dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kaubandus-Tööstuskoja täiendav pöördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga

Rahandusministeerium · 8. detsember 2022
Viit
9.2-4.3/21-27/01/8117-4
Registreeritud
8. detsember 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
9.2 VÄLISABI JA EUROOPA LIIDU TOETUSTE PROGRAMMIDE KORRALDAMINE
Sari
9.2-4.3/21-27/01 Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 dokumendid
Toimik
9.2-4.3/21-27/01/2022
Vastutaja
Karin Reiska (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. detsember 2022

Failid

  • 📎07 12 2022 Täiendav pöördumine seoses partnerite võimestamise teekaardiga.asice63 KB

Sisu (failidest)

Rahandus minist eerium [email protected] [email protected] Meie 07.12 .2022 nr 4/ 247 Täiendav p öördumine seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimes tamise teekaardiga Lugupeetud Annely Akkermann ! Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) pöördus 11. oktoobril 2022. a astal kirjaga nr 4/208 Rahandusministeeriumi poole seoses ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 perioodi partnerite võimestamise teekaardiga (edaspidi: Teekaart ) . Teekaart sisaldab muu hulgas partnerite nimekirja, keda soovitakse avalikest vahenditest toetada aastatel 2021–2029 kogusummas 3,225 miljonit eurot, ning partneritele antavate toetuste piirmäärasid. Saadetud pöördumises tõime välja, et Kaubanduskoja hinnangul on partnerite nimekirja koostamise protsess toimunud läbipaistmatult ning tegime ettepaneku viia kogu protsess uuesti ja avatult läbi . 2022 . aasta 1. detsembril aastal saime oma pöördumisele Rahandusministeeriumilt vastuse , kus on selgitatud partnerite võimestamiseks partnerite nimekirja koostamise protsess i. Täname ministeeriumit põhjaliku vastuse ee st, kuid saadud vastusega seoses on meil tekkinud täiendavaid kommentaare ja küsimusi, millele ootame Rahandusministeeriumi vastust. 1. Kaubanduskoda on jätkuvalt seisukohal, et Euroopa Liidu õigusaktidest ega ka Eesti seadustest ei tulene konkreetset nimekirja organisatsioonidest, kelle le tuleb igal liikmesriigil toetust anda. Samuti puuduvad meile teadaolevalt Euroopa Liidu ja Eesti õigusaktidest sätted selle kohta, millised partnerid on sotsiaalpartnerid või kodanikuühiskonna organisatsioonid. Kui Rahandusministeeriumil e on teada selliseid õigusakte, siis palun saatke meile viide konkreetsele õigus aktile. Oma vastuses saatsite meile loetelu neljast organisatsioonidest, kes on Euroopa Liidu tasandil sots iaalpartnerid. Mööname, et need organisatsioonid on sotsiaalpartnerid, kuid toodud loetelu ei tulen e õigusaktist ega ole ka ammendav. Seega võivad meie hinnangul kuuluda sotsiaalpartnerite hulka ka eelpool loetelust puuduvad organisatsioonid. Lisaks jääb meile endiselt ebaselgeks, millist kriteeriumit peab organisatsioon täitma, et teda loetakse sotsiaalpartneriks ja talle antakse toetust . Kas selleks peab toetust saav organisatsioon kuuluma vähemalt ühte Eur oopa Liidu sotsiaalpartneri organisatsiooni või peab ta olema seirekomisjoni liige või peab ta olema esitanud ettepaneku seirekomisjonile toetuse saamiseks. Näiteks Teenistujate Ametiliitude Organisatsioon kuulub Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon i, kuid ei saa Teekaardist toetust. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon kuulub Euroopa Käsitöö-, Väike- ja Keskmise suurusega Ettevõtete Assotsiatsioon i ning saab toetust. Samas meile saadetud vastuses tõite välja, et Eesti r iigi sotsiaalpartneriteks ei ole kumbki organisatsioon. Kaubanduskoja küsimus ed : Kas Euroopa Liidu õigusaktides või Eesti seadustes sisaldub konkreetne nimekir i organisatsioonidest, kellele tuleb igal juhul toetust maksta? Kui õigusaktidest tuleneb selline nimekiri , siis palume saata konkreetne viide vastavale õigusaktile. Millistele kriteeriumitele peab organisatsioon vastama, et ta saaks Teekaardist toetust ja kuidas peaks organisatsioon seda taotlema ? Kas Eesti peab maksma toetust organisatsioonile, keda Eesti riik ei pea sotsiaalpartneriks, kuid kes kuulub Euroopa Liidu tasandil tegutseva sotsiaalpartneri liikmete hulka? Millest tuleneb, et toetust soovitakse otsustada terve perioodi peale korraga ja mitte lühemate perioodide kohta (nt aasta kaupa)? 2. Meile saadetud vastuses toote välja, et partnerite võimestamiseks saavad taotleda toetust seirekomisjonis kinnitatud teekaardis toodud katusorganisatsioonid. Kaubanduskoja küsimus ed : Miks ei ole võimalik toetada seirekomisjoniväliseid organisatsioone? Kui selline piirang tuleneb Euroopa Liidu regulatsioonidest, siis lisage viide konkreetsele õigusaktile? Kas saame õigesti aru, et Eesti ei oleks toetust andnud ka näiteks Teenistujate Ametiliitude Organisatsioonile, kes ei ole seirekomisjoni liige, kuid kuulub Euroopa Ametiühingute Konföderatsiooni? Millist rolli peaksid teie hinnangul edaspidi teised seirekomisjoni liikmed täitma või millised on ootused nende suhtes, arvestades, et eraldi võimestuse saavad vaid vähesed valitud seirekomisjonis esindatud organisatsioonid? Kuidas erinevad ootused võimestatavate ja mittevõimestatavate organisatsioonide osas? 3. Meile saadetud vastuses on kirjas, et t ehnilisest abist rahastamine ei käi avatud voorude või konkursside tulemusena ega tavapäraste kogu ülejäänud rakenduskava mahule kohalduvate ühtsete valikumetoodika ja kriteeriumite alusel. Tegemist on, nagu tehnilise abi punkt ütleb, Ühtekuuluvuspoliitika fondide tulemuslikuks haldamiseks ja kasutamiseks, sh partnerite suutlikkuse suurendamiseks, eraldatud toetusega, mille eelarve lisandub Euroopa Komisjoni vaatest fondide sisurahast tehtud abikõlblike kulude mahule fikseeritud protsentide alusel. Mõistame, et Euroopa Liidu regulatsioonide kohaselt ei ole Eesti kohustat ud toetuse jagamiseks avatud vooru tegema või konkurssi korraldama. Samas ei ole meile ka teada, et Euroopa Liidu regulatsioonid e kohasel oleks see Eestil keelatud. Rõhutame veelkord, et k una tegemist on avalike vahendite jagamisega, toetust antakse muu hulgas eraõiguslikele juriidilistele isikutele ning toetuse soovijaid on rohkem kui Teekaardis sisalduv partnerite nimekiri , siis peame äärmiselt oluliseks, et avalike vahendite kasutamine toimu ks läbipaistvalt ning seejuures ka haldusmenetluse põhimõtteid järgides. Kaubanduskoja küsimus: Kas Euroopa Liidu regulatsioonid takistavad Eestil toetuse jagamist läbipaistvamalt läbi viia (nt avatud voor u või konkursi kaudu)? Kui jah, siis palun lisage viide vastavale õigusaktile. Kas toetuse otsustamisel kaaluti ka teisi valikumeetodeid, kui jah, siis milliseid ja mis kaalutlustel jõuti hetkel olemasoleva tulemuseni? 4. Kuna toetust jagatakse avalikest vahenditest, siis peame väga oluliseks, et lisaks toetuse jagamise läbipaistvusele oleks tagatud ka see, et partnerid kasutaksid toetust säästlikult ja tulemuslikult . Kaubanduskoja küsimused: K as ja milliste kriteeriumite alusel hinnatakse, kui tulemuslikult on toetust saavad partnerid iga aasta toetust kasutanud ? Palun põhjendage, miks on selline valik tehtud. Kas toetuse jagamine fikseeritud isikute ringile, sõltumata nende võimekuse hindamisest, on Rahandusministeeriumi hinnangul õige ja õiglane kõigi teiste turuosaliste suhtes? Loodame, et saame peagi (st Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus es toodu tähtaja jooksul) Rahandusministeeriumilt vastused eespool väljatoodud küsimustele. Samas oleme jätkuvalt siiski seisukohal, et teekaardi koostamise protsess ja edasised tegevused tuleks peatada ja ümber vaadata. Või juhul, kui selle välistavad kaalukad põhjused, siis määrata toetus ühe aasta osas ning edasise perioodi osas leppida kokku põhimõtetes, mis tagaksid avalike vahendite läbipaistva kasutuse. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Lisaadressaadid: Riigikontroll [email protected] Euroopa Komisjoni esindus Eestis [email protected] Koostanud: Marko Udras [email protected] 6040070
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel