Kristen Michal Meie 06.12.2022 nr 1.1-10.1/4649-5
Riigikogu majanduskomisjon
[email protected]
Ettepanekud eelnõu 712 SE
muutmiseks
Asustatud majanduskomisjoni esimees
Rahandusministeerium esitab käesolevaga riigivaraseaduse, maareformi seaduse ja kohaliku
omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 712 SE täiendamiseks järgmised
muudatusettepanekud:
1. Muuta eelnõu pealkirja ja sõnastada see järgmiselt:
„Riigivaraseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus“;
Selgitus: Kuivõrd eelnõuga muudetakse üle kolme seaduse, siis kõiki neid pealkirjas ei
nimetata.
2. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 6 (muutes ühtlasi järgnevate punktide numeratsiooni)
järgmises sõnastuses:
„6) paragrahvi 18 lõike 2 punkti 1 ja paragrahvi 33 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna
„täitmiseks“ sõnadega „või kogukonna ühistegevusteks“;“
Selgitus: Riigivaraseadus võimaldab riigivara võõrandada või anda kasutamiseks kohaliku
omavalitsuse üksusele (edaspidi KOV) tasuta või alla hariliku väärtuse, muuhulgas KOVi
seadusest tulenevate ehk tema kohustuslike ülesannete täimiseks. Samas on maareformi
käigus riigi omandisse jäetud maaüksusi, mida kohalikud elanikud on püsivalt kasutanud
ühise aiamaana või muuks ühistegevuseks ning mille kasutamine sel otstarbel on ka edaspidi
elanikele vajalik ja põhjendatud. Kogukondadel on soov rajada elanikele nende vajadusi
arvestavaid, looduses viibimist ja tervislikke eluviise toetavaid ühisalasid, nagu
mänguväljakud, koerte jalutusalad, lauluväljakud, külaplatsid vm vabaõhutegevuste alad ning
kogukondlikud aiamaad. Samuti on järjest rohkem KOVid hakanud ise kogukonnaaedade
rajamist toetama ja sellele temaatikale tähelepanu pöörama.
Praktikas on tekkinud ebaselgus, kas olemasolev regulatsioon võimaldab sellistel eesmärkidel
KOVile riigimaad tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandada või kasutusse anda, st näiteks
kas kogukondlike aiamaade puhul on tegemist KOVile seadusest tuleneva ülesandega.
Ebaselguse vähendamiseks on vajalik regulatsiooni täpsustada. Muudatuste jõustumisel võib
kogukonna ühistegevuseks sobiva kinnisasja KOVile kasutamiseks anda või võõrandada
tasuta või turupõhisest kasutustasust madalama tasu eest sarnastel tingimustel nagu teiste
KOVile seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajaliku maa puhul.
Alternatiiv oleks, et riik peaks hakkama nõudma ebaseadusliku valduse vabastamist ning
aiamaade likvideerimist, kuid selline menetlus võib olla lõppkokkuvõttes kulukam, kui see
maa ise lõpuks väärt on. Seega on mõistlik anda sellised maad KOVile, kes võimaldab neil
maadel tegevust jätkata ning võidavad kõik: kodanik saab oma kortermaja kõrval maasikaid
ja õunu edasi kasvatada, KOV saab toetada sellise ühistegevuse jätkamist (ja ei pea seda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
tühjalt kohalt looma hakkama) ning riik hoiab kokku menetlusega seotud kuludelt ning ei pea
minema kasvuhooneid lõhkuma ja õunapuid maha saagima.
Ka avalikkus on seda probleemi kajastanud:
https://epl.delfi.ee/artikkel/120063592/pedagoog-bandiidid-maa-amet-nouab-endiste-
opetajate-poole-sajandi-vanuse-aiamaa-havitamist)
Samas säilib riigil RVS nimetatud sätete alusel võõrandamiseks või kasutamiseks andmiseks
kaalutlusõigus, kas ta võõrandab või annab sellise maa kasutada KOVile või mitte.
3. Täiendada eelnõu § 1 punktiga 29 järgmises sõnastuses:
„29) seadust täiendatakse §-ga 1083 järgmises sõnastuses:
„§ 1083. Erisus sõjalise konflikti tõttu Ukrainas
Riigi äriühing võib üldkoosoleku otsusel anda kuni 2027. aasta 31. detsembrini Ukraina riigile
ja temale kuuluvatele äriühingutele vallasasju, mis on seotud Ukraina territoriaalse
terviklikkuse ja suveräänsuse säilitamise, energia ja kütuse varustuskindluse tagamise või
infrastruktuuri ja elamufondi taastamisega. Kui vallasasjade harilik väärtus on 1 000 000 eurot
või rohkem, võib osaluse valitseja vallasasjade üle andmise otsustada üksnes Vabariigi
Valitsuse nõusolekul. Nimetatud vallasvara ei loeta toetuseks või annetuseks käesoleva
seaduse § 88 lõike 1 punkti 11 mõttes.“.“
Selgitus: Seoses Ukrainas toimuva sõjalise konfliktiga on meile teada, et Vene Föderatsiooni
sõjalise tegevuse tõttu on hävinenud oluline osa Ukraina energiataristust ja elamufondist.
Muuhulgas on Ukrainas ulatuslikud elektrikatkestused ning Ukraina elektrivõrgustiku juht
hoiatanud, et Venemaa lakkamatu pommitamise tõttu ähvardab riigi energiavarustus kokku
variseda, mis põhjustaks uue humanitaarkriisi.
Keerulises olukorras saaksid Ukrainale anda reaalset mitterahalist abi elektritaristu
taastamiseks vajalike seadmete ja materjalide annetamise kujul ka Eesti äriühingud,
sealhulgas riigi äriühing Elering AS, kellel on selleks olemas võimekus, seadmata ohtu
elektritaristu toimekindlust Eesti Vabariigis. Paraku ei võimalda kehtiv riigivaraseadus riigi
äriühingutel maksta toetusi ja teha annetusi muul eesmärgil kui üksnes teadus- ja
arendustegevuse eesmärgil oma tegevusvaldkonnas, kui see aitab kaasa äriühingu tegevus- ja
finantseesmärkide saavutamisele.
Selline tavaolukorras mõistlik keeld on aga liigselt piirav olukorras, kus seoses sõjalise
konfliktiga on tekkinud terav erakorraline vajadus anda Ukrainale kohest, mitmekülgset ja
äärmiselt vajalikku mitterahalist abi.
Seetõttu on ettepanek nimetatud seadust täiendada ajutise sättega, mille eesmärgiks on lubada
riigi äriühingutel teha annetusi Ukraina riigile ja tema äriühingutele, mis aga ei piirduks kitsalt
energiataristu valdkonnaga, vaid kataks ka Ukraina muud olulised taristud, mis võivad vajada
meie abi sõjalise konflikti ajal ja pärast seda.
4. Täiendada eelnõu §-ga 4 (muutes järgnevate paragrahvide numeratsiooni) järgmises
sõnastuses:
„§ 4. Riigihangete seaduse muutmine
Riigihangete seaduses (RT I, 05.05.2022, 2 - jõust. 15.01.2023) tehakse järgmised
muudatused:
2
1) paragrahvi 50 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) hankelepingu ese on elektrienergia ostmine universaalteenusena elektrituruseaduse § 765
mõistes ja hankija kaasab menetlusse vähemalt kolm ettevõtjat.“;
2) paragrahvi 50 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;
Selgitus: Elektrienergia ostmine on riigihangete seaduse mõttes asja ostmine, millele kehtivad
kõige tavalisemad riigihangete reeglid. Elektrituruseaduse muutmisega võimaldatakse 1.
detsembrist 2022 30. aprillini 2026. a kohaliku omavalitsuse üksustele universaalteenust.
Universaalteenusele üle minek toob kaasa uute elektrienergia ostulepingute sõlmimise, sest
riigihangete seadus ei võimalda olemasolevaid elektrienergia lepinguid muuta ilma, et
universaalteenusele uut riigihanget ei korraldata.
Riigihangete direktiivide kohaldamisalasse jäävate riigihangete kohta, st riigihangete, mille
eeldatav maksumus ületab rahvusvahelisi piirmäärasid (asjade ostmisel kohaliku
omavalitsuse üksuste poolt alates 215 000 eurot ilma käibemaksuta), ei ole Euroopa Liidu
liikmesriikidel võimalik riigisiseselt erisusi kehtestada. Erisusi on võimalik teha alla
nimetatud piirmäärade.
Selleks on võimalik kehtestada uus väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse alus,
eeldusel, et riigihanke maksumus jääb alla rahvusvahelise piirmäära, mis võimaldab kohalikel
omavalitsustel sõlmida uued elektrienergia ostmise lepingud universaalteenusena piisavalt
kiiresti, et asuda võimalust kasutama võimalikult varakult. Väljakuulutamiseta
läbirääkimistega hankemenetluses ei ole kehtestatud minimaalset pakkumuste esitamise
tähtpäeva ega ole ka nõuet, et pakkumus tingimata tuleks esitada, st lepinguni on võimalik
jõuda läbirääkimiste teel, st ka üksnes minimaalselt lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe
vahetamise tulemusena. Pärast lepingu sõlmimist tuleb hankijal esitada riigihangete registrile
hankelepingu sõlmimise teade tavakorras. Kuivõrd läbirääkimiste käigus on võimalik, et
ettevõtjad pakuvad hankijale erinevat vahendustasu, on lisatud nõue, et menetluses tuleks läbi
rääkida või pakkumuse esitamise ettepanek esitada vähemalt kolmele ettevõtjale. Kehtivate
lepingute ennetähtaegne lõpetamine ei kuulu riigihangete seaduse kohaldamisalasse, kui just
lepingu lõpetamisel ei lepita kokku mingites täiendavates tingimustes, millisel juhul tuleks
seda käsitleda lepingu muutmisena, millele seab piirangud RHS § 123. Seega tuleb lepingute
ennetähtaegsel lõpetamisel ennekõike lähtuda võlaõigusseadusest.
3) paragrahvi 175 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Hankemenetluse alustamisel märgib hankija registris, kas taotluste või pakkumuste
avamisel tehakse elektroonilises süsteemis avalikuks käesoleva seaduse § 109 lõikes 2 või
§ 113 lõike 2 esimeses lauses loetletud andmed või juhul, kui pakkumust või selle osa ei esitata
elektrooniliselt, kas need andmed tehakse pärast taotluste või pakkumuste avamise protokolli
esitamist elektroonilisse süsteemi seal avalikuks. Taotlejate ja pakkujate andmed võib jätta
avaldamata, kui nende avaldamine takistaks õigusaktide rakendamist või oleks vastuolus
avaliku huviga, sealhulgas kaitse- või julgeolekuhuvidega.““
Selgitus: 2023. aasta 15. jaanuaril jõustuva RHS § 175 lg 6 kohaselt võib hankija kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangetes hankemenetluse alustamisel otsustada, et pakkujate
nimesid ei avalikustata. Seletuskirja kohaselt võib pakkujate andmete avaldamine olla
julgeolekukaalutlusi arvestades kahjulik just kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas, kus riigihanked
võivad olla tundliku iseloomuga. Kuigi eriti tundlikke riigihankeid on võimalik läbi viia ka
3
erandi alusel, peaksid riigihanke menetluse reeglid toetama võimalust viia läbi kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihankeid, mille jaoks on seadusandja välja töötanud spetsiaalse
normistiku. Võimalus mitte avaldada elektroonilises süsteemis avalikkusele tundlikku teavet
soodustab kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihanke menetluste kasutamist erandi asemel
enamatel juhtudel, kuna vähendab ohtu kahjustada olulisi julgeolekuhuvisid. Samadel
kaalutlustel tuleks võimaldada varjata ka hankemenetluses taotluse esitanud ettevõtjate
andmed. Sellekohane arendus on riigihangete registris juba tehtud, ent selle kättesaadavus
hankijate jaoks eeldab vastava võimaluse loomist ka riigihangete seaduses.
4) paragrahvi 180 punkti 3 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 180 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„4) korraldab õigusaktides ettenähtud korras andme- ja teabevahetust Euroopa Komisjoniga;“;
6) paragrahvi 180 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 181 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Registri vastutav ja volitatud töötleja määratakse registri põhimääruses. Registri
põhimääruses määratakse, millised Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormides
valikulisena sätestatud väljad on hankijale täitmiseks kohustuslikud.“
Selgitus: Muudatused punktides 2-5 (§ 180 ja § 181 lg 5 muutmine) on seotud asjaoluga, et
1. aprillist 2023. a on kavas riigihangete registri, mille pidaja on käesoleval ajal
Rahandusministeerium, üle viia Riigi Tugiteenuste Keskusesse. Riigihangete seaduse § 181
lg 5 kohaselt on riigihangete registri vastutav töötleja Rahandusministeerium ning seaduses
sisalduvad sätted, millega on seoses sellega pandud Rahandusministeeriumile erinevad
ülesanded. Muudatuse kohaselt määrataks registri vastutav töötleja ning tema ülesanded
registri põhimääruses. Ühtlasi sätestatakse volitusnorm, millega on võimalik registri
põhimääruses määrata, millised Euroopa Komisjoni kehtestatud standardvormide
vabatahtlikuna sätestatud väljad on hankijale täitmiseks kohustuslikud. Standardvormid
kehtestatakse selliselt, et need sisaldavad teatud määral kohustuslikke välju, mille osas
Euroopa Liidu liikmesriikidel valikuid ei ole ja osaliselt välju, mille kohustuslikkuse üle saab
otsustada liikmesriik. Rahandusministeerium analüüsib standardvormide välja töötamise
käigus, millised vabatahtlikena sätestatud väljadest peaksid olema hankijale kohustuslikud,
ent sellist otsustust ei ole otstarbekas määrata seaduse tasandil.
5. Muuta § 4 (jõustumine) tekstiosa, lugedes selle esimeseks lõikeks ja täiendada paragrahvi
lõigetega 2 ja 3 järgmises sõnastuses:
„(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 29 ning § 4 punktid 1 ja 3 jõustuvad Riigi Teatajas
avaldamisele järgnevast päevast.
(3) Käesoleva seaduse § 4 punktid 4‒7 jõustuvad 2023. aasta 1. aprillil.
(4) Käesoleva seaduse § 4 punkt 2 jõustub 2026. aasta 1. mail.“
Selgitus: Riigihangete seaduse muudatused, mis puudutavad riigihangete registri valitseva
töötaja ülesannete üleminekut Rahandusministeeriumilt Riigi Tugiteenuste Keskusele, on
planeeritud jõustuma 1. aprillil 2023, kui register reaalselt üle antakse. Taotlejate andmete
varjamisega seotud muudatus peaks jõustuma nii kiiresti kui võimalik, kuivõrd kaitse- ja
julgeolekuvaldkonna riigihangetes võib taotlejate isikute varjamine olla kriitilise tähtsusega.
Samuti peaks esimesel võimalusel jõustuma erisus sõjalise konflikti tõttu Ukrainas ning
muudatus, mis võimaldab alla rahvusvahelise piirmäära elektrienergia ostuks
4
universaalteenusena lepinguid sõlmida väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse
tulemusena. Seesama säte aga tunnistatakse seoses universaalteenuse võimaldamise kehtetuks
tunnistamisega alates 1. maist 2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Riina Solman
riigihalduse minister
Helje Päivil 611 3498,
[email protected]
Evelin Karindi-Kask 611 3501,
[email protected]
5