Sirli Väinsar
Tallinna Tondi Kool Meie 08.12.2022 nr 12.2-1/9687-1
[email protected]
Märgukiri
Austatud direktor
Tallinna Tondi Kool (edaspidi: hankija) on korraldanud avatud hankemenetlusega riigihanke
„Toiduained Tallinna Tondi Koolile“, viitenumber: 256235, (edaspidi: riigihange).
Rahandusministeeriumile laekus järelevalveteade, mille põhjal tekkis kahtlus, et hankija on
riigihanke korraldamisel eksinud riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 88 lg 6 vastu
(tehnilises kirjelduses kindla päritolu nimetamine ning sellisele viitele märke „või sellega
samaväärne“ lisamata jätmine). Hankija oli riigihanke alusdokumendis „Lisa 1a Tehniline
kirjeldus“ esitanud osadele riigihankes hangitavatele toodetele Eesti päritolu nõude.
Lähtudes RHS § 210 sätestatust juhime Teie tähelepanu sellele, et RHS § 88 lg 6 keelab
hankijatel nimetada tehnilises kirjelduses kindlat ostuallikat, protsessi, kaubamärki, patenti,
tüüpi, päritolu ega tootmisviisi (koos „keelatud alused“), mis võiks anda mõnele ettevõtjale
eeliseid teiste ees või nende osaluse välistada. See keeld ei kehti juhul, kui see on
hankelepingu esemest tulenevalt vältimatult vajalik põhjusel, et tehnilise kirjelduse
koostamine RHS § 88 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alustel ei võimalda hankelepingu eset piisavalt
täpselt ja mõistetavalt kirjeldada. Sellisele viitele lisatakse märge „või sellega samaväärne”.
Riigihanke läbiviimisel peab hankija järgima üldpõhimõtteid, mis on sätestatud RHS §-s 3.
Üldpõhimõtetest tulenevalt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on
Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna
lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis,
võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja
kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja
põhjendatud (RHS § 3 p 3). Sellest üldpõhimõttest tulenevalt ei ole lubatud riigihankes
kehtestada nõuet, et pakutavad või toiduvalmistamisel kasutatavad toiduained peavad olema
toodetud Eestis või konkreetses maakonnas või omavalitsuses või pakkujaks tohivad olla vaid
Eestis registreeritud ettevõtjad, samuti on keelatud konkreetsete kaubamärkide nimetamine
tehnilises kirjelduses.1 Tehnilise kirjelduse tingimused, mis lähevad kaugemale, kui hankijal
on objektiivselt konkreetse riigihanke korraldamise eesmärgi saavutamiseks vajalik, ei ole
proportsionaalsed ning tekitavad põhjendamatuid takistusi pakkumuse esitamiseks. Hankija
peab oma soovitud tulemust adekvaatselt täitvad parameetrid määratlema tehnilises
kirjelduses ning vaidluse korral nende olemasolu põhjendama. Hankija saab enda jaoks
1 Põllu, E. Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena. Rahandusministeerium, august 2013. Kättesaadav veebis:
https://fin.ee/media/533/download
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
olulisele funktsionaalsusele või kasutusomadusele anda suurema tähenduse pakkumuse
hindamiskriteeriumitega.2
Lisaks lubavad riigihanke korraldamise üldpõhimõtted eelistada keskkonnasäästlike
lahendusi (RHS § 3 p 6), mis omakorda tähendab, et hankija võib eelistada või nõuda
pakkumusi, millega kaasneb väiksem keskkonnasaaste, nt lühem tarneahel või teekond või
väiksem kahjulik mõju keskkonnale, mida tõendab vastavus nt mahepõllumajanduslike
toodete kriteeriumidele. Teisisõnu saab hankija keskkonnasäästlikke lahendusi eelistada ja
seeläbi kaudselt eelistada lähikonnas kasvatatud või valmistatud tooteid. Ka RHS § 87 lg 2 p
1 näeb ette, et asjadele või teenustele esitatavate nõuete loetelu võib hõlmata muu hulgas
keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja RHS § 85 lg 3 ja lg 8 p 1 võimaldavad kehtestada
keskkonnahoidlikke hindamiskriteeriume majanduslikult soodsaima pakkumuse
väljaselgitamiseks.
Juhul, kui on tingimata vajalik viidata tehnilises kirjelduses keelatud alusele, siis peab hankija
tingimusele lisama märke „või sellega samaväärne“ (vt lisaks Tallinna Ringkonnakohtu
kohtuasi nr 3-10-3225). Märke puudumine võib kallutada pakkujaid loobuma pakkumuse
esitamisest.3
Samuti selgitame, et riigihanke tehniline kirjeldus on hankelepingu eseme kirjeldamiseks
vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat ja täpsusastet
kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate asjade või
teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p 1).
See tähendab, et tehniline kirjeldus peab olema koostatud nii, et sellest saaksid aru selles
valdkonnas tegutsevad ettevõtjad selleks, et nad saaksid koostada hankija vajadustele vastava
pakkumuse.
Kuivõrd hankija on praeguseks ajaks kõrvaldanud rikkumised ja riigihanke menetlus on
lõppenud RHS § 73 lg 3 p 5 kohaselt, siis ei alusta Rahandusministeerium RHS § 206 lg 1 p-
ide 3 ja 4 alusel järelevalvemenetlust. Arvestades, et riigihanke alusdokumentide
nõuetekohase koostamise eest vastutab hankija, siis palume hankijal edaspidi olla
tähelepanelikum riigihanke alusdokumentide koostamisel. Hanke tingimuste, sh tehnilise
kirjelduse ja lepingu tingimuste hoolikas ettevalmistamine on eelduseks iga riigihanke
edukale läbiviimisele.4
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristel Mesilane
osakonnajuhataja
Anna Poots 611 3123,
[email protected]
2 Pallo, E. § 88, kommentaar 41. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura
2019.
3 Pallo, E. § 88, kommentaar 32. M. Parind, M.A. Simovart (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura
2019.
4 Põllu, E. Toiduainete ostmine ja toitlustamine riigihankena. Rahandusministeerium, august 2013. Kättesaadav veebis:
https://fin.ee/media/533/download
2