dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 mesilaste koreala toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Rahandusministeerium · 6. detsember 2022
Viit
1.1-11/9615-1
Registreeritud
6. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
12. detsember 2022

Failid

  • 📎esituskiri_MESI.asice397 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

SELETUSKIRI m aaeluministri määruse „ Perioodi 2023–2027 m esilaste korjeala toetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027 , mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu A rengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nende st fondidest toetuste a ndmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/ 2013 ). Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb l iikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava , milleks Eesti puhul on „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 “ (edaspidi strateegia kava ), mis kiidetakse heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Käesolev eelnõu on vajalik strateegiakava kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kava (edaspidi ökokava ) sekkumise „ Mesilaste korjeala toetus ” rakendamiseks. Mesilaste korjeala toetuse, nagu ka teiste ökokava alusel antavate toetuste õiguslik alus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31 . Mesilaste korjeala rajamise tegevuste toetamist alustati 2015. aastal üleriigiliselt. Toetust anti Eesti maaelu arengukava 2014 – 2020 vahenditest. Toetust sai taotleda taotleja, kellel oli keskkonnasõbraliku majandamise toetuse viieaastane kohustus ja kes omas vähemalt kümmet mesilasperet või kellel oli kokkulepe vähemalt kümmet mesilasperet omava mesinikuga mesilasperede kasutamiseks. Toetust anti iga 0,5 hektari korjetaimedega rajatud maa kohta, mille kohta oli vähemalt üks mesilaspere. Vähemalt kolmest korjetaime liigist koosnev korjeala pidi paiknema kuni 200 meetri kaugusel mesilasperedest. Korjetaimede niitmine, karjatamine, hekseldamine ja maa ettevalmistamine järgmise kultuuri kasvatamiseks oli keelatud kuni kohustuseaasta 15. augustini. Põllumajandusuuringute Keskuse koostatud aruanne „ Eesti maaelu arengukava 2014-2020 4. ja 5. prioriteedi hindamiseks 2021. aastal läbiviidud uuringute aruanne“ toob välja, et kimalaste arvuku s ja liigiri kku s on suurem kes kkonnameetmetega hõlmatud e ttevõtetes. Seetõttu tuleb k orjealade rajamise toetamist jätkata, kuna õitsvad taimed , mis pakuvad nektarit ja õietolmu, suurendavad tolmeldajate vastupidavust nii haigustele, kahjuritele kui ka muudele keskkonnast tulenevatele negatiivsetele mõjudele. Mesilaste korjeala toetuse eesmärk on pakkuda tolmeldajatele põllumajandusmaastikus täiendavat toiduressurssi. Toetusel on oma roll strateegi a kava üldisemate eesmärkide saavutamisel . Täpsemalt, t oetusega hõlmatud hektarid aitavad kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EL) nr 2021/2115 artiklis 6 väljatoodud erieesmärk ide e ) ja f ) saavutamisele. Erieesmärk e ) seab sihiks edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, vähendades seejuures sõltuvust kemikaalidest ning erieesmärk f ) seab sihiks aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, ede ndada ökosüsteemi teenuseid, säilitada elupaiku ja maastikke. Samuti panustab toetus „ Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduskesk konna tegevussuuna eesmärkidesse: v äetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise negatiivne m õju keskkonnale on vähene ning säilinud on põllumajandusmaa elurikkus ja maastiku mitmekesisus ning tagatud on ökosüsteemi teenuste toimimine. Toetusega on kavas hõlmata 1500 hektarit põllu maad , eeldatav taotlejate arv on 150. Taotlusi toetus ega liitumiseks võetak se vastu alates 2023. aastast. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 11 kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav minister igal aastal määrusega need strateegiakava sekkumiste raames antavad toetuse d, mida kalendriaastal antakse. Kui toetuse andmist ei ole eelarveaastal määrusega kehtestatud, siis toetuse taotlemise õigust ei teki. Määruse eelnõu ja se letuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna põllumajanduskeskkonna valdkonna nõunik Reelika Päädam (625 6267, [email protected] ). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze (625 6127 , [email protected] ). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) koosneb 17 paragrahvist ja lisast . Eelnõu § 1 sätestab, et määrusega kehtestatakse strateegiakava ökokava sekkumise „Mesilaste korjeala toetus” raames antava mesilaste korjeala toetuse andmise tingimused ning kord. Toetuse andmise tingimused ning kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste , toetuse ühikumäära ja selle otsustamise , nõudeid taotleja ja toetusõigusliku maa , ting imuslikkuse- ja baasnõuete, toetuse t egevuste elluviimise nõuete , põllumajandusliku majapidamise üleandmise, toetuse taotlemise, kon trollide, toetuse vähendamise, taotluse rahuld amise ja rahuldamata jätmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu §-ga 2 sätestatakse toetatav tegevus . Toetust antakse mesilaste korjeala tegevuste elluviimise eest . M esilaste korjeala tegevusi tuleb ellu viia ühe kalendriaasta jooksul , mida loetakse kohustuseaastaks. Kalendriaasta algab 1. jaanuaril ja lõppeb 31. detsembril. Toetuse taotlejad peavad järgima ka tingimuslikkuse süsteemi nõudeid, mida kontrollitakse samuti kalendriaasta kohta ja nõuete rikkumisel vähendatakse kalendriaastal makstavat toetust. Seega on ühtseks toetuse menetlemiseks põhjendatud rakendada kalendriaastat. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse toetuse minimaalne ja maksimaal n e ühikumäär. Toetuse ühikumäära minimaalne ja maksimaalne vahemik ühe hektari maa kohta on 250 kuni 350 eurot kalendriaastas. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 , artikkel 102 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid otsetoetuste sekkumistele kehtestada iga ühikumäära puhul maksimaalse või minim aalse ühikumäära või mõlemad . Maksimaalse ja minimaalse ühikumäära kehtestamine igale ühikumäärale võimaldab vältida otsetoetustele ettenähtud iga-aastast eelarve kasutamata jätmist. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 , artikli 31 punkti 5 kohaselt võib toetu sega hüvitada täiendavate keskkonnanõuete täitmisest tulenev saamata jäänud tulu ja lisakulud , mis erinevad strateegia kava keskkonna- ja kliimakohustustest ning muudest majandamiskohustustest ning on rangemad järgmistest tegevustest : tingimuslikkuse nõuetest , asjaomastest väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ning loomade heaolu miinimumnõuetest ning muu d est asjaomas test liikmesriigi ja liidu õigusega ette nähtud kohustuslik est nõuetest , põlluma jandusmaa hoidmisest karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras ilma tavapärasest erinevaid põllumajandusmeetodeid või -masinaid kasutava ettevalmistava tegevuseta . T oetusega hüvitatakse toetusesaajale toetuse tegevuste elluviimisest tingitud lisakulu ning saamata jäänud tulu osaliselt . Toetuse ühikumäära väljatöötamisel arvesse võetud lisakulud ja saamata jäänud tulu on esitatud strateegia kava peatükis ÖK 5 punkt 11 . Eelnõu §-ga 4 sätestatakse t oetuse ühikumäära otsustamine . Lõike 1 kohaselt otsustab t oetuse ühikumäära Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) , võttes arvesse toetuse andmiseks ettenähtud vahendeid, toetuse minimaalset ja maksimaalset ühikumäära ning nõuetekohase t aotlusega hõlmatud toetusõiguslikuks tunnistatud maa hektarite arvu . Lõigetes 2 ja 3 on toodud sätted juhuks, kui kohustuseaastal esitatud nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab sekkumisele eelarveaastaks määratud summat. Toetuse olemusest tulenevalt ei ole selle toetuse puhul kõigi nõuetekohaste taotluste täies mahus rahuldamiseks eel arve mittejätkumise korral tavapäraste eelistuskriteeriumite rakendamine põhjendatud, mistõttu on üheks alternatiiviks hektaripõhise ühikumäära või toetuse summa vähendamise mehhanism, mille kohaselt kõik nõuetele vastavad taotlejad saavad toetust, ent vähendatu lt. Seetõttu vähendab PRIA sellisel juhul toetust kuni minimaalse ühikumäärani ning kui ka siis eelarvest ei piisa, vähendab toetuse summat . T oetuse ühikumäära vähendamisel peab PRIA järgima taotlejate võrdse kohtlemise põhimõtet. Lisaks, kui toetuse suurus arvutatakse rohkem kui ühe ühikumäära alusel, võib PRIA vähendada üht, mitut või kõiki ühikumäärasid. Mesilaste korjeala toetuse suurus arvutatakse ühe ühikumäära alusel. Õiguslik alus toetuse ühikumäära vähendamiseks tuleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikest 5 . Eelnõu §-de ga 5 ja 6 sätestatakse toetusõiguslikkuse nõuded taotlejale ja põllumajandusmaa kohta. Toetusõiguslikkuse nõuete eesmärk on tagada toetuse eesmärkide parem täitmine ning välistada toetuse mittesihipärane maksmine ja asjatu administratiivkoormus. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõike 8 punkt 1 järgi jäetakse toetuse taotlus rahuldamata, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta nõuetele , kui Euroopa Liidu õigusaktidest ei tulene teisiti. Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded taotlejale. Lõike 1 kohaselt antakse t oetust põllumajandusliku tegevusega tegelevale äriregistris registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes on aktiivne põllumajandustootja (edaspidi koos taotleja ). Põllumajandusliku tegevusena ja aktiivse tootjana mõistetakse maaeluministri xx määruse nr „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 2 nimetatud isikut ja §-s 3 nimetatud tegevust. Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse taotlejat, kelle põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi kuni 5000 eurot. Kui põllumajandusliku majapidamise kohta anti taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi rohkem kui 5000, loetakse taotleja aktiivseks põllumajandustootjaks juhul kui taotluse esitamise kalendriaastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere või tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu on vähemalt 60 eurot hektari kohta. Põllumajandusliku tegevuseks loetakse põllumajandustoodete tootmist ja põllumajandusmaa hoidmist karjatamiseks või harimiseks sobilikus seisukorras. Lõike 2 kohaselt antakse toetust taotlejale, kellel on vähemalt kümme mesilasperet või kui taotlejal on mesilaspere de kasutamise kohta kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt kümme mesilasperet. Lõike 3 kohaselt antakse toetust mesilasperede kohta, keda peetakse 30. aprilli seisuga ja kelle andmed on registreeritud põllumajandusloomade registri s hiljemalt 5. mail. M esilaspered , keda peetakse 30. aprilli sei s uga loetakse selle toetuse raames tootmisperedeks . Tootmispered annavad peamise osa kohustuseaasta meetoodangust ja seetõttu on otstarbekas neile rajada korjealasid. Mesilasperede loendamisel arvestatakse kõiki ühes tarus peetavaid mesilasi üheks mesilaspereks. Nii taotleja enda kui mesiniku mesilaspered, mida kasutatakse toetuse saamisek s , peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris. Isikud, kes tegelevad mesindusega oma tarbeks või majanduslikul eesmärgil, on kohustatud teatama mesilasperede arvu PRIA põllumajandusloomade registrisse. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise nõuded” § 1 lõike 6 kohaselt peab mesilasperede arv olema loomade registris fikseeritud kalendrikuu viimase päeva seisuga ja arvu muudatusest teavitada hiljemalt järgneva kuu 5. kuupäevaks Selleks, et saaks teavitada mesilasperede arvu, tuleb PRIA põllumajandusloomade registrisse esmajärjekorras kanda kohad, k us tegeletakse mesindusega. Kõigi mesilate registreerimise kohustus on tingitud Eesti Mesinike Liidu vajadusest luua täielik mesilate andmekogu eesmärgiga kaitsta mesilasi taimekaitsevahendite kasutamisest lähtuvate ohtude eest ning Põllumajandus- ja Toiduameti vajadusest tõhustada järelevalvet mesilastaudide tõrje ja toodangu üle. Mesilad tuleb registreerida samamoodi nagu teised l oomapidamiskohad, kuid taotlusvormil tuleb lisaks teha märge mesilaste pidamise kohta ning märkida mesilasperede arv. Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded toetusõigusliku põllumajandus maa kohta . Lõike 1 kohaselt antakse toetust põllumajandusmaa kohta, mis vastab maaeluministri määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele. Lõike 2 kohaselt antakse t oetust taotlej a kasutatava kokku vähemalt ühe hektari suurus e põllumaa kohta, millel kasvatatakse korjetaimi. Korjetaimede loetelu on esitatud eelnõu lisas. Mesilaste korjetaimedeks on valitud taimeliigid, mis sobivad Eesti agro klimaatilistes tingimustes kasvatamiseks ja mis pakuvad mesilastele nektarit või õietolmu . Korjetaimi võib kasvatada külvatuna puhaskult uurina või korjetaimede seguna. Kasvatatavate korjetaimede valikul tuleb arvestada mitmeid tegureid: taimede kasvutingimusi, meeproduktiivsust, õietolmu olemasolu, õitsemise perioodi, ilmastikust tulenevaid riske jm. Pindalatoetuste saamiseks tuleb kasvatatavad põllumajanduskultuurid põllu majandus kultuuride loetelu järgi klassifitseerida. Põllu majandus kultuuride loetelu põhineb põllumajandusmaa klassifikaatoril, mis on riigi infosüsteemi kuuluvas andmekogus kasutatav täpselt kirjeldatud üksteist välistavate ning number- või tähtkoodiga tähistatud kategooriate põhjali k ja korrastatud süsteem . Põllumajanduskultuuride loetelu tehakse kättesaadavaks PRIA kodulehel www.pria.ee ja PRIA e-teenuste keskkonnas. Lõik e 3 kohaselt peab iga ühe he ktari toetusõigusliku maa kohta olema vähemalt üks 30. aprilli seisuga peetud mesilaspere , kelle andmed on kantud põllumajandusloomade registrisse, kas taotlejal endal või mesinikul, kellega taotlejal on kokkulepe mesilasperede kasutamiseks. Taotleja võib rajada korjealasid suuremas ulatuses kui on taotluses teada antud nendele vastavaid mesilasperesid, kuid toetust antakse nende hektarite eest, mis vastavad taotluses märgitud ja põllumajandusloomade registris registreeritud mesilasperede arvule . Kui taotlusele on märgitud korjetaimede põllu pindala st suurem arv mesilasperesid , siis rakendatakse meetmeid Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks . Juhul kui taotlusele märgitud mesilaspered vääramatu jõu või erandlike asjaolude tõttu hukkuvad, tuleb sellest teavitada PRIAt. Lõik e 4 kohaselt ei anta topeltrahastamise vältimiseks toetust maa kohta, mille kohta taotletakse strateegia kava alusel antavat mahepõllumajanduse ökokava toetust . Eelnõu §-ga 7 sätestatakse tingimuslikkus. Lõike 1 kohaselt peab taotleja täitma kogu põllumajandusliku majapidamise maal ja põllumajanduslikus tegevuses maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded” sätestatud nõudeid, mis on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 12 ja 13 alusel. Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järelvalveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Lõike 2 kohaselt tuleb tingimuslikkust järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama andmed kogu põllumajandusliku majapidamise maa kohta kuna tingimuslikkus tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta. Andmed esitatakse toetuse taotlemisel. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse baasnõue . Mesilaste korjeala toetust, nagu teisigi strateegiakava ökokava sekkumiste raames antavaid toetusi võib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 31 lõike 5 kohaselt anda vaid nende kohustuste jaoks, mis on rangemad tingimuslikkusest, asjaomaste väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise ni ng loomade heaolu miinimumnõudetest ning muud est asjaomastest liikmesriigi ja liid u õigusega ette nähtud kohustustest, põllumajandusmaa heas seisukorras hoidmise tingimustest ning mis erinevad strateegiakava keskkonna- ja kliima- ning muudest majandamiskohustustest. Eelpool nimetatud kohustuslikke nõudeid, mille eest ei ole lubatud toetust maksta, nimetatakse tingimuslikkuseks ja baasnõueteks. Kui toetuse olemusest tulenevalt on tingimuslikkuse nõuded toetatava tegevuse elluviimise eelduseks, võivad need ühtlasi olla ka baasnõudeks. Toetuse andmisel tuleb baasnõuete järgimist taotleja põllumajanduslikus majapidamises ka kontrollida ning kui mõnda baasnõuet rikutakse, vähendatakse rikkumise raskusastet, ulatust, kestust ja kordumist arvestades toetust või jäetakse taotlus rahuldamata. Mesilaste korjeala toetuse baasnõudeks on põlluraamatu pidamine. Põlluraamatusse tul eb kohustuseaastal kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta . Põlluraamatu pidamine on sätestatud veeseaduse §-s 155. Eelnõu §-ga 9 sätestatakse mesilaste korjeala tegevuse elluviimise nõuded. Lõike 1 kohaselt tuleb m esilaste korjealal kasvatatada vähemalt kolme eelnõu lisas nimetatud korjetaime liiki või perekonda . Mesilased kasvatavad suve jooksul peres mitu kurna töölisi ning leskesid ning vajavad seetõttu õistaimi pikema perioodi vältel, et saada õietolmust v ajalikke valke ja rasvu ning nektarist süsivesikuid. Seda tagavad õitsevad ja eelkõige erineval ajal õitsevad taimeliigid ehk nn õitsemise konveier. Erinevate korjetaimede kasvatamine võimaldab vähendada ka keskkonnast tulenevaid riske nt taimede kasvule või meeproduktiivsusele. Korjetaimi tuleb kasvatada hiljemalt 15. juunist kuni 10. augustini ning samal ajavahemikul peavad olema mesila spered korjetaimede põllu lähim ast äär est kuni ühe kilomeetri kaugusel . Nimetatud vahemaa võimaldab mesilastel korjel käia ressursitõhusalt. Mesilasperede asukoht peab olema registreeritud põllumajandusl oomade registris. J uunis algab meemesilastel tavaliselt p eakorje aeg , kui alustavad õitsemist vaarika s ja valge ristik. P iirkondades, kus on palju talirapsi, algab peakorje aeg varem . Peakorje ajal on mesilased fokusseeritud taimedelt nektari kogumisele. Seetõttu on põhjendatud, et mesilaspered asuvad hiljemalt 15. juuniks korjetaim ede põllu läheduses. Augusti keskpaigas alustatakse mesilasperede talvitumiseks ettevalmistamist, samuti alustavad põllumajandustootjad taliviljade külviga, seetõttu tuleb korjetaimi kasvatada vähemalt 10. augustini. Korjetaimi võib võimalusel kasvatada ka kauem, sellisel juhul pakuvad need mesilastele elatuskorjet ning kaitsevad mulda erosiooni ja toitainete leostumise eest. Korjetaimede kasvatamisel tuleb järgida tingimuslikkuse viljavahelduse nõudeid . Kui taotleja taotleb sama maa kohta nii mesilaste korjealade toetust kui ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust, arvestama, et ristõieliste sugukonda kuuluvaid taimi ei kasvatata sellel maal uuesti enne kolme aasta möödumist. Lõike 2 kohaselt võib piirduda kahe korjetaime liigi või perekonna kasvatamisega kui taotleja kasutuses olev vähemalt 0,3 hektari suurune rapsi või rüpsi põllu lähim äär asub mesilasperedest kuni 1,0 km kaugusel. Rapsi ja rüpsi ei arvata toetatavate korjetaimede hulka, kuna need on laialt levinud tulukultuurid. Samas pakuvad raps ja rüps rikkalikult nektarit ja nende õietolmus leidub mesilase vastsete arenguks olulisi aminohappeid Lõige 3 reguleerib korjetaimede segude koostamist. Maaressursi efektiivsemaks kasutamiseks võib korjetaimi kasvatada ka korjetaimede seguna. Selleks, et korjetaimede segus oleks piisaval hulgal erinevaid taimi, on seatud korjetaimdele osakaalud, millisel hulgal peab neid segu taimikus olema. Mesilased tuvastavad toiduressursi selle suuruse järgi ja kui taimi on liiga vähe, ei pruugi nad seda ala korjeks kasutada. Eesti maaelu arengukava 2014 -2020 raames läbiviidud uuring „Korjetaimede seemnesegude väljatöötamine“ annab soovitusi korjetaimede segude koostamiseks ja kasvatamiseks. Allakülvid, mis on tehtud korjetaimedele korjetaimedega, võetakse arvesse korjetaimede seguna. Näiteks kui keerispeale tehakse ristiku allakülv , läheb see arvesse korjetaimede seguna. Lõike 4 kohaselt ei kasuta t aotleja kohustuseaastal keemilisi taimekaitsevahendeid põllul , mille kohta toetust taotleb. Keemilisi taimekaitsevahendeid peetakse mesilaselaadsete üheks peamiseks hukkumise põhjuseks. Eelnõu §-ga 10 sätestatakse põllumajandusliku majapidamise üleandmine . Põllumajandusliku majapidamise üleandmise ja ülevõtmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ sätestatut. Põllumajanduslikku majapidamist saab üle anda ja üle võtta kohustuseaastal ajavahemikul 16. juuni kuni 1. september. Eelnõu §-ga 11 sätestatakse toetuse taotlemise kord. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja PRIAle igal kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15. juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu taotluse. PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotlemine võimaldab vältida vigu taotluse esitamisel ning dokumentide täitmine on lihtsam, kuna taotluse paljud väljad on juba eeltäidetud ning süsteemis toimuvad automaatsed esitatud andmete kontrollid PRIA erinevate registritega . Isik, kes esimest korda taotleb Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika seaduse alusel toetust, esitab enda andmete registrisse kandmiseks avalduse PRIAle. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Taotlejal tuleb esitada maaeluministri xx määruse „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus nr xx lõigetes xx nimetatud andmed , mis on kõikidele pindala- ja loomatoetuste taotlejatele kohustuslik esitada. Lisaks tuleb t aotlejal tuleb esitada andmed selle põllu kohta, millel ta mesilaste korjeala tegevust ellu viib ja mille kohta ta toetust taotleb. Samuti tuleb esitada mesilasperede tegevuskoha registrinumber ning mesilaspere arv , kellele korjeala rajatakse. Iga taotletud 1,0 hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta peab olema vähemalt 1 mesilaspere. Kui taotlejal on mesilaste korjealade rajamiseks kokkulep e mesinikuga, esitab ta lisaks eelpool nimetatud andmetele ka andmed mesiniku kohta. Mesinik peab kinnitama nimetatud a ndmete õigsust samuti PRIA e-teenuste keskkonnas. Taotleja peab toetuse taotlemisel andma teada kas kasutab toetusalusel maal taimekaitsevahendeid . Lõike 2 kohaselt esitab t aotleja muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. Lõike 3 kohaselt esitab t aotleja komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 5 lõike 6 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamise aasta 1. novembriks . Lõike 4 kohaselt taotletakse toetust strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. Enamikku s trateegiakava alusel antavaid pindalatoetusi ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetusi saab taotleda ajavahemikul 2. mai kuni 15. juuni PRIA e-teenuste keskkonnas. PRIA e-teenuste keskkonnas on taotlejale näha eeltäidetud taotlusvorm, mis sisaldab erinevate toetuste taotlemiseks vajalikke andmeid, sh ka selliseid andmeid , mis on toetustele ühised nt põllumajandusmaa ja põllul kasvatatavate kultuuride kohta. Kuna teatud ühiseid andmeid võetakse arvesse erinevate toetuste menetlemisel, võimaldab nende ühekordne märkimine vältida vigu. Seetõttu on otstarbekas esitada üks ühine taotlus kõikide eelpool nimet atud toetuste kohta samaaegselt. Eelnõu §-ga 12 sätestatakse taotleja, taotluse ja toetatavate tegevuste kontrollimine. Lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. Eelnõu §-ga 13 sätestatakse toetuse vähendamise ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise kord . Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. PRIA võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saaja kohustusi. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toetuse vähendamise (nt on r ikutud baasnõuet või t oetuse tegevuse elluviimise nõuet – nt korjetaimedel taimekaitsevahendite kasutamise keelu nõuet ). Nimetatud toetuste puhul tehakse taotluse rahuldamise otsus ja toetuse maksmise otsus ühe otsusena. Kui enne selle otsuse tegemist tehakse kindlaks, et taotleja rikub tegevuse elluviimise nõudeid, vähendatakse toetust. See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (nt taotleja ei ole juriidiline isik), jäetakse taotlus rahuldamata . Lõike 2 kohaselt vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes a luseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mi da taotlejal oleks õigus saada. Nimetatud kindaksmääratud summast arvestatakse enne toetuse vähendamist maha ületaotlemisest tulenev Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 109 sätestatud kaitsemeetmete summad. Lõike 3 kohaselt kohaldatakse ü hise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed . Eelnõu §-ga 14 sätestatakse taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine. Lõike 1 kohaselt teeb , teeb PRIA taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 10. veebruariks võttes arvesse kontrollide tulemusi . Lõike 2 kohaselt teeb PRIA taotlus t e rahuldamata jätmise otsuse lisaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2 021, lk 187–261) artiklis 62 ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alusele kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotleja, taotlus või taotleja tegevus ei vasta nõuetele, kui EL-i õigusaktidest ei tulene teisiti; 2) taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid või takistab kohapealse kontrolli läbiviimist; 3) taotluses on esitatud teadlikult valeandmeid. Tegemist on PRIA töökoormuse vähendamiseks kehtestatud asjaolude loeteluga, et mitte asjatult kulutada ressursse toetuse taotluse menetlustoimingute läbiviimiseks olukordades kui on ilmne, et toetuse taotlus jäetakse rahuldamata. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse toetuse maksmine. Kuna mesilaste korjeala toetus on üks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga hõlmatud toetusest, kohaldub sellele sama määruse art ikli 44 lõige 2 ning PRIA peab maksma toetuse esimesel võimalusel pärast taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsust kuid hiljemalt taotluse esitamise kalendriaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Eelnõu §-ga 16 sätestatakse t oetuse saaja andmete avalikustamine . PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. Eelnõu lisa kehtestab taimeliigid mesilaste korjeala tegevuse elluviimiseks. Toetatavate korjetaimede nimekiri hõlmab erinevaid taimeliike ja perekondi populaarsetest korjetaimede sugukondadest, nagu liblikõielistest, korvõielistest, huulõielistest jt. See annab võimaluse kasvatada korjetaimi Eesti eri piirkondades erinevatel mullatüüpidel . Loetelus on esitatud korjetaimed taimede süstemaatika alusel liigi ja perekonna tasandil. Taimede arvu loendamisel võetakse arvesse iga loetelus nimetatud taime liik või -perekond ühe korjetaimena. Näiteks kui taotleja soovib kasvatada valget ristikut, aleksandria ristikut ja pärsia ristikut, siis arvestatakse need korjetaimede arvu kindlaksmääramisel kahe korjetaimena. Seda seetõttu, et aleksandria ja pärsia ristik kuuluvad perekonda ristik, mis loetelu kohaselt kuuluvad ristikute perekonda ja need arvestatakse seetõttu ühe korjetaimena . 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmis t est määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261); 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjusid on hinnatud Justiitsiministeeriumi „Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku“ (2021/2022) peamiste mõjukategooriate alusel . Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid ju lgeolekule, regionaalarengule, riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele . Toetus on suunatud põllu majandusliku tegevusega tegelevatele ettevõtjatele. Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele Mõju majandusele on positiivne. Korjetaimede kasvatamine tagab muuhulgas mesilaste vitaalsuse, mesinikule meetoodangu ja põllumajandustootjale tolmeldamisteenuse ning parema mullatervise . Toetusega hüvitatakse osaliselt toetuse saajale toetuse nõuete elluviimisega kaasnevad saamata jäänud tulu ja kulud. Toetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel h alduskoormus ettevõtetele varasemaga võrreldes ei suurene. Mõju julgeolekule ja välissuhetele Toetusel on t oidujulgeolekule kaudne positiivne mõju. Enamik korjetaimede loetelus olevatest taimeliikidest sobivad vahekultuurideks põllumajanduskultuuridele. Oskuslikult valitud k orjetaimede kasvatamine katkestab külvikorras haigustekitajad ja nende haljasmassi muldaviimisel tagatakse parem mullatervis ning -viljakus . See võimaldab osaliselt leevendada väetiste ja pestitsiidide kasutamise vajadust, mis on välja toodud EL-i roheleppe s ning kaudselt tagada toiduga varustuskindlu se . Korjetaimed pakuvad nektarit meemesilastele ja seeläbi on võimalik suurendada meevarusid. Mõju elu- ja looduskeskkonnale Strateegiakava, mille alusel antakse mesilaste korjeala toetust, k eskkonnamõjud on hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strate egiline hindamise (2022) raames . Mesilaste korjeala toetusega aidatakse kaasa 1500 hektari õitsev a te taimedega korjealade rajamiseks põllumaal. Toetus aitab kaasa mesilaste tervisliku seisundi paranemisele, veereostuse riski minimeerimisele, mullaviljakuse suurenemisele ning põllumajandusmaa elurikkuse säilitamisele ja suurendamisele ning põllumajandusmaastik u mit mekesisuse tagamisele . Mõju regionaalarengule, sh lin na-, maa- ja rannapiirkondadele Toetusel on kaudne positiivne mõju regionaalarengule ettevõtluse ja elu keskkonna kaitse kaudu . Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele Toetuse rakendamine ei too kaasa uute töökohta loomise vajadust , kuna ka varasemalt on toetatud korjealade rajamist . Uuel finantsperioodil rakendub esmakordselt pindalatoetustele pinnaseiresüsteem, mis peab võimaldama regulaarselt ja süstemaatiliselt vaadelda, seirata ja hinnata põllumajanduslikke tegevusi ja praktikaid põllumajandusmaal. Selle kaudu on võimalik vähendada PRIA töökoormust toetuste andmisel. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Strateegia kava ökokava kogueelarve on 279 365 200 eurot, millest sekkumise „ Mesilaste korjeala toetus ” kogueelarve on strateegia kava peatüki 6.2.1. kohaselt 1 875 000 eurot. Toetust rahastatakse 100% Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Mesilaste korjeala toetuse alused töötati välja keskkonnasõbralike praktikate ja mahepõllumajanduse töögrupis. J uhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eelnõu saadetakse informatsiooniks PRIAle ja strateegiakava juht komisjonile . Maaeluministri ……… määrus nr …. „ Perioodi 2023–2027 m e s ilaste korjeala toetus ” l isa K orjetaime de perekonna d ja liigi d, mille hulka kuuluvate korjetaimed e põllumaal kasvatamise eest p erioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetust antakse 1. Korjetaimede perekonnad : esparsett klarkia kosmos lavendel liivatee lutsern mesiohakas monarda münt naistenõges peiulill päevakübar ristik , v.a ristik, roosa , ristik, aas - e hk punane ja ristik , valge tarinõges ussikeel vägihein 2. Korjetaimede liigid : tatar, harilik päevalill, harilik sinep, valge altee, harilik hiidiisop, aniisi- kikkaputk, harilik kurgirohi, harilik rukkilill sigur, harilik tondipea, moldaavia siilikübar, purpur - siilikübar, kahkjas siilikübar, ahtalehine iisop, harilik südamerohi, veiste- südamerohi, lääne- leeskputk , harilik majoraan, aed - kassinaeris, muskus- kassinaeris, mets- penimünt, ürt - teekummel s idrunmeliss pune, harilik aedruut salvei, mets - salvei, harilik ehk aed - piparrohi, aed- piparrohi, mägi maarjaohakas, harilik s aialill, harilik r eseeda , l õhnav g iilia , p äine u niohakas , a ed - o gaputk , l amedalehine mesikas, valge mesikas, kollane ristik, roosa ristik, aas- e hk punane ristik, valge keerispea, harilik nõiahammas , harilik hiirehernes , harilik e hk suvivikk hiirehernes , põld- e hk talivikk 0 3810 0 0 Määrus Perioodi 2023 – 2027 m esilaste korjeala toetus EELNÕU 02.12 . 2022 . . 2022 nr Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2 , § 15 lõike 2 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023 – 2027 ” (edaspidi strateegia kava) k liima-, keskkonna - ja loomade heaolu kava sekkumise „ Mesilaste korjeala toetus “ raames antava mesilaste korjeala toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatav tegevus Toetust antakse mesilaste korjeala tegevuste elluviimise eest toetusõiguslikul maal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul . § 3. Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär Toetuse minimaalne ja maksimaalne ühikumäär ühe hektari maa kohta on 250 kuni 350 eurot. § 4. Toetuse ühikumäära otsustamine (1) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA ) otsustab toetuse ühikumäära , arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 3 sätestatut. (2) Kui toetuse andmiseks ettenähtud vahenditest lähtudes ei ole võimalik ra huldada kõiki nõuetekohaseid taotlusi ka minimaalse ühikumäära rakendamise korral , rakendab PRIA minimaalset ühikumäära, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. (3) Lõikes 2 sätestatud juhul vähendab PRIA toetuse summat, arvestades Euroopa Liidu ühise põllumajand uspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 5 sätestatut. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 5 . N õuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisest isikust ettevõtjale või juriidilisele isikule, kes tegeleb maaeluministri xx määruse nr xx „ Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 3 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ja on aktiivne põllumajandustootja sama määruse § 2 tähenduses (edaspidi koos taotleja ). (2) T oetust antakse taotlejal e, kellel on vähemalt kümme mesilasperet või kui taotlejal on mesilasperede kasutamise kohta kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt kümme mesilasperet. ( 3 ) Lõikes 2 nimetatud juhul võetakse toetuse andmisel arves se nende mesilasperede arv, keda peetakse põllumajandusloomade registri andmete kohaselt kohustuseaasta 30. aprilli seisuga ning kelle pidamisest on registripidaja t teavitatud hilje malt kohustuseaasta 5. maiks. § 6 . Nõuded toetusõigusliku põllu maa kohta (1) Toetusõiguslik põllumaa peab vastama maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ §-s 4 sätestatud nõuetele. (2 ) Toetust antakse taotleja kasutatava kokku vähemalt ühe hektari suurus e põllumaa kohta , millel kasvatatakse lisas nimetatud korjetaim e perekonna või liigi hulka kuuluvat korjetaime (edaspidi koos korjetaim ) , sealhulgas korjetaimede segus kasvatamise korral. (3) Lõikes 2 nimetatud põllumaa iga hektari kohta peab olema vähemalt üks § 5 lõike 3 kohane mesilaspere taotlejal endal või mesinikul, kellega taotlejal on kokkulepe mesilasperede kasutamiseks . (4 ) Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse strateegia kava alusel mahepõllumajanduse ökokava toetust . 3. peatükk Tingimuslikkus ja baasnõu ded § 7 . Tingimuslikkus (1) T aotleja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruses nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud nõudeid . (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatu d nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kogu lõikes 1 nimetatud maa kohta. § 8 . Baasnõu e Taotleja kannab kohustuseaastal andmed põllumajandusliku tegevuse kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse . 4. peatükk T egevuse elluviimise nõuded § 9. Mesilaste korjeala tegevus t e elluviimise nõuded (1) Taotleja peab kasvatama toetusõigusliku maa põllul, mille kohta ta toetust taotleb ja mille lähim äär on mesilasperest kuni ühe kilomeetri kaugusel , vähemalt kolme erineva perekonna või liigi hulka kuuluvaid korjetaimi hiljemalt kohustuseaasta 15. juunist kuni kohustuseaasta 10. augustini. (2) Kui taotleja kasvatab kohustuseaastal r apsi või rüpsi vähemalt 0,3 hektari suurusel põllul, mille lähim äär asub mesilasperedest kuni ühe kilomeetri kaugusel peab ta kasvatama lõike 1 kohaselt vähemalt kah e erineva perekonna või liigi hulka kuuluvaid korjetaimi . (3 ) Kui taotleja kasvatab k orjetaimi korjetaimede segu na , siis : 1) vähemalt kolme erineva perekonna või liigi hulka kuuluvatest korjetaime de st koosnevas segus peab kolme peamise perekonna või liigi hulka kuuluvatest korjetaime de st väikseima osakaaluga korjetaime kaetus moodustama vähemalt 20 protsenti taimikust ; 2) kahe erineva perekonna või liigi hulka kuuluvatest korjetaime de st koosnevas segus peab väiksema osakaaluga korjetaime kaetus moodustama vähemalt 40 protsenti taimikust. ( 4 ) Taotleja ei kasuta kohustuseaastal keemilisi taimekaitsevahendeid toetusõiguslikul maal , mille kohta toetust taotleb. 5. peatükk Põllumajandusliku majapidamise üleandmine ning toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 10 . Põllumajandusliku majapidamise üleandmine Põllumajandusliku majapidamise üleandmise korral kohaldatakse maaeluministri xx määruse nr xx „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala määramise ja põllumassiivi kasutamise kohta andmete esitamise tingimused ja kord “ §-s xx sätestatut. § 11. Toetuse taotlemine (1) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja PRIA - le kohustuseaastal ajavahemikul 2. maist kuni 15 . juunini elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid : 1) maaeluministri xx määruse nr xx „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus , ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 11 lõikes 1, § 12 lõikes 1 punktides 1 – 15 ja 18 ning §-s 13 nimetatud andmed; 2 ) andmed selle kohta, millise põllu kohta taotleja mesilaste korjeala tegevus t e elluviimise eest toetust taotleb; 3 ) mesilasperede arv, kellele korjeala rajatakse; 4 ) mesiniku nimi või ärinimi ning mesiniku registri- või isikukood, kui taotleja l on § 5 lõikes 2 nimetatud kokkulepe mesinikuga ; 5 ) punktis 4 nimetatud kokkuleppe puhul andmed selle kohta, et mesinik kinnitab punktides 3 ja 4 nimetatud andmete õigsust . (2) Taotleja esitab muudatused nende põldude piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb, hiljemalt kohustuseaasta 15. augustiks. (3) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta (ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 7 lõike 1 punktide a ja c kohased taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaasta 1. novembriks. ( 4 ) Toetust taotletakse strateegiakava alusel antavate pindalatoetuste ning loomade pidamisega ja loomade heaolu soodustamisega seotud toetuste ühisel taotlusel. § 12. T aotleja, taotluse ja toetatava tegevus e kontrollimine (1) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib PRIA ning selles paragrahvis sätestatud juhul muu asutus. (2) Paragrahvis 7 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „ Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded “ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. § 13. Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-s 109 sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. ( 3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 14. T aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine ( 1 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artiklis 62 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 16 lõikes 8 sätestatud alustel . ( 2 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 10. veebruariks. § 15. Toetuse maksmine T oetus makstakse toetuse saajale hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . § 16. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 s ätestatud alustel ja korras. § 17. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa: Korjetaimede perekonnad ja liigid, mille hulka kuuluvate korjetaimede põllumaal kasvatamise eest perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetust antakse Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 02.12.2022 nr 1.4-1/984 Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Lugupeetav minister Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 mesilaste koreala toetus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust viie tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. EN_MESI.docx; 2. SK_MESI.docx; 3. LISA_MESI.docx. Reelika Päädam +372 625 6267 [email protected] Ketlyn Roze +372 625 6127 [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-1492 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 mesilaste koreala toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 12.12.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a95b3952-dfa5-45dd-a688-db8dc76d2ccb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/a95b3952-dfa5-45dd-a688-db8dc76d2ccb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel