Versioon 04.10.2022
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29
kinnistu detailplaneering
Seletuskiri
Töö nr: 21004062 Tallinn 2022
Nadja Bruk Planeeringu koostamise tellija:
Planeerija/ projektijuht Kiili Vallavalitsus
[email protected] Nabala tee 2a
tel 5567 3496 Kiili alev 75401
Jaanus Aavik
Koordinaator
[email protected]
Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176295)
Huvitatud isik:
Nikolai Pitšugov
[email protected]
Tel 5068119
Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko
51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee
tel +372 740 9800 tel +372 617 7690
[email protected]
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
Sisukord
A SELETUSKIRI ......................................................................................................... 5
2.1 ALUSPLAAN ......................................................................................................................................8
2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA
ANALÜÜS.................................................................................................................................................8
2.2.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMIFUNKTSIONAALSETE
SEOSTE ANALÜÜS .................................................................................................................................9
2.3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ......................................... 10
3.1 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ......................... 11
3.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele on: ................................................... 11
3.1.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: ........................................................................................... 12
3.2 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD .......................................................................... 12
3.2.1 VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI ................................................ 12
3.2.2 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .............................................................................. 13
3.2.3 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 13
3.2.4 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................... 13
3.2.5 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ..................................................................................................... 14
3.2.6 NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ........................................ 14
3.3 JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS .................... 15
3.4 HALJASTUS JA HEAKORD............................................................................................................ 16
3.4.1 Haljastus ....................................................................................................................................... 16
3.4.2 Jäätmekäitlus ja heakord.............................................................................................................. 16
3.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ............................................................... 17
3.6 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ........................................................................................ 17
3.7 SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS ............................................................................................. 18
3.8 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 18
3.8.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ...................................... 18
3.8.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ........................................................................................... 18
3.8.3 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ........ 19
B JOONISED ............................................................................................................ 20
C TEHNILISED TINGIMUSED .................................................................................. 22
D KOOSKÕLASTUSED............................................................................................ 24
E MENETLUSDOKUMENDID................................................................................... 26
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 5
A SELETUSKIRI
1 SISSEJUHATUS
Planeeringualaks on Kiili vallas Vaela külas asuv järgmine kinnistu:
Lepiku tee 29 (katastriüksuse tunnus: 30401:001:1428, pindala: 3001 m², maakasutuse sihtotstarve:
Üldkasutatav maa 100%);
Planeeringuala suurus on ligikaudu 3001 m2.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vaela külas Lepiku tee 29 (30401:001:1428) kinnistu
jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringu koostamisel kuulub
arvestamisele Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26.
Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala Väikeelamumaa (EV) juhtotstarbega alal.
Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Kiili valla üldplaneeringuga.
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 7
2 PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA
OLEMASOLEV OLUKORD
Käesoleva detailplaneeringu lähtedokumentideks on
1. Kehtivad õigusaktid:
1.1. Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015);
1.2. Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015);
1.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele
esitatavad nõuded”;
1.4. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused”;
1.5. Majandus-ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja
arvestamise alused“;
1.6. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”;
1.7. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“
2. Arengukavad ja strateegiad:
2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26);
2.2. Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded
(Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
2.3. Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusega nr 5 vastu võetud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri;
3. Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud
Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130), kehtestatud 27.06.2006 otsusega nr 39
4. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid
Puuduvad
5. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused
Puuduvad
6. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid
Puuduvad
7. Eesti standardid:
7.1. EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1:
Linnaplaneerimine;
7.2. EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest;
7.3. EVS 843:2016 Linnatänavad;
7.4. EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus;
7.5. EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates
hoonetes;
8. Kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta:
Puuduvad
9. Tehnilised tingimused:
9.1. Kiili KVH tehnilised tingimused nr 1030, väljastatud 16.11.2021;
9.2. ESMAR GAAS OÜ tehnilised tingimused, väljastatud 22.11.2021;
9.3. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 393550, väljastatud 27.11.2021.
10. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid:
Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend
8 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
2.1 ALUSPLAAN
Planeeringu koostamisel on aluseks G.E.Point OÜ (mõõdistamislitsents nr EG10409530-01) poolt
15.11.2021 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 21-G517,
koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500).
2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA
LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA ANALÜÜS
Planeeritav ala asub Vaela külas Lepiku, Väljamäe ja Kuuse teede vahelisel alal, olemasolevate
elamumaa kruntide piirkonnas. Ala paiknemist vaata Skeemilt nr 1.
Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga.
Ehitisregistri andmete alusel on planeeringuala hoonestamata.
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
▪ Teekaitsevöönd;
▪ Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole.
Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3- Tugiplaan.
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 9
2.2.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU
RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS
Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Vaela külas. Vaela küla jääb Kiili valla põhjaossa ja
planeeritav ala jääb Vaela küla keskossa. Planeeritav ala on Kiili alevist u 2 km kaugusele.
Planeeritav ala piirneb:
Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega
mü nimetus katastriüksuse nr pindala (m2) sihtotstarve
Kuuse tee 2 30401:001:1414 1638 Elamumaa 100%
Lepiku tee 31 30401:001:1427 1600 Elamumaa 100%
Lepiku tee 30401:001:1415 7002 Transpordimaa 100%
Lepiku tee 27 30401:001:1416 1788 Elamumaa 100%
Väljamäe tee T2 30401:001:1411 2250 Transpordimaa 100%
30401:001:1422
Kuuse tee 2a 56 Tootmismaa 100%
Planeeritava ala vahetusse lähedusse jääb 11115 Kurna‒Tuhala tee, mille ääres on kehtestatud
detailplaneeringutega arendusalad. Planeeritavast alast põhja poole jäävale Väljamäe tee 2
maaüksusele on algatatud detailplaneering elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks
ja ehitusõiguse seadmiseks rida- ning üksikelamute ehitamiseks. Kontaktvööndis kehtivad
detailplaneeringud, mis on osaliselt realiseeritud.
Piirkonnas on nii elamu-, üldkasutatav -, transpordi- ja tootmismaad.
Vaadeldavas piirkonnas on peamiselt elamuhoonestus. Domineerivad üksikelamud, kuid on ka
ridaelamud ja mõned tootmishooned. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad
hooned.
Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik.
Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi
madala viilkatusega väikeelamuid.
Läänes on kontaktvööndi ala piiriks 11115 Kurna‒Tuhala tee, mis lahendab
juurdepääsuvajaduse alale nii autodega kui ka ühistransporti kasutades. Kontaktvööndi ala on
hästi ühendatud bussiliinidega Kurna‒Tuhala tee kaudu, samuti paikneb tee ääres kergliiklustee.
