dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu kehtestamine

Rahandusministeerium · 5. detsember 2022
Viit
15-3/9561-1
Registreeritud
5. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kiili Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
15 PLANEERINGUTE KORRALDAMINE JA JÄRELEVALVE (PLO, REHO)
Sari
15-3 KOV planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
15-3/2022
Vastutaja
Helen Madison (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Regionaalvaldkond, Ruumilise planeerimise osakond)
Lahendamise tähtaeg
4. jaanuar 2023

Failid

  • 📎vallavalitsuse_korraldus_nr_555.asice1603 KB

Sisu (failidest)

Versioon 04.10.2022 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering Seletuskiri Töö nr: 21004062 Tallinn 2022 Nadja Bruk Planeeringu koostamise tellija: Planeerija/ projektijuht Kiili Vallavalitsus [email protected] Nabala tee 2a tel 5567 3496 Kiili alev 75401 Jaanus Aavik Koordinaator [email protected] Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7 (nr 176295) Huvitatud isik: Nikolai Pitšugov [email protected] Tel 5068119 Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering Sisukord A SELETUSKIRI ......................................................................................................... 5 2.1 ALUSPLAAN ......................................................................................................................................8 2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA ANALÜÜS.................................................................................................................................................8 2.2.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMIFUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS .................................................................................................................................9 2.3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE ......................................... 10 3.1 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUS ......................... 11 3.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele on: ................................................... 11 3.1.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: ........................................................................................... 12 3.2 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD .......................................................................... 12 3.2.1 VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI ................................................ 12 3.2.2 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED .............................................................................. 13 3.2.3 ELEKTRIVARUSTUS ................................................................................................................... 13 3.2.4 SOOJAVARUSTUS ...................................................................................................................... 13 3.2.5 TULETÕRJEVEEVARUSTUS ..................................................................................................... 14 3.2.6 NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS ........................................ 14 3.3 JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS .................... 15 3.4 HALJASTUS JA HEAKORD............................................................................................................ 16 3.4.1 Haljastus ....................................................................................................................................... 16 3.4.2 Jäätmekäitlus ja heakord.............................................................................................................. 16 3.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED ............................................................... 17 3.6 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE ........................................................................................ 17 3.7 SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS ............................................................................................. 18 3.8 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ....................................................................................................... 18 3.8.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ...................................... 18 3.8.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped ........................................................................................... 18 3.8.3 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA ........ 19 B JOONISED ............................................................................................................ 20 C TEHNILISED TINGIMUSED .................................................................................. 22 D KOOSKÕLASTUSED............................................................................................ 24 E MENETLUSDOKUMENDID................................................................................... 26 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 5 A SELETUSKIRI 1 SISSEJUHATUS Planeeringualaks on Kiili vallas Vaela külas asuv järgmine kinnistu: Lepiku tee 29 (katastriüksuse tunnus: 30401:001:1428, pindala: 3001 m², maakasutuse sihtotstarve: Üldkasutatav maa 100%); Planeeringuala suurus on ligikaudu 3001 m2. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Vaela külas Lepiku tee 29 (30401:001:1428) kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala Väikeelamumaa (EV) juhtotstarbega alal. Detailplaneering on kooskõlas kehtiva Kiili valla üldplaneeringuga. Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 7 2 PLANEERINGU LÄHTEDOKUMENDID JA OLEMASOLEV OLUKORD Käesoleva detailplaneeringu lähtedokumentideks on 1. Kehtivad õigusaktid: 1.1. Planeerimisseadus (jõustumine 01.07.2015); 1.2. Ehitusseadustik (vastu võetud 11.02.2015); 1.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded”; 1.4. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused”; 1.5. Majandus-ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitiste tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“; 1.6. Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”; 1.7. Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ 2. Arengukavad ja strateegiad: 2.1. Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013 otsusega nr 26); 2.2. Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1); 2.3. Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrusega nr 5 vastu võetud Kiili valla jäätmehoolduseeskiri; 3. Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130), kehtestatud 27.06.2006 otsusega nr 39 4. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid Puuduvad 5. Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused Puuduvad 6. Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid Puuduvad 7. Eesti standardid: 7.1. EVS 809-1:2002 Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine; 7.2. EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest; 7.3. EVS 843:2016 Linnatänavad; 7.4. EVS 812-2:2005+A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus; 7.5. EVS 840:2017 Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes; 8. Kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta: Puuduvad 9. Tehnilised tingimused: 9.1. Kiili KVH tehnilised tingimused nr 1030, väljastatud 16.11.2021; 9.2. ESMAR GAAS OÜ tehnilised tingimused, väljastatud 22.11.2021; 9.3. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 393550, väljastatud 27.11.2021. 10. Teised kehtivad õigusaktid ja normdokumendid: Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhend 8 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 2.1 ALUSPLAAN Planeeringu koostamisel on aluseks G.E.Point OÜ (mõõdistamislitsents nr EG10409530-01) poolt 15.11.2021 koostatud digitaalselt mõõdistatud maa-ala geodeetiline alusplaan (töö nr 21-G517, koordinaadid on L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis, mõõtkava M 1:500). 2.2 OLEMASOLEVA OLUKORRA JA PLANEERINGUALA LÄHIPIIRKONNA KIRJELDUS JA ANALÜÜS Planeeritav ala asub Vaela külas Lepiku, Väljamäe ja Kuuse teede vahelisel alal, olemasolevate elamumaa kruntide piirkonnas. Ala paiknemist vaata Skeemilt nr 1. Skeem 1. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga. Ehitisregistri andmete alusel on planeeringuala hoonestamata. Kehtivad piirangud: Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: ▪ Teekaitsevöönd; ▪ Elektrimaakaabelliin kaitsevöönd 1 m liini teljest mõlemale poole. Olemasolev olukord on kajastatud joonisel nr 3- Tugiplaan. www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 9 2.2.1 PLANEERITAVA MAA-ALA KONTAKTVÖÖNDI AVALIKU RUUMI FUNKTSIONAALSETE SEOSTE ANALÜÜS Planeeritav maa-ala paikneb Kiili vallas Vaela külas. Vaela küla jääb Kiili valla põhjaossa ja planeeritav ala jääb Vaela küla keskossa. Planeeritav ala on Kiili alevist u 2 km kaugusele. Planeeritav ala piirneb: Tabel 1. Planeeringuala piirneb järgmiste kinnistutega mü nimetus katastriüksuse nr pindala (m2) sihtotstarve Kuuse tee 2 30401:001:1414 1638 Elamumaa 100% Lepiku tee 31 30401:001:1427 1600 Elamumaa 100% Lepiku tee 30401:001:1415 7002 Transpordimaa 100% Lepiku tee 27 30401:001:1416 1788 Elamumaa 100% Väljamäe tee T2 30401:001:1411 2250 Transpordimaa 100% 30401:001:1422 Kuuse tee 2a 56 Tootmismaa 100% Planeeritava ala vahetusse lähedusse jääb 11115 Kurna‒Tuhala tee, mille ääres on kehtestatud detailplaneeringutega arendusalad. Planeeritavast alast põhja poole jäävale Väljamäe tee 2 maaüksusele on algatatud detailplaneering elamumaa sihtotstarbega kruntide moodustamiseks ja ehitusõiguse seadmiseks rida- ning üksikelamute ehitamiseks. Kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud, mis on osaliselt realiseeritud. Piirkonnas on nii elamu-, üldkasutatav -, transpordi- ja tootmismaad. Vaadeldavas piirkonnas on peamiselt elamuhoonestus. Domineerivad üksikelamud, kuid on ka ridaelamud ja mõned tootmishooned. Piirkonnale on iseloomulik mitmest ajastust pärinevad hooned. Hoonetel puudub kindel arhitektuurne stiil ja viimistlusmaterjalide valik. Uuemad väikeelamud on valdavalt kahekorruselised ja viilkatustega, kuid on ka ühekorruselisi madala viilkatusega väikeelamuid. Läänes on kontaktvööndi ala piiriks 11115 Kurna‒Tuhala tee, mis lahendab juurdepääsuvajaduse alale nii autodega kui ka ühistransporti kasutades. Kontaktvööndi ala on hästi ühendatud bussiliinidega Kurna‒Tuhala tee kaudu, samuti paikneb tee ääres kergliiklustee. Lähimad peatused on Miku ja Oti bussipeatused, vt lisaks joonis nr 2. Riigi põhimaantee Tallinna ringtee jääb 1 km kaugusele. Seega käsitletaval alal on hea ühendus lähipiirkonnaga ja ka Tallinna linnaga. Ühistranspordi bussipeatused asuvad Kurna-Tuhala teel 150-350 m kaugusel planeeritud alast, jalakäijate ühendus on mööda kergliiklusteid. Mööda Vaela teed kulgeb kergliiklustee, mis on ühendatud Väljamäe tee äärse kõnniteega. Planeeritud alad läbib nii kõnnitee kui jalgrada. Lähimad kõrghaljastusega alad on Luige ja Väljamäe tee 9 maaüksusel olevad metsad koos terviserajadega. Kiili vallas on lasteaiad, gümnaasium ja kunsti kool. Kiili lasteaed asub 3,5 km kaugusel planeeritavast alast, lähim kool (Kiili Gümnaasium) on 5 km kaugusel ning kunsti kool (Kiili Kunstide Kool) asub 3 km kaugusel. Lähtuvalt kontaktvööndianalüüsist on planeeringuga kavandatav elamuala koos haljasalaga piirkonda sobiv: • Tallinna lähedus ja hea ühendus riigi põhimaanteega (Tallinna ringtee); • head ühendusteed lähimate küladega; • arenev elukeskkond; • Vaela küla tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkond; • lasteaia ja põhikooli lähedus; • puhkamisvõimaluste olemasolu (kergliiklusteed, puhke- ja virgestusalad, metsad). 10 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 2.3 VASTAVUS STRATEEGILISTELE PLANEERIMISDOKUMENTIDELE Detailplaneeringu koostamisel kuulub arvestamisele Kiili valla üldplaneering, kehtestatud Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26. Üldplaneeringu kohaselt asub planeeritav maa-ala olemasoleval Väikeelamumaal (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Skeem 2. Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust. Planeeringuala on markeeritud musta kontuuriga. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused: Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala väikseim krundi suurus 1500 m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate uute kruntide minimaalseks suuruseks. Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m². Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m. Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks abihoone. Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga. Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP). Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti. Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite ühise kirjaliku kokkuleppe alusel. Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides. Detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 11 Planeeritaval maa-alal kehtib Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130), kehtestatud Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega nr 36. Kehtiv detailplaneering koostati eesmärgil rajada üksikelamuid ja piki Kurna- Tuhala maanteed ridaelamud. Planeering on osaliselt realiseeritud. Kehtiva detailplaneeringu järgi on alal on ette nähtud üldkasutatav maa. Lepiku tee 29 kinnistu omaniku soov on rajada alale eramu. Käesoleva detailplaneeringuga antakse planeeritavale alale uus lahendus, seejuures tuuakse sisse elamufunktsioon, mis kehtivas planeeringus puudus. Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneeringu kehtestamisel muutub eelpool nimetatud detailplaneering käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala osas kehtetuks. 3 DETAILPLANEERINGU PLANEERIMISETTEPANEK 3.1 PLANEERINGUALA KRUNTIDEKS JAGAMINE JA KRUNTIDE EHITUSÕIGUS Detailplaneeringuga nähakse ette olemasoleva krundi maa-ala jagamine, uute kruntide moodustamine ja ala sihtotstarvete osaline muutmine. Planeeritav maa-ala koosneb 1 maaüksusest (Lepiku tee 29), mille piire ja suurust nähakse ette muuta. Lepiku tee 29 olemasolev kinnistu jagatakse ja moodustatakse kolm krunti: 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, 1 elamumaa sihtotstarbega krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kruntide moodustamise tabeli vt põhijoonis. Kavandatud on üldkasutatava sihtotstarbega krunt (pos. 1), millel on ette nähtud pakendimahutite plats. Hoonestust ei ole ette nähtud. Planeeritud pos 2 on elamumaa krunt, määratakse eitusõigus ühe kuni 2-korruselise elamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Planeeritud pos 3 on transpordimaa krunt, millele on ette nähtud jalgrada Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel. Planeeritud kruntide lähiaadressi ettepanek on esitatud kruntide moodustamise tabelis, vt põhijoonis. Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis põhijoonisel. 3.1.1 Olulisemad arhitektuurinõuded planeeritavatele hoonetele on: Suurim lubatud ehitusalune pind on kuni 300 m²; Elamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8,00 m ning abihoonel 4,5 m; Keelatud on hoonete püstitamine väljapoole määratud hoonestusala; Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. 12 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 3.1.2 Nõuded ehitusprojekti koostamiseks: ▪ Teede, parklate ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustatakse ehitusprojektidega. ▪ Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendust täpsustatakse ehitusprojektis. Ehitusprojekti staadiumis kruntide vertikaalplaneerimise käigus peab olema välistatud sademevee valgumine naaberkinnistutele. ▪ Arvestada lähiümbruste planeeringutega ja tagada piisav insolatsioon vastavalt ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile. ▪ Hoonete projekteerimisel lähtuda ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendist ning tagada kõrvalasuvate elamute loomulik valgustus ja insolatsiooni kestus vastavalt juhendile. ▪ Juhul kui ehitakse lähemale kui 4 m (Lepiku tee 31 puhul 10m) naabermaaüksuse piirist tuleb võtta naabermaaüksuse omaniku nõusolek. 3.2 TEHNOVÕRKUDE JA -RAJATISTE ASUKOHAD Planeeritud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline. Täpsed trasside asukohad ja lahendus antakse ehitusprojektiga. Ehitusprojekti staadiumis, kui on teada hoonete täpsed asukohad ja tarbitavad kogused, tellida võrguvaldajatelt uued tehnilised tingimused. 3.2.1 VEEVARUSTUS, REOVEEKANALISATSIOON, SADEMEVESI Planeeringuala vee- ja kanalisatsioonilahenduse koostamisel on aluseks Kiili KVH OÜ poolt 16.11.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 1030. Piki Lepiku teed kulgevad olemasolevad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Veevarustus: Plan. krundi pos 2 veevarustus lahendatakse veeühendusega Lepiku teel olevast veetorustikust De110. Kinnistule lähim hüdrant asub Lepiku tee 14 kinnistu juures ning selle tootlikkus on 14 l/s. Detailplaneeringu alal on ette nähtud üks liitumispunkt ja üks peaveemõõdusõlm pos 2 tarbeks. Pos 2 liitumispunkt (maakraan Dn25) on kavandatud krundi piirist kuni 1 m kaugusele Lepiku teele (lisaks vt joonis 4). Planeeritud veetorustikule on tagatud juurdepääs hooldustehnikaga. Määratud on servituudi vajadusega alad (isiklik kasutusõigus) plan. veetorustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase omaniku kasuks. Servituutide alade kirjeldus on lisatud seletuskirja p 3.7 Reoveekanalisatsioon: Reovesi on ette nähtud juhtida Lepiku teele rajatud isevoolsesse kanalisatsiooni. Detailplaneeringu alal on ette nähtud üks liitumispunkt pos 2 tarbeks. Pos 2 liitumispunkt (liitumiskaev 200/160) on planeeritud avalikult kasutatavale Lepiku tee maa-alale. Liitumispunkt on kavandatud krundi piirist kuni 1 m kaugusele (lisaks vt joonis 4). Määratud on servituudi vajadusega alad (isiklik kasutusõigus) plan. kanalisatsiooni torustike kaitsevööndi ulatuses torustike tulevase omaniku kasuks. Servituutide alade kirjeldus on lisatud seletuskirja p 3.7 Lubatud on kanaliseerida ainult olmereovett. Sademe- ja pinnasevee ärajuhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud. www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 13 Sademeveelahendus: Planeeringualal tekkivad sademeveed on ette nähtud immutada oma krundi piires. Sademevee ärajuhtimine kruntidelt lahendatakse täpsemalt ehitusprojekti staadiumis, kui on täpselt paigas hoonete katusepinna suurus ja sillutatud alade ulatus. Ehitusprojekti staadiumis kruntide vertikaalplaneerimise käigus peab olema välistatud sademevee valgumine naaberkinnistutele. 3.2.2 VERTIKAALPLANEERIMISE PÕHIMÕTTED Käsitletud ala reljeef on tasane, maapind langeb lääne suunas. Absoluutkõrgused jäävad 49.5 ja 47.4 vahemikku. Vertikaalplaneeringu lahenduses arvestatakse ümbritsevate tänavate olemasolevaid kõrgusarve tagades sujuvad peale- ja mahasõidud planeeritud alasse. Sademevett ei juhita naaberkinnistutele ega ka tänavamaale. Planeeringualal tekkivad sademeveed on ennekõike nähtud immutada kruntide piires olevatel haljaspindadel. Täpsem vertikaalplaneerimine lahendatakse ehitusprojekti staadiumis, maapinda oluliselt ei muudeta. Planeeritavad kruntide hinnangulised sademeveekogused on järgmised : krunt pos 1 1,3 l/s, krunt pos 2-7,8l, krunt pos 3 – 1,3l/s. Täpsed sademevee vooluhulgad ja sademevee ärajuhtimise lahendus selgub ehitusprojekti koostamise staadiumis. Vajaduse korral rajatakse täiendav drenaaž. 3.2.3 ELEKTRIVARUSTUS Elektrivarustuse planeerimise aluseks on Elektrilevi OÜ poolt 27.11.2021 väljastatud tehnilised tingimused nr 393550. Plan. krundi 2 tarbeks on ette nähtud plan. 0,4 kV madalpinge maakaabelliini toomine algusega olemasolevast Lepiku tee alajaamast, ehitusõigusega krundi piirile on ette nähtud liitumiskilp, millele peab olema tagatud ööpäevaringne vaba juurdepääs. Planeeritava ja olemasoleva transpordimaa alade äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana. Planeeritud kruntide sisene elektrilahendus antakse edasise projekteerimise käigus. 3.2.4 SOOJAVARUSTUS Gaasivarustuse planeerimise aluseks on Esmar Gaas OÜ poolt 22.11.2021 väljastatud tehnilised tingimused. Esmar Gaas OÜ-ile kuulub olemasolev A- kategooria maa-alune gaasitorustik, mis paikneb Lepiku tee ja Kuuse tee maa-aladel. Planeeritud pos 2 tarbeks on ette nähtud uue A-kategooria gaasitoru toomine alates olemasolevast A- kategooria gaasitorust (PE100 Ø63mm) Lepiku tee maa-alalt. Plan. gaasitoru on planeeritud läbi Lepiku tee maa ala., pos 2 krundi piirile on ette nähtud liitumispunkt. 14 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering Ühisvõrguosana kavandatavate torustikele nähakse ette servituudi seadmise vajadus torustiku kaitsevööndi ulatuses. Servituutide alade kirjeldus on lisatud seletuskirja p 3.7 Planeeritud hoone kütmiseks võib kasutada alternatiivseid kütteliike (näiteks päiksepaneelid, õhksoojuspump vm sobiv ning keskkonnasõbralik kütteviis). Vertikaalne maaküte ei ole lubatud. 3.2.5 TULETÕRJEVEEVARUSTUS Planeeringuala tegevus liigitub tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi (eluhooned) alla. Planeeritud hoonete tulepüsivusklass on TP3. Vastavalt Eesti Standardile EVS 812-6:2012+A1:2013 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus on vajalik normvooluhulk I kasutusviisiga hoonete puhul 10 l/s 3 tunni jooksul. Vastavalt Kiili KVH OÜ poolt 16.11.2021 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 1030, on tulekustutusvesi 14 l/sek 3 h piirkonnas garanteeritud. Lähim olemasolev tuletõrjehüdrant asub planeeringuala läheduses, Lepiku tee 14 kinnistu ees transpordimaal. Tuletõrjehüdrandi paiknemine on kajastatud Põhijoonisel. Tulekahju ja selle ohu vältimiseks ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ning nõuded tuletõrje veevarustusele peavad vastama siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Vastavalt määrusele nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele §22 peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 m, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega (näiteks tulemüüriga). Planeeringus on hoonestatava krundi pos 2 hoonestusalakavandatud olemasolevatest hoonetest kaugemale kui 8 m ehk tulemüüri vms rajamise vajadus planeeringus puudub. 3.2.6 NÕUDED TEHNOVÕRKUDE EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS Elektrilevi OÜ tingimused: ▪ Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus; ▪ Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt. Kiili KVH OÜ tingimused: ▪ Ühisveevärgi ja –kanalisatsioonitorustike kaitsetsooni ulatuses sõlmitakse isiklik kasutusõiguse leping Kiili KVH OÜ kasuks; ▪ projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada sellega, et nii torustike kui ka andmesidevõrgu teostusjoonised võivad olla ebatäpsed ja seetõttu tuleb lähtuda sellest, et nende asukohad võivad olla orienteeruvad ja ehitustööde käigus tuleb rakendada täiendavaid ettevaatusabinõusid Kiili KVH OÜ-le kuuluvate tehnovõrkude kaitseks; ▪ Kiili KVH OÜ-le kuuluva andmeside võrgu haldaja on Motoral OÜ (tel nr 5655220, [email protected] <mailto:[email protected]> ). Enne ehitus- ja kaevetööde alustamist sidetrasside kaitsevööndis (sh ristumistel) palume kohale kutsuda Motoral OÜ esindaja, kellega kooskõlastada tööde teostamise aeg ja koht. Töid võib teostada ainult andmesidevõrgu omaniku või haldaja esindaja kirjaliku tööloa alusel; ▪ tööde teostamisel tuleb lähtuda tehnorajatiste kaitsevööndis tegutsemise eeskirjast; https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045 www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 15 ▪ kaablid tuleb paigaldada Kiili KVH OÜ tehnovõrkudega ristumisel avatud meetodil, väljaarvatud Motoral OÜ-ga kirjalikult kooskõlastatud juhtudel; ▪ ehitustööde käigus tekkinud Kiili KVH OÜ tehnorajatiste vigastustest tuleb teatada koheselt Kiili KVH OÜ-d. Andmesidekaablite vigastustest tuleb teavitada nii Kiili KVH OÜ-d kui ka Motoral OÜ- d; ▪ tehnovõrkude kahjustused tuleb taastada samaväärselt kahjustusele eelnevale olukorrale tööde teostaja poolt vastavalt Kiili valla kaevetööde eeskirja §13 lõikele 2 "Projekti ja teostusjoonise alusel paigaldatud tehnorajatise vigastamisest teatab kaevaja kohe tehnorajatise omanikule. Vigastus parandatakse kaevaja kulul." <https://www.riigiteataja.ee/akt/407122012045> . ▪ kõik hilisemad projektimuudatused peab täiendavalt kirjalikult kooskõlastama tehnovõrkude omanikuga ja/või haldajaga. ESMAR GAAS OÜ tingimused: ▪ Kõik planeeritavad gaasitorustikud projekteerida plasttorudest. Gaasitorustike läbimõõdud määrata tööprojektide koostamisel, kui on täpsustunud konkreetne gaasitarbimise maht; ▪ gaasitorustike ehitusprojektide koostamiseks taotleda täpsustatud tehnilised lähteandmed võrguvaldajalt; ▪ planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamiseks tuleb gaasipaigaldiste ehitusprojektide koostamiseks võtta täpsustavad tehnilised tingimused gaasijaotusvõrgu valdajalt; ▪ torustike asukohad täpsustada ehitusprojektide koostamisel; ▪ planeeringu alale kavandatava hoonestuse küttegaasiga varustamise teenuse osutamiseks tuleb sõlmida gaasijaotusvõrgu valdajaga gaasijaotusvõrguga liitumise leping; ▪ detailplaneeringu lahenduse realiseerimiseks ning küttegaasi jaotusvõrguga liitumiseks tuleb seada kõigile planeeringu kohaselt moodustatavatele kinnistutele, millistele on planeeritud ühisvõrgu osana rajatavaid torustike, kaitsevööndi ulatuses kasutusõigus võrguvaldaja kasuks; ▪ kõik kooskõlastatud lahenduse muudatused tuleb täiendavalt kooskõlastada Esmar Gaas OÜ- ga. 3.3 JUURDEPÄÄSUTEEDE ASUKOHAD JA LIIKLUS- NING PARKIMISKORRALDUS Planeeritud ala asub Kuuse tee, Väljamäe tee ja Lepiku tee tänavate vahelisel maa-alal. Väljamäe, Kuuse ja Lepiku teed on kvartalisisesed teed, mille liikluskoormus on madal. Väljamäe tee ääres on kõnnitee, mis asub osaliselt planeeritud maa-alal. Pos 1 on üldkasutatava maa krunt, kuhu on ette nähtud pakendimahutite plats. Juurdepääs krundile on ette nähtud avaliku kasutusega Väljamäe teelt. Juurdepääs peab olema vähemalt 4 meetrit lai. Kuna juurdepääs on läbi olemasoleva Väljamäe teeäärse kõnnitee, siis peab olema tagatud jalakäijate ohutus. Platsi kuju ja asukoht täpsustakse ehitusprojektiga. Pos 2 elamumaa krundile on ette nähtud juurdepääs avaliku kasutusega Lepiku teelt. Elamumaa autode parkimine on ette nähtud oma krundil. Normatiivsete parkimiskohtade arvutamisel on aluseks võetud Eesti Standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, elamu liik: eramu, elamu asukoht: väike-elamute ala (3). Pos 2 krundile on ette nähtud 3 parkimiskohta oma krundi piires. Lubatud on nii hoonesisene kui -väline parkimine. Parkimiskohtade asukoht lahendatakse planeeritava hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Planeeritud parkimiskohtade arv arvestab ka külaliste parkimisvajadust. Elamukrundi sisetee ja parkla lahendatakse ehitusprojekti staadiumis. Planeeringuga on ette nähtud transpordimaa krundi pos 3 moodustamine Lepiku tee 29 maaüksusest, millel on ette nähtud jagrada Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel. 16 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering Sissesõitude ja parklate vertikaalplaneerimisel arvestada planeeritud kõrgusmärkidega takistamaks vee valgumist naaberkruntidele ja teedele. Graafiliselt lahendus on kujundatud joonisel nr 4. Teede lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse ehitusprojektis. 3.4 HALJASTUS JA HEAKORD 3.4.1 Haljastus Planeeringualal kõrghaljastus puudub. Teede, platside ja hoone vahele istutada erinevaid tiheda võraga põõsaid ja puid, mis kaitsevad teedelt tuleva saaste ja müra eest elukeskkonda. Hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS 843:2016 nõuetele. Vajadusel paigutada hoonestusala puudepoolsemasse serva juuretõkkematerjal, mis juhib puude juured eemale. Puu juurtele peab kasvuks jääma vabaks vähemalt kaks suunda, sest ühepoolse juurestikuga puu võib tormituul kergelt ümber lükata. Planeeritava elamumaa sihtotstarbega krunt on ilma kõrghaljastuseta, soovituslikult istutada dekoratiivseid puid, põõsaid kui ka hekke. Erinevat laadi haljastuse sissetoomine loob rahuliku ja samas atraktiivse elukeskkonna. Istutatav perspektiivne kõrghaljastus ei tohi varjata naaberkrunte päikesevalguse eest. Haljastuse täpsem lahendus anda hoone ehituprojektiga. Haljastuse ja heakorra põhimõtted on kajastatud joonisel nr 4. Piirdeaiad lahendatakse koos ehitusprojektiga. Planeeritud hoonestusala kujad on piisavad, et need ei halvenda olemasolevate hoonete insolatsioonitingimusi. Tingimus arvestada insolatsiooniga on esitatud ptk 3.6.1. 3.4.2 Jäätmekäitlus ja heakord Sorteeritud jäätmete kogumine (sh. ehitusperioodil) toimub krundil, vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda lisaks jäätmeseadusest, pakendiseadusest ning nende alamaktidega kehtestatud nõuetest. Tagada jäätmete sorteerimine ja liigiti kogumine arvestades jäätmete omadusi ja neile määratud käitlusnõudeid. Mahutitele peab olema võimaldatud vaba ja takistusteta juurdepääs. Jäätmemahutite asukohad näidata ette ehitusprojektis. Arvestada jäätmemahutite asukoha planeerimisel Kiili valla jäätmehoolduseeskirjas ette nähtud nõudeid. ▪ Planeeritaval alal tekkivad jäätmed tuleb koguda kokku sorteeritult ja paigutada selleks ettenähtud kogumiskonteineritesse, mis paigutatakse visuaalselt sobilikult soovitavalt hoone mahtu. Kui konteiner asub lähemal kui 3 m naaberkinnistu piirist, tuleb konteineri paigutamiseks küsida naabri kooskõlastus. ▪ Prügikonteineritele näha ehitusprojektis võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Kiili valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. ▪ Jäätmete vedu ja edasine käitlemine peab olema korraldatud selleks tegevuseks luba omava ettevõtte poolt. Täpsem heakorrastus antakse projekteerimise staadiumis. www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 17 Ehitustööde läbiviimisel on piirkonna mürataseme mõningane suurenemine tõenäoline, kuivõrd liiklustihedus suureneb ehitusaegse transpordi võrra. Ehitusaegne müra võib olla kohati häiriv, kui tehakse mürarikkaid töid. Ehitustööde kavandamisel tuleb läbi mõelda ja tööohutuse plaanis kirjeldada ehitusplatsi vahetusse naabrusesse levida võiva tolmu, müra ja vibratsiooni tõkestamise abinõud. Ehitustööde läbiviimisel peab arvesse võtma, et ehitusaegne müra ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud norme. Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb ehitustööd teostada päevasel ajal. Planeeringu realiseerimise järgselt suureneb piirkonnas sõidukite arv, mis tekitavad müra ja õhusaastet, minimaalselt st see ei suurene määral, mis võiks olla inimesele või keskkonnale olulise mõjuga. Kasutusaegne müra võib tekkida seadmetest (ventilatsioon jms), seetõttu on oluline, et need oleks paigutatud ja vaselliselt, et need ei häiriks elamualasid. 3.5 KURITEGEVUSE RISKE VÄHENDAVAD TINGIMUSED Kuritegevuse riskide vähendamist reguleerib standard EVS 809-1:2002. Soovitav on iga elamumaa krundi sissepääs valgustada, sest valgustatus võimaldab korraldada efektiivse naabrivalve piirkonna. Vandalismi ja sissemurdmiste riske vähendavad hoonete uste ja akende turvaliseks muutmine, kasutades vastupidavaid ukse- ja aknaraame ning ukselukke. Samuti tõstab turvalisust hoonete ümbrusesse piirdeaedade rajamine. Autode parkimine krundil aiaga piiratud alal vähendab autodega seotud kuritegevuse riske. 3.6 KESKKONNATINGIMUSTE SEADMINE Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Detailplaneeringuga ei kavandata objekte, mille raames tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kavandatud tegevus ei põhjusta eeldatavalt negatiivset keskkonnamõju. Keskkonnaregistri Keskkonnateabe Keskuse EELIS andmebaasi kohaselt ei paikne planeeringualal kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on ehituseaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu tingimusi ja õigusaktide nõudeid. Planeeringualal ei paikne keskkonda saastavaid objekte, samuti ei ole alal varasemalt toimunud tootmist ega muud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei eeldata ka olulist pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piiranguid edasisele ehitustegevusele. Tegevusega ei kaasne olulisel määral soojust, kiirgust ega lõhna teket. Vibratsioon võib kaasneda tegevusega hoonestuse ehitamise ajal. 18 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 3.7 SERVITUUDI SEADMISE VAJADUS Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks: Krunt pos 3: Persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; Persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks Väljaspoolt plan. ala Lepiku tee (30401:001:1415) Plan. gaasitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m; Plan. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Plan. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Väljamäe tee T1 (30401:001:1411): Plan. ning persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; Plan. ning persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks 3.8 PLANEERINGU ELLUVIIMINE 3.8.1 Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Planeeringulahenduse elluviimisel ühe väikese (1 korteriga) eramu kavandamisel võib eeldada, et Lepiku tee, kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus kasvab vähese määral. Kuna planeeringuala asub soodsas asukohas ning nii teenused, ühistransport kui ka piirkonna puhkeala (Väljamäe tee 9 pargi ala Vaela terviserajaga) on igapäevaseks kasutamiseks hästi kättesaadavad nii jalgsi kui ka jalgrattaga, on lisanduva autoliikluse olulisus äärmiselt väike (praktiliselt tunnetamatu). Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivsete elukoha loomisele. Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära olemasolevaid taristuid. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna elamu rajamisega tuleb maa-ala haljastada, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks. 3.8.2 Planeeringu elluviimise kokkulepped Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. ▪ Kiili vald võtab kohustuse suurendada pakendimahutite platsi vastavalt planeeringule ja vajadusele ja arengukavale. www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 19 Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): ▪ Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. ▪ Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine. ▪ Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehnovõrkude, - rajatiste ehitamiseks. ▪ Arendaja rajab heki vastavalt Kuuse tee 2 omanikega tehtud kokkuleppele ja ehitab kergliiklustee enne elamule ehitusloa väljastamist ▪ Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. ▪ Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. ▪ Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu. ▪ Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused ▪ Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest. ▪ Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate teede (k.a. pos.4) ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-,sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga. ▪ Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda. 3.8.3 PLANEERINGU KEHTESTAMISEST TULENEVATE VÕIMALIKE KAHJUDE HÜVITAJA Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik. 20 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering B JOONISED 1. Situatsiooniskeem 2. Kontaktvööndi avaliku ruumi ehituslik analüüs M 1:2000 3. Tugiplaan M 1:500 4. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500 www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 21 22 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering C TEHNILISED TINGIMUSED 1. Kiili KVH tehnilised tingimused nr 1030, väljastatud 16.11.2021; 2. ESMAR GAAS OÜ tehnilised tingimused, väljastatud 22.11.2021; 3. Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 393550, väljastatud 27.11.2021. www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 23 24 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering D KOOSKÕLASTUSED www.hendrikson.ee Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering 25 26 Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 kinnistu detailplaneering E MENETLUSDOKUMENDID 1) Taotlus detailplaneeringu koostamise algatamiseks Kiili Vallavalitsusele, 8-1/863, 12.07.2021; 2) Haldusleping nr 8-15/149-21 detailplaneeringu koostamise või koostamise tellimise üleandmiseks ja rahastamiseks Kiili vallas ning detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatiste (tee või teede ja nendega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste) väljaehitamiseks, 21.09.2021; 3) Kiili Vallavalitsuse 28.09.2021 korraldus nr 426, Vaela küla Lepiku tee 29 detailplaneeringu algatamine; 4) Kiili Vallavalitsuse 22.03.2022 kiri nr. 8-1/863-4, Detailplaneeringu läbivaatamine; 5) Kiili Vallavalitsuse 14.06.2022 korraldus nr 265, Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine; 6) Kuuse tee 2 krundi omaniku arvamus Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu kohta, 20.06.2022 7) Kiili Vallavalitsuse 14.09.2022 kiri nr 8-1/863-10, seisukoht avalikul väljapanekul esitatud arvamustele. 8) Kuuse tee 2 krundi omaniku arvamusest loobumine, 28.09.2022 www.hendrikson.ee PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA TINGMÄRGID Plan. ala piir Katastriüksuse piir Plan. krundi piir Plan. maapealne hoonestusala Krundi pos. nr 1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN.LIIKIDES KÕRGUS EHITISE- MEETRITES ALUNE PINDALA HOONETE (elamu/abihoone) ARV KRUNDIL Krundi ehitusõigus ANDMED KRUNTIDE MOODUSTAMISEKS SUURIM KORRUSELISUS HOONESTUSALA SUURUS (elamu/abihoone) (elamu/abihoone) Krundi Krundi plan. Osade senine sihtotstarve KRUNDI SUURUS Pos. lähiaadressi Krundi plan. sihtotstarve (vastavalt Moodustatakse kinnistutest (vastavalt katastriüksuse liigile) nr suurus, m² ettepanek katastriüksuse liigile) P Plan. parkimiskohtade arv õues 1 Väljamäe tee 1* Üm 100 462 Lepiku tee 29 EP Üksikelamu maa 2 Lepikut tee 29 .E 100 2155 30401:001:1428 Üldkasutatav maa 100% 3001 m2 Üm Üldkasutatav maa TH (id 6561) ol.olev hüdrant Lepiku tee 14 3 Lepiku tee LT 100 384 LT Transpordimaa Kuuse tee kergliiklustee* 30401:001:1412 (orient. asukoht) Juurdepääs planeeringualale Kuuse tee 3 Kuuse tee 2 30401:001:1414 *aadressi ettepanek 30401:001:1419 2K Korruselisus (nt 2) e tee PARKIMISKOHTADE KONTROLLARVUTUS Kuus Kuuse tee 1 plan. liitumispunkt 30401:001:1413 Lepiku tee 31 30401:001:1427 Pos. Krundi nr Ehitise otstarve Normatiivsete Normatiivne Detaiplaneeringus nr parkimiskohtade arvutus parkimiskohtade arv ettenähtud parkimiskohtade Lepiku tee 30401:001:1415 Lepiku tee 14 arv plan. veetoru 30401:001:1437 3040Kuuse te 1:00 1:1e4 2a 22 - - - plan. kanalisatsioonitoru 15,0 1 Krunt nr 1 - PK 6,0 plan. gaasitoru 15,0 pos 2 liitumispunkt 4, 2 2 Krunt nr 2 Üksikelamu 1x2 2 3 0 4,5 10,0 kanalisatsioonitoruga plan. 0,4 kV maakaabelliin ,0 10 3 Krunt nr 3 - - - - 10,0 persp. võimalik madalpinge kaablikoridor u tee Lepiku tee 29 30401:001:1428 Üldkasutatav maa pos 2 liitumispunkt Lepik 1 5 P3 veetoruga plan. 10 kV maakaabelliin Väljamäe tee 2 2, 2K Üm 30401:001:0140 - - - persp. võimalik keskpinge kaablikoridor 2,0 Vä 40 30 - - - lja 1:0 Lepiku tee 12 m 01 30401:001:1445 äe : 462 m² te 141 pos 2 LK plan. elektri-mõõtekilp e pos 2 liitumispunkt T1 1 0 gaasitorustikuga 0, Vä 1 10 lj Tehnovõrguservituudi vajadusega ala am ,0 äe te e 2 ,0 EP 100 3 3 Tänava kaitsevööndi piir 8M/4,5M 300 R 2 L 1/1 712 (1/1) - - - 2155 m² - - - Plan. kõrghaljastuse soovitav asukoht 384 m² Lepiku tee 27 PK Pakendimahutite võimalik asukoht 30401:001:1416 (täpsustub ehitusprojektiga) Võimalik plats ol. olev kõnnitee Vä 04 plan. kõnnitee lja 01 3 m :00 äe 1 te :19 e T2 5 jalgrada (võimalik katte fressasfalt) 8 MÄRKUSED: · Geodeetilise alusplaani koostas G.E. POINT OÜ, töö nr 21-G517, 2021. · Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 Amsterdami süsteemis · Piirid seisuga november 2021.a. · Joonisel näidatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti käigus · Teede ja haljastuse lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojekti käigus Töö koostamisest huvitatud iskik Asukoht OÜ Hendrikson & Ko Projektijuht-planeerija Maakri 29 Nikolai Pitšugov Kiili vald Nadja Bruk Tallinn 10145 Töö nimetus Koordinaator Jaanus Aavik Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 tel 740 9800 kinnistu detailplaneering [email protected] Kuupäev 29.08.2022 Joonis Põhijoonis tehnovõrkudega Töö nr 21004062 Mõõt 1:500 Joonise nr 4 KIILI VALLAVALITSUS KORRALDUS Kiili 29. november 2022 nr 555 Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu kehtestamine Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse 28.09.2021 korraldusest nr 426 „Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu algatamine” ning arvestades 21.09.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/149-21. Detailplaneeringu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 21004062. Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 3001 m2. Planeeritaval maa-alal kehtib:  Kiili valla üldplaneering  Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130) Detailplaneeringu eesmärk on Vaela külas Lepiku tee 29 (30401:001:1428) kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Pos. 1 on üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, millele on laiendatakse olemasolev pakendimahutite plats. Sellele kinnistule hoonestust ei ole ette nähtud. Pos. 2 on elamumaa krunt, kuhu tohib ehitada ühe elamu ja ühe abihoone. Pos. 3 on transpordimaa krunt, mis on ette nähtud kergliikluse jaoks Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel. Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis põhijoonisel. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 8,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Parkimisvajadused lahendatakse krundi piires. Ligipääs moodustatavale elamumaa krundile on Lepiku teelt. Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev. 1. Kehtestada Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneering, mis on Kiili valla üldplaneeringut muutev ja mille on koostanud FE Arhitektid OÜ, töö nr 02/15. Detailplaneeringu seletuskiri on esitatud korralduse lisana nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3. 2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt planeerimisseaduse § 139 lg 3. 3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4 ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi. 4. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates. 5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest. / allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk Vallasekretär Lisa(d): 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 29.11.2022 korralduse nr 555 juurde 2. Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu seletuskiri 3. Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu põhijoonis Lisa 1 Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 29.11.2022 otsuse nr 555 juurde Detailplaneeringu nimi Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneering. Detailplaneeringu koostaja Detailplaneeringu on koostanud OÜ Hendrikson & Ko, töö nr 21004062. 1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Lepiku I kinnistu detailplaneering (DP0130) Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Vaela külas. Planeeringuala suurus on 3001 m2. Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused): MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 2 1 Lepiku tee 29 30401:001:1428 3001 m Üldkasutatav maa 100% Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus Detailplaneeringu ala piirneb: MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve 1 Kuuse tee 2 30401:001:1414 1638 m² Elamumaa 100% 2 Lepiku tee 31 30401:001:1427 1600 m² Elamumaa 100% 3 Lepiku tee 30401:001:1415 7002 m² Transpordimaa 100% 4 Lepiku tee 27 30401:001:1416 1788 m² Elamumaa 100% 5 Väljamäe tee T1 30401:001:1411 2250 m² Transpordimaa 100% 6 Kuuse tee 2a 30401:001:1422 56 m² Tootmismaa 100% Olemasolev keskkond Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Planeeritav ala ei asu Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku rohekoridoris. Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised Planeeritav kinnistu on hoonestamata. Olemasolev tehnovarustus Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud. Olemasolevad teed ja juurdepääsud Maa-alale pääseb Lepiku teelt ja Väljamäe teelt. 1/12 Kehtivad piirangud: Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: o teekaitsevööndid; o elektri maakaabli kaitsevööndid. ÜVK kohustus Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja - kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. Soojavarustuse kohustus Ei ole kohustust liituda. 2. Algatamisel seatud eesmärk Käesoleva detailplaneeringu eesmärk on Vaela külas Lepiku tee 29 (30401:001:1428) kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse alale 1 üksikelamu krunt (min suurus 2000 m2) ja 2 transpordimaa krunti ning 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind on kuni 300 m2. Parkimisvajadused tuleb lahendada krundi piires. Ligipääs moodustatavale elamumaa krundile Lepiku teelt. Transpordimaa krundiga tuleb ette näha jalgrada Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut. 3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal. 2/12 Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Lepiku tee 29 kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks olemasolev väikeelamumaa (EV). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud. Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: o valla tiheasustusalades kavandatud elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²; o üksikelamu krundil lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²; o väikeelamu korruselisus on II ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning abihoone 4,5 m; o eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust; 3/12 o teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m; o läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine keelatud; o hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi); o müratsoonis elamute ehitamisel on kohustuslik kasutada hoone piirdeelemente, mis vastavalt tehnilistele näitajatele tagaksid eluruumidele esitatavate nõuete täitmise ka avade müra pidavuse osas (nt kolmekordsed pakettklaasid, kahekordsed pakettklaasid koos lisaraamis ühekordse klaasiga vms); o palkmaju on lubatud ehitada suurtele kruntidele väljaspool alevikke. Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada. o kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt. Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega. 4. Kehtiv Lepiku I kinnistu detailplaneering Kiili Vallavolikogu 27.06.2006 otsusega nr 39 kehtestati Lepiku I detailplaneering, mis nägi ette 28 elamumaa (millest 2 ridaelamule), 2 transpordimaa, 2 tootmismaa ja 2 sotsiaalmaa krundi moodustamise. Kruntidele on planeeritud ehitusõigus: hoonestuse maksimaalne korruselisus (kuni 2 korrust) ja hoonete arv. Määratletud on kruntide ehitusõigus, sh suurim lubatud hoonete arv krundil on üksikelamutel 1+1 (elamu/abihoone), üksikelamute lubatud suurim ehitusalune pind on kuni 220 m2 ning elamute lubatud suurimaks kõrguseks on kuni 9 m ja abihoonete kõrguseks on kuni 4,5 m. Lepiku tee 29 kinnistule on planeeritud üldkasutatava maa sihtotstarbega kinnistu. 5. Detailplaneeringuga kavandatu 5.1. Planeeritava ala kruntimine Detailplaneeringuga nähakse ette olemasoleva krundi maa-ala jagamine, uute kruntide moodustamine ja ala sihtotstarvete osaline muutmine. Planeeritav maa-ala koosneb 1 maaüksusest (Lepiku tee 29), mille piire ja suurust nähakse ette muuta. Lepiku tee 29 olemasolev kinnistu jagatakse ja moodustatakse kolm krunti: 1 üldkasutatava maa sihtotstarbega krunt, 1 elamumaa sihtotstarbega krunt ja 1 transpordimaa sihtotstarbega krunt. Kruntide moodustamise tabeli on esitatud põhijoonisel. 5.2. Hoonestuskava Planeeritaval alal on antud moodustatud kruntidele ehituskeelualad ja võimalikud ehitusalad. Kavandatud on üldkasutatava sihtotstarbega krunt (pos. 1), millel on ette nähtud laiendada olemasolev pakendimahutite plats. Hoonestust ei ole ette nähtud. Planeeritud pos 2 on elamumaa krunt, määratakse eitusõigus ühe kuni 2-korruselise elamu ja ühe abihoone ehitamiseks. Planeeritud pos 3 on transpordimaa krunt, millele on ette nähtud jalgrada Lepiku tee ja Väljamäe tee vahel. Kavandatud kruntide ehitusõiguse näitajad on esitatud kruntide ehitusõiguse ja piirangute tabelis põhijoonisel. 5.3. Arhitektuurinõuded Suurim lubatud ehitusalune pind on kuni 300 m²; Elamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on kuni 8,00 m ning 4/12 abihoonel 4,5 m; Keelatud on hoonete püstitamine väljapoole määratud hoonestusala; Teedepoolsed piirdeaiad on osaliselt läbipaistvad puitaiad ja ei tohi olla kõrgemad kui 1,4 meetrit. Kruntide vahelised piirdeaiad võivad olla ka võrkpiirded kõrgusega kuni 1,6 m. 5.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale Planeeringualal ja selle mõjualas puuduvad väärtustatud hooned, miljööalad ja väärtuslikud maastikud, mistõttu puudub antud kontekstis käesoleva detailplaneeringuga avalduv kultuuriline mõju. Planeeringulahenduse elluviimisel ühe väikese (1 korteriga) eramu kavandamisel võib eeldada, et Lepiku tee, kui juurdepääsu tagava tänava liikluskoormus kasvab vähese määral. Kuna planeeringuala asub soodsas asukohas ning nii teenused, ühistransport kui ka piirkonna puhkeala (Väljamäe tee 9 pargi ala Vaela terviserajaga) on igapäevaseks kasutamiseks hästi kättesaadavad nii jalgsi kui ka jalgrattaga, on lisanduva autoliikluse olulisus äärmiselt väike (praktiliselt tunnetamatu). Planeeringulahendusel on positiivne mõju uue atraktiivsete elukoha loomisele. Samuti on planeeringulahendus maakasutuslikult mõistlik, kuna kasutab ära olemasolevaid taristuid. Planeeringu elluviimisel ei ole ette näha olulise negatiivse mõju avaldumist looduskeskkonnale, planeeringualal puuduvad kõrge loodusväärtusega alad või objektid. Planeeringu elluviimine muudab küll ruumilist keskkonda, kuid olles sellest väike osa, ei saa kaasnevat mõju pidada looduskeskkonnale oluliseks. Positiivse poolena saab välja tuua, et kuna elamu rajamisega tuleb maa-ala haljastada, muutub piirkond atraktiivsemaks ja ka haljastuse poole pealt mitmekesisemaks. 6. Avalik huvi Avalik huvi on määratlemata õigusmõiste. Näiteks on õiguskirjanduses avaliku huvina (ka ühiskonna huvina) käsitatud kõike seda, mis puudutab kõikide eesmärke ja kutsub esile kõikide ühise tegemise. Veel on märgitud, et KOV huve ei saa vastandada avalikele huvidele ja avalik huvi paneb KOV kohustuse tegutseda kooskõlas selle huviga. Seega ei ole täitevvõim oma tegudes täiesti vaba, vaid seotud oma eesmärgiga, milleks on demokraatlikus riigis avaliku hüve või avaliku heaolu hoidmine ja edendamine. See asjaolu väljendub ka PlanS § 141 kohases sättes, mille järgi on igal isikul on õigus detailplaneeringu kehtestamise otsuse vaidlustamiseks pöörduda kohtusse, kui ta leiab, et otsus on vastuolus avaliku huviga või kui otsusega on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Detailplaneeringu ülesanded (eesmärgid) on esitatud PlanS § 126. Kõikide nende eesmärkide saavutamine on kui ühiskondlik kokkulepe. Detailplaneering on ühiskondliku kokkuleppe saavutamise protsess, millega antakse seaduslik alus uute hoonete ehitamiseks, olemasolevatele hoonetele juurdeehituse tegemiseks, maa-alade kruntideks jaotamiseks ja olemasolevate kruntide piiride muutmiseks jne. Lähtuvalt eelnevast saab kehtestatud Lepiku I detailplaneeringut käsitleda, kui kokkulepet, mille käigus on leitud kõiki osapooli rahuldav lõpptulemus juba aastal 2006. Kokkulepet, mis näeb ette Lepiku tee 29 kinnistule sihtotstarbeks üldkasutatav maa. Kõik lähipiirkonnas elavad kodanikud on teadlikud ja arvestavad kehtiva detailplaneeringuga. Neil on õiguspärane ootus alale kehtestatud detailplaneeringu elluviimisele. Kiili valla üldplaneering märgib asulate haljastuse kohta järgmist (lk 33): Asulate haljasmaade - haljasalade ja parkide ülesandeks on tagada sotsiaalselt ja ökoloogiliselt piisavate, esteetiliste, kättesaadavate ja puhkeotstarbel kasutatavate haljastatud välisruumide olemasolu nii elukohas, asumis kui asulas tervikuna. Tähtis on ka asula üldatraktiivsuse tõstmine ja 5/12 kultuuripärandi säilitamine. Asula välisruumidena käsitletakse järgnevalt kõiki elanike igapäevases kasutuses olevaid avalikke välisruume. Kõik välisruumid peaksid olema võimalikult haljastatud ja maastikuarhitektuurselt kujundatud. Võimalikult tuleks säilitada asulasiseseid või asulatega külgnevaid metsaalasid ühiskasutatavate välisruumidena. Selleks tuleb huvide vastastikuse arvestamise alusel jõuda läbirääkimiste kaudu kokkuleppele maaomanikega ning arendada ühistegevust naabrite vahel. Asulate terviklikuks kujundamiseks ning soodsa ja atraktiivse elukeskkonna tagamiseks on vajalik detailplaneeringud koostada valla korraldamisel suuremate kokkukuuluvate alade kaupa, mis tagaks nii haljasalade kui ka teede võrgustiku ning ka piirkondade üldilme terviklikkust. Arenguperspektiive arvestades tuleb koostatavates detailplaneeringutes ja/või projektides lahendada ka konkreetsete elamugruppide haljastus. On vajalik, et uutes detailplaneeringutes üldkasutatavate haljasalade või rohevõrgustiku osakaal oleks 10-15% (tänavaäärne haljastus, üldkasutatavad haljasalad, haljaskoridorid jm). Samas järgida, et haljasribadega toimuks elamuala rühmitamine 10- 15 elamukrundi kaupa. Kohaliku omavalitsuse poolt tuleb võimalikult jälgida ja soodustada, et koostatavad detailplaneeringud hõlmaksid mitte üksikuid kinnistuid, vaid käsitleksid ja lahendaksid laiemaid piirkondliku tervikarengu põhimõtteid. Enne Kiili Vallavalitsuse korraldusega detailplaneeringu algatamist selgitas Kiili Vallavalitsus välja, kas huvitatud isiku esitatud taotluses kirjeldatud planeerimise vastu on praegusel juhul olemas avalik huvi. Kiili Vallavalitsuse korralduse ettevalmistamise käigus tuvastati avaliku huvina rekreatiivalade sihtotstarbe muutmine. Kiili Vallavalitsus pöördus küsimusega Vaela külaseltsi poole ja palus seda teha ka arendajal piirinaabritele. Saavutati kokkulepe kus arendaja toetab Vaela külaseltsi rahaliselt. Käesoleva korraldusega detailplaneering kehtestatakse. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku etapis avalikustati (KOV veebilehel, avalikes kohtades) Kiili Vallavalitsuse poolt vastuvõetud planeeringu materjalid (kaardid, seletuskiri jm materjalid) ning oodati nendele seisukohti/ettepanekuid ja vastuväiteid. Avaliku väljapaneku etapis saavad kodanikud esitada viimast korda omapoolseid kirjalikke seisukohti enne avalikku arutelu ning sellele järgnevat planeeringu lõplikku kehtestamist. Lisaks eelnevale kaasamisele selgitatakse siin etapis lõplikult välja avalik huvi konkreetsele lahendusele. Ettepanekuid ja vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel [email protected] 04.07.2022 kuni 25.07.2022. Projekteerimistingimuste eelnõuga sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses ja Kiili valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti puudutatud isikutele 16.06.2022 ning avaldati 14.06.2022 kodulehel ja 17.06.2022 maakonnalehes Harju Elu. 20.06.2022 kirjaga nr 8-4/863-8 teavitas I.M. omapoolse arvamuse detailplaneeringu lahendusele. Tema ettepanekud olid järgmised: 1. Prügimahutite kaugus Kuuse tee 2 krundi piirist peab jääma vähemalt 5 m. 2. Kuuse tee 2 ja Lepiku tee prügimahutite piirile tuleb täies pikkuses istutada elupuuhekk, mille kõrgus on vähemalt 1,8-2,0 meetrit ja mis varjaks prügimahutite platsi. Huvitatud isik saavutas osalise kokkuleppe 28.07.2022. Kokkulepe on registreeritud Kiili Vallavalitsuse dokumendiregistris 4/863-11. Lõplik kokkulepe saavutati septembris. 29.09.2022 kirjaga nr 8-1/863 sai see ka kinnitust: Kiili Vallavalitsus arvestas minu ettepanekutega ning on detailplaneeringu lahendust muutnud vastavalt. Uus lahendus näeb mahutite platsi sõidutee serva ning kergliiklustee minu kinnistu ja mahutite platsi vahele. Sellega on tagatud 5 m mahutite kaugus minu kinnistust. Minu kinnistu ja mahutite platsi vahele istutab Lepiku tee 29 kinnistu omanik hekki olemasoleva heki jätkuna minu kinnistu lõunapiiri põhja poole, mille kohta on sõlmitud kirjalik kokkulepe. Eelöelduga arvestades loobun oma arvamusest, ning ei soovi detailplaneeringu avaliku arutelu toimumist. 6/12 7. Huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse. Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. 8. Detailplaneeringu kehtestamine Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti. 8.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve. Kvaliteetne ruum on tehis- ja looduskeskkonna tasakaalustatud ruumiline tervik, mis hõlmab välisruumi ja siseruumi. Säästva ja tervikliku elukeskkonna kavandamine ja loomine (ruumiloome) sisaldab planeerimis- ja projekteerimistegevust (sh ruumilist planeerimist, arhitektuuri, maastikuarhitektuuri), ehitustegevust ning muude ruumiotsuste (nt liikluse ja liikumisvõimaluste, teenuste, metsamajandamise jm) ruumilist haldamist, eesmärgiga arendada olemasolevat elukeskkonda iga ruumiotsusega igaühele paremaks. Kvaliteetse ruumilahenduse eelduseks on hea ja läbimõeldud ruumiotsus ehk ruumi arengut mõjutav valitsemistasandi otsus. Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris - kõrge kvaliteediga ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted; 7/12 o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend. Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi. Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne. Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“). 8/12 1 JUHTIMINE 100% 90% 80% 70% 8 ILU 60% 2 FUNKTSIONAALSUS 50% 40% 30% 20% 10% 0% 7 KOHATUNNETUS 3 KESKKOND 6 KONTEKST 4 MAJANDUS 5 MITMEKESISUS Graafik 1: Detailplaneeringu võrkdiagramm Lähtudes koostatud võrkdiagrammist ja arvestades asjaolu, et moodustatakse 1 elamumaa kinnistu saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele. 8.2. Elamumaa moodustamise mõjud Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga. Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju. Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla sotsiaalse ja majandusliku arengu. Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide 9/12 saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul. Tulemused on esitatud tabelis 3. Mõju Tulemus elukeskkonna kvaliteet ja Positiivne mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas elamistingimused paranevad. realiseerinud ja elamistingimused kohalikele elanikele ei parane pigem halvenevad. Suureneb vähesel määral liikluskoormus ja sellega kaasnevad negatiivsed mõjud. Parendatakse pakendikonteinerite asukoht. majandusliku arengu intensiivistumine Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 1 uus elamumaa kinnistu ja majanduslik mõju on minimaalne. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral. uute elanike tulek piirkonda, suurendab Mõju puudub või on minimaalselt negatiivne: moodustatakse 1 uus nii valla kui ka teenuse pakkujate elamumaa kinnistu. Liikluskoormus suureneb minimaalselt ja tulusid koormus valla eelarvele suureneb väga väikesel määral. transpordi-ja infrastruktuuri Mõju puudub (on negatiivsed ja positiivsed mõjud): kehtiv paranemine detailplaneering on suures osas realiseerinud seega infrastruktuuri ei parendata. Liikluskoormus suureneb. Parendatakse pakendikonteinerite asukoht, millega suurendatakse liiklusohutust. ühistranspordi tasuvuse paranemine Negatiivne mõju: Kiili valla elanikud kasutavad enamuses autosid (Juuni 2017 - jaanuar 2018 Harjumaa, Kohila ja Rapla elanike liikumisviiside uuring. Küsitlusuuringu viis läbi AS Kantar Emor. Uuringu tellija: Maanteeamet) liikumisvõimaluste ja Mõju puudub (on negatiivsed ja positiivsed mõjud): kehtiv juurdepääsetavuse paranemine detailplaneering on suures osas realiseerinud seega infrastruktuuri ei parendata. Liikluskoormus suureneb. Parendatakse pakendikonteinerite asukoht, millega suurendatakse liiklusohutust. loodusmaastiku asendumine Positiivne mõju: Olemasolevale haljasalale (muruplats) eeldatavasti tehismaastikuga (looduskoosluste istutatakse kõrghaljastust. hävimine) maastiku killustumine Positiivne mõju: Olemasolevale haljasalale (muruplats) eeldatavasti istutatakse kõrghaljastust. põllumaastiku ja selle harimise Puudub mõju: põllumaid antud juhul pole. tasuvuse vähenemine maaparandussüsteemide rikkumine Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus ja ehitusprojektides täiendavate tingimuste seadmisega. kinnisvaraarenduse muutumine Negatiivne mõju: 1 uue elamumaa kinnistu moodustamine valdavaks maakasutuseks – söötis olemasolevate rekreatiivalade arvelt, kehtiv detailplaneering on kõlvikud suures osas realiseerinud. ehitusalade stiihiline areng Puudub mõju: kehtiv detailplaneering on suures osas realiseerinud. sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri Negatiivne mõju: juba hetkel on Kiili vallas puudus rajamise vajadus – suur koormus valla lasteaiakohtadest. eelarvele võimalik loodusliku reljeefi muutmine, Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate mõjud pinnasele (mõju avaldavad tingimuste seadmisega. transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine) pinna-ja põhjavete reostusohu Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate suurenemine tingimuste seadmisega. 10/12 ökoloogiliste protsesside kulg võib olla Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate takistatud tingimuste seadmisega. radoonioht siseõhus Puudub mõju: projekteerida ja ehitada radooniohutu hoone võimalik visuaalne reostus Puudub mõju: on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega. Tabel 1: Detailplaneeringu mõjud. Tabelis 1 on esitatud kokkuvõte erinevatest mõjudest ja kaalutud tulemustest. On mitmed negatiivsed ja positiivsed mõjud. Samas enamus aspektides mõju puudub või on minimaalselt negatiivne, mille tulemusena saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevused on võimalikud. 9. Servituudi vajadused Detailplaneeringu lahendusega tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks: Krunt pos 3: o Persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; o Persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks Väljaspool plan. ala o Lepiku tee (30401:001:1415): o Plan. gaasitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m; o Plan. veetoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; o Plan. kanalisatsioonitoru servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 4 m võrguvaldaja kasuks; Väljamäe tee T1 (30401:001:1411): o Plan. ning persp. 0,4 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks; o Plan. ning persp. 10 kV maakaabelliini servituudi vajadusega ala koridoris laiusega 2 m võrguvaldaja kasuks 10. Detailplaneeringu elluviimisekava Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele. Kiili vald võtab kohustuse suurendada pakendimahutite platsi vastavalt planeeringule ja vajadusele ja arengukavale. Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):  Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.  Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.  Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehnovõrkude, - rajatiste ehitamiseks.  Arendaja rajab heki vastavalt Kuuse tee 2 omanikega tehtud kokkuleppele ja ehitab kergliiklustee enne elamule ehitusloa väljastamist. 11/12  Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.  Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine.  Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu.  Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine. 11. Detailplaneeringu menetlus 12.07.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/863. 01.06.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud. 03.08.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek. Komisjon otsustas esitada täiendavad tingimused DP algatamisele. 21.09.2021 – Haldusleping nr 8-15/149-21. 28.09.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 426. „Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu algatamine” 01.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel. 06.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes. 08.10.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonnalehes Harju Elu. 01.11.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade vallalehes Kiili Leht. 27.05.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/2845-2. Kooskõlastus. 14.06.2022 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 265. „Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine” 14.06.2022 – Avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel. 17.06.2022 – Avaliku väljapaneku teade maakonna lehes Harju Elu. Detailplaneeringu avalik väljapanek ajavahemikul 04.07.2022 kuni 25.07.2022. Avaliku väljapaneku ajal esitatud detailplaneeringu lahendusele 1 ettepanek/arvamus. Esitatud ettepaneku esitatuga saavutati kokkulepe (kirjad 4/863-8 ja 4/863-11). 12. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud: Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht märkused 1 Põhja 27.05.2022 nr Esitasite Päästeameti Põhja DP kaustas Päästekeskus 7.2-3.1/2845-2 päästekeskusele 10.05.2022 kirjaga nr 8- 1/863-6 kooskõlastamiseks Kiili vallas Vaela külas Lepiku tee 29 detailplaneeringu tuleohutuse osa. Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve büroo inspektor Kert Keller päästeseaduse § 5 lg 1 p 7 alusel Lepiku tee 29 detailplaneeringu tuleohutuse osa. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kert Keller Ohutusjärelevalve büroo inspektor Põhja päästekeskus Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt 12/12
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel