstarbeks ja ruumide pesuks. Lindude jootmiseks läheb tarvis joogivee kvaliteediga vett. Kiltsi broilerifarmis on veevõtt planeeritud kas Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3032, DINER Osaühingule kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 50266 või endale rajatavast puurkaevust. Vastavalt analüüsitulemustele vastavad kõik analüüsitud joogiveenäitajad Kiltsi mõisa ühisveevärgivees ja Osaühing DINER puurkaevuvees kehtivatele joogiveenõuetele. Arvutuslik lindude joogivee tarve maksimaalse lindlate täituvuse korral on esitatud allpool toodud tabelis (Tabel 14). Tabel 14. Arvutuslik veetarve Kiltsi broilerifarmis alternatiiv 1 korral Loomagrupp Arv Keskmine veetarve, l/öp Veetarve kokku, m3/öp Veetarve kokku, m3/aastas Broilerid 480000 0,15 72,3 26 400 Tehnoloogiline vesi - - 2,7 1000 Olmevesi - - 0,6 200 KOKKU - - 75,6 27 600 Arvutuslikult on Kiltsi broilerifarmi tegevuseks vett vaja umbes 27 600 m3 aastas, 6900 m3 kvartalis, 75,6 m3 ööpäevas ehk 0,88 liitrit sekundis. 52/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Puurkaevu nr 3032 deebit (tootlikkus) on 25,56 m3/h ehk 7,1 l/s. Keskmine veevõtt 2017. a. oli 5,3 m3/ööp ning lubatud veevõtt Liivaküla puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr KL-514140 (väljastatud OÜ-le Pandivere Vesi, kehtivusaeg alates 07.02.2022), 36 m3/d.62 Kuna ainuüksi broilerifarmi tegevuseks oleks vaja vett arvutuslikult 75,6 m3 ööpäevas, siis on vajalik OÜ-l Pandivere Vesi taotleda puurkaevust suuremat veevõttu. Kuna puurkaevu tootlikkus on 7,1 l/s, on veevõtu suurendamine võimalik ning puurkaevu tootlikkus on piisav kavandatava tegevuse teostamiseks. Puurkaevu nr 50266 deebit (tootlikkus) on 7,1 l/s. Lubatud veevõtt Osaühing DINER puurkaevust on vastavalt keskkonnaloale nr L.ÕV/326378 kuni 25 200 m3 aastas ehk 69 m3/päevas.63 Kuna ainuüksi broilerifarmi tegevuseks oleks vaja vett arvutuslikult 75,6 m3 ööpäevas, siis on vajalik Osaühingul DINER taotleda puurkaevust suuremat veevõttu. Kuna puurkaevu tootlikkus on 7,1 l/s, on veevõtu suurendamine võimalik ning puurkaevu tootlikkus on piisav kavandatava tegevuse teostamiseks. Kogu tootmistsükli vältel tekib kahte tüüpi reovett. Seda tekib farmi töötajate olmekasutuse tulemusena hinnanguliselt kuni 200 m3 aastas ning see suunatakse eraldi kogumiskaevu ja viiakse sealt vastavalt vajadusele autoga purgimise kohta. Tootmistsükli lõppedes tekib täiendav kogus reovett kanalate pesemise tulemusena, mis suunatakse 30 m3 suurutesse kogumismahutitesse, mis hakkavad paiknema iga lindla juures Hinnanguliselt tekib tehnoloogilist reovett aastas kuni 1000 m3. Heitvett suublasse ega pinnasesse juhtima ei hakata. Hoonete katustelt ja kõvakattega pindadelt tulenev sademevesi juhitakse teekatendite ja maapinna vertikaalplaneerimise abil hoonetest eemale territooriumi haljastatud osadesse või killustikugu kaetud aladele, kust vesi imbub loomulikul teel pinnasesse. 6.3.4 Jäätmeteke Peamised käitise tegevuse käigus tekkivad jäätmed on olmejäätmed ning pakendijäätmed. Vähesel määral tekib ka ohtlikke jäätmeid, milleks on põhiliselt ravimite pakendid, luminestsentslambid ja kemikaalide jäätmed. Lisaks mainitud jäätmetele tekib käitise tegevuse käigus ka loomseid jäätmeid (surnud linnud). Arvestades tootmismahtusid, on jäätmete kogus väike. Jäätmete ladestamist ning otsest keskkonda viimist ei toimu. Erinevad jäätmeliigid kogutakse eraldi ning antakse üle vastavat luba omavatele jäätmekäitlejatele. 6.3.5 Mürateke Intensiivse linnukasvatusega kaasneb teatud tasemel müra, mis sõltub nii lindude arvust, hoonete konstruktsioonist kui ka kasutatavast tehnoloogiast. Lindlate käitamisel on mürateke võimalik nii paiksetest heiteallikatest (tootmisprotsess) kui ka farmi teenindavast transpordist. Tekkiva müra kestus on enamasti lühiajaline, samuti toimub suur osa selle tekkest linnupidamis- ja abihoonete siseruumides ning hoonetest välja ei levi. Peamine lindlate käitamisega kaasnev müra väljaspool siseruume tekib farmi teenindavatest veokitest, millega tuuakse farmi territooriumile tibusid, sööta ja abimaterjale ning viiakse farmist ära broilereid, sõnnikut ja jäätmeid. Alljärgnevas tabelis on esitatud tüüpiliste müra tekitavate tegevuste loend lindude intensiivkasvatuses (Tabel 15). 62 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# 63 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 53/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 15. Põhiliste müra tekitavate tegevuste loend, müra kestus ja müra tase64 Müra allikas Kestus ööpäevas, h Sagedus Müra tase, dB Söötade ettevalmistamine info puudub info puudub 90 (lindlas), 63 (lindlast väljas) Söötade transport farmi 1 iga nädal 2-3 korda 92 Sõnniku eemaldamine 6 päeva (1 lindla päevas) 8-9 korda aastas info puudub Survepesu 6 päeva (1 lindla päevas) 8-9 korda aastas 88 (5 m kaugusel) Broilerite korje 6 päeva (1 lindla päevas) 8-9 korda aastas 57-60 (LAeq) Gaasikütuse tarnimine 2 8-9 korda aastas info puudub Ventilatsioon pidev pidev 43 Põhiline müra väljaspool tootmishooneid kaasneb lindude laadimistegevusest. Laadimine võib toimuda nii päevasel kui ka öisel ajal. Lindude transportimiseks tuleb veoauto lindla juurde, mille mootor laadimistegevuse ajal ei tööta. Samuti on laadimise ajal kinni lindlate otsaventilaatorid. Lindude laadimistegevus välistingimustes toimub laaduriga, mille müratase on 75 dB. Väike-Maarja valla üldplaneeringu65 kohaselt asub lähim elamuala piir lähimast lindude laadimiskohast umbes 290 m kaugusel. Elamuala kuulub määruse nr 7166 kohaselt II kategooria alla, kus müra piirväärtuseks päevasel ajal on 60 dB ja öösel 45 dB. Leidmaks, kui suur on eeldatavalt müratase lähima elamuala piiril, arvestati, et kauguse kahekordistumisel müratase langeb 6 dB67. Seega 290 m kaugusel on müratase arvutuslikult 26 dB. 6.3.6 Avariiolukorra oht Avariiolukorrad, millega võib kaasneda keskkonnakahju, seonduvad peamiselt sõnniku käitlusega. Avariiolukordades on võimalik, et levib saaste pinnasesse ning sealt edasi põhjavette (nt sõnniku laadimisel). Lindlate põrandad ehitatakse lekkekindlatena, samuti toimub sõnniku transport kõvakattega pinnasel, mistõttu on sõnnikuga saastumise risk viidud miinimumini. Linnupidamisega kaasnevaks avariiolukorraks võib lugeda ka linnugripi puhkemist. Tauditõrje meetmed ja nende rakendamine, samuti taudist põhjustatud kahjude hüvitamine on Eestis sätestatud veterinaarseaduses (RT I, 17.11.2021, 1). Taudide vältimiseks järgitakse lindlates veterinaarnõudeid. Taudi kahtluse või selle puhkemise korral tuleb tegutseda vastavalt Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutustele. Elektrikatkestuste korral avatakse lindlates käsitsi kõik õhu sisse- ja väljapuhkeavad (ventilaatorite avad, otsauksed). Farmis hakkab olema generaator elektrikatkestuste korral elektri tagamiseks. Farmiga seotud vedude korral tuleb arvestada ka võimaliku liiklusõnnetuste ohuga, mis ei erine muu transpordikoormusega teedel kaasnevast õnnetuseohust. Võimalike tekkivate avariiolukordade lahendamiseks peab ettevõtjal olema tegutsemisplaan. Tulekahju vältimiseks tuleb töötajatele tutvustada tuleohutusnõudeid. Tulekahju ennetamiseks ehitatakse hooned vastavalt tänapäevastele ehitusnormidele ja standarditele. 64 Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or Pigs, 2017, Industrial Emissions Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019- 11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf 65 Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v-maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4- 4a2a-9a93-244ff112b2dc 66 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 67 Keskkonnaameti juhend, Keskkonnamüra, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja- kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater 54/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Käitise kavandatud tegevusega kaasnevad keskkonnamõjud 6.4.1 Mõju maastikule ja pinnasele Maastiku muutus ning vajalikud pinnasetööd toimuvad ehitusetapis. Ehitustegevus toimub juba hoonestatud põllumajanduslikul alal (amortiseerunud farmihooned) ning maakasutuse üldist iseloomu ei muudeta, mistõttu olulist mõju eeldatavalt ei esine. Farmi asukoht paikneb ka asulakeskustest ja suurtest maanteedest eemal ega muuda seega olulisi vaateid. Farmi käitamisel ei viida pinnasesse saasteaineid. Teatavat kaudset mõju võib avaldada farmist eralduvate saasteainete sadenemine nt hoonete katusele ning sademeveega uhtumine otse pinnasesse või kraavi. Eeldatavasti ei ole tegemist suurte kogustega. Eeldusel, et farmikompleksi käitamisel järgitakse keskkonnaohutusnõudeid ning kasutusele võetav tehnoloogia vastab käesolevas aruandes kirjeldatule, puuduvad linnukompleksi tegevusel olulised tagajärjed ja negatiivne mõju maastikule ja pinnasele. Farmi tegevusega kaasnevaks kaudseks tagajärjeks on põllumajadusmaade vajadus –sööda tootmiseks ja ühtlasi farmis tekkiva sõnniku realiseerimiseks orgaanilise väetisena. Ettevõte annab sõnniku lepingupartneritele üle ning sõnniku laotamine toimub nende maadele, samuti on võimalik anda sõnnikut üle biogaasijaamale. Põllumajandustootmise arendamine panustab põllumaade kasutuses hoidmisesse ning seega soodustab välja kujunenud põllumajandusmaastiku säilitamist piirkonnas. Võttes arvesse riiklikul tasemel võetud eesmärki, milleks on väärtuslike põllumajandusmaade säilitamine ja kasutamine, võib vastavaid kaudseid mõjusid lugeda positiivseks. Samuti saab kaudse positiivse mõjuna välja tuu orgaaniliste väetiste kasutamise mõju muldade viljakusele. Samas peab arvestama, et sõnnikus sisalduvad taimetoitained lämmastik, fosfor ja kaalium, aga ka teised keemilised elemendid ja ühendid, võivad asjatundmatu väetamise (väetamisnõuetest mitte kinni pidades või muldade ja kasvatavate kultuuride vajadusega mitte arvestades) korral avaldada mullale negatiivset mõju. Järeldus: Mõju maastikule ja pinnasele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.2 Mõju pinnaveele Kiltsi broilerifarmi maaüksusel puuduvad looduslikud veekogud, maaüksust läbib kraav. Samuti puuduvad farmi vahetus läheduses olulised pinnaveekogud. Farmikompleksis tekkiv reovesi suunatakse mahutitesse, mistõttu otseheidet veekogudesse ei toimu. Broilerifarmis tekkiva heitvee käitlus ei mõjuta kavandatavas olukorras pinnavee režiimi ega seisundit, kuna heitvett pinnaveekogusse ei juhita. Samuti ei toimu broilerifarmi käitamisel pinnaveevõttu. Käitise tegevus võib pinnavett mõjutada eelkõige sõnnikukäitluse tulemusel. Võimalikud põhjused on tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete rikkumine sõnniku transportimisel ning avariiolukorrad. Kõigi nõuete täitmisel on olulise mõju ilmnemise tõenäosus minimeeritud. Tehnoloogiliste ja keskkonnanõuete täitmisel sõnniku käitlemisel broilerifarmi tegevusel otsest olulist negatiivset keskkonnamõju pinnaveele ei ole. Järeldus: Mõju pinnaveele on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.3 Mõju põhjaveele Broilerifarmi tegevusega ei ole ette näha saasteainete põhjavette viimist. Võimalikuks põhjavee kvaliteeti mõjutavaks keskkonnaaspektiks on sõnnikus olevate mikroorganismide või toitainete leke pinnasesse ja seejärel põhjavette. Lindlate põrandad ja sõnnikulaadimisalad peavad vastama kõigile veekaitsenõuetele. Leke on võimalik vaid juhul, kui rikutakse tehnoloogilisi ja keskkonnanõudeid või avariiolukorras. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 55/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõju põhjaveele on võimalik eeskätt läbi toitainekao sõnniku laotamisel ja mulda viimisel, mida viivad lepingu alusel läbi teised ettevõtted. Broilerifarmi veevarustuseks võetakse vett kas Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust katastrinumbriga 3032, Osaühing DINER puurkaevust katastrinumbriga 50266 või endale rajatavast puurkaevust. Arvutuslikult on Kiltsi broilerifarmi tegevuseks vett vaja alternatiiv 1 korral 27 600 m3 aastas. Puurkaevude tootlikkused võimaldavad vajalikku veevõttu. Põhjavee tarbimine ei põhjusta alamvesikonnas põhjavee taseme soovimatut alanemist. Veemajanduskava kohaselt on Siluri-Ordoviitsiumi Pandivere põhjaveekogumi Ida-Eesti vesikonnas koguselisuse poolest heas seisundis, põhjaveekogumi looduslik ressurss on suurem kui põhjaveevõtt.68 Järeldus: Käitise kavandatud tegevuse mõju põhjavee kvaliteedile on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne ning põhjavee kvantiteedile eeldatavalt neutraalne. 6.4.4 Mõju välisõhu kvaliteedile Mõju välisõhu seisundile on eeldatavalt üheks kõige olulisemaks mõjuvaldkonnaks. Mõju välisõhu kvaliteedile võib jagada ehitusaegseks ja farmi käitamise ehk lindude pidamise aegseks mõjuks. Ehitustegevuse aegne mõju (tolmu lendumine ehitusplatsilt jms) on lühiajaline, lokaalne ning mahtudest tulenevalt väheoluline. Nende mõjude ulatust saab piirata töökorralduslike ja tehniliste meetmete rakendamisega. Käitise tegevuse mõju hindamiseks välisõhule teostati nii saasteainete kui ka eraldi lõhnaühendite hajumisarvutused. Õhukvaliteeti hinnati vastavalt keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusele nr 8469, piir- ja sihtväärtuste arvestamisel lähtuti keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest nr 7570. Hajumisarvutuste käigus selgitati välja halvimate hajumistingimustega olukord, kus saasteainete kontsentratsioonid välisõhus on maksimaalsed. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Lõhna puhul on arvestatud lõhnatundidele kehtestatud võrdluskriteeriume71. Tekkiva saastatuse taseme määramiseks teostatud hajumisarvutustesse on kaasatud kõigist Kiltsi broilerifarmi heiteallikatest pärinev heide. Mudeldamisel kasutatud täpsemad Kiltsi broilerifarmi heiteallikate parameetrid ning heitkogused heiteallikate kaupa on välja toodud alapeatükis 6.3.1. Kontrollimatut heidet pole õhukvaliteedi hindamisel arvesse võetud. Tootmisterritooriumi piiril ega lähistel ei ole aruande koostajatele teadaolevalt välisõhu saastatuse ega lõhna taset mõõdetud. Heiteallikate koosmõju hindamisel lähtutakse väljaspool käitise tootmisterritooriumi asetsevate keskkonnaluba, keskkonnakompleksluba või registreeringut omavate käitiste andmetest, mis jäävad käitise hajumisarvutuse piirkonda ehk piirkonda, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele käitise tootmisterritooriumist. Kuna Kiltsi broilerifarm piirneb Osaühing DINER Liivaküla veisefarmi kompleksiga, kus keskkonnaloa (L.ÕV/326378) kohaselt on kohti kuni 399 piimalehmale, on välisõhu seisundi hindamisel arvestatud ka sellest ettevõttest lähtuvate saasteainetega. Osaühing 68 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 69 RT I, 29.12.2016, 62 „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 70 RT I, 29.12.2016, 44. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. 71 RT I, 18.12.2020, 15, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 56/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne DINER veisefarmis põletusseadmeid ei kasutata, seega põletusseadmetest eralduvate saasteainete koosmõjus hinnatakse vaid Kiltsi põletusseadmetest lähtuvate saasteainete koosmõju, kuid lõhnaaine puhul kaasatakse koosmõjusse ka Liivaküla veisefarmist pärinev lõhnaaine. Saasteainete hajumise, saasteainete poolt põhjustatud saastetaseme ja saastuse taseme hindamiseks oluliste lähiümbruse objektide juures kasutati aluskaarti. Aluskaardina kasutati Maa- ameti kaardirakenduse digitaalset põhikaarti (Lisa 4). Saasteainete hajumisarvutuste tulemused on esitatud järgnevas tabelis (Tabel 16). Tabel 16. Kiltsi broilerifarmi heiteallikate koosmõju alternatiiv I korral Välisõhku väljutatud saasteaine Välisõhu maksimaalne Summarne arvutuslik Suhe, Heiteallikate numbrid Õhukvaliteedi hetkeline õhukvaliteedi tase Cm/ plaanil CASi nr Nimetus taseme piirväärtus heitkogus, väljaspool tootmis- ÕPV ÕPV, µg/m3 territooriumi, µg/m3 g/s PM2,5 Eriti peened osakesed 0,001 25 (ÕPVa) 0,11 0,00 Lenduvad orgaanilised 600 (ÕPV1) 7,686 0,01 NMHC ühendid (välja arvatud 0,0004 metaan) 200 (ÕPV24) 2,164 0,01 200 (1h, 99,79%) 80,487 0,40 10102-44-0 Lämmastikdioksiid 0,107 K1-K12 40 (ÕPVa) 9,856 0,25 50 (24h, 99,41%) 0,541 0,01 PM10 Peenosakesed 0,001 40 (ÕPVa) 0,11 0,00 630-08-0 Süsinikoksiid 0,075 10000 (ÕPV8) 53,112 0,01 350 (1h, 99,73%) 1,921 0,01 7446-09-5 Vääveldioksiid 0,001 125 (24h, 99,18%) 0,541 0,00 Hajumisarvutuste tulemusena selgus, et maksimaalne tekkiv õhukvaliteedi tase Kiltsi broilerifarmi heiteallikate koosmõjus ei ületa maapinna lähedases õhukihis saasteainetele kehtestatud piirväärtusi ei väljaspool territooriumi ega lähimate elumajade juures. Kiltsi broilerifarmi naaberkinnistul asub DINER Osaühing veisefarm, kus on määratud ka lõhnaaine heitkogused. Seepärast hinnati Kiltsi broilerifarmi lõhnaaine esinemist koosmõjus veisefarmist pärineva lõhnaainega. DINER Osaühing veisefarmiga lõhnaaine koosmõju hindamiseks vajalikud veisefarmi andmed on toodud järgnevas tabelis (Tabel 17). Tabel 17. DINER Osaühing veisefarmi heiteallikate parameetrid ja lõhnaaine heitkogus heiteallikate kaupa Ava läbi ‐ Väljumis ‐ Joon kiirus, Tempera ‐ Heiteallika nimetus L-EST97 koordinaadid Lõhnaaine heitkogus, OU/s mõõt, m kõrgus, m m/s tuur, °C Lüpsikarjalaut X: 6551091, Y: 626066 10,19 9,5 0,23 12 7917 Lüpsikarjalauda pikendus X: 6551047, Y: 626072 2,1 10,5 2,53 12 3654 Vedelsõnnikuhoidla X: 6551110, Y: 626120 35,8 4 0,09 8 2415,83 Vedelsõnnikuhoidla X: 6551060, Y: 626126 44,2 3 0,09 8 3682,52 Tahesõnnikuhoidla X: 6551042, Y: 626025 16,93 2 0,09 8 675 Lõhna häirivuse hindamiseks on leitud lõhnatundide protsentuaalne esinemissagedus. Lõhnatundide lubatud arv aastas on 15% kogutundidest ehk 1314 tundi aastas. Lõhna häirivus on defineeritud keskkonnaministri määruses nr 8172. Määruse kohaselt loetakse lõhnaaine esinemise osakaal elanikkonnale soovimatut lõhnataju tekitavaks, kui standardi EVS 886-1 meetodit kasutades näitavad modelleerimistulemused aasta lõikes vähemalt 15%-list aasta lõhnatundide ületamist. 72 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 57/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lõhnatundide esinemise sageduse tõenäosus alternatiiv 1 korral on esitatud lisas (Lisa 4). Sellelt lähtub, et 0,25 OUe/m3 lõhna kontsentratsiooni juures ei toimu vastuvõtja juures häiringutaseme ületamist. Lähim elamu elamumaal asub käitisest 200 m kaugusel lõuna suunas – Kaja elamumaa, katastrinumber: 92701:004:0015. Kuna piirkonnas on valdavaks edela tuuled, siis elamupiirkonna poole lõhnaaine levikut pidevalt ei toimu. Lõhna tekitavaid saasteaineid lendub sõnnikust nii lindlates kui ka sõnniku vedamisel ja laotamisel ning mulda viimisel. Lisaks käitise territooriumilt ja sõnnikulaotuspindadelt tulenevale häiringule võib mõjutada välisõhu saastetaset negatiivselt ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteedelt, mida hajumisarvutustesse siiski ei kaasatud, kuna tegemist on hajusa heitega. Tulemustest saab järeldada, et kavandatava tegevuse elluviimisel ei too see kaasa elanike ja keskkonna kaitseks määratud piirnormide ületamist. Seoses kavandatavast tegevusest tuleneva lõhnaaine esinemisega tuleb juhtida tähelepanu ka sellele, et lõhna tugevuse tajumine on suhteline. Linnukasvatusega kaasnev lõhna teke ja hajumine on individuaalselt tajutav ning õigusaktidega seatud normide piiresse jäämine ei tähenda automaatselt, et konkreetne elanik üldse häiringut ei taju. Samuti peab arvestama, et paratamatult suureneb lõhnahäiring ajutiselt sõnniku väljaveol ja laotamisel. Lõhnahäiringu elamuteni jõudmine sõltub seejuures hetkeilmast, laotuspindade paiknemisest jms. Järeldus: Alternatiiv 1 puhul kaasneb eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju välisõhu seisundile s.h lõhna tasemele. 6.4.5 Mõju müratasemele Müratase broilerifarmi territooriumil ja selle juurdepääsuteedel kavandatava tegevuse elluviimisel suureneb. Elamuteni ulatub eeldatavalt eeskätt vaid käitise teenindavate sõidukite transpordimüra, mis on osaks kogu transpordimürast kasutatavatel teedel (koosmõju teiste sõidukitega). Alternatiiv 1 rakendumisel transpordikoormus farmikompleksi ümbritsevatel teedel suureneb. Siiski võib eeldada, et tegemist on üldkokkuvõttes sellise liiklussagedusega, mis ei too kaasa liiklusmüra piirväärtuste ületamist. Kokkuvõtvalt saab öelda, et müra tekib nii käitist teenindavast transpordist kui ka tehnoloogiliste seadmete töö ajal. Käitises toimub mitmeid tegevusi, mille käigus tekib müra, kuid lindude laadimistegevus on tegevus, mis võib toimuda nii päeval kui ka öösel ning väljaspool tootmishooneid, mistõttu hinnati detailsemalt just selle tegevuse käigus tekkivat müra. Kuna lindude laadimistegevus võib toimuda ka öisel ajal, arvestatakse müra piirväärtuseks II kategooria alal 45 dB. Leiti, et hinnanguliselt on müratase elamuala piiril 26 dB, seega ei toimu eeldatavalt mürataseme normtaseme ületamist ning müra puhul peaks arvestama, et tegemist on tööajal tootmistegevuses seadmete käitamisel loomuliku osana. Järeldus: Müra mõju käitise piirkonnas on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt mitteoluline negatiivne. 6.4.6 Mõju hädaolukordadest Broilerifarmi tegevusega kaasnevatest võimalikest avariiolukordadest võib keskkonnamõjude aspektist olulisemaks pidada võimalikke avariiolukordi sõnniku käitlemisest. Lindlad hakkavad paiknema suhteliselt kaitsmata põhjaveega alal, samas sõnnikuhoidlaid tootmisterritooriumil eraldi paiknema ei hakka ning kogu sõnnikukäitlus toimub kõvakattega aladel. Järeldus: Avariiolukorraga, alternatiivi 1 puhul, võib kaasneda eeldatavalt mitteoluline negatiivne mõju pinnasele ja põhjaveele (kiiresti hädaolukorrale reageerides). 58/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 6.4.7 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ning kultuuripärandile Käitise territooriumil ja väljaspool territooriumi toimuva tegevusega kaasnev mõju ei too, kaasa muutusi lähimate kaitstavate loodusobjektide seisundis. Riiklikke kultuurimälestisi ega arheoloogiamälestisi broilerifarmi katastriüksusel ei asu. Lähimatele kultuurimälestistele kavandatav tegevus otsest mõju ei avalda. Teatav kaudne mõju võib avalduda kultuurimälestiste külastajatele läbi lõhna leviku käitist ümbritsevatele aladele. Järeldus: Otsene mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja kultuurpärandile on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.8 Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale Mõju hindamisel inimese tervisele on lähtutud eeldusest, et kuna kavandatavast tegevusest tekkiv häiring (heited õhku, müra) jääb alla neid reguleerivates Eesti Vabariigis kehtivates õigusaktides toodud piirväärtusi, siis otsest ohtu inimese tervisele ei ole. Peamine võimalik mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale avaldub mõjus inimese heaolule. Broilerifarmi käitamisel on kohalikele elanikele häiringuks linnukasvatusele iseloomuliku lõhna tekkimine ja levimine. Kavandatavaks tegevuseks on lindude intensiivkasvatus, mistõttu ebameeldiva lõhna teke on vältimatu. Seejuures lõhna aisting on väga individuaalne ning sõltub väga erinevatest aspektidest – vastuvõtja sugu, vanus, tundlikkus lõhnade suhtes, harjumus lõhna suhtes jne. Kiltsi broilerifarm asuks kohas, kus on varem olnud töötav farm ning mille kõrval lõuna suunas asub töötav veisefarm, mistõttu selle olemasolu ja lõhnafooniga on piirkonnas eeldatavalt teatud määral harjutud. Objektiivse hinnangu andmiseks on kasutatud lõhna hajumisarvutusi lõhnaühikute ja lõhnatundide alusel. Modelleerimistulemused näitavad, et olulist keskkonnahäiringut tähistava 15% lõhnatundide esinemissageduse piirmäära lähimate elumajade juure ei ületata. Negatiivselt võib mõjutada ka käitist teenindava transpordiga kaasnev tolmu lendumine käitise juurdepääsuteelt. Broilerifarmi käitamisega kaasnev transpordikoormuse kasv avaldab lisakoormust teedele. Teede korrashoiu eest vastutab teede omanik. Samas on kohaliku tee võimalikult nii öelda heaperemehelik ja säästlik kasutus tegevuste elluviimisel farmi enda huvidest lähtuv eesmärk, kuna see on vajalik broilerifarmi jätkusuutlikuks tegevuseks. Keskkonnamõju hindamisel kasutatava informatsiooni alusel ei ole põhjust eeldada, et broilerifarmi tegevusega kaasnev veevõtt tooks kaasa veevarustuse probleemid kasutatavas põhjaveekihis. Farmis tekkiv reovesi suunatakse mahutitesse. Kuna reoveesüsteem toimub kinnistes ja veekindlates süsteemides, siis puudub risk ümberkaudsetele pinnaveekogudele ja põhjaveele ning käitise tegevus ei oma tavaolukorras negatiivset mõju põhjavee kvaliteedile ja seeläbi joogiveele. Positiivne mõju inimeste heaolule tuleneb läbi tööhõive ja omavalitsuse tulubaasi. AS HKScan Estonia ettevõtmine teenib positiivset eesmärki läbi selle, et varustatakse turgu eestimaise broilerilihaga. Ettevõtluse edenemine mõjub eeldatavalt positiivselt ka kohaliku omavalitsuse tulubaasile. Tootmistegevusega kindlustatakse töökohad nii broilerifarmis kui ka linnukasvatust toetavates tootmisvaldkondades – sööda tootmisel, sõnnikukäitlusel jne. Järeldus: Mõju sotsiaal- ja majanduskeskkonnale on alternatiiv 1 puhul eeldatavalt neutraalne. 6.4.9 Tegevusega kaasnev kaudne mõju Kaudne mõju võib avalduda nii käitise otseses mõjupiirkonnas kui ka mõnes teises asukohas. Välisõhku eralduvad heitmed, sadenedes maapinnale, põhjustavad kaudset mõju pinnaveele, pinnasele, taimedele ning läbi pinnase teistele keskkonnaelementidele. Selline kaudne mõju avaldub käitise tegevuspiirkonnas ka kavandatava olukorra puhul. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 59/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Käitises tekkinud sõnniku käitlemisest tulenevaid mõjusid laotusaladel võib samuti pidada lindude pidamise kaudseteks keskkonnamõjudeks. Järeldus: Kaudne mõju on alternatiiv 1 korral mitteoluline negatiivne. 6.4.10 Teiste tegevustega koosmõju keskkonnaseisundile Koosmõju teiste tegevustega tuleb arvestada eeskätt, hinnates mõju põhjaveele (põhjaveevaru mõjutavad ka teised veetarbijad), teedele ja müratasemele (üldine olemasolev transpordikoormus) ning välisõhule (muu põllumajandustegevus piirkonnas). Teatud määral võib koosmõjuks pidada lisaks eelpool mainitule järgmiste heiteallikate koosmõju:  käitist teenindavast transpordist ja üldisest transpordikoormusest tekkiva tolmu koosmõju välisõhu kvaliteedile;  välisõhku viidavate lõhnaainete koosmõju põllumaade asukohas paiknevate või seal sõnnikut laotavate teiste farmidega sõnnikulaotusperioodil;  põhjavee tarbimise koosmõju teiste piirkonnas asuvate veevarustuse puurkaevudega. Kavandatavas olukorras küll transpordikoormus suureneb ning lisandub põhjavee tarbimine, kuid olulist negatiivset keskkonnamõju sellega eeldatavalt ei põhjustata. Järeldus: Koosmõju teiste tegevustega on alternatiiv 1 puhul mitteoluline negatiivne. 60/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 7 KÄITISE SULGEMISEGA KAASNEVAD TAGAJÄRJED JA EELDATAVA KESKKONNAMÕJU HINNANG Käitise tegevuse lõpetamise järgselt tagatakse hoonete ja rajatiste seisundi säilimine või nende likvideerimine. Vastavalt võimalustele ja vajadustele toimub farmikompleksi konserveerimine, lammutamine või üleandmine järgmisele omanikule. Läbi viiakse järgmised tegevused:  lindlates olevad broilerid realiseeritakse (linnud müüakse);  lindlad tühjendatakse sõnnikust ja puhastatakse, sõnnik käideldakse vastavalt nõuetele, tagades seeläbi jääkreostuse tekke vältimise;  lindlad puhastatakse muudest abimaterjalidest;  söödahoidlad tühjendatakse (söödad müüakse);  broilerifarmis kasutusel olev tehnika müüakse või võetakse kasutusele teistes ettevõtte osades;  toidulisandid ja kemikaalid (kütus) müüakse;  veetorustik tühjendatakse;  käitise territooriumil nende sulgemise ajal olevad jäätmed (segaolmejäätmed, ohtlikud jäätmed) antakse üle vastavat keskkonnaluba omavale jäätmekäitlejale, tagades nende nõuetekohase käitlemise;  kõik linnupidamishooned ja muud ehitised ning rajatised suletakse kõrvaliste isikute ja loomade juurdepääsu vältimiseks. Territooriumite suletus tagatakse kuni käitise likvideerimiseni või üleandmiseni järgmisele omanikule. Jäätmete üleandmisega vastavaid lube omavatele jäätmekäitlejatele ning territooriumite sulgemisega on arendaja viinud need keskkonnamõjud, mida ta kontrollida saab, minimaalseks. Käitise sulgemisega kaovad lindude intensiivkasvatuse tagajärjed kompleksis, nagu heitmed välisõhku, jäätmeteke, sõnnikuteke, veetarbimine, reovee teke, energiakulu. Kui rajatisi ei lammutata, jääb kompleks alles maastikumärgina. Järeldus: Käitise sulgemisega ei kaasne alternatiiv 1 puhul eeldatavalt olulist keskkonnamõju. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 61/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 8 NEGATIIVSE KESKKONNAMÕJU VÄLTIMISEKS JA LEEVENDAMISEKS KAVANDATUD MEETMED Alljärgnevalt on kirjeldatud meetmeid, millega on võimalik mõjutada kavandatava broilerifarmi tegevuse tagajärgi ning seeläbi vähendada negatiivseid keskkonnamõjusid. Leevendavad meetmed on esitatud, pidades silmas seda, et AS HKScan Estonia on kompleksloa kohuslane, millega kaasneb PVT rakendamine73. Lisaks on arvestatud, et soovitatavad leevendavad meetmed ei tooks kaasa negatiivset keskkonnamõju teistes valdkondades ning oleksid majanduslikult ja tehniliselt teostatavad. Ehitusetapi keskkonnameetmed Ehitusaegne keskkonnamõju on ajutise iseloomuga ning eeldatavasti ei kandu territooriumi piirist oluliselt väljapoole. Alljärgnevalt on sellegipoolest toodud mõned soovitused vastavate keskkonnamõjude võimalike leevendusmeetmete kohta. Ehitustegevuse tagajärjed, millele leevendamisele on soovitav tähelepanu pöörata, on heide välisõhku (sh tolm), mürateke ning jäätmeteke. Välisõhu heidete ja müra peamisteks allikateks on veokite ja teiste ehitusmehhanismide mootorid. Mõju on võimalik vähendada, töötades ainult tööpäevadel ning päevasel ajal (häiring elanikele on seeläbi väiksem) ning kasutades nõuetekohaseid töökorras seadmeid. Tolmu eraldumise vähendamiseks tuleks vältida üleliigse või pikaajaliselt peenefraktsiooniliste materjalide (liiv, muld) hoidmist territooriumil. Vajaduse korral tuleb territooriumisiseseid teid tolmu lenduvuse vähendamiseks kasta. Jäätmete negatiivne keskkonnamõju sõltub suures osas nende lõppkäitlemise viisist. Jäätmete tekkekohas sortimine ning üleandmine kordus- või taaskasutuseks aitab vähendada jäätmete tekkest tulenevat negatiivset keskkonnamõju. Jäätmekäitlusalased nõuded ja tingimused tuleb arendajal edastada peatöövõtjale. Eterniidijäätmed sisaldavad asbesti. Seetõttu peab olema tagatud, et asbesti sisaldav eterniit kogutakse ja käideldakse vastavaid oskusi ning tehnoloogiat omavate ettevõtete poolt. Samuti peab asbesti sisaldava eterniidi lõppladestamine toimuma nõuetele vastavas prügilas. Teatud ehitusetappidel tekkivad kerged ehitusjäätmed (nt papp, plast, kile, vahtplast vms) võivad tuultega kanduda ümbruskonda. Ümbruskonna risustamise vältimiseks ehitusjäätmetega tuleks kaaluda ehitusprahi konteinerite katmist või sagedast tühjendamist. Käitise tegevuse peamised negatiivsed keskkonnamõjud ja leevendavad meetmed Keskkonnameetmete välja toomisel on keskendutud olulisematele mõjuvaldkondadele. Kavandatava tegevuse olulisima negatiivse keskkonnamõju valdkonnad on mõju välisõhu kvaliteedile (lõhnahäiring), mõju põhjaveele farmi veevõtust ning potentsiaalne mõju pinna- ja põhjaveele sõnniku käitlemisest väljaspool farmi (sõnniku laotamine). Kiltsi broilerifarm on kavandatud tootmismahtudes keskkonnakompleksloa kohuslane, mis tähendab, et farm peab vastama asjakohastes referentsdokumentides toodud parima võimaliku tehnika nõuetele. 73 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa 62/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Parim võimalik tehnika vastab tegevusala ja selle rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. Alljärgnevas tabelis (Tabel 18) on kirjeldatud linnukasvatuse PVT-d ning seejärel on hinnatud AS HKScan Estonia poolt kasutatava tehnika vastavust PVT-le. PVT kirjeldused põhinevad „PVT- järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta“74. Tabel 18. Kavandatava tegevuse võrdlus PVT-ga Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le Keskkonnajuhtimissüsteemi rakendamine ja järgimine Juhtkonna, sh tippjuhtkonna pühendumus; juhtkonna poolt sellise keskkonna- poliitika määratlemine, mis muu hulgas näeb ette käitise keskkonna- säästlikkuse pidevat täiustamist; vajaliku korra, eesmärkide ja sihttasemete Käitises rakendatakse keskkonnajuhtimissüsteemi planeerimine ja kehtestamine koos finantsplaneerimise ja investeeringutega; põhimõtteid ning kirjeldatud meetmeid. Pidevalt korra rakendamine; täitmise kontrollimine ja parandusmeetmete võtmine; toimub käitise keskkonnasäästlik täiustamine. keskkonna-juhtimissüsteemi ja selle jätkuva sobivuse, piisavuse ja tõhususe Tegevuse süsteemne planeerimine, plaanipärane hindamine tippjuhtkonna poolt; puhtama tehnoloogia arengu jälgimine; uute sisendite hankimine, toodangu ja tootmisjääkide seadmete projekteerimise ajal seadmete tulevase demonteerimise ning kogu äravedu jms. nende tööea jooksul aset leidva keskkonnamõjuga arvestamine; korrapäraste Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele. sektorisiseste võrdlusanalüüside rakendamine; müratekke piiramise kava rakendamine; lõhnatekke piiramise kava rakendamine. Hea töökorraldus Lindlate rajamisel arvestatakse, et nende kasutamisel Käitisele või käitiseosale sobiva asukoha valimine ja tegevuse ruumiline oleksid kauguste vahemaad sööda, sõnniku jm korraldamine: vähendada loomade ja materjalide (sealhulgas sõnniku) vedu; transportimiseks võimalikud väikesed. Arvestatakse, tagada piisav kaugus kaitset vajavatest tundlikest aladest; võtta arvesse kust poolt on põhiliselt tuuled, kus asuvad lähimad valitsevaid ilmastikutingimusi (nt tuul ja sademed); arvestada käitise elumajad ning territooriumipiir. potentsiaalset tulevast arenguvõimet; vältida vee saastamist. Kiltsi broilerifarmis saab tööd 5 töötajat. Töötajate Personali õpetamine ja koolitamine: — asjaomased määrused, koolitusvajadus määratletakse töötajate tööle loomakasvatus, loomatervishoid ja loomade heaolu, sõnnikukäitlus, töötajate asumisel ning vajadusel koolitatakse töötajaid turvalisus; sõnnikuvedu ja -laotamine; tegevuste kavandamine; kohapeal. Töötjad viiakse kurssi asjaomaste hädaolukorraks valmistumine ja hädaolukorra ohjamine; seadmete remont ja määrustega, linnukasvatusega, loomatervishoiuga ja hooldus. lindude heaolu, sõnnikukäitluse, töötajate Koostada hädaolukorra lahendamise kava selliste ootamatute heidete ja turvalisusega. Koolitus hõlmab ka sõnnikuvedu ja – juhtumitega tegelemiseks nagu veekogu saastamine. See võib hõlmata laotamist, tegevuste kavandamist, hädaolukorraks järgmist: käitise plaan, millel on näidatud äravoolusüsteemid ja vee-/ valmistumist ja hädaolukorra ohjamist, seadmete heitveeallikad; tegevuskavad teatavatele võimalikele sündmustele (nt remonti ja hooldust. tulekahju, lägahoidla lekkimine või purunemine, kontrollimatu äravool Ettevõte omab seadmete hooldus- ja remondiplaani. sõnnikuaunast, õli maha voolamine) reageerimiseks; kättesaadavad seadmed Töötajate tööülesannete hulka kuulub masinate ja reostusjuhtumiga tegelemiseks (nt seadmed dreenide sulgemiseks, kraavide seadmete jooksev kontroll ja hooldus ning vajadusel tammistamiseks, varilauad õlireostuse piiramiseks). remontimine ja teatamine. Ettevõte omab häda- Korrapäraselt hoonete ja seadmete kontrollimine, parandamine ja olukordade lahendamise plaani. Tulekahju hooldamine: lägahoidlad, et varakult kindlaks teha kahjustused, seisukorra ennetamiseks ja selle puhul tegutsemiseks on halvenemine või leke; lägapumbad, segistid, separaatorid, niisutid; vee ja tuleohutusjuhend. Tulekahju korral tegutsemiseks söödaga varustamise süsteemid; ventilatsioonisüsteem ja paigaldatakse hoonetesse tulekustutid. temperatuuriandurid; transpordiseadmed (nt ventiilid, torud); õhupuhastus- Surnud linnud kogutakse eraldi konteinerisse ning süsteemid (nt korrapärane kontrollimine). See võib hõlmata käitise puhtust ja antakse üle Veterinaar- ja Toiduameti poolt kahjuritõrjet. tunnustatud ettevõttele. Ladustada surnud loomad sellisel viisil, et vältida või vähendada heidet. Kavandatav tegevus vastab PVT nõuetele. Söötmise korraldus Et vähendada eritatud üldlämmastiku kogust ja sellega ammoniaagi-heidet, Söötmiseks kasutatakse tasakaalustatud rahuldades samal ajal loomade toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsioone. Broileri kasvuperioodi jooksul on söödaratsiooni koostamise ja söötmise strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut kasutusel 4-5 söödaratsiooni. Ratsioon on koostatud 74 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 63/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le allpool esitatud tehnikatest: vähendada toor-valgu sisaldust, kasutades vastavalt linnu füsioloogilisele tarbele. Sööt sisaldab tasakaalustatud lämmastikusisaldusega sööta, mis põhineb energiavajadustel aminohappeid. Sööt koosneb segust, mis sobitab ja seeditavatel aminohapetel; mitme etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis fosforiga varustamise, täpsemini linnu fosfori- on kohandatud konkreetse kasvatusperioodi nõuetele; asendamatute vajadustega, sõltuvalt linnu kehamassist ja/või aminohapete kontrollitud koguste lisamine vähese toorvalgusisaldusega kasvatusetapist. Söödale lisatakse vastavalt EU söödale; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üld- määrusele lubatud lisaaineid , mis parandavad lämmastikku. PVTga saavutatav eritatud üldlämmastiku (väljendatakse N-na) seedimist ja mõjutavad mikrofloorat. kogus (eritatud kg N/loomakoht/aasta): broilerid: 0,2–0,6 Kavandatud tegevuse korral on broileritel eritatud Et vähendada eritatud üldfosforit, rahuldades samal ajal loomade üldlämmastiku kogus 0,3 kg N/loomakoht/aasta ja toitainevajadused, on PVT kohaldada söödaratsiooni koostamise ja söötmise eritatud üldfosfori kogus 0,17 kg P2O5. strateegiat, mis hõlmab ühte või mitut allpool esitatud tehnikatest: mitme Kavandatav söötmistehnoloogia vastab PVT etapiline söötmine söödaratsiooniga, mis on kohandatud konkreetse nõuetele. kasvatusperioodi nõuetele; kasutada lubatud söödalisandeid, mis vähendavad eritatavat üldfosforit (nt fütaas); kasutada hästi seeditavaid anorgaanilisi fosfaate tavapäraste fosfori-allikate osaliseks asendamiseks söödas. PVTga saavutatav eritatud üldfosfori (väljendatakse P2O5-na) kogus (eritatud kg P2O5/loomakoht/aasta): broilerid: 0,05–0,25 Tõhus veekasutus Vee põhikasutus on lindude joogivesi mis on pidevalt Vee tõhusaks kasutamiseks on PVT kombineerida allpool esitatud tehnikaid: saadaval. Erimeetmeid vee säästvaks kasutamiseks dokumenteerida veekasutust; teha kindlaks veelekked ja need kõrvaldada; ei rakendata, lindude jootmiseks kasutatakse kasutada loomakasvatushoone ja seadmete puhastamiseks nippeljootureid ja lindlate pesuks kasutatakse kõrgsurvepuhasteid; valida konkreetse looma-kategooria puhul sobivad survepesureid. Jooturite järelevalvet teostab talitaja, seadmed (nt nippeljooturid) ja kasutada neid, tagades samal ajal vee kes vaatab süsteemid iga päev üle ja vajadusel kättesaadavuse (piiramatu jootmine) ;joogivee-seadmete korrapärane kalibreerib. Toimub veekulu pidev kontroll, kiire lekete kalibreerimine, et vajadusel tõestada nende korrasolekut; taaskasutada avastamine ja likvideerimine. Veekasutuse üle puhastusveena saastamata vihmavett. peetakse arvestust veemõõtja näidu alusel. Kavandatav veekasutus vastab PVT nõuetele. Reoveest lähtuv heide Heitvee tekke vähendamiseks: hoida reostuvad jalutus- ja puhkealad Lindlad on kompaktsed ning reostuvad alad võimalikult väiksed; viia veekasutus miinimumini; eraldada saastamata võimalikult väikesed. Sademeveed suunatakse vihmavesi reoveevoogudest, mida on vaja puhastada. rohealadele. Heitvee vette heite vähendamiseks: juhtida reovesi selleks ettenähtud Farmis tekkiv reovesi suunatakse mahutisse; puhastada reovett; reovee laotamine, nt kasutades selliseid reoveemahutitesse. niisutussüsteeme nagu sprinkler, teisaldatav niisuti, paakauto, voolik-toitega Kavandatud tegevus vastab PVT nõuetele. pihusti. Tõhus energiakasutus Erimeetmeid energia kasutamise vähendamiseks ei kasutata. Lindlad rajatakse piisava soojustusega. Igas lindlas hakkab olema neli 50 kW soojapuhurit ning üks 220 kW soojusvaheti katel. Kasutatakse vastavalt lindla suurusele optimaalse Suure tõhususega kütte-/jahutus- ja ventilatsioonisüsteemid; kütte-/jahutus- ja võimsusega ventilatsioonisüsteemi. ventilatsioonisüsteemide optimeerimine ja juhtimine, eriti Ventilatsioonisüsteem töötab automaatselt vastavalt õhupuhastussüsteemi kasutamisel; loomapidamishoone seinte, põranda ja/või lindudele sobiva etteantud reziimi alusel. lae soojustamine; energiatõhusa valgustuse kasutamine; soojusvahetite Valgustused hakkavad olema madala kasutamine; soojuse saamiseks soojuspumpade kasutamine; soojuse energiatarbega. Valgusallikana kasutatakse lindlates taaskasutamine köetud ja jahutatud, allapanuga kaetud põrandatega ja olmeruumides päevavalguslampe ning õues (Combideck-süsteem); loomuliku ventilatsiooni kasutamine. võetakse kasutusele ka mõned suured valgustid. Energiakulu hoitakse optimaalsel tasemel kaasaegsel tehnilisel tasemel seadmete kasutamisega ja seadmete õigeaegse hooldamise ja remondi kaudu. Toimub elektrienergia tarbimise mõõtmine ja analüüs. Käitise energiakasutus vastab PVT nõuetele. Müratase Müratekke ärahoidmiseks, või kui see ei ole võimalik, siis selle Kompleksis hakkavad kõik üksused üksteisele vähendamiseks on PVT sellise mürahalduskava kehtestamine ja rakendamine võimalikult lähedal olema. Hoonete uksed on suletult. ning selle korrapärane läbivaatamine keskkonnajuhtimissüsteemi osana, mis 64/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le hõlmab järgmisi elemente: sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava; Müraallikad farmikompleksis on söötmis- ja müraseirekava; kindlakstehtud müratekkejuhtumitele reageerimise kava; ventilatsiooniseadmed. Müra tekib ka sõnniku müratekke vähendamise kava, mille eesmärk on nt tuvastada müraallikas (- eemaldamisel lindlatest ning transpordil. allikad), mürataseme seire, müraallikate poolt müratasemesse antava panuse Söötmisliinid — lülituvad sisse automaatselt ning iseloomustamine ning kõrvaldamis- ja/või vähendamismeetmete müratase on väga madal, linde see ei häiri. rakendamine; varasemate müratekkejuhtumite ja parandusmeetmete Ventilatsiooniseadmed — sisse ja välja-lülitamine läbivaatamine ning teadmiste levitamine müratekkejuhtumite kohta. toimub automaatselt. Müra ärahoidmiseks või, kui see ei ole võimalik, selle vähendamiseks: tagada Sõnnik viiakse ära suurte autodega. Sõnnikut käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; seadmete asukoht: territooriumil ei käidelda. suurendades kaugust müra tekitaja ja vastuvõtja vahel; viies miinimumini Käitises vastab kasutatav tehnika PVT nõuetele. sööda tarnimise torude pikkuse; paigaldades söödakonteinerid või -silod, et viia sõidukite liikumine käitises miinimumini; töökorralduslikud meetmed; vähest müra tekitavad seadmed; müratõrjeseadmed; müra vähendamine. Tolmuheide Igast loomapidamishoonest lähtuva tolmuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni: Allapanuna kasutatakse turvast, mille laotamine vähendada tolmu teket loomakasvatushoones: kasutada jämedamat toimub võimalikult tolmutamisevabalt. allapanumaterjali; kasutada värske allapanu laotamisel vähe tolmu tekitavat Söötmiseks kasutatakse granuleeritud sööta. tehnikat; kohaldada piiramatut söötmist; kasutada märgsööta, granuleeritud Kohaldatud on piiramatut söötmisprintsiipi. sööta või lisada kuivsööda-süsteemi taimeõlilisandeid või sideaineid; Pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod on varustada pneumaatiliselt täidetavad kuivsöödalaod tolmuseparaatoritega; varustatud tolmuseparaatoritega. Kasutatakse projekteerida hoones väikese õhuvoolukiirusega ventilatsioonisüsteem ja optimaalseid ventilatsioonisüsteeme. seda käitada. Tolmu heite vähendamiseks kasutatakse Vähendada loomapidamishoones tolmu kontsentratsiooni, kasutades ühte ventileerimist, eraldi vee või õli pihustamist ning järgmistest tehnikatest: vee pihustamine; õli pihustamine; ionisatsioon; ionisatsiooni ei toimu. heitõhu käitlemine õhupuhastussüsteemi abil: vesipüüdur, kuivfilter, Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. märgskraber, happepõhine märgskraber, bio-skraber (ehk niisutusega õhubiofilter), kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem, biofilter. Lõhnaheide Kehtestada ja rakendada lõhnahalduskava: i) sobivaid meetmeid ja tähtaegu hõlmav kava; ii) lõhnaseire kava; iii) kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele reageerimise kava; iv) lõhnatekke vältimise ja kõrvaldamise kava, mille eesmärk on nt tuvastada lõhnaallikas (-allikad); jälgida lõhnateket, iseloomustada üksikute lõhnaallikate panust lõhnatekkesse ning rakendada ärahoidmis- ja/või vähendamis-meetmeid; v) vaadata läbi varasemad lõhnatekkejuhtumid ja parandusmeetmed ning levitada teadmisi lõhnatekkejuhtumite kohta. Tagada käitise või käitiseosa piisav kaugus tundlikest aladest; kasutada Käitis asub piisavalt kaugel tundlikest aladest. pidamissüsteemi, mille puhul rakendatakse üht järgmistest põhimõtetest või Käitises on kasutusel põrandal pidamine. Lõhnade nende kombinatsiooni: loomade ja pindade kuiva ja puhtana hoidmine; heidet leviku ärahoidmiseks või vähendamiseks hoitakse tekitava sõnnikupinna vähendamine; sõnniku sagedane eemaldamine linde ja pidamispindasid kuiva ja puhtana. Allapanuna välisesse (kaetud) sõnnikuhoidlasse; sõnniku temperatuuri langetamine ja kasutatakse turvast, mis katab kogu lindude pidamise sisekeskkonna temperatuuri langetamine; sõnnikupinna kohal õhu voolu ala umbes 3 cm paksuse kihina. kiiruse vähendamine; allapanupõhistes süsteemides allapanu hoidmine Lindlates kasutatakse sobiva temperatuuri kuivana ja aeroobsetes tingimustes; hoidmiseks optimaalset automaatselt juhitavat optimeerida heitõhu loomapidamishoonest väljutamise tingimusi ühe või ventilatsioonisüsteemi. Väljatõmbeventilaatorid mitme järgmise tehnika abil: väljalaskekõrguse suurendamine; vertikaalse asuvad lindlate katusel ning otsaseinas. väljalaskega ventilatsiooni kiiruse suurendamine; välistõkete tõhus Farmi territooriumil sõnnikut ei ladustata. paigaldamine, et parandada väljuva õhuvoolu segunemist; deflektori katete Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. lisamine seinte alumistes osades paiknevatele väljalaskeavadele, et heitõhku maapinna poole suunata; heitõhu hajutamine loomapidamishoone küljel, mille fassaad avaneb tundlikust alast vastaspoole; kasutada õhupuhastussüsteemi, nagu: bioskraber; biofilter; kahe- või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; sõnniku ladustamiseks kasutada ühte või mitut järgnevalt loetletud tehnikat.: katta ladustatud tahesõnnik; valida hoidla asukoht, võttes arvesse üldist tuulesuunda ja/või võtta meetmeid tuule kiiruse vähendamiseks lao ümber ja kohal; Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 65/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le töödelda sõnnikut ühega järgmistest tehnikatest, et vähendada lõhnaheidet sõnniku laotamise ajal: kompostida tahesõnnik; anaeroobne kääritamine; sõnniku laotamisel viia sõnnik mulda võimalikult kiiresti. Tahesõnniku ladustamisest lähtuv heide Tahesõnniku ladustamisel tekkiva ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte või mitut järgnevalt nimetatud tehnikat: vähendada heidet tekitava pinna pindala ja tahesõnniku patarei (auna) mahu Ei kohaldu Tekkiv sõnniku kogus on hinnanguliselt suhet; katta tahesõnniku patareid (aunad); ladustada kuivatatud tahesõnnikut 7500 m3 aastas (ühest kanalast tuleb partii lõpus 135 hoidlas. m3). Tahesõnniku ladustamisest lähtuvate saasteainete pinnasesse- ja vetteheite Käitise territooriumil sõnnikut ei ladustata: ettevõtte vältimiseks või, kui see ei ole võimalik, vähendamiseks on PVT kasutada sõnnikuhoidla asub Maardu külas allpool esitatud tehnikate kombinatsiooni järgmises tähtsuse järjekorras: Komposteerimisväljaku ladustada kuivatatud tahesõnnikut hoidlas; kasutada tahesõnniku nimelisel maaüksusel (katastritunnus ladustamiseks betoonsilo; ladustada tahesõnnikut kindlal läbilaskmatul 24504:003:0377). Sinna ladustatakse väikseid põrandal, mis on varustatud äravoolusüsteemi ja kogumispaagiga äravoolu koguseid ainult vajadusel. Sõnnik antakse jaoks; valida hoidla, millel on piisav mahutavus tahesõnniku hoidmiseks lepingupartnerile kohe farmist välja viimisel. ajavahemikel, kui sõnniku laotamine ei ole võimalik; ladustada sõnnikut põllul Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. aunades ehk patareides, mis on eemal maapealsetest ja -alustest vooluveekogudest, kuhu võiks jõuda vedel äravool Sõnniku töötlemine käitises Ei kohaldu Sõnniku laotamine Ei kohaldu Kogu tootmisprotsessist lähtuv heide Kogu linnukasvatusega seotud tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse vähendamiseks on PVT kogu tootmisprotsessist lähtuva ammoniaagiheite arvutuslikult üks kord kvartalis. vähendamise hindamine või arvutamine, kasutades käitises rakendatud Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. PVTd. Heite ja protsessi näitajate seire PVT on sõnnikuga erituva üldlämmastiku ja üldfosfori seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest vähemalt kord aastas: arvutamine, kasutades lämmastiku ja fosfori massibilanssi, mis põhineb söödakulul, toorvalgu Ei kohaldu sisaldusel söödas, üldfosforil ja loomade jõudlusel; hindamine, kasutades sõnniku üldlämmastiku ja üldfosfori analüüside tulemusi. PVT on ammoniaagi õhkuheite seire, kasutades ühte järgmistest tehnikatest: hindamine massibilansi põhjal, mis põhineb eritumisel ja igas sõnnikukäitlusetapis olemasoleval üldlämmastikul (või üldisel ammoniakaalsel Saasteainete heitkoguste seiret teostatakse lämmastikul) üks kord aastas iga loomakategooria puhul; arvutamine arvutuslikult üks kord kvartalis. ammoniaagi kontsentratsiooni ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. iga kord, kui on toimunud oluline muutus; hindamine heitetegurite põhjal üks kord aastas iga loomakategooria puhul. PVT on korrapäraselt jälgida lõhna õhkuheidet. Ei kohaldu PVT on igast loomapidamishoonest lähtuva tolmu õhkuheite seire, kasutades Lindlatest lähtuva tolmu õhkuheite seiret teostatakse ühte järgmistest tehnikatest vähemalt üks kord aastas: arvutamine üks kord aastas, kasutades selleks kirjandusandmete tolmusisalduse ja ventilatsiooni kiiruse mõõtmise andmetest; hindamine põhjal saadud arvutusi. heitetegurite põhjal. Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. PVT on igast õhupuhastussüsteemiga varustatud loomapidamis-hoonest lähtuva ammoniaagi-, tolmu ja/või lõhnaheite seire, kasutades kõiki järgmisi tehnikaid vähemalt allpool esitatud sagedusega: õhu-puhastussüsteemi tõhususe kontrollimine ammoniaagi, lõhna ja/või tolmu mõõtmisega tegelikus käitise keskkonnas ning vastavalt ettenähtud mõõtmiseeskirjale ning Ei kohaldu kasutades ENi standardtehnikaid või muid (ISO, siseriiklikke või rahvusvahelisi) tehnikaid, mis tagavad samaväärse teadusliku tasemega andmete saamise; õhupuhastussüsteemi tõhusa toimimise kontrollimine (nt salvestades pidevalt tööparameetreid või kasutades häiresüsteeme). 66/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Farmikompleksi kavandatava tegevuse vastavus Parim võimalik tehnika (PVT-järeldused) PVT-le PVT on protsessi näitajate jälgimine vähemalt üks kord aastas: vee tarbimine; Ettevõttes toimub sisendite ja väljundite arvestus elektrienergia kulu; kütusekulu; sissetulevate ja väljaminevate loomade arv; vähemalt üks kord aastas. söödakulu; sõnniku tekkimine. Käitises kasutatav tehnika vastab PVT nõuetele. Lindlatest lähtuv ammoniaagiheide Igast broileritele ettenähtud linnukasvatushoonest lähtuva ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks on PVT kasutada ühte allpool esitatud tehnikatest või nende kombinatsiooni: sundventilatsioon ja lekkevaba jootmissüsteem (sügava allapanuga kõva põranda korral); allapanu sundkuivatussüsteem, kasutades siseõhku (sügava allapanuga kõva Ammoniaagi õhkuheite vähendamiseks hakkab põranda korral); farmikompleksis kasutusel olema sundventilatsioon ja loomulik ventilatsioon koos lekkevaba jootmissüsteemiga (sügava allapanuga lekkevaba jootmissüsteem. Samuti hakatakse linde sileda põranda korral); pidama sügvallapanul. allapanu sõnnikutransportööril ja sundõhkkuivatus (astmelise restpõranda Alternatiiv 1 korral tekib Kiltsi broilerifarmis aastas korral); ühe broileri koha kohta (aastaloom) 0,078 kg NH3. köetud või jahutatud allapanuga põrand (Combideck-süsteemide korral); Käitises kavandatav tehnika vastab PVT nõuetele. sellise õhupuhastussüsteemi kasutamine nagu: 1) happeline märgpuhasti; 2) kahe või kolmeetapiline õhupuhastussüsteem; 3) bioskraber (ehk niisutusega õhubiofilter). Parima võimaliku tehnika rakendamisega saavutatav lindlast lähtuva ammoniaagi (NH3-na väljendatud) õhkuheite tase: broilerid (lõppkaaluga kuni 2,5 kg) 0,01 - 0,08 (kg NH3/loomakoht/aasta) Heide välisõhku Peamised meetmed välisõhku viidavate saasteainete (sh lõhnaainete) heitkoguste ning vastavalt saasteainete hajumise vähendamiseks lindlatest on parima võimaliku tehnika75 ja hea loomapidamistava rakendamine, millest on ülevaade esitatud peatükis 8.2. Keskkonnamõju leevendavaks meetmeks võib lugeda farmikompleksi kui terviku planeeritud paiknemist. Piirkonnas on valitsevaks edelast puhuvad tuuled ning seega paikneb farm elamupiirkondade suhtes pigem allatuult. Liivaküla küla keskus jääb farmist lõuna suunda ning Kiltsi alevik loode suunda. Valitsev tuule suund kannab farmist tuleneva õhusaaste põldude ning üksikute elamute suunas. Kavandatav tegevus eeldab ranget loomapidamisreeglite järgimist vältimaks ebasobivate mõjude tekkimist broilerifarmi töö tulemusena. Siiski kaasaegsed pidamistingimused ja sõnnikueemaldus loovad eeldused lõhnaheite kontrolli all hoidmiseks. Väljaheidetega eralduva lämmastiku ja lõhnaainete kogust on võimalik vähendada söödaratsiooni toitefaktorite sisalduse kaudu. Tasakaalustatud ratsiooniga söötmisel on väljaheidete lämmastiku ja lõhnaainete kontsentratsioon madalam. PVT nõuded sätestavad, et ratsioon koostatakse vastavalt looma(linnu)rühma füsioloogilisele tarbele (söötmisnormidele) ning ratsioonis tuleb kasutada kvaliteetseid ning laboratoorselt analüüsitud söötasid. Tähtis meede lõhnaheite vähendamiseks on ka puhtad linnud, seadmed ja konstruktsioonid. Lindlate regulaarne puhastamine ja korrashoid vähendab ka tolmuheidet. Lõhna levikul on olulised ka sõnniku omadused. Happesus, soojus ja kõrge tahke osa sisaldus suurendavad lõhnaainete heitkogust. Samuti on täheldatud korrelatsiooni ammoniaagi ja lõhnainete eritumise vahel, mis on seletatav mikrobioloogilise aktiivsusega substraadis. Sõnniku väljaviimist tuleks planeerida jahedale perioodile, et vältida sõnniku temperatuuri tõusu ja seega suuremat lõhnainete emissiooni. Niiske, tuulevaikne, pilvine ja jahe ilm on soodsaim sõnniku väljaveoks ja laotamiseks. Vedamis- ja laotusaja valikul tuleks elamute lähedastel põldudel vältida 75 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja- kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 67/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne ka ebasoodsaid tuule suundi suuremate elamupiirkondade suhtes. Lisaaspektina saab märkida, et suured lämmastikukaod sõnniku laotamisel on ühtlasi majanduslik kahju põllumehele - seda väiksemaks jääb sõnniku positiivne mõju väetisena. Seega on võimalikult soodsates oludes laotamine üldjuhul ka ettevõtte enda huvi. Sõnniku vedu ja laotamist korraldavad lepingulised partnerid, seega sõnniku vedu ja laotamist puudutavate leevendavate meetmete rakendamine on nende ettevõtete hallata. Ülejäänud vajalikud leevendavad meetmed on organisatoorset laadi ja nende elluviimine on sõltuvuses juhtimissüsteemist ja hea põllumajandustava täitmisest. Müra Müra leevendavate tegevustena viiakse müra ohjamise osas miinimumini täiendavate tööde, nagu sõnniku eemaldamine, allapanu laotamine ja sööda transportimine öisel ajal. Laadimistegevuse ajal veoauto mootor ei tööta. Samuti planeeritakse müra vähendamise meetmena mitte kasutada helisignaale (nt autode tagurdamisel). Veekasutus Käitise veetarve tuleneb peamiselt lindude jootmisest. Linnupidamise seisukohast ei tohi piirata lindudele kättesaadava joogivee hulka, samuti ei saa puhastamiseks kasutatava vee kogust piirata lõpmatuseni, sest see võib endaga kaasa tuua sanitaarnõuete mittetäitmise. Veekulu on võimalik vähendada sellega, et välditakse lekkeid ning asjatut veekadu kõigi tegevuste juures jooksvalt ehk rakendatakse nö head majapidamistava. Kiltsi broilerifarmi veevajaduse tagamiseks on vajalik taotleda puurkaevust veevõtu suurendamist, samas ei ole näha, et farmi veevõtt põhjustaks veepuuduse teistes piirkonna kaevudes. Avariiolukorrad Liiklusest tingitud avariiohtu on võimalik minimeerida teeoludele vastava sõidukiiruse valikuga. Õnnetuste vältimiseks tuleb võimalusel vältida linnadest ja alevikest läbi sõitmist. Asustatud piirkondades on soovitav olla tavapärasest ettevaatlikum ning olla eriti valvas laste ja vanurite suhtes, kes ei pruugi käituda ootuspäraselt. Taudide levikut lindlates on võimalik kontrolli all hoida veterinaarnõuete täitmisega. Avariiolukorraohu esinemise tõenäosust broilerifarmi käitamisel on võimalik viia miinimumini, kasutades töökorras seadmeid ning pidades kinni tööohutus- ja ettevaatusabinõudest ning heast põllumajandustavast. Keskkonnamõju seireks kavandatud meetmed ja mõõdetavad indikaatorid Õigusaktidest tulenevad nõuded ja keskkonnaeksperdi soovitused keskkonnaseire teostamiseks kavandatava farmi tegevuste juures on toodud alljärgnevas tabelis. Soovituste tegemisel on lähtutud kavandatava tegevusega kaasnevatest tagajärgedest ning nendest eeldatavalt tulenevatest mõjudest (Tabel 19). 68/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 19. Soovitused keskkonnaseire teostamiseks Tegevus Aeg Kellele Täpsustus Heiteallikatest välisõhku eralduvate Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt saasteainete heitkoguste kohta arvestuse Keskkonnaametile (kord kvartalis) ning tähtajaga õigusaktidele pidamine Elektrooniliselt Välisõhu saastamisega seotud tegevuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse veebipõhisesse Vastavalt aruande koostamine (kord aastas) ning tähtajaga keskkonnaotsuste õigusaktidele infosüsteemi KOTKAS Tekkivate jäätmekoguste arvestuse Õigusaktidega ettenähtud sageduse Vastavalt pidamine eraldi liikide kaupa Keskkonnaametile (kord aastas) ning tähtajaga õigusaktidele (jäätmearuanne) Õigusaktidega ettenähtud sageduse Põhjaveest võetava vee koguste üle (kord kuus, veekasutuse Vastavalt Keskkonnaametile arvestuse pidamine aastaaruanne kord aastas) ning õigusaktidele tähtajaga Ettevõttesisene arvestus. Kasutatava kütuse ja kemikaalide koguste Andmed esitada nõudmisel Vastavalt Õigusaktidega ettenähtud sagedus üle arvestuse pidamine Keskkonnaametile nende õigusaktidele külastuste käigus Energiakulu üle arvestuse pidamine Vastavalt kliendilepingule Vastavalt kliendilepingule - arvesti näidu järgi voolumõõtjas Farmis kuluva sööda koguste üle Jooksvalt Ettevõttesisene arvestus - arvestuse pidamine Kaebuste (lõhnahäiring jm) 1 tööpäeva jooksul Keskkonnaametile - registreerimine ja analüüs Lisaks annab ekspert järgmised soovitused kontrolli teostamiseks käitises läbi viidavate protsesside üle:  seadmete (jooturite, pesurite jne) korrasoleku kontroll (ettevõtte sisene ning andmete esitamine pole vajalik);  töötajate poolt optimaalsete/nõuetekohaste töövõtete kasutamise ning hea majapidamistava rakendamise kontroll. Eeltoodud seire ja kontrolli teostajaks on arendaja. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 69/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 9 LOODUSVARA KASUTAMISE OTSTARBEKUSE HINNANG NING KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE VASTAVUSE HINNANG SÄÄSTVA ARENGU PÕHIMÕTETELE Kavandatava tegevuse läbiviimiseks kasutatavad loodusvarad on:  maa – nii käitise asukoht kui ka haritav maa söödabaasi ja sõnnikulaotuspindadena;  põhjavesi – peamiselt lindude joogiveena;  sööt;  kütuse ja energiatootmise toore. Loodusvarade kasutamine toimub vastavalt PVT nõuetele ja põhimõtetele, et toetada säästvat arengut. Kavandatav tegevus vastab säästva arengu põhimõtetele järgmistel põhjustel:  taastuva ressursi kasutamine (söödad, söödalisandid);  edendatakse kohalikku tööhõivet;  suurendatakse kodumaise toidutoorme (liha) baasi. Kavandatav tegevus ei ole väga ressursimahukas. 70/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 10KAVANDATAVA TEGEVUSE VÕRDLUS REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTEGA Nullalternatiivi puhul (KMH raames) linnukasvatust Kiltsi broilerifarmis toimuma ei hakkaks, seega erinevate alternatiivide kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid hinnanguid otseselt kõrvutada ning analüüsida ei saa. Keskkonnamõjude seisukohast on ilmselge, et kui mingit tegevust ellu viiakse, siis selle tõttu tekivad ka erinevad (negatiivsed) keskkonnamõjud. Seega saab järeldada, et kui linnukasvatusega lindlates ei tegeleta, siis mõju keskkonnale ei avaldu ning kui tegeletakse, siis avaldub. Arendaja seisukohast on paremad võimalused jätkusuutlikuks tegutsemiseks alternatiiv 1 korral. Mõju hindamisest selgus, et kavandatava alternatiivi puhul välisõhu saasteainete maksimaalsed tekkivad kontsentratsioonid maapinnalähedastest õhukihtides jäävad territooriumi piiril alla lubatud siht- ja piirväärtuste. Lõhnaühendite puhul häiringutaset vastuvõtjate juures ei ületata. Seega kavandatava tegevuse puhul planeeritava tootmismahu juures ei eeldata olulist negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 71/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 11ÜLEVAADE AVALIKUSTAMISE TULEMUSTEST Keskkonnamõju hindamine on avalik protsess. KMH protsessi on saanud ning saavad sekkuda ja põhjendatud soovitusi, ettepanekuid ja kommentaare esitada kõik huvipooled, kes tundsid/tunnevad, et nende huvisid võib kavandatav tegevus mõjutada. Keskkonnamõju hindamise programmi avaliku väljapaneku korraldas vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §16 sätestatule otsustaja Keskkonnaamet. KMH programmi avalik väljapanek toimus ajavahemikus 09.03.2022-24.03.2022. KMH programmi avalikust väljapanekust ja avaliku arutelu toimumisest teatati maakondlikus ajalehes Virumaa Teataja (09.03.2022) ning Väike-Maarja Valla Infolehes (märtsikuu väljaanne), üldkasutatavates avalikes kohtades (Väike-Maarja vallavalitsuse teadetetahvel, Kiltsi rongijaam ja kohalik pood), väljaandes Ametlikud Teadaanded (07.03.2022) ja e-postiga ning postiga kavandatava tegevusega seotud asjaomastele asutustele ja isikutele (04.03.2022). KMH programmi avalik arutelu toimus 29.03.2022 algusega kell 17.00 Kiltsi rahvamajas (Turu 13, Kiltsi, Väike-Maarja vald) ja samal ajal veebiülekandena MS Teamsi vahendusel. KMH programmi avaliku väljapaneku perioodil kirjalikke ettepanekuid ei esitatud. Avalikul arutelul osales 23 inimest ning veebikeskkonna MS Teams kaudu 2 inimest. Arutelul tõstatatud küsimused ja kommentaarid ning nendele antud vastused on kajastatud programmi arutelu protokollis. KMH programmi kohta esitasid oma seisukohad VäikeMaarja Vallavalitsus, Terviseamet, Rahandusministeerium, Maa-amet ja Päästeamet. Keskkonnamõju hindamise programm tunnistati nõuetele vastavaks Keskkonnaameti kirjaga 20.05.2022 nr 6-3/22/8976-2. 72/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 12KOKKUVÕTE Keskkonnamõju hindamise objektiks on Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Liivaküla külas Kiltsi farm (katastritunnus 92701:004:0145) katastrile Kiltsi broilerifarmi ehitamine ja selle tegevus. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Kiltsi broilerifarmi rajamine, kus ülesseatud tootmisvõimsuseks on planeeritud 480 000 broilerikohta. KMH aruandes kirjeldati ja hinnati kahte reaalset alternatiivset võimalust:  olukorda, kus ei toimu Kiltsi broilerifarmi rajamist Kiltsi farm maaüksusele ning Kiltsi farm maaüksusel paikneksid edasi amortiseerunud vanad farmihooned ehk nullalternatiivi;  olukorda, kus rajatakse Kiltsi farm maaüksusele Kiltsi broilerifarm, kus hakkaks kohti olema kuni 480 000 broilerile (alternatiiv 1). Farmi rajamisel kasvavad võrreldes olemasoleva olukorraga keskkonnakasutuse mahud. Peamisteks tagajärgedeks on heide välisõhku, s.h lõhna teke, sõnnikuteke, veekasutus, jäätmeteke, mürateke. Eelnimetatuile lisanduvad ajutise iseloomuga ehitustegevuse tagajärjed nagu mürateke, tolm ja muu heide välisõhku, ressursikasutuse suurenemine ning jäätmeteke. Olulisemateks mõjuvaldkondadeks, millele farmi tegevuse käigus mõju avaldatakse on välisõhk ja põhjavesi (veevõtt). Keskkonnamõju hindamise raames teostati ühe osana välisõhu saasteainete modelleerimine. Modelleerimistulemused näitavad, et lõhnatundide esinemissageduse 15% piirmäära, mis iseloomustab elanikkonnale soovimatut lõhnahäiringut, vastuvõtjate juures ei ületata. Lõhna aisting on siiski väga individuaalne ning teatava lõhnahäiringuga peab piirkonnas arvestama, seda tõenäoliselt eelkõige sõnniku väljaveo perioodidel. Broilerifarmi veevajaduse katmiseks on vajalik lepingulise veevõtu puhul taotleda Pandivere Vesi OÜ-le kuuluvast puurkaevust või Osaühingule DINER kuuluvast puurkaevust suuremat veevõttu. Samuti on võimalus, et ettevõte rajab ise uue puurkaevu ning veevõtt hakkab toimuma sealt. Kuigi farmi põhjaveetarve on märkimisväärne, ei ole piirkonna põhjaveevarude seisukorra alusel ette näha sellest tulenevat olulist negatiivset mõju põhjaveekogumite koguselisele seisundile. Farmi normaaltingimustel töötamise korral ei ole ette näha olulist negatiivset mõju ka põhja- ja pinnavee kvaliteedile. Peamised ohud on seotud avariiolukordadega, mille mõjude minimeerimiseks koostatakse tegutsemisplaan. Jäätmetekke mõju avaldub pigem jäätmete lõppkäitleja juures. Arendaja pädevuses on tagada nõuetekohane jäätmekäitlus ettevõtte territooriumitel ning jäätmete üleandmine nõuetekohaseid lube omavatele ettevõtetele. Käitise teenindamisest tulenev transpordikoormuse tõus ja sellest tuleneva mürataseme suurenemine jääb eeldatavasti tunduvalt alla kehtestatud piirväärtusi. Olulist mõju elusloodusele kavandatava tegevusega eeldatavalt ei kaasne. Mõju sotsiaalsele keskkonnale avaldub peamiselt võimaliku ebameeldiva lõhna leviku näol nii farmikompleksis toimuvatest tegevustest kui ka sõnniku väljaveol ja laotamisel. Majanduskeskkonna jaoks on tegemist positiivse ettevõtmisega, sest luuakse uusi töökohti ning suurendatakse kohaliku tooraine kasutamist. Samuti suureneb eestimaise linnuliha tootmine. Kaudsed mõjud võivad avalduda läbi sõnniku kasutamise väetisena põllumajandusmaadel. Sõnniku laotamiseks peab olema tagatud piisavas koguses laotamispindade olemasolu (lepingute sõlmimine ettevõtetega, kellel on sõnniku laotamiseks piisavalt maad). Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 73/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kiltsi broilerifarm on keskkonnakompleksloa kohuslane ning peab seetõttu rakendama parimale võimalikule tehnikale vastavat tehnoloogiat, mis muuhulgas arvestab keskkonnakaitseliste aspektidega. Tuginedes käesoleva hindamise käigus leitud kavandatavate tegevuste tagajärgedele ning eeldatavatele mõjudele, on aruandes esitatud siiski võimalikke täiendavaid keskkonnamõju leevendusmeetmeid. Kokkuvõttes ei tuvastatud keskkonnamõju hindamisel ühtegi tegevust välistavat negatiivset mõju ümbritseva keskkonna seisundile, sh inimese tervisele ning heaolule. Tulenevalt tootmisega kaasnevast keskkonnakasutusest on aga vajalik tegevuse pidev seire vastavalt õigusaktide nõuetele ja aruandes esitatud soovitustele. 74/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 13KASUTATUD MATERJALID Õigusaktid: Eesti Vabariigi keskkonnaalased õigusaktid. Avalikud andmebaasid ja registrid: Eesti Keskkonnaagentuuri (KAUR) Ilmateenistus, http://www.ilmateenistus.ee/ EVS-EN 13725:2005. Õhukvaliteet. Lõhnaainete kontsentratsiooni määramine dünaamilise olfaktomeetria abil Keskkonnaotsuste infosüsteem, https://kotkas.envir.ee/ Kultuurimälestiste riiklik register, http://register.muinas.ee/ Maa-amet, https://xgis.maaamet.ee/ Põllumajandus- ja Toiduameti Spectrum Spatial Analyst maaparanduse kaardirakendus, https://athena.agri.ee/connect/analyst/mobile/#/main?mapcfg=%2FAnalyst%2FNamedProjects% 2Fmaaparandus_avalik&lang=et Statistikaamet, https://estat.stat.ee/StatistikaKaart/VKR Transpordiamet, https://www.transpordiamet.ee/liiklussagedus Juhendmaterjalid ja muu: Best Available Techniques (BAT) Reference Document for the Intensive Rearing of Poultry or Pigs, 2017, Industrial Emissions Directive 2010/75/EU Integrated Pollution Prevention and control, https://eippcb.jrc.ec.europa.eu/sites/default/files/2019- 11/JRC107189_IRPP_Bref_2017_published.pdf Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“ (mai 1999, inglise keeles) https://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2016, Keskkonnaministeerium, https://envir.ee/veemajanduskavad-2015-2021 Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava, 2022-2027, eelnõu versioon 12.2021, Keskkonnaministeerium, file:///C:/Users/kerli/Downloads/VMK%20eeln%C3%B5u%20Ida- Eesti%20vesikond.pdf Keskkonnaameti juhend, https://keskkonnaamet.ee/keskkonnakasutus-keskkonnatasu/ohk-ja- kliima/ohusaasteluba#juhendid-ja-abimater Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 Keskkonnaportaal, https://register.keskkonnaportaal.ee/register Lääne-Viru maakonna põhjaveevarude kinnitamine, Käskkiri 06.04.2006, https://envir.ee/kehtestatud-pohjaveevarud Osaühing Pandivere Vesi, keskkonnaloa nr KL-514140 taotlus Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1144625640 Puurkaevu arvestuskaart, https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?pkArvestus=-1449515201 PVT-järeldused kodulindude ja sigade intensiivkasvatuse kohta, https://envir.ee/ringmajandus/toostusheide-ja-kemikaalid/pvt#euroopa-liidu-igusa Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 75/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4ike-Maarja_vald Vikipeedia, https://et.wikipedia.org/wiki/Liivak%C3%BCla_(V%C3%A4ike-Maarja) Väike-Maarja valla arengukava 2022-2027. Kinnitanud Väike-Maarja Vallavolikogu 23.09.2021 määrusega nr 34. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4011/0202/1006/2021_m34_lisa1.pdf# Väike-Maarja valla koduleht, https://v- maarja.ee/documents/19398149/34285416/Joonis_1_Maakasutus.pdf/66005b08-d740-4ac1-8e67- ae354f78f027 Väike-Maarja valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4010/4202/1038/2021_m_lisa%201.pdf# Väike-Maarja valla üldplaneering, 2008 https://v- maarja.kovtp.ee/documents/19398149/19801103/Seletuskiri.pdf/1de6f207-e5b4-4a2a-9a93- 244ff112b2dc 76/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 14LISAD Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika Lisa 3. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral Lisa 4. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid Lisa 5. Aruande kohta esitatud seisukohad Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta Lisa 7. Aruande kohta esitatud ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande eelnõu avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 77/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 1. Kasutatud lühendid ja mõisted 78/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Kasutatud lühendid Lühend Selgitus CAS number Numbrikombinatsioon, mis viitab keemilisele ainele CH4 Metaan dB Detsibell ELLE Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ EV Eesti Vabariik EVS Eesti Standardikeskus Ha Hektar ISO International Standards Organisation, Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon KAUR Keskkonnaagentuur KeHJS Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KKJS Keskkonnajuhtimissüsteem KKM Keskkonnaministeerium KKR kood Keskkonnaregistrikood KMH Keskkonnamõju hindamine MSc Tehnikateaduse magister N Lämmastik N2O Dilämmastikoksiid NH3 Ammoniaak OÜ Osaühing pH Happesuse näitaja PhD Filosoofiadoktor PVT Parim võimalik tehnika ÕPV Õhukvaliteedi taseme piirväärtus Kasutatud mõisted Mõiste Selgitus Alternatiivne kavandatud tegevusest erinev võimalus sama eesmärgi saavutamiseks. (KKM) võimalus/lahendus Arendaja – isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia. Arendaja kannab keskkonnamõju Arendaja hindamisega seotud kulud. (KKM) üks või mitu füüsilist või juriidilist isikut, nende ühendused, organisatsioonid või rühmad, kelle õigusi võib Avalikkus kavandatav tegevus puudutada või kes tunnevad tegevuse elluviimise vastu huvi (KKM) mõõtühik suhtelise helirõhu määramiseks kuuldeläve helirõhu suhtes (Müra normtasemed elu- ja Detsibell puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid, Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). alternatiivid, mis on vastuolus õigusakti nõudega, mis on tehniliselt teostamatud ning mis on majanduslikult Ebareaalne alternatiiv (maksumuselt) mitte mõistlikud. Ebasoodsad ilmastikutingimused, mille juures kavandatava tegevusega kaasnevad mõjud oleksid maksimaalselt ilmastikutingimused negatiivsed nii tugevuselt kui ka ulatuselt. kavandatava tegevusega kaasneva eeldatava keskkonnamõju olulisuse esialgne hindamine, mille käigus Eelhindamine otsustatakse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle (KKM). keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või Ekspert juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (edaspidi ekspert) (KMH ja KKJS seadus, RTI 2005, 15, 87). eksperdil on õigus keskkonnamõju hindamiseks moodustada eksperdirühm, mille koosseisu võivad Eksperdirühm kuuluda asjakohase litsentsita pädevad isikud. Juhul, kui eksperdi kvalifikatsioon ei ole keskkonnamõju hindamiseks piisav, peab ekspert mõju hindamisse kaasama eriala spetsialiste (KeHJS, RTI 2005, 15, 87). Eksperdihinnang antud valdkonnas pikaajalise töökogemusega eksperdi hinnang. maa- või veealad, mida eristatakse geograafiliste, abiootiliste ja biootiliste tunnuste järgi (Nõukogu direktiiv Elupaik 92/43/EMÜ). Eriheide hinnanguline keskmine saasteaine heitkogus heiteallikast tegevuse ühiku kohta Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 79/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus lõhnaainete hulk, mis, aurustudes, 1 m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel, kutsub esile Euroopa lõhna ühik ekspertrühma liikmete füsioloogilise reageeringu ja on võrdne Euroopa etalonlõhnamassi poolt esile kutsutuga, mis on aurustunud 1m3 neutraalsesse gaasi standardtingimustel (EVS-EN 13725:2005). Foon taustasisaldus Hajumisarvutuse piirkond, mis ulatub vähemalt 1 km kaugusele igast käitise heiteallikast (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT piirkond I, 29.12.2016, 62). välisõhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt väljutatav aine, vibratsioon, soojus või müra. Heide (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). saasteaineid, müra, infra- või ultraheli välisõhku väljutav objekt. Heiteallikad liigitatakse heiteallika Heiteallikas geomeetria põhjal punkt-, joon-, pind- ja ruumheiteallikateks. Heiteallikad liigitatakse heiteallika liikuvuse põhjal paikseteks ja liikuvateks (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, 05.07.2016, 1). üldsuse osa, kellele kavandatav tegevus avaldab otseselt või kaudset mõju ja kes tunneb selle vastu Huvigrupp sihipärast huvi (Põder, 2005). mis tahes Jäätmeseaduse alusel jäätmekategooriasse kuuluv vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Äraviskamine tähendab vallasasja Jäätmed kasutuselt kõrvaldamist, loobumist selle kasutusele võtmisest või kasutuseta hoidmist, kui selle kasutusele võtmine ei ole tehniliselt võimalik, majanduslikest või keskkonnakaitselistest asjaoludest tulenevalt mõistlik (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine, sealhulgas vahendaja või edasimüüja Jäätmekäitlus tegevus. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). ehitiste või seadmete süsteem heitvee ja reovee kogumiseks või suublasse juhtimiseks (Veeseadus RT I, Kanalisatsioon 22.02.2019, 1) Kavandatav tegevus toiming või oluline muutus olemasolevas toimingus, mille elluviimiseks on vaja tegevusluba (KKM). Keskkond hõlmab nii loodus- ja tehis- kui ka kultuurilist ja sotsiaalmajanduslikku keskkonda (KKM) organisatsiooni tegevuste, toodete või teenuste element, mis võib keskkonnaga koosmõjus olla. Olulisel Keskkonnaaspekt keskkonnaaspektil on või võib olla oluline keskkonnamõju 76. tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju looduskeskkonnale, inimese tervisele ja Keskkonnamõju heaolule, kultuuripärandile või varale. (KKM) Keskkonnamõju kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnale avalduva hindamine mõju hindamine. (KKM) dokument, mis sisaldab KMH tulemusi. KMH aruande koostamisel lähtutakse nõuetele vastavaks Keskkonnamõju tunnistatud KMH programmist ning see peab vastama keskkonnamõju hindamise ja hindamise aruanne keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-s 20 sätestatud nõuetele. (KKM) KMH litsentsi omav isik, kes juhib KMH läbiviimist ning vastutab programmi ja aruande koostamise eest. KMH juhtekspert (KKM) annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab käesoleva seaduse alusel määratud tegevusvaldkonnas või alltegevusvaldkonnas toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad Keskkonnakompleksluba tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). keskkonnamõju hindamise kavandamisel koostatav dokument, mis kirjeldab keskkonnamõju hindamise Keskkonnamõju käsitlusala, hindamismetoodikat, eksperdirühma koosseisu ning keskkonnamõju hindamise tulemuste hindamise programm avalikustamise ajakava. (KKM) nii kavandatud tegevusega kaasnevate erinevate mõjude kui ka neile lisanduvate teiste piirkonnas Koosmõju toimuvate tegevuste mõjude omavaheline reaktsioon 77. keskkonnamõju hindamisel arvestatakse võimalikult tõepärase tulemuse saavutamiseks olukorraga, kus Halvim võimalik olukord rakendatakse maksimaalseid võimalikke võimsusi ning kõige ohtlikumaid võimalikke kemikaale jne, et peegeldada olukorda, millest lähtuvalt ka keskkonnamõjud oleksid kõige negatiivsemad. 76 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhendiga. EVS-EN ISO 14001:2005 77 Euroopa Komisjoni juhend “Guidelines for the Assessment of Indirect and Cumulative Impacts as well as Impact Interactions“, http://ec.europa.eu/environment/archives/eia/eia-studies-and-reports/pdf/guidel.pdf 80/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus isik, kes valdab või käitab käitist, põletusseadet, jäätmepõletus- või koospõletustehast või selle osa või Käitaja kellele on antud otsustusõigus käitise, tehase või seadme tehnilise toimimise suhtes. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). paikne tehniline üksus, mille tegevus toimub ühes või mitmes keskkonnakompleksloa kohustusega Käitis tegevusvaldkonnas ja ulatuses või kus kasutatakse orgaanilisi lahusteid keskkonnakompleksloa kohustuseta tegevusala ulatuses. (Tööstusheite seadus1, RT I 16.05.2013). heiteallikas, mis väljutab liikumise ajal saasteaineid välisõhku (Atmosfääriõhu kaitse seadus, RT I, Liikuv heiteallikas 05.07.2016, 1). inimkonna olemasoluks ning majanduse ja kultuuri edendamiseks tarvilikud keskkonnakomponendid. Loodusvara Jagunevad taastuvateks- ja taastumatuteks loodusvaradeks (Ökoloogialeksikon, 1992). tunnetusmeetod, mis seisneb mudelite loomises ja uurimises ning uurimistulemuste tõlgendamises. Modelleerimise eesmärk on võimalikult reaalse olukorra tehislik loomine. Mudelil sooritatakse Modelleerimine operatsioone, mida originaalis teha ei saa või mille originaalis tegemine on liiga kallis (Ökoloogialeksikon, 1992). inimest häiriv või tema tervist ja heaolu kahjustav heli (Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning Müra ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 4. märtsi 2002. a määrus nr 42). Ohtlikkus kahjutekitamisvõime jäätmed, mis komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 lisas nimetatud vähemalt ühe ohtliku omaduse tõttu Ohtlikud jäätmed võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Ohtlikud ained on inimese tervist või keskkonda ohustav aine (Vikipeedia). isiku vastavat pädevust ja tehnoloogia sobivust tõendav tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt Ohtlike jäätmete tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks majandus- või kutsetegevuses (Jäätmeseadus, RT I käitluslitsents 2004, 9, 52). kodumajapidamisjäätmed ning kaubanduses, teeninduses või mujal tekkinud oma koostise ja omaduste Olmejäätmed poolest samalaadsed jäätmed (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). vesi, algkujul või pärast töötlemist, mis on mõeldud joomiseks, keetmiseks, toiduvalmistamiseks või muuks olmeotstarbeks, olenemata päritolust ning sellest, kas see toimetatakse kätte jaotusvõrgu kaudu, paagiga, pudelites või mahutites. Joogiveeks nimetatakse ka vett, mida mis tahes toidukäitleja (Euroopa Parlamendi Olmevesi ehk joogivesi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002 artikli 3 lõikes 3 sätestatud isik) kasutab inimtarbimiseks mõeldud toodete või ainete tootmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või turustamiseks, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on kindlaks teinud, et vee kvaliteet ei saa mõjutada tarbimisvalmis toiduainete ohutust. (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada Oluline keskkonnamõju keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. (KKM) Otsustaja tegevusloa andja (KKM) püsiva asukohaga heiteallikas, kaasa arvatud teatud aja tagant teisaldatav heiteallikas, või ühel Paikne heiteallikas tootmisterritooriumil asuvate heiteallikate grupp (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). mis tahes materjalist valmistatud toode, mida kasutatakse kauba, toormest kuni valmiskaubani, hoidmiseks, kaitsmiseks, käsitsemiseks, kättetoimetamiseks ja esitlemiseks kogu tsükli vältel tootjast Pakend tarbijani. Pakendiks loetakse ka samal eesmärgil kasutatavad ühekorratooted (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). mis tahes pakend või pakendimaterjal, mis muutub pärast pakendi kasutamist jäätmeteks jäätmeseaduse Pakendijäätmed § 2 tähenduses. Pakendijäätmeteks ei loeta pakendi ja pakendimaterjali tootmisel tekkinud jääke. (Pakendiseadus, RTI 2004, 41, 278). parim võimalik tehnika peab vastama tegevusala ja selles rakendatavate töömeetodite tõhusaimale ja arenenumale astmele. Seda võib põhimõtteliselt pidada sobivaks heite piirväärtuse aluse määramiseks, et vältida või, kui see pole võimalik, vähendada heidet ja selle mõju kogu keskkonnale. Parima võimaliku tehnika mõistes tähendab: tehnika – käitises kasutatavat tehnoloogiat ja käitise kavandamise, ehitamise, hooldamise, käitamise, Parim võimalik tehnika tegevuse lõpetamise ning käitise sulgemise viisi; võimalik tehnika – käitajale mõistlikul viisil kättesaadavat nüüdisaegset tehnikat, mille kasutamine on kulusid ja eeliseid arvesse võttes majanduslikult ja tehniliselt vastuvõetav ning tagab keskkonnanõuete parima täitmise. parim – tõhusaimat kogu keskkonna kaitsmiseks. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 81/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus maakoore pindmise horisondi moodustavad setted ja kivimid koos neile moodustunud mulla ja Pinnas kultuurkihiga (Ökoloogialeksikon, 1992). maismaavesi, välja arvatud põhjavesi, ning siirdevesi, rannikuvesi ja keemilise seisundi hindamisel ka Pinnavesi territoriaalvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1); Punktreostusallikas vt paikne heiteallikas 10-15 cm läbimõõdulise toruga kindlustatud puurauk, mis rajatakse sügavamatest põhjavee kihtidest Puurkaev veevõtmiseks. Põhjaveekogum põhjaveekihis või -kihtides selgesti eristatav veemass, (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). Põhjavesi maapõues sisalduv vesi; mineraalvesi on põhjavee alaliik (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1) Reoaine vt saateaine inimtegevuse tulemusena ainete või soojuse otsene või kaudne õhku, vette või maasse viimine, mis võib osutuda kahjulikuks inimeste tervisele või veeökosüsteemide või veeökosüsteemidest otseselt sõltuvate Reostus maismaaökosüsteemide kvaliteedile, põhjustab kahju materiaalsele varale või raskendab või takistab keskkonna kasutamist puhkeaja veetmiseks või muul seaduslikul otstarbel (Veepoliitika raamdirektiiv, 2000/60/EÜ) vee omaduste halvenemise põhjustaja reo- ehk saasteainete, organismide, soojuse või radioaktiivsusega Reostusallikas (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1) üle kahjutuspiiri rikutud ja enne suublasse juhtimist puhastamist vajav vesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, Reovesi 1) Risk kahju ilmnemise tõenäosuse ja kahju tõsiduse mõõt (Põder, 2005). igasugune välisõhus olev aine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda. (Atmosfääriõhu kaitse Saasteaine seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). arvutuslik normatiiv ajaühiku kohta, mille juures paiksest heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud saasteaine kogus ei põhjustaks Saasteaine lubatud saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud õhukvaliteedi piir- või heitkogus sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi (Veeseadus RT Sademevesi (sajuvesi) I, 22.02.2019, 1). Sisend-väljund analüüs analüütiline ja matemaatiline lähenemine ainevoogude kirjeldamiseks ning lähtub massijäävusseadusest. Sotsiaalne keskkond hõlmab inimeste elu – ja töötingimusi, sissetuleku taset, haridust ja kogukondi, millesse nad kuuluvad. Suubla veekogu või maapõue osa, millesse voolab heitvesi (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). loomade väljaheite, allapanu, pudenenud sööda ja vee vähemal või suuremal määral käärinud segu Sõnnik (Ökoloogialeksikon, 1992). Sügavallapanusõnnik sõnnik, mille kuivainesisaldus on vähemalt 25% (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et nad asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine Taaskasutamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt. (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). Tahesõnnik sõnnik, mille kuivainesisaldus on 20-24,9% (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). Tavajäätmed kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka (Jäätmeseadus, RT I 2004, 9, 52). haldusorgani otsus, mis annab arendajale õiguse kavandatav tegevus ellu viia. Tegevusluba on näiteks Tegevusluba ehitusluba, keskkonnakompleksluba, vee erikasutusluba, maavara kaevandamise luba või eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga kavandatavat tegevust lubav muu dokument. (KKM) materjal, mida enne lõpptootesse lülitamist ei ole üldse või on ainult vähe töödeldud (Inglise-Eesti Tooraine majandusterminite sõnastik) diagramm, mis iseloomustab tuule suuna ja kiiruse jaotust antud kohas mingi kindla ajavahemiku jooksul Tuuleroos (EE) vee kaitse ja kasutamise abinõud planeeritakse vesikonna või alamvesikonna veemajanduskavas (edaspidi veemajanduskava), mida tuleb arvestada kohaliku omavalitsusüksuse ühisveevärgi ja - Veemajanduskava kanalisatsiooni arendamise kava, üld- ja detailplaneeringute koostamisel või nende ülevaatamisel ja muutmisel (Veeseadus RT I, 22.02.2019, 1). välisõhk on troposfääri hooneväline õhk, välja arvatud õhk töökeskkonnas. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, Välisõhk RT I, 05.07.2016, 1). 82/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Mõiste Selgitus heiteallika parameetrite ja heiteallika asukohta iseloomustavate meteoroloogiliste andmete põhjal Õhukvaliteedi arvutuslik saasteaine sisalduse määramine maapinnalähedases õhukihis (Õhukvaliteedi hindamise kord, RT I, hindamine 29.12.2016, 62). saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada Õhukvaliteedi piirväärtus kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. (Atmosfääriõhu kaitse seadus1, RT I, 05.07.2016, 1). era või avalik-õiguslik isik või isikute grupp, kellel on kavandatava tegevuse suhtes selgelt tajutav huvi või Üldsus kes selle osaleb (Põder, 2005) Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 83/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 2. Välisõhu saasteainete heitkoguste ja tekkiva saastetaseme hindamise metoodika 84/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lindude elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Lindude elutegevusest lähtuvate saasteainete heitkogused on arvutatud keskkonnaministri määruses78 esitatud eriheitel põhinevat metoodikat kasutades. Eriheitel põhineva meetodi kasutamise korral arvutatakse lämmastikusisaldus väljaheites (kg/aastas) järgmise valemiga: MNväljaheited = L × qN, kus: L – aastaloom või aastalind, tk; qN – väljaheites sisalduva lämmastiku eriheide, kg-des aastalooma(linnu) kohta määruse nr 66 lisa tabelis 9 esitatu põhjal. Looma(linnu)kasvatushoonest väljutatava ammoniaagi heitkogus (kg/aastas) arvutatakse, lähtudes lämmastikusisaldusest väljaheites, järgmise valemiga: MNH3laut = MNväljaheited × klaut / 100, kus: MNväljaheited – arvutatakse määruse nr 66 § 4 lõigetes 3 ja 4 või §-s 5 esitatud valemitega, kg; klaut – lämmastiku lendumine ammoniaagina protsentides, mis on esitatud määruse nr 66 lisa tabelites 2-4. Juhul, kui ühel kanalal on mitu ventilatsiooniava, on lindude arv jagatud avade vahel proportsionaalselt vastavalt korstnate/ventilaatorite võimsustele. Põletusprotsessidest lähtuvate saasteainete heitkoguste arvutamise metoodika Kütuse põletamisel väljuvate saasteainete heitkoguste leidmiseks on kasutatud keskkonnaministri kinnitatud metoodikat (määrus nr 59). CO2 heite arvutamise aluseks on võetud keskkonnaministri määrusega kinnitatud määramismetoodika (määrus nr 86). Kütusekulu B arvutati ümber massiühikutest (t) soojusühikutesse (GJ), kasutades määruse nr 59 lisas 9 esitatud energiaühikute teisendustegureid ja kasutatava kütuseliigi alumist kütteväärtust Qri järgmiselt: B1 = B × Qri, GJ, kus B – kütusekulu vaadeldaval perioodil, t; Qri – kütuse alumine kütteväärtus, MJ/kg. Leitakse i-nda saasteaine eriheite qi väärtus määruse nr 59 lisadest. Arvutati kütusekulu B1 ja eriheite qi alusel saasteaine heide Mi kasutades järgmist valemit: Mi = 10 -6 × B1 × qi, t (raskmetallid kg), kus B1 – kütusekulu vaadeldaval perioodil, GJ; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ; (raskmetallid mg/GJ). Saasteaine hetkeline heitkogus arvutati järgmiselt: 1) leiti saasteaine eriheide qi määruse nr 59 lisadest; 78 RT I, 22.12.2016, 4, „Looma- ja linnukasvatusest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“. Keskkonnaministri 14.12.2016. a. määrus nr 66. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 85/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne 2) arvutati heiteallikast väljutatava i-nda saasteaine hetkeline heitkogus Mpi, lähtudes põletusseadme nimisoojusvõimsusest, kasutades järgmist valemit: Mpi = 10 -3 × P × qi, g/s, (raskmetallide korral mg/s), kus P – põletusseadme nimisoojusvõimsus sisseantava kütusekoguse põhjal, MWth; qi – i-nda saasteaine eriheide, g/GJ (raskmetallide korral mg/GJ). Süsinikdioksiidi heitkogused leiti vastavalt allpool kirjeldatule. Kütusekulu arvutati ümber teradžaulidesse, TJ järgmist valemit kasutades: B1= B * Qri * n, kus B1 – ümberarvutatud kütusekulu, TJ; B – kütusekulu, kg; Qri – kütuse kütteväärtus, MJ/kg; n – suhtarv. Kütuste, välja arvatud biokütuste ja biomassi, oksüdatsioonitegur on (Kc) on 1. Korrutades põletatud kütuse tegeliku süsiniku koguse kütuse oksüdatsiooniteguriga, arvutati tegelik süsinikuheide (Mc) gigagrammides (GgC), kasutades järgmist valemit: Mc = 10-3 * B1 * qc * Kc, kus B1 – kütusekulu, TJ; qc – süsiniku eriheide, tC/TJ; Kc – oksüdatsioonitegur. Eri kütuseliigi põlemisel välisõhku väljutatav CO2-heide (MCO2) arvutati gigagrammides (GgCO2), kasutades järgmist valemit: Mco2 = Mc * 3,664, kus Mc – süsinikuheide, GgC. Lõhna heite hindamise metoodika Lõhnaainetest tulenevat lõhnahäiringut reguleerib keskkonnaministri määrus79. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemissagedusega aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. Nö lõhnatunni ja astronoomilise tunni vahe on selles, et üks lõhnatund on teoreetiline suurus, mille juures eeldatakse, et kui välimõõtmistel tehti kindlaks, et lõhn esines mõõtepunktis 10 minutilise perioodi jooksul rohkem kui 50% ajast, siis loetakse see lõhnatunniks. Seega lõhnatund ei pruugi tegelikkuses ühtida astronoomilise tunniga, aga see võetakse eelduseks lõhnaaine esinemissageduse hindamisel. Lõhna tugevuse väljendamiseks on kasutusel Euroopa lõhnaühik (OUe), mis on selline lõhnaainete kogus, mis aurustumisel 1 m3 neutraalsesse gaasi kutsub lõhnaeksperdis esile füsioloogilise reageeringu ehk lõhna tuvastamise. Lõhna kontsentratsioon 1 OUe/m3 on tuvastatav 50% lõhnaekspertidest. Kuna otseselt pole fooni mõõtmisi Kiltsi broilerifarmi juures läbi viidud, leiti lõhnaainete hetkelised heitkogused arvutuslikul teel. Lindlate puhul arvutatakse lõhnaaine hetkeline heitkogus järgmise valemiga: 79 RT I, 29.12.2016, 51, „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016 nr 81. 86/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Q = qi × LÜ, kus Q – lõhnaaine hetkeline heitkogus (OU/s); qi – vastava valdkonna eriheide, mis on esitatud Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed” lisas ning mis on broilerite puhul 42 OU/LÜ/s; LÜ – vastava käitise loomühikud, mis on esitatud Maaeluministri 30.09.2019 määrus nr 73 „Eri tüüpi sõnniku toitainesisalduse arvutuslikud väärtused, põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid ja sõnnikuhoidla mahu arvutamise metoodika ” Lisa 8 ning milleks on broilerite puhul 0,00038. Lõhna tekkimine lindlatest sõltub väga paljudest teguritest. Olulised on siinkohal nii sõnniku füüsikalised omadused nagu sõnniku pH, ruumi ja sõnniku temperatuur ja niiskus, hapniku sisaldus kui ka lindude söötmine, millest tuleneb sõnniku keemiline koostis (nt proteiini sisaldus sõnnikus). Lindlates mängib rolli nt ka sõnniku hulk allapanus, lindude ja lindlate üldisem korrashoid jne. Heitmete, tehnoloogia ja tehnika kirjeldus Kasutatava tehnoloogia ja tehnika kirjeldused ning tööprotsesside kirjeldused on koostanud AS HKScan Estonia ning ELLE OÜ spetsialistid. Peamised välisõhu heiteallikad on väljatõmbekorstnad/ventilaatorid. Saasteainete välisõhku suunamine, heitkogused ja heite kiirus on suuresti sõltuv ventilatsioonist ning väljatõmbe efektiivsusest, samuti teistest keskkonnaparameetritest. Saasteainete hajumise arvutamine arvutimudeliga Saasteainete hajumise hindamiseks maapinnalähedases õhukihis tekkiva saastatuse taseme (õhukvaliteedi) hindamiseks kasutab ELLE OÜ muuhulgas ajumisarvutusprogrammi Airviro. Eestis on hajumisarvutusprogrammidele nõuded kehtestanud oma määrusega keskkonnaminister80. Airviro on nende nõuetega vastavuses. Hajumisarvutused on koostanud ELLE OÜ spetsialistid. Saasteainete heitkoguste arvestamine ja õhukvaliteedi hindamise määramiseks kasutatav võrdlusanalüüs Vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 5681 esitatakse LHK projektis andmed saasteainete heitkoguste kohta vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud määrusele. Hajumisarvutuse tulemusi võrreldakse elanikkonna ja keskkonna kaitseks kehtestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusega82. Esitatud on igale saasteainele kehtestatud piirväärtusele või sihtväärtusele vastav keskmistamisaja hajumisarvutuse tulemus ning saadud saasteaine hajumise arvutustulemusi on võrreldud vastava saasteaine jaoks kehtestatud õhukvaliteedi ühe tunni keskmise, kaheksa tunni libiseva keskmise, 24 tunni keskmise või aasta keskmise piirväärtuse või sihtväärtusega. Saasteainete hajumisarvutustesse ei ole kaasatud saasteaineid, millele keskkonnaminister pole oma määrusega nr 75 kehtestanud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtust. Tulemuste visualiseerimine Airviro programmiga on hajumisdiagrammide esitamise võimalus valitud kaardikihil, et visualiseerida tekkivat saastetaset huvipakkuvas asukohas. Näiteks on oluline hinnata välisõhu kvaliteedi taset tootmisterritooriumi piiril ning lähimate elumajade juures. Hajumiskaardil on see võimalik. 80 RT I, 29.12.2016, 62. „Õhukvaliteedi hindamise kord1”. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 84. 81 RT I, 25.10.2019, 1 „Keskkonnaloa taotlusele esitatavad täpsustavad nõuded ja loa andmise kord ning keskkonnaloa taotluse ja loa andmekoosseis ”. Keskkonnaministri 23. oktoobri 2019. aasta määrus nr 56. 82 RT I, 06.03.2019, 12. „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid 1“. Keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrus nr 75. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 87/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Hajumisarvutuste tulemuste visualiseerimiseks esitatavad hajumiskaardid koostatakse ELLE OÜ spetsialistide poolt. Hajumise esitamise aluskaardiks kasutatakse Maa-ameti aluskaartide rakendust. Aluskaardile kantakse modelleerimise tulemusel saadud saasteainete leviku diagrammid, mille tulemusena valmivad tööle lisatavad saasteainete hajumiskaardid. Hajumiskaardid koostati nendele saasteainetele, millede koosmõju maksimaalne tekkiv arvutuslik õhukvaliteedi tase väljaspool tootmisterritooriumi moodustab vähemalt 30% õhukvaliteedi taseme piirväärtusest, kuna väiksemate väärtuste puhul on saasteainete kontsentratsioonid välisõhus väga väikesed ning neid pole mõistlik, visuaalse võrreldavuse huvides, kaardil näidata. Meteoroloogilised andmed Piirkonnas saasteainete hajumist mõjutavate näitajate kohta on kasutatud 2017.-2019. aasta vaatlusandmeid Aseri meteojaamast. Täpsemalt on kirjeldatud meteoroloogilisi andmeid alapeatükis 3.5. 88/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 3. Saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral Järgnevates tabelites on toodud Kiltsi broilerifarmis tekkivate saasteainete heitkogused alternatiiv 1 korral. Saasteainete heitkoguste arvutamisel on lähtutud lindlate maksimaalsest võimalikust täituvusest. Väiksema lindude arvu korral on kogused proportsionaalselt väiksemad. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 89/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Tabel 1. Ammoniaagi heitkogused lindlatest alternatiiv 1 puhul NH3 heitkogus llindlatest Nr N sisaldus välja- N sisaldus N lendu- plaanil Toodangu Pidamisviis Aastalind, heidetes kg/loom välja-heidetes, mine Hetke- Aastane, rühm arv line, g/s t/a aastas t/a NH3-na, % Põrandalpidamine, S1 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S2 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S3 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S4 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S5 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S6 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S7 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S8 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S9 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S10 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S11 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S12 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S13 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S14 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S15 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S16 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 58815 0,49 28,819 16 0,146 4,611 kuivatamiseta Põrandalpidamine, S17 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 16035 0,49 7,857 16 0,040 1,257 kuivatamiseta 90/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne NH3 heitkogus llindlatest Nr N sisaldus välja- N sisaldus N lendu- plaanil Toodangu Pidamisviis Aastalind, heidetes kg/loom välja-heidetes, mine Hetke- Aastane, rühm arv line, g/s t/a aastas t/a NH3-na, % Põrandalpidamine, S18 Broilerid sügavallapanu, sõnniku 5150 0,49 2,524 16 0,013 0,404 kuivatamiseta Kokku 480000 235,200 1,193 37,632 Kiltsi broilerifarmi põletusseadmetes hakatakse kütusena kasutama LPG-d (Tabel 2. Tabel 2. Saasteainete heitkogused põletusseadmetest Nr plaanil K1 K2 K3 Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t Eriheide Eriheide Eriheide Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, tahm - % tahm - % tahm - % g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st Lämmastikdioksiid 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024 Süsinikoksiid 30 0,006 0,017 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001 metaan) Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003 Osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 Peenosakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 Eriti peened osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 Tahm 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001 Süsinikdioksiid 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871 Raskmetallid ja q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a POSid: Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006 elavhõbedaks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0,00025 0,00000005 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001 ümberarvutatuna kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008 ümberarvutatuna pliiks Vask ja anorgaanilised ühendid, 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 ümberarvutatuna vaseks Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008 tsingiks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 91/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nr plaanil K1 K2 K3 Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t Eriheide Eriheide Eriheide Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, tahm - % tahm - % tahm - % g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007 ümberarvutatuna arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 kroomiks Nikkel ja lahustavad ühendid, 0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003 ümberarvutatuna nikliks Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006 ümberarvutatuna seleeniks Järg: Nr plaanil K4 K5 K6 Nimisoojusvõimsus: 0,22 MW 0,2 MW 0,22 MW Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t Eriheide Eriheide Eriheide Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, tahm - % tahm - % tahm - % g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st Lämmastikdioksiid 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 Süsinikoksiid 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017 30 0,007 0,066 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 metaan) Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 Osakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 Peenosakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 Eriti peened osakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 Tahm 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 Süsinikdioksiid 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 92/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nr plaanil K4 K5 K6 Nimisoojusvõimsus: 0,22 MW 0,2 MW 0,22 MW Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t Eriheide Eriheide Eriheide Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, tahm - % tahm - % tahm - % g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 elavhõbedaks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 ümberarvutatuna kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 ümberarvutatuna pliiks Vask ja anorgaanilised ühendid, 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 ümberarvutatuna vaseks Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 tsingiks Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00003 0,0003 ümberarvutatuna arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 kroomiks Nikkel ja lahustavad ühendid, 0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 ümberarvutatuna nikliks Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 ümberarvutatuna seleeniks Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 93/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Järg: Nr plaanil K7 K8 K9 Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t Eriheide Eriheide Eriheide Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, tahm - % tahm - % tahm - % g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st Lämmastikdioksiid 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024 Süsinikoksiid 30 0,006 0,017 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017 Lenduvad orgaanilised ühendid (välja arvatud 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001 metaan) Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003 Osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 Peenosakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 Eriti peened osakesed 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 Tahm 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001 Süsinikdioksiid 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871 Raskmetallid ja POSid: q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a q, mg/GJ mg/s kg/a Elavhõbe ja ühendid, ümberarvutatana 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006 elavhõbedaks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, 0,00025 0,0000000 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001 ümberarvutatuna kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised ühendid, 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008 ümberarvutatuna pliiks Vask ja anorgaanilised ühendid, 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 ümberarvutatuna vaseks Tsingiühendid, ümberarvutatuna 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008 tsingiks Arseen ja anorgaanilised ühendid, 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007 ümberarvutatuna arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümberarvutatuna 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 kroomiks Nikkel ja lahustavad ühendid, 0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003 ümberarvutatuna nikliks 94/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nr plaanil K7 K8 K9 Nimisoojusvõimsus: 0,2 MW 0,22 MW 0,2 MW Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine kütteväärtus: 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg Aastane kogus: 12 t 48 t 12 t Eriheide Eriheide Eriheide Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, tahm - % tahm - % tahm - % g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5-st PM2,5-st PM2,5-st Seleen ja anorgaanilised ühendid, 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006 ümberarvutatuna seleeniks Järg: Nr plaanil K10 K11 K12 Nimisoojus- 0,22 MW 0,2 MW 0,2 MW võimsus: Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Heitkogused kokku Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg kütteväärtus: Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t Eriheide Eriheide Eriheide q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane tahm - tahm - tahm - Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, % % % g/s t/a g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5- PM2,5- PM2,5- st st st Lämmastik- 42,8 0,009 0,095 42,8 0,009 0,024 42,8 0,009 0,095 0,107 0,710 dioksiid Süsinikoksiid 30 0,007 0,066 30 0,006 0,017 30 0,006 0,066 0,075 0,498 Lenduvad orgaanilised 2 0,0004 0,004 2 0,0004 0,001 2 0,0004 0,004 0,005 0,033 ühendid (välja arvatud metaan) Vääveldioksiid 0,51 0,0001 0,001 0,51 0,0001 0,0003 0,51 0,0001 0,001 0,001 0,008 Osakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,00009 0,001 0,001 0,007 Peenosakesed 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,00009 0,001 0,001 0,007 Eriti peened 0,45 0,0001 0,001 0,45 0,00009 0,0002 0,45 0,00009 0,001 0,001 0,007 osakesed Tahm 5,4 0,000005 0,00005 5,4 0,000005 0,00001 5,4 0,000005 0,00005 0,00006 0,0004 Süsinikdioksiid 17,2 - 139,483 17,2 - 34,871 17,2 - 139,483 - 1046,120 Raskmetallid ja q, q, q, mg/s kg/a mg/s kg/a mg/s kg/a mg/s kg/a POSid: mg/GJ mg/GJ mg/GJ Elavhõbe ja 0,1 0,00002 0,0002 0,1 0,00002 0,00006 0,1 0,00002 0,0002 0,0003 0,002 ühendid, ümber- Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 95/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Nr plaanil K10 K11 K12 Nimisoojus- 0,22 MW 0,2 MW 0,2 MW võimsus: Kasutegur 0,9 0,9 0,9 Kütus: Vedelgaas Vedelgaas Vedelgaas Katla tüüp Põleti Põleti Põleti Heitkogused kokku Püüdeseade - - - Väävli sisaldus: - % - % - % Alumine 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg 46,11 MJ/kg kütteväärtus: Aastane kogus: 48 t 12 t 48 t Eriheide Eriheide Eriheide q, g/GJ; q, g/GJ; q, g/GJ; Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane Hetkeline Aastane tahm - tahm - tahm - Saasteaine heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, heitkogus, % % % g/s t/a g/s t/a g/s t/a g/s t/a PM2,5- PM2,5- PM2,5- st st st arvutatana elavhõbedaks Kaadmium ja anorgaanilised ühendid, ümber- 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,00025 0,0000000 0,0000001 0,00025 0,0000000 0,0000006 0,0000006 0,000004 arvutatuna kaadmiumiks Plii ja anorgaanilised 0,0015 0,0000003 0,000003 0,0015 0,0000003 0,0000008 0,0015 0,0000003 0,000003 0,000004 0,00002 ühendid, ümber- arvutatuna pliiks Vask ja anorgaanilised ühendid, ümber- 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,000002 0,00001 arvutatuna vaseks Tsingiühendid, ümber-arvutatuna 0,015 0,000003 0,00003 0,015 0,000003 0,000008 0,015 0,000003 0,00003 0,00004 0,0002 tsingiks Arseen ja anorgaanilised ühendid, ümber- 0,12 0,00003 0,0003 0,12 0,00002 0,00007 0,12 0,00002 0,0003 0,0003 0,002 arvutatuna arseeniks Kroomi (VI) ühendid, ümber- 0,00076 0,0000002 0,000002 0,00076 0,0000002 0,0000004 0,00076 0,0000002 0,000002 0,000002 0,00001 arvutatuna kroomiks Nikkel ja lahustavad 0,00051 0,0000001 0,000001 0,00051 0,0000001 0,0000003 0,00051 0,0000001 0,000001 0,000001 0,000008 ühendid, ümber- arvutatuna nikliks Seleen ja anorgaanilised ühendid, ümber- 0,011 0,000002 0,00002 0,011 0,000002 0,000006 0,011 0,000002 0,00002 0,00003 0,0002 arvutatuna seleeniks 96/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 4. Välisõhu saasteainete ja lõhnaühendite hajumiskaardid Piirkonna heiteallikate koosmõju hindamiseks teostati õhusaaste modelleerimine koosmõjus teiste piirkonna ettevõtetega. Lähtuvalt keskkonnaministri määrusest nr 84 koostatakse saasteaine hajumiskaart iga saasteaine kohta, mille arvutuslik sisaldus väljaspool käitise tootmisterritooriumi piiri on suurem kui 30% atmosfääriõhu kaitse seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel saasteainele kehtestatud piir- või sihtväärtusest, ning vajaduse korral on rakendatud keskmistamisaegade kohta protsentiile. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 97/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 1. Alternatiiv 1 – lämmastikdioksiidi (NO2) hajumine 98/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Joonis 2. Alternatiiv 1 – lõhnatundide esinemissagedus Kiltsi broilerifarmi ümbruses Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 99/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 5. Aruande kohta esitatud seisukohad Lisatakse KMH aruandele pärast aruande avalikustamist. 100/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 6. Informatsioon KMH aruande avalikustamise kohta Lisatakse KMH aruandele pärast aruande avalikustamist. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 101/103 Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 7. Avaliku väljapaneku ajal aruande kohta esitatud seisukohad, ettepanekud, vastuväited ja küsimused ning vastused nendele Lisatakse KMH aruandele pärast aruande avalikustamist. 102/103 Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ Kiltsi broilerifarmi keskkonnamõju hindamise aruanne Lisa 8. Keskkonnamõju hindamise aruande avaliku arutelu protokoll ja arutelul osalenute nimekiri Lisatakse KMH aruandele pärast KMH aruande avalikku arutelu. Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ 103/103
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel