dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Ettepanekud eelnõu 712 SE muutmiseks

Rahandusministeerium · 6. detsember 2022
Viit
1.1-10.1/4649-5
Registreeritud
6. detsember 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Riigikogu Kantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2022
Vastutaja
Helje Päivil (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎1.1-10.14649-5 06.12.2022 Väljaminev kiri.asice563 KB

Sisu (failidest)

Kristen Michal Meie 06.12.2022 nr 1.1-10.1/4649-5 Riigikogu majanduskomisjon [email protected] Ettepanekud eelnõu 712 SE muutmiseks Asustatud majanduskomisjoni esimees Rahandusministeerium esitab käesolevaga riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 SE täiendamiseks järgmised muudatusettepanekud: 1. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt: „Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“; Selgitus: Kuivõrd eelnõuga muudetakse üle kolme seaduse, siis kõiki neid pealkirjas ei nimetata. 2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 6 (muutes ühtlasi järgnevate punktide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „6) paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 ja paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „täitmiseks“ sõnadega „või kogukonna ühistegevusteks“;“ Selgitus: Riigivaraseadus võimaldab riigivara võõrandada või anda kasutamiseks kohaliku omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) tasuta või alla hariliku väärtuse, muuhulgas KOVi seadusest tulenevate ehk tema kohustuslike ülesannete täimiseks. Samas on maareformi käigus riigi omandisse jäetud maaüksusi, mida kohalikud elanikud on püsivalt kasutanud ühise aiamaana või muuks ühistegevuseks ning mille kasutamine sel otstarbel on ka edaspidi elanikele vajalik ja põhjendatud. Kogukondadel on soov rajada elanikele nende vajadusi arvestavaid, looduses viibimist ja tervislikke eluviise toetavaid ühisalasid, nagu mänguväljakud, koerte jalutusalad, lauluväljakud, külaplatsid vm vabaõhutegevuste alad ning kogukondlikud aiamaad. Samuti on järjest rohkem KOVid hakanud ise kogukonnaaedade rajamist toetama ja sellele temaatikale tähelepanu pöörama. Praktikas on tekkinud ebaselgus, kas olemasolev regulatsioon võimaldab sellistel eesmärkidel KOVile riigimaad tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada või kasutusse anda, st näiteks kas kogukondlike aiamaade puhul on tegemist KOVile seadusest tuleneva ülesandega. Ebaselguse vähendamiseks on vajalik regulatsiooni täpsustada. Muudatuste jõustumisel võib kogukonna ühistegevuseks sobiva kinnisasja KOVile kasutamiseks anda või võõrandada tasuta või turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest sarnastel tingimustel nagu teiste KOVile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku maa puhul. Alternatiiv oleks, et riik peaks hakkama nõudma ebaseadusliku valduse vabastamist ning aiamaade likvideerimist, kuid selline menetlus võib olla lõppkokkuvõttes kulukam, kui see maa ise lõpuks väärt on. Seega on mõistlik anda sellised maad KOVile, kes võimaldab neil maadel tegevust jätkata ning võidavad kõik: kodanik saab oma kortermaja kõrval maasikaid ja õunu edasi kasvatada, KOV saab toetada sellise ühistegevuse jätkamist (ja ei pea seda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 tühjalt kohalt looma hakkama) ning riik hoiab kokku menetlusega seotud kuludelt ning ei pea minema kasvuhooneid lõhkuma ja õunapuid maha saagima. Ka avalikkus on seda probleemi kajastanud: https://epl.delfi.ee/artikkel/120063592/pedagoog-bandiidid-maa-amet-nouab-endiste- opetajate-poole-sajandi-vanuse-aiamaa-havitamist) Samas säilib riigil RVS nimetatud sätete alusel võõrandamiseks või kasutamiseks andmiseks kaalutlusõigus, kas ta võõrandab või annab sellise maa kasutada KOVile või mitte. 3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 29 järgmises sõnastuses: „29) seadust täiendatakse §-ga 1083 järgmises sõnastuses: „§ 1083. Erisus sõjalise konflikti tõttu Ukrainas Riigi äriühing võib üldkoosoleku otsusel anda kuni 2027. aasta 31. detsembrini Ukraina riigile ja temale kuuluvatele äriühingutele vallasasju, mis on seotud Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise, energia ja kütuse varustuskindluse tagamise või infrastruktuuri ja elamufondi taastamisega. Kui vallasasjade harilik väärtus on 1 000 000 eurot või rohkem, võib osaluse valitseja vallasasjade üle andmise otsustada üksnes Vabariigi Valitsuse nõusolekul. Nimetatud vallasvara ei loeta toetuseks või annetuseks käesoleva seaduse § 88 lõike 1 punkti 11 mõttes.“.“ Selgitus: Seoses Ukrainas toimuva sõjalise konfliktiga on meile teada, et Vene Föderatsiooni sõjalise tegevuse tõttu on hävinenud oluline osa Ukraina energiataristust ja elamufondist. Muuhulgas on Ukrainas ulatuslikud elektrikatkestused ning Ukraina elektrivõrgustiku juht hoiatanud, et Venemaa lakkamatu pommitamise tõttu ähvardab riigi energiavarustus kokku variseda, mis põhjustaks uue humanitaarkriisi. Keerulises olukorras saaksid Ukrainale anda reaalset mitterahalist abi elektritaristu taastamiseks vajalike seadmete ja materjalide annetamise kujul ka Eesti äriühingud, sealhulgas riigi äriühing Elering AS, kellel on selleks olemas võimekus, seadmata ohtu elektritaristu toimekindlust Eesti Vabariigis. Paraku ei võimalda kehtiv riigivaraseadus riigi äriühingutel maksta toetusi ja teha annetusi muul eesmärgil kui üksnes teadus- ja arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele. Selline tavaolukorras mõistlik keeld on aga liigselt piirav olukorras, kus seoses sõjalise konfliktiga on tekkinud terav erakorraline vajadus anda Ukrainale kohest, mitmekülgset ja äärmiselt vajalikku mitterahalist abi. Seetõttu on ettepanek nimetatud seadust täiendada ajutise sättega, mille eesmärgiks on lubada riigi äriühingutel teha annetusi Ukraina riigile ja tema äriühingutele, mis aga ei piirduks kitsalt energiataristu valdkonnaga, vaid kataks ka Ukraina muud olulised taristud, mis võivad vajada meie abi sõjalise konflikti ajal ja pärast seda. 4. Täiendada eelnõu §-ga 4 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises sõnastuses: „§ 4. Riigihangete seaduse muutmine Riigihangete seaduses (RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 15.01.2023) tehakse järgmised muudatused: 2 1) paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „11) hankelepingu ese on elektrienergia ostmine universaalteenusena elektrituruseaduse § 765 mõistes ja hankija kaasab menetlusse vähemalt kolm ettevõtjat.“; 2) paragrahvi 50 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks; Selgitus: Elektrienergia ostmine on riigihangete seaduse mõttes asja ostmine, millele kehtivad kõige tavalisemad riigihangete reeglid. Elektrituruseaduse muutmisega võimaldatakse 1. detsembrist 2022 30. aprillini 2026. a kohaliku omavalitsuse üksustele universaalteenust. Universaalteenusele üle minek toob kaasa uute elektrienergia ostulepingute sõlmimise, sest riigihangete seadus ei võimalda olemasolevaid elektrienergia lepinguid muuta ilma, et universaalteenusele uut riigihanget ei korraldata. Riigihangete direktiivide kohaldamisalasse jäävate riigihangete kohta, st riigihangete, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelisi piirmäärasid (asjade ostmisel kohaliku omavalitsuse üksuste poolt alates 215 000 eurot ilma käibemaksuta), ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidel võimalik riigisiseselt erisusi kehtestada. Erisusi on võimalik teha alla nimetatud piirmäärade. Selleks on võimalik kehtestada uus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alus, eeldusel, et riigihanke maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, mis võimaldab kohalikel omavalitsustel sõlmida uued elektrienergia ostmise lepingud universaalteenusena piisavalt kiiresti, et asuda võimalust kasutama võimalikult varakult. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole kehtestatud minimaalset pakkumuste esitamise tähtpäeva ega ole ka nõuet, et pakkumus tingimata tuleks esitada, st lepinguni on võimalik jõuda läbirääkimiste teel, st ka üksnes minimaalselt lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe vahetamise tulemusena. Pärast lepingu sõlmimist tuleb hankijal esitada riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teade tavakorras. Kuivõrd läbirääkimiste käigus on võimalik, et ettevõtjad pakuvad hankijale erinevat vahendustasu, on lisatud nõue, et menetluses tuleks läbi rääkida või pakkumuse esitamise ettepanek esitada vähemalt kolmele ettevõtjale. Kehtivate lepingute ennetähtaegne lõpetamine ei kuulu riigihangete seaduse kohaldamisalasse, kui just lepingu lõpetamisel ei lepita kokku mingites täiendavates tingimustes, millisel juhul tuleks seda käsitleda lepingu muutmisena, millele seab piirangud RHS § 123. Seega tuleb lepingute ennetähtaegsel lõpetamisel ennekõike lähtuda võlaõigusseadusest. 3) paragrahvi 175 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(6) Hankemenetluse alustamisel märgib hankija registris, kas taotluste või pakkumuste avamisel tehakse elektroonilises süsteemis avalikuks käesoleva seaduse § 109 lõikes 2 või § 113 lõike 2 esimeses lauses loetletud andmed või juhul, kui pakkumust või selle osa ei esitata elektrooniliselt, kas need andmed tehakse pärast taotluste või pakkumuste avamise protokolli esitamist elektroonilisse süsteemi seal avalikuks. Taotlejate ja pakkujate andmed võib jätta avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist või oleks vastuolus avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega.““ Selgitus: 2023. aasta 15. jaanuaril jõustuva RHS § 175 lg 6 kohaselt võib hankija kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes hankemenetluse alustamisel otsustada, et pakkujate nimesid ei avalikustata. Seletuskirja kohaselt võib pakkujate andmete avaldamine olla julgeolekukaalutlusi arvestades kahjulik just kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus riigihanked võivad olla tundliku iseloomuga. Kuigi eriti tundlikke riigihankeid on võimalik läbi viia ka 3 erandi alusel, peaksid riigihanke menetluse reeglid toetama võimalust viia läbi kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihankeid, mille jaoks on seadusandja välja töötanud spetsiaalse normistiku. Võimalus mitte avaldada elektroonilises süsteemis avalikkusele tundlikku teavet soodustab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke menetluste kasutamist erandi asemel enamatel juhtudel, kuna vähendab ohtu kahjustada olulisi julgeolekuhuvisid. Samadel kaalutlustel tuleks võimaldada varjata ka hankemenetluses taotluse esitanud ettevõtjate andmed. Sellekohane arendus on riigihangete registris juba tehtud, ent selle kättesaadavus hankijate jaoks eeldab vastava võimaluse loomist ka riigihangete seaduses. 4) paragrahvi 180 punkti 3 tunnistatakse kehtetuks; 5) paragrahvi 180 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „4) korraldab õigusaktides ettenähtud korras andme- ja teabevahetust Euroopa Komisjoniga;“; 6) paragrahvi 180 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks; 7) paragrahvi 181 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. Registri põhimääruses määratakse, millised Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormides valikulisena sätestatud väljad on hankijale täitmiseks kohustuslikud.“ Selgitus: Muudatused punktides 2-5 (§ 180 ja § 181 lg 5 muutmine) on seotud asjaoluga, et 1. aprillist 2023. a on kavas riigihangete registri, mille pidaja on käesoleval ajal Rahandusministeerium, üle viia Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Riigihangete seaduse § 181 lg 5 kohaselt on riigihangete registri vastutav töötleja Rahandusministeerium ning seaduses sisalduvad sätted, millega on seoses sellega pandud Rahandusministeeriumile erinevad ülesanded. Muudatuse kohaselt määrataks registri vastutav töötleja ning tema ülesanded registri põhimääruses. Ühtlasi sätestatakse volitusnorm, millega on võimalik registri põhimääruses määrata, millised Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormide vabatahtlikuna sätestatud väljad on hankijale täitmiseks kohustuslikud. Standardvormid kehtestatakse selliselt, et need sisaldavad teatud määral kohustuslikke välju, mille osas Euroopa Liidu liikmesriikidel valikuid ei ole ja osaliselt välju, mille kohustuslikkuse üle saab otsustada liikmesriik. Rahandusministeerium analüüsib standardvormide välja töötamise käigus, millised vabatahtlikena sätestatud väljadest peaksid olema hankijale kohustuslikud, ent sellist otsustust ei ole otstarbekas määrata seaduse tasandil. 5. Muuta § 4 (jõustumine) tekstiosa, lugedes selle esimeseks lõikeks ja täiendada paragrahvi lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses: „(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 29 ning § 4 punktid 1 ja 3 jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgnevast päevast. (3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 4‒7 jõustuvad 2023. aasta 1. aprillil. (4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. mail.“ Selgitus: Riigihangete seaduse muudatused, mis puudutavad riigihangete registri valitseva töötaja ülesannete üleminekut Rahandusministeeriumilt Riigi Tugiteenuste Keskusele, on planeeritud jõustuma 1. aprillil 2023, kui register reaalselt üle antakse. Taotlejate andmete varjamisega seotud muudatus peaks jõustuma nii kiiresti kui võimalik, kuivõrd kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangetes võib taotlejate isikute varjamine olla kriitilise tähtsusega. Samuti peaks esimesel võimalusel jõustuma erisus sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ning muudatus, mis võimaldab alla rahvusvahelise piirmäära elektrienergia ostuks 4 universaalteenusena lepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse tulemusena. Seesama säte aga tunnistatakse seoses universaalteenuse võimaldamise kehtetuks tunnistamisega alates 1. maist 2026. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Solman riigihalduse minister Helje Päivil 611 3498, [email protected] Evelin Karindi-Kask 611 3501, [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel