EISi teade
Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: MEM/22-1509 - Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad:
Arvamuse andjad:
Kooskõlastamise tähtaeg: 15.12.2022 23:59
Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79c31d85-6806-4b78-af18-9af77299e55f
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/79c31d85-6806-4b78-af18-9af77299e55f?activity=1
Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main
SELETUSKIRI maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus“ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel. 1. jaanuaril 2023 algab uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarveperiood 2023–2027, mille raames saab Eesti osa Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi eelarvest. Nendest fondidest toetuste andmist reguleerib perioodil 2023–2027 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013) (edaspidi strateegiakava määrus ) . Nimetatud määruse artikli 9 kohaselt tuleb liikmesriikidel EL-i toetuste saamiseks koostada ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, milleks Eesti puhul on „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ (edaspidi s trateegiakava ), mis kiideti heaks Euroopa Komisjoni otsusega. Määrus on vajalik strateegiakava sekkumise KK . 9 „ Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades ” rakendamiseks , mille õiguslik alus on strateegiakava määrus e artik kel 72 . Selle kohaselt on võimalik anda toetust nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) (edaspidi loodusdirektiiv ) või Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ (EÜT L 30. 11. 2009 , lk 7-25 ) (edaspidi linnudirektiiv ) rakendamisest tulenevatest nõuetest tingitud piirkondlikult ebasoodsate tegurite puhul , et aidata kaasa elurikkuse vähenemise peatamisele ja selle ümberpööramisele, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke . Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetu se ( edaspidi Natura 2000 erametsa toetus ) eesmärk on toetada Natura 2000 võrgustiku (edaspidi Natura 2000 ) alal või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 (kaitsealal) või 4 (püsielupaigas) nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuval või projekteeritaval alal erametsamaal looduskaitsenõuete täitmist , säilitada nendes piirkondades väärtuslikud metsa elupaigad ning aidata seal kohaneda piirangutega, mis tulenevad linnudirektiivi ja loodusdirektiivi rakendamisest. Toetuse sihtalaks Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS ) kaardikihi põhjal on 96 438 hektarit erametsamaad , s ealhulgas Natura 2000 alal piiranguvööndis ja hoiualal 71 963 hektarit , sihtkaitsevööndis 17 876 hektarit ning väljaspool Natura 2000 ala sihtkaitsevööndis 6882 hektarit . Looduskaitseliste piirangute järgimist erametsamaal on toetatud EL vahenditest Eesti maaelu arengukavast aastast 2008. Esmalt anti toetust üksnes Natura 2000 alal asuva te erametsam aade kohta. Alates 2017. a astast laiendati toetusõiguslikku ala ka väljapoole Natura 2000 ala sihtkaitsevööndis se . Erametsadel on maapiirkonna majandustegevuses tähtis osa. Seetõttu on bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise seisukohast EL abi oluline, nii toetatakse erametsa majandaja id linnu- ja loodusdirektiivi nõuete ja looduskaitseseadusest tulenevate kitsenduste tä itmis el , oluliselt kahjustamata nende konkurentsivõimet. Natura 2000 ala on EL kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada või taastada EL-is ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund. Looduskaitseseaduse § 91 lg 6 alusel on Natura 2000 alade kaitseks moodustatud kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad. Natura 2000 alad on kinnitatud Vabariigi Valitsuse korraldusega. Kaitsealad ja püsielupaigad on jagatud omakorda sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks , kus kehtivad erinevad piirangud. Sihtkaitsevööndis on rangemad piirangud ja keelatud on majandustegevus, kaitse-eeskirjaga võib lubada koosluse kujundamist vastavalt kaitse-eesmärgile. Piiranguvööndis on aga lubatud säästev majandustegevus, uuendusraiete tegemi st on piiratud. Hoiualad määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega ning tegevuskitsendused looduskaitseseadusega. Hoiualad el on keelatud metsaraie, kui see võib ohustada ala kaitse-eesmärkide säilimist, ning kohustada võib kindlaksmääratud ajal metsaraiet tegema . Iga kaitseala kohta on kehtestatud kaitse-eeskiri, mis määrab kindlaks ala spetsiifilised kaitsekorralduslikud nõuded. Kaitse-eeskiri on kaitseala kasutamise aluseks. Osaline või täielik majandamisest loobumine on vajalik keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilitamise vajaduse tõttu. Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsa toetus t rahastatakse EAFRD -st ja riigieelarvest , eelarvega 31 miljonit eurot , millest 20 miljonit eurot on EAFRD osalus . Toetuse sihtala on 67 000 hektarit ja taotlejaid on ca 5000 . Natura 2000 erametsa toetuse esimene taotlusvoor on 20 23 . a astal ning selle eelarve on 6 200 000 eurot. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) menetleb Natura 2000 erametsa toetuse taotlusi alates taotluse vastuvõtmisest kuni rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemiseni. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet teeb (edaspidi PRIA ) toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse vastavalt Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 1 3 lõikele 2 . Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Kristine Hindriks (
[email protected] , tel 625 6 187 ) , juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Ketlyn Roze ( k etlyn.roze @agri.ee , tel 625 6 127 ) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb 16 paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Toetuse andmise tingimused ning kord hõlmab sätteid toetatavate tegevuste, toetuse ühikumäära ja selle otsustamise, nõudeid taotleja ja toetu sõigusliku maa, tingimuslikkuse , toetuse tegevuste elluviimise nõuete, taotlusega seotud kinnisasja üleandmise, toetuse taotlemise, kontrollide, toetuse vähendamise, taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu § 2 sätestatakse nõuded toetatavate tegevustele. L õikes 1 sätestatakse , et t oetust antakse loodu skaitseliste piirangute järgimi se eest Natura 2000 alal asuval või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuval või projekteeritaval alal erametsamaal ühe kalendriaasta jooksul. Nimetatud aladel looduskaitseliste piirangute järgimist ühel kalendriaastal loetakse kohustuseaastaks, mis algab 1. jaanuari l ning lõppeb 31. detsembri l . Lõikes 2 avatakse projekteeritav a ala mõiste . Projekteeritavaks alaks loetakse ala, mille osas on algatatud Natura 2000 sihtkaitsevööndiks või piiranguvööndiks või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndiks määramise menetlus. Eelnõu §-ga 3 kehtestatakse toetuse ühikumäär . L õike 1 kohaselt on toetuse ühikumäär Natura 2000 sihtkaitsevööndis, Natura 2000 piiranguvööndis või hoiualal asuv al loodusdirektiiv i 1 lisas nimetatud metsaelupaigas, looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis või sihtkaitsevööndiks projekteeritavatel aladel (edaspidi sihtkaitsevööndis ja metsaelupaikades ) asuva metsaala ühe hektari kohta 134 eurot kohustuseaastal . Uuel perioodil rak endatakse kõrgemat toetusmäära ka alade kohta, mis asuvad Natura 20 00 piiranguvööndis või hoiu alal, kui seal asub metsaelupaik loodusdirektiivi lisa 1 tähenduses . Sellised metsaelupaigatüü bid on järgmised: luitemetsad (2180), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohundirikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0). Neid alasid on kokku 12 700 hektarit , piirangu d on sarnased sihtkaitsevööndis paiknevale metsale, kus majanduslikust kaalutlusest raied on keelatud . Täpsemat teavet metsaelupaikade kohta saab metsaregistri kaardikihilt „Metsaelupaigad “ . Toetuse ühikumäär põhineb keskmisel saamatajäänud tulul, mille aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus ja kaitserežiimi rangus. Rangema kaitserežiimiga aladel, sihtkaitsevööndis ja metsaelupaikades katab toetus 100 protsenti keskmisest saamatajäänud tulust. Lõige 2 sätestab , et toetuse ühikumäär Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või piiranguvööndiks projekteeritavatel aladel (edaspidi piiranguvööndis ) asuva metsaala ühe hektari kohta on kuni 60 eurot hektari kohta kohustuseaastal . Toetuse ühikumäär põhineb k eskmise l saamatajäänud tulu l, mille aluseks on toodangu väärtus hektari kohta, oodatav keskmine aastane tootlus ja kaitserežiimi rangus. Piiranguvööndis katab toetus 83 protsenti keskmisest saamatajäänud tulust. Lõike 3 kohaselt vähendab KIK toetuse ühikumäära piiranguvööndis , kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületab eelarveaastaks määratud eelarvet. Seega e elarve puudujäägi korral vähendatakse piiranguvööndis toetuse ühikumäära proportsionaalselt sellises ulatuses, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste r ahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. Eelnõu §-s 4 sätestatakse, e t toetus erametsaomanikust ettevõtjale on põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades antav nõukogu määruse (EL) nr 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8), artiklis 1 nimetatud riigiabi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määrus e . Eelnõu §-ga 5 kehtestatakse nõuded taotleja le. L õike 1 kohaselt võib toetust taotleda füüsiline või eraõiguslik juriidiline isik, kes omab või kelle kasutusvalduses on metsamaa . Kasutusvaldust kontrollitakse kinnistusraamatust , kuhu kantakse kinnisasja asjaõigusega koormamis e teave sh selle sisu muutmi n e või lõpetami ne. Kasutusvaldus t reguleerib asjaõigusseadus . Kasutusvalduse puhul on tegemist kinnisasja asjaõigusliku koormamisega, ja isik, kelle k asuks on kasutusvaldus seatud, on õ igustatud asja kasutama ja omandama selle vilju. Praktikas on ilmnenud ohud metsaomaniku le , kes on andnud metsmaa lühiajaliselt kasutusvalduss e ja kus k asutusvaldaja kohustused on r eguleeritud pealiskaudselt, näiteks on metsa uuendamise kohustusega kaasnevad kulud jään ud tih tipeale metsaomaniku enda kanda või ühepoolselt on muudetud kasutusvaldaja poolt raiemahu suurus t . Koos Natura 2000 erametsa toetuse taotluste senise menetlejaga (SA Erametsakeskus) peeti vajalikuks kehtestada kasutusvaldusele kestvuse nõue , mis peaks eespool nimetatud ohte mõnevõrra maandama ja põhjalikult läbi mõtlema kasutusvaldaja kohutused sh toetuse saamisega õigused ja kohutused . Pikem kasutusvaldus tagab vastutustundliku metsamajandamise. Seega määrusega sätestatakse, et k asutusvalduses oleva metsamaa kohta antakse toetust, kui kasutusvaldus on seatud vähemalt viieks kohutuseaastale järgnevaks kalendriaastaks. Kui kasutusvaldaja taotleb toetust 2023. aastal, siis peab kasutusvaldus olema seatud vähemalt 2028. a lõpuni. Lõike 2 kohaselt ei tohi taotleja olla raskustes olev ettevõtja . Raskustes olevaks ettevõtjaks loetakse piiratud vastutusega äriühingut, mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma märgitud osa- või aktsiakapitalist või äriühingut , kus vähemalt mõnel liikmel on piiramatu vastutus äriühingu võlgade eest ja mis on akumuleeritud kahjumi tõttu kaotanud üle poole oma arvetel olevast kapitalist . Eelpooltoodud tingimused ei puuduta alla kolme aasta eksisteerinud väikese ja keskmise suurusega ettevõtjaid. Raskustes olevaks ettevõtjaks loetakse ka neid ettevõtjaid, kelle suhtes on võlausaldajate soovil algatatud kõiki võlakohustusi hõlmav maksejõuetusmenetlus või ettevõtja vastab siseriikliku õiguse kohaselt kõiki võlakohustusi hõlmava maksejõuetusmenetluse kohaldamise kriteeriumidel e; kui ettevõtja on saanud päästmisabi ning ei ole veel laenu tagasi maksnud või garantiid lõpetanud või on saanud ümberkorraldusabi ning tema suhtes kohaldatakse endiselt ümberkorraldamiskava ning ettevõtja puhul, kelle viimase kahe aasta arvestuslik võla ja omakapitali suhe on olnud suurem kui 7,5 ja enne intresse, makse ja kulumit arvestatud kasum i (EBITDA) suhe intressimaksete kattevarasse olnud alla 1,0 . Ettevõtja vastavust raskustes oleva ettevõtja kriteeriumitele hindab KIK, kes saab ettevõtjaid kontrollida kas taotlusega esitatavate andmete järgi enne toetuse määramist . Seda saab kontrollida äriregistrist majandusaasta aruannete järgi, ettevõtjate kohta teistesse registrisse kantud andmete järgi või kontrollides ettevõtja raamatupidamist. Lõike 3 kohaselt peab taotleja olema tagasi maksnud varem saadud riigiabi, mille Euroopa Komisjon on tunnistanud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokku sobimatuks . Eelnõu §-ga 6 sätestatakse nõuded toetusõigusliku maa kohta. Lõike 1 kohaselt antakse toetust metsamaa koht a , kui see asub Natura alal või väljaspool Natura 2000 sihtkaitsevööndis ja need alad on kantud EELIS - sse . T oetusõiguslik ul metsamaa l kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja puuvõrad on liitusega vähemalt 30 protsenti . Ka siis on tegemist toetusõigusliku maaga, kui metsamaal ei ole puittaimed vähemalt 1,3 meetri kõrgused ja puu võrade liitus vähemalt 30%, kui seal on tehtud metsaseaduse § 28 lõike 4 punktides 1–3 või 6 nimetatud raiet (uuendusraiet, valikraiet või kujundusraiet kooskõlas kaitsekorraga) või puud on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel . Lõikes 2 täpsustatakse toetusõigusliku metsamaa mõiste t , mille hulka loetakse kuni nelja meetri laiune tee, kraav ja tuletõkestusvöönd. Samuti arvestatakse metsaala sisse kuni 0,1 hektari suurune lagendik ja elektrip a igaldise kaitsevööndis olev maa , mida ei ole raadatud ja kus kasvab määruse § 6 lõike 1 tingimustele vastav mets. See tähendab, et n ende alade kohta antakse samuti toetust. Kui metsamaa sisse jääb üle nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd või elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa, mis on raadatud ja mida hooldatakse perioodiliselt, või üle 0,1 hektari suurune lagendik, siis selle ala kohta toetust ei anta . Kui EELIS-esse kantud Natura 2000 erametsa toetusõiguslike alade kaardil ei ole mitteabikõlblikke alasid toetusõigusliku metsamaa pindalast välja arvatud, peab seda tegema taotleja ja taotlema toetust selle võrra väiksema pinna kohta. Tuletõkestusvööndite ja elektripaigaldise kaitsevööndi puhul on mitteabikõlblik üle nelja meetri laiune vöönd, kus ei kasva metsa (nt kasvavad põõsaliigid või on lage ala). Tuletõkestusvöönd koosneb tavaliselt mineraliseerutud ribast ja sellest kahel pool asuvast lehtpuuenamu sega vööndist. K ui lehtpuuenamu sega vööndis kasvavad puuliigid, mis vastavad metsaseaduse § 3 lõige 2 punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele, siis see osa on toetusõiguslik. Metsamaa pindalast tuleb välja arvata lage või põõsaliikidega kaetud ala, kui see on üle nelja meetri laiune või suurem k u i 0,1 hektar . Sama põhimõtet tuleb rakendada ka elektripaigaldise kaitsevööndi aluse maa puhul. Kui kaitsevööndis ei kasva metsa (nt kasvavad põõsaliigid või on lage ala), on tegemist perioodiliselt hooldatava elektripaigaldise kaitsevööndi alaga, siis tuleb need alad kaardilt välja jätta. Kui üle nelja meetri laiuses kaitsevööndis ei kasva metsa ja raadamisega on liin i kaitsevööndit laiendatud, perioodiliselt hooldatud või rajatud uus liin, mis ei kajastu E esti põhikaardil ning seetõttu ei vasta olemaso levad EELIS-esse kantud alade kaardian dm ed enam looduses olevale olukorrale, tuleb taotlejal endal taotluse esitamisel toetusõiguslikku pindala vastavalt vähendada. Kui elektripaigaldise kaitsevööndi raadamine või perioodilise hooldamise ulatus ei ole selgepiiriliselt tuvastatav, siis tuleb toetusõiguslik metsamaa piiritleda kehtiva elektripaigaldise kaitsevööndi laiusest lähtuvalt. Kasvava metsaga alad nii kõrge- kui ka madalpingeliinide kaitsevööndites, kus ei ole tehtud raadamist ega perioodilist hooldamist (kus kasvavat metsa ei ole ära raiutud), on toetusõiguslikud. Juhul, kui katastriüksuse piires on erinevatele aladele algatatud nii piiranguvööndiks kui sihtkaitsevööndiks tsoneerimise menetlus, siis jäävad need alad erinevaks toetusõiguslikuks metsamaaks, kuna seal rakenduvad erinevad toetuse ühikumäärad. Lõike 3 punktis 1 sätestatakse, et toetust ei anta toetusõigusliku metsamaa kohta, mis on väiksem kui 0,3 hektarit. See tähendab seda, et toetusõiguslik metsamaa peab minimaalselt olema vähemalt 0,3 hektari suurune . Toetust ei anta toetuskõlbliku maa kohta, mis on moodustatud väikestes t lahus tükkidest , ja nimetatud maad kokku moodustavad 0,3 hektarit . Samas , kui taotleja ühel katastriüksusel on toetusõiguslikku maad 0,2 hektarit ja kõrval katastriüksusel on toetuskõlblikku maad 0,2 hektarit, mis on sama taotleja kasutuses, ning see toetusõiguslik maa loetakse kompaktseks ühtseks metsamaaks, mille kogupindala on 0,3 hektarit, on tegemist maa ga , mille kohta antak se toetust. K ui toetusõiguslik maa on alla 0,3 hektarit , siis jäetakse taotlus selle maa osas rahuldamata. Lõikes 3 punktis 2 sätestatakse, et Natura 2000 erametsa toetust ei anta põllumajandustoetuste ja põllumassiivid e registrisse kantud maa kohta. Lõike 3 punktis 3 sätestatakse, et Natura 2000 erametsa toetus ei ole ette nähtud EELIS-esse pärandniidu ehk poolloodusliku kooslusena kantud maa kohta. Pärandniit on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Pärandniidud on kantud EELIS-esse . Pärandniidud võivad asuda Natura 2000 aladel, teistel kaitstavatel aladel või väljaspool kaitstavaid alasid. Kui pärandniidule taotletakse pärandniidu hooldamise toetust, on tegemist põllumajandusmaaga. Taastamata pärandniidud võivad asuda ka metsmaal. Lõike 3 punktis 4 sätestatakse , et Natura 2000 erametsa toetust ei anta metsamaa le , mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusega nr 2 „ Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused” sätestatud korras. Nimetatud lepingu järgi makstakse erametsaomanikule juba tasu , mistõttu tuleb väl tida looduspiirangute järgimise eest topeltrahastamist . Eelnõu §-ga 7 sätestatakse, et taotleja peab täitma metsamaal, mille kohta ta toetust taotleb , ning oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikud majandamisnõuded “ (edaspidi t ingimuslikkus ) sätestatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul ning on kohustatud esitama andmed kõigi eelpool nime tatud alates 0,01 ha suuruste põllumajandus maade kohta . Tingimuslikkus hõlmab nii maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid kui ka kohustuslikke majandamisnõudeid. Kohustuslikud majandamisnõuded on valik juba kehtivatest erinevatest siseriiklikest nõuetest. Tingimuslikkus on seotud keskkonna, maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise, rahvatervise, loomatervise, taimetervise ja loomade heaolu vallas kehtestatud nõuete järgimisega. Tingimuslikkuse järgimine on eelduseks strateegiakava pindalapõhiste- ja loomatoetuste täies mahus saamiseks. Tingimuslikkusega välistatakse juhud, kus põllumajandustootja saab elementaarsete nõuete rikkumisel karistada küll valdkonna järel e valveasutuse poolt, kuid saab siiski täies mahus põllumajandustoetusi. Erinevate valdkondade nõudeid on tingimuslikkusesse (varasemalt nõuetele vastavus) kaasatud järk-järgult alates 2004. aastast. Lõike 2 kohaselt tuleb tingimuslikkust järgida kogu kohustuseaasta vältel 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini. Lõike 3 kohaselt peab taotleja esitama andmed kogu lõikes 1 sätestatud maa kohta , kuna tingimuslikkus t tuleb täita ka sellel maal, mille kohta toetust ei taotleta . Taotleja peab täitma tingimuslikkuse nõudeid metsamaal, mille kohta ta toetust taotleb, oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal , isegi siis, kui ta toetust põllumajandusliku tegevusele või põllumajandusliku majapidamise maale ei taotle. Andmed esitatakse toetuse taotlemisel. Eelnõu §-ga 8 sätestatakse toetatava tegevuse nõuded . Taotleja peab täitma kohustuseaasta jooksul toetusõiguslikul maal looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevaid nõudeid . Looduskaitseseaduse § 12 sätestab, et k aitseala ja püsielupaiga kaitsekord määratakse kaitse-eeskirjaga , mis on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega . Tegevuskitsendused hoiualadel on sätestatud looduskaitseseaduses . Rangeimad piiran gud kehtivad sihtkaitsevööndis, kus üldjuhul on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine, inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas, kasvukohas ja rändlindude koondumispaigas, telkimine, lõkke tegemine ja rahvaürituse korraldamine. Kaitstava loodusobjekti säilitamiseks vajalike tegevustena võib sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjaga lubada näiteks koosluse kujundamist vastavalt kaitse eesmärgile, marjade ja muu metsasaaduste korjamist, jahipidamist. P iiranguvööndis on üldjuhul keelatud puhtpuistute kujundamine, puuvõrade ja põõsaste kujundamine ning puittaimestiku istutamine ja raie ilma kaitseala valitseja nõusolekuta. Kaitse-eeskirjaga võib piiranguvööndis seada tingimusi ka maastikuilme ning koosluse loodusliku tasakaalu, liikide ja vanuse mitmekesisuse säilitamiseks. Kaitse-eeskirjaga seatakse raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitse aluse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. Juhul, kui metsas on t ehtud raie, siis metsaseaduse § 24 lõi ke 3 kohaselt peab metsaomanik rakendama metsa uuendamise võtteid, et h iljemalt viis aastat ning loo, siirdesoo, madalsoo, raba, osja, tarna ja lodu metsakasvukohatüüpides kümme aastat pä rast raiet või metsa hukkumist on mets uuenenud . Eelnõu §-ga 9 sätestatakse nõuded toetuse taotlemise kohta . Lõike 1 kohaselt tuleb t aotlus esitada KIK-le ajavahemikul 4. aprillist kuni 30 . aprill ini . Taotleja esitab taotluse koos taotlemiseks vajalike dokumen tidega elektrooniliselt PRIA e- teenuste keskkonna kaudu. Taotlus sisaldab andmeid, mis on vajalikud toetuse menetlemiseks. Metsamaa kohta, millele toetust taotletakse, peab kajastatud olema ka t astritunnus, number ja pindala. Taotlemisel peab taotleja kinnitama, et ta on tead lik toetuse saamiseks esitatud tingimustest ja vastab toet use saamiseks esitatud nõuetele. Juhul, kui taotleja kasutab põllumajandusmaad või tegeleb põllumajandusliku tegevusega, siis tuleb sellest taotlusel teada anda. Üldjuhul on Natura metsa toetuse taotlus e- PRIAs eeltäidetud to etusõiguslike maadega . Kui metsaomanik on veendunud, et kõik toetusõiguslikud maad on eeltäidetult taotluses olemas ja pindalad õige d , saab esitada t aotluse . Kui eeltäidetud taotluses toetusõiguslik pindala vajab korrigeerimist, nt pindala on looduses tegelikult väiksem või see sisaldab üle 4-meetri laiuseid teid vm joonobjekte või üle 0,1 ha suuruseid lagendikke, siis taotleja saab EELIS toetusõiguslike metsaalade kaardi vaate avada ja joonistada taotluses oleval kaardil metsaala pindala väiksemaks. Need andmed jäävad taotlusesse , st kajastuvad t aotluse juurde ku uluval kaardi l . Samuti k ui eeltä idetud taotluses ei ole taotleja kõiki toetusõiguslikke metsamaid , saab taotleja need lisada. Taotleja avab EELIS toetusõiguslike maade kaard i vaate, kust katastritunnuse järgi saab otsida endale kuuluvad metsamaid , vajadusel nende pindala korrigeerida ja lisada need taotlusesse . Kui aga EELISe kaardikihilt toetusõiguslikud alad üldse puuduvad, kuid soovitakse nende maad e kohta toetust taotleda, siis tuleb KIK-le esitada EELIS kaa rdile kandmise avaldus . Toetust antakse toetusõigusliku maa kohta , mis puudub EELIS kaardil t tehnilise vea tõttu või kui maa on kaitse alla võetud pärast EELIS kaardi koostamise seisu, kuid mitte hiljem kui taotluse esitamise aasta 15. juuni . Pärast 15. juunit EELIS kaardilt puuduvate maade kohta toetust taotleda ei saa. Siis kantakse need toetusõig uslikud maad järg miseks aastaks EELISe kaardile ning taotleja saab selle maa kohta toetust taotleda järgmisel aastal, kui see on KIKi poolt kantud EELIS kaardil e . Lõike 2 kohaselt, kui t aotleja, kes ei taotle muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhist otsetoetust ega maaelu arengu toetust, esitab ta taotluse esitamise kalendriaasta 15. juuniks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele maaeluministri xx. jaanuari 2023. a määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 12 lõike 1 punktides 1–15 ning §- s 13 nimetatud andmed, arvestades § 12 lõigetes 2 - 4 sätestatut. Nimetatud andmed on vaja tingimuslikkuse nõuete täitmiseks. Samuti tuleb esitada andmed selle kohta , kas taotleja kasutada oleval põllumajandusmaal on maastikuelemente, mida tuleb säilitada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudena , kasutab põllumajandusmaa niisutamiseks vett rohkem kui 150 kuupmeetrit kuus või 10 kuupmeetrit ööpäevas või pinnavett rohkem kui 30 kuupmeetrit ööpäevas , kasutab mineraalväetist , hoiab sõnnikut sõnnikuhoidlas või aunas , hoiab silo silohoidlas või maa peal , kasutab taimekaitsevahendit , tegeleb loomsete esmatoodete tootmise ja turustamisega, ning sellega tegelemise korral nimetab taotleja loomse esmatoote, mille tootmise ja turustamisega ta tegeleb või tegeleb mitteloomsete esmatoodete tootmise ja turustamisega, ning sellega tegelemise korral nimetab taotleja mitteloomse esmatoote, mille tootmise ja turustamisega ta tegeleb . Kui taotlejal ei ole põllumajandusmaad ega tegele põllumajandusega , siis ta lõikes 2 toodud andmeid esitama ei pea . Lõikes 3 on sätestatud, et taotleja saab toetuskõlblike maa de pinda la ja piire muuta kuni 15. juunini . See tähendab seda , et kuni selle ajani saab taotleja lisada t aotlusse toetusõiguslikke maid, mis algselt jäid taotlusest v älja või lisada maid , mis on kaitse alla võetud pärast taotluse esitamist. Lõike 4 kohaselt on taotlejal võimalik esitada komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 artikli 7 lõike 1 punkti c kohased taotluse muudatused hiljemalt taotluse esitamisele järgneva aasta 1. märtsiks , juhul kui muudatused ei puuduta taotluses metsamaa pinna suurenemist. Perioodil 2023-2027 on võimalik muudatusi teha pikema perioodi jooksul kui se ni . Samas t aotluse m uutmine ei ole lubatud , kui taotlejat on teavitatud kohapeal sest kontroll ist või kui ta saab mittevastavusest teada kontrolli tulemusena . Taotleja saab m uuta või tagasi võtta taotlust selles osas , mida kohapealse kontrolli käigus tuvastatud mittevastavus ei mõjuta . Lõi ke tes 5-7 on sätestatud nõuded, mis käsitlevad toetuse taotl emist kaasomandis oleva metsamaa kohta. Kaasomand on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Asjaõigusseaduse § 71 sätestab, et kaasomanikule kuulub tema osale vastav osa ühisest asjast saadavast kasust, kui kaasomanike kokkuleppega ei nähta ette teisiti. Lõige 5 sätestab, et j uhul kui kaasomanikud soovivad ühiselt taotleda toetust kaasomandis oleva metsamaa kohta, siis esitavad nad toetuse saamiseks taotluse ühiselt. Sellisel juhul käsitletakse neid ühise taotlejana. Lõige 6 sätestab, et j uhul kui kaasomanikud soovivad taotleda toetust kaasomandis olevate erinevate toetusõiguslike metsamaa osade kohta, siis esitavad kõik kaasomanikud toetuse saamiseks eraldi taotluse ning koos taotlusega kaasomandi kasutamise kokkuleppe. Sellisel juhul käsitletakse igat kaasomanikku eraldi taotlejana. Lõige 7 sätestab, et j uhul kui toetust taotleb vaid üks metsa maa kaasomanikest , esitab ta taotlusele lisaks teise kaasomaniku (teiste kaasomanike) sellekohase kirjaliku nõusoleku. Eelnõu §-s 1 0 sätesta b t aotlusega seotud kinnisasja üleandmise. T oetuse saamiseks tuleb taotlejal kogu kohustuseaasta l järgida looduskaitselisi piiranguid ja ta peab vastama määruses sätestatud nõuetele. T aotleja peab teavitama KIK - i taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist ja esitama taotlust menetleva asutuse nõudmisel toetuse andmise otsustamiseks oluliste asjaolude tõendamiseks vajaliku lisateabe. Samas on loodud võimalused toetuse andmiseks, kui taotlusega seotud kinnisasi võõrandatakse või antakse kasutusvaldusesse teisele isikule pärast taotluse esitamist. Lõikes 1 ja 2 sätestatakse, et kui taotlusega seotud kinnisasi või selle osa võõrandatakse või antakse kasutusvaldusse teisele isikule pärast taotluse esitamist, kuid enne kohustuseaasta 1. septembrit, antakse toetus selle kinnisasja eest ülevõtjale, kui ülevõtja jätkab määruses sätestatud nõuete täitmist. Samas võib ülevõtja soovi korral toetusest ka loobuda üleandja kasuks. Kui kinnisasi või selle osa antakse ülevõtjale peale 1. septembrit kuni 31 detsembrin i , antakse toetus selle kinnisasja eest üleandjale , kuna ta on valdava osa kohustuseaastast järginud toetuse saamise tingimusi. Vaatamata sellele, kellele toetust antakse, tuleb täita määruses sätestatud nõudeid ning võimaldada KIK-l või asutustel, kes kontrollivad tingimuslikkuse nõudeid, teha kontrolle kinnisasjal. Lõikes 3 loetletakse andmed, mis kinnisasja üleandmise korral tuleb KIK -le esitada . Samuti peab ülevõtja esitama kinnituse, et ta võimaldab kontrollida kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist. Eelnõu §-s 1 1 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine . Lõikes 1 kontrollib KIK taotluses esitatud andmete õigsust ja taotleja ning toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust. Lõike 2 kohaselt kontrollivad tingimuslikkust oma pädevuse piires PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet ning Keskkonnaamet. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollide korraldamisel (sh, kui need samad nõuded sisalduvad juba riigisiseses õigusaktis) peab arvestama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklis 83 sätestatuga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuete ning kohustuslike majandamisnõuete kontrollimiseks võivad asutused kasutada olemasolevaid kontrolli- ja haldussüsteeme. Kontrolli all mõistetakse nii administratiivset kui ka kohapealset kontrolli. Kohapealse kontrolli tegemiseks võib asjakohasel juhul kasutada kaugseiret või pinnaseiresüsteemi või neid toetavaid asjakohaseid tehnoloogiaid. Kohapealsete kontrollide valim tehakse igal aastal riskianalüüsi põhjal. Eeltoodu tähendab ka seda, et tingimuslikkuse raames peab kontrollivalimi koostamisel lähtuma nimetatud määruses sätestatust. Lisaks võib ette tulla, et tingimuslikkuse raames tuleb kontrollida midagi enamat, kui seda näeb ette muu riigisisene õigusakt. L õi k e 3 kohaselt edastab Keskkonnaamet KIK-le andmed looduskaitseseaduse ja metsaseaduse rikkumiste kohta. Lõi ke 4 kontrollib KIK, kas karistusregistrisse on kantud karistusandmeid kohustuseaastal toime pandud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest . Lõikes 5 sätestatakse metsaala pindala maksimaalne lubatud mõõtmishälve ehk teisisõnu kui palju võivad ala mõõdud erineda tegelikest mõõtmetest . Mõõteriista lubatud hälve on 2,5 meetrit . Eelnõu §-s 1 2 sätestatakse toetuse vähendam ine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine. Lõike 1 kohaselt kohaldatakse toetuse vähendamise korral Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatut. KIK võib vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse nõudeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhiste otsetoetuste ning maaelu arengu toetuste puhul tähendab eeltoodu seda, et taotleja on rikkunud selliseid nõudeid, mis ei ole toetusõiguslikkuse nõuded ja mille rikkumine toob kaasa toe tuse vähendamise (nt on rikutud toetuse tegevuse nõuet). See, mis ulatuses toetust vähendatakse, oleneb konkreetsest rikkumisest ning toetuse vähendamise ulatus otsustatakse kaalutlusõiguse alusel, arvestades eespool toodud põhimõtteid: rikkumise raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kui taotleja on rikkunud aga toetusõiguslikkuse nõuet (määruse §-des 5 ja 6 sätestatud nõudeid, näiteks kui t oetusõiguslik maa on väiksem kui 0,3 hektarit või kui taotleja kasu tusvaldus on lühem kui 5 aastat ) , jäetakse taotlus rahuldamata. Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse vähendamisel võetakse aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse peatükis 12 kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa d . Edasisel toetussumma vähendamisel , mis on tingitud tegevuse nõu e te mittetäitmise st, võetakse arvesse rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. Toetusesumma vähendamisel lähtutakse asjaolust, et kindlaksmääratud summast võetakse maha ELÜPS § 107-109 kaitsemeetmetega seotud summad. Siis sellest summast võetakse maha looduskaitseaduse või metsaseaduse rikkumistega seotud vähendamised vastavalt vähendamise maatriksile, mis avaldatakse erametsa portaalis. Lõikes 3 on sätestatud, et t ingimusl ikkusega seotud EL kaitsemeetmed rakenduvad Euroopa Liidu ühise põllumajandusp oliitika rakendamise seaduse § 110 alusel, mis omakorda viitab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklite le 84 ja 85 ning komisjoni rakendusmääruse le (EL) nr 2022/1172 , mille 3 peatükk reguleerib tingimuslikkuse nõuete rikkumise arvutamise aluse d ja ulatuse. Nimetatud paragrahvides sätestatakse ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud EL finantshuvide kaitse meetmete kohaldamise üldnormid , ühtse haldus- ja kontrollisüsteemiga seotud kaitsemeetmed, kaitsemeetme kohaldamine pettuse puhul ning tingimuslikkuse süsteemiga seotud kaitsemeetmed. K ui taotleja rikub tingimuslikkuse ehk maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid ning kohustuslikke majandamisnõudeid, vähendatakse tema toetust või jäetakse tema taotlus rahuldamata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 84 ja 85 ning komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2022/117 2 sätestatud alusel ja ulatuses . Vähendamised või ilmajätmised arvutatakse maksete alusel, mis tehti või tehakse selle kalendriaasta jooksul, millal mittevastavus aset leidis. Kui aga ei ole võimalik kindlaks määrata kalendriaastat, millal mittevastavus aset leidis, arvutatakse vähendamised või ilmajätmised mittevastavuse tuvastamise aastal tehtu d või tehtavate maksete alusel. Kõnealuste vähendamiste ja ilmajätmiste arvutamisel võetakse arvesse tuvastatud mittevastavuse raskust, ulatust, püsivust, korduvust ja tahtlikkust. Kohaldatavad kaitsemeetmed peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Seega sõltub konkreetse nõude rikkumise eest karistuse määramine muuhulgas ka sellest, mitu korda sama nõuet on rikutud ning kas selline teguviis oli tahtlik. Eelnõu §-s 1 3 sätestatakse toetuse täieliku ja osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise otsuse tegemi ne. L õige 1 sätestab, et KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel. Lõi ge 2 sätesta b , et toetuse täieliku ja osalise rahuldamise ning rahuldamata jätmise otsuse teeb KIK kohustuse aastale järgneva aasta 30. a prilliks . L õige 3 sätestab, et KIK edastab 10. maiks taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse d PRIA - le , kes selle alusel maksab toetuse saajale toetuse välj a hiljemalt 30. juuniks . Eelnõu §-ga 14 sätestatakse toetuse maksmine. Toetus makstakse esimesel võimalusel pärast taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemist, kuid hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks . Toetust ei maksta, kui pärast taotluse rahuldamist , kuid enne toetuse maksmist on selgunud, et taotleja ei ole täitnud toetuse saamise nõudeid või kui tehakse kindlaks taotluse rahuldamata jätmise alused. Eelnõu §-ga 15 sätestatakse toetuse saajate andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2115 , millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 ( ELT L 435, 6.12.2021, lk 1—186 ); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) nr 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 ( ELT L 435, 6.12.2021, lk 187—261 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/126, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi kohast suhtarvu ( ELT L 20, 31.1.2022, lk 52—94 ); Komisjoni delegeeritud määrusest (EL) nr 2022/1172, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2116 ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi osas ühises põllumajanduspoliitikas ning tingimuslikkusega seotud halduskaristuste kohaldamise ja arvutamise osas ( ELT L 183, 8.7.2022, lk 12—22) ; Komisjoni rakendusmäärusest (EL) nr 2022 ja1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta ( ELT L 183, 8.7.2022 , lk 23—34 ) . 4. Määruse mõjud Määruse mõjusid on hinnatud "Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri" § 46 lg 1 alusel. Määruse rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid majandusele, elu- ja looduskeskkonnale ning kaudseid positiivseid mõjusid julgeolekule, regionaalarengule. R iigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele toetus mõju ei oma . Toetus on suunatud erametsaomanikele . Iga-aastaselt toetatakse umbes 5000 erametsaomanikku, kes täidavad looduskaitselisi piiranguid 67 875 hektaril erametsamaal, millest 39 125 hektarit on piiranguvööndis ja 28 750 hektarit sihtkaitsevööndis . Tuginedes eelneva perioodi Natura 2000 erametsa toetuse saamise praktikale antakse toe tust ligikaudu 70% maksimaalsest sihtalas t. Natura 2000 erametsa toetus jääb võrreldes eelmise maaelu arengukava perioodiga suuresti samaks. Positiivne on, et riigieelarvest eraldati täiendavad vahendid, millega saab Natura ala piiranguvööndis ja hoiualal asuvatele metsaelupaikadele maksta kõrgemat toetusmäära. Mõjud majandusele, sh ettevõtete halduskoormusele . Mõju majandusele on positiivne. Toetusega hüvitatakse toetuse saajale looduskaitseliste piirangute järgmise eest keskmist saamata jäänud tulu. Sihtkaitsevööndis ja metsaelupaikades katab toetus 100% saamatajäänud tulust. Piiranguvööndis katab toetus saamatajäänud tulu 83 protsendi ulatuses. Toetuse taotlemine ja toetuse saamise protsess taotleja jaoks uuel perioodil keerulisemaks ei muutu. Mõju julgeolekule ja välissuhetele . Toetusel on julgeolekule kaudne positiivne mõju. Metsade olemasolu ja säilitamine aitab kaasa riigi kaitsele . Mõju elu- ja looduskeskkonnale . Strateegiakava, mille alusel antakse käesolevat toetust , keskkonnamõjud on hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegiline hindamise (2022) raames. Toetatakse era metsa s elurikkuse säilitamist rohkem kui 67 000 hektaril. Samuti aitab toetus kaasa süsiniku sidumisele metsades , millega toetatakse kliimaeesmärkide saavutamist . Mõju regionaalarengule, sh linna-, maa- ja rannapiirkondadele. Toetusel on kaudne positiivne mõju regionaalarengule ja elukeskkonna le . Võrreldes 2022. a antava Natura 2000 erametsamaa toetusega tõuseb toetuse ühikumäär sihtkaitsevööndis ja metsaelupaikades 110 eurolt 134 euroni , mis aitab kompenseerida looduskaitselis test piirangutest saamata jäänud tulu. Mõju riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele . Natura 2000 erametsa t oetust looduskaitseliste piirangute järgimise eest on antud aastast 2008 . S amuti teiste asutuste nagu PRIA, Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet töökoormus ei muutu võrreldes varasemaga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulu d ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Natura 2000 erametsa toetust rahastatakse 80 % ulatuses EA F RD summa ga 20 miljonit eurot ning 20 % ulatuses Eesti riigi eelarvest summa ga 5 miljonit eurot . Sellele li sandub veel täiendav riiklik rahastus 6 miljoni euro ulatuses. Strateegiakava sekkumise „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“ kogueelarve on 31 000 000 eurot . 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. jaanuaril 2023. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Metsanduse töögrupis töötati välja metsandust puudutavate sekkumiste põhimõtted. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehelt. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile. Eeln õu esitatakse arvamuse saamiseks SA -le Erametsakeskus ning saadetakse informatsiooniks PRIA - le , seirekomisjoni liikmetele , sh Eesti Erametsaliidule.
3690454 1189245 EELNÕU 05 .1 2 .2022 0 0 EELNÕU 05 .1 2 .2022 -864235 -144145 0 0 Määrus xx. xx . 20 2 2 nr ….. Perioodi 2023 – 2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 21 lõike 2, § 2 4 lõike 1 ning § 38 lõike 3 alusel . 1. peatükk Ü ldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eest i strateegiakava aastateks 2023 – 2027 “ sekkumise „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsade s“ raames antava Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse (edaspidi toetus ) andmise tingimused ning kord. § 2. Toetatav tegevus (1) Toetust antakse looduskaitseliste piirangute järgimise eest Natura 2000 võrgustiku alal (edaspidi Natura 2000 ) asuval või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis asuval või projektee ritaval alal asuval er ametsamaal ühe kalendriaasta (edaspidi kohustuseaasta ) jooksul. (2) Projekteer itavaks alaks selle määruse tähenduses loetakse ala , mille osas on al gatatud Natura 2000 sihtkait sevööndiks või piiranguvööndiks või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevöönd iks määramise menetlus. § 3. Toetuse ühikumäär (1) Toetuse ühikumäär Natura 2000 sihtkaitsevööndis , Natura 2000 piiranguvööndis asuvas või hoiualal asuv as nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitsest (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) lisas 1 nimetatud metsaelupaigas , looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis võ i sihtkaitsevööndi ks projekteeritava l ala l asuva metsa maa ühe hektari kohta on 134 eurot . (2) Toetuse ühikumäär Natura 2000 piiranguvööndis, hoiualal või piiranguvööndi ks projekteeritava l a la l asuva metsa maa ühe hektari kohta on kuni 60 eurot. (3) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste raha stamise summa ületab enne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud toetuse vähendamiste otsustamist toetusele eelarveaastaks määratud eelarve, vähendab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK ) lõikes 2 nimetatud toetuse ühikumäära Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 2 punkti 2 alusel sellises osas, mis on vajalik kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks maksimaalsel võimalikul määral. § 4. Riigiabi Toetus erametsaomanikust ettevõtjale on põllumajandus- ja metsandussektoris ja maapiirkondades antav nõukogu määruse (EL) nr 2015/1588, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist teatavate horisontaalse riigiabi liikide suhtes (kodifitseeritud tekst) (ELT L 248, 24.09.2015, lk 1–8), artiklis 1 nimetatud riigiabi, mille kohta Euroopa Komisjon on kehtestanud vastava grupierandi määruse. 2. peatükk Toetusõiguslikkuse nõuded § 5. N õuded taotlejale (1) Toetust antakse füüsilisele isikule, füüsilisest isikust ettevõtjale või eraõiguslikule juriidilisele isikule, kelle omandis või kelle kasutusvalduses on metsamaa (edaspidi taotleja ). (2) Kasutusvalduses oleva metsamaa kohta antakse toetust, kui kasutusvaldus on seatud vähemalt viieks kohutuseaastale järgnevaks kalendriaastaks . ( 3 ) To etust ei anta taotlejale, kes on raskustes olev ettevõtja §-s 4 sätestatud riigiabi tähenduses. ( 4 ) Toetust ei anta taotlejale , kes on jätnud tagasi maks mata varem saadud riigiabi, mis on tunnistanud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks . § 6 . Nõuded toetusõigusliku maa kohta (1 ) Toetust antakse taotleja omandis või kasutusvalduses oleva metsamaa kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi ning mis asub Natura 2000 alal või looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktis 1 või 4 nimetatud kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis või projekteerival alal ning: 1) mis vastab metsaseaduse § 3 lõike 2 punktis 2 sätestatud puittaimede kõrguse ja puuvõrade liituse nõudele või 2) mis ei vasta punktis 1 nimetatud nõudele, sest seal on tehtud metsaseaduse § -s 28 nimetatud uuendus- hooldus- valik- või kujundus raiet või puud on hukkunud loodusõnnetuse tagajärjel. (2) Toetusõig usliku metsamaa hulka arvatakse kuni nelja meetri laiune tee, kraav, tuletõkestusvöönd ja elektripaigaldise kaitsevööndis olev maa ning kuni 0,1 hektari suurune lagendik, mis asub ühe katastriüksuse ja sihtkaitsevööndi või sihtkaitsevööndiks projekteeri tava ala või ühe katastriüksuse, hoiuala ja piirang uvööndi või piiranguvööndiks projekteeritava ala piires. ( 3 ) Toetust ei anta : 1) toetusõigusliku metsamaa kohta, mis on väiksem kui 0,3 hektarit ; 2) maa kohta, mille kohta on andmed kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse; 3 ) pärandniidu ehk poolloodusliku koosluse kohta, mille kohta on andmed kantud Eesti looduse infosüsteemi ; 4 ) mets a maa kohta , mille kohta on sõlmitud vääriselupaiga kaitseks leping keskkonnaministri 4. jaanuari 2007. a määrusega nr 2 „ Vääriselupaiga klassifikaator, valiku juhend, vääriselupaiga kaitseks lepingu sõlmimise ja vääriselupaiga kasutusõiguse arvutamise täpsustatud alused “ sätestatud korras . 3. peatükk Tingimuslikkus § 7 . Tingimuslikkus (1) Taotleja täidab metsa maal, mille kohta ta toetust taotleb, o ma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal maaeluministri xx määruse nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud nõudeid. (2) Taotleja täidab lõikes 1 nimetatu d nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul. (3) Taotleja on kohustatud esitama andmed kõigi lõikes 1 nimetatud maade kohta. 4. peatükk Tegevuse elluviimise nõuded § 8 . Toetatava tegevuse nõuded Taotleja täidab toetusõiguslikul metsamaal looduskaitseseaduses ja metsaseaduses ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõudeid kogu kohustuseaasta jooksul . 5 . peatükk Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine § 9. Toetuse taotlemine (1) Toetuse ta otlemiseks esitab taotleja KIK-le kohust use aastal ajavahemikul 4. aprillist kuni 30 . aprillini elektrooniliselt Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) e-teenuse keskkonna kaudu taotluse, mis sisaldab järgmisi andmeid : 1) haldusmenetluse seaduse § 14 lõike 3 punktides 1–4 nimetatud andme d; 2) t aotleja isiku- või registrikood ; 3) selle metsamaa k atastritunnus, number ja pindala, mille kohta ta toetust taotleb; 4 ) t aotleja kinnitus , et ta on teadlik toetuse saamiseks esitatud tingimustest ja vastab toetuse saamiseks esitatud nõuetele, sealhulgas, et ta ei ole raskustes olev ettevõtja §-s 4 sätestatud riigiabi tähenduses ; 5 ) andmed selle kohta, kas taotleja kasutab põllumajandusmaad või tegel eb põllumajandusliku tegevusega . ( 2 ) Taotleja, kes ei taotle muud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 , mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), artikli 65 lõikes 2 nimetatud pindala- ja loomapõhist otsetoetust ega maaelu arengu toetust, esitab taotluse esitamise kalendriaasta 15. juuniks PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu lisaks lõikes 1 nimetatud andmetele maaeluministri xx määruse nr xx ,,Otsetoetuste saamise üldised nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 12 lõike 1 punktides 1–15 ning §-s 13 nimetatud andmed, arvestades § 12 lõigetes 2 – 4 sätestatut. ( 3 ) Taotleja esitab muudatused nende metsamaa piiride kohta, mille kohta ta toetust taotleb , hiljemalt taotluse esitamise aasta 15. juuni ks . ( 4 ) Taotleja esitab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 2022/1173 , millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/2116 kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi koht a (ELT L 183 8.7.2022 lk 23–34) , artikli 7 lõike 1 punkti c kohase d taotluse muudatused hiljemalt kohustuseaastale järgneva aasta 1. märtsi ks . ( 5 ) Kui metsamaa kaasomanikud soovivad ühiselt taotleda toetust kaasomandis oleva metsamaa kohta, esitavad nad toetuse saamiseks ühise taotluse. ( 6 ) Kui metsa maa kaasomanikud soovivad taotleda toetust kaasomandis olevate erinevate metsamaa osade kohta, esitab iga kaasomanik eraldi taotluse. Lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele esitatakse KIK -le lõikes 1 sätestatud ajavahemikul kaasomandi kasutamise kokkulepe. ( 7 ) Kui toetust soovib taotleda üks metsamaa kaasomanikest, esitab ta lisaks lõigetes 1 ja 2 nimetatud andmetele KIK -le lõikes 1 sätestatud ajavahemikul teiste kaasomanike sellekohase kirjaliku nõusoleku. § 10 . Taotlusega seotud kinnisasja üleandmine (1) Kui taotlusega seotud kinnisas i või selle osa võõrandatakse või antakse kasutusvaldusse (edaspidi üleandmine ) teisele isikule (edaspidi ülevõtja ) pärast taotluse esitamist, kui d enne kohustuseaasta 1. septembrit , antakse toetus selle kinnisasja eest ülevõtjale , kui ülevõtja jätkab määruse s sätestatud nõuete täitmist . Kui ülevõtja ei soo vi toetust, siis antakse toetus üleandjale . ( 2 ) Kui taotlusega seotud kinniasi a ntakse ülevõtjale üle ajavahemikul kohustusaasta 1. septembrist kuni kohustuseaasta 3 1 . detsembrini , antakse toetus s elle kinnisasja eest üleandjale . (3) Kinnisasja üleandmise korral esitatakse KIK -le järgmised andmed : 1) üleandja ja ülevõtja nimi ning registri- või isikukood; 2 ) üleandja ja ülevõtja kinnitus kinnisasja üleandmise kohta; 3 ) andmed selle kohta, kas ül evõtja taotleb toetuse maksmist; 4 ) a ndmed üleantava kinnisasja kohta; 5 ) kinnitus, et ülevõtja võimaldab kontrollida kinnisasjal toetuse saamise nõuete täitmist. § 11 . Taotleja, taotluse ja toetatava tegevuse kontrollimine (1 ) Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrollib KIK ning käesolevas paragrahvis sätestatud juhul muu asutus . (2 ) Paragrahvis 7 sätestatud nõuetele vastavust kontrollivad maaeluministri xx määruses nr xx „Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded ning kohustuslikud majandamisnõuded“ sätestatud asutused samas määruses sätestatud ulatuses. ( 3) Keskkonnaamet esitab KIK -le nende taotlejate andmed, kellele on tehtud ettekirjutus kohustuseaasta jooksul toime pandud metsaseaduse või looduskaitseseaduse nõuete rikkumise eest. ( 4 ) KIK kontrollib, et taotleja kohta ei oleks karistusregistrisse kantud karistusandmeid kohustuseaastal toime pandud looduskaitseseadusest ja metsaseadusest tulenevate nõuete rikkumise eest. ( 5 ) M õõtmisel kasutatavad mõõteriistad peavad olema heaks kiidetud vähemalt ühes valideerimisklassis, mis kajastab alla üksikväärtuse jäävat lubatud hälvet. M aksimaal ne lubatud mõõtmishälve metsamaa pindala mõõtmise korral on 2,5 meetrit. § 12 . Toetuse vähendamine ja ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamine (1) Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 13 lõikes 3 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, arvestades samas lõikes sätestatut. (2 ) Lõikes 1 sätestatud juhul vähendatakse taotlejale antavat toetust, võttes aluseks taotluse alusel kindlaks määratud summa, mida taotlejal oleks õigus saada, millest on maha arvatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse 12. peatükis sätestatud kaitsemeetmete kohaldamisega seotud summa. (3 ) Ühise põllumajanduspoliitika abinõudega seotud Euroopa Liidu finantshuvide kaitseks meetmete kohaldamise korral kohaldatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse §-des 107–110 sätestatut. § 13 . Taotluse rahuld amine ja rahuldamata jätmine (1 ) KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu õigusaktides ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud alustel . (2 ) KIK teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või rahuldamata jätmise otsuse kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. aprilliks. (3) KIK edastab taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse PRIA-le otsuse tegemise aasta 10. maiks. § 1 4 . Toetuse maksmine PRIA maksab toetuse saajale toetuse hiljemalt kohustuseaastale järgneva kalendriaasta 30. juuniks. § 1 5 . Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ja andmete töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artiklite s 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. § 1 6 . Määruse jõustumine Määrus jõustub 1 . jaanuaril 2 0 2 3 . a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler
Keskkonnaministeerium
Rahandusministeerium
Meie: 07.12.2022 nr 1.4-3/993
Maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027 Natura 2000 erametsades elurikkuse
soodustamise toetus ” eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Lugupeetav minister
Maaeluministeerium esitab kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Perioodi 2023–2027
Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetus” eelnõu. Palume teie kooskõlastust
viie tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Urmas Kruuse
Maaeluminister
Lisad:
1. EN_NAM.docx;
2. SK_NAM.docx.
Kristine Hindriks
+372 625 6187
[email protected]
Ketlyn Roze
+372 625 6127
[email protected]
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734