Lähimad peatused on Miku ja Oti bussipeatused, vt lisaks joonis nr 2. Riigi põhimaantee Tallinna
ringtee jääb 1 km kaugusele. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkonnaga ja ka
Tallinna linnaga.
Ühistranspordi bussipeatused asuvad Kurna-Tuhala teel 150-350 m kaugusel planeeritud alast,
jalakäijate ühendus on mööda kergliiklusteid. Mööda Vaela teed kulgeb kergliiklustee, mis on ühendatud
Väljamäe tee äärse kõnniteega. Planeeritud alad läbib nii kõnnitee kui jalgrada.
Lähimad kõrghaljastusega alad on Luige ja Väljamäe tee 9 maaüksusel olevad metsad koos
terviserajadega.
Kiili vallas on lasteaiad, gümnaasium ja kunsti kool. Kiili lasteaed asub 3,5 km kaugusel planeeritavast
alast, lähim kool (Kiili Gümnaasium) on 5 km kaugusel ning kunsti kool (Kiili Kunstide Kool) asub 3 km
kaugusel.
Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga
piirkonda sobiv:
• Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee);
• head ühendusteed lähimate küladega;
• arenev elukeskkond;
• Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond;
• lasteaia ja põhikooli lähedus;
• puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke- ja virgestusalad, metsad).
10 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
2.3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE
PLANEERIMISDOKUMENTIDELE
Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili
Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala
olemasoleval Väikeelamumaal (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Skeem 2. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust. Planeeringuala on markeeritud musta
kontuuriga.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused:
Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide
valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala
väikseim krundi suurus 1500 m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate
uute kruntide minimaalseks suuruseks.
Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m².
Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.
Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks
abihoone.
Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.
Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni
teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).
Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega
eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.
Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise
kirjaliku kokkuleppe alusel.
Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 11
Planeeritaval maa-alal kehtib Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130), kehtestatud Kiili Vallavolikogu
27.06.2006 otsusega nr 36. Kehtiv detailplaneering koostati eesmärgil rajada üksikelamuid ja piki Kurna-
Tuhala maanteed ridaelamud. Planeering on osaliselt realiseeritud. Kehtiva detailplaneeringu järgi on
alal on ette nähtud üldkasutatav maa.
Lepiku tee 29 kinnistu omaniku soov on rajada alale eramu. Käesoleva detailplaneeringuga antakse
planeeritavale alale uus lahendus, seejuures tuuakse sisse elamufunktsioon, mis kehtivas planeeringus
puudus. Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub
sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Lepiku tee 29 kinnistu
detailplaneeringu kehtestamisel muutub eelpool nimetatud detailplaneering käesolevas
detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks.
3 DETAILPLANEERINGU
PLANEERIMISETTEPANEK
3.1 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA
KRUNTIDE EHITUSÕIGUS
Detailplaneeringuga nähakse ette olemasoleva krundi maa-ala jagamine, uute kruntide moodustamine
ja ala sihtotstarvete osaline muutmine. Planeeritav maa-ala koosneb 1 maaüksusest (Lepiku tee 29),
mille piire ja suurust nähakse ette muuta.
Lepiku tee 29 olemasolev kinnistu jagatakse ja moodustatakse kolm krunti: 1 üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunt, 1 elamumaa sihtotstarbega krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt.
Kruntide moodustamise tabeli vt põhijoonis.
Kavandatud on üldkasutatava sihtotstarbega krunt (pos. 1), millel on ette nähtud pakendimahutite plats.
Hoonestust ei ole ette nähtud.
Planeeritud pos 2 on elamumaa krunt, määratakse eitusõigus ühe kuni 2-korruselise elamu ja ühe
abihoone ehitamiseks.
Planeeritud pos 3 on transpordimaa krunt, millele on ette nähtud jalgrada Lepiku tee ja Väljamäe tee
vahel.
Planeeritud kruntide lähiaadressi ettepanek on esitatud kruntide moodustamise tabelis, vt põhijoonis.
Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis
põhijoonisel.
3.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele on:
Suurim lubatud ehitusalune pind on kuni 300 m²;
Elamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8,00 m ning
abihoonel 4,5 m;
Keelatud on hoonete püstitamine väljapoole määratud hoonestusala;
Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4
meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.
12 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
3.1.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks:
▪ Teede, parklate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektidega.
▪ Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendust täpsustatakse ehitusprojektis.
Ehitusprojekti staadiumis kruntide vertikaalplaneerimise käigus peab olema välistatud sademevee
valgumine naaberkinnistutele.
▪ Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt ruumi otsese
päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile.
▪ Hoonete projekteerimisel lähtuda ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise
juhendist ning tagada kõrvalasuvate elamute loomulik valgustus ja insolatsiooni kestus vastavalt
juhendile.
▪ Juhul kui ehitakse lähemale kui 4 m (Lepiku tee 31 puhul 10m) naabermaaüksuse piirist tuleb
võtta naabermaaüksuse omaniku nõusolek.
3.2 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD
Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse
ehitusprojektiga.
Ehitusprojekti staadiumis, kui on teada hoonete täpsed asukohad ja tarbitavad kogused, tellida
võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused.
3.2.1 VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI
Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks Kiili KVH OÜ poolt 16.11.2021
väljastatud tehnilised tingimused nr 1030.
Piki Lepiku teed kulgevad olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid.
Veevarustus:
Plan. krundi pos 2 veevarustus lahendatakse veeühendusega Lepiku teel olevast veetorustikust De110.
Kinnistule lähim hüdrant asub Lepiku tee 14 kinnistu juures ning selle tootlikkus on 14 l/s.
Detailplaneeringu alal on ette nähtud üks liitumispunkt ja üks peaveemõõdusõlm pos 2 tarbeks. Pos 2
liitumispunkt (maakraan Dn25) on kavandatud krundi piirist kuni 1 m kaugusele Lepiku teele (lisaks vt
joonis 4). Planeeritud veetorustikule on tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Määratud on servituudi
vajadusega alad (isiklik kasutusõigus) plan. veetorustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase
omaniku kasuks. Servituutide alade kirjeldus on lisatud seletuskirja p 3.7
Reoveekanalisatsioon:
Reovesi on ette nähtud juhtida Lepiku teele rajatud isevoolsesse kanalisatsiooni. Detailplaneeringu alal
on ette nähtud üks liitumispunkt pos 2 tarbeks. Pos 2 liitumispunkt (liitumiskaev 200/160) on planeeritud
avalikult kasutatavale Lepiku tee maa-alale. Liitumispunkt on kavandatud krundi piirist kuni 1 m
kaugusele (lisaks vt joonis 4). Määratud on servituudi vajadusega alad (isiklik kasutusõigus) plan.
kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase omaniku kasuks. Servituutide alade
kirjeldus on lisatud seletuskirja p 3.7
Lubatud on kanaliseerida ainult olmereovett. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine
reoveekanalisatsiooni on keelatud.
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 13
Sademeveelahendus:
Planeeringualal tekkivad sademeveed on ette nähtud immutada oma krundi piires. Sademevee
ärajuhtimine kruntidelt lahendatakse täpsemalt ehitusprojekti staadiumis, kui on täpselt paigas hoonete
katusepinna suurus ja sillutatud alade ulatus.
Ehitusprojekti staadiumis kruntide vertikaalplaneerimise käigus peab olema välistatud sademevee
valgumine naaberkinnistutele.
3.2.2 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED
Käsitletud ala reljeef on tasane, maapind langeb lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad 49.5 ja 47.4
vahemikku.
Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritsevate tänavate olemasolevaid kõrgusarve
tagades sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritud alasse.
Sademevett ei juhita naaberkinnistutele ega ka tänavamaale. Planeeringualal tekkivad sademeveed on
ennekõike nähtud immutada kruntide piires olevatel haljaspindadel. Täpsem vertikaalplaneerimine
lahendatakse ehitusprojekti staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta.
Planeeritavad kruntide hinnangulised sademeveekogused on järgmised : krunt pos 1 1,3 l/s, krunt pos
2-7,8l, krunt pos 3 – 1,3l/s. Täpsed sademevee vooluhulgad ja sademevee ärajuhtimise lahendus selgub
ehitusprojekti koostamise staadiumis. Vajaduse korral rajatakse täiendav drenaaž.
3.2.3 ELEKTRIVARUSTUS
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 27.11.2021 väljastatud tehnilised
tingimused nr 393550.
Plan. krundi 2 tarbeks on ette nähtud plan. 0,4 kV madalpinge maakaabelliini toomine algusega
olemasolevast Lepiku tee alajaamast, ehitusõigusega krundi piirile on ette nähtud liitumiskilp, millele
peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs.
Planeeritava ja olemasoleva transpordimaa alade äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV
maakaablite koridor. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.
Planeeritud kruntide sisene elektrilahendus antakse edasise projekteerimise käigus.
3.2.4 SOOJAVARUSTUS
Gaasivarustuse planeerimise aluseks on Esmar Gaas OÜ poolt 22.11.2021 väljastatud tehnilised
tingimused.
Esmar Gaas OÜ-ile kuulub olemasolev A- kategooria maa-alune gaasitorustik, mis paikneb Lepiku tee
ja Kuuse tee maa-aladel.
Planeeritud pos 2 tarbeks on ette nähtud uue A-kategooria gaasitoru toomine alates olemasolevast A-
kategooria gaasitorust (PE100 Ø63mm) Lepiku tee maa-alalt. Plan. gaasitoru on planeeritud läbi Lepiku
tee maa ala., pos 2 krundi piirile on ette nähtud liitumispunkt.
14 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
Ühisvõrguosana kavandatavate torustikele nähakse ette servituudi seadmise vajadus torustiku
kaitsevööndi ulatuses. Servituutide alade kirjeldus on lisatud seletuskirja p 3.7
Planeeritud hoone kütmiseks võib kasutada alternatiivseid kütteliike (näiteks päiksepaneelid,
õhksoojuspump vm sobiv ning keskkonnasõbralik kütteviis). Vertikaalne maaküte ei ole lubatud.
3.2.5 TULETÕRJEVEEVARUSTUS
Planeeringuala tegevus liigitub tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi (eluhooned) alla. Planeeritud
hoonete tulepüsivusklass on TP3.
Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus
on vajalik normvooluhulk I kasutusviisiga hoonete puhul 10 l/s 3 tunni jooksul. Vastavalt Kiili KVH OÜ
poolt 16.11.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1030, on tulekustutusvesi 14 l/sek 3 h piirkonnas
garanteeritud. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant asub planeeringuala läheduses, Lepiku tee 14
kinnistu ees transpordimaal. Tuletõrjehüdrandi paiknemine on kajastatud Põhijoonisel.
Tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ning nõuded tuletõrje
veevarustusele peavad vastama siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele.
Vastavalt määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele
§22 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m,
piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega (näiteks tulemüüriga). Planeeringus on hoonestatava krundi
pos 2 hoonestusalakavandatud olemasolevatest hoonetest kaugemale kui 8 m ehk tulemüüri vms
rajamise vajadus planeeringus puudub.
3.2.6 NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI
KOOSTAMISEKS
Elektrilevi OÜ tingimused:
▪ Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb
esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus;
▪ Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt.
Kiili KVH OÜ tingimused:
▪ Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmitakse isiklik kasutusõiguse
leping Kiili KVH OÜ kasuks;
▪ projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu
teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad
võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid
ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks;
▪ Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220,
[email protected] <mailto:
[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist
sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega
kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku
või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel;
▪ tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast;
https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 15
▪ kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud
Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel;
▪ ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili
KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ-
d;
▪ tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde
teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise
alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule.
Vigastus parandatakse kaevaja kulul." <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045> .
▪ kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude
omanikuga ja/või haldajaga.
ESMAR GAAS OÜ tingimused:
▪ Kõik planeeritavad gaasitorustikud projekteerida plasttorudest. Gaasitorustike läbimõõdud
määrata tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetne gaasitarbimise maht;
▪ gaasitorustike ehitusprojektide koostamiseks taotleda täpsustatud tehnilised lähteandmed
võrguvaldajalt;
▪ planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste
ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu
valdajalt;
▪ torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel;
▪ planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks
tuleb sõlmida gaasijaotusvõrgu valdajaga gaasijaotusvõrguga liitumise leping;
▪ detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb
seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, millistele on planeeritud
ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks;
▪ kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ-
ga.
3.3 JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING
PARKIMISKORRALDUS
Planeeritud ala asub Kuuse tee, Väljamäe tee ja Lepiku tee tänavate vahelisel maa-alal.
Väljamäe, Kuuse ja Lepiku teed on kvartalisisesed teed, mille liikluskoormus on madal. Väljamäe
tee ääres on kõnnitee, mis asub osaliselt planeeritud maa-alal.
Pos 1 on üldkasutatava maa krunt, kuhu on ette nähtud pakendimahutite plats. Juurdepääs
krundile on ette nähtud avaliku kasutusega Väljamäe teelt. Juurdepääs peab olema vähemalt 4
meetrit lai. Kuna juurdepääs on läbi olemasoleva Väljamäe teeäärse kõnnitee, siis peab olema
tagatud jalakäijate ohutus. Platsi kuju ja asukoht täpsustakse ehitusprojektiga.
Pos 2 elamumaa krundile on ette nähtud juurdepääs avaliku kasutusega Lepiku teelt. Elamumaa
autode parkimine on ette nähtud oma krundil. Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on
aluseks võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, elamu liik: eramu, elamu
asukoht: väike-elamute ala (3). Pos 2 krundile on ette nähtud 3 parkimiskohta oma krundi piires.
Lubatud on nii hoonesisene kui -väline parkimine. Parkimiskohtade asukoht lahendatakse
planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeritud parkimiskohtade arv arvestab
ka külaliste parkimisvajadust. Elamukrundi sisetee ja parkla lahendatakse ehitusprojekti
staadiumis.
Planeeringuga on ette nähtud transpordimaa krundi pos 3 moodustamine Lepiku tee 29 maaüksusest,
millel on ette nähtud jagrada Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel.
16 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
Sissesõitude ja parklate vertikaalplaneerimisel arvestada planeeritud kõrgusmärkidega
takistamaks vee valgumist naaberkruntidele ja teedele.
Graafiliselt lahendus on kujundatud joonisel nr 4. Teede lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse
ehitusprojektis.
3.4 HALJASTUS JA HEAKORD
3.4.1 Haljastus
Planeeringualal kõrghaljastus puudub.
Teede, platside ja hoone vahele istutada erinevaid tiheda võraga põõsaid ja puid, mis kaitsevad
teedelt tuleva saaste ja müra eest elukeskkonda.
Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised
kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele. Vajadusel paigutada hoonestusala
puudepoolsemasse serva juuretõkkematerjal, mis juhib puude juured eemale.
Puu juurtele peab kasvuks jääma vabaks vähemalt kaks suunda, sest ühepoolse juurestikuga
puu võib tormituul kergelt ümber lükata.
Planeeritava elamumaa sihtotstarbega krunt on ilma kõrghaljastuseta, soovituslikult istutada
dekoratiivseid puid, põõsaid kui ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku
ja samas atraktiivse elukeskkonna.
Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Haljastuse
täpsem lahendus anda hoone ehituprojektiga. Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud joonisel
nr 4.
Piirdeaiad lahendatakse koos ehitusprojektiga.
Planeeritud hoonestusala kujad on piisavad, et need ei halvenda olemasolevate hoonete
insolatsioonitingimusi. Tingimus arvestada insolatsiooniga on esitatud ptk 3.6.1.
3.4.2 Jäätmekäitlus ja heakord
Sorteeritud jäätmete kogumine (sh. ehitusperioodil) toimub krundil, vastavalt Kiili valla
jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest, pakendiseadusest
ning nende alamaktidega kehtestatud nõuetest. Tagada jäätmete sorteerimine ja liigiti kogumine
arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid. Mahutitele peab olema võimaldatud
vaba ja takistusteta juurdepääs. Jäätmemahutite asukohad näidata ette ehitusprojektis. Arvestada
jäätmemahutite asukoha planeerimisel Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud nõudeid.
▪ Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku sorteeritult ja paigutada selleks
ettenähtud kogumiskonteineritesse, mis paigutatakse visuaalselt sobilikult soovitavalt hoone
mahtu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 m naaberkinnistu piirist, tuleb konteineri paigutamiseks
küsida naabri kooskõlastus.
▪ Prügikonteineritele näha ehitusprojektis võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Kiili
valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha
suhtes.
▪ Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava
ettevõtte poolt.
Täpsem heakorrastus antakse projekteerimise staadiumis.
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 17
Ehitustööde läbiviimisel on piirkonna mürataseme mõningane suurenemine tõenäoline, kuivõrd
liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui
tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada
ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud.
Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri
04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega
hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud norme. Ehitusaegse mürahäiringu
vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal.
Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet,
minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga.
Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks
paigutatud ja vaselliselt, et need ei häiriks elamualasid.
3.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED
Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002.
Soovitav on iga elamumaa krundi sissepääs valgustada, sest valgustatus võimaldab korraldada
efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismi ja sissemurdmiste riske vähendavad hoonete uste ja
akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Samuti
tõstab turvalisust hoonete ümbrusesse piirdeaedade rajamine. Autode parkimine krundil aiaga piiratud
alal vähendab autodega seotud kuritegevuse riske.
3.6 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine.
Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaregistri
Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid
loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid,
mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada.
Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehituseaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel
arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Planeeringualal ei paikne keskkonda
saastavaid objekte, samuti ei ole alal varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku
tegevust. Seetõttu ei eeldata ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piiranguid edasisele
ehitustegevusele. Tegevusega ei kaasne olulisel määral soojust, kiirgust ega lõhna teket. Vibratsioon
võib kaasneda tegevusega hoonestuse ehitamise ajal.
18 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
3.7 SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks:
Krunt pos 3:
Persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks;
Persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks
Väljaspoolt plan. ala
Lepiku tee (30401:001:1415)
Plan. gaasitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m;
Plan. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks;
Plan. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks;
Väljamäe tee T1 (30401:001:1411):
Plan. ning persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja
kasuks;
Plan. ning persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja
kasuks
3.8 PLANEERINGU ELLUVIIMINE
3.8.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude
hindamine
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud
maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv
kultuuriline mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel ühe väikese (1 korteriga) eramu kavandamisel võib eeldada, et
Lepiku tee, kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus kasvab vähese määral. Kuna planeeringuala
asub soodsas asukohas ning nii teenused, ühistransport kui ka piirkonna puhkeala (Väljamäe tee 9
pargi ala Vaela terviserajaga) on igapäevaseks kasutamiseks hästi kättesaadavad nii jalgsi kui ka
jalgrattaga, on lisanduva autoliikluse olulisus äärmiselt väike (praktiliselt tunnetamatu).
Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivsete elukoha loomisele. Samuti on
planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära olemasolevaid taristuid.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale,
planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab
küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale
oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna elamu rajamisega tuleb maa-ala haljastada,
muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks.
3.8.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad
ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele.
▪ Kiili vald võtab kohustuse suurendada pakendimahutite platsi vastavalt planeeringule ja
vajadusele ja arengukavale.
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 19
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid):
▪ Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
▪ Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade
taotlemine.
▪ Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -
rajatiste ehitamiseks.
▪ Arendaja rajab heki vastavalt Kuuse tee 2 omanikega tehtud kokkuleppele ja ehitab
kergliiklustee enne elamule ehitusloa väljastamist
▪ Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
▪ Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus
kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada
väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine.
▪ Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu.
▪ Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused
▪ Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole
asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute
tegemist alates ehituslubade taotlemisest.
▪ Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu
kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud
detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h
arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos.4) ja teedega seonduvate
rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-,
vihmaveekanalisatsiooni, elektri-,sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud
peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et
muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada.
Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
▪ Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu
elluviimisest loobuda.
3.8.3 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE
KAHJUDE HÜVITAJA
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku
huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi
tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega
tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi
igakordne omanik.
20 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
B JOONISED
1. Situatsiooniskeem
2. Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs M 1:2000
3. Tugiplaan M 1:500
4. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 21
22 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
C TEHNILISED TINGIMUSED
1. Kiili KVH tehnilised tingimused nr 1030, väljastatud 16.11.2021;
2. ESMAR GAAS OÜ tehnilised tingimused, väljastatud 22.11.2021;
3. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 393550, väljastatud 27.11.2021.
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 23
24 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
D KOOSKÕLASTUSED
www.hendrikson.ee
Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 25
26 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering
E MENETLUSDOKUMENDID
1) Taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks Kiili Vallavalitsusele, 8-1/863, 12.07.2021;
2) Haldusleping nr 8-15/149-21 detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks
ja rahastamiseks Kiili vallas ning detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud
rajatiste (tee või teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning
tehnorajatiste) väljaehitamiseks, 21.09.2021;
3) Kiili Vallavalitsuse 28.09.2021 korraldus nr 426, Vaela küla Lepiku tee 29 detailplaneeringu
algatamine;
4) Kiili Vallavalitsuse 22.03.2022 kiri nr. 8-1/863-4, Detailplaneeringu läbivaatamine;
5) Kiili Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldus nr 265, Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu
vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine;
6) Kuuse tee 2 krundi omaniku arvamus Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu kohta, 20.06.2022
7) Kiili Vallavalitsuse 14.09.2022 kiri nr 8-1/863-10, seisukoht avalikul väljapanekul esitatud
arvamustele.
8) Kuuse tee 2 krundi omaniku arvamusest loobumine, 28.09.2022
www.hendrikson.ee
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
TINGMÄRGID
Plan. ala piir
Katastriüksuse piir
Plan. krundi piir
Plan. maapealne hoonestusala
Krundi pos. nr
1
SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES
KÕRGUS
EHITISE-
MEETRITES ALUNE PINDALA HOONETE
(elamu/abihoone)
ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus
ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS SUURIM
KORRUSELISUS
HOONESTUSALA
SUURUS
(elamu/abihoone)
(elamu/abihoone)
Krundi Krundi plan. Osade senine sihtotstarve KRUNDI SUURUS
Pos. lähiaadressi Krundi plan.
sihtotstarve (vastavalt Moodustatakse kinnistutest (vastavalt katastriüksuse liigile)
nr suurus, m²
ettepanek katastriüksuse liigile)
P Plan. parkimiskohtade arv õues
1 Väljamäe tee 1* Üm 100 462
Lepiku tee 29 EP Üksikelamu maa
2 Lepikut tee 29 .E 100 2155 30401:001:1428 Üldkasutatav maa 100%
3001 m2
Üm Üldkasutatav maa
TH (id 6561)
ol.olev hüdrant Lepiku tee 14 3 Lepiku tee LT 100 384 LT Transpordimaa
Kuuse tee
kergliiklustee*
30401:001:1412 (orient. asukoht)
Juurdepääs planeeringualale
Kuuse tee 3 Kuuse tee 2
30401:001:1414
*aadressi ettepanek
30401:001:1419
2K Korruselisus (nt 2)
e tee
PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS
Kuus
Kuuse tee 1
plan. liitumispunkt
30401:001:1413 Lepiku tee 31
30401:001:1427
Pos. Krundi nr Ehitise otstarve Normatiivsete Normatiivne Detaiplaneeringus
nr parkimiskohtade arvutus parkimiskohtade arv ettenähtud parkimiskohtade
Lepiku tee
30401:001:1415
Lepiku tee 14 arv plan. veetoru
30401:001:1437
3040Kuuse te
1:00
1:1e4 2a
22
- - -
plan. kanalisatsioonitoru
15,0 1 Krunt nr 1 -
PK 6,0 plan. gaasitoru
15,0
pos 2 liitumispunkt
4,
2 2 Krunt nr 2 Üksikelamu 1x2 2 3
0
4,5
10,0
kanalisatsioonitoruga plan. 0,4 kV maakaabelliin
,0
10 3 Krunt nr 3 - - - -
10,0 persp. võimalik madalpinge kaablikoridor
u tee
Lepiku tee 29
30401:001:1428
Üldkasutatav maa
pos 2 liitumispunkt
Lepik
1 5 P3 veetoruga plan. 10 kV maakaabelliin
Väljamäe tee 2 2, 2K
Üm 30401:001:0140
- - - persp. võimalik keskpinge kaablikoridor
2,0
Vä 40
30
- - -
lja 1:0
Lepiku tee 12
m 01
30401:001:1445
äe :
462 m²
te 141
pos 2 LK plan. elektri-mõõtekilp
e
pos 2 liitumispunkt
T1 1
0 gaasitorustikuga
0,
Vä
1
10
lj
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
am
,0
äe
te
e
2 ,0
EP 100 3 3 Tänava kaitsevööndi piir
8M/4,5M 300
R
2 L
1/1 712 (1/1) - - -
2155 m² - - - Plan. kõrghaljastuse soovitav asukoht
384 m²
Lepiku tee 27 PK Pakendimahutite võimalik asukoht
30401:001:1416
(täpsustub ehitusprojektiga)
Võimalik plats
ol. olev kõnnitee
Vä 04
plan. kõnnitee
lja 01
3
m :00
äe 1
te :19
e
T2 5
jalgrada (võimalik katte fressasfalt)
8
MÄRKUSED:
· Geodeetilise alusplaani koostas G.E. POINT OÜ, töö nr 21-G517, 2021.
· Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis
· Piirid seisuga november 2021.a.
· Joonisel näidatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti käigus
· Teede ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti käigus
Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht
OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija
Maakri 29 Nikolai Pitšugov Kiili vald
Nadja Bruk
Tallinn 10145
Töö nimetus
Koordinaator
Jaanus Aavik Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29
tel 740 9800
kinnistu detailplaneering
[email protected] Kuupäev
29.08.2022 Joonis
Põhijoonis tehnovõrkudega
Töö nr 21004062 Mõõt 1:500 Joonise nr 4
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 29. november 2022 nr 555
Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse
28.09.2021 korraldusest nr 426 „Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu algatamine” ning
arvestades 21.09.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/149-21.
Detailplaneeringu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 21004062.
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 3001 m2.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
Kiili valla üldplaneering
Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130)
Detailplaneeringu eesmärk on Vaela külas Lepiku tee 29 (30401:001:1428) kinnistu jagamine ja
ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise
ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Pos. 1 on üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt,
millele on laiendatakse olemasolev pakendimahutite plats. Sellele kinnistule hoonestust ei ole ette
nähtud. Pos. 2 on elamumaa krunt, kuhu tohib ehitada ühe elamu ja ühe abihoone. Pos. 3 on
transpordimaa krunt, mis on ette nähtud kergliikluse jaoks Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel.
Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis
põhijoonisel. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni
8,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on
kuni 300 m2. Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires. Ligipääs moodustatavale elamumaa
krundile on Lepiku teelt.
Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev.
1. Kehtestada Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringut
muutev ja mille on koostanud FE Arhitektid OÜ, töö nr 02/15. Detailplaneeringu seletuskiri on
esitatud korralduse lisana nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3.
2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/ allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisa(d):
1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 29.11.2022 korralduse nr 555 juurde
2. Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu seletuskiri
3. Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu põhijoonis
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 29.11.2022 otsuse nr 555 juurde
Detailplaneeringu nimi
Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneering.
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 21004062.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
o Kiili valla üldplaneering
o Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130)
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas.
Planeeringuala suurus on 3001 m2.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
2
1 Lepiku tee 29 30401:001:1428 3001 m Üldkasutatav maa 100%
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Kuuse tee 2 30401:001:1414 1638 m² Elamumaa 100%
2 Lepiku tee 31 30401:001:1427 1600 m² Elamumaa 100%
3 Lepiku tee 30401:001:1415 7002 m² Transpordimaa 100%
4 Lepiku tee 27 30401:001:1416 1788 m² Elamumaa 100%
5 Väljamäe tee T1 30401:001:1411 2250 m² Transpordimaa 100%
6 Kuuse tee 2a 30401:001:1422 56 m² Tootmismaa 100%
Olemasolev keskkond
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritav kinnistu on hoonestamata.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Maa-alale pääseb Lepiku teelt ja Väljamäe teelt.
1/12
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
o teekaitsevööndid;
o elektri maakaabli kaitsevööndid.
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda.
Soojavarustuse kohustus
Ei ole kohustust liituda.
2. Algatamisel seatud eesmärk
Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on Vaela külas Lepiku tee 29 (30401:001:1428) kinnistu
jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede,
parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 1
üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 2 transpordimaa krunti ning 1 üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind
on kuni 300 m2. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääs moodustatavale
elamumaa krundile Lepiku teelt. Transpordimaa krundiga tuleb ette näha jalgrada Lepiku tee ja
Väljamäe tee vahel.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2/12
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Lepiku tee 29 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks
olemasolev väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused:
o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min
2000 m²;
o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
o väikeelamu korruselisus on II ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone
4,5 m;
o eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;
3/12
o teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m;
o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud;
o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi,
betoon, metall, katusekivi);
o müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt
tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra
pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis
ühekordse klaasiga vms);
o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja
väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
4. Kehtiv Lepiku I kinnistu detailplaneering
Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega nr 39 kehtestati Lepiku I detailplaneering, mis nägi ette 28
elamumaa (millest 2 ridaelamule), 2 transpordimaa, 2 tootmismaa ja 2 sotsiaalmaa krundi
moodustamise. Kruntidele on planeeritud ehitusõigus: hoonestuse maksimaalne korruselisus (kuni 2
korrust) ja hoonete arv. Määratletud on kruntide ehitusõigus, sh suurim lubatud hoonete arv krundil
on üksikelamutel 1+1 (elamu/abihoone), üksikelamute lubatud suurim ehitusalune pind on kuni 220
m2 ning elamute lubatud suurimaks kõrguseks on kuni 9 m ja abihoonete kõrguseks on kuni 4,5 m.
Lepiku tee 29 kinnistule on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu.
5. Detailplaneeringuga kavandatu
5.1. Planeeritava ala kruntimine
Detailplaneeringuga nähakse ette olemasoleva krundi maa-ala jagamine, uute kruntide
moodustamine ja ala sihtotstarvete osaline muutmine. Planeeritav maa-ala koosneb 1 maaüksusest
(Lepiku tee 29), mille piire ja suurust nähakse ette muuta.
Lepiku tee 29 olemasolev kinnistu jagatakse ja moodustatakse kolm krunti: 1 üldkasutatava maa
sihtotstarbega krunt, 1 elamumaa sihtotstarbega krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt.
Kruntide moodustamise tabeli on esitatud põhijoonisel.
5.2. Hoonestuskava
Planeeritaval alal on antud moodustatud kruntidele ehituskeelualad ja võimalikud ehitusalad.
Kavandatud on üldkasutatava sihtotstarbega krunt (pos. 1), millel on ette nähtud laiendada
olemasolev pakendimahutite plats. Hoonestust ei ole ette nähtud.
Planeeritud pos 2 on elamumaa krunt, määratakse eitusõigus ühe kuni 2-korruselise elamu ja ühe
abihoone ehitamiseks.
Planeeritud pos 3 on transpordimaa krunt, millele on ette nähtud jalgrada Lepiku tee ja Väljamäe tee
vahel.
Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis
põhijoonisel.
5.3. Arhitektuurinõuded
Suurim lubatud ehitusalune pind on kuni 300 m²;
Elamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8,00 m ning
4/12
abihoonel 4,5 m;
Keelatud on hoonete püstitamine väljapoole määratud hoonestusala;
Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit.
Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m.
5.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud
maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline
mõju.
Planeeringulahenduse elluviimisel ühe väikese (1 korteriga) eramu kavandamisel võib eeldada, et
Lepiku tee, kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus kasvab vähese määral. Kuna
planeeringuala asub soodsas asukohas ning nii teenused, ühistransport kui ka piirkonna puhkeala
(Väljamäe tee 9 pargi ala Vaela terviserajaga) on igapäevaseks kasutamiseks hästi kättesaadavad nii
jalgsi kui ka jalgrattaga, on lisanduva autoliikluse olulisus äärmiselt väike (praktiliselt
tunnetamatu). Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivsete elukoha loomisele.
Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära olemasolevaid
taristuid.
Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale,
planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine
muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada
looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna elamu rajamisega tuleb
maa-ala haljastada, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks.
6. Avalik huvi
Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka
ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide
ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi
paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti
vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku
heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on
igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta
leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema
vabadusi.
Detailplaneeringu ülesanded (eesmärgid) on esitatud PlanS § 126. Kõikide nende eesmärkide
saavutamine on kui ühiskondlik kokkulepe. Detailplaneering on ühiskondliku kokkuleppe
saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele
hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide
piiride muutmiseks jne. Lähtuvalt eelnevast saab kehtestatud Lepiku I detailplaneeringut käsitleda,
kui kokkulepet, mille käigus on leitud kõiki osapooli rahuldav lõpptulemus juba aastal 2006.
Kokkulepet, mis näeb ette Lepiku tee 29 kinnistule sihtotstarbeks üldkasutatav maa. Kõik
lähipiirkonnas elavad kodanikud on teadlikud ja arvestavad kehtiva detailplaneeringuga. Neil on
õiguspärane ootus alale kehtestatud detailplaneeringu elluviimisele.
Kiili valla üldplaneering märgib asulate haljastuse kohta järgmist (lk 33):
Asulate haljasmaade - haljasalade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt
piisavate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavate haljastatud välisruumide
olemasolu nii elukohas, asumis kui asulas tervikuna. Tähtis on ka asula üldatraktiivsuse tõstmine ja
5/12
kultuuripärandi säilitamine. Asula välisruumidena käsitletakse järgnevalt kõiki elanike igapäevases
kasutuses olevaid avalikke välisruume. Kõik välisruumid peaksid olema võimalikult haljastatud ja
maastikuarhitektuurselt kujundatud. Võimalikult tuleks säilitada asulasiseseid või asulatega
külgnevaid metsaalasid ühiskasutatavate välisruumidena. Selleks tuleb huvide vastastikuse
arvestamise alusel jõuda läbirääkimiste kaudu kokkuleppele maaomanikega ning arendada
ühistegevust naabrite vahel.
Asulate terviklikuks kujundamiseks ning soodsa ja atraktiivse elukeskkonna tagamiseks on vajalik
detailplaneeringud koostada valla korraldamisel suuremate kokkukuuluvate alade kaupa, mis tagaks
nii haljasalade kui ka teede võrgustiku ning ka piirkondade üldilme terviklikkust.
Arenguperspektiive arvestades tuleb koostatavates detailplaneeringutes ja/või projektides lahendada
ka konkreetsete elamugruppide haljastus. On vajalik, et uutes detailplaneeringutes üldkasutatavate
haljasalade või rohevõrgustiku osakaal oleks 10-15% (tänavaäärne haljastus, üldkasutatavad
haljasalad, haljaskoridorid jm). Samas järgida, et haljasribadega toimuks elamuala rühmitamine 10-
15 elamukrundi kaupa. Kohaliku omavalitsuse poolt tuleb võimalikult jälgida ja soodustada, et
koostatavad detailplaneeringud hõlmaksid mitte üksikuid kinnistuid, vaid käsitleksid ja lahendaksid
laiemaid piirkondliku tervikarengu põhimõtteid.
Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus
välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas
avalik huvi. Kiili Vallavalitsuse korralduse ettevalmistamise käigus tuvastati avaliku huvina
rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine. Kiili Vallavalitsus pöördus küsimusega Vaela külaseltsi
poole ja palus seda teha ka arendajal piirinaabritele. Saavutati kokkulepe kus arendaja toetab Vaela
külaseltsi rahaliselt.
Käesoleva korraldusega detailplaneering kehtestatakse. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku
etapis avalikustati (KOV veebilehel, avalikes kohtades) Kiili Vallavalitsuse poolt vastuvõetud
planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodati nendele
seisukohti/ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku etapis saavad kodanikud esitada
viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat
planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult
välja avalik huvi konkreetsele lahendusele. Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja
teel
[email protected] 04.07.2022 kuni 25.07.2022. Projekteerimistingimuste eelnõuga sai tutvuda
Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust
saadeti puudutatud isikutele 16.06.2022 ning avaldati 14.06.2022 kodulehel ja 17.06.2022
maakonnalehes Harju Elu. 20.06.2022 kirjaga nr 8-4/863-8 teavitas I.M. omapoolse arvamuse
detailplaneeringu lahendusele. Tema ettepanekud olid järgmised:
1. Prügimahutite kaugus Kuuse tee 2 krundi piirist peab jääma vähemalt 5 m.
2. Kuuse tee 2 ja Lepiku tee prügimahutite piirile tuleb täies pikkuses istutada elupuuhekk,
mille kõrgus on vähemalt 1,8-2,0 meetrit ja mis varjaks prügimahutite platsi.
Huvitatud isik saavutas osalise kokkuleppe 28.07.2022. Kokkulepe on registreeritud Kiili
Vallavalitsuse dokumendiregistris 4/863-11. Lõplik kokkulepe saavutati septembris. 29.09.2022
kirjaga nr 8-1/863 sai see ka kinnitust:
Kiili Vallavalitsus arvestas minu ettepanekutega ning on detailplaneeringu lahendust muutnud
vastavalt. Uus lahendus näeb mahutite platsi sõidutee serva ning kergliiklustee minu kinnistu ja
mahutite platsi vahele. Sellega on tagatud 5 m mahutite kaugus minu kinnistust. Minu kinnistu ja
mahutite platsi vahele istutab Lepiku tee 29 kinnistu omanik hekki olemasoleva heki jätkuna minu
kinnistu lõunapiiri põhja poole, mille kohta on sõlmitud kirjalik kokkulepe. Eelöelduga arvestades
loobun oma arvamusest, ning ei soovi detailplaneeringu avaliku arutelu toimumist.
6/12
7. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda
otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida.
Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja
tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud
PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide
tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase
tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma
neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu
koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve.
8. Detailplaneeringu kehtestamine
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja
efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse
põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel
planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta,
tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
8.1. Kvaliteetne ruumiloome
Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu
eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud
ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades
keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.
Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab
välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome)
sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri,
maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste,
teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat
elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea
ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus.
Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente
(Ruumiloome töörühma lõpparuanne):
o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid;
o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine;
o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine;
o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
7/12
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise
juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke
väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks,
säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus
-ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid
vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus
kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha
alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute
hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne.
Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade
(spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta
tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude
erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse
analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et
käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning
kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad
olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest
sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest,
seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed
hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm
kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse
jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur)
kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile
potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab
Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared
Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise
arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
8/12
1 JUHTIMINE
100%
90%
80%
70%
8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS
50%
40%
30%
20%
10%
0%
7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND
6 KONTEKST 4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist ja arvestades asjaolu, et moodustatakse 1 elamumaa kinnistu
saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
8.2. Elamumaa moodustamise mõjud
Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6):
o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks
ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks;
o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja
säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib
lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus
elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati:
o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi;
o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale;
o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega;
o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks;
o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse
ja majandusliku arengu.
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid.
Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide
9/12
saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide
saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla
üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on
võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende
mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3.
Mõju Tulemus
elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas
elamistingimused paranevad. realiseerinud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane
pigem halvenevad. Suureneb vähesel määral liikluskoormus ja
sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Parendatakse
pakendikonteinerite asukoht.
majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 1 uus
elamumaa kinnistu ja majanduslik mõju on minimaalne.
Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele
suureneb väga väikesel määral.
uute elanike tulek piirkonda, suurendab Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 1 uus
nii valla kui ka teenuse pakkujate elamumaa kinnistu. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja
tulusid koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral.
transpordi-ja infrastruktuuri Mõju puudub (on negatiivsed ja positiivsed mõjud): kehtiv
paranemine detailplaneering on suures osas realiseerinud seega infrastruktuuri
ei parendata. Liikluskoormus suureneb. Parendatakse
pakendikonteinerite asukoht, millega suurendatakse liiklusohutust.
ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid
(Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike
liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor.
Uuringu tellija: Maanteeamet)
liikumisvõimaluste ja Mõju puudub (on negatiivsed ja positiivsed mõjud): kehtiv
juurdepääsetavuse paranemine detailplaneering on suures osas realiseerinud seega infrastruktuuri
ei parendata. Liikluskoormus suureneb. Parendatakse
pakendikonteinerite asukoht, millega suurendatakse liiklusohutust.
loodusmaastiku asendumine Positiivne mõju: Olemasolevale haljasalale (muruplats) eeldatavasti
tehismaastikuga (looduskoosluste istutatakse kõrghaljastust.
hävimine)
maastiku killustumine Positiivne mõju: Olemasolevale haljasalale (muruplats) eeldatavasti
istutatakse kõrghaljastust.
põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole.
tasuvuse vähenemine
maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus ja
ehitusprojektides täiendavate tingimuste seadmisega.
kinnisvaraarenduse muutumine Negatiivne mõju: 1 uue elamumaa kinnistu moodustamine
valdavaks maakasutuseks – söötis olemasolevate rekreatiivalade arvelt, kehtiv detailplaneering on
kõlvikud suures osas realiseerinud.
ehitusalade stiihiline areng Puudub mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseerinud.
sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus
rajamise vajadus – suur koormus valla lasteaiakohtadest.
eelarvele
võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega.
transport, pinnasetööd, ehitusprahi
laokile jätmine)
pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
suurenemine tingimuste seadmisega.
10/12
ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
takistatud tingimuste seadmisega.
radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone
võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud.
Tabelis 1 on esitatud kokkuvõte erinevatest mõjudest ja kaalutud tulemustest. On mitmed
negatiivsed ja positiivsed mõjud. Samas enamus aspektides mõju puudub või on minimaalselt
negatiivne, mille tulemusena saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevused on
võimalikud.
9. Servituudi vajadused
Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks:
Krunt pos 3:
o Persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja
kasuks;
o Persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja
kasuks
Väljaspool plan. ala
o Lepiku tee (30401:001:1415):
o Plan. gaasitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m;
o Plan. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks;
o Plan. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja
kasuks;
Väljamäe tee T1 (30401:001:1411):
o Plan. ning persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m
võrguvaldaja kasuks;
o Plan. ning persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m
võrguvaldaja kasuks
10. Detailplaneeringu elluviimisekava
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi
koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele
projekteerimisnormidele. Kiili vald võtab kohustuse suurendada pakendimahutite platsi
vastavalt planeeringule ja vajadusele ja arengukavale.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse
etapid):
Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade
taotlemine.
Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -
rajatiste ehitamiseks.
Arendaja rajab heki vastavalt Kuuse tee 2 omanikega tehtud kokkuleppele ja ehitab
kergliiklustee enne elamule ehitusloa väljastamist.
11/12
Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste
üleandmine võrguettevõtjatele.
Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus
kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada
väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine.
Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
11. Detailplaneeringu menetlus
12.07.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/863.
01.06.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.
03.08.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas esitada täiendavad tingimused DP algatamisele.
21.09.2021 – Haldusleping nr 8-15/149-21.
28.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 426.
„Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu algatamine”
01.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.
06.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes.
08.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu.
01.11.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht.
27.05.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/2845-2. Kooskõlastus.
14.06.2022 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 265.
„Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine”
14.06.2022 – Avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel.
17.06.2022 – Avaliku väljapaneku teade maakonna lehes Harju Elu.
Detailplaneeringu avalik väljapanek ajavahemikul 04.07.2022 kuni 25.07.2022.
Avaliku väljapaneku ajal esitatud detailplaneeringu lahendusele 1 ettepanek/arvamus. Esitatud
ettepaneku esitatuga saavutati kokkulepe (kirjad 4/863-8 ja 4/863-11).
12. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht märkused
1 Põhja 27.05.2022 nr Esitasite Päästeameti Põhja DP kaustas
Päästekeskus 7.2-3.1/2845-2 päästekeskusele 10.05.2022 kirjaga nr 8-
1/863-6 kooskõlastamiseks Kiili vallas
Vaela külas Lepiku tee 29
detailplaneeringu tuleohutuse osa.
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve
büroo inspektor Kert Keller päästeseaduse
§ 5 lg 1 p 7 alusel Lepiku tee 29
detailplaneeringu tuleohutuse osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
12/